Kiri

Tere,

Tänan info eest.

Uruste bussipeatuste probleemne lõik Põldeotsa teel on Transpordiametile teada. Autojuhtidele tähelepanu juhtimiseks, et eesoleval lõigul ületatakse sageli sõiduteed ja sõidukiiruse vähendamiseks, paigaldati 2022 aastal hoiatusmärgid 172 „Jalakäijad“ ning alandati lõigul kiirust 70 km/h -ni. 2025 aastal lisati täiendava infona sõidutee kattele märgis 978 „suurim kiirus 70 km/h“

Reguleerimata ülekäiguraja rajamise põhieelduseks on, et sõidukite tegelik kiirus enne ülekäigurada ei ületaks 50 km/h. See on väga oluline, et sõidukil oleks võimalik ohutult peatuda ning võimaliku konflikti puhul ei oleks tagajärjed fataalsed. Põldeotsa teel on lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h. Kuna tegemist on sirge teelõiguga ja asulavälise liikluskeskkonnaga, siis eeldatavalt võivad tegelikud kiirused olla isegi suuremad kui 70 km/h. Ilmselt selliste parameetritega ja liiklussagedusega maanteelõigul ei oleks kiiruse veelgi rohkem alandamine põhjendatud ning ka juhtidele arusaadav.

Põhjendan, miks Transpordiamet ei eelista alati teeületuskohana reguleerimata ülekäigurada:

Kahjuks on levinud arusaam, et ülekäigurada on jalakäijatele tee ületamiseks ohutuim lahendus, kuid statistika seda ei kinnita ja ülekäiguradadel toimub palju liiklusõnnetusi. Ligi 40% kõigist asulas jalakäijatega toimunud liiklusõnnetustest toimub just reguleerimata ülekäigurajal, sh mitmed teeületajad on ka hukkunud. Rahvusvaheliste uuringute järgi on jalakäija risk õnnetusse sattuda tähistatud ülekäigurajal isegi 1,28 korda suurem kui kohas, mis on üldse tähistamata. Kusjuures teeületuskohal väheneb risk lausa 2 korda (Allikas: Elvik, R.Vaa, T Handbook of Road Safety measures).

Mis vahe on ülekäigurajal ja teeületuskohal.  Selgitus on liiklusseaduses:

ülekäigukoht on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab;

ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohase liikluskorraldusvahendiga tähistatud teeosa, kus juht on kohustatud jalakäijale teed andma. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata.

Ülekäigurada loob teeületajas nö. petliku turvatunde. Kui jalakäija eksib sõiduteed ületades (ei hinda sõiduki liikumiskiirust, ei vaata vasakule ja paremale, ei veendunud enda ohutuses jne)  või sõidukijuht ei pea kinni liiklusreeglitest (valdavalt piirkiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine, kõrvalised tegevused sõidukiroolis jne), siis sõiduki ja jalakäija kokkupõrke tagajärjel saab alati rohkem kannatada või halvimal juhul hukkub sel juhul ikkagi jalakäija. Ülekäigurajal tunneb jalakäija ekslikult, et on nagu kaitstud aga mille eest? Ainult triibud tänavakattel ja märgid ei kaitse jalakäijat. Vastutus oleks nagu ainult sõidukijuhil.

Kõige rohkem eksivad jalakäijad tee ületamisel Liiklusseaduse § 25 lg 7 vastu: Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Kahjuks seda kohustust tihti kas ei teata või siis ei täideta.

Kuna jalakäija on vähemkaitstud liikleja, siis temal endal võiks olla õigus otsustada, millal sõiduteed ületada, mitte loota ja oodata, kas ülekäigurajal on sõidukijuht teda märganud ja annab talle teed või mitte.

Ülekäiguraja rajamine on põhjendatud vaid kohas kus sõidukite liiklus on sedavõrd intensiivne ning jalakäija teeületuse ooteaeg ületab kriitilise piiri. Jalakäijale muutub tee ületamine raskendatuks, kui tipptunnil keskmine ooteaeg on pikem kui 15 sekundit, kui keskmine ooteaeg ületab 30 sekundit on ta valmis võtma põhjendamatuid riske ja sellise olukorra puhul võib ülekäigurada osutuda vajalikuks. Uruste bussipeatuste juures kindlasti nii pikka ooteaega enamasti ei ole.

Ülaltoodud põhjustel on ka paljud teised kõrge liiklusohutuse tasemega riigid vähendanud reguleerimata ülekäiguradade arvu või lausa loobunud nendest.

Mõõdame lähinädalatel sõidukite tegelikud kiirused ning vastavalt tulemustele arutame teemat edasi!

Lugupidamisega,

Alard Tallo
Liikluskorraldaja

Teehoiuteenistuse Lääne osakond
+372 504 9304

Transpordiamet / Pargi 3a / 71020 Viljandi

www.transpordiamet.ee

Tere

Edastan kogukonnapoolt märke, mis postkasti tuli:

Teine problemaatiline koht on Uruste bussipeatus.Buss nr.25 pealt maha tulles inimesed ületavad teed, kes kust tahab,sest puudub selleks märgistatud ala.Alati on oht auto alla jääda.Eriti ohtlik koolilastele.Mingi "sebra"võiks asfaldil olla,et turvalisemalt üle tee koju jõuda.Et Urustes elab palju inimesi,siis sooviks ,et ka meil võiksid asjad paremuse poole muutuda.

Kas oskate öelda, kas seal võib tulla mingi lahendus või mitte?

Põldeotsa mnt (19104 Põldeotsa tee)

Lugupidamisega

Evelin Linkolm

keskkonna- ja heakorraspetsialist

Pärnu Linnavalitsus

Pärna allee 7 (Audru), kabinet 6

5450 2523 | [email protected]