Täiendatud Riigikogu seisukoht Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820, COM(2025) 821, COM (2025) 822, COM(2025) 823, C(2025) 3802, C(2025) 3801

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 164

Eesti, videosild Reede, 22. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.06

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Kadri Tali ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, välissuhete ja

eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Kristiina Lillestik ja taimetervise osakonna juhataja

Tarvo Järve (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri

Königsberg ja Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe,

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias, EL ja rahvusvahelise

koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson ning Kliimaministeeriumi kliimaosakonna

juhataja Laura Remmelgas; haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja

Teadusministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna EL ja

rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt, teadus- ja arenduspoliitika osakonna

nõunik Ursula Tubli (4. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi esindaja (5. päevakorrapunkt);

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Tairi Täht (2.–4. päevakorrapunkt), Age

Inkinen (4. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi

(Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise

paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

Kaitseministeeriumi esindaja andis ülevaate Eesti täiendatud seisukohtadest Euroopa Liidu

kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823,

C(2025) 3801–3802. Kõneleja sõnas, et läbirääkimised on jõudnud lõppfaasi ning Eesti senise

seisukohaga läheb vastuollu vaikimisi loamenetluse lisamine, mida varasemalt ei toetatud.

VÄLJAVÕTE

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et Eesti saaks jätkuvalt toetada kaitsevalmiduse

suurendamist ega peaks kompromissi suhtes Euroopa Liidu Nõukogus vastu hääletama.

Peamised murekohad puudutavad keskkonnaalaseid komplekslube, kus vaikimisi menetluse

puudumine võimaldaks menetlusi paremini juhtida. Kompromissi kohaselt on loamenetluse

tähtajaks 42 tööpäeva, mida võib pikendada kuni 60 tööpäevani, ning ette on nähtud erand

juhtudeks, kus kaalul on inimese tervis või riigi julgeolek. Kuigi Eesti eelistas lahendust, mis

võimaldanuks arvestada ka riigisisestes seadustes sätestatud välistustega, ei ole see

kompromissiteksti eeldatavalt lisatud. Eesti seisukohtades tehakse muudatus, et Eesti saaks

kompromissi heaks kiita.

Urve Tiidus küsis, mida Eesti uus kompromiss praktikas võimaldaks.

Kaitseministeeriumi esindajavastas, et vaikimisi loamenetlus tähendab, et kui esitatakse

kaitsevaldkonna projektide loataotlus, siis teatud tähtaegade möödudes loetakse luba antuks,

juhul kui ei ole saadud vastupidist vastust. Kui vastatakse tähtaja sees, siis on võimalik loa

andmisest keelduda ja teha tavapäraseid protseduure. Antud põhimõtte rakendumine tähendab,

et peame tegema muudatused seadusandluses, kus praegu on vaikimisi loamenetluse andmise

välistus sees. Seletuskirjas on välja toodud, et sellised välistused on kemikaaliseaduses,

relvaseaduses, lõhkeainematerjaliseaduses, kavandatud ehitusseadustiku ja

keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ning tööstusheite seadusesesse. Kuna määrust tuleb

hakata rakendama, ei saa teha välistusi.

Peeter Tali sõnas, et tegemist on justkui NATO protseduuri ülekandmisega.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohta.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohta (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 164

Eesti, videosild Reede, 22. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.06

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Kadri Tali ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, välissuhete ja

eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Kristiina Lillestik ja taimetervise osakonna juhataja

Tarvo Järve (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri

Königsberg ja Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe,

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias, EL ja rahvusvahelise

koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson ning Kliimaministeeriumi kliimaosakonna

juhataja Laura Remmelgas; haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja

Teadusministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna EL ja

rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt, teadus- ja arenduspoliitika osakonna

nõunik Ursula Tubli (4. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi esindaja (5. päevakorrapunkt);

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Tairi Täht (2.–4. päevakorrapunkt), Age

Inkinen (4. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi

(Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise

paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

Kaitseministeeriumi esindaja andis ülevaate Eesti täiendatud seisukohtadest Euroopa Liidu

kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823,

C(2025) 3801–3802. Kõneleja sõnas, et läbirääkimised on jõudnud lõppfaasi ning Eesti senise

seisukohaga läheb vastuollu vaikimisi loamenetluse lisamine, mida varasemalt ei toetatud.

VÄLJAVÕTE

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et Eesti saaks jätkuvalt toetada kaitsevalmiduse

suurendamist ega peaks kompromissi suhtes Euroopa Liidu Nõukogus vastu hääletama.

Peamised murekohad puudutavad keskkonnaalaseid komplekslube, kus vaikimisi menetluse

puudumine võimaldaks menetlusi paremini juhtida. Kompromissi kohaselt on loamenetluse

tähtajaks 42 tööpäeva, mida võib pikendada kuni 60 tööpäevani, ning ette on nähtud erand

juhtudeks, kus kaalul on inimese tervis või riigi julgeolek. Kuigi Eesti eelistas lahendust, mis

võimaldanuks arvestada ka riigisisestes seadustes sätestatud välistustega, ei ole see

kompromissiteksti eeldatavalt lisatud. Eesti seisukohtades tehakse muudatus, et Eesti saaks

kompromissi heaks kiita.

Urve Tiidus küsis, mida Eesti uus kompromiss praktikas võimaldaks.

Kaitseministeeriumi esindajavastas, et vaikimisi loamenetlus tähendab, et kui esitatakse

kaitsevaldkonna projektide loataotlus, siis teatud tähtaegade möödudes loetakse luba antuks,

juhul kui ei ole saadud vastupidist vastust. Kui vastatakse tähtaja sees, siis on võimalik loa

andmisest keelduda ja teha tavapäraseid protseduure. Antud põhimõtte rakendumine tähendab,

et peame tegema muudatused seadusandluses, kus praegu on vaikimisi loamenetluse andmise

välistus sees. Seletuskirjas on välja toodud, et sellised välistused on kemikaaliseaduses,

relvaseaduses, lõhkeainematerjaliseaduses, kavandatud ehitusseadustiku ja

keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ning tööstusheite seadusesesse. Kuna määrust tuleb

hakata rakendama, ei saa teha välistusi.

Peeter Tali sõnas, et tegemist on justkui NATO protseduuri ülekandmisega.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohta.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohta (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant