MAJK protokoll nr 194 18.05.2026

Dokumendiregister	Riigikogu
Viit
Registreeritud	27.05.2026
Sünkroonitud	01.06.2026
Liik	Protokoll
Funktsioon
Sari
Toimik	Komisjoni istung esmaspäeval, 18.05.2026 kell 11.10
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas

Failid

892SE_MAJK_ettekanne_180526.pdf

MAJK_protokoll_nr_194_18.05.2026.asice

MAJK_protokoll_nr_194_18.05.2026.pdf

892SE_MAJK_ettekanne_180526.pdf

892SE Elektrituruseaduse ja teiste seaduste

eelnõu kokkuvõte

(direktiivi (EL) 2024/1711 ülevõtmine)

Eelnõu käsitleb:

1. Energiajulgeoleku ja kriisikindluse suurendamine

2. Elektri lõpphinna vähendamise muudatused

3. Tarbijate kaitse ja võimaluste suurendamine elektriturul (direktiiv)

4. Liitumiste edendamine (direktiiv)

5. Turujärelevalve tugevdamine (direktiiv)

6. Muud teemad elektrituru parendamiseks

Energiajulgeoleku ja kriisikindluse suurendamine Elutähtsa teenuse osutaja piiri vähendamine

ETO piir tuuakse 200 MW pealt alla 90 MW-le ja mõiste laiendatakse tootmisüksuselt ettevõttele, hõlmates sama ettevõtte (ka grupi) agregeeritud tootmisüksusi, sh ka salvestust ja agregeerimist.

• Tekib kontserniülene lähenemine (kelle võrku antav netovõimsus kokku on suurim kontsernis, on ETO, ja arvestab riskianalüüsides kogu kontserni mahtusid)

Mõju: Suurendab riigi energiajulgeolekut, kuna rohkem olulisi paigaldisi peavad panustama oma kriisikindlusesse ja –valmisolekutesse. ETO-d peavad rakendama kõrgemaid küberstandardeid (KÜTS).

- arvestab paremini küberriskidega elektrisüsteemis, - võtab paremini arvesse muutunud julgeolekuolukorda ja - arvestab ka muutunud elektrisüsteemi dünaamilise võimekusega (sünkroniseerimise järgselt ja ise oma sagedust hoides on elektrisüsteemi dünaamilisuse piirid muutunud, olulisi võnkumis põhjustavad juba ka ca 100 MW seadmed)

Uued ETO-d: Utilitas Tallinn Elektrijaam, peagi ka KC Energy, Sunly, Evecon, Estiko Energia

Energiajulgeoleku ja kriisikindluse suurendamine Erand võimaldada ajutiselt kompleksloaga käitiste suhtes

leebemaid heite piirväärtusi

Eesmärk: kriisi olukorras võimaldab antud erand toota elektrienergiat ka vajadusel heite piirväärtusi ületavalt (N: Narva jaamadega). Erandi pikkus max. 3+3 kuud

Mõju: • Energiavarustuskindluse paindlikkus kriisi- ja hädaolukordades, mis on

otseselt seotud rahvusliku julgeolekuga; • avaliku huvi kaitse olukorras, kus tavapärane heite piirväärtuste täitmine ei

ole objektiivselt võimalik.

Elektri lõpphinda vähendavad muudatused

- Konkurentsiametile suuremad õigused järelevalveks

- Energia hulgimüügituru tingimuste üksikasjalik määratlemine ja

trahvimäärade tõstmine

- KÜ-des kaob vajadus minna ühisostule, igale korterile jääb

võimalus ise elektrimüüjat valida

- Riskimaandusstrateegiad fix-pakettidele

- Võrguettevõtjatele stiimulid kasutada paindlikkusteenuseid

Tarbijate kaitse ja võimaluste suurendamine elektriturul Direktiivi ülevõtmine

▪ Energiajagamine tarbija liitumispunkti piires (korteriühistud) - > võimaldab

omatoodetud elektrit tarbida ilma võrgu- ja muude tasudeta

▪ Tarbijatel võimalus liituda jaotusvõrguga paindlikel tingimustel – kasutades

ressurssi kui seda on -> odavam ja kiirem liitumine, eriti oluline maapiirkondades

▪ Elektrimüüjaid kohustatakse võtma kasutusele riskimaandusstrateegiaid, KA

kontrollib ja annab hinnangu piisavuse osas -> annab tarbijale kindluse, et

kokkulepitud hind kehtib ka kriisisituatsioonis, parem kaitse hinnakõikumiste korral

▪ Tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise keeld kohtuvälise menetluse

lahendamise ajal -> Suurendab tarbijate kaitset, sotsiaalset turvalisust ja üldist

heaolu, varasemalt oli kaitse vaid kohtumenetluste ajal

Liituvaid tootjaid puudutavad muudatused:

• Liitumisel tootmise tehnoloogia muutmise keelu leevendus: 1. Fikseeritud tasuga liitujad võivad muuta tehnoloogiat piiramatult

2. Olemasolevatele liitumislepingutele laiendamiseks (päikesest tuuleks muutmine) oleks vajalik

turuosaliste laiem üksmeel (avalik konsultatsioon seda ei toonud ).

• Tootmise piiramine ja hüvitamine vaid fiks. tasuga liitujatele: eelnõuga selguse

loomine, varasemaid liitujaid ei piirata.

• Lisatakse selgemad alused kuidas arvestada tootjast sõltumatuid põhjuseid, mis

võimaldavad võrguettevõtjal lubada „alakasutustasu“ rakendamise edasi lükata. –

aitab võrguettevõtjal tõhusamalt ja kindlamalt kasutada seaduse antud kaalutlusõigust. Nt. tarneraskused, ettenägematud geoloogilised muudatused, kolmandate osapoolte

kaebused/kohtuvaidlused jne.

Tugevdame turujärelevalvet elektris ja gaasis (REMIT)

Eelnõuga laiendatakse Konkurentsiameti järelevalvet selliselt, et vähendada

turuga manipuleerimist. See aitab vähendada põhjendamatult kõrgeid pakkumisi

elektribörsile ja sagedusreservide turule.

- Energia hulgimüügituru tingimuste üksikasjalik määratlemine

- Trahvimäärade tõstmine Seni kuni 32 000 trahv, nüüd JUR isikule sõltuvalt rikkumisest 100 000, 400 000, kuni 2%,

kuni 15% käibest, aga mitte vähem kui rikkumisega teenitud tulu.

Muud teemad elektrituru parendamiseks

• Üldteenuse hange riigihankest konkursiks -> konkursi korraldamise kord

kehtestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas ->selgem korraldus hankel

• Auditeerimiskohustuste leevendamine (arvete ja reklaamlehtede

auditeerimise kaotamiine) nii elektris kui gaasis - > bürokraatia vähendamine

• Elektrilepingu ühepoolse muutmise õiguse täpsustamine -> praegune

sõnastus jätab müüjale liiga laia tõlgendusruumi. Viime sätte kooskõlla esialgse

eesmärgiga, et lepingut võib muuta ühepoolselt tasakaalustamisvõimsuse

kulu lisandumise tõttu ja ulatuses

• Võimaldame taastuvenergia tootjatel riigihangete vabastamise erandit

küsida ise Euroopa Komisjonilt, mitte läbi riigi - > lihtsustab arendajatele

asjaajamist ja selle kiirust, säilib soovi korral variant teha ka läbi riigi, vähendab

arendajatele bürokraatiat.

Halduskoormus

Kasvab:

Võrguettevõtjal

• paindlikke liitumiste pakkumise kohustus

Uutel elutähtsa teenuse osutajatel

• riskianalüüs ja toimepidevusplaan

Väheneb

Ettevõtjatel

• loobume elektrituruseaduses sätestatud kohustusest elektriettevõtjatele tellida

audiitorkontroll arvetel ja reklaammaterjalidel esitatud info kohta.

• taastuvenergia tootjatel riigihangete vabastamise erandit ei pea taotlema enam

läbi riigi

• Uutele liitujatel tootmise muutmise keelu kaotus (vähendab ka VE koormust)

Võrguettevõtjal

• üldteenuse hankimise regulatsioon lihtsustub

MAJK_protokoll_nr_194_18.05.2026.pdf

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 194

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 18. mai 2026

Algus 11.10, lõpp 12.55

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik,

Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kiia Väli (konsultant)

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi energeetika

osakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ja sama osakonna

energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks (2. päevakorrapunkt); Rahandusministeeriumi

halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak, riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

riigihangete valdkonna juht Estella Põllu ning sama osakonna nõunik Laura Frolov, Eesti

Linnade ja Valdade Liidu finantsjuht-nõunik Toomas Johanson, Advokaadibüroo Matteus

vandeadvokaat Kadri Matteus, Advokaadibüroo Sorainen partner Kadri Härginen, ASi

Tallinna Linnatransport soetuste valdkonna juht Ken-Voldemar Lehtpuu, Elering ASi hangete

üksuse vanemhankejurist Elise Suurkuusk (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(892 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu majanduskomisjoni nädala (18.05.2026-24.05.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 18.05.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(892 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 19.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäeval, 21.05.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu (781 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve

Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (892 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Andres Sutt tutvustas eelnõus käsitletavaid muudatusi (lisa). Elutähtsa teenuse osutaja (ETO)

piirmäära alandatakse seniselt 200 MW-ilt 90 MW-ile, mis peegeldab turu arengut. Eestis ei

ole kontsentreeritud elektritootmine enam ainult Ida-Virumaal, vaid ka üle Eesti. Juba 90

MW-i ulatuses seadmed on olulised ja neid vaadatakse ka konsolideeritud kujul ühe ettevõtja

raames. Selle tulemusena tuleks juurde ettevõtjaid, kellele piirmäär laieneb. On oluline, et ka

neile nt kübernõuded kehtiksid, kuid seda nõuet hetkel tingimata ei ole. Järgmine muudatus

puudutab erandit võimaldada ajutiselt kompleksloaga käitiste suhtes leebemaid heite

piirväärtusi. Selle põhimõte on kriisikindlus. Kui on suurem energiakriis, nagu nt 2022. aastal

oli, saab ajutiselt anda luba heite suurendamiseks. Elektri lõpphinda vähendavad muudatused

on seotud Konkurentsiametile järelevalveks suurema õiguse andmisega. On olnud üsna palju

turuhinna kõikumisi ja ka uurimisi, kas tegemist on manipulatsiooniga või mitte, mistõttu on

oluline, et Konkurentsiamet suuremad järelevalve õigused saaks. See aitab ka vähendada

põhjendamatult kõrgeid pakkumisi elektribörsile ja sagedusreservide turule. Samuti on

oluline, et hulgimüügiturul oleksid trahvimäärad piisavalt heidutavad. Ettepanek on tõsta

trahvimäär 400 000 euro peale või kuni 15% käibest, et suurematel ettevõtetel ei oleks soovi

manipuleerida. Korteriühistud ei pea enam tegema ühisoste, vaid saavad otse osta energiat,

mida ühistu toodab, ja tarbida seda ka ühistu liikmete poolt. Hetkel saaks seda teha ainult

juhul, kui korteriühistu teeb kõigi nimel lepingu. Seadusemuudatuse tulemusel saavad kõik

ühistu poolt toodetud elektrit tarbida ja igaüks saab valida elektripaketi ja müüja, mida ta

eelistab. Järgmine muudatus on seotud riskimaandamise strateegiatega fikseeritud hinnaga

pakettidele. Kui elektrihinnad väga palju kõiguvad ja väiksemad ettevõtted on pakkunud

fikseeritud hinnaga pakette ning jätnud enda osas riskid maandamata, võib tekkida olukord,

kus elektrimüüja ei suuda oma kohustusi täita. Tarbija, kes lootis, et tema jaoks on hind

fikseeritud, jääb tegelikult avatuks hinnariskile, mida ei peaks olema. Võrguettevõtjatele on

eraldi stiimulid kasutada paindlikkusteenuseid. Ühtlasi, kui hetkel on võimalik kohtuvälise

menetluse ajal tarbija elektrivõrgust lahti ühendada, siis eelnõus on ettepanek see punkt

kaotada, et haavatavamaid gruppe rohkem kaitsta. Rääkides paindlikest ühendumistest, siis ei

pea ootama võrgu väljaarendamist. Kui tootja või tarbija on valmis, et võrguettevõte saab teda

vajadusel alla koormata, siis võib liituda ka n-ö suurema võimsusega kui võrk hetkel lubaks,

aga selle kohustusega, et kui tarbimine läheb võrgus üle piiri, siis nemad peaksid olema

järjekorras esimesed, kes oma tarbimist peavad vähendama. Lisaks, fikseeritud tasuga

liitujatele tuleb võimalus tehnoloogiat vahetada. Hetkel on olnud piirangud olemasolevatele

liitumislepingutele, mis on olnud ka soov, kuid üldiselt on turuosaliste seas teema osas

erimeelsused. Kuni ühisosa ei leita, ei saa muudatust hetkel olemasolevate lepingute puhul

rakendada.

Mart Maastik palus täpsustada, kas fikseeritud tasuga liitujad võivad edaspidi tehnoloogiat

vahetada.

Andres Sutt vastas, et tõepoolest uued liitujad võivad tehnoloogiat muuta.

Mart Maastik uuris, miks ei tohi varasemad liitujad tehnoloogiat muuta.

Andres Sutt ütles, et turuosalistel on selles küsimuses erinevad vaated.

Karin Maria Lehtmets lisas, et varasemate liitujate puhul tehti seadusesse muudatus, et

tehnoloogiat saab muuta juhitavaks võimsuseks. Ainus, mida hetkel veel muuta ei saa, on

päikese tehnoloogiat tuule tehnoloogiale. Sellist soovi ei olnud ka turuosalistel piisavalt.

Ühtlasi võib fikseeritud tasuga liitumisel juhtuda, et võrk ei saa piisavalt kiiresti valmis.

Sellisel juhul võib tootmist piirata, aga kõik kulud hüvitatakse. Eelnõus täpsustatakse, et see

kehtib neile, kes on fikseeritud tasuga liitunud. Varasematele liitujatele on võrk garanteeritud

varasemate põhimõtete järgi.

Andres Sutt jätkas eelnõu tutvustamisega. Lisatakse selgemad alused, kuidas arvestada

tootjast sõltumatuid põhjuseid, mis võimaldavad võrguettevõtjal lubada alakasutustasu

rakendamist edasi lükata. Viimaseks tõi kõneleja välja muud teemad elektrituru

parandamiseks, nt auditeerimiskohustuste leevendamine ja elektrilepingu ühepoolse muutmise

õiguse täpsustamine. Rääkides muudatuste rakendamise ajakavast, siis kui seadus võetakse

Riigikogus 2026. aastal vastu, siis saab käesoleva aasta sees ka uute netoreeglite

rakendamisega tegeleda. 2027. aastal peaks olema tehniline valmidus paindlikeks ühendusteks

ehk valmima peaks SCADA süsteem. 2028. aastal toimuks energiajagamise süsteemi täielik

käivitumine ja 2030. aastal tuleks uus reservvõimsuse rahastusmudel. Kõnealuse seadusega

aidatakse nii elektri lõpphinda vähendada kui ka varustuskindlust paremini tagada.

Mart Maastik lausus, et ettekandes toodi välja, et ETO piir tuuakse 90 MW-i peale. Kõneleja

uuris, mida annab ETO piiri alandamine, arvestades, et kui Eesti alajaamadega peaks midagi

juhtuma, siis elektrit ikka ei ole.

Andres Sutt sõnas, et üldiselt on Eesti elektrisüsteem Euroopas Ukraina järel teine kõige

enam testitud süsteem ja püsima on jäädud erinevate probleemide esinemisel. Eelkõneleja

küsimus puudutab eraldi teemat, milleks on kriitilise taristu kaitse ja kriisikindlus. Üldiselt ei

ole olukord nii lihtne, et alajaamad lähevad korraga katki ja lülituvad välja.

Mart Maastik täpsustas, et mõtles eelkõige nt droonirünnakuga seonduvale olukorrale.

Andres Sutt lausus, et Eestil on ka droonirünnakute erinevate stsenaariumide jaoks

võimekused olemas.

Mart Maastik ütles, et ettekandes toodi välja, et enam ei saa tarbijaid võlgnevuse korral

elektrivõrgust lahti ühendada ja palus selles osas täpsustust.

Marie-Ursula Vaks sõnas, et mõeldud on olukorda, kus tekib arusaamatus nt arvega ja tarbija

läheb tarbijavaidluste komisjoni. Praeguses situatsioonis võiks elektrimüüja elektri kohe välja

lülitada, kui arve ei ole korrektselt makstud. Muudatuse järgselt aga ei tohi kohtuvälise

menetluse ajal elektrit enam välja lülitada. Kohtuvälised menetlejad on kas Konkurentsiamet

või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Mario Kadastik lausus, et ettekandes toodi välja, et võrguettevõtjaid soovitakse motiveerida

paindlikkusteenuseid kasutama ja palus selles osas täpsustust.

Karin Maria Lehtmets ütles, et selleks, et võrguettevõtjad võtaksid pigem kasutusele

paindlikkusteenuseid, soovitakse neile tariifi metoodikas stiimuleid anda.

Mario Kadastik küsis, kas seega nt Elektrilevi OÜ võiks alajaama vahetamise asemel

kasutada selle taga olevaid akusid süsteemi stabiliseerimiseks.

Karin Maria Lehtmets vastas jaatavalt ja lisas, et metoodika annab tõuke selles suunas.

Mario Kadastik uuris seoses paindliku liitumisega, et kas see toimib mõlemas suunas ehk nii

tarbimise kui ka tootmise poolelt. Lisaks küsis kõneleja, kas SCADA on kellaajaline või

juhitav.

Karin Maria Lehtmets lausus, et sõltub, kuidas võrguettevõtja lepingu teeb. Seaduses seda

ette ei öelda, vaid ettevõtja lihtsalt peab pakkuma paindliku liitumise lahendust.

Mario Kadastik uuris, kas see on võrguettevõtjaga läbi räägitud.

Karin Maria Lehtmets ütles, et nüansse Elektrileviga peab veel arutama, kuidas nad seda

pakkuma hakkavad. Hetkel on seaduses kohustus vastav lähenemine välja töötada ja nad

peavad hakkama paindliku liitumise lahendust pakkuma.

Mario Kadastik lausus seoses üldteenusega, et kohtudes sektoriga pakuti ideena välja

üldteenuse pakkumine ka tootmise poolele. See võimaldaks tekitada bilansihaldurite vahel

konkurentsi. Hetkel on üldteenus ainult tarbimise poolele ja tootja poolele üldteenust ei

eksisteeri. Seega, kui ei ole lepingut, siis toota ei saa. Bilansihaldurid on tootmise poole peal

hakanud viimasel ajal üsna palju probleemselt käituma, mistõttu võiks selle

demotiveerimiseks tuua sisse üldteenuse ka tootja poolele. Lisaks, kuna kehtestati

tulumaksuvabastus 11 kW-i ühe korteriomandi kohta, siis võiks kaaluda ka alakoormustasu

vabastuse viimist samale alusele. Varasemalt kehtis see ainult 15 kW-ise võimsusega

majadele, nüüd võiks selle üle viia ka korteriühistutele. Ilmselt on enamik nõus, et sellise

soodustuse võiks teha. Ühtlasi on endiselt probleemiks, et vabastust interpreteeriti nii, et see

on tootmisseadme võimsuse, mitte tegeliku liitumise järgi. Näiteks 13 kW-ise liitumise ja 20

kW-ise inverteri korral vabastust ei kohaldata.

Andres Sutt lausus, et need on muudatused, mida saab eelnõu esimese lugemise järgselt teha.

Mario Kadastik ütles, et elektrituruseadusesse lisati varasemalt võimalus tootmise ja

tarbimise saldeerimiseks. Praktikas jäi see võimalus aga peamiselt süsteemiteenuste tasemele

ning lahendus ei ole seni päriselt tööle hakanud. Tema hinnangul võiks nüüd kaaluda seaduse

muutmist, sest seda ei ole vabatahtlikult rakendatud.

Urve Tiidus sõnas, et alakasutustasu rakendamise edasilükkamise punkti all olid välja toodud

ettenägematud geoloogilised muudatused ja uuris, mis on selle sisu.

Marie-Ursula Vaks lausus, et kui liitumise väljaehitamisel tekib muudatusi, siis

alakasutustasu rakendamise saab edasi lükata, et ei peaks kohe võlglaseks jääma.

Tõnis Mölder lausus, et ETO-de puhul alandatakse piirmäära ning küsis, kas ja milliseid

kulusid see neile kaasa toob.

Karin Maria Lehtmets vastas, et seoses ETO-ks saamisega kaasneb riskide läbimõtlemine,

riskiplaani tegemine, selle Kliimaministeeriumile esitamine ja küberriskide auditi tegemine.

Tõnis Mölder küsis, kas lisainvesteeringute vajadust sellisel juhul ei kaasne.

Karin Maria Lehtmets lausus, et küberriskide audit tõenäoliselt vajab lisainvesteeringuid ja

ka riskiplaani tegemine vajab töötunde.

Tõnis Mölder täpsustas, et kas nt uute seadmete hankimist ette ei nähta.

Karin Maria Lehtmets ütles, et see sõltub, kuidas ettevõte ennast riskide vastu kaitseb. Kui

ettevõttel ei ole hetkel veel nt piirdeaedu või droonivõrke, siis ilmselt need tuleb rajada.

Ettevõte peab oma riskid läbi mõtlema.

Andres Sutt lisas seoses küberkaitse teemadega, et mitmed turuosalised on juba varasemalt

ise selles suunas tegutsenud.

Tõnis Mölder palus seoses Konkurentsiametile volituste juurde andmisega täpsustada, et

millised konkreetsed volitused nad juurde saavad ning kas ametil on võimekust neid ellu viia

ja rakendada.

Karin Maria Lehtmets vastas, et tegemist on turu järelevalve üleeuroopalise regulatsiooni

REMIT täiendustega. REMIT on Euroopa tasandil kirjutatud veidi täpsemaks ja seetõttu

tehakse ka Eesti seadusandluses Konkurentsiameti õigused täpsemaks. Põhimõtet, et nad

peavad turu järelevalvet teostama, see tegelikult ei muuda. Konkurentsiamet peab järelevalvet

ka praegu tegema, aga neil tekivad veidi selgemad alused menetluste läbiviimiseks. Probleem

on ka selles, et Eestis on menetlus seotud väärteomenetlusega, aga ülejäänud Euroopas

haldusmenetlusega. Seetõttu on Eesti menetlust REMITI-i vaates veidi keerulisem läbi viia.

Tõnis Mölder lausus, et tehnoloogia muutmise temaatikat on majanduskomisjonis praeguse

koosseisu jooksul mitmeid kordi arutatud ja neid piire on erinevas suunas liigutatud. Nüüd

peaks justkui olema lubatud hakata päikese ja akude asemel kasutama tuuleenergiat. Kõneleja

palus tehnoloogia muutmise teema osas täpsustust.

Andres Sutt sõnas, et uute liitumiste puhul saab selle muudatuse teha, aga varasemate

liitumiste puhul on turuosalistel erinev arusaam.

Tõnis Mölder küsis, miks on uuel liitujal vaja tehnoloogianeutraalsust. Kui turule tullakse

konkreetse plaaniga, siis see võiks turutingimustele vastata. Loodetavasti ei tekita

tehnoloogianeutraalsuse muudatus taas olukorda, kus tekivad fantoomliitujad.

Karin Maria Lehtmets sõnas, et varasemalt oli probleem tehnoloogia muutmisega, kuna ei

olnud fikseeritud liitumistasu. Võrgus olid liitumiste hinnad erinevad. Liitumisi prooviti ette

osta, teadmata, mida tegelikult ehitada tahetakse. Seejärel hakati liitumisi uuesti müüma.

Hetkel ei ole seda enam võimalik teha, kuna igal pool üle võrgu on liitumine ühe hinnaga.

Seetõttu ei ole mõtet tehnoloogiat piirata, sest liitumiste ette ostmine kadus fikseeritud

liitumistasuga.

Tõnis Mölder palus täpsustada tehnoloogia päikesest tuuleks muutmist.

Karin Maria Lehtmets lausus, et olemasolevate lepingute puhul ei ole päikesest tuuleks

muutmine või vastupidi võimalik. Varasema seadusemuudatusega viidi sisse see, et

tehnoloogiat sai muuta juhitavaks võimsuseks, nt gaasiks või salvestuseks. Täiendavat

laiendust aga olemasolevatele lepingutele ei tehta.

Andres Sutt lisas, et turuosalistel puudub selles osas üksmeel. Nt olemasolevatele lepingutele

paindlikkuse andmise vastased leiavad, et tegemist oli teadliku äririskiga.

Karin Maria Lehtmets ütles, et Kliimaministeerium on varasemalt korraldanud avaliku

konsultatsiooni, et küsida arendajatelt, kas nad soovivad seda muudatust täies mahus ka

olemasolevatele lepingutele. Ka need, kes olid varem pidanud muudatust vajalikuks, leidsid,

et see võiks olla võimalik, kuid ei ole hädavajalik. Varasemalt oligi huvi eelkõige just

salvestite ja gaasijaamade jaoks selline muudatus sisse viia.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 09.06.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak,

Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Õnne Pillak, Reili Rand, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (788 SE) teise lugemise ettevalmistamine: arutelu huvigruppidega

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu 788 SE esimene lugemine toimus Riigikogu

täiskogus 13. märtsil 2026. aastal. Eelnõu menetlusest teavitati huvirühmasid. Oma arvamuse

on esitanud Eesti Linnade ja Valdade Liit, Advokaadibüroo Matteus, Advokaadibüroo

Sorainen, Elering AS (Elering), AS Tallinna Linnatransport ja Ignitis Renewebles Estonia

OÜ. Käesoleval istungil eelnõu kohta otsuseid ei langetata. Komisjon kuulab ära kaasatud

partnerite arvamused eelnõu kohta ning eelnõu algataja esindaja Rahandusministeeriumi

seisukohad.

Kaur Kajak lausus, et riigihangete seaduse (RHS) muutmise vajadus tuli nii ametkondlikult

kui ka täiendavalt koalitsioonilepingust ja selle peamine sisu on riigihangete nõuete

lihtsustamine ja riigihangete kiirendamine. Koostati väga põhjalik analüüs, tehti sisukas

kaasamise ja ärakuulamine. Kõik eelnõus sisalduvad ettepanekud on fookusega riigihankeid

lihtsustada.

Estella Põllu sõnas, et eelnõu kõige kesksem muudatus on üleminek kolmetasandiliselt

piirmäärade süsteemilt kahetasandilisele piirmäärade süsteemile. Riigihangete puhul kehtib

esmalt rahvusvaheline piirmäär, mis otsustatakse Euroopa Liidu (EL) reeglitega ja

siseriiklikult on võimalik kehtestada erinevaid piirmäärasid, nii nagu ka enamik Euroopa riike

on teinud. Kehtivas seaduses on hetkel sees lihthanke piirmäär ja riigihanke piirmäär.

Eelnõuga soovitakse vahepealt ära kaotada riigihanke piirmäär ja kehtima hakkab lihthanke

piirmäär, mis on aga senisest kõrgem. Uute piirmäärade arvestamisel on aluseks võetud

inflatsiooninäitajaid, prognoositud on ka lähima paari aasta inflatsiooni ning leitud lihthanke

piirmäärade jaoks ümardatud väärtused. Muud muudatused puudutavad peamiselt hankeid,

mis jäävad alla rahvusvahelise piirmäära, kuna üle rahvusvahelise piirmäära hangete

korraldamist reguleerivad EL-i direktiivid ja Eesti peab tagama, et seadus oleks direktiividega

kooskõlas, kuid väiksemaid muudatusi on ka nendele hangetele ette nähtud. Üks keskne

muudatus on veel n-ö täielik pöördmenetlus. See lubab avatud hankemenetluse korral hankijal

kontrollida ainult parima pakkuja ja tema pakkumuse vastavust kõikidele nõuetele. Sellega

saab hankija vähendada oma töökoormust ja teha otsuseid kiiremini.

Toomas Johanson ütles, et Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki.

Vahepealsel perioodil oli liidul võimalik saata ka täiendavaid ettepanekuid. Liit on tutvunud

Rahandusministeeriumi selgitustega nende esitatud ettepanekute kohta ja täiendavaid

kommentaare ei ole.

Kadri Matteus sõnas, et eelnõu eesmärk on lihtsustada hankijate elu. See ei tähenda otseselt,

et see riigihangetes osalevate pakkujate elu lihtsustab. Kõneleja andis ülevaate, mis on

vahepeal riigihangetes toimunud. 1. jaanuaril 2026. aastal muudeti riigilõivud riigihangete

vaidlustamisel kahekordseks, mis tähendab, et tekkis olulisem tõke vaidluste lahendamisel.

Ühtlasi on hangetes hakatud kasutama palju kvaliteedikriteeriume. Küll aga ei tähenda see, et

nende kvaliteedikriteeriumide alusel hankija poolt tehtud otsused oleksid alati põhjendatud.

Sellisel juhul minnakse vaidlema ja hankijal on praeguse kohtupraktika kohaselt õigus

põhjendusi vaidlustusmenetluses juurde selgitada. Lugedes täiendavaid põhjendusi, võtab

riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) neid arvesse ja nt otsustab hankija kasuks, et selline

otsus on õiguspärane ja puudub alus selle otsuse ümberlükkamiseks. Samas pakkujal, kes tegi

otsuse minna vaidlema, seda informatsiooni ei olnud ja talle jäävad väga kõrged kulud katta.

Kohtutes on olemas säte, et kui vaidlus liigub edasi halduskohtusse, siis kohus saab jätta

menetluskulud hankija kanda, kui tuleb välja, et otsus on õiguspärane, aga tal on teatud

põhjendamispuudused. Kõneleja ettepanek oli teha vaidlustusmenetlusse sarnane säte, et kui

küsimus on põhjendamispuuduses, siis jääksid kulud hankija kanda, kui otsus iseenesest jääb

jõusse. Rahandusministeeriumi tagasiside oli ettepanekuga mitte arvestada, sest VAKO

eesmärk on pakkuda hankevaidlustes kiiret ja operatiivset lahendust ning pakutud

regulatsioon muudaks VAKO menetlused paratamatult aeganõudvamaks ja keerulisemaks.

Tegelikult see nii ei ole, sest menetluskulude osa peaks võtma kõige vähem aega. Samuti on

näha, et vaidluste arv on hakanud vähenema. Seega suurema õigluse huvides ja et ettevõtjatel

oleks ligipääs efektiivsele õiguskaitsele, ühtlasi arvestades, et lõivud on niivõrd palju

kõrgemaks läinud, peaks olema ka vaidlustusmenetluses sarnane säte. Selliseid olukordi on

juba olemas, kus kohus on jätnud otsuse jõusse ja öelnud, et kõik kohtumenetluse kulud

jäävad hankijale, aga VAKO kulud pidid jääma ikkagi vaidlustajale, sest RHS sellist normi ei

sisalda. Puudub loogiline põhjendus, miks RHS-is sellist normi ei ole. Kõneleja leidis, et

täiendavat töökoormust suurel määral ei teki, kuna praktikas menetluskulude ja nende suuruse

üle väga ei vaielda.

Kadri Härginen lausus, et on Eesti üldist ärikeskkonda arvestades mures eelkõige hankest

kõrvaldamise aluste osas. Kõik seadused on reguleerinud kõrvaldamise aluseid sisuliselt ühel

moel. Kõrvaldamise alus tähendab, et seadusandja on ette näinud eetilise miinimumi, millised

peavad olema ettevõtjad, kellega riik ärilisi suhteid loob. Kui ettevõtja miinimumi ei ületa,

siis tema riigihankega seotud ei saa olla. Kõrvaldamise alused jagunevad §-s 95 kaheks. On

kohustuslikud kõrvaldamise alused ja nn valikulised kõrvaldamise alused. Kohustuslikud

kõrvaldamise alused tähendavad, et ei tohi olla kriminaalkaristusi, sanktsioonisubjekt ega

maksuvõlglane. See on absoluutne miinimum, mille iga ettevõtja peab ületama. Valikulised

kõrvaldamise alused käsitlevad kõiki n-ö pehmeid olukordi, nt huvide konfliktid erinevatel

alustel, varasemad lepingute rikkumised, sotsiaal- ja töökaitsenõuete rikkumised jne. Praegu

võib hankija ise otsustada, kas ettevõtja, kes neile pehmematele nõuetele ei vasta, on siiski

sobiv või mitte ehk kas eetiline miinimum või majakas on täidetud. See tähendab, et

seadusandja on kohustanud iga hankijat iga hanke puhul, mis ületab teatud piirmäära,

veenduma, et ettevõtja eetilise majaka nõuetele vastab. Hetkel planeeritav muudatus muudaks

valikulised kõrvaldamise alused hankijatele valikuliseks selles mõttes, et iga hanke puhul võib

otsustada, kas need konkreetses hankes üldse kehtivad või mitte. Kui hankija on unustanud

või ei ole pidanud tollel hetkel vajalikuks tekitada teatud kõrvaldamise alust, siis ta ei saa

pakkumist tagasi lükata. See tähendab, et rahalised vahendid võivad hakata liikuma ka

nendele ettevõtjatele, keda võib-olla väga eetiliseks ei peeta. Omakorda on see probleem

ettevõtjatele selles vaates, et ettevõtjad hakkavad omavahel konkureerima ja olenemata

sellest, kas ettevõte rikub nõudeid või mitte, pääsetakse ikkagi rahalistele vahenditele ligi. See

aga tähendab, et ei ole probleemi, kui ettevõtja jätab endast maha rikutud hankelepinguid ja

täitmata kohustusi, sest konkureerima pääsetakse igal juhul. Tasub kaaluda, kas Eesti

ärikeskkond on selle muudatuse jaoks valmis. Õiguslikult ei ole selles osas vastuväiteid, see

on tehtav ja õigusteoreetiliselt sobiv, riigihangete direktiivid seda lubavad ja rahvusvahelises

praktikas on seda ka olemas. Küsimus on, kas Eestil on vaja seda praktikat järgida. Kui igale

hankijale jääb õigus otsustada, kas ta kohaldab riigihankes valikulisi kõrvaldamise aluseid,

siis see toob kaasa selle, et neid otsuseid tuleb teha 10 000 korda aastas. Hetkel on

kõrvaldamisaluste puhul moraalimajakaks olnud seadus ja seadusandja on öelnud ette, mis on

eetiline miinimum, mille iga ettevõtja peab ületama oma varasema tegevuse ja omadustega,

kuid tulevikus peab iga hankija hakkama seda ise otsustama. Sellest tulenevalt peavad

hankijad hakkama sisemiselt kaardistama, millistesse hangetesse pannakse valikulisi

kõrvaldamisaluseid ja millised need on. Sisuliselt probleem pannakse 10 000 korral

otsustamiseks hankijatele, kes peavad hakkama seda reaalselt menetlema. Kui Riigikogu

muudatusega siiski edasi liigub, siis kõneleja minimaalne ettepanek oleks täiendada §-i 9

sellega, et iga hankija hankekorras peaks olema ära nimetatud, et hankija peab enda jaoks

välja mõtlema, milline valikuliste kõrvaldamiste aluste kataloog peab tal olema millistes

hangetes sees. Eestis 1935. aastal kehtinud RHS-is oli sees, et huvide konflikti puhul on

kohustuslik kõrvaldamine või kohustuslik kaalumine. Samuti oli seal sees korratu ettevõtja

kõrvaldamine, mis tähendas, et kui ettevõtja oli varasemalt riigile probleeme tekitanud, siis

tuli ta ikkagi kõrvaldada ja seda kaaluda.

Ken-Voldemar Lehtpuu tõi välja ettepaneku, mis puudutas probleemi, mida on hetkel tunda

dünaamiliste hankesüsteemide puhul. Kõneleja sõnas selgituseks, et riigihanke vahenditeks on

raamleping ja dünaamiline hankesüsteem. Dünaamiline hankesüsteem erineb raamlepingust

eelkõige selle tõttu, et see võimaldab vahendiga liituda kogu kehtivuse aja jooksul. Kui

raamlepingu hangetes pannakse keegi n-ö lukku, nt viieks aastaks, siis dünaamilises

hankesüsteemis on selle viie aasta jooksul võimalik ka teistel liituda. Raamlepingu puhul on

nende viie aasta jooksul tehtavate minikonkursside sees võimalik täpsustada tehnilist

kirjeldust. See ei tähenda, et dünaamilises hankesüsteemis oleks see täiesti võimatu. Seda võib

ka hetkel teha, kui hankelepingu üldine olemus ei muutu. AS-i Tallinna Linnatransport

ettepanek oleks tuua see ka seaduses sõnaselgelt välja, sest direktiivid seda lubavad. See oleks

väga olulise mõjuga muudatus ja võimaldaks tulevikus riigina suurel hulgal raha kokku hoida.

Elise Suurkuusk lausus, et seadusega võiks veelgi suurem lihtsustamine toimuda, nagu nt

Soomes, et lubada võrgustikusektorile alla rahvusvahelise piirmäära kohaldada ainult RHS-i

üldpõhimõtteid. See oleks väga julge, aga vajalik samm. Eleringile pandi riigi poolt aastaks

2030 suunis olla kriisikindel. Mõeldes RHS-ile, mis kehtis enne 2022. aasta sündmusi, siis see

ei näinud ette, et võrgustikusektor peab hakkama peale elektri ja gaasi edastamise ka oma

taristut kaitsma ja n-ö vastase vastu tegutsema. Eleringil on väga suur soov ja ka riigi poolt

tulenev kohustus kaitsta enda taristut ja pakkuda varustuskindlust. Hetkel, kui tehakse nt

alajaamale juurdeehitust vms, siis tuleb see lisada avalikult riigihangete registrisse. Muidugi

on võimalus sõlmida ka konfidentsiaalsuskokkuleppeid ja praeguste piiride sees üritatakse

parimaid lahendusi leida. Samuti on nt kohustuslik avada ka lepingu sõlmimise teade. Väga

harvadel juhtudel on Eleringil vajalik peita, et soovitakse teatud lepingut sõlmida või kellega

see leping sõlmiti. Hetkel neid võimalusi ei ole. Kõneleja hinnangul on tegemist üsna suure

julgeolekuriskiga. Selliseid hankeid on aga äärmiselt vähe ja ülejäänud hankeid soovitakse

väga hoida konkurentsile avatud. Lisaks leidis kõneleja, et kui saadakse võimalus jälgida alla

rahvusvahelise piirmäära ainult RHS-i üldpõhimõtteid, siis saab konkurentsi laiendada.

Eleringil on väga spetsiifiline teadmus ja tegevus. Eestil on väga head pakkujad, aga neid on

loetud arv. Kui teatud kindlad hanked saaks viia registri väliseks, siis see oleks Eleringi jaoks

samuti suur võit.

Marek Reinaas sõnas, et eelkõnelejatel oli lisaks hetkel välja toodule ka teisi ettepanekuid,

millega komisjoni liikmed soovi korral tutvuda saavad. Kõneleja andis ministeeriumile sõna

kommentaarideks.

Estella Põllu lausus seoses vaidlustusmenetluse kuludega, et halduskohtumenetluses on

selline võimalus ette nähtud, et kui otsuse põhjendused selguvad vaidluse käigus, siis need

kulud jäävad hankija kanda. Rahandusministeerium ei toeta sellist ettepanekut, kuna see teeks

vaidlustusmenetluse ja VAKO menetluse keerulisemaks. Vaidlustuskomisjon peaks hakkama

kaaluma, kas põhjendused olid alguses mingisugusel kujul olemas või pigem tuleb seda

lugeda olukorraks, kus põhjendusi ei olnud ja need lisati tagantjärele. Üldiselt ei tohiks

riigihangetes sellist olukorda tekkida. Seadus nõuab, et otsused oleksid põhjendatud ja ka

nende otsuste põhjendustest oleks hankes osalenud ettevõtjatele teada antud. See on hetkel

kehtiva regulatsiooni üldine eesmärk. Rääkides kõrvaldamise alustest, millest rääkis ka

Advokaadibüroo Sorainen esindaja, siis kõikidesse hangetesse jäävad kohustuslikuks teatud

kohustuslikud kõrvaldamise alused. Seega eetiline majakas jääb riigihangetesse alles, lihtsalt

miinimum, mille peab ületama, ei ole igas hankes nii kõrge. Küsides hankijate tagasisidet

selle kohta, kas nad hakkavad valikulisi kõrvaldamise aluseid kasutamata jätma, siis pigem

ütlevad suuremad hankijad, et nad ikkagi kavatsevad valikulisi kõrvaldamise aluseid ka

edaspidi kasutada. Kindlasti tekivad neil ka standardlahendused ehk nad ei hakka iga hanke

kaupa otsustama, millises hankes aluseid kohaldada ja millises mitte, vaid teevad valiku kas

oma hankekorraga või mõne muu sisemise otsustusprotsessiga. Ministeeriumi arvates

lihtsustaks selline muudatus hankijate tööd, sest nad saavad valida, milliseid kõrvaldamise

aluseid kohaldada ja milliseid kontrollida, sest iga nõude kontroll on töökoormus. Ka hangetel

osalevad ettevõtjad peavad iga kord hindama, kas nad saavad kinnitada kõigi kõrvaldamise

aluste puudumist või esineb mõni neist siiski. See vähendaks ka ettevõtjate halduskoormust.

Hetkel ka nt lihthangetes on valikulised kõrvaldamise alused sellised, mida ei pea kasutama,

kuid mida võib kasutada, seega selles suhtes ei muutu lihthangetes tegelikult midagi.

Muudatus puudutab ainult üle rahvusvahelise piirmäära hankeid. Rahandusministeerium

leiab, et hankijale tuleks anda otsustusõigus, millised alused on konkreetse hanke puhul

asjakohased ja millised mitte. Rääkides dünaamilisest hankesüsteemist tõi AS-i Tallinna

Linnatransport esindaja välja, et direktiiv lubaks tehnilist kirjeldust muuta kogu dünaamilise

hankesüsteemi kehtivuse ajal. Tegelikult direktiiv sellist sätet ei sisalda, mis räägib, et

tehnilist kirjeldust muudetakse ja seetõttu ei ole seda ka eelnõusse lisatud. Selles kontekstis

saaks täpsustada nt Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatavaid vastuseid korduma

kippuvatele küsimustele, et seal seda teemat veidi käsitleda ja selgitusi jagada. Dünaamiline

hankesüsteem on tõesti üha enam kasutatav vahend ja Eestis selle kasutus järjest tõuseb,

mistõttu on oluline, et riik oleks reeglite ja direktiiviga endiselt kooskõlas. Dünaamilise

hankesüsteemi eesmärk on direktiivi järgi võimaldada osta turul tavapäraselt pakutavaid

tooteid nii, nagu neid turul pakutakse ja nad ei peaks vajama hankijale eraldi kohendamist.

Üks keskne muudatus eelnõus on, et võrgustikusektori hankijad saaksid teha alla

rahvusvahelise piirmäära hankeid eriti lihtsate reeglite järgi. Tõepoolest, hankijate esindajad

on teinud ettepanekuid, et alla rahvusvahelise piirmäära ei peaks neil üldse korda olema.

Samas, nt advokaadibüroo Sorainen on avaldanud muret, et eelnõus toodud kord ei ole piisav

ja peaks rangem olema. Kompromissina on Rahandusministeerium välja pakkunud üsna lihtsa

ja väheste reeglitega korra, et hanked oleksid endiselt läbipaistvad, ettevõtjatel oleks võimalus

hangetes osaleda ja vajaduse korral ka vaidlustada või järelevalve poole pöörduda.

Olukordade puhul, kus on erandlikul juhul vaja väga kiiresti nt salajane leping sõlmida, on

seaduses olemas mitmed erandid. Rääkides üle rahvusvahelise piirmäära hangetest, siis seal ei

ole võimalust täiendavaid erandeid omaalgatusel luua, vaid oodatakse, millise eelnõuga tuleb

välja Euroopa Komisjon, kui vaadatakse üle riigihangete direktiive.

Ken-Voldemar Lehtpuu sõnas, et täiendaks mõtet seoses vabatahtlike kõrvaldamise

alustega. Hankijatena on olulised ja pidevad rikkumised väga tähtsad ja neid aluseid igal juhul

kasutatakse. Võimalus valida ja kohaldada aluseid eri hangetes vastavalt hankevaldkonnale on

mõistlik ja tõhus. Sellega hoitakse kõigi aega kokku ja tegemist on mõistliku muudatusega.

Küll aga ütles kõneleja, et ta ei lisaks neid hankekorda. Hankekorra funktsioon on teistsugune

ja see ei ole üldiselt hankespetsialistide tööriist, sest hankespetsialistid teavad seda igal juhul.

Hankekord on suuresti kõigile teistele, kellele kõrvaldamise alustest suuri teadmisi ei ole.

Teine teema puudutab dünaamilist hankesüsteemi. Võis jääda kõlama, et direktiivis seda

võimalust ette nähtud ei ole. Ühes 2023. aasta analüüsis on välja toodud, et direktiiv ei erista

tegelikult n-ö vastavustingimusi ning pakkumuste vastavuse ja hindamise etappi. Selle tõttu

on öeldud direktiivi artikli 34 lõikes 6, et vajaduse korral võib need kriteeriumid pakkumise

esitamise ettepanekus täpsemalt sõnastada. Kuna direktiiv neid kahte etappi ei erista, siis

muudatust saaks siseriiklikult teha. Ühtlasi peaks kõneleja viimastel andmetel olema

Euroopas ainult üks riik, kellel on Eestiga sama tõlgendus.

Kadri Härginen lausus seoses kõrvaldamise aluste teemaga, et Rahandusministeeriumi

esindaja tõi välja, et soovitakse anda valik hankijatele, sest nad tunnevad, et hankijad on

selleks valmis ja hankijad on ette kinnitanud, et nad jätkuvalt mõõdaksid, kui korratu ettevõtja

on ja jätaksid endale võimaluse ettevõtja välja jätta. Kõneleja küsimus on, kas hankija peaks

olema Eestis selle otsuse tegija, mis on riigi eetiline absoluutne miinimum. Kriminaalidega

riigihangetes ei tegeleta. Samas ülejäänud osa, kus on kõne all nt varasemalt rikutud

hankelepingud ja huvide konfliktid, siis see muutuks valikuliseks. Küsimus on, kas eetilise

miinimumi peaks seadma iga hankija kümnes tuhandes hankes või peaks seda tegema

seadusandja. Kõneleja tõi näitena välja, et iga-aastaselt läheb riigieelarvest riigihangete kaudu

välja tavapärastel aegadel 25–30%. 2025. aasta riigieelarve oli 19,4 mld eurot. Seega veidi

alla 5 miljardi euro osas hakatakse otsustama iga hankespetsialisti poolt, mis on eetiline

miinimum ja kuhu piir teha. Tehniline lahendus kõrvaldamise aluste kontrollimiseks on hetkel

juba olemas. Sisuliselt kontrollitakse korratust lubaduste ja kinnituste alusel. Põhjus, miks on

oluline, et hankijale jääks õigus eetilise miinimumi mittetäitmise korral valikuvabadus

pakkuja eemalda on, et kui kõrvaldamise alust ette pole nähtud, siis ta peab kas võtma endale

hankesse nn korratu ettevõtja, kes on nt varasemalt rikkunud lepinguid või ta peab hanke

kehtetuks tunnistama ja uuesti alustama. Lisaks kaotab Rahandusministeerium ära

väärteomenetluse menetlemise õigused, mis tähendab, et sama eelnõuga võetakse paralleelselt

ära eetilise miinimumi n-ö kohustuslikult läbivaatamise kord ja ka väärteomenetlus. Küsimus

on, kuhu moraalimajakas riigihangetes turul ärikeskkonna mõttes jääb ja kes selle üle valvab.

Kui minnakse edasi, nagu praegu on muudatustega ette pandud, siis iga hankija otsustab seda

ise. Lisaks lausus kõneleja seoses hankekorraga, et sinna peaksid korduvad küsimused,

standardsed lahendused jne kirja saama.

Mart Maastik lausus, et ühest küljest on hea, kui menetlused kergemaks lähevad, kuid uuris,

kas muudatused ei tekita ohtu seoses n-ö onupojapoliitikaga.

Estella Põllu sõnas, et korruptsioonivastane seadus kehtib edasi. Korruptsioon on endiselt

karistatav, ka huvide konflikti vältimise reeglid on seadustes olemas ja kehtivad endiselt

edasi. Piirmäärade tõstmise osas on püütud leida tasakaalupunkti, et leida hea piirmäär, mis

oleks mõistlik võrreldes töökoormuse ja hanke kulukusega. 2017. aastast, kui piirmäärad

seaduses kehtestati, on palju aega mööda läinud, rahaline väärtus on devalveerunud ja oli aeg

piirmäärad üle vaadata. Küll aga ei ole ministeerium toetanud ettepanekut, et alla

rahvusvahelise piirmäära anda võrgustikusektori hankijatele täielik vabadus. Eelnõu

kompromisslahendus on, et alla rahvusvahelise piirmäära oleks võrgustikusektoris teatav

läbipaistvus ja võimalus ettevõtjatel hangetes osaleda jääks.

Mart Maastik uuris Advokaadibüroo Sorainen esindajalt, et kas ollakse mures seetõttu, et

sulide tuvastamine on nõrgendatud. Kõneleja tõi näite olukorrast, kus ühe suure projekti puhul

esimene pakkumine ära kadus ja eelduste kohaselt teise pakkumise puhul lepitakse omavahel

kokku, tehakse alltöövõtt jne. M. Maastik tundis huvi, kas sellises olukorras saaks samuti

kuidagi reageerida.

Kadri Härginen lausus seoses korruptsiooniga, et seadus korruptanti tagasi ei hoia, vaid

seadus hoiab ära ainult eksimused. Rääkides eelkõneleja toodud olukorrast, siis see kõlab

nagu pakkumine, mis on kokku mängitud. Selliste pakkumiste osas on olemas ka hetkel

valikulise kõrvaldamise alustes säte, mis ütleb, et sellise pakkuja saaks kõrvalda. Praktikas

seda sätet väga tihti ei kasutata, sest hankijad ei ole võimelised seda tuvastama.

Mart Maastik uuris, kas selliste sulide osas ei saaks nt registrit pidada ja kas see oli ka

eelkõneleja mõte.

Kadri Härginen ütles, et see ei olnud päris tema mõte. Rääkides registrist, siis

registripidamist on Rahandusministeeriumis kaalutud nende ettevõtjate osas, kes on

kõrvaldamise alusega. Eestis seda teed ei mindud põhjusel, et registrisse kandmine on

haldusotsus ja haldusotsus on ettevõtja poolt vaidlustatav. Seega otsust vaidlustatakse nii

kaua, kuni pahateod aeguvad ära. Sellisel viisil ei ole registril mõtet. Üldises plaanis aga näeb

sellist kokkumängu väga harva.

Tõnis Mölder sõnas seoses Eleringi välja tooduga, et tegemist on Riigikogu vaates päris

olulise teemaga ja nende probleem on ilmselgelt ohukoht. Rahandusministeeriumi tagasisidet

kuulates toodi justkui välja, et tegelikult on praeguses seadusandluses võimalused olemas ja

Eleringi esindaja välja toodud julgeolekuriskid on teatud maani maandatud. Kõneleja uuris,

kuidas Elering praegust seadusandluse poolt näeb ja mis on konkreetne ettepanek, mida

Riigikogu peaks veel kord selles küsimuses üle vaatama, et julgeolekurisk saaks võimalikult

maandatud.

Elise Suurkuusk sõnas, et Rahandusministeeriumi esindaja viitas erandisättele riigihangete

seaduses, mis võimaldab mitte kohaldada riigihangete seaduse sätteid, kui hankelepingu

esemeks on nt midagi riigisaladusega või piiratud välisteabega seonduvat või selle avaldamine

oleks ohuks riigi olulistele julgeolekuhuvidele. Ehk siis tegemist ei ole lihtsalt

julgeolekuhuviga, vaid põhjendamise määr on niivõrd kõrge, et see peab olema oluline

julgeolekuhuvi. Nüüd on küsimus, mis on oluline julgeolekuhuvi ja mis on n-ö veidi aste

madalam julgeolekuhuvi. Lävend on toodud praeguse erandi paragrahvis nii kõrgele, et seda

ei julgeta väga kasutada. Alternatiivne ettepanek oleks ära võtta sõna „oluline“ paragrahvist

11 lg 1 punktist 20. Elering riigisaladust ei sünteesi, seega see oleks sellest sättest ettevõtte

ainus võimalus erandit kohaldada. Kuna tegemist on aga n-ö „olulise“ julgeolekuhuviga, siis

sellega on veidi murekoht.

Tõnis Mölder küsis, et kui sõna „oluline“ paragrahvist ära võtta ja jätta lihtsalt

julgeolekuhuvi, siis julgeolekuhuvi taustal tehakse erinevaid toiminguid. Seega see ei tohiks

ka teise äärmusesse minna. Kõneleja uuris, kas on veel teisi paremaid lahendusi, kuidas

murekohta lahendada.

Elise Suurkuusk sõnas, et hetkel kasutatakse kõiki vahendeid, mis nende arsenalis on. Nt kui

on kriitilisem hange, siis see tehakse mitmeetapilisena ehk esmalt kvalifitseeritakse ettevõte,

tehakse kõrvaldamise aluste kontroll, vaadatakse, et ettevõttel oleks piisavalt hea tase, et üldse

informatsioonile ligi pääseda ja seejärel seda informatsiooni ka jagatakse. See on üks

võimalus, kuid teeb menetluse väga pikaks, sest on mitu etappi. Teine variant on kasutada

lihtsalt konfidentsiaalsuse kokkulepet, et teatud teavet peita, aga see tähendab, et kõik

ettevõtted võivad konfidentsiaalsuslepingu allkirjastada ja kõnelejal ei ole hoobasid neid

tagasi hoida.

Kadri Matteus lausus seoses kõrvaldamisaluste vabatahtlikkusega, et nt rahvusvaheline

piirmäär on ehitustööde puhul 5,4 mln eurot, mis on väga suur summa. Vaadates

ehitusregistrist statistikat, siis 693 mln eurot läks 2025. aastal ehitustöödele alla

rahvusvahelist piirmäära. Tegemist on suure summaga ja jättes kõik kõrvaldamise alused

lahtiseks, siis tuleb mõelda, kas see on miski mida soovitakse. Kõneleja lausus, et ta ei ole

otseselt teema poolt ega ka vastu. Kui eelnõu oli veel Rahandusministeeriumis, siis tõi

kõneleja ehitustööde puhul välja erinevaid tähelepanekuid. Ehitustööde puhul on samm ehk

5,4 mln tõesti suur. Palju on juttu olnud ka korruptsioonist. Üks kõrvaldamise alus on huvide

konflikti vältimine. See on ka RHS-i üks põhimõte, mis ütleb, et hankija peab vältima huvide

konflikti, aga keeruline on seda sisustada, kui puudub vastav kõrvaldamise alus. Üks alus on,

et hankijal on õigus kõrvaldada, kui pakkuja on nt osalenud hanke ettevalmistamisel või muud

moodi saanud informatsiooni ning tal on seetõttu nt ajaline eelis. Korruptsioonivastane seadus

on olemas ja see jääb kehtima, kuid sellele seadusele ei saa tugineda riigihankemenetluses.

Korruptsioonivastase seaduse rakendamine tuleb kõne alla alles peale lepingu sõlmimist. Tihti

on ka nii, et asutused vaatavad, milline tegutsemine toimub ja hiljem hakatakse kedagi

menetlema või informatsioon lihtsalt jõuab asutusteni alles peale seda, kui menetlus on läbi

viidud. Riigihangete puhul peetakse tihti parimaks järelevalvajaks konkurentsi. Teised

pakkujad teavad ise, et nt on pakkuja, kes on seotud hankijaga ning soovivad, et seal oleks

mingi kontroll vahel. Ilma kõrvaldamise aluseta on seda võib olla võimalik rakendada, kuid

kui hankija ise on vabatahtlikult loobunud sellise aluse rakendamisest, siis tal on endalgi

keeruline sellist pakkujat menetlusest kõrvaldada, kui tuleb välja, et keegi, kes on osalenud

hanke ettevalmistamises, on tulnud nüüd ka ebaausa eelisega hankesse. Ühtlasi märkis

kõneleja, et korruptsioonivastast seadust ikkagi rakendatakse hoopis teiste asutuste poolt ja

sellega on ette nähtud teatud väärteotrahvid. Seega tehingut ja lepingut selle tõttu ei tühistata,

et korruptsioon on toimunud. RHS annab täpselt need tööriistad, et takistada lepinguni

jõudmist, kui mõni ilming on. See ei ole küll lihtne ja enamus kohtuasju nendel teemadel

lahenevad pigem nii, et erilist ajalist eelist ei ole saadud, aga vähemalt teoreetiliselt on

tegemist hoopis teise tööriistaga kui korruptsioonivastane seadus.

Kaur Kajak sõnas, et praegune debatt tekitab mulje, et lihtsustamine avab tee

korralagedusele, petmistele ja täiendavale korruptsioonile, mis ei vasta tõele. Ei ole nii, et iga

riigiasutus tegeleb hankega ise, vaid riik tegutseb läbi kesksete professionaalsete hankijate.

Nende professionaalsus on juba nii kõrge, et nad suudavad ise olukorda kontrollida. Ühtlasi

võib jääda mulje, et kõrvaldamise alused on hankija oma suva. See ei vasta samuti tõele, kuna

kõrvaldamise alused tulevad ikkagi seadusest. Ühtlasi jääb alles ka vaidlustamise õigus.

Estella Põllu lausus, et eelnõu üldine eesmärk on lihtsustamine. Eelnõu ettevalmistamise

käigus kaasati erinevaid osapooli, nii hankijaid kui ettevõtjaid. Ministeerium on püüdnud

leida kompromissi erinevate huvigruppide soovide ja huvide vahel. Kõrvaldamise aluste

vabatahtliku kontrollimise võimaldamine on üks muudatusi, mida hankijad on ise ette pannud

ja see võiks nii ettevõtjate kui hankijate aega kokku hoida, kuna iga kõrvaldamise aluse puhul

peab iga ettevõtja hoolikalt läbi mõtlema, kas ta kinnitab selle aluse puudumist ja hankija

kontrollima, kas alus esineb, isegi kui ta ei kavatse selle aluse tõttu kedagi kõrvaldada.

Advokaadibüroo Sorainen esindaja seostas kõrvaldamise aluste kontrolli muudatused

väärteomenetluste kaotamisega. Neil kahel asjal seos puudub, kuna väärteokoosseisud ei

puuduta üldse kõrvaldamise aluste esinemist. Seoses kõrvaldamise aluste esinemisega on

Eestis mindud kaugemale kui EL-i direktiivid seda ette näevad. Seadusesse on juba sisse

viidud alus hankeleping ennetähtaegselt lõpetada või üles öelda, kui ettevõtjal tekib

kohustuslik kõrvaldamise alus lepingu täitmise ajal. Näiteks, kui ettevõtjal tekib suur

maksuvõlg või saab karistada korruptsiooni eest, siis on seadusest tulenevalt võimalik leping

lõpetada seaduses sätestatud alusel, et leping sellist alust ette näeks. See võimaldab

ebaausatest ettevõtjatest vabaneda lepingu täitmise käigus.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija