ELAK protokoll nr 164 22.05.2026

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 164

Eesti, videosild Reede, 22. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.06

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Kadri Tali ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, välissuhete ja

eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Kristiina Lillestik ja taimetervise osakonna juhataja

Tarvo Järve (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri

Königsberg ja Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe,

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias, EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson ning Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas; haridus- ja teadusminister Kristina Kallas,

Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna EL

ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt, teadus- ja arenduspoliitika osakonna

nõunik Ursula Tubli (4. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi esindaja (5.

päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Tairi Täht (2.–4.

päevakorrapunkt), Age Inkinen (4. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus, teadus, kosmos)

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi

(Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

2

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (04.05.2026–10.05.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 18.05.2026

Istungit ei toimu.

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 22.05.2026 kell 09.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus, teadus, kosmos)

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi

(Omnibus V) kohta - COM(2025) 820, COM(2025) 821, COM (2025) 822, COM(2025) 823,

C(2025) 3802, C(2025) 3801

6. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

2. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate Eesti seisukohtadest 26. mail 2026 toimuval

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil. Regionaal- ja

põllumajandusminister sõnas, et istungi peamised teemad on väetiste olukorra ning

taimekaitse omnibusiga seoses. Ukraina ja Moldova osas on Eesti jätkuvalt toetaval

seisukohal. Hormuzi väina küsimuses on Eesti olukord tänu vabakaubanduslepingutele

suhteliselt stabiilne. Samuti on jõustumas Mercosuri leping, mis koos Eesti peagi avatava

saatkonnaga Brasiilias loob paremad eeldused kaubandussuhete arendamiseks Lõuna-

Ameerikaga.

Madis Pärtel lisas, et väetiste punktis käsitletakse Euroopa Komisjoni hiljutist tegevuskava.

Hormuzi väina kriis mõjutab väetisetootmist märkimisväärselt, kuna lämmastikväetiste

tootmine sõltub maagaasist, millest oluline osa pärineb sellest piirkonnast. Euroopa Komisjon

soovib mitmekesistada imporditud väetiste allikaid, toetada väetisetootmist Euroopa Liidus

ning soodustada alternatiivsete väetiste tootmist. Eesti on seejuures toetanud orgaaniliste

väetiste kasutust, sealhulgas tasakaalustatud taime- ja loomakasvatust, ning liblikõieliste

kultuuride (näiteks hernes ja uba) kasvatamist, mis parandavad mulla toitainete sisaldust ja

seovad õhulämmastikku. Tegevuskava näeb ette ka meetmeid väetisepuuduse

leevendamiseks, sealhulgas väetise hindade jälgimise platvormi loomist ja süsiniku

piirimeetme rakendamist. Eesti soov, mida Euroopa Komisjon on toetanud, on tagada

väetistele ajutine erand, et vältida kriisiperioodil täiendavat maksukoormust. Samuti peab

Eesti oluliseks investeeringuid täppisviljelusagregaatidesse, et väetist tõhusalt laotada ning

piimafarmides tekkiva biometaani kõrvalsaaduse ehk digestaadi tõhusamasse töötlemisse ja

transpordivõimekusse.

Tarvo Järve sõnas, et Eesti ajakohastab oma seisukohti Euroopa Liidu toidu- ja söödaohutuse

omnibusi ehk lihtsustamispaketi taimekaitsevahendeid puudutavas osas. Eesti peamine

eesmärk on olnud, et eelnõu vähendaks halduskoormust ja võimaldaks paindlikumalt

tegutsemist olukordades, kus tõhusad alternatiivsed taimekaitsevahendid puuduvad. Eriti

oluline on hädavajaliku kasutuse erandi lihtsustamine ja loobumine kasutuselt kõrvaldatavate

taimekaitsevahendite kaotamiskavade kohustusest. Samuti on Eesti fookus olnud, et

3

taimekaitsevahendite lubade andmisel arvestataks alternatiivide puudumist ja mõju

põllumajanduse elujõulisele. Need põhimõtted on olnud Eesti seisukohtades algusest peale,

kuid nüüd täpsustame, et kui neid punkte kompromisstekstis ei arvestata, jätab Eesti endale

võimaluse hääletada vastu. Taimekaitsevahendite kättesaadavust mõjutavad mõlemad

seisukohad, kuid kuna hädavajaliku kasutuse erandit pole varem kasutatud, siis on oluline

seda lihtsustada koormavate elementide kaotamise kaudu. Seni on läbirääkimised olnud Eesti

ettepanekute osas toetavad.

Urve Tiidus küsis, kas loobumine kasutuselt kõrvaldatavate taimekaitsevahendite

kaotamiskavade koostamise kohustusest rakendub ka praktikas ning kas Eestis on keegi seda

kohustust pidanud täitma.

Tarvo Järve vastas, et probleem seisneb selles, et erandit pole kordagi kasutatud.

Kõrvaldamise plaani pakkus Euroopa Komisjon välja lihtsustamise eelnõus, kuid

kompromisseteksti on see tagasi toodud. Eesti seisukoht on, et kohustus tuleb siiski kaotada,

kuna sellega kaasneb halduskoormus, eesmärgid täidetakse olemasolevate regulatsioonidega

ning see ei anna praktikas täiendavat väärtust.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

3. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

Siiri Königsberg andis ülevaate Eesti seisukohtadest 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu

üldasjade nõukogu istungil. Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor sõnas, et

üldasjade nõukogu peamine päevakorrapunkt on 18. ja 19. juuni ülemkogu ettevalmistus,

mille osas toimub arvamuste vahetus teemade ja riikide prioriteetide osas. Ülemkogu

kommenteeritud päevakorras välja toodud teemad on Ukraina, Lähis-Ida, Euroopa kaitse ja

julgeolek, globaalsed majanduslikud väljakutsed, järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve

(inglise keeles Multiannual Financial Framework, edaspidi MFF), ränne, ebaseaduslikud

narkootikumid ning Euroopa semester. Eesti toetab päevakorda ning meile prioriteetsed

teemad on edasi liikumine Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga laienemises, mille osas

soovime avada esimesel võimalusel kõik läbirääkimisklastrid. Samuti on Eestile oluline

jätkuv surve avaldamine Venemaale, 21. sanktsioonipaketi kiire vastuvõtmine, Vene

kombatantide küsimus, milles tervitame Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse seni

tehtud tööd, Euroopa kaitse ja julgeolek ning MFF. Arutelul peaks osalema ka Ukraina

president Volodõmõr Zelenskõi. Üldasjade nõukogu teine oluline päevakorrapunkt on ühtne

turg järgmises Euroopa Liidu pikaajalises eelarves aastateks 2028–2034, kus arutatakse

seekord pikaajalise eelarve valitsemist ehk seda, millises rollis on eelarvega seotud erinevad

institutsioonid. See on oluline, kuna eelarve on varasemast erineva struktuuriga Siseturu osas

jätkatakse ülemkogus peetud arutelu, mis on ühtlasi viimane arutelu enne võimalike kärbete ja

rahaliste valikute otsustamist. Üldasjade nõukogule eelneval õhtul on kavas ühtekuuluvuse

sõprade mitteametlik kohtumine ja ühisavalduse vastuvõtmine eelarve kohta, kus Eesti

prioriteet on MFF, ühenduvused eelkõige Rail Balticu ja energia osas, idapiiri regioonide

investeeringud, kaitse siseturul ja võrdsed konkurentsitingimused põllumajanduses. Samuti on

üldasjade nõukogu olulise punktina kavas Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhted, kus

4

informeeritakse liikmesriike hetkeseisust ja toimub riikidevaheline arvamuste vahetus.

Planeerimisel on ka Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tippkohtumine, mille kuupäev ei ole

veel selge, kuid seal soovitakse anda poliitiline heakskiit sanitaaria- ja fütosanitaaria

süsteemile, Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteemile (edaspidi HKS) ja noorte mobiilsuse skeemile. Samas on Euroopa Liidu siseselt

aga ka Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel mitmetes küsimustes praegu veel

erimeelsused. Eesti jaoks on väga oluline hoida ja tihendada nii kahepoolset kui ka Euroopa

Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi suhteid ja koostööd ning leida viise, kuidas enam kaasata

Ühendkuningriiki Euroopa Liidu ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse. Peame tähtsaks ka

Euroopa Liidu ja NATO koostöö edendamist pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa

Liidust. Üldasjade nõukogu viimane päevakorrapunkt on iga-aastane õigusriigi dialoog

Prantsusmaa, Läti, Horvaatia ja Itaalia osas. Ühelgi nendest riikidest suuri probleeme ei esine.

Horvaatia on teinud edusamme õigusriigi soovituste kohta, kuid vaatamata sellele, et kohtute

sõltumatuse tase on üldsuse ja ettevõtjate arvates kasvanud, on see ikkagi madal. Itaalias on

võrreldes eelmise aastaga paranenud olukord kohtute sõltumatusega, kuid esineb siiski

probleeme. Prantsusmaa osas tuuakse välja praktilised väljakutsed kohtusüsteemi efektiivsuse

ja otsustusprotsesside läbipaistvuse kohta. Lätis on lahendamata piisavate

kaitsemehhanismide puudumine kõrgeima kohtu kohtunike ametisse nimetamise protsessis.

Kõigi nelja riigi puhul on tuuakse välja, et võrreldes eelmise aasta raportiga on toimunud

edasiminekuid.

Peeter Tali küsis, milline on Mercosuri lepingu hetkeseis Euroopa Liidu vaates ning kas Eesti

jätkab survet Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina toetamisel.

Siiri Königsberg vastas, et Mercosuri leping liigub ajutise kohaldamise suunas. S.

Köningsberg sõnas, et edastab ELAKile kontrollitud täpsema seisu. Venemaa külmutatud

varade osas on Eesti endiselt seisukohal, et sellega tuleb edasi liikuda ning ka mitmed teised

liikmesriigid on jõudnud arusaamisele, et see on üks võimalik viis vajalike vahendite

leidmiseks Ukraina toetamisel.

Peeter Tali küsis, kas MFFi arutelus on eesmärk suunatud ühisosa leidmisele või on juba

ilmnenud suuremad erimeelsused ja vastuseisused.

Siiri Königsberg vastas, et arutelud piirduvad peamiselt riikide prioriteetide tutvustamisega

ning ühisosa otsimine ei ole veel alanud. Tõenäoliselt saab sisuline läbirääkimine alata alles

pärast seda, kui eelarveprojekti juurde lisanduvad konkreetsed numbrid, tõenäoliselt sügisel.

Seni kordavad riigid valdavalt oma seniseid seisukohti. Üldiselt ei ole siiski oodata, et

eelarvestruktuuri hakataks ümber kujundama. Praegu on liikmesriikide peamine ootus saada

Euroopa Komisjoni või eesistuja esitatavad arvulised ettepanekud, mille alusel saab alustada

sisulisi läbirääkimisi.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada ministeeriumi esindaja esitatud

Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

3.1. Toetada ministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Lea Danilson-

Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Eesti seisukohad 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime

nõukogu istungil (siseturg, tööstus, teadus, kosmos)

Maria Alajõe andis ülevaate Eesti seisukohtadest 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu

konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg, tööstus, kosmos). Majandus- ja

5

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler sõnas, et käsitlus

hõlmab Eesti seisukohti Euroopa Liidu Kosmoseteenuste Ameti uue määruse ning

heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsust puudutava ettepaneku kohta, mis kuulub

Kliimaministeeriumi pädevusse. Konkurentsivõime nõukogu esimene arutelu on Euroopa

tööstuse arengu kiirendamise määruse üle, kus liikmesriigid käsitlevad võimalusi tööstuse

tugevdamiseks ning reeglit kohaldumiseks. Eesti seisukoht on, et Euroopa tööstus peab olema

konkurentsivõimeline ja avatud ka väiksematele liikmesriikidele. Samuti rõhutame, et

päritolureeglid peavad jääma lihtsaks ja vältima tarneriske Euroopas. Ministrite esimese faasi

arutelus 28. režiimi ehk äriühingute õigusraamistiku osas, mille seisukohad on

ettevalmistamisel, otsitakse viise kuidas luua lihtsustatult, paindlikult, õiguskindlat, madalate

kuludega ja digitaalselt võimalus tegeleda piiriüleselt ettevõtlusega, et edendada Euroopa

majandust. Eesti avaldab toetust järeldustele kestliku ja konkurentsivõimelise turismi kohta.

Ühtlasi toimub ka arutelu Lähis-Ida kriisi mõjudest turismisektorile. Muudes küsimustes

annab Euroopa Komisjon ülevaate kriitiliste toorainete määruse muutmisest ning Euroopa

Konkurentsivõime Fondi edenemisest, mis on teise nõukogu pädevuses, kuid osana MFFist on

see oluline ka konkurentsivõime seisukohalt. Kosmoseministrite kohtumisel arutletakse

kosmosevaldkonna võimaluste üle majandusjulgeoleku tagamisel ning antakse ülevaade

eduaruandest Euroopa Liidu kosmosetegevuse ohutuse, vastupidavuse ja kestlikkuse määruse

eelnõu kohta. Samuti toetab Eesti määrust muuta Euroopa Liidu Kosmoseteenuste Ameti

(inglise keeles The European Union Agency for the Space Programme, edaspidi EUSPA)

püsivaks ametiks ning selle kohta annab ülevaate Euroopa Liidu eesistuja Küpros.

Programmiväliselt on ministritel erinevate valdkondade kohtumisi, näiteks energiamahukate

tööstusharude ministrite kohtumine, kus arutatakse mitteformaalses vormis Euroopa tööstuse

väljakutseid.

Peeter Tali küsis, kas Eesti kosmoseminister on Erkki Keldo.

Maria Alajõe vastas, et see vastab tõele, kuid erineb riigiti. Paljudes liikmesriikides vastutab

kosmosevaldkonna minister ka teadus- ja haridusvaldkonna eest. Eestis lähtutakse

seisukohast, et kuna kosmosel on oluline majandusmõju, siis kuulub see Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse.

Peeter Tali küsis, kas kosmoseküsimuste arutelus käsitletakse ka võimalust arendada

Euroopa Liidu enda madala orbiidi satelliitsidevõrgustikku, sarnaselt Starlinkile, kuna

tegemist on olulise võimelüngaga nii side kui ka julgeoleku vaates.

Maria Alajõe vastas, et Euroopa on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid ning

valmistanud ette programme, mis on suunatud Euroopa kosmosevõimekuse edendamisele.

Paul Liias lisas, et Euroopa Liit on alustanud IRIS² initsiatiivi loomisega, mille eesmärk on

luua Euroopa Liidu satelliitide võrgustik, mis tagab kiire internetiühenduse üle maailma. See

on koostöös Euroopa ettevõtlusega ning mis hõlmab nii erasektorile kui ka riiklikele

kasutajatele suunatud teenuseid. Programm on väljaarendamisel ning teenuseid ja töötavaid

võrgustikke on oodata järgmiste aastate jooksul.

Peeter Tali küsis, kas antud programm hõlmab ka kaitseotstarbelist mõõdet.

Paul Liias vastas, et kosmosesüsteemid on kaheotstarbelised. Euroopa Liidus vastutab selle

valdkonna eest Andrius Kubilius, kuid süsteemid kuuluvad üldjuhul tsiviilsektorile, mitte

militaarstruktuuridele. See eristab neid mitmest Ameerika mudelist, kus tsiviilomandit

rakendatakse ka sõjalistel eesmärkidel. Tehnoloogilised arengud, näiteks direct-to-device

lahendused ehk side otse satelliidilt seadmesse, loovad uusi võimalusi ka droonide

kasutamisel, vähendades sõltuvust maapealsest taristust. Eesti vaates on peamine väljakutse

see, et kaitsevaldkonnas puudub praegu piisav poliitikakujundamise võimekus antud

6

küsimuses ning sellega tuleb süsteemselt tegeleda.

Peeter Tali sõnas, et innovatsiooni veab nüüd tööstus, mitte enam kaitsesektor ning see

suundumus on viimase umbes 15 aasta jooksul tugevnenud. Ka laialdaselt kasutatavad

tehnoloogiad, sealhulgas Elon Muski arendused, on loodud eelkõige ärilisel eesmärgil, mitte

üksnes riiklikuks kasutuseks.

Paul Liias lisas, et ka Elon Muski ja Starlinki puhul põhineb tehnoloogia suures osas Euroopa

tööstuslikul võimekusel ning tarneahelad ulatuvad Euroopasse. Ameerika Ühendriikide edu

on toetanud eelkõige nutikalt kujundatud riiklik tellimus ja selle ümber üles ehitatud ärimudel.

Euroopa probleem ei seisne tehnoloogilise võimekuse puudumises, vaid selles, kuidas

olemasolev võimekus muuta konkurentsivõimeliseks äriks ning kuidas riigid suudavad seda

strateegiliselt tellida.

Urve Tiidus küsis, kuidas võiks laheneda lahkheli liikmesriikide erinevatest seisukohtadest

selle osas, kas Euroopa Innovatsiooninõukogu instrumendist peaks rahastama ka

kaitsevaldkonna projekte või tuleks piirduda teadus- ja innovatsioonisuundadega.

Maria Alajõe vastas, et küsimus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevusse, kuna

Euroopa Innovatsiooninõukogu on osa Euroopa Horisondi raamprogrammist.

Raamprogrammi puhul on kaitsevaldkonna rahastamise ulatus olnud liikmesriikide vahel

pikemaajaline vaidlusküsimus. Osa riike leiab, et Euroopa Horisont ei peaks rahastama

kaitseuuringuid ning selleks tuleks kasutada eraldi vahendeid. Eesti senine hoiak on olnud, et

liiga jäika piiri ei peaks tõmbama, kuna mitmed arendused on selgelt kaheotstarbelised.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Kristina Kallas andis ülevaate Eesti seisukohtadest 28.–29. mail 2026 toimuval Euroopa

Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil (teadus). Haridus- ja teadusminister sõnas, et

Euroopa Horisont raamprogrammi üldises lähenemises ei ole veel saavutatud kokkulepet,

kuna liikmesriikide vahel püsivad märkimisväärsed erimeelsused, sealhulgas kaitseuuringute

rahastamise küsimuses. Kuigi eesistujana soovib Küpros kokkuleppeni jõuda juunis, ei ole

läbirääkimised praegu veel lõppfaasis. Eesti jaoks on keskne küsimus osaluse laienemise

(inglise keeles widening) alaprogramm. Kuna Eesti on senise eduka osalemise tõttu sellest

riikide rühmast välja arvatud, kuid üleminekuriikidele ei ole uues raamprogrammis ette

nähtud piisavaid toetusmeetmeid, on Eesti esitanud vastavad muudatusettepanekud. Need on

leidnud mitme liikmesriigi toetuse ning kajastuvad osaliselt ka määruse eelnõus. Eesti jätkab

tööd selle nimel, et uue raamprogrammi osaluse laiendamise sätted oleksid meie jaoks

võimalikult soodsad. Vastusena U. Tiiduse tõstatatud kaitseuuringute rahastamise küsimusele

Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu sõnas K. Kallas, et teema on jätkuvalt päevakorras.

Kaheotstarbeliste projektide rahastamise suhtes vastuseisu ei ole, kuid erimeelsused püsivad

kaitsevaldkonna projektide rahastamises raamprogrammist. Eesti toetab kaitseuuringute

rahastamist raamprogrammist Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu ning peab oluliseks, et

läbirääkimiste käigus ei nõrgeneks sõnastus ega toetus. Ülejäänud lahkhelid puudutavad

peamiselt tehnilisi küsimusi, nagu projektide pime hindamine, partnerluste valikuprotsess ja

tsentraalne finantsjuhtimine. Euroopa Konkurentsivõime Fondi puhul soovivad liikmesriigid

tugevdada oma rolli prioriteetide seadmisel ning tagada fondi tihedama kooskõla

raamprogrammiga, et vältida kattuvusi. Sama seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi

raportöör. Kuna üldist lähenemist ei saavutatud, jätkuvad poliitilised arutelud kriitilistes

küsimustes. Eesti lähtub jätkuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohtadest, et

kaitseuuringute rahastamist tuleb toetada ning laienemise programmist välja jäänud riikidele,

7

sealhulgas Eestile, tuleb ette näha erimeetmed. Päevakorras on ka teadusdiplomaatia

raamistik, mille eesmärk on tugevdada teaduse rolli välis- ja julgeolekupoliitikas ning

edendada avatud ja turvalist rahvusvahelist teaduskoostööd. Eesti peab eriti oluliseks

teaduskoostöö turvalisust, sealhulgas Venemaa kodanike osalemise piiramist Euroopa Liidu

teaduskoostöös.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada haridus- ja teadusministri

esitatud Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar

Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4.2. Toetada haridus- ja teadusministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Katrin

Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise

paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

Kaitseministeeriumi esindaja andis ülevaate Eesti täiendatud seisukohtadest Euroopa Liidu

kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823,

C(2025) 3801–3802. Kõneleja sõnas, et läbirääkimised on jõudnud lõppfaasi ning Eesti senise

seisukohaga läheb vastuollu vaikimisi loamenetluse lisamine, mida varasemalt ei toetatud.

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et Eesti saaks jätkuvalt toetada kaitsevalmiduse

suurendamist ega peaks kompromissi suhtes Euroopa Liidu Nõukogus vastu hääletama.

Peamised murekohad puudutavad keskkonnaalaseid komplekslube, kus vaikimisi menetluse

puudumine võimaldaks menetlusi paremini juhtida. Kompromissi kohaselt on loamenetluse

tähtajaks 42 tööpäeva, mida võib pikendada kuni 60 tööpäevani, ning ette on nähtud erand

juhtudeks, kus kaalul on inimese tervis või riigi julgeolek. Kuigi Eesti eelistas lahendust, mis

võimaldanuks arvestada ka riigisisestes seadustes sätestatud välistustega, ei ole see

kompromissiteksti eeldatavalt lisatud. Eesti seisukohtades tehakse muudatus, et Eesti saaks

kompromissi heaks kiita.

Urve Tiidus küsis, mida Eesti uus kompromiss praktikas võimaldaks.

Kaitseministeeriumi esindajavastas, et vaikimisi loamenetlus tähendab, et kui esitatakse

kaitsevaldkonna projektide loataotlus, siis teatud tähtaegade möödudes loetakse luba antuks,

juhul kui ei ole saadud vastupidist vastust. Kui vastatakse tähtaja sees, siis on võimalik loa

andmisest keelduda ja teha tavapäraseid protseduure. Antud põhimõtte rakendumine

tähendab, et peame tegema muudatused seadusandluses, kus praegu on vaikimisi

loamenetluse andmise välistus sees. Seletuskirjas on välja toodud, et sellised välistused on

kemikaaliseaduses, relvaseaduses, lõhkeainematerjaliseaduses, kavandatud ehitusseadustiku

ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ning tööstusheite seadusesesse. Kuna määrust tuleb

hakata rakendama, ei saa teha välistusi.

Peeter Tali sõnas, et tegemist on justkui NATO protseduuri ülekandmisega.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohta.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohta (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

8

6. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub esmaspäeval, 1. juunil kell 13.00

ruumis ELAK P280. Samuti märkis P. Tali, et pühapäeval, 31. mail kell 19.00 toimub

õhtusöök Slovakkia Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooniga. P. Tali lisas, et 2. juunil

on Riigikogu külastamas Albaania spiiker Niko Peleshi, kes soovib visiidi raames kohtuda ka

ELAKiga kell 11.00 ning palus ELAKi liikmetel osalusest teada anda.

Urve Tiidus sõnas, et soovib osaleda ELAKi kohtumisel Albaania spiikriga.

Otsustati:

6.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, millega kehtestatakse meetmete

raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes

sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110  –

COM(2026) 100 (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve

Tiidus, Luisa Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 164

Eesti, videosild Reede, 22. mai 2026

Algus 9.00, lõpp 10.06

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Kadri Tali ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, välissuhete ja

eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Kristiina Lillestik ja taimetervise osakonna juhataja

Tarvo Järve (2. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri

Königsberg ja Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu (3. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe,

innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias, EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson ning Kliimaministeeriumi

kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas; haridus- ja teadusminister Kristina Kallas,

Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna EL

ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt, teadus- ja arenduspoliitika osakonna

nõunik Ursula Tubli (4. päevakorrapunkt); Kaitseministeeriumi esindaja (5.

päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Tairi Täht (2.–4.

päevakorrapunkt), Age Inkinen (4. päevakorrapunkt) ja Britta Tarvis (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus, teadus, kosmos)

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi

(Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

2

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (04.05.2026–10.05.2026) töökava

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 18.05.2026

Istungit ei toimu.

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 22.05.2026 kell 09.00

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

3. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

4. Eesti seisukohad 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu

istungil (siseturg, tööstus, teadus, kosmos)

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi

(Omnibus V) kohta - COM(2025) 820, COM(2025) 821, COM (2025) 822, COM(2025) 823,

C(2025) 3802, C(2025) 3801

6. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin Kuusemäe, Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

2. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate Eesti seisukohtadest 26. mail 2026 toimuval

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil. Regionaal- ja

põllumajandusminister sõnas, et istungi peamised teemad on väetiste olukorra ning

taimekaitse omnibusiga seoses. Ukraina ja Moldova osas on Eesti jätkuvalt toetaval

seisukohal. Hormuzi väina küsimuses on Eesti olukord tänu vabakaubanduslepingutele

suhteliselt stabiilne. Samuti on jõustumas Mercosuri leping, mis koos Eesti peagi avatava

saatkonnaga Brasiilias loob paremad eeldused kaubandussuhete arendamiseks Lõuna-

Ameerikaga.

Madis Pärtel lisas, et väetiste punktis käsitletakse Euroopa Komisjoni hiljutist tegevuskava.

Hormuzi väina kriis mõjutab väetisetootmist märkimisväärselt, kuna lämmastikväetiste

tootmine sõltub maagaasist, millest oluline osa pärineb sellest piirkonnast. Euroopa Komisjon

soovib mitmekesistada imporditud väetiste allikaid, toetada väetisetootmist Euroopa Liidus

ning soodustada alternatiivsete väetiste tootmist. Eesti on seejuures toetanud orgaaniliste

väetiste kasutust, sealhulgas tasakaalustatud taime- ja loomakasvatust, ning liblikõieliste

kultuuride (näiteks hernes ja uba) kasvatamist, mis parandavad mulla toitainete sisaldust ja

seovad õhulämmastikku. Tegevuskava näeb ette ka meetmeid väetisepuuduse

leevendamiseks, sealhulgas väetise hindade jälgimise platvormi loomist ja süsiniku

piirimeetme rakendamist. Eesti soov, mida Euroopa Komisjon on toetanud, on tagada

väetistele ajutine erand, et vältida kriisiperioodil täiendavat maksukoormust. Samuti peab

Eesti oluliseks investeeringuid täppisviljelusagregaatidesse, et väetist tõhusalt laotada ning

piimafarmides tekkiva biometaani kõrvalsaaduse ehk digestaadi tõhusamasse töötlemisse ja

transpordivõimekusse.

Tarvo Järve sõnas, et Eesti ajakohastab oma seisukohti Euroopa Liidu toidu- ja söödaohutuse

omnibusi ehk lihtsustamispaketi taimekaitsevahendeid puudutavas osas. Eesti peamine

eesmärk on olnud, et eelnõu vähendaks halduskoormust ja võimaldaks paindlikumalt

tegutsemist olukordades, kus tõhusad alternatiivsed taimekaitsevahendid puuduvad. Eriti

oluline on hädavajaliku kasutuse erandi lihtsustamine ja loobumine kasutuselt kõrvaldatavate

taimekaitsevahendite kaotamiskavade kohustusest. Samuti on Eesti fookus olnud, et

3

taimekaitsevahendite lubade andmisel arvestataks alternatiivide puudumist ja mõju

põllumajanduse elujõulisele. Need põhimõtted on olnud Eesti seisukohtades algusest peale,

kuid nüüd täpsustame, et kui neid punkte kompromisstekstis ei arvestata, jätab Eesti endale

võimaluse hääletada vastu. Taimekaitsevahendite kättesaadavust mõjutavad mõlemad

seisukohad, kuid kuna hädavajaliku kasutuse erandit pole varem kasutatud, siis on oluline

seda lihtsustada koormavate elementide kaotamise kaudu. Seni on läbirääkimised olnud Eesti

ettepanekute osas toetavad.

Urve Tiidus küsis, kas loobumine kasutuselt kõrvaldatavate taimekaitsevahendite

kaotamiskavade koostamise kohustusest rakendub ka praktikas ning kas Eestis on keegi seda

kohustust pidanud täitma.

Tarvo Järve vastas, et probleem seisneb selles, et erandit pole kordagi kasutatud.

Kõrvaldamise plaani pakkus Euroopa Komisjon välja lihtsustamise eelnõus, kuid

kompromisseteksti on see tagasi toodud. Eesti seisukoht on, et kohustus tuleb siiski kaotada,

kuna sellega kaasneb halduskoormus, eesmärgid täidetakse olemasolevate regulatsioonidega

ning see ei anna praktikas täiendavat väärtust.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Lea Danilson-Järg, Katrin

Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa

Värk).

3. Eesti seisukohad 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil

Siiri Königsberg andis ülevaate Eesti seisukohtadest 26. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu

üldasjade nõukogu istungil. Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor sõnas, et

üldasjade nõukogu peamine päevakorrapunkt on 18. ja 19. juuni ülemkogu ettevalmistus,

mille osas toimub arvamuste vahetus teemade ja riikide prioriteetide osas. Ülemkogu

kommenteeritud päevakorras välja toodud teemad on Ukraina, Lähis-Ida, Euroopa kaitse ja

julgeolek, globaalsed majanduslikud väljakutsed, järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve

(inglise keeles Multiannual Financial Framework, edaspidi MFF), ränne, ebaseaduslikud

narkootikumid ning Euroopa semester. Eesti toetab päevakorda ning meile prioriteetsed

teemad on edasi liikumine Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga laienemises, mille osas

soovime avada esimesel võimalusel kõik läbirääkimisklastrid. Samuti on Eestile oluline

jätkuv surve avaldamine Venemaale, 21. sanktsioonipaketi kiire vastuvõtmine, Vene

kombatantide küsimus, milles tervitame Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse seni

tehtud tööd, Euroopa kaitse ja julgeolek ning MFF. Arutelul peaks osalema ka Ukraina

president Volodõmõr Zelenskõi. Üldasjade nõukogu teine oluline päevakorrapunkt on ühtne

turg järgmises Euroopa Liidu pikaajalises eelarves aastateks 2028–2034, kus arutatakse

seekord pikaajalise eelarve valitsemist ehk seda, millises rollis on eelarvega seotud erinevad

institutsioonid. See on oluline, kuna eelarve on varasemast erineva struktuuriga Siseturu osas

jätkatakse ülemkogus peetud arutelu, mis on ühtlasi viimane arutelu enne võimalike kärbete ja

rahaliste valikute otsustamist. Üldasjade nõukogule eelneval õhtul on kavas ühtekuuluvuse

sõprade mitteametlik kohtumine ja ühisavalduse vastuvõtmine eelarve kohta, kus Eesti

prioriteet on MFF, ühenduvused eelkõige Rail Balticu ja energia osas, idapiiri regioonide

investeeringud, kaitse siseturul ja võrdsed konkurentsitingimused põllumajanduses. Samuti on

üldasjade nõukogu olulise punktina kavas Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhted, kus

4

informeeritakse liikmesriike hetkeseisust ja toimub riikidevaheline arvamuste vahetus.

Planeerimisel on ka Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tippkohtumine, mille kuupäev ei ole

veel selge, kuid seal soovitakse anda poliitiline heakskiit sanitaaria- ja fütosanitaaria

süsteemile, Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise

süsteemile (edaspidi HKS) ja noorte mobiilsuse skeemile. Samas on Euroopa Liidu siseselt

aga ka Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel mitmetes küsimustes praegu veel

erimeelsused. Eesti jaoks on väga oluline hoida ja tihendada nii kahepoolset kui ka Euroopa

Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisi suhteid ja koostööd ning leida viise, kuidas enam kaasata

Ühendkuningriiki Euroopa Liidu ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse. Peame tähtsaks ka

Euroopa Liidu ja NATO koostöö edendamist pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa

Liidust. Üldasjade nõukogu viimane päevakorrapunkt on iga-aastane õigusriigi dialoog

Prantsusmaa, Läti, Horvaatia ja Itaalia osas. Ühelgi nendest riikidest suuri probleeme ei esine.

Horvaatia on teinud edusamme õigusriigi soovituste kohta, kuid vaatamata sellele, et kohtute

sõltumatuse tase on üldsuse ja ettevõtjate arvates kasvanud, on see ikkagi madal. Itaalias on

võrreldes eelmise aastaga paranenud olukord kohtute sõltumatusega, kuid esineb siiski

probleeme. Prantsusmaa osas tuuakse välja praktilised väljakutsed kohtusüsteemi efektiivsuse

ja otsustusprotsesside läbipaistvuse kohta. Lätis on lahendamata piisavate

kaitsemehhanismide puudumine kõrgeima kohtu kohtunike ametisse nimetamise protsessis.

Kõigi nelja riigi puhul on tuuakse välja, et võrreldes eelmise aasta raportiga on toimunud

edasiminekuid.

Peeter Tali küsis, milline on Mercosuri lepingu hetkeseis Euroopa Liidu vaates ning kas Eesti

jätkab survet Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina toetamisel.

Siiri Königsberg vastas, et Mercosuri leping liigub ajutise kohaldamise suunas. S.

Köningsberg sõnas, et edastab ELAKile kontrollitud täpsema seisu. Venemaa külmutatud

varade osas on Eesti endiselt seisukohal, et sellega tuleb edasi liikuda ning ka mitmed teised

liikmesriigid on jõudnud arusaamisele, et see on üks võimalik viis vajalike vahendite

leidmiseks Ukraina toetamisel.

Peeter Tali küsis, kas MFFi arutelus on eesmärk suunatud ühisosa leidmisele või on juba

ilmnenud suuremad erimeelsused ja vastuseisused.

Siiri Königsberg vastas, et arutelud piirduvad peamiselt riikide prioriteetide tutvustamisega

ning ühisosa otsimine ei ole veel alanud. Tõenäoliselt saab sisuline läbirääkimine alata alles

pärast seda, kui eelarveprojekti juurde lisanduvad konkreetsed numbrid, tõenäoliselt sügisel.

Seni kordavad riigid valdavalt oma seniseid seisukohti. Üldiselt ei ole siiski oodata, et

eelarvestruktuuri hakataks ümber kujundama. Praegu on liikmesriikide peamine ootus saada

Euroopa Komisjoni või eesistuja esitatavad arvulised ettepanekud, mille alusel saab alustada

sisulisi läbirääkimisi.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada ministeeriumi esindaja esitatud

Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

3.1. Toetada ministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Lea Danilson-

Järg, Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4. Eesti seisukohad 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu konkurentsivõime

nõukogu istungil (siseturg, tööstus, teadus, kosmos)

Maria Alajõe andis ülevaate Eesti seisukohtadest 28.-29. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu

konkurentsivõime nõukogu istungil (siseturg, tööstus, kosmos). Majandus- ja

5

Kommunikatsiooniministeeriumi strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler sõnas, et käsitlus

hõlmab Eesti seisukohti Euroopa Liidu Kosmoseteenuste Ameti uue määruse ning

heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsust puudutava ettepaneku kohta, mis kuulub

Kliimaministeeriumi pädevusse. Konkurentsivõime nõukogu esimene arutelu on Euroopa

tööstuse arengu kiirendamise määruse üle, kus liikmesriigid käsitlevad võimalusi tööstuse

tugevdamiseks ning reeglit kohaldumiseks. Eesti seisukoht on, et Euroopa tööstus peab olema

konkurentsivõimeline ja avatud ka väiksematele liikmesriikidele. Samuti rõhutame, et

päritolureeglid peavad jääma lihtsaks ja vältima tarneriske Euroopas. Ministrite esimese faasi

arutelus 28. režiimi ehk äriühingute õigusraamistiku osas, mille seisukohad on

ettevalmistamisel, otsitakse viise kuidas luua lihtsustatult, paindlikult, õiguskindlat, madalate

kuludega ja digitaalselt võimalus tegeleda piiriüleselt ettevõtlusega, et edendada Euroopa

majandust. Eesti avaldab toetust järeldustele kestliku ja konkurentsivõimelise turismi kohta.

Ühtlasi toimub ka arutelu Lähis-Ida kriisi mõjudest turismisektorile. Muudes küsimustes

annab Euroopa Komisjon ülevaate kriitiliste toorainete määruse muutmisest ning Euroopa

Konkurentsivõime Fondi edenemisest, mis on teise nõukogu pädevuses, kuid osana MFFist on

see oluline ka konkurentsivõime seisukohalt. Kosmoseministrite kohtumisel arutletakse

kosmosevaldkonna võimaluste üle majandusjulgeoleku tagamisel ning antakse ülevaade

eduaruandest Euroopa Liidu kosmosetegevuse ohutuse, vastupidavuse ja kestlikkuse määruse

eelnõu kohta. Samuti toetab Eesti määrust muuta Euroopa Liidu Kosmoseteenuste Ameti

(inglise keeles The European Union Agency for the Space Programme, edaspidi EUSPA)

püsivaks ametiks ning selle kohta annab ülevaate Euroopa Liidu eesistuja Küpros.

Programmiväliselt on ministritel erinevate valdkondade kohtumisi, näiteks energiamahukate

tööstusharude ministrite kohtumine, kus arutatakse mitteformaalses vormis Euroopa tööstuse

väljakutseid.

Peeter Tali küsis, kas Eesti kosmoseminister on Erkki Keldo.

Maria Alajõe vastas, et see vastab tõele, kuid erineb riigiti. Paljudes liikmesriikides vastutab

kosmosevaldkonna minister ka teadus- ja haridusvaldkonna eest. Eestis lähtutakse

seisukohast, et kuna kosmosel on oluline majandusmõju, siis kuulub see Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse.

Peeter Tali küsis, kas kosmoseküsimuste arutelus käsitletakse ka võimalust arendada

Euroopa Liidu enda madala orbiidi satelliitsidevõrgustikku, sarnaselt Starlinkile, kuna

tegemist on olulise võimelüngaga nii side kui ka julgeoleku vaates.

Maria Alajõe vastas, et Euroopa on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid ning

valmistanud ette programme, mis on suunatud Euroopa kosmosevõimekuse edendamisele.

Paul Liias lisas, et Euroopa Liit on alustanud IRIS² initsiatiivi loomisega, mille eesmärk on

luua Euroopa Liidu satelliitide võrgustik, mis tagab kiire internetiühenduse üle maailma. See

on koostöös Euroopa ettevõtlusega ning mis hõlmab nii erasektorile kui ka riiklikele

kasutajatele suunatud teenuseid. Programm on väljaarendamisel ning teenuseid ja töötavaid

võrgustikke on oodata järgmiste aastate jooksul.

Peeter Tali küsis, kas antud programm hõlmab ka kaitseotstarbelist mõõdet.

Paul Liias vastas, et kosmosesüsteemid on kaheotstarbelised. Euroopa Liidus vastutab selle

valdkonna eest Andrius Kubilius, kuid süsteemid kuuluvad üldjuhul tsiviilsektorile, mitte

militaarstruktuuridele. See eristab neid mitmest Ameerika mudelist, kus tsiviilomandit

rakendatakse ka sõjalistel eesmärkidel. Tehnoloogilised arengud, näiteks direct-to-device

lahendused ehk side otse satelliidilt seadmesse, loovad uusi võimalusi ka droonide

kasutamisel, vähendades sõltuvust maapealsest taristust. Eesti vaates on peamine väljakutse

see, et kaitsevaldkonnas puudub praegu piisav poliitikakujundamise võimekus antud

6

küsimuses ning sellega tuleb süsteemselt tegeleda.

Peeter Tali sõnas, et innovatsiooni veab nüüd tööstus, mitte enam kaitsesektor ning see

suundumus on viimase umbes 15 aasta jooksul tugevnenud. Ka laialdaselt kasutatavad

tehnoloogiad, sealhulgas Elon Muski arendused, on loodud eelkõige ärilisel eesmärgil, mitte

üksnes riiklikuks kasutuseks.

Paul Liias lisas, et ka Elon Muski ja Starlinki puhul põhineb tehnoloogia suures osas Euroopa

tööstuslikul võimekusel ning tarneahelad ulatuvad Euroopasse. Ameerika Ühendriikide edu

on toetanud eelkõige nutikalt kujundatud riiklik tellimus ja selle ümber üles ehitatud ärimudel.

Euroopa probleem ei seisne tehnoloogilise võimekuse puudumises, vaid selles, kuidas

olemasolev võimekus muuta konkurentsivõimeliseks äriks ning kuidas riigid suudavad seda

strateegiliselt tellida.

Urve Tiidus küsis, kuidas võiks laheneda lahkheli liikmesriikide erinevatest seisukohtadest

selle osas, kas Euroopa Innovatsiooninõukogu instrumendist peaks rahastama ka

kaitsevaldkonna projekte või tuleks piirduda teadus- ja innovatsioonisuundadega.

Maria Alajõe vastas, et küsimus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevusse, kuna

Euroopa Innovatsiooninõukogu on osa Euroopa Horisondi raamprogrammist.

Raamprogrammi puhul on kaitsevaldkonna rahastamise ulatus olnud liikmesriikide vahel

pikemaajaline vaidlusküsimus. Osa riike leiab, et Euroopa Horisont ei peaks rahastama

kaitseuuringuid ning selleks tuleks kasutada eraldi vahendeid. Eesti senine hoiak on olnud, et

liiga jäika piiri ei peaks tõmbama, kuna mitmed arendused on selgelt kaheotstarbelised.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Kristina Kallas andis ülevaate Eesti seisukohtadest 28.–29. mail 2026 toimuval Euroopa

Liidu konkurentsivõime nõukogu istungil (teadus). Haridus- ja teadusminister sõnas, et

Euroopa Horisont raamprogrammi üldises lähenemises ei ole veel saavutatud kokkulepet,

kuna liikmesriikide vahel püsivad märkimisväärsed erimeelsused, sealhulgas kaitseuuringute

rahastamise küsimuses. Kuigi eesistujana soovib Küpros kokkuleppeni jõuda juunis, ei ole

läbirääkimised praegu veel lõppfaasis. Eesti jaoks on keskne küsimus osaluse laienemise

(inglise keeles widening) alaprogramm. Kuna Eesti on senise eduka osalemise tõttu sellest

riikide rühmast välja arvatud, kuid üleminekuriikidele ei ole uues raamprogrammis ette

nähtud piisavaid toetusmeetmeid, on Eesti esitanud vastavad muudatusettepanekud. Need on

leidnud mitme liikmesriigi toetuse ning kajastuvad osaliselt ka määruse eelnõus. Eesti jätkab

tööd selle nimel, et uue raamprogrammi osaluse laiendamise sätted oleksid meie jaoks

võimalikult soodsad. Vastusena U. Tiiduse tõstatatud kaitseuuringute rahastamise küsimusele

Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu sõnas K. Kallas, et teema on jätkuvalt päevakorras.

Kaheotstarbeliste projektide rahastamise suhtes vastuseisu ei ole, kuid erimeelsused püsivad

kaitsevaldkonna projektide rahastamises raamprogrammist. Eesti toetab kaitseuuringute

rahastamist raamprogrammist Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu ning peab oluliseks, et

läbirääkimiste käigus ei nõrgeneks sõnastus ega toetus. Ülejäänud lahkhelid puudutavad

peamiselt tehnilisi küsimusi, nagu projektide pime hindamine, partnerluste valikuprotsess ja

tsentraalne finantsjuhtimine. Euroopa Konkurentsivõime Fondi puhul soovivad liikmesriigid

tugevdada oma rolli prioriteetide seadmisel ning tagada fondi tihedama kooskõla

raamprogrammiga, et vältida kattuvusi. Sama seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi

raportöör. Kuna üldist lähenemist ei saavutatud, jätkuvad poliitilised arutelud kriitilistes

küsimustes. Eesti lähtub jätkuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud seisukohtadest, et

kaitseuuringute rahastamist tuleb toetada ning laienemise programmist välja jäänud riikidele,

7

sealhulgas Eestile, tuleb ette näha erimeetmed. Päevakorras on ka teadusdiplomaatia

raamistik, mille eesmärk on tugevdada teaduse rolli välis- ja julgeolekupoliitikas ning

edendada avatud ja turvalist rahvusvahelist teaduskoostööd. Eesti peab eriti oluliseks

teaduskoostöö turvalisust, sealhulgas Venemaa kodanike osalemise piiramist Euroopa Liidu

teaduskoostöös.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada haridus- ja teadusministri

esitatud Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar

Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

4.2. Toetada haridus- ja teadusministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Katrin

Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

5. Seisukoha täiendamine: Euroopa Liidu kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise

paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823, C(2025) 3801–3802

Kaitseministeeriumi esindaja andis ülevaate Eesti täiendatud seisukohtadest Euroopa Liidu

kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta - COM(2025) 820–823,

C(2025) 3801–3802. Kõneleja sõnas, et läbirääkimised on jõudnud lõppfaasi ning Eesti senise

seisukohaga läheb vastuollu vaikimisi loamenetluse lisamine, mida varasemalt ei toetatud.

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et Eesti saaks jätkuvalt toetada kaitsevalmiduse

suurendamist ega peaks kompromissi suhtes Euroopa Liidu Nõukogus vastu hääletama.

Peamised murekohad puudutavad keskkonnaalaseid komplekslube, kus vaikimisi menetluse

puudumine võimaldaks menetlusi paremini juhtida. Kompromissi kohaselt on loamenetluse

tähtajaks 42 tööpäeva, mida võib pikendada kuni 60 tööpäevani, ning ette on nähtud erand

juhtudeks, kus kaalul on inimese tervis või riigi julgeolek. Kuigi Eesti eelistas lahendust, mis

võimaldanuks arvestada ka riigisisestes seadustes sätestatud välistustega, ei ole see

kompromissiteksti eeldatavalt lisatud. Eesti seisukohtades tehakse muudatus, et Eesti saaks

kompromissi heaks kiita.

Urve Tiidus küsis, mida Eesti uus kompromiss praktikas võimaldaks.

Kaitseministeeriumi esindajavastas, et vaikimisi loamenetlus tähendab, et kui esitatakse

kaitsevaldkonna projektide loataotlus, siis teatud tähtaegade möödudes loetakse luba antuks,

juhul kui ei ole saadud vastupidist vastust. Kui vastatakse tähtaja sees, siis on võimalik loa

andmisest keelduda ja teha tavapäraseid protseduure. Antud põhimõtte rakendumine

tähendab, et peame tegema muudatused seadusandluses, kus praegu on vaikimisi

loamenetluse andmise välistus sees. Seletuskirjas on välja toodud, et sellised välistused on

kemikaaliseaduses, relvaseaduses, lõhkeainematerjaliseaduses, kavandatud ehitusseadustiku

ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse ning tööstusheite seadusesesse. Kuna määrust tuleb

hakata rakendama, ei saa teha välistusi.

Peeter Tali sõnas, et tegemist on justkui NATO protseduuri ülekandmisega.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohta.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohta (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

8

6. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub esmaspäeval, 1. juunil kell 13.00

ruumis ELAK P280. Samuti märkis P. Tali, et pühapäeval, 31. mail kell 19.00 toimub

õhtusöök Slovakkia Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooniga. P. Tali lisas, et 2. juunil

on Riigikogu külastamas Albaania spiiker Niko Peleshi, kes soovib visiidi raames kohtuda ka

ELAKiga kell 11.00 ning palus ELAKi liikmetel osalusest teada anda.

Urve Tiidus sõnas, et soovib osaleda ELAKi kohtumisel Albaania spiikriga.

Otsustati:

6.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas, millega kehtestatakse meetmete

raamistik tööstussuutlikkuse ja süsinikuheite vähendamise kiirendamiseks strateegilistes

sektorites ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1724, (EL) 2024/1735 ja (EL) 2024/3110  –

COM(2026) 100 (konsensus: Katrin Kuusemäe, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve

Tiidus, Luisa Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija