Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine


Eelnõu
mai 2026

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 92 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 94–96 järgmises sõnastuses:
„94) kestlikkusaruandja – raamatupidamiskohustuslane, kellele kohaldub käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostamise kohustus;
95) kaitstud ettevõtja – kestlikkusaruandja väärtusahelas olev raamatupidamiskohustuslane, kelle keskmine töötajate arv eelmisel aruandeaastal ei ületanud 1000 töötajat;
96) vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard – Euroopa kestlikkusaruandluse vabatahtlik standard, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29ca alusel.“;

3) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus“ tekstiosaga „Raamatupidamiskohustuslane, kelle müügitulu aruandeaastale eelneval aastal on üle 450 000 000 euro ja keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul üle 1000 töötaja“;

4) paragrahvi 24 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset uue lausega järgmises sõnastuses:
„Kaitstud ettevõtja võib kestlikkusaruandjale kestlikkusaruande koostamiseks vajaliku teabe esitamisel piirduda Euroopa kestlikkusaruandluse vabatahtliku standardi kohase teabega.“;

6) paragrahvi 24 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile“;

7) paragrahvi 24 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui kestlikkusaruandja avaldab, et ta kasutab erandit, ja hindab teabe esitamata jätmise põhjendatust igal aruandekuupäeval, võib ta jätta kestlikkusaruandes avalikustamata:
1) teabe, mille avalikustamine kahjustaks oluliselt konsolideerimisgrupi äriseisundit, kui sellise teabe esitamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist konsolideerimisgrupi arengust, tulemustest ja positsioonist või selle peamistest riskidest või peamisest mõjust ning konsolideeriv üksus on kindlaks teinud, et sellist teavet ei ole võimalik avalikustada viisil, mis võimaldaks tal täita avalikustamisnõude eesmärke konsolideerimisgrupi äripositsiooni oluliselt kahjustamata;
2) ärisaladuseks oleva teabe intellektuaalse kapitali, intellektuaalomandi, oskusteabe, tehnoloogilise teabe või innovatsiooni tulemuste kohta;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2418, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA) (ELT L, 2023/2418, 26.10.2023), artikli 2 punktis 7 nimetatud salastatud teabe;
4) muu teabe, mida tuleb kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest õigusaktides sätestatud kohustuste tõttu või et kaitsta füüsilise isiku privaatsust või turvalisust või juriidilise isiku turvalisust.“;

9) paragrahvi 24 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatule, kui see ei sisaldu lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes peamisi immateriaalseid ressursse, nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile.“;

10) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõna „Suure“ tekstiosaga „Käesoleva seaduse § 24 lõike 2 kriteeriumidele vastava“;

11) paragrahvi 31 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustus on tütarettevõtjal ja filiaalil juhul, kui konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal on olnud üle 450 000 000 euro aastas.“;

12) paragrahvi 31 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „filiaalile üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro“ tekstiosaga „raamatupidamiskohustuslasele üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 200 000 000 euro“;

13) paragrahvi 613 pealkirja täiendatakse pärast sõna „konsolideerimisgrupile“ tekstiosaga „, kestlikkusaruandjale ja kaitstud ettevõtjale“;

14) paragrahvi 613 täiendatakse lõigetega 5–11 järgmises sõnastuses:
(5) Juhul, kui aruandeaasta jooksul on konsolideerimisgrupi koosseis muutunud, on konsolideerival üksusel õigus jätta lisamata selle aruandeaasta kestlikkusaruandesse teave aruandeaasta jooksul konsolideerimisgrupi koosseisu lisandunud või koosseisust lahkunud konsolideeritavate üksuste kohta. Konsolideeriv üksus kohustub sellisel juhul märkima tegevusaruandes iga olulise sündmuse, mis mõjutas tütarettevõtjat aruandeaastal ja mis on seotud konsolideerimisgrupi kestlikkusteemadega kaasnevate mõjude, riskide või võimalustega.

(6) Konsolideeriv üksus, kelle ainus eesmärk on omandada osalus teistes ettevõtjates, juhtida sellist osalust ja saada sellest kasumit ning kelle konsolideeritavate üksuste ärimudel ja tegevused on üksteisest sõltumatud, võib konsolideeritud tegevusaruandes jätta avalikustamata käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud teabe.

(7) Kestlikkusaruandja võib tugineda tema väärtusahelasse kuuluva ettevõtja kaitstud ettevõtja kriteeriumile vastavuse hindamisel ettevõtja enda sellekohasele kinnitusele. Kestlikkusaruandja on kohustatud sellele kriteeriumile vastavust kontrollima vaid juhul, kui ta teab või oleks pidanud teadma, et väärtusahelasse kuuluva ettevõtja kinnitus kaitstud ettevõtja kriteeriumile vastavuse kohta on ebaõige.

(8) Olenemata lepingulistest ja lepinguvälistest kokkulepetest ei nõua kestlikkusaruandja kaitstud ettevõtjalt vabatahtlikus kestlikkusaruande standardis sätestatud teabest rohkema teabe esitamist.

(9) Kui kaitstud ettevõtjalt nõutakse vabatahtlikus kestlikkusaruande standardis sätestatud teabest rohkema teabe esitamist kestlikkusaruande koostamiseks, on kestlikkusaruandja kohustatud teavitama teda sellest, milline osa küsitud teabest on nimetatud standardis sätestatut arvestades üleliigne, ning tema õigusest keelduda sellist teavet esitamast. Kui kaitstud ettevõtja keeldub esitamast vabatahtlikus kestlikkusaruande standardis sätestatud teabest rohkemat teavet, loetakse kestlikkusaruandjale väärtusahelat puudutava teabe esitamise kohustus täidetuks ka juhul, kui see teave esitatakse vabatahtliku kestlikkusaruande standardis nõutu ulatuses.

(10) Lõikeid 7–9 kohaldatakse üksnes kestlikkusaruande koostamiseks teabe hankimisele ja need ei sätesta väärtusahelasse kuuluva raamatupidamiskohustuslase jaoks teabe esitamise kohustust.

(11) Esimese kolme aasta jooksul, mil kestlikkusaruandjale kohaldatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud kohustust, ja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela kohta ei ole kättesaadav, selgitab kestlikkusaruandja, mida ta on teinud, et oma väärtusahela kohta vajalikku teavet saada, põhjusi, miks kogu vajalikku teavet ei ole saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi kogu vajaliku teabe saada. Pärast nimetatud tähtaja möödumist kasutab kestlikkusaruandja väärtusahelat puudutava teabe aruandlusnõuete täitmiseks teavet, mis on saadud otse tema väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, või asjakohasel juhul hinnanguid selle teabe kohta.“;

15) paragrahvi 62 lõikes 18 asendatakse tekstiosa „aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem“ tekstiosaga „aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril ja lõpevad hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril“;

16) paragrahvi 62 lõikes 19 asendatakse sõnad „äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 nimetatud raamatupidamiskohustuslase“;

17) paragrahvi 62 lõiked 20–22 ja 24 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:
„(25) Käesoleva seaduse § 25 lõike 1 teises lauses sätestatud kestlikkusaruande märgistamise kohustust kohaldatakse alates sättes nimetatud delegeeritud määruste jõustumisest.“;

19) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2025/794 (ELT L, 2025/794, 16.04.2025)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2025/794 (ELT L, 2025/794, 16.04.2025) ja (EL) 2026/470 (ELT L, 2026/470, 26.02.2026)“.

§ 2. Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse ning kes vastab käesolevas seaduses vandeaudiitorile sätestatud nõuetele.“;

2) paragrahvi 24 lõikest 14 jäetakse välja sõnad „ning vastupidi“;

3) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Finantsvandeaudiitori kutse äravõtmisel või selle kaotamisel võetakse ära või kaotatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse selle olemasolu korral.“;

4) paragrahvi 32 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 511 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Vandeaudiitor avalikustab kestlikkusaruande audiitorkontrolli aruande, arvestades raamatupidamise seaduse § 613 lõigetes 7–9 sätestatud õigusi.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 1854 järgmises sõnastuses:
„§ 1854. Kolmanda riigi audiitorettevõtja registreerimise erand

(1) Kolmanda riigi audiitorettevõtja, kes ei vasta käesoleva seaduse §-s 301, § 77 lõikes 1 ja § 158 lõikes 1 sätestatud nõuetele, kuid kes esitab kestlikkusaruande vandeaudiitori aruande majandusaastate kohta, mis kestavad 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini, registreeritakse registris juhul, kui ta esitab järelevalvenõukogule enda kohta järgmised andmed:
1) nimi, aadress ja andmed õigusliku struktuuri kohta;
2) kinnitus selle kohta, et kolmanda riigi audiitor, kes allkirjastab vandeaudiitori aruande, on omandanud teadmised kestlikkusaruandluse ja sellise audiitorkontrolli valdkonnas, ning teave selliste teadmiste taseme kohta;
3) vandeaudiitorite võrgustikku kuulumise korral selle struktuur ja kirjeldus;
4) kutsetegevuse standardid ja sõltumatusega seotud nõuded, mida on kohaldatud kestlikkusaruandele audiitorkontrolli tegemisel;
5) kestlikkusaruande audiitorkontrolli eest vastutava audiitorettevõtja sisemise kvaliteedikontrollisüsteemi kirjeldus;
6) märge selle kohta, kas ja millal tegi pädev asutus kestlikkusaruande viimase kvaliteedikontrolli, ning teave selle tulemuste kohta.

(2) Lõikes 1 nimetatud andmete esitamisel registreerib järelevalvenõukogu kolmanda riigi vandeaudiitori kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegijana ning lisab sellele märke, et registreerimine toimus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.“;

7) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023) ja (EL) 2026/470 (ELT L, 2026/470, 26.02.2026)“.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
​​
​​
1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2026/470, millega muudetakse direktiive 2006/43/EÜ, 2013/34/EL, (EL) 2022/2464 ja (EL) 2024/1760 seoses teatavate äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõuetega (ELT L 2026/470, 26.02.2026) ülevõtmiseks. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2026/470 tulenevate muudatuste eesmärgiks on vähendada kestlikkusaruande esitamise kohustusest tulenevat ettevõtjate halduskoormust ja suurendada seeläbi nende konkurentsivõimet. Muudatuste tulemusena muutub kestlikkusaruandluse proportsionaalsemaks arvestades ettevõtja suurust ja esitatava kestlikkusteabe mahtu.

Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seadust (edaspidi ka RPS) ja audiitortegevuse seadust (edaspidi ka AudS). Eelnõuga korrigeeritakse RPS-is sätestatud kestlikkusaruande esitamise kohustusega isikute ringi selliselt, et see kohustus laieneks edaspidi üksnes suurettevõtjatele, kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ning kellel on keskmiselt üle 1000 töötaja. Sellega vähendatakse oluliselt väiksemate suurettevõtjate aruandluskoormust ning keskendutakse ettevõtjatele, kelle mõju keskkonnale ja ühiskonnale on suurim. Väiksematele suurettevõtetele jääb sarnaselt väikese ja keskmise suurusega ettevõttega (edaspidi ka VKE) võimalus esitada kestlikkusaruandeid vabatahtlikult ning neile nähakse ette võimalus kasutada vabatahtlikke kestlikkusaruandluse standardeid. Samuti piiratakse aruandluskoormuse ülekandumist väiksematele ettevõtjatele ning sätestatakse juhtumid, mil ettevõtja võib jätta teatud kestlikkusteabe avalikustamata. AudS-i muudatustega muudetakse kestlikkusvandeaudiitori tunnustamise nõudeid ning sätestatakse kolmandate riikide audiitoritele lihtsustatud registreerimistingimused üleminekuperioodil. Kestlikkusavandeaudiitori kutse antakse edaspidi vaid isikule, kes omab finantsvandeaudiitori kutset. Kestlikkusaruandlus on otseselt seotud finantsaruandlusega, mistõttu on vajalik, et kestlikkusvandeaudiitor omaks teadmisi ka finantsaruandlusest, riskihindamisest ja auditimetoodikast. Kolmandate riikide audiitorite registreerimiseks lihtsustatud tingimuste kehtestamine on vajalik selleks, et tagada nimetatud nõuete proportsionaalsus kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli regulatsiooni esimestel kohaldamisaastatel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel 5885 1391, [email protected]) ning nõunikud Marika Taal (tel 5885 1432, [email protected]) ja Guido Viik (tel 611 3607, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2026/470 liikmesriikidele kestlikkusaruandluse regulatsiooni muutmisega seatavate kohustuste ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2026/470 kohustatakse liikmesriikides kohaldama nimetatud muudetud nõudeid alates 2027. aasta 19. märtsist. 

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni 11. veebruari 2025. aasta teatisega „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ , mille kohaselt tuleb liikmesriikidel ja EL-i institutsioonidel ühiselt tagada õigusaktide lihtsustamine ja tõhusam rakendamine. Eelnõuga säilitatakse Euroopa rohelise kokkuleppe ning kestliku rahanduse tegevuskava eesmärgid. Kuna kestlik areng on üks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) lepingu aluspõhimõtteid, lähtutakse sellest poliitika kujundamisel, sealhulgas ka ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavate meetmete kehtestamisel.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas kehtiva koalitsioonilepingu1 valdkonnas „Stabiilne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond“ sätestatud eesmärgiga vähendada halduskoormust ja lihtsustada regulatsioone.

Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 10.07.2025, 3) ja audiitortegevuse seadust (RT I, 7.01.2025, 13).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/470, millega tasakaalustatakse kestlikkusaruandluse eesmärgid ja ettevõtjate halduskoormus. Muudatusete fookuses on suurettevõtjad, kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ning kellel on keskmiselt üle 1000 töötaja. Eelnõu eesmärgiks on ka kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja väärtusahelas olevate väiksemate ettevõtjate kaitsmine kestlikkusteabe esitamisel, kestlikkusaruandluse standardite vähendamine ja nende lihtsustamine, kestlikkusaruandes teatud tundliku info avaldamata jätmise võimaldamine ning kolmandate riikide vandeaudiitori tunnustamise reeglite lihtsustamine, säilitades samas kestliku majanduse edendamise põhieesmärgid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2026/470 on antud Komisjonile pädevus võtta vastu õigusaktid, millega kehtestatakse kestlikkusaruandluse piiratud kindlustandva töövõtu standardid hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks. Samuti on nimetatud direktiiviga antud Komisjonile pädevus võtta vastu vabatahtlikud standardid VKE-le.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2026/470 ülevõtmisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud nii Euroopa Liidu põhiselt direktiivi menetlemise kui ka nimetatud direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise menetluse käigus. 

Lisaks on eelnõu menetlus ka mõnevõrra kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulisus on tingitud vajadusest tagada ettevõtjatele õigusselgus kestlikkusaruande koostamise kohustuse kohaldumise osas. Kuna kestlikkusaruanne koostatakse eelmise aruandeperioodi kohta ning ettevalmistavate töödega kestlikkusaruande koostamiseks ja audiitorkontrolli tegemiseks alustatakse tavapäraselt neli kuud enne aruandeperioodi lõppu, siis vajavad ettevõtjad, kellel eelnõu kohaselt langeb ära kestlikkusaruande koostamise kohustus, kindlust selle kohta, et nad ei pea majandusaasta osas, mis algab 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem, kestlikkusaruannet koostama ning seda audiitoril kontrollida laskma. Selleks, et ettevõtjal, kellelt kehtiva õiguse kohaselt nõutakse kestlikkusaruande esitamist, kuid eelnõu kohasel see kohustus ära langeb, ei  tekiks välditavaid kulusid, tuleb eelnõu menetleda kiireloomuliselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Põhiseaduspärasuse analüüs

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 punkt 1), välja kuulutada (PS § 107 lõige 1) ja avaldada (PS § 3 lõige 2, § 108). 

PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate  õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/470, millega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustatakse kestlikkusaruande regulatsiooni. Eelnõu kohaselt piiratakse oluliselt kestlikkusaruande kohustusega isikute ringi. Selleks vähendatakse oluliselt väiksemate suurettevõtjate kestlikkusaruandluse koormust ning keskendutakse ettevõtjatele, kelle mõju keskkonnale ja ühiskonnale on suurim. Muudatus johtub vajadusest võtta paremini arvesse nende ettevõtjate suurust, keda kestlikkusaruande esitamise kohustus puudutab. Eeltoodust nähtub, et tegemist on legitiimse eesmärgiga ning õiguste ja vabaduste varasemate piirangute leevendamisega, mistõttu vastuolu põhiseadusega puudub.

Eelnõuga täiendatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2026/470 tulenevaid kestlikkusavandeaudiitori kutse andmise tingimusi. Selliseks lisatavaks tingimuseks on finantsvandeaudiitori kutse omamine. Finantsvandeaudiitori ning muud kestlikkusavandeaudiitori kutse andmise tingimused jäävad samaks. Nimetatud muudatus on vajalik, kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsaruandlusega, st kestlikkusteave mõjutab otseselt ettevõtte finantsseisundit, väärtust ja riske. Seetõttu on vaja, et kestlikkusvandeaudiitor omaks teadmisi finantsaruandlusest, riskihindamisest ja auditimetoodikast. Eestis on 97 kestlikkusavandeaudiitori kutsega isikut ning neil kõigil on ka finantsvandeaudiitori kutse. Seetõttu ei mõjuta muudatus isikuid, kes juba omavad kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kuigi lisatava tingimuse näol on tegemist kutsevabaduse riivega, siis on selle eesmärk legitiimne ning vastuolu põhiseadusega puudub. Muudatuse kohaselt võetakse finantsvandeaudiitori kutse ära võtmisel ära ka kestlikkusvandeaudiitori kutse. Kuna kestlikkusvandeaudiitorina saab töötada vaid isik, kes omab teadmisi ja oskusi finantsvandeaudiitorina töötamiseks, siis on ka sellel riivel legitiimne eesmärk ning vastuolu põhiseadusega puudub.

3.2 Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:
§ 1, mis käsitleb raamatupidamise seaduse muutmist;
§ 2, mis käsitleb audiitortegevuse seaduse muutmist.

§ 1. Raamatupidamise seaduse muudatused

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks RPS § 3 punkt 92. Eelnõu kohaselt piiratakse isikute ringi, kellele edaspidi kohaldub kestlikkusaruande koostamise kohustus. Kuna börsiettevõttest VKE-d ei kuulu edaspidi kestlikkusaruande koostamise kohustusega isikute hulka ja neile mõeldud kestlikkusaruandluse standard on direktiivist eemaldatud, siis ei ole see säte ka RPS-s enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RPS § 3 punktidega 94–96 ning sätestatakse uued terminid.

Punktiga 94 lisatakse seadusesse termin „kestlikkusaruandja“. Termin asendab sisuliselt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2026/470 artikli 2 lõike 4 punkti b alapunktis ia toodud terminit „aruandev ettevõtja“.

RPS-i kohaselt oleks „aruandev ettevõtja“ mõnevõrra segadusse ajav termin, kuna sellest ei nähtu, et silmas on peetud vaid kestlikkusaruande kohustusega ettevõtjat. Seetõttu esitatakse see termin täpsemalt ja üheselt mõistetavamas sõnastuses. Termini „kestlikkusaruandja“ kasutamine lihtsustab seaduse lugemist ning aitab seda eristada RPS-i muudes paragrahvides sätestatud kohustustest. Termini „kestlikkusaruandja“ definitsioon kattub direktiivis 2026/470 toodud „aruandva ettevõtja“ definitsiooniga ning hõlmab vaid seda ettevõtjat, kellele kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus.
Punktiga 95 täiendatakse seadust terminiga „kaitstud ettevõtja“ ning see hõlmab kestlikkusaruandja väärtusahelas olevaid selliseid raamatupidamiskohustuslasi, kelle keskmine töötajate arv eelmisel aruandeaastel ei ületanud 1000 töötajat. Tegemist on direktiivis (EL) 2026/470 artikli 2 lõike 4 punkti b alapunktis ib sätestatud termini ja selle definitsiooniga. Sellise termini sätestamise vajadus tuleneb asjaolust, et vastavalt Komisjoni määrusega 2023/2772 kehtestatud Euroopa kestlikkusaruandluse standardile peab kestlikkusaruandja enda kohta aruandes esitatud teavet laiendama kogu oma väärtusahela ulatuses – nii, et see hõlmaks teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (ESRS 1 p. 5)2. Kaitsmaks kestlikkusaruandja väärtusahelasse kuuluda võivaid väiksemaid ettevõtjaid ebaproportsionaalsete kestlikkusteabe taotluste saamise eest ning vähendamaks nende halduskoormust sellistele taotlustele vastamisel on direktiiviga 2026/470 sätestatud täiendavad kaitsemeetmed, mis piiravad teabe hulka, mida kestlikkusaruandjatel on lubatud sellistelt kaitstud ettevõtjatelt küsida.
Punktiga 96 lisatakse seadusesse termin „vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard“. Sellise terminiga nimetatakse Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse vabatahtlikku standardit, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29ca alusel. Tegemist saab olema Euroopa Komisjoni poolt vastu võetava standardiga, mis on mõeldud vabatahtlikuks kasutamiseks kõigile kohustusliku kestlikkusaruandluse künnisest allapoole jäävatele ettevõtjatele, kes siiski soovivad oma sidusrühmade jaoks kestlikkusaruannet koostada ja esitada. Oma sisult peaksid nad olema lihtsad ja asjakohased eelkõige väiksema majandustegevuse ulatuse ja keerukusega ettevõtetele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 RPS § 24 lõikes 2 tehtavate muudatustega sätestatakse kitsam isikute ring, kellele kohaldub kestlikkusaruande koostamise kohustus. Muudatuse kohaselt kohustub kestlikkusaruande edaspidi esitama vaid selline äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kelle müügitulu aruandeaastale eelneval aastal on üle 450 000 000 euro ja keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul üle 1000 töötaja.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RPS § 24, mille lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks, kuna börsiettevõttest VKE-le ei kohaldu edaspidi kestlikkusaruande koostamise kohustust ning kohustuslikku standardit neile ei looda Kui VKE soovib edaspidi siiski kestlikkusaruannet esitada, saab ta selle koostada lähtudes vabatahtlikust kestlikkusaruandluse standardist.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RPS § 24 lõiget 3 uue lausega, millega täiendatakse sättes olevat regulatsiooni viitega vabatahtlikule kestlikkusaruandluse standardile. Lisatava lausega sätestatakse asjaolu, mille kohaselt võib kaitstud ettevõtja piirduda kestlikkusaruandjale kestlikkusaruande koostamiseks vajaliku teabe esitamisel vaid vabatahtliku kestlikkusstandardi kohase teabega. See piirang kohaldub vaid kestlikkusaruande jaoks kestlikkusteabe esitamisele ega ole kohaldatav muu teabe esitamise kohustusele.

Eelnõu § 1 punktiga 6 RPS § 24 lõikes 4 tehtava muudatusega jäetakse välja viide Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile, kuna sellist standardit Euroopa Komisjon vastu ei võta.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse RPS § 24 lõike 4 teine lause kehtetuks, kuna esimeses lauses sätestatud vabastust saavad edaspidi kasutada kõik ettevõtjad. Tegemist on direktiivi (EL) 2026/ 470 ülevõtmise sättega.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse RPS § 24 lõiget 6, milles sätestatakse tingimused, mille täitmisel võib kestlikkusaruandja jätta sättes loeteletud teabe kestlikkusaruandes avaldamata. Sellisteks tingimusteks on erandi kasutamise asjaolu avalikustamine ning teabe esitamata jätmise põhjendatuse hindamine igal aruandekuupäeval. Nende tingimuste täitmisel võib kestlikkusaruandja jätta kestlikkusaruandest välja teabe, mis võib tõsiselt kahjustada tema äripositsiooni. Sellised juhtumid peavad olema erandlikud ning silmas tuleb pidada ka asjaolu, et sellisele erandlikule juhtumile tuginedes teabe avaldamata jätmisel oleksid kestlikkusteabe kasutajate huvid siiski piisavalt kaitstud. Samuti on kestlikkusaruandjal võimalik jätta välja selline ärisaladuseks kvalifitseeruv teave, mis puudutab tema intellektuaalset kapitali, intellektuaalomandit, oskusteavet, tehnoloogilist teavet või innovatsiooni tulemusi. Välja võib jätta ka salastatud teabe, st sellise konfidentsiaalse teabe, mis ei ole seotud ärilise kahju ega ärisaladusega, kuid mida tuleb kaitsta loata juurdepääsu või avalikustamise eest vastavalt muudele õigusaktidele. Lisaks ei tohiks kestlikkusaruandluse nõuded kohustada kestlikkusaruandjat avalikustama teavet, mis kahjustaks füüsiliste isikute privaatsust või füüsiliste või juriidiliste isikute turvalisust. See on eriti oluline praeguses geopoliitilises olukorras, kus eeskätt kaitsevaldkonna ettevõtjad vajavad võimalust jätta esitamata tundlik teave, mille avalikustamine võib kahjustada nende endi või teiste juriidiliste isikute, sealhulgas teiste liikmesriikide julgeolekut.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tehakse muudatus RPS § 24 lõikes 9, millega tõstetakse künnist, alates millest on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kirjeldama tegevusaruandes oma peamisi immateriaalseid ressursse (varasid), nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile. Edaspidi on see künnis sama, mis kestlikkusaruandluse puhul. Seetõttu asendatakse senine sõnastus viitega sama paragrahvi lõikele 2.

Eelnõu § 1 punktiga 10 RPS § 31 lõikes 4 tehtav muudatus tuleneb kestlikkusaruandjate ringi piiramisest. Kestlikkusaruandjaks kvalifitseerumise kriteeriumid on sätestatud RPS § 24 lõikes 2 ning need kohalduvad ka konsolideerimisgrupi konsolideeriva üksuse puhul. Seetõttu on kohane jätta sättest välja osundamine suurele konsolideerimisgrupile ja asendada see viitega RPS § 24 lõikele 2.

Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt RPS § 31 lõike 9 muutmine tuleneb kestlikkusaruandjate ringi piiramisest, mistõttu asendatakse varasemalt sättes osundatud kohustatud isikute ring, ehk äriühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus, viitega RPS § 24 lõikele 2. Samuti muudetakse kriteeriumi piirmäära, millest lähtutakse antud kohustuse kohaldumisel. Kui seni oli selliseks kriteeriumi piirmääraks konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal üle 150 000 000 euro, siis muudatuse kohaselt tõstetakse nimetatud piirmäära 450 000 000 euroni.

Eelnõu § 1 punktiga 12 RPS § 31 lõikes 10 tehtav muudatus on ajendatud samadel põhjustel nagu RPS § 31 lõike 9 muudatus. Kohustuse kohaldumise kriteeriumi piirmäära tõstetakse 40 000 000 eurolt 200 000 000 eurole.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse RPS § 613 pealkirja, kuna kõnealusesse paragrahvi lisatakse täiendavad kestlikkusaruande esitamise erandid, mis kohalduvad kestlikkusaruandjale ja kaitstud ettevõtjale.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse RPS § 61 lõigetega 5–11, milles sätestatakse kestlikkusaruandjale ja kaitstud ettevõtjale kestlikkusaruande esitamisel kohalduvad erandid.

Lõikes 5 sätestatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtja) õigus mitte lisada selle aruandeaasta kestlikkusaruandesse teavet aruandeaasta jooksul kontserni koosseisu lisandunud või sealt lahkunud konsolideeritavate üksuste kohta. Sellise erandi kasutamisel kohustub konsolideeriv üksus märkima tegevusaruandes iga olulise sündmuse, mis mõjutas tütarettevõtjat aruandeaastal ja millel on mõju konsolideerimisgrupi kestlikkusaspektidele. Muudatus on vajalik selleks, et kestlikkusaruande esitamine oleks ettevõtja jaoks paindlikum protsess.

Lõikes 6 sätestatakse sellise konsolideeriva üksuse (emaettevõtja), kelle ainus eesmärk on omandada osalust teistes ettevõtjates, juhtida sellist osalust ja saada sellest kasumit ning kelle konsolideeritavate üksuste (tütarettevõtjate) ärimudel ja tegevus on üksteisest sõltumatud, õigus jätta konsolideeritud tegevusaruandes avaldamata RPS § 24 lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruanne. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2013/34 kasutab vabastuse määratlemiseks terminit „finantsvaldusettevõtja“, mis on Eesti õigusruumis kasutusel krediidiasutuste seaduses, ja seda siinsest mõnevõrra erinevas tähenduses. Seetõttu on hoidutud termini üksühesest ülevõtmisest RPS-i. Vabastust saab kasutada vaid selline konsolideeriv üksus (emaettevõtja), kes ei osale tütarettevõtjate igapäevases juhtimises (v.a aktsionäri õiguste rakendamine) ja kelle tütarettevõtjate ärimudelid ja tegevus on üksteisest sõltumatud. See ei hõlma juhtumeid, kus emaettevõtjal on ka muud majandustegevust või tema tütarettevõtjad on oma äritegevuse kaudu omavahel seotud, näiteks kui ühe tütarettevõtja tegevus võimaldab või otseselt toetab teise tütarettevõtja tegevust.

Lõikes 7 sätestatakse kestlikkusaruandja õigus tugineda tema väärtusahelasse kuuluva kaitstud ettevõtja kriteeriumidele vastavuse (sisuliselt tema töötajate arv, kuni 1000 töötajat) hindamisel ettevõtja enda sellekohasele kinnitusele ning kontrollida kinnituse õigsust vaid juhul, kui ta teab või pidi teadma, et väärtusahelasse kuuluva ettevõtja kinnitus kaitstud ettevõtja kriteeriumile vastavuse kohta on ilmselgelt ebaõige. Väärtusahela moodustavad ettevõtja ärimudeli ja väliskeskkonnaga seotud tegevused, ressursid ja suhted. Väärtusahelasse kuuluv kaitstud ettevõtja on ettevõtja, kes osaleb teise ettevõtja (kestlikkusaruandja) väärtusahelas (nt tarnija, alltöövõtja, edasimüüja jt) ja kellele laieneb erikaitse arvestades tema rolli ja võimalikku haavatavust väärtusahelas.


Lõikes 8 sätestatakse piirang kaitstud ettevõtjalt kestlikkusteabe küsimise osas. Kestlikkusaruandjal ei ole õigus küsida kaitstud ettevõtjalt vabatahtlikus standardis sätestatud teavet ületava teabe esitamist. Nimetatud piirang kestlikkusteabe küsimise osas on vajalik seetõttu, et kaitsta kestlikkusaruandja väärtusahelasse kuuluvaid ettevõtjaid ebaproportsionaalselt mahuka kestlikkusteabe esitamise eest.

Lõikes 9 sätestatakse proportsionaalsuse tagamise eesmärgil kestlikkusaruandjale kohustus teavitada kaitstud ettevõtjat sellest, milline osa küsitud kestlikkusteabest ületab vabatahtlikus standardis sätestatud teavet. Lisaks on kestlikkusaruandja kohustatud teavitama kaitstud ettevõtjat tema õigusest keelduda vabatahtlikus standardis sätestatud teabest enama teabe esitamisest. Juhul, kui kaitstud ettevõtja kasutab enda õigust keelduda vabatahtlikus standardis sätestatud teabest enama teabe esitamisest ning esitab vaid vabatahtliku standardi kohase teabe, siis loetakse tema väärtusahelat käsitleva teabe esitamise kohustus täidetuks ka vabatahtliku standardi ulatuses esitatud teabe esitamisega. Nimetatud regulatsiooni kohaldatakse üksnes väärtusahela kestlikkusteabe kogumisele.

Lõikes 10 täpsustatakse, et eelmises kolmes lõikes sätestatud kestlikkusaruande erandeid kohaldatakse vaid kestlikkusaruande koostamiseks vajaliku teabe kogumisele ja need ei ole kohaldatavad muu teabe esitamisele (näit. hoolsuskohustuse vm lepinguliste kohustuste järgimisel).

Lõikes 11 sätestatakse kestlikkusaruandja õigus esimese kolme aasta jooksul arvates kestlikkusaruande esitamise kohustuse kohaldumisest juhul, kui ta ei saa enda väärtusahela kohta kestlikkusteavet, selgitada mida ta on teinud väärtusahela kohta vajaliku teabe saamiseks, esitada teabe saamata jäämise põhjendused ja kirjeldada kuidas ta kavatseb edaspidi kogu vajaliku teabe oma väärtusahela kohta saada. Pärast kolmeaastase üleminekuperioodi möödumist kohustub kestlikkusaruandja esitama kestlikkusaruandes teabe, mida ta on saanud otse oma väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt või hinnanguid selle teabe kohta. Selline üleminekuperiood on vajalik selleks, et kestlikkusaruandjal oleks aega uue kohustusega kohanemiseks ja selleks vajalike ettevalmistuste tegemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tehtav RPS § 62 lõike 18 muudatus tuleneb kestlikkusaruande kohustuse kohaldumise kitsendamisest, mille eesmärgiks on vähendada teatud ettevõtjate kategooria halduskoormust vabastades nad kestlikkusaruande esitamise kohustusest. Seetõttu sätestatakse lõpptähtaeg direktiivi varasemast redaktsioonist tulenevale kohustuse ulatusele (äriühingust suurettevõtjale ja sellisele suurele konsolideerimisgrupile, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500), piirates seda vaid nende majandusaastatega, mis algavad enne 2027. aastat (st kuni 2026. aasta 31. detsembrini). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2026/4703 artikli 3 lõige 1c annab liikmesriikidele õiguse nihutada seda lõpptähtaega ka varasemaks – kuni 2025 aasta lõpuni. Seda õigust saab ka Eestis rakendada. Kuid seaduse jõustumise ajal juba möödunud majandusaastate kohta kestlikkusaruande esitamise kohustuse ärajätmine Eestis poleks õigusselguse seisukohalt ilmselt kohane ega ka otstarbekas. Sestap, arvestades siinse eelnõu menetlemiseks kuluvat aega ja seadusena jõustumise võimalikku tähtaega, on eelnõus lähtutud direktiivis sisaldunud algsest lõpptähtajast (st 2026. aasta lõpp).

Eelnõu § 1 punktiga 16 tehtav RPS § 62 lõike 19 muudatus tuleneb ettevõtjate ringi, kellele kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus, piiramisest. Seetõttu asendatakse sättes olevad kestlikkusaruande kohustusega ettevõtjad RPS § 24 lõikes 2 nimetatud raamatupidamiskohustuslasega.

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks RPS § 62 lõiked 20–22, kuna kestlikkusaruande esitamise kohustuse kohaldumine sõltub edaspidi RPS § 24 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täitmisest. Arvestades, et kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse edaspidi üksnes sellisele ettevõtjale, kelle müügitulu ületab 450 000 000 eurot ja kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt üle 1 000 töötaja, ei ole kõnealustes lõigetes sätestatu enam asjakohane.

RPS § 62 lõige 24 tunnistatakse kehtetuks, kuna selline rakendussäte ei ole enam asjakohane arvestades kestlikkusaruande koostamise kohustusega isikute ringi muutmist.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse RPS § 62 lõikega 25 milles täpsustatakse, et kestlikkusaruandjale ei kohaldata kestlikkusaruande märgistamise kohustust enne kui Euroopa Komisjon on sellekohased märgistamisreeglid vastu võtnud ja need on jõustunud. Kuna Euroopa Komisjon ei ole seni selliseid märgistamisreegleid vastu võtnud, mistõttu ei ole võimalik nimetatud reegleid täita, siis on vajalik selguse huvides sätestada nende reeglite täitmise kohustuse algusaeg ning sätestada see arvestades nende reeglite täitmise elulist võimalikkust.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse seaduse normitehnilist märkust, lisades sinna viite Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2026/470.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muudatused

Eelnõu § 2 punktiga 1 tehtav AudS § 3 lõike 3 muudatus tuleneb asjaolust, et kestlikkusavandeaudiitori kutset saab edaspidi omada vaid finantsvandeaudiitori kutset omades. Sellest johtuvalt muudetakse ka kestlikkusvandeaudiitori definitsiooni. Muudatuse kohaselt saab kestlikkusvandeaudiitoriks olla vaid selline isik, kellel on finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutsed ning kes vastab neile mõlemale sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse AudS § 24 lõike 14 jättes sättest edaspidi välja sõnad “ning vastupidi”, kuna edaspidi saab kestlikkusavandeaudiitori kutset taotleda vaid, isik, kes juba omab finantsvandeaudiitori kutset. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa peab seetõttu kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel olema alati eelnevalt sooritatud. Seetõttu ei ole võimalik kutseeksami vandeaudiitori eriosa sooritamist vastastikku mõlema vandeaudiitori kutse taotlemisel arvestada, vaid seda saab arvestada ainult kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse AudS § 32 uue lõikega 42. Lisatava lõike kohaselt võetakse ära või kaotatakse finantsvandeaudiitori kutse ära võtmisel või selle kaotamisel ka kestlikkusvandeaudiitori kutse selle olemasolul. Kuna kestlikkusavandeaudiitori kutset saab omada vaid isik, kellel on finantsvandeaudiitori kutse, siis ei saa finantsvandeaudiitori kutse ära võtmisel või selle kaotamisel isik omada ainult kestlikkusvandeaudiitori kutset.

Eelnõu § 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks AudS § 32 lõige 10. Kuna kestlikkusvandeaudiitori kutset saab omada vaid isik, kellel on finantsvandeaudiitori kutse, siis finantsvandeaudiitori kutse äravõtmisel ei saa vandeaudiitorile jääda alles kestlikkusvandeaudiitori kutset ega seetõttu ka avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse AudS § 511 lõigets 4, milles sätestatakse vandeaudiitorile õigus ja kohustus anda kestlikkusaruande audiitorkontrolli aruanne välja ka siis, kui väärtusahelasse kuuluv kaitstud ettevõtja on kasutanud enda õigust lähtuda kestlikkusteabe esitamisel vabatahtlikust standardist, st on rakendanud RPS § 613 lõigetes 7 –9 sätestatud õiguseid.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse AudS-i uue §-ga 1854, milles sätestatakse üleminekuperioodiks kolmanda riigi audiitorettevõtja lihtsustatud registreerimise regulatsioon ja nende vabastus järelevalvest. Sellise registreerimise erandi kehtestamisel on arvestatud kestlikkusaruandluse ja selle audiitorkontrolli reguleerimise praegust rahvusvahelist olukorda ning asjaolu, et registreerimine on vajalik vandeaudiitori aruande kehtivuse eeldusena. Seetõttu oleks ebaproportsionaalne nõuda, et kõnealused registreerimistingimused oleks täidetud kestlikkusaruande audiitorkontrolli regulatsiooni kohaldumise esimestel aastatel.

Lihtsustatud registreerimist saab kasutada kolmanda riigi audiitorettevõtja, kes esitab audiitortegevuse järelevalve nõukogule kõnealuse paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed. Nende andmete esitamata jätmisel ei saa järelevalve nõukogu kolmanda riigi audiitorettevõtjat lihtsustatud korras registreerida. Lõike 2 kohaselt kohustub järelevalve nõukogu registreerima sellise kolmanda riigi audiitorettevõtja, kes on esitanud kõik lõikes 1 loetletud andmed. Samuti kohustub järelevalvenõukogu lisama lihtsustatud korras registreerimisele sellekohase märke, st selline registreerimine peab olema eristatav nn tavakorras registreerimisest.

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse seaduse normitehnilist märkust, lisades sinna viite Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2026/470.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele terminid „kestlikkusaruandja“, „kaitstud ettevõtja“ ja „vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard“.

Nimetatud terminid tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2026/470. Termin „kestlikkusaruandja“ asendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2026/470 toodud terminit „aruandev ettevõtja“ ja termin „vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard“ terminit „vabatahtlik standard“. Terminite keelelised muudatused on vajalikud RPS-is selguse ja selle parema loetavuse tagamiseks. Terminite muudatused aitavad otseselt mõista, et need puudutavad vaid kestlikkusaruande regulatsioone. Direktiivis olevad terminid tekitaksid seaduses mõnevõrra segadusse ajavat olukorda ja raskendaksid seaduse lugemist, kuna sellise keelelise sõnastusega võiksid need hõlmata kestlikkusaruandest oluliselt laiemat valdkonda. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik ülalnimetatud direktiivis toodud terminite kohandamine RPS-ist lähtuvalt. Nimetatud terminite selgitused on esitatud eelnõu sisu osas.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/470, millega lihtsustatakse nõudeid seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 2027. aasta 19. märts. Nimetatud direktiivi ülevõtmise vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa). 
 
6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile, riigi  valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega põhimõtteid. Kestlikkusaruande koostamise lihtsustamise regulatsiooniga ei kaasne isikuandmete töötlemise vajadust.

6.1 Majanduslik mõju

Sihtrühm: kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni muudatuste sihtrühma kuuluvad kestlikkusaruande esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslasest ettevõtjad (sihtrühm 1), audiitorettevõtjad (sihtrühm 2) ning kestlikkusaruande koostaja väärtusahelasse jäävad osapooled (sihtrühm 3).

Kui kehtivas regulatsioonis kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus suurettevõtjale ning VKE-le, kes on börsil noteeritud, siis direktiivi muudatusega vähendatakse nende hulka kuuluvate isikute arvu Eestis ligikaudu 90 %. Eestis on ligikaudu 300 suurettevõtet ning suurt konsolideerimisgruppi. Ettevõtteid ja konsolideerimisgruppe, mille müügitulu on üle 450 000 000 euro ning kus töötab üle 1000 töötaja, on Eestis vaid ligikaudu 20. Kuna kehtiv seadus hõlmab konsolideerimise erandit, mida laiendatakse ka börsiettevõtetele eelnõuga (st kui aruandluskohustusega tütarettevõttel on emaettevõte, kes koostab konsolideeritud kestlikkusaruannet, siis tütarettevõte aruannet koostama ei pea), siis reaalse aruande koostamise kohustusega saab edaspidi olema kümmekond ettevõtet ja gruppi. Seega võttes arvesse konsolideerimiserandi õiguse kasutamist, väheneb oluliselt seni prognoositud aruandjate arv , mis on ligikaudu 200 ning edaspidi kohaldub kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus ligikaudu 10-le raamatupidamiskohustuslasele (sihtrühm 1).

Mõju avaldumise sagedus: Aruannet koostatakse üks kord aastas ning see kohaldub kõikidele sihtrühmadele.

Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu suurus sõltub lisaks ettevõtja (sealhulgas konsolideerimisgrupi) suurusest ka ettevõtja tegevusvaldkonna keerukusest, tema tarneahela, mõjude ja riskide ulatusest, samuti ettevõtja valmisolekust kestlikkusaruande koostamiseks arvestades ettevõtja sellekohast varasemat tegevust. Enamus neist kümnest ettevõttest on kestlikkusteavet oma tegevusaruandes alates 2016. aastast esitanud ning olid ka esimesed 2024. aasta kestlikkusaruande esitajad. Kehtiva kestlikkusaruande regulatsiooni vastuvõtmise seletuskirjas (516 SE) hindasime Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud mõjuanalüüsi arvestades ettevõtetele kaasnevaks kuluks ligikaudu 500 000 eurot aastas. 2024. aasta aruande põhjal oli see kulu Eestis poole väiksem ehk ligikaudu 250 000 eurot esimesel rakendusaastal. On hinnatud, et järgnevatel aastatel on kulu ligikaudu 20% madalam ehk iga-aastane kulu on 200 000 eurot, mis teeb kogukuluks 2 miljonit eurot.

Kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabanenud ettevõtted on suurettevõtjate kategooria alumine osa, ligi 60% on neist alla 100 miljoni euro suuruse müügituluga. Nende ettevõtete osas hindasime, et kaasnev iga-aastane kulu oleks ligikaudu 100 000 eurot, mis teeb kohustuse ulatuse piiramise mõjuks kokku umbes 30 miljonit eurot (mõju ulatus sihtrühmale 1). Sellest mõju auditi turule on ligukaudu 10-15 miljonit eurot (mõju ulatus sihtrühmale 2).

Vabatahtlikult kestlikkusaruandeid koostavate ettevõtete kulud sõltuvad suuresti sellest, kas rakendatakse mingit konkreetset standardit või on ettevõttel mõni enda väljatöötatud lähenemine, samuti kas koostatakse vaid aruannet ning audiitorkontrolli läbi ei viida (ligi kolmandik kuni pool kuludest).

Kestlikkusvandeaudiitorite sihtrühma kuuluvad 97 vandeaudiitorit (sihtrühma suurus momendil), kes omandasid endale lisaks finantsvandeaudiitori kutsele ka kestlikkusvandeaudiitori kutse. Kuigi kehtiva seaduse kohaselt saavad kestlikkusvandeaudiitori kutset tulla taotlema ka keskkonna või sotsiaalvaldkonna taustaga inimesed, siis ühtegi sellist kestlikkusvandeaudiitorit meil praegu ei ole. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli turumahuks võib eeldada regulatsiooni järkjärgulise rakendamise lõppedes 10-15 miljonit eurot, muudatuse järgselt võib see olla 1-1,5 miljonit eurot. See tähendab, et Eestis kaob vajadus niivõrd suure hulga kestlikkusvandeaudiitorite osas. Võib eeldada, et teenust pakuvad kuni kümmekond vandeaudiitorit (sihtrühma suurus tulevikus), kes on koondunud kolme suuremasse rahvusvaheliste taustaga audiitorettevõttesse. Ebasoovitavate mõjudena toob see kaasa teenuse kontsentreerumise väga vähestesse audiitorettevõtesse, mis paneb keerulisse olukorda avaliku huvi üksused, kellele kohalduvad rangemad piirangud audiitorteenuste hankimisel. Kestlikkusvandeaudiitori teadmised ja kogemused koonduvad väikese hulga inimeste kätte, mis võib mõjutada teenuse hinda selle kallinemise suunas.

Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustus mõjutab ka aruandekohustuslike ettevõtjate väärtusahelasse kuuluvaid sihtrühmi (sihtrühm 3) – nii hankijaid kui tarbijaid, kuid seda iga aruandekohustusliku ettevõtja riskide ja mõjude hinnangust tulenevat olulisust arvesse võttes. Aruandekohustuslasest ettevõtja võib kasutada väärtusahelasse kuuluvalt sihtrühmalt otseste andmete küsimise asemel valdkonna statistilisi näitajaid. EFRAG-i tehtud uuringu4 kohaselt kuulub ligikaudu 25% VKE-dest ühe või mitme suurettevõtja väärtusahelasse. Kuna see analüüs oli tehtud suurettevõtte kriteeriumit arvesse võttes, siis ei ole meil andmeid selle kohta, kas väga suurte suurettevõtete puhul (müügituluga 450 000 000 eurot ja 1000 töötajat) on see proportsioon sama. Eelduslikult kulub VSME standardi andmete kogumiseks VKE-l 40-80 töötundi, mis teeb kuluks 1800-3600 eurot. Tegu on ühekordse kuluga aastas, st samu andmeid saab esitada kõigile suurettevõtetele. VSME standardi väljatöötaja EFRAG on loonud lisaks nii tehnilise tööriista kui andnud välja ka õppematerjale. Samuti on veebipõhiselt küllaldaselt saadaval teisi tasuta tööriistu ja õppematerjale, mis võimaldavad VKE-l isekeskis neid andmeid koguda välistades vajaduse välist ekspertiisi sisse osta. Samal ajal on eelduseks töötajate teadlikkuse tõstmise vajadus. Teatud osa VKE-de puhul, isegi kui nad kuuluvad väärtusahelasse, ei pruugi kestlikkusteabe andmekorje vajadust tekkida, kuna nad ei ole kas suurettevõtte jaoks olulised riskihinnangust tulenevalt või kasutab suurettevõtja statistilisi andmeid andmete vahetu kogumise asemel. Eelnevatest asjaoludest tulenevalt ei ole meil sihtrühma 3 osas usaldusväärseid andmeid selleks, et hinnata väärtusahela andmekogumise majanduslikku mõju.

6.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: eespool väljatoodu käsitleb ainult ettevõtjatele kaasnevaid majanduslikke kulusid. Lisaks nimetatud kuludele on kestlikkusaruandel ka sotsiaalne mõju, mille sihtrühmaks on kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja väärtusahelasse kuuluvad töötajad, tema mõjutatud kogukonnad ning tema pakutava teenuse või toote tarbijad ja lõppkasutajad (sihtrühm 4). Tegemist on väga laia sihtrühmaga, kelle suurust on keeruline hinnata, kuna see sõltub niivõrd palju konkreetsest ettevõttest, sh näiteks kui pikad on tema tarneahelad, kus maailma eri paikades need asuvad, kas neis riikides on välja kujunenud tööõigus ning kas inimõigusi järgitakse. Kogukond võib ettevõtte jaoks olla väga konkreetne geograafiline asukoht (näiteks ettevõte on suurtööandja väikelinnas) kui ka kogu Eesti. Kuna aruandluskohustusega ettevõtted on Eesti mõistes suure mõjuga, siis võib eeldada et iga Eesti elanik võib olla tarbija (toit Selverist, laevasõit Soome või Bolt’i erinevad teenused).

Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine aitab tõsta läbipaistvust ühiskonnas ning seeläbi võrrelda aruandekohustusliku ettevõtja esitatud väärtuste ja eesmärkide reaalse tegevusega kooskõlas olemist. See omakorda mõjutab positiivses suunas usalduse kasvu tendentsi ühiskonnas. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine tagab ühiskonna liikmete parema informeerituse, mida nad vajavad teadlike otsuste tegemiseks ja oma huvide kaitsmiseks. See sotsiaalne mõju avaldub kestliku ja ressursitõhusa ühiskonna kujunemises, ühiskonnas valitsevas suurenenud usalduses, ettevõtja kestlikkust halvavate riskide vähenemises ja kulude kokkuhoius (tarneahela tõrgeteta toimimisest tulenev kokkuhoid, keskkonnanõuete rikkumisega kaasnevate kulude kokkuhoid jm), samuti aruandekohustuslike kestlike ettevõtjate paremas juurdepääsus investeeringutele ja nende kaubamärgi väärtuse tõusus. Ühiskonna poolt oodatavate väärtuste, eetika ja sotsiaalse vastutuse osas läbipaistvad ettevõtjad omavad positiivsemat avalikku mainet.

Mõju ulatus ja sagedus: Sotsiaalne mõju avaldub pikaajaliselt ning seda ei saa mõõta ühe aruandeperioodiga nagu saab majanduslikke mõjusid arvutada. Vaid kümmekond ettevõtet on tänaseks kestlikkusaruannet avalikustanud ning need on ettevõtted, kes on sellega juba ligi kümmekond aastat tegelenud. Ülejäänute osas, kes oleks pidanud algselt 2025. aasta kohta esitama ning regulatsiooni muutudes enam kohustuslikus korras seda tegema ei pea, on keeruline öelda, millise reaalse mõjuga ja mis aja jooksul, oleks see mõju väljendunud. Kestlikkusaruanne on oma olemuselt riskihindamise ja juhtimise tööriist ning see on vajalik ka välistele osapooltele teabe avaldamiseks. Seetõttu kasvab risk kohustuse ulatusest välja jäänud ettevõtete osas, kuna nad ei ole oma mõjusid ja riske vajalikult määral hinnanud ega juhtinud, mis on aga vajalik ettevõtte kestma jäämiseks muutuvas maailmas.

Kestlikkusaruande koostamise kohustuse lihtsustamisel on positiivne majanduslik mõju, mis avaldub sihtgruppi kuuluvate ettevõtete halduskoormuse vähenemises ja konkurentsivõime suurenemises, sotsiaalse mõju hindamine ei ole võimalik. Halduskoormuse vähenemine vähendab ettevõtja kulutusi, mille kestlikkusaruande koostamine ja audiitorkontroll endaga kaasa tooksid. Kulude kokkuhoid võimaldab ettevõtjal suunata rohkem ressursse nii kestlikkustegevustesse kui enda üldisesse majandusliku suutlikkuse tagamisse, mis on ettevõtjale vajalik ebastabiilse geopoliitilise olukorraga kohanemisel. Samuti aitab see kaasa innovatsiooni juurutamisele ettevõtja potentsiaali kasutamiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Nimetatu omakorda toetab ettevõtja konkurentsivõimet, mis on Euroopa konkurentsivõime kompassis toodud välja ühe täiendava viisina konkurentsivõime suurendamiseks.

Muudatuste tulemusena jääb kestlikkusaruandluse fookus keskkonnale suurimat mõju avaldavatele ettevõtjatele ning paraneb aruandluse kvaliteet olulisuse põhimõtte tugevdamise kaudu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid rahalisi kulusid ega tulusid.  

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide muutmist, kehtetuks tunnistamist ega uute rakendusaktide andmise vajadust. 

9. Seaduse jõustumine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2026/470 ülevõtmise tähtaeg on 2027. aasta 19. märts. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras, see tagab, et seaduse muudatus jõustub hiljemalt direktiivi ülevõtmise tähtajal. Siiski tuleks eelnõu menetleda mõnevõrra kiireloomuliselt selleks, et ettevõtjal, kellelt kehtiva õiguse kohaselt nõutakse kestlikkusaruande esitamist, kuid eelnõu kohasel see kohustus ära langeb, ei tekiks välditavaid kulusid.

§ 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse  kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Raamatupidajate Kogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Registrite ja Infosüsteemide Keskus.


Algatab Vabariigi Valitsus         2026.a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik