EPKK ettepanekud tuleohutuse seaduse VTK-le
| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3459-3 |
| Registreeritud | 01.06.2026 |
| Sünkroonitud | 02.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Vastutaja | Mari Tikan (kantsleri juhtimisala, kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsleri valdkond, elanikkonnakaitse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Edastan Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukoha „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskava“ kohta.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-06-01 13:37:50
Lp Igor Taro
siseminister
Siseministeerium Meie 1.06.2026 nr 45 /1-4
Seisukoht „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskava“ kohta
Seoses eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavaga“, soovime juhtida tähelepanu mitmele tuleohutuse nõuete rakendamisel ilmnenud probleemile, mis vajaksid bürokraatia vähendamise eesmärkidest lähtudes ülevaatamist. Alljärgnevad ettepanekud on esitatud nii peaministri Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
1. Tuleohutusülevaatuse kohustus lammutatud või hävinud hoonetele
Praktikas esineb olukordi, kus tuleohutusülevaatuse läbiviimist nõutakse ehitisregistris olevatele hoonetele, mis on tegelikult hävinud või lammutatud. Ülevaatuse kohustus laieneb ka sellistele objektidele nagu veetornid või kompleksis paiknevad üksikud väikehooned, kusjuures ülevaatus tuleb tellida ja tasuda iga hoone kohta eraldi.
Näiteks on esinenud juhtumeid, kus kunagisest laudahoonest on alles vaid väike alajaamahoone, kuid siiski nõutakse kogu objekti suhtes tuleohutusülevaatuse läbiviimist. Ettevõtjate selgitustest hoolimata lähtutakse järelevalves ehitisregistri andmetest ning mitmel juhul on määratud ka sunniraha.
Ettepanek: Kustutada ehitisregistrist hävinud või lammutatud hooned ning vabastada sellised objektid tuleohutusalastest järelevalve- ja ülevaatuskohustustest.
2. Kohustuslike auditite ja kontrollide kasvav halduskoormus
Tuleohutusnõuete täitmiseks tuleb ettevõtetel tellida erinevaid auditeid ja eksperthinnanguid, sealhulgas elektripaigaldise auditeid, piksekaitsesüsteemide auditeid ning muid kontrolle ja akte. Kõik need teenused tuleb sisse osta ning nende eest eraldi tasuda. Väiksemate ettevõtete puhul võib ühe auditi maksumus ulatuda 3000–5000 euroni, suuremates ettevõtetes aga 15 000–50 000 euroni või enamgi.
Viimastel aastatel on erinevates valdkondades oluliselt suurenenud nõuete hulk, mille täitmise kontrollimiseks tuleb kaasata sõltumatu audiitor või ekspert. Meie hinnangul ei ole nende nõuete kumulatiivset mõju ettevõtjatele piisavalt hinnatud ning mitmel juhul tuleks kaaluda, kas eesmärki oleks võimalik saavutada tavapärase järelevalve või ettevõtte sisekontrolli kaudu.
Ettepanek: Vaadata üle sõltumatute auditite kohaldamise vajadus ning loobuda neist juhtudel, kus samaväärne ohutustase on võimalik tagada riikliku järelevalve kontrollimeetmetega. Kui auditite nõue on põhjendatud, võiks nende läbiviimine toimuda pikema intervalliga, näiteks iga viie aasta järel.
3. Vastuolulised nõuded tulekahju veevõtukohtade rajamisel
Päästeameti nõuded tulekahjude kustutamiseks vajalike veevõtukohtade rajamisel võivad olla vastuolus Keskkonnaameti poolt veekasutuslubades kehtestatud tingimustega. Sellises olukorras satub ettevõtja olukorda, kus ühe asutuse nõuete täitmine võib tähendada teise asutuse regulatsioonide rikkumist.
Ettepanek: Tagada ametkondade parem omavaheline koordineerimine, et erinevate asutuste nõuded oleksid omavahel kooskõlas ning ettevõtjatel oleks võimalik neid täita ilma õiguslikku vastuolu sattumata.
4. Ebaproportsionaalselt sagedased auditid madala riskiga objektidel
Ka hoonete puhul, mille elektrisüsteemid ja piksekaitsesüsteemid on korras ning kus olulisi muudatusi ei ole tehtud, tuleb regulaarselt tellida kulukaid auditeid. Näiteks tuli ühes farmihoones kolme aasta jooksul teha kaks elektriauditit ja üks piksekaitseaudit, kuigi süsteemides ei olnud vahepeal olulisi muudatusi toimunud.
Ettepanek: Kehtestada pikaajalise laitmatu hooldus- ja kontrolliajalooga hoonetele pikemad auditite intervallid või võimaldada teatud juhtudel tugineda ettevõtte enda kontrolli- ja hooldussüsteemidele.
5. Evakuatsiooninõuded loomakasvatushoonetes
Päästeamet nõuab sigalates loomade evakueerimisvõimaluste tagamist tulekahju korral. Praktikas ei ole loomade suunatud evakueerimine sageli teostatav, kuna olemasolevad aiad ja hoonelahendused seda ei võimalda. Samuti võib inimeste kaasamine loomade evakueerimisse tulekahju olukorras seada ohtu nende elu ja tervise. Loomade käitumisest tulenevalt ei ole võimalik eeldada, et sead liiguvad hädaolukorras iseseisvalt ettenähtud suunas.
Ettepanek: Hinnata loomakasvatushoonete evakuatsiooninõuete praktilist teostatavust ning töötada välja riskipõhised ja reaalselt rakendatavad lahendused, mis tagavad nii loomade heaolu kui ka inimeste ohutuse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab tuleohutuse kõrge taseme tagamist, kuid peab oluliseks, et kehtestatavad nõuded oleksid riskipõhised, proportsionaalsed ja ettevõtjatele reaalselt täidetavad. Regulatsioonide kujundamisel tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada, et nõuete rakendamisest tulenev kulu oleks tasakaalus saavutatava ohutushüvega. Samuti on meie meelest aeg ka kehtivate nõuete üle vaatamiseks ja muutmiseks juhul, kui nende rakendamisel on ilmnenud, et need põhjustavad ettevõtjatele ebamõistlikku halduskoormust või bürokraatiat võrreldes saavutatava ohutushüvega.
Kuna kooskõlastamisele esitatud dokumendi puhul on tegemist seaduse väljatöötamiskavatsusega, näeme käesolevas etapis head võimalust hinnata kehtivate nõuete rakendamise praktilisi mõjusid ning kaaluda käesolevas kirjas esitatud ettepanekuid. Loodame, et nendega arvestatakse seadusemuudatuste väljatöötamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Lp Igor Taro
siseminister
Siseministeerium Meie 1.06.2026 nr 45 /1-4
Seisukoht „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskava“ kohta
Seoses eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavaga“, soovime juhtida tähelepanu mitmele tuleohutuse nõuete rakendamisel ilmnenud probleemile, mis vajaksid bürokraatia vähendamise eesmärkidest lähtudes ülevaatamist. Alljärgnevad ettepanekud on esitatud nii peaministri Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
1. Tuleohutusülevaatuse kohustus lammutatud või hävinud hoonetele
Praktikas esineb olukordi, kus tuleohutusülevaatuse läbiviimist nõutakse ehitisregistris olevatele hoonetele, mis on tegelikult hävinud või lammutatud. Ülevaatuse kohustus laieneb ka sellistele objektidele nagu veetornid või kompleksis paiknevad üksikud väikehooned, kusjuures ülevaatus tuleb tellida ja tasuda iga hoone kohta eraldi.
Näiteks on esinenud juhtumeid, kus kunagisest laudahoonest on alles vaid väike alajaamahoone, kuid siiski nõutakse kogu objekti suhtes tuleohutusülevaatuse läbiviimist. Ettevõtjate selgitustest hoolimata lähtutakse järelevalves ehitisregistri andmetest ning mitmel juhul on määratud ka sunniraha.
Ettepanek: Kustutada ehitisregistrist hävinud või lammutatud hooned ning vabastada sellised objektid tuleohutusalastest järelevalve- ja ülevaatuskohustustest.
2. Kohustuslike auditite ja kontrollide kasvav halduskoormus
Tuleohutusnõuete täitmiseks tuleb ettevõtetel tellida erinevaid auditeid ja eksperthinnanguid, sealhulgas elektripaigaldise auditeid, piksekaitsesüsteemide auditeid ning muid kontrolle ja akte. Kõik need teenused tuleb sisse osta ning nende eest eraldi tasuda. Väiksemate ettevõtete puhul võib ühe auditi maksumus ulatuda 3000–5000 euroni, suuremates ettevõtetes aga 15 000–50 000 euroni või enamgi.
Viimastel aastatel on erinevates valdkondades oluliselt suurenenud nõuete hulk, mille täitmise kontrollimiseks tuleb kaasata sõltumatu audiitor või ekspert. Meie hinnangul ei ole nende nõuete kumulatiivset mõju ettevõtjatele piisavalt hinnatud ning mitmel juhul tuleks kaaluda, kas eesmärki oleks võimalik saavutada tavapärase järelevalve või ettevõtte sisekontrolli kaudu.
Ettepanek: Vaadata üle sõltumatute auditite kohaldamise vajadus ning loobuda neist juhtudel, kus samaväärne ohutustase on võimalik tagada riikliku järelevalve kontrollimeetmetega. Kui auditite nõue on põhjendatud, võiks nende läbiviimine toimuda pikema intervalliga, näiteks iga viie aasta järel.
3. Vastuolulised nõuded tulekahju veevõtukohtade rajamisel
Päästeameti nõuded tulekahjude kustutamiseks vajalike veevõtukohtade rajamisel võivad olla vastuolus Keskkonnaameti poolt veekasutuslubades kehtestatud tingimustega. Sellises olukorras satub ettevõtja olukorda, kus ühe asutuse nõuete täitmine võib tähendada teise asutuse regulatsioonide rikkumist.
Ettepanek: Tagada ametkondade parem omavaheline koordineerimine, et erinevate asutuste nõuded oleksid omavahel kooskõlas ning ettevõtjatel oleks võimalik neid täita ilma õiguslikku vastuolu sattumata.
4. Ebaproportsionaalselt sagedased auditid madala riskiga objektidel
Ka hoonete puhul, mille elektrisüsteemid ja piksekaitsesüsteemid on korras ning kus olulisi muudatusi ei ole tehtud, tuleb regulaarselt tellida kulukaid auditeid. Näiteks tuli ühes farmihoones kolme aasta jooksul teha kaks elektriauditit ja üks piksekaitseaudit, kuigi süsteemides ei olnud vahepeal olulisi muudatusi toimunud.
Ettepanek: Kehtestada pikaajalise laitmatu hooldus- ja kontrolliajalooga hoonetele pikemad auditite intervallid või võimaldada teatud juhtudel tugineda ettevõtte enda kontrolli- ja hooldussüsteemidele.
5. Evakuatsiooninõuded loomakasvatushoonetes
Päästeamet nõuab sigalates loomade evakueerimisvõimaluste tagamist tulekahju korral. Praktikas ei ole loomade suunatud evakueerimine sageli teostatav, kuna olemasolevad aiad ja hoonelahendused seda ei võimalda. Samuti võib inimeste kaasamine loomade evakueerimisse tulekahju olukorras seada ohtu nende elu ja tervise. Loomade käitumisest tulenevalt ei ole võimalik eeldada, et sead liiguvad hädaolukorras iseseisvalt ettenähtud suunas.
Ettepanek: Hinnata loomakasvatushoonete evakuatsiooninõuete praktilist teostatavust ning töötada välja riskipõhised ja reaalselt rakendatavad lahendused, mis tagavad nii loomade heaolu kui ka inimeste ohutuse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab tuleohutuse kõrge taseme tagamist, kuid peab oluliseks, et kehtestatavad nõuded oleksid riskipõhised, proportsionaalsed ja ettevõtjatele reaalselt täidetavad. Regulatsioonide kujundamisel tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada, et nõuete rakendamisest tulenev kulu oleks tasakaalus saavutatava ohutushüvega. Samuti on meie meelest aeg ka kehtivate nõuete üle vaatamiseks ja muutmiseks juhul, kui nende rakendamisel on ilmnenud, et need põhjustavad ettevõtjatele ebamõistlikku halduskoormust või bürokraatiat võrreldes saavutatava ohutushüvega.
Kuna kooskõlastamisele esitatud dokumendi puhul on tegemist seaduse väljatöötamiskavatsusega, näeme käesolevas etapis head võimalust hinnata kehtivate nõuete rakendamise praktilisi mõjusid ning kaaluda käesolevas kirjas esitatud ettepanekuid. Loodame, et nendega arvestatakse seadusemuudatuste väljatöötamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-06-01 13:37:50
Lp Igor Taro
siseminister
Siseministeerium Meie 1.06.2026 nr 45 /1-4
Seisukoht „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskava“ kohta
Seoses eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavaga“, soovime juhtida tähelepanu mitmele tuleohutuse nõuete rakendamisel ilmnenud probleemile, mis vajaksid bürokraatia vähendamise eesmärkidest lähtudes ülevaatamist. Alljärgnevad ettepanekud on esitatud nii peaministri Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
1. Tuleohutusülevaatuse kohustus lammutatud või hävinud hoonetele
Praktikas esineb olukordi, kus tuleohutusülevaatuse läbiviimist nõutakse ehitisregistris olevatele hoonetele, mis on tegelikult hävinud või lammutatud. Ülevaatuse kohustus laieneb ka sellistele objektidele nagu veetornid või kompleksis paiknevad üksikud väikehooned, kusjuures ülevaatus tuleb tellida ja tasuda iga hoone kohta eraldi.
Näiteks on esinenud juhtumeid, kus kunagisest laudahoonest on alles vaid väike alajaamahoone, kuid siiski nõutakse kogu objekti suhtes tuleohutusülevaatuse läbiviimist. Ettevõtjate selgitustest hoolimata lähtutakse järelevalves ehitisregistri andmetest ning mitmel juhul on määratud ka sunniraha.
Ettepanek: Kustutada ehitisregistrist hävinud või lammutatud hooned ning vabastada sellised objektid tuleohutusalastest järelevalve- ja ülevaatuskohustustest.
2. Kohustuslike auditite ja kontrollide kasvav halduskoormus
Tuleohutusnõuete täitmiseks tuleb ettevõtetel tellida erinevaid auditeid ja eksperthinnanguid, sealhulgas elektripaigaldise auditeid, piksekaitsesüsteemide auditeid ning muid kontrolle ja akte. Kõik need teenused tuleb sisse osta ning nende eest eraldi tasuda. Väiksemate ettevõtete puhul võib ühe auditi maksumus ulatuda 3000–5000 euroni, suuremates ettevõtetes aga 15 000–50 000 euroni või enamgi.
Viimastel aastatel on erinevates valdkondades oluliselt suurenenud nõuete hulk, mille täitmise kontrollimiseks tuleb kaasata sõltumatu audiitor või ekspert. Meie hinnangul ei ole nende nõuete kumulatiivset mõju ettevõtjatele piisavalt hinnatud ning mitmel juhul tuleks kaaluda, kas eesmärki oleks võimalik saavutada tavapärase järelevalve või ettevõtte sisekontrolli kaudu.
Ettepanek: Vaadata üle sõltumatute auditite kohaldamise vajadus ning loobuda neist juhtudel, kus samaväärne ohutustase on võimalik tagada riikliku järelevalve kontrollimeetmetega. Kui auditite nõue on põhjendatud, võiks nende läbiviimine toimuda pikema intervalliga, näiteks iga viie aasta järel.
3. Vastuolulised nõuded tulekahju veevõtukohtade rajamisel
Päästeameti nõuded tulekahjude kustutamiseks vajalike veevõtukohtade rajamisel võivad olla vastuolus Keskkonnaameti poolt veekasutuslubades kehtestatud tingimustega. Sellises olukorras satub ettevõtja olukorda, kus ühe asutuse nõuete täitmine võib tähendada teise asutuse regulatsioonide rikkumist.
Ettepanek: Tagada ametkondade parem omavaheline koordineerimine, et erinevate asutuste nõuded oleksid omavahel kooskõlas ning ettevõtjatel oleks võimalik neid täita ilma õiguslikku vastuolu sattumata.
4. Ebaproportsionaalselt sagedased auditid madala riskiga objektidel
Ka hoonete puhul, mille elektrisüsteemid ja piksekaitsesüsteemid on korras ning kus olulisi muudatusi ei ole tehtud, tuleb regulaarselt tellida kulukaid auditeid. Näiteks tuli ühes farmihoones kolme aasta jooksul teha kaks elektriauditit ja üks piksekaitseaudit, kuigi süsteemides ei olnud vahepeal olulisi muudatusi toimunud.
Ettepanek: Kehtestada pikaajalise laitmatu hooldus- ja kontrolliajalooga hoonetele pikemad auditite intervallid või võimaldada teatud juhtudel tugineda ettevõtte enda kontrolli- ja hooldussüsteemidele.
5. Evakuatsiooninõuded loomakasvatushoonetes
Päästeamet nõuab sigalates loomade evakueerimisvõimaluste tagamist tulekahju korral. Praktikas ei ole loomade suunatud evakueerimine sageli teostatav, kuna olemasolevad aiad ja hoonelahendused seda ei võimalda. Samuti võib inimeste kaasamine loomade evakueerimisse tulekahju olukorras seada ohtu nende elu ja tervise. Loomade käitumisest tulenevalt ei ole võimalik eeldada, et sead liiguvad hädaolukorras iseseisvalt ettenähtud suunas.
Ettepanek: Hinnata loomakasvatushoonete evakuatsiooninõuete praktilist teostatavust ning töötada välja riskipõhised ja reaalselt rakendatavad lahendused, mis tagavad nii loomade heaolu kui ka inimeste ohutuse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab tuleohutuse kõrge taseme tagamist, kuid peab oluliseks, et kehtestatavad nõuded oleksid riskipõhised, proportsionaalsed ja ettevõtjatele reaalselt täidetavad. Regulatsioonide kujundamisel tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada, et nõuete rakendamisest tulenev kulu oleks tasakaalus saavutatava ohutushüvega. Samuti on meie meelest aeg ka kehtivate nõuete üle vaatamiseks ja muutmiseks juhul, kui nende rakendamisel on ilmnenud, et need põhjustavad ettevõtjatele ebamõistlikku halduskoormust või bürokraatiat võrreldes saavutatava ohutushüvega.
Kuna kooskõlastamisele esitatud dokumendi puhul on tegemist seaduse väljatöötamiskavatsusega, näeme käesolevas etapis head võimalust hinnata kehtivate nõuete rakendamise praktilisi mõjusid ning kaaluda käesolevas kirjas esitatud ettepanekuid. Loodame, et nendega arvestatakse seadusemuudatuste väljatöötamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Lp Igor Taro
siseminister
Siseministeerium Meie 1.06.2026 nr 45 /1-4
Seisukoht „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskava“ kohta
Seoses eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavaga“, soovime juhtida tähelepanu mitmele tuleohutuse nõuete rakendamisel ilmnenud probleemile, mis vajaksid bürokraatia vähendamise eesmärkidest lähtudes ülevaatamist. Alljärgnevad ettepanekud on esitatud nii peaministri Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
1. Tuleohutusülevaatuse kohustus lammutatud või hävinud hoonetele
Praktikas esineb olukordi, kus tuleohutusülevaatuse läbiviimist nõutakse ehitisregistris olevatele hoonetele, mis on tegelikult hävinud või lammutatud. Ülevaatuse kohustus laieneb ka sellistele objektidele nagu veetornid või kompleksis paiknevad üksikud väikehooned, kusjuures ülevaatus tuleb tellida ja tasuda iga hoone kohta eraldi.
Näiteks on esinenud juhtumeid, kus kunagisest laudahoonest on alles vaid väike alajaamahoone, kuid siiski nõutakse kogu objekti suhtes tuleohutusülevaatuse läbiviimist. Ettevõtjate selgitustest hoolimata lähtutakse järelevalves ehitisregistri andmetest ning mitmel juhul on määratud ka sunniraha.
Ettepanek: Kustutada ehitisregistrist hävinud või lammutatud hooned ning vabastada sellised objektid tuleohutusalastest järelevalve- ja ülevaatuskohustustest.
2. Kohustuslike auditite ja kontrollide kasvav halduskoormus
Tuleohutusnõuete täitmiseks tuleb ettevõtetel tellida erinevaid auditeid ja eksperthinnanguid, sealhulgas elektripaigaldise auditeid, piksekaitsesüsteemide auditeid ning muid kontrolle ja akte. Kõik need teenused tuleb sisse osta ning nende eest eraldi tasuda. Väiksemate ettevõtete puhul võib ühe auditi maksumus ulatuda 3000–5000 euroni, suuremates ettevõtetes aga 15 000–50 000 euroni või enamgi.
Viimastel aastatel on erinevates valdkondades oluliselt suurenenud nõuete hulk, mille täitmise kontrollimiseks tuleb kaasata sõltumatu audiitor või ekspert. Meie hinnangul ei ole nende nõuete kumulatiivset mõju ettevõtjatele piisavalt hinnatud ning mitmel juhul tuleks kaaluda, kas eesmärki oleks võimalik saavutada tavapärase järelevalve või ettevõtte sisekontrolli kaudu.
Ettepanek: Vaadata üle sõltumatute auditite kohaldamise vajadus ning loobuda neist juhtudel, kus samaväärne ohutustase on võimalik tagada riikliku järelevalve kontrollimeetmetega. Kui auditite nõue on põhjendatud, võiks nende läbiviimine toimuda pikema intervalliga, näiteks iga viie aasta järel.
3. Vastuolulised nõuded tulekahju veevõtukohtade rajamisel
Päästeameti nõuded tulekahjude kustutamiseks vajalike veevõtukohtade rajamisel võivad olla vastuolus Keskkonnaameti poolt veekasutuslubades kehtestatud tingimustega. Sellises olukorras satub ettevõtja olukorda, kus ühe asutuse nõuete täitmine võib tähendada teise asutuse regulatsioonide rikkumist.
Ettepanek: Tagada ametkondade parem omavaheline koordineerimine, et erinevate asutuste nõuded oleksid omavahel kooskõlas ning ettevõtjatel oleks võimalik neid täita ilma õiguslikku vastuolu sattumata.
4. Ebaproportsionaalselt sagedased auditid madala riskiga objektidel
Ka hoonete puhul, mille elektrisüsteemid ja piksekaitsesüsteemid on korras ning kus olulisi muudatusi ei ole tehtud, tuleb regulaarselt tellida kulukaid auditeid. Näiteks tuli ühes farmihoones kolme aasta jooksul teha kaks elektriauditit ja üks piksekaitseaudit, kuigi süsteemides ei olnud vahepeal olulisi muudatusi toimunud.
Ettepanek: Kehtestada pikaajalise laitmatu hooldus- ja kontrolliajalooga hoonetele pikemad auditite intervallid või võimaldada teatud juhtudel tugineda ettevõtte enda kontrolli- ja hooldussüsteemidele.
5. Evakuatsiooninõuded loomakasvatushoonetes
Päästeamet nõuab sigalates loomade evakueerimisvõimaluste tagamist tulekahju korral. Praktikas ei ole loomade suunatud evakueerimine sageli teostatav, kuna olemasolevad aiad ja hoonelahendused seda ei võimalda. Samuti võib inimeste kaasamine loomade evakueerimisse tulekahju olukorras seada ohtu nende elu ja tervise. Loomade käitumisest tulenevalt ei ole võimalik eeldada, et sead liiguvad hädaolukorras iseseisvalt ettenähtud suunas.
Ettepanek: Hinnata loomakasvatushoonete evakuatsiooninõuete praktilist teostatavust ning töötada välja riskipõhised ja reaalselt rakendatavad lahendused, mis tagavad nii loomade heaolu kui ka inimeste ohutuse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab tuleohutuse kõrge taseme tagamist, kuid peab oluliseks, et kehtestatavad nõuded oleksid riskipõhised, proportsionaalsed ja ettevõtjatele reaalselt täidetavad. Regulatsioonide kujundamisel tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust ning tagada, et nõuete rakendamisest tulenev kulu oleks tasakaalus saavutatava ohutushüvega. Samuti on meie meelest aeg ka kehtivate nõuete üle vaatamiseks ja muutmiseks juhul, kui nende rakendamisel on ilmnenud, et need põhjustavad ettevõtjatele ebamõistlikku halduskoormust või bürokraatiat võrreldes saavutatava ohutushüvega.
Kuna kooskõlastamisele esitatud dokumendi puhul on tegemist seaduse väljatöötamiskavatsusega, näeme käesolevas etapis head võimalust hinnata kehtivate nõuete rakendamise praktilisi mõjusid ning kaaluda käesolevas kirjas esitatud ettepanekuid. Loodame, et nendega arvestatakse seadusemuudatuste väljatöötamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|