Kiri

Lisa. TTJA kommentaarid ja ettepanekud

Kommentaarid ja ettepanekud „Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“ eelnõu osas

Lehekülje

nr

Peatükk Peatüki pealkiri Probleem Ettepanek

44-45 5 Planeeringu

elluviimise

tingimused

Punktis 15 on järgnev selgitus:

Ettevõtted peavad saama käitamisloa vastavalt

sellele, mis kategooria ettevõttega on tegu vastavalt

Kemikaaliseadusele. Näiteks A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõte (SOE) peab enne

tegevuse alustamist koostama dokumendid vastavalt

Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusele nr

18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele

ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

teavitamisele”. Käitamisloa saamiseks peab A-

kategooria SOE esitama ohutusaruande, sh võimalike

riskide maandamise ennetavate ja leevendavate

meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning

hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP), mille

asjakohasust ja piisavust on hinnanud Tarbijakaitse

ja Tehnilise järelevalve Amet (TTJA) ja Päästeamet.

Seejuures tuuakse käitises toimuvate tegevuste

ohualade ulatus välja riskianalüüsis. Riskide

hindamisel võetakse arvesse nii käitise sisesed kui ka

välised ohustatud objektid. Samuti peavad

lõhkematerjali tehase hooned ja muud lõhkematerjali

käitlemise kohad saama käitamisloa vastavalt LMS-

ile.

KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS kohast

käitamisluba, kui KemS käitamisloa

kontrolliesemes olevad nõuded on hõlmatud

LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei

vabasta käitajat muude KemS-ist tulenevate

kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama

KemS kohaselt nõutud dokumendid. Nõuded

dokumentide sisule on esitatud MTM

01.03.2016. a määruses nr 18.

Laske- ja lahingumoona tootmisel antakse

käitamisluba RelvS kohaselt ning lisaks RelvS

nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses

esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes

1 sätestatud nõuete kohaselt, mis sisaldab ka

KemS kohaselt nõutavaid dokumente, kui

tegemist on ohtliku ettevõttega või suurõnnetuse

ohuga ettevõttega.

Lisaks ohutusaruandele ja ettevõtte HOLP-ile

peavad käitajad koostama ka teabelehe.

Palume punkti 15 selgituses viidatud asjaolud

arvesse võtta.

Kommentaarid ja ettepanekud „Mõjude hindamine, sh KSH. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“ eelnõu osas.

Lehekülje

nr

Peatükk Peatüki pealkiri Probleem Ettepanek

11 1.1.8 Heide välisõhku Lõhkeainetehas on olemuselt väikesemahuline

keemiatööstus ja selle projekteerimisele, ehitamisele

ja käitamisele rakenduvad "peenkeemia" parima

võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendis "Reference

Document on Best Available Techniques for the

Manufacture of Organic Fine Chemils, August 2006"

ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL)

2022/2427 kinnitatud parima võimaliku tehnika

alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste

käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks.

TTJA hinnangul on sõnastust, millega

põhjendatakse nimetatud PVT viitedokumendi

rakendamist, vaja täpsustada, kuna arvestades

asjaolu, et RDX/HMX-i tootmiseks kasutatakse

keemilisi meetodeid ja tegemist on orgaaniliste

lõhkeainetega, siis antud tegevuse osas tulebki

rakendada PVT viitedokumenti „Reference

Document on Best Available Techniques for the

Manufacture of Organic Fine Chemicals“.

Lisaks on vastavalt Vabariigi Valituse

06.06.2013 määruse nr 89

„Alltegevusvaldkondade loetelu ning

künnisvõimsused, mille korral on käitise

tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 lg 1 p

19 ja lg 2 kohaselt tegemist

keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega.

15 1.2.5 Transport ja

logistika

Arvestuslikult sõidab alale ja alalt ära ühes ööpäevas

maksimaalselt 500–1000 sõiduautot, 10 väikeveokit ja

4 raskeveokit.

Edastatud dokumentidest ei selgu, kuidas

taoline liikluskoormuse suurenemine mõjutab

lähiümbruse liikluskorraldust ning vajadust luua

uusi ligipääsuteid või olemasolevaid

rekonstrueerida. Palume tuua välja võimalikke

kitsaskohti ning vajadusel esitada nende

lahendamist.

16 1.2.6 Veekasutus Tehases võib olla kuni 1000 inimest (peatükk 1.2.4).

Selgitus puudub, kuidas on lahendatud nii suure hulga

inimeste korral olmereoveekäitlus.

Kuidas on korraldatud olmereoveekäitlus?

43, 46, 101 2.2.7.1.2;

2.2.7.3;

3.4

Ebasoodsa

keskkonnamõju

vältimiseks ja

leevendamiseks

• ≥ 30 sõiduki parklad: rajada kõvakattega ning

sealt kogunev sademevesi enne veekogusse

juhtimist suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele

tuleb tagada regulaarne hooldus;

Palume planeeringus arvestada, et sõidukite

parklate rajamisel kas kõvakattega või mitte,

tuleb lähtuda nende alade kasutusotstarbega (nt

veokite ootealad), võttes arvesse ka selle

soovitatud meetmed

Piirsalu alal • Alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla

kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi

voolata otse veekogusse, vaid peab läbima sobiva

looduslähedase sademeveesüsteemi.

kandevõimet, mis omakorda lähtub seal

parkivate sõidukite suurusest ja massist.

Täpsemad tingimused peavad olema paika

pandud parkla projekteerimistingimustes.

Palume täiendada sõnastust.

69-71 2.3.2 Vibratsioon Dokumendis on selgitatud, et vibratsiooni teke ja

levik on eelkõige seotud plahvatava lõhkelaengu

kogusega. Samuti on selgitatud, et Soome kaitseväes

õppuste ajal läbiviidud suurekaliibriliste

relvade/raskerelvade ja lõhkamiste tekitatud

vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni

maapinna kaudu (see on väheldane), vaid vibratsiooni

põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine

energia (nn lööklaine).

Lisaks tuuakse esile, et kaevandutegevuste käigus

teostatavate lõhkamistega kaasneva vibratsiooni

hindamisel lähtutakse mõõteseadusest ning LMS § 5

lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri

08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali

kasutamise ja hävitamise nõuded“.

Dokumendist võib teha järelduse, et plahvatuse

käigus tekkiva lööklaine energia on võetud

võrdseks helilainega. Teadaolevalt on

plahvatuse käigus tekkiva lööklaine kiirus

suurem kui helilaine levimise kiirus, mistõttu

võimalike hoonete või nende osade purunemine

on seotud pigem lööklaine tugevusega kui

helilaine tugevusega. Teatud määral võib

seostada vibratsiooni ka helirõhutasemega, kuid

see ei ole lineaarne seos. Tulenevalt eelnevast

soovitame vibratsiooni hindamisel arvesse võtta

ka ülerõhu väärtusi, mis tekitavad akende

„klirisemist“ või purunemist. Samuti soovitame

vibratsiooni hindamiseks kasutada ka majandus-

ja taristuministri 08.09.0217 määruse nr 49

„Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise

nõuded“ lisas esitatud metoodikat vibratsiooni

hindamiseks või siis kasutada muud

alternatiivset üldtunnustatud metoodikat, mille

kaudu põhistada dokumendis esitatud

seisukohta, et lõhkamiste tekitatud vibratsiooni

levik maapinna kaudu on väheldane. Selle

hindamiseks võib samuti teostada arvutusi

erinevate TNT koguste korral.

82-83 2.3.4.1 Ohutute kauguste

määramine

Ohutute kauguste arvutamisel on kasutatud 100 t TNT

ekvivalendi asemel arvestuslikku RDX-i kogust 70 t.

Samas on peatüki alguses öeldud, et mõjude

hindamise aruande täienduses on ohutute kauguse

määramise aluseks lõhkeaine kogused arvestatud

TNT ekvivalenti.

Palume üle kontrollida, et antud peatükis

esitatud ohutute kauguste arvutustes on

kasutatud lõhkeaine koguseid TNT

ekvivalendis, kuna osad ohutute kauguste

arvutused on tehtud arvestusega, kus RDX-i

koguseks on võetud 70 t, mitte selle kogust TNT

ekvivalendis, mis on 100 t.

Palume asjakohaselt korrigeerida.

82-95 2.3.4 Ohtlikud ained ja

avariiliste juhtumite

hindamine

Ohutute kauguse arvutuse tulemused on kord

ümardatud alla poole, kord üles poole ning tundub, et

täisarvuks ümardamisel on lähtutud matemaatilise

ümardamise põhireeglist, kus alla 5 olev komakoht

ümardatakse alla ning 5 ja suurem komakoht

ümardatakse üles.

Peatükkides 1 ja 1.2.2 on selgitatud, et lisaks

siseriiklikule regulatsioonile kasutatakse NATO

regulatsiooni AASTP-1. Selgitame, et AASTP-1

regulatsioonis on standardiseeritud reegel, mille

kohaselt kaugusi meetrites ümardatakse alati

üles poolt lähima meetrini ning lõhkeaine

koguseid ümardatakse alla poole lähima

kilogrammini. Seetõttu palume üle kontrollida

ning vajadusel parandada ohutute kauguste

arvutustulemusi viidatud reegli kohaselt.

84 2.3.4.1.1 Piirsalu ala Täpploendi teises punktis on kirjutatud:

Tootmist teenindavad hooned peaksid lõhkematerjali

käitlevatest ohtlikest hoonetest jääma vähemalt 137 m

kaugusele, v.a juhul kui projekteerimisel on

rakendatud lisameetmeid, mis tõendatult vähendavad

määrusega sätestatud ohutuid kaugusi (määruse nr

63 § 4 lg 14), sh kui ohustatav objekt asub vahetult

õhulööklaine levimise tõkke taga võib kauguseks

määrata 69 m (määruse nr 63 § 4 lg 10 järgi.

Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr 63 § 4

lg 10 kohaselt võib kooskõlastatult TTJA-ga

vähendada ohutuid kaugusi kuni 50%, kui

kaitstav objekt asub vahetult õhulööklaine

levimise tõkke taga. See eeldab, et tehase

ehitusprojektis on üldtunnustatud metoodika ja

ohutu kauguse ulatust mõjutavate ehituslike ja

muude meetmetega arvestades tõendatud, et

ohutud kaugused erinevad määruses nr 63

sätestatust (määruse nr 63 § 4 lg 14). Kuna

TTJA-le on jäetud ohutu kauguse vähendamise

ulatuse määramiseks kaalutlusõigus, ei saa

eelnõus kindlas kõneviisis väita, et ohutuks

kauguseks võib määrata poole väiksema ohutu

kauguse, vaid seda võib TTJA-ga

kooskõlastatult vähendada 137 m pealt kuni 69

meetrini.

Palume asjakohaselt korrigeerida.

85 2.3.4.3 Käideldavad

ohtlikud kemikaalid

ja nende ohualade

määramine

A-kategooria SOE koostama riskianalüüsi jm Vastavalt KemS § 22 lg 2 p 3 peab A-kategooria

suurõnnetuseohuga ettevõtte koostama

teabelehe, ohutusaruande, ettevõtte

hädaolukorra lahendamise plaani.

kemikaaliseaduse

(KemS) alusel

Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja

ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust.

Palume asjakohaselt korrigeerida.

86 2.3.4.3

Käideldavad

ohtlikud kemikaalid

ja nende ohualade

määramine

kemikaaliseaduse

(KemS) alusel.

Plahvatusohtlike

ainete käitlemisel

tekkivate ohualade

võrdlus ohutute

kaugustega

Kui võrrelda neid kaugusi LMS-i alusel leitud

kaugustega, siis on KemS-i alusel leitud Ro ala ulatus

(k = 22,2) mõnevõrra väiksem kui LMS-i ohutu

kaugus üksikult asuvast elamust, tööstus- või

ühiskondlikust hoonest (k = 22): 100 t TNT

ekvivalendi / ~70 t RDX plahvatuse korral on Ro

1 030 m, sellele kogusele vastab ohutu kaugus 1 320

m.

Ohtliku ohuala Ro ja LMS-i mõistes ohutu

kauguse arvutustes on tehtud arvutusvead.

Õiged arvutustulemused on järgnevad:

= 22,2 × √100 000 3 ≅ 1032

= 22 × √100 000 3

≅ 1022

Arvutustulemuste põhjal saab ka väita, et LMS-

i mõistes ohutu kaugus on mõnevõrra väiksem

KemS-i alusel leitud ohtliku ohuala Ro ulatusest.

Palume asjakohaselt korrigeerida.

87-88 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on toodud lõhkeainetehases käideldavate

kemikaalide ohuklassifikatsioon, kusjuures tumedas

kirjas on näidatud ohulaused, mida võetakse arvesse

ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel.

Juhime tähelepanu asjaolule, et MTM

02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali

ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali

künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord“ § 2 lõigete 8 kuni

10 kohaselt tuleb suhtarvu määramisel arvestada

määruse lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale

määruse lisa tabelis 1 toodud

ohukategooriatesse kuuluvate ohtlike

kemikaalidega. Seega tuleb lisa tabelis 2

nimetatud ohtlikule ainele määratud

alammäärasid ja künniskoguseid kasutada

käitise ohtlikkuse kategooria määramisel

tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu

kategooriates, kui ohtlikule ainele on omistatud

ohulause, mis on ära nimetatud tabelis 1.

Näiteks: Ammooniumnitraat (AN) on ära

nimetatud tabeli 2 ridadel 1 kuni 4. Eeldades, et

lõhkeaine tootmiseks kasutatakse tehnilist AN-i

(TGAN - technical grade ammonium nitrate),

siis sellele kehtestatud alammäär ja

künniskogused on leitavad realt 3. AN-le on

omistatud ohulaused H272 ning H319.

Ohulause H272 on ära toodud tabelis 1

füüsikalise ohukategooria P8 osas, mis tähendab

seda, et käitise ohtlikkuse kategooria

arvutamisel tuleb tabeli 2 real 3 esitatud

alammäära ja künniskoguseid kasutada ainult

füüsikalise ohu kategoorias, kuna ohulause

H319 osas ei ole tabelis 1 käitise ohtlikkuse

kategooria määramiseks alammäära ja

künniskoguseid kehtestatud.

Lisaks juhime tähelepanu, et kõiki asjakohaseid

ohulauseid ei ole tabelis 13 tumedas kirjas

esitatud, mis peaksid olema käitise ohtlikkuse

kategooria määramisel arvesse võetud. Samas

tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kui ohtlik

kemikaal võib kuuluda rohkem kui ühte

ohukategooriasse, paigutatakse see madalaimat

alammäära ja künniskogust nõudvasse

asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja

keskkonnaohu kategooriasse (määrus nr 10 § 2

lg 6).

Käitise ohtlikkuse kategooria määramisel tuleb

arvesse võtta ohtliku kemikaali maksimaalset

võimalikku kogust, mis käitises on või võib olla

olemas. Kui käitises on ohtlikku kemikaali kuni

2% asjakohasest alammäärast või

künniskogusest, ei võeta seda kogust

olemasoleva summaarse koguse arvutamisel

arvesse juhul, kui aine asukoht käitises ei saa

põhjustada õnnetust (määrus nr 10 § 2 lg 4).

87 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on esitatud Piirsalu kompleksis eeldatavalt

käideldavad kemikaalid ja nende

ohuklassifikatsioonid.

Palume lisada tabelisse ka kemikaalide CAS

(Chemical Abstracts Service) ja EC (European

Community) numbrid, et tagada esitatud

andmest ühene arusaamine.

92 2.3.4.3.1 Piirsalu ala.

Füüsikalised ohud

Kirjutatud on, et atsetooni mahuti BLEVE toimumisel

tekiks 143 m raadiusega tulekera. Tulekera

lühiajalised soojuskiirguse ohualad oleksid:

• ehitistele ohtlik ala (37 kW/m2) 113 m;

• inimestele ohtlik Re ala (25 kW/m2) 148 m;

• ohuala piir ehk Ro ala (8 kW/m2) 282 m.

Kuna ei ole teada, milliste atsetooni koguste

põhjal on ohualade arvutused teostatud, siis ei

ole TTJA-l võimalik kontrollida nende arvutuste

õigsust. Samas saab TTJA oma ohualade

arvutamise kogemuste põhjal väita, et BLEVE

toimumisel tekkiva tulekera raadius ei ole

suurem, kui on ehitistele arvutav ohtlik ala.

Isegi tulekera diameetri väärtus (2 x raadius)

jääb reeglina väiksemaks ehitiste ohtliku ala

raadiuse väärtusest. Palume teostatud ohualade

ja tulekera raadiuse arvutused üle kontrollida

ning asjakohaselt parandada.

93 2.3.4.4 Piirsalu ala ÜRO number UN 0222 kohaldub 1.1D

klassifikatsioonil ainult juhul, kui AN sisaldab kokku

üle 0,2% põlevat või orgaanilist ainet

süsinikusisalduse järgi. ÜRO kood UN 1942

kohaldub ammooniumnitraadile, mis sisaldab kokku

<= 0,2 põlevat või orgaanilist ainet süsinikusisalduse

järgi.

UN 0222 osas on õigem öelda, et selle koodi

alla kuulub ammooniumnitraat, mis sisaldab

0,2% põlevaineid, kaasa arvatud mistahes

orgaanilised ained, mis on arvutatud süsiniku

järgi, arvestamata muid lisandeid. UN 1942 osas

on õigem öelda, et selle koodi alla kuulub

ammooniumnitraat, mis sisaldab mitte üle 0,2%

põlevaid aineid, kaasa arvatud igasugused

orgaanilised ained nagu süsinik ja väljaarvatud

igasugused muud lisatud ained.

Kaitseministeerium Sakala tn 1 15094 Tallinn Harju maakond

Teie: 29.04.2026 nr 12-1/26/10

Meie: 29.05.2026 nr 16-6/24-03275-012

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande eelnõude kooskõlastamata jätmine (Piirsalu ja Aidu alad)

Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 29.04.2026 kirjaga nr 12-1/26/10 kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande eelnõud Piirsalu ja Aidu alade osas.

TTJA on tutvunud esitatud materjalidega. TTJA kommentaarid ja ettepanekud riigi eriplaneeringu ning KSH aruande eelnõudele on toodud kirja lisas. Tulenevalt tuvastatud puudusest lõhkematerjalide ohutu kauguse arvutamisel, mis on lõhkematerjali käitlemisala planeerimise aluseks, ei kooskõlasta TTJA kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid Piisalu ja Aidu alade osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitus- ja tööstusbüroo juhataja

Lisad: TTJA kommentaarid ja ettepanekud_05.2026

Hanna-Liis Heinla +372 620 1752 [email protected]

Reeme Unnuk +372 667 2106 [email protected]

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218