Nakkushaigustega seotud ministri määruste muutmine

EELNÕU 01.06.2026

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Nakkushaigustega seotud ministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3, § 17 lõike 3 punkti 4, § 20 lõike 2 ning § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 57 ja 58 järgmises sõnastuses: „57) ahvirõuged (B04); 58) kaasasündinud Zika viirushaigus (P35.4).“;

2) paragrahvi 4 lõike 5 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas tervise infosüsteemist hospitaliseeritud raskete ägedate hingamisteede nakkuste (RHK-10 koodid J09–J22) ning COVID-19-t põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (U07.01) ja kinnitamata (U07.02) haigusjuhtude kohta järgmises andmekoosseisus:“; 3) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) hoolekandeasutuse nimi ja tegevuskoha aadress;“;

4) paragrahvi 4 lõike 5 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„4) andmed hospitaliseerimise kohta (hospitaliseerimise kuupäev ja selle lõpu kuupäev, intensiivravi osakonnas hospitaliseerimise kuupäev, intensiivraviosakonnast lahkumise kuupäev); 5) andmed välja kirjutatud viirusevastaste ravimite kasutamise kohta (ATC kood, nimetus ja väljakirjutamise kuupäev);“;

5) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) COVID-19 vastu vaktsineerimise staatus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev;“; 6) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

2

„71) RS-viiruse vastase vaktsineerimise staatus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev ning monoklonaalsete antikehade kasutamine (ATC kood, nimetus ja kuupäev) 72) Streptococcus pneumoniae vastase vaktsineerimise staatus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev;“;

7) paragrahvi 4 lõike 5 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

„8) laboratoorne kinnitus ja proovimaterjali võtmise kuupäev (gripiviirus, SARS-CoV-2, RSV); 9) haiglaravi lõppe põhjus (üleviimine teise raviasutusse, surm (surmapõhjuse RHK-10 kood), väljakirjutamine).”.

8) paragrahv 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

9) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).

§ 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „vastutav “ sõnaga „volitatud“; 2) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatav lause ja punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab registrile viivitamata mikrobioloogia labori edastatud saatekirja vastuselt kõikide positiivsete uuringutulemuste andmed järgmises koosseisus: 1) uuringutulemuste esitaja ja labori andmed (täitja nimi, telefon, e-post, labori nimi ja aadress); 2) uuringutulemuste registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 3) patsiendi üldandmed (isikukood, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, vanus, sugu, elukoht, kontaktandmed);“; 3) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt: „7) laborianalüüsi number, proovinõu ID, referentlabori kood; 8) andmed ravimi tundlikkuse kohta (ravim, uurimismeetod, -tulemus ja väärtus);“; 4) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 35 ja 36 järgmises sõnastuses: „(35) Referentlabori kinnitatud HIV-positiivse uuringutulemuse korral edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja registrile isiku CD4 analüüside ja HIV RNA määramise tulemused. (36) Süüfilise, gonokokknakkuse, suguliselt leviva klamüüdiahaiguste ja ahvirõugete nakkushaiguse diagnoosimise korral edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja registrile isiku viimase negatiivse HIV uuringutulemuse andmed.”; 6) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses: „7) sünniriik; 8) kodakondsuse andmed; 9) rahvus;

3

10) riiki saabumise aeg.“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Terviseameti labori infosüsteem edastab registrile Terviseameti labori teostatud uuringute tulemused käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus.“; 8) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt; „(1) Vastutav töötleja kannab registrisse epidemioloogilise ja puhangu uuringu andmed.”. § 3. Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ muutmine Terviseministri 27. augusti 2024. a määruses nr 32 „Immuniseerimiskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „COVID-19 vastu“ sõnadega „ja alates 8. eluaastast gripi vastu“; 2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) isikule, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda ja kelle terviseseisund on sätestatud määruse lisas 2.“; 3) paragrahvi 5 senine sõnastus loetakse lõikeks 1 ja §-i täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse § 3 lõike 2 punkti 4 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a."; 4) lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega (lisatud). § 4. Sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määruse nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“ muutmine Sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määruses nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kinnipidamisasutuses kopsude radiograafilise uuringu kord“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:„(1) Vahistatule ja kinnipeetavale tehakse kopsude radiograafiline uuring esimese viie tööpäeva jooksul pärast vanglasse paigutamist, kui isikul puudub viimase 12 kuu jooksul tehtud uuringu tulemus või esinevad haiguse sümptomid ja riskitegurid.“; 3) paragrahvi 2 lõige 2 ja § 4 tunnistatakse kehtetuks.

4

(allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Lisa „Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta edastab teavet tervise infosüsteemi volitatud töötleja” Lisa 1 „Laste immuniseerimiskava” Lisa 2 „Terviseseisundite loetelu gripi ja COVID-19 vastasel immuniseerimisel”

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium

Meie 01.06.2026 nr 1.2-2/49-1

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks nakkushaigustega seotud määruste muutmise eelnõu:

 “Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine”;

 “Nakkushaiguste registri põhimäärus”;

 “Immuniseerimiskava”;

 “Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord”.

Kooskõlastusi ootame 12. juuniks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa määrus nr 24 4. Lisa 1 määrus nr 32 5. Lisa 2 määrus nr 32

Lisaadressaadid:

2 Terviseamet Tervisekassa Ravimiamet Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Andmekaitse Inspektsioon Eesti Lastearstide Selts Eesti Laborimeditsiini Ühing Maia-Triin Kanarbik [email protected]

Terviseministri 27. augusti 2024. a määrus nr 32

“Immuniseerimiskava” Lisa 1

(Muudetud sõnastuses)

LASTE IMMUNISEERIMISKAVA Vanus Vaktsiini tähis

12 tundi HepB¹

1–5 päeva BCG

2 kuud RV

3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB + RV

4,5 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB + RV²

6 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB

6 kuud kuni 7 aastat (k.a) Gripp

1 aasta MMR

1,5–2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB

6–7 aastat DTaP-IPV

12–14 aastat HPV³

13 aastat MMR

15–16 aastat DTaP

Tähiste seletused: HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosi vaktsiin RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse ja B-viirushepatiidi vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin HPV – inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin DTaP – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin ¹ Üksnes HbsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi suhtes analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad imikud ² Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ³ Immuniseerimist tagatakse ka 15–18-aastastele (k.a)

Terviseministri 27. augusti 2024.a määrus nr 32

„Immuniseerimiskava“ Lisa 2

(Muudetud sõnastuses)

TERVISESEISUNDITE LOETELU GRIPI JA COVID-19 VASTASEL IMMUNISEERIMISEL

Tabel 1. Terviseseisundid ja nende RHK koodide loetelu, mille korral on inimestele tagatud

riigi poolt 8–17-aastaste (k.a) laste gripi vastane immuniseerimine.

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Onkoloogilised ja

onkohematoloogilised patsiendid,

kes on aktiivravil või kelle haigus

on diagnoositud kuni 5 a tagasi (va

basiloom)

C00*-C43.9*; C45.0*-C97* 

Monokloongammopaatia D47.2 

Funktsionaalne või anatoomiline

aspleenia (k.a. sirprakuline

aneemia jt)

D56*–D58*, D80*–D84* 

Kaasasündinud immuunpuudulikkus D70*–D71* 

Põrnahaigused D73.0 

Methemoglobineemia D74* 

Diabeet E10*–E11* 

Tsüstiline fibroos E84* 

Spinaalne e seljaaju-lihasatroofia

ja selletaolised sündroomid

G12* 

Hereditaar- e pärilik ja idiopaat- e

sõltumatu neuropaatia

G60* 

Lihasjõuetus, lihasdüstroofia G70*–G71* 

Tserebrospinaalvedeliku leke [kõrva

kaudu]

G96.0 

Kardio(müo)paatia I42* 

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Südamepuudulikkus I50* 

Astma J45* 

Bronhoektaasiatõbi J47  

Muud interstitsiaalsed

kopsuhaigused

J84* 

Raske krooniline maksahaigus K73*–K76* 

Äge nefriidisündroom N00*–N08* 

Krooniline neeruinsufitsients N18* 

Perinataalperioodis tekkiv

bronhopulmonaalne düsplaasia

P27.1 

Spina bifida e lülisambalõhestus Q05* 

Südame kaasasündinud

väärarendid

Q20*–Q26*  

Hingamiselundite muud

kaasasündinud väärarendid

Q34* 

Põrna kaasasündinud väärarendid Q89.0

Siirikelundi- või -koeseisund Z94*

Otoloogilise ja audioloogilise

implantaadi olemasolu

Z96.2 

Tserebrospinaal- e ajuvedeliku

dreeni olemasolu

Z98.2 

Tabel 2. Terviseseisundid ja nende RHK koodide loetelu, mille korral on inimestele tagatud

riigi poolt täiskasvanute gripi vastane immuniseerimine.

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Siirdamise läbinud ja järjekorras

olevad patsiendid (organsiirdamine,

koesiirdamine, tüviraku siirdamine)

Z94

Funktsionaalne või anatoomiline

aspleenia (k.a. sirprakuline aneemia

jt)

Q89.0; D73.0, D56, D57, D58

Planeeritav splenektoomia

Kaasasündinud immuunpuudulikkus D80-D84, D70-D71

HIV-patsiendid, kelle CD4+ rakkude

arv on alla 500 ning viirus

supresseeritud

Z21, B20-B24

Onkoloogilised ja

onkohematoloogilised haigused, mis

on diagnoositud kuni 5 a tagasi

C00-C97 (va basalioom)

Monokloongammopaatia (sh

jälgimisel olevad patsiendid)

D47.2 (5 aastat)

Kroonilised neeruhaiged, kellele

plaanitakse või kes vajavad dialüüsi

Dialüüsi raviteenuse koodid

Patsiendid kellele on planeeritud,

saavad või on eelneva 12 kuu jooksul

saanud immuunsupressiivset ravi (nt

süsteemne

glükokortikoidhormoonravi, ravi

tsütostaatikumidega,

immuunsupressiivne bioloogiline ravi)

Sisekõrva implantaadiga või selle

ootejärjekorras patsiendid

Z96.2

Intrakraniaalsete šuntidega

patsiendid

Z98.2

Tserebrospinaalvedeliku lekkega

patsiendid

G96.0

Seljaajuvedeliku lekkega patsiendid Q05

KOK, krooniline bronhiit, emfüseem J41.0-J44.9

Bronhiektaasiatõbi J47

Pneumokonioos J60-J64

Sarkoidoos D86

Muud interstitsiaalsed kopsuhaigused J84, J70

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Tsüstiline fibroos E84

Astmaatiline seisund anamneesis,

kopsutekkesed südamehaigused

J46, I27

Aspiratsiooniriskiga patsiendid (raske

tserebraalparalüüs,

neuromuskulaarsed haigused)

G35-G37, G70-G71, G80-G83

Tabel 3. Terviseseisundid ja nende RHK, ATC ja tervishoiuteenuste osutamisel kasutatavate

ravimiteenuste koodide loetelu, mille korral on inimestele tagatud riigi poolt COVID-19

vastane immuniseerimine.

Terviseseisund Diagnoosikoodid või raviteenuste ja ravimite

koodid

Siirdamise läbinud ja järjekorras

olevad patsiendid (organsiirdamine, koesiirdamine,

tüviraku siirdamine)

Z94

Funktsionaalne või anatoomiline

aspleenia (k.a. sirprakuline aneemia jt) ja planeeritav

splenektoomia

D73.0, Q89.0; D56; D57 (v.a. D57.3); D58

Kaasasündinud immuunpuudulikkus D80-D84, D70-D71

HIV-patsiendid (CD4 rakkude arv

<500) B20-B24

Aktiivravil olevad onkoloogilised

patsiendid (va basalioom) C00-C97

Monokloongammopaatia kuni 5 a

tagasi (sh jälgimisel olevad

patsiendid).

D47.2

Tsüstiline fibroos E84

Neerupuudulikkus N03-N05; N17-N19

Äge nefriidisündroom N00-N08

Hulgiskleroos ja teised

kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad

haigused

G35-G37

Neuroloogiline haigus või seisund,

mis mõjutab hingamist (nagu näiteks

insult , insuldi jääknähud, Parkinsoni

tõbi, tserebraalparalüüs)

G20; I60-I64; I69, G81

Dementsus F00-F09

Psühhoos F23

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Patsiendid, kes on saanud viimase

aasta jooksul immuunsupresseerivat

ravi

299R; 224R; 225R; 345R; 242R; 346R; 349R; 393R; 206R; 247R; 270R Soodusretsept väljastatud eelneva 1 aasta

jooksul ravimitele: ATC koodid: L01, L03, L04 (sh metotreksaat

L01BA01, L04AX03 , asatiopriin L04AX01,

tsüklofosfamiid L01AA01, tsükosporiin

L01AA01, takroliimus L04AD02, siroliimus

L04AA10, monoklonaalsed antikehad L01XC ja

vähemalt 2 nädalat kestnud süsteemne

kortikosteroidravi H02).

Raske krooniline maksahaigus K70 - K74; K75.8 Q44; E83

Diabeet E10-E14

Püsiravi vajav astma J45

Anamneesis astmaatiline seisund J46

Krooniline bronhiit, KOK, emfüseem,

bronhietelektaasiatõbi,

bronhopulmonaalne düsplaasia vm

raske krooniline kopsuhaigus

J41-J44; J47; J60-J66, J70, J84, D86.0; I27,

P27.1

Rasvumus E66

Krooniline südamehaigus I50; I11; I12; I13; I20-I25; I42; I48

Raske geneetiline/metaboolne

haigus, sh Downi sündroom

E70-E72; E74-E77; E80 (v.a E80.4); E81-E82;

E83 (v.a E83.4 ja E83.5);E84-E85; E88 (v.a

E88.1 ja E88.2); Q90-Q99

Uneapnoe G47.3

Hingamisteede kaasasündinud

väärarendid

Q30-Q34

Südame kaasasündinud väärarendid Q20-Q26

Süsteemsed sidekoehaigused M30-M36

Põletikulised spondülopaatiad M45, M46

Juveniilne idiopaatiline artiit M08

Krooniline mittebakteriaalne

osteomüeliit

M86.3

Mittenakkuslikud peen- ja

jämesoolepõletikud

K50-K52

Reumatoidartriit M05, M06

Psoriaatiline ja enteropaatiline

artropaatia

M07

Pärilikud ja degeneratiivsed

närvisüsteemi või lihashaigused

G12, G60, G70, G71

Peaaju ja ajukelmete healoomulised

kasvajad

D32, D33, D36.1, D42, D43, D48.2

Terviseseisund Diagnoosikoodid või raviteenuste ja ravimite

koodid

PCI, autism, epilepsia, lihasdüstroofia G80-G82, F84, G40, F80.3, G71

Raske vaimne alaareng F72

Sügav vaimne alaareng F73

Muu täpsustatud vaimne alaareng F78

Täpsustamata vaimne alaareng F79

Hüdrotsefaalia G91

Tervise- ja tööministri 03.07.2023 a määrus nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“

Lisa (Muudetud sõnastuses)

Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta edastab teavet tervise infosüsteemi volitatud töötleja

Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid

1 Acinetobacter baumannii Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

2 Acinetobacter baumannii karbapeneem R

Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

3 adenoviirus Hingamiselundkonna ja seedetrakti nakkustekitajad

4 A-gripiviirus

5 A-hepatiidiviirus

6 ahvirõugete viirus

7 Anaplasma phagocytophilum

8 Ascaris lumbricoides

9 astroviirus Seedetrakti nakkustekitajad

10 Bacillus anthracis

11 Balantidium coli

12 B-gripiviirus

13 B-hepatiidiviirus

14 bokaviirus

15 Bordetella parapertussis

16 Bordetella pertussis

17 Borrelia burgdorferi

18 Brucella sp.

19 Campylobacter sp.

20 Candidozyma auris

21 C-hepatiidiviirus

22 Chlamydia trachomatis

23 Chlamydophila pneumoniae

24 Chlamydophila psittaci

25 Clostridium botulinum

26 Clostridioides difficile

27 Clostridium tetani

28 Corynebacterium diphtheriae

29 Coxiella burnetii

30 Cryptosporidium sp.

31 D-hepatiidiviirus

32 Diphyllobothrium latum

33 Echinococcus sp.

34 E-hepatiidiviirus

35 Ehrlichia sp

36 Entamoeba histolytica

37 Enterobacterales selts Ravimtundlikkus sõltumata uuringumaterjalist

38 Enterococcus faecalis Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

39 Enterococcus faecium Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid

40 Enterococcus faecalis faecium (VRE) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

41 Escherichia coli STEC

42 Escherichia coli Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

43 Escherichia coli (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist Giske klassifikatsiooni järgi

44 Fasciola hepatica

45 Francisella tularensis

46 Giardia lamblia

47 Haemophilus influenzae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

48 HIV

49 Hymenolepis nana

50 Klebsiella pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

51 Klebsiella pneumoniae (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

52 koroonaviirus

53 leetrite viirus

54 Legionella sp.

55 Leptospira sp.

56 Listeria monocytogenes Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

57 lülijalgse levitatavad viiruspalavike ja hemorraagiliste viiruspalavike tekitajad

58 metapneumoviirus

59 mumpsiviirus

60 Mycoplasma genitalium

61 Mycoplasma pneumoniae

62 Mycobacterium bovis

63 Mycobacterium leprae

64 Neisseria gonorrhoeae

65 Neisseria meningitidis

66 noroviirus

67 papilloomiviirus

68 paragripiviirus

69 parvoviirus

70 Plasmodium sp.

71 polioviirus ja teised enteroviirused

72 Pseudomonas aeruginosa Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

73 Pseudomonas aeruginosa (MDR) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist; resistentne vähemalt kolme antibiootikumiklassi suhtes

74 punetiste viirus

75 puukentsefaliidiviirus

76 respiratoor-süntsütiaalne viirus

77 Rickettsia sp.

78 rinoviirus

Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid

79 rotaviirus

80 Salmonella paratyphi

81 Salmonella typhi

82 Salmonellad, teised

83 sapoviirus

84 Shewanella sp

85 Shigella sp.

86 Staphylococcus aureus Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

87 Staphylococcus aureus (MRSA, VISA, VRSA)

Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

88 Streptococcus agalactiae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

89 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

90 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

91 Streptococcus pneumoniae (penNS) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

92 Streptococcus pyogenes Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

93 Strongyloides stercoralis

94 zika viirus 95 Taenia saginata

96 Taenia solium

97 Toxoplasma gondii Vastsündinutel

98 Treponema pallidum

99 Trichomonas vaginalis

100 Trichinella spiralis

101 Trichuris trichiura

102 Ureaplasma urealyticum

103 Vibrio sp. Kõikidest materjalidest

104 Yersinia sp.

Nakkushaigustega seotud ministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse nelja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel antud määrust. Seda põhjusel, et senised nakkushaigustega seotud reeglid ja töökorraldus ei vasta enam tänastele vajadustele. Osa andmeid on keeruline koguda ja edastada, vaktsineerimise sihtrühmad ei hõlma kõiki riskirühmi ning tervisekontroll vanglates on kohati ebaotstarbekas. Nakkushaiguste nimekirja uuendatakse, lisades uued haigused (ahvirõuged ja kaasasündinud Zika viirushaigus), ning lihtsustatakse andmete edastamist Terviseametile tänu uuele infosüsteemile (NAKIS 2.0). Nakkushaiguste registri andmekoosseisu muudetakse, võimaldades laboritel edaspidi automaatselt ja seega hõlpsamalt edastada mikrobioloogia uuringutulemusi. Lisaks kaob laboritel igakuine HIV-aruandlus, sest vajalikud andmed jõuavad registrisse terviseinfosüsteemist otse nakkushaiguste registrisse. Samuti täpsustatakse registrisse kantavaid andmeid, et paremini jälgida HIV levikut ja hinnata nakkushaiguste levikut sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes. Immuniseerimiskavas laieneb gripivastase vaktsineerimise võimalus immuunpuudulikkusega täiskasvanutele, kellel on suurem risk raskelt haigestuda. Vanglates loobutakse korralistest kopsude röntgenuuringutest, mis ei pruugi olla vajalikud kõigile, ning edaspidi tehakse uuringuid riskipõhiselt. Kavandatud muudatuste mõjul väheneb tervishoiutöötajatel ja asutustel halduskoormus. Näiteks peab esitama vähem aruandeid ja andmed liiguvad automaatselt. Kokkuvõttes muutub töökorraldus tõhusamaks ja bürokraatiat väiksemaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Piret Eelmets (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi osakonna analüütik Evelin Tähtväli (e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti ning Tervisekassa esindajad ja immunoprofülaktika ekspertkomisjon. 1.3. Märkused Muudetakse nelja määrust:

1. Tervise- ja tööministri 3. juuli 2023. a määrus nr 24 “Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine” (RT I, 29.06.2023,2).

2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25“Nakkushaiguste registri põhimäärus” (RT I, 08.02.2022,2).

3. Terviseministri 27. augusti 2024. a määrus nr 32 “Immuniseerimiskava” (RT I, 29.08.2025, 3).

4. Sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määrus nr 115 “Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” (RTL 2010, 19, 346).

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 3. juuli 2023. a määrust nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“.

Punktiga 1 lisatakse nakkushaiguste loetellu ahvirõuged (B04) ja kaasasündinud Zika viirushaiguse (P35.4).

Ahvirõuged on zoonootiline nakkushaigus, mida põhjustab ahvirõugete viirus ning mis avaldub inimestel palaviku, nahalööve ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib kokkupuutel nakatunud loomade või inimestega ning võib kulgeda raskemalt immuunpuudulikkusega patsientidel.

Zika viirus on sääskede kaudu leviv flaviviirus, mis põhjustab inimestel sageli kergekujulist palavikku, löövet, liigesevalu ja silmapõletikku. Eriti ohtlik on viirus rasedatele, kuna võib põhjustada loote kaasasündinud väärarenguid. Muudatus on vajalik, et viia riiklik seiratavate haiguste nimekiri vastavusse muutuva epidemioloogilise olukorra ja rahvusvaheliste seiresüsteemidega, mis võimaldab Terviseametil teostada nimetatud haiguste seiret ning rakendada vajadusel asjakohaseid tõrjemeetmeid.

Punktide 2–7 muudatused puudutavad tervise infosüsteemi (TIS) volitatud töötleja (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)) poolt andmete edastamist Terviseametile TIS-ist. Muuduse kohaselt tuleb iga haiglasse hospitaliseeritud raskete ägedate hingamisteede nakkuste (RHK-10 koodid J09–J22) haigusjuhu kohta edastada andmed pseudonüümitult. Muudatuse eesmärk on võimaldada Terviseametil teostada raskete ägedate hingamisteede nakkuste (mitte üksnes gripi) laiendatud seiret. Pseudonüümitud andmed tagavad, et andmeid ei ole võimalik seostada konkreetse isikuga ilma lisateabeta. Sarnaselt gripile ja COVID-19-le koormavad nimetatud nakkused oluliselt tervishoiusüsteemi. Seireandmed on vajalikud haiglaravi vajaduse prognoosimiseks, tõrjemeetmete tõhususe hindamiseks ning riikliku immuniseerimisstrateegia kujundamiseks. Andmekogumise vajadus tuleneb ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) rahvusvahelisest seiretegevusest, millega Eesti on liitunud. Kuna andmed kogutakse ja edastatakse Terviseametile otse TIS-ist TEHIK-u kaudu, ei kaasne muudatusega tervishoiuteenuse osutajatele täiendavat andmesisestuse ega aruandluse koormust.

Andmekoosseisu lisatakse ka hoolekandeasutuse andmed, et oleks võimalik hinnata haigestumist ja võimalikku nakkushaiguse puhangu ohtu hooldekodudes, kus viibivad nõrgema immuunsüsteemiga inimesed. Kaotatakse nõue edastada patsiendi haiglasse saabumise viis. Ühtlasi täpsustatakse, et kogu ravi asemel edastatakse andmed vaid välja kirjutatud viirusevastaste ravimite kohta. Nii vähendatakse ebavajalike andmete hulka. Täpsustatakse ka COVID-19-vastase vaktsineerimise kohta edastatavaid andmeid. Kuna vaktsineerimine on muutunud sarnaselt gripile hooajaliseks ja tõhustusdoose enam ei loendata, ei ole edaspidi vaja edastada dooside arvu ega vaktsiini nimetust. Lisatakse kohustus edastada teavet ka RS-viiruse ja Streptococcus pneumoniae vastase vaktsineerimise kohta. Need andmed on vajalikud, et hinnata vaktsineerimise efektiivsust raske haigestumise vältimisel. Edaspidi edastatakse ka RSV laboratoorsed kinnitused ja täpsustatakse haiglaravi lõppe põhjusena esitatavaid andmeid. Punktiga 8 lõpetatakse ära laborite kohustus saata Terviseametile aruandeid HIV-analüüside kohta, kuna edaspidi saab Terviseamet neid andmeid TIS-ist. See vähendab laborite halduskoormust ja võimaldab andmete edastamise automatiseerimist. Punktiga 9 uuendatakse määruse lisa, kus on toodud nakkustekitajate loetelu, mille uuringutulemusi edastatakse TIS-ist Terviseametile. Vastavalt punkt 1 muudatusele lisatakse nakkushaiguste loetellu ahvirõuged (B04) ja kaasasündinud Zika viirushaiguse (P35.4) ja täpsustatakse olemasolevate nakkustekitajate nimetusi.

3

Eelnõu §-ga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Punktiga 1 asendatakse viide tervise infosüsteemi vastutav töötlejale (Terviseamet) viitega tervise infosüsteemi volitatud töötlejaga (TEHIK), sest silmas on peetud volitatud töötlejat. Punktidega 2 ja 3 täpsustatakse andmekoosseisu, mida TIS-i volitatud töötleja edastab nakkushaiguste registrile mikrobioloogia labori uuringutulemuste korral. Andmekoosseisu täpsustamine on eeldus uue nakkushaiguste registri (NAKIS 2.0) kasutuselevõtuks. Andmekoosseisu lisanduvad patsiendi sünniaeg, elukoht ja kontaktandmed. Need andmed on olulised, kuna isikukood üksi ei pruugi alati piisav olla, eriti vanemate andmete puhul. Andmed elukoha kohta on samuti vajalikud, et analüüsida tervise ja tervishoiuteenuste kättesaadavust erinevates piirkondades. Samuti üldistatakse andmete kogumist nakkustekitaja ravimi tundlikkuse kohta, et see hõlmaks nii antimikroobse kui ka antiviraalse ravimi tundlikkuse andmeid. Samuti asendatakse sõna „teatis“ sõnaga „uuringutulemused“, kuna tegemist on laborianalüüsi vastusega. Lisaks eemaldatakse sissejuhatavast lausest HIV-andmete saatmise erisus, kuna edaspidi liiguvad need andmed TIS-i kaudu otse registrisse. Punkti 4 kohaselt ei tule enam mikrobioloogia laboritel esitada Terviseametile igakuiseid HIV- analüüside aruandeid. Edaspidi saab Terviseamet vastavad koondaruanded otse TEHIK-u vahendusel TIS-ist, mis vähendab laborite halduskoormust ja topeltaruandlust. Punkti 5 täiendusega kohustatakse TIS-i volitatud töötlejat edastama registrile koos kinnitatud positiivse HIV uuringutulemusega ka isiku CD4 analüüside tulemused ja HIV RNA määramise tulemused. See on vajalik HIV nakkuse leviku täpsemaks seireks. CD4 väärtus on immuunrakkude arvu näitaja, mis peegeldab haiguse staadiumit. Kui patsient oli eelnevalt HIV-ravil, on adekvaatse ravi korral viiruskoormus alla määratava ja CD4 rakkude arv üle 500. Kui CD4 rakkude arv on väiksem, on tegu AIDS-i haigestumisega. Samuti peegeldab HIV RNA määramise tulemus (sh 0- väärtusega tulemus) ravi efektiivsust. Samuti tuleb TIS-i volitatud töötlejal edastada registrile süüfilise (RHK A50–A53), gonokokknakkuse (RHK A54), suguliselt leviva klamüüdiahaiguste (RHK A55–A56) ning ahvirõugete (RHK B04) nakkushaige kohta isiku viimase negatiivse HIV uuringutulemuse andmed. Süüfilise, gonorröa, ahvirõugete ja klamüüdia diagnooside puhul küsitakse rahvusvahelistes aruannetes ka HIV staatust, kuna HIV suurendab inimese vastuvõtlikkust paljudele nakkushaigustele ning on oluliseks riskiteguriks paljude nakkushaiguste suhtes. Negatiivset HIVi staatust teame kindla peale vaid siis, kui meil on olemas negatiivse HIVi analüüsi vastused. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 8 lõiget 1 punktidega 7–10, lisades registrisse kantavate andmete hulka isiku sünniriigi, kodakondsuse, rahvuse ja riiki saabumise aja. Need sotsiaaldemograafilised andmed, mis saadakse rahvastikuregistrist, on vajalikud terviklikuma HIV- ja muude nakkushaiguste seiresüsteemi rakendamiseks ning nakatumise riskirühmade täpsemaks kaardistamiseks. Punktiga 7 täiendatakse §-i 8 lõikega 31, kus nimetatakse Terviseameti labori infosüsteem andmeandjana nakkushaiguste registrile. Referentteenuse või seire raames teostatud uuringute tulemusi enamasti ei edastata TISile, kuna need ei mõjuta diagnoosi ega ravi. Need andmed on aga vajalikud nakkushaiguste seireks. NAKIS 2 arenduste raames loodi võimalus automaatseks andmevahetuseks Terviseameti labori infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel. Punktiga 8 muudetakse §-i 9 lõiget 1, millega täpsustatakse, et üksnes epidemioloogilise ja puhangu uuringu andmed kannab registrisse vastutav töötleja (Terviseamet) ise. Senine sõnastus, mille kohaselt Terviseamet kannab kõik laekunud andmed registrisse, ei ole enam kohane, kuna muud andmed tulevad registrisse üle edaspidi TIS-ist.

4

Eelnõu §-ga 3 muudetakse terviseministri 27. augusti 2024. a määrust nr 32 „Immuniseerimiskava“. Punktiga 1 lisatakse § 2 lõikesse 3, et edaspidi on lisaks laste COVID-19 vastase vaktsineerimise riskirühmadele toodud ära ka laste gripi vastase vaktsineerimise riskirühmad määruse lisas 2. Siiani olid laste gripi riskirühmad esitatud lühikese loeteluna lisas 1 ehk laste immuniseerimiskalendris. Nüüd sätestame need pikema ja detailsema nimekirjana lisas 2 eraldi. Punktiga 2 täiendatakse § 3 lõiget 2 punktiga 4, nähes ette, et laiendatakse täiskasvanute gripi vastase vaktsineerimise riskirühmi. Edaspidi oleks riigi poolt tagatud ka immuunpuudulikkusega täiskasvanute gripi vastane vaktsineerimine. Vastava ettepaneku tegi immunoprofülaktika ekspertkomisjon Tervisekassale 21. augustil 2025, mille kinnitas Tervisekassa 9. detsembril 2025. Muudatus on oluline, kuna immuunpuudulikkusega täiskasvanutel on gripi puhul suurem risk raskeks haigestumiseks, tüsistusteks ja hospitaliseerimiseks ning gripi põdemine võib süvendada põhihaiguse kulgu või katkestada raviskeeme. Vaktsineerimise laiendamine sellele riskirühmale aitab ennetada raskeid haigusjuhte, vähendada tervishoiusüsteemi koormust gripihooajal ning tagada parema kaitse ka nendele patsientidele, kellel immuunsus on nõrgem. Punktiga 3 nähakse ette ülemineku aeg gripi vastase vaktsineerimise riskirühmade laiendamisele, vastav muudatus § 3 lõike 2 punktis 4 rakendub alates 1. septembrist 2026. Põhjuseks on see, et gripivastane vaktsineerimine toimub hooajaliselt ning uuele gripiviirusele kohandatud vaktsiini pakkumine algab sügisel. Punktiga 4 uuendatakse immuniseerimiskava määruseid lisa 1 ja lisa 2, et eemaldada laste immuniseerimiskava lisast viide gripi vastasel vaktsineerimise erandile ja uuendatakse gripi ja COVID-19 vastase vaktsineerimise riskirühmade nimekirja vastavalt eelnevalt toodud muudatustele. Eelnõu § 4 muudab sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määrust nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, asendades selle lühema versiooniga, et oleks kiiremini arusaadav, mis on määruse fookus. Määruse pealkiri kajastab praegu volitusnormi sisu, mis on kirjas ka määruse §-s 1 määruse reguleerimisesemena. Normitehnika eeskirja § 8 lõike 1 kohaselt, mis kohaldub ka määrustele, ei oleks vaja isegi reguleerimisala sätet esitada, kui pealkiri avab piisavalt seaduseelnõu reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada. Antud muudatusega valitakse pigem pealkirja lühendamise tee. Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 1 selliselt, et vahistatule ja kinnipeetavale tehakse vanglasse paigutamisel kopsude radiograafiline uuring esimese viie tööpäeva jooksul vaid juhul, kui isikul puudub viimase 12 kuu jooksul tehtud uuringu tulemus või kui tal esinevad tuberkuloosile viitavad sümptomid ja riskitegurid. Senise absoluutse uuringukohustuse paindlikumaks muutmine väldib dubleerivaid uuringuid ja põhjendamatut kiirguskoormust olukorras, kus isiku terviseseisundit on hiljuti juba kontrollitud. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 2 lõige 2 ja § 4, mis reguleerivad vahistatule ja kinnipeetavale ning kinnipidamisasutustes teenistujate kopsude radiograafilisi uuringute tegemist üks kord aastas. Kuna rahvusvahelised soovitused rõhutavad kiirguskoormuse vähendamist ja tänapäevane praktika näeb ette riskipõhist lähenemist tervise kontrollimisel. Samuti on Eesti jõudnud madala tuberkuloosihaigestumisega riikide sekka, kus haigestumus on alla 10 juhu aastas 100 000 inimese kohta. Tuberkuloosiregistri andmetel registreeriti 2025. aastal Eestis 87 tuberkuloosijuhtu, neist 73 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 12 tuberkuloosi retsidiivi- ja 2 muud korduvravi juhtu.1 Samuti on vangistusseaduse alusel kehtestatud justiitsministri määrus 04.06.2024 nr 17 “Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi

1 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

5

nõuded”2 ja Vabariigi Valitsuse määrus 10.06.2024 nr 23 “Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine”3, mis reguleerivad vangla ja arestimajas kinni peetava isiku ning vanglateenistuse ametniku tervisekontrolle. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesoleva eelnõuga tehakse muudatusi kehtivates määrustes, mille sisu ja eesmärgid on kirjeldatud seletuskirja vastavates peatükkides. Muudatuste üldiseks eesmärgiks on kehtiva regulatsiooni ajakohastamine ning selle rakendamise selguse parandamine, arvestades kehtivat praktikat ja vajadusi ning säilitades regulatsiooni eesmärgid. Muudatuste peamine oodatav mõju on regulatsiooni rakendamise selguse paranemine ja ajakohastamine ning halduskoormuse vähenemine tehniliste muudatuste puhul, samuti mõju konkreetsetele sihtrühmadele sisuliste muudatuste kaudu. Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüs tugineb eelnõu sisule ja selle praktilisele rakendumisele ning kasutab Terviseameti, Statistikaameti ja rahvusvaheliste uuringute andmeid. Lähtudes muudatuste erinevast sisust ja sihtrühmadest on käsitletud mõjusid muudatuste kaupa

ning analüüsitud asjakohaseid mõjuvaldkondi iga muudatuse lõikes eraldi.

4.1. Nakkushaiguste seire andmete ja esitamise korra ajakohastamine Muudatusega täpsustatakse nakkushaiguste seires kogutavate andmete koosseisu ja esitamise korda, et tagada ajakohasem ja parem andmete kasutatavus nakkushaiguste seireks ja ennetamiseks. Muudatusel on peamiselt haldus- ja andmekorralduslik iseloom ning see puudutab eelkõige andmete esitajaid ja riigiasutusi. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Muudatus mõjutab riigiasutuste tööd seireandmete vastuvõtmise ja töötlemise korralduses ning toetab nakkushaiguste seiresüsteemi NAKIS 2.0 kasutuselevõttu. Muudatusega korrastatakse andmete liikumist, täpsustatakse seireandmete edastamise korda ja edastatavate andmete andmekoosseisu ning vähendatakse dubleeriva andmetöötluse vajadust. Sihtrühm: Terviseamet ja tervise infosüsteemi volitatud töötleja (TEHIK) Terviseamet kui nakkushaiguste seire, epidemioloogia ja levikutendentside hindamise ning epideemiatõrje meetmete rakendamise eest vastutav asutus on seisukohal, et raskete ägedate respiratoorsete hingamisteede haiguste terviklikuks seireks tuleb RS-viirust ja Streptococcus

pneumoniae põhjustatud pneumooniat käsitleda sarnaselt gripi ja COVID-19-ga. Nende haiguste

kohta vajab Terviseamet oma ülesannete täitmiseks pseudonüümitud kujul edastatavaid juhupõhiseid andmeid, et võimaldada haiglaravi vajavate raske kuluga haigusjuhtude analüüsi, tervishoiusüsteemi koormuse prognoosimist ning ennetus- ja tõrjemeetmete, sealhulgas immuniseerimiskava vajaduse hindamist. Lisaks täiendatakse nakkushaiguste loetelu ahvirõugete ja kaasasündinud Zika viirushaigusega, et tagada ajakohane riiklik seire. Määruse muudatuste tulemusena saab Terviseamet täita oma kohustust osaleda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) rahvusvahelistes

2 Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded–Riigi

Teataja 3 Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine–Riigi Teataja

6

seireprojektides, sealhulgas raskete ägedate respiratoorsete haiguste seirevõrgustiku (rÄRH) rakendamises, ning täita Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni ees rahvusvahelises kokkuleppes (International Health Regulations 2005) sätestatud teavitamiskohustusi. Kehtiva määruse §4 lg5 alusel edastab TEHIK Terviseametile juba praegu üks kord nädalas pseudonüümitud detailandmeid gripi ja COVID-19 hospitaliseeritud juhtumite kohta. Muudatusega laiendatakse sama loogikat kõikidele haiglasse hospitaliseeritud rasketele ägedatele hingamisteede nakkustele RHK-10 vahemikus J09–J22, et võimaldada terviklikumat respiratoorsete nakkuste seiret. Mõju riigiasutustele on mõõdukas, kuna tegemist on regulaarse andmevoo (üks kord nädalas) jätkamisega, kuid edastatavate haigusjuhtude ulatus suureneb oluliselt (laiem diagnoosivahemik), mis eeldab andmeväljastuse kohandamist ja andmekvaliteedi seiret ning toob kaasa püsiva halduskoormuse. Sihtrühm: tervishoiuteenuste osutajad ja laborid

Muudatusel on sihtrühmale halduskoormust vähendav mõju. Vajalik andmestik RS-viiruse,

Streptococcus pneumoniae ja teostatud HIV-uuringute kohta on tervise infosüsteemis suures osas

juba olemas. Määruse muudatusega kaob mikrobioloogia laboritel senine kohustus esitada

Terviseametile teostatud HIV-analüüside kohta igakuiseid aruandeid. Sellega väheneb oluliselt

laborite ja tervishoiuteenuse osutajate halduskoormus, kuna andmeid esitatakse ühekordselt tervise infosüsteemi, kust edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja vajalikud andmed otse Terviseametile. Lisaks laiendatakse nakkushaiguste loetelu, mille korral tuleb teatis esitada, lisades ahvirõuged ja kaasasündinud Zika viirushaiguse; see võib üksikjuhtude korral tuua tervishoiuteenuse osutajatele ja laboritele täiendava teavitamiskohustuse, kuid juhtumite harvuse tõttu on mõju eeldatavalt väike - Statistikaameti andmetel diagnoositi näiteks Eestis ahvirõugeid viimati 2022. aastal (11 juhtu); 2023. ja 2024. aastal haigestumisi ei registreeritud.4 Zika viirushaigusesse võib nakatuda peamiselt viiruse levikupiirkondadesse reisimisel. Lapseootel naiste puhul võib viirus kanduda edasi lootele ja põhjustada kaasasündinud raskeid tervisekahjustusi, mistõttu on oluline rakendada reisimisel ettevaatusabinõusid ning võimalusel vältida Zika viiruse levikupiirkondi. Euroopas on registreeritud üksikuid ja harvaesinevaid haigusjuhte, mis põhjendab Zika viirushaiguse lisamist teavitatavate nakkushaiguste loetellu.5 Arvestades, et Eestis ei ole Zika viirushaiguse ega kaasasündinud Zika viirushaiguse juhte seni registreeritud, on muudatuse praktiline mõju tervishoiusüsteemile eeldatavalt minimaalne. Samas võimaldab nende haiguste lisamine teavitatavate nakkushaiguste loetellu tagada juhu ilmnemisel varajase avastamise ja asjakohase epidemioloogilise seire. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale väike valdavalt halduskoormust vähendav mõju (HIV kuuaruande kadumise tõttu), kuid sisaldab ka piiratud ulatuses lisakohustust uute seiratavate haiguste juhtumite korral. 4.2. Nakkushaiguste registri andmeedastuse ja andmekoosseisu täpsustamine Muudatusega täpsustatakse ja täiendatakse laboratoorsete uuringutulemuste ning muude seireks vajalike tervise- ja taustandmete edastamise korda ja andmekoosseisu. Muudatuse eesmärk on ühtlustada andmeedastuse praktikat ja vähendada dubleerivat andmetöötlust, tagades samal ajal seireks vajaliku teabe õigeaegse ja kvaliteetse kättesaadavuse. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

4 Statistikaamet. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja

maakonna järgi. PxWeb 5 ECDC. Zika virus disease - annual epidemiological report 2022.

7

Peamine mõju avaldub riigivalitsemises, kuna täpsustatakse registri andmeedastuse ja andmekoosseisu reegleid ning korraldatakse ümber seireandmete liikumine ja töötlemine. Sihtrühm: Terviseamet, TEHIKTegemist on tehnilist laadi muudatusega, mille eesmärk on parandada nakkushaiguste registrisse jõudvate seireandmete kvaliteeti ja ajakohasust ning ühtlustada andmevahetuse toimimist tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel. Terviseameti labori infosüsteemi liidestamine registriga suurendab seireandmete täielikkust (sh referent- ja seireuuringute osas), kuid eeldab rakendusetapis arendus- ja kohandustegevusi ning andmeväljade standardiseerimist. Muudatuse rakendamine nõuab andmeedastuse lahenduste kohandamist, andmekoosseisu rakendamist ning andmekvaliteedi seiret. Registri volitatud töötleja ülesannete hulka kuuluvad arendustööde ja testimise korraldamine, mistõttu on rakendusetapis vajalik tehniline valideerimine. Mõju Terviseametile avaldub seireandmete vastuvõtu ja töötlemise protsesside täpsustumises ning registriandmete paremas kasutatavuses seire- ja epidemioloogiliste ülesannete täitmisel. Mõju TEHIKule seisneb andmevahetuse lahenduste tehnilises kohandamises, andmekoosseisu rakendamises ning püsivas kvaliteedikontrollis ja teenuse toimimise tagamises. Mõju riigiasutustele on hinnanguliselt mõõdukas, kuna tegemist on registri püsiprotsessidega seotud tehnilise muudatusega, mis toob kaasa täiendavaid rakendustegevusi ja suurendab rakendusetapis ning püsiprotsessides riigiasutuste halduskoormust. 4.3. Immuniseerimiskava riskirühmade ajakohastamine Muudatusega ajakohastatakse immuniseerimiskavas määratletud riskirühmade loetelu, laiendades gripivastase vaktsineerimise riiklikke riskirühmi ning täpsustades riskirühmade esitamise loogikat. Muudatusel on sisuline mõju, kuna see mõjutab sihtrühmade juurdepääsu riiklikult tagatud vaktsineerimisele ning aitab vähendada raskete haigusjuhtude ja hospitaliseerimise riski gripihooajal. Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: immuunpuudulikkusega täiskasvanud ja lapsed, kes kuuluvad riskirühma ning tervishoiuteenuste pakkujad Immuunpuudulikkusega täiskasvanute täpset osakaalu elanikkonnast on keeruline määratleda, kuna immuunpuudulikkus ei ole üksik diagnoos, vaid hõlmab erinevaid seisundeid ja ravisituatsioone (sh pahaloomuliste kasvajate ravi, elundisiirdamise järgne ravi, primaarne immuunpuudulikkus jm). Ühe kliiniliselt olulise alarühmana kuuluvad immuunpuudulikkusega täiskasvanute hulka aktiivset vähiravi saavad patsiendid, keda lisandub Eestis tööealiste (20– 59-aastaste) hulka keskmiselt ligikaudu 2000 uut esmajuhtu aastas.6 Aktiivse ravi perioodil võib neil patsientidel esineda kliiniliselt oluline immuunpuudulikkus. Arvestades, et tööealiste täiskasvanute (20–59-aastased) gripivastase vaktsineerimise hõlmatus oli samal hooajal 10,0%6, on põhjendatud eeldada, et ka immuunpuudulikkusega täiskasvanute vaktsineerimise tase on ebapiisav, mistõttu parandab vaktsineerimise riikliku rahastamise laiendamine selle riskirühma kaitset gripihooajal. Muudatusel on otsene mõju elanikkonna tervisekaitsele, kuna immuunpuudulikkusega täiskasvanutele tagatakse edaspidi riigi poolt rahastatud gripivastane vaktsineerimine. See parandab riskirühma kuuluvate isikute ligipääsu vaktsineerimisele võrreldes olukorraga, kus gripivastane vaktsineerimine tuleb sihtrühma mittekuuluvatel täiskasvanutel tasuda omaosaluse korras vastavalt kehtivale hinnakirjale (gripihooajal 2025/2026 ligikaudu kuni 30 eurot7). See

6 Statistikaamet. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi. PxWeb.

(10.04.2026) 7 Tervisekassa. Tänasest saavad üle Eesti gripi vastu tasuta vaktsineerida kõik ... (13.10.2025)

8

vähendab nende haigestumise, tüsistuste ja hospitaliseerimise riski. Muudatus ei kehtesta uusi vaktsineerimiskohustusi ega piira olemasolevaid õigusi ning ei halvenda teenuste kättesaadavust. Gripihooajal 2025/2026 oli gripivastase vaktsineerimise hõlmatus 0–19-aastaste laste seas kokku 8,3%, kusjuures vaktsineerimise tase oli kõrgem nooremates vanuserühmades ja madalam vanematel lastel.8 Laste gripivastase vaktsineerimise puhul ei kaasne muudatusega uusi vaktsineerimiskohustusi, vaid täpsustatakse olemasolevate riskirühmade kirjeldust ja esitamise loogikat, et tagada selgem ja ühtlasem rakendamine. Laste gripivastase vaktsineerimise riskirühmade detailsem sätestamine parandab vaktsineerimispraktika ühtsust ja selgust ning toetab riskipõhist ennetust. Kaudne mõju avaldub tervishoiuteenuse osutajatele, kelle jaoks muutub riskirühmade määratlemine ja vaktsineerimise pakkumine selgemaks, ilma et kaasneks uusi halduskohustusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmadele mõõdukas ja positiivne mõju, parandades immuunpuudulikkusega täiskasvanute ligipääsu gripivastasele vaktsineerimisele ning ühtlustades laste riskirühmade käsitlust, aidates seeläbi vähendada raskete haigusjuhtude ja hospitaliseerimise riski gripihooajal. Muudatusega ei kaasne teadaolevaid negatiivseid mõjusid sihtrühmadele. 4.4. Vanglate tervisekontrolli korra täpsustamine Muudatusega nähakse ette riskipõhine lähenemine tuberkuloosi sõeluuringule, loobudes senisest absoluutse ja iga-aastase radiograafilise uuringu kohustusest. Eesmärk on vältida dubleerivaid uuringuid ja põhjendamatut kiirguskoormust olukorras, kus isiku terviseseisund on hiljuti kontrollitud või puuduvad tuberkuloosile viitavad riskitegurid ja sümptomid. Muudatus ei mõjuta tuberkuloosi kahtlusega isikute viivitamatut käsitlemist ega eraldamist sümptomite ilmnemisel. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Sihtrühm: kinnipidamisasutused Tuberkuloosi esmasjuhtude arv on Eestis viimase kahekümne aasta jooksul järjepidevalt ja märkimisväärselt vähenenud, langedes 424 juhult 2005. aastal 73 juhuni 2025. aastal.9 Langustrend toetab üleminekut regulaarselt radiograafiliselt sõeluuringult riskipõhisele lähenemisele, võimaldades vähendada põhjendamatut kiirguskoormust ilma tuberkuloosi varajase avastamise võimekust kahjustamata. Eestis on 2025. aasta lõpu seisuga kolm vanglat: Tartu, Viru ja Tallinna vangla. Arestimaja teenust osutavad Tartu ja Viru vangla ning alates 2025. aasta aprillist ka Tallinna vangla. PPA haldusalasse kuulub 13 arestimaja ja üks kinnipidamiskeskus koos arestimajaga. Muudatus säilitab uuringute senise korralduse arestimajades, mistõttu vanglasse paigutamisel on kinnipeetaval suure tõenäosusega kopsude radiograafiline uuring juba tehtud ning vanglas ei ole muudatuse jõustumisel vaja seda dubleerida. Seega on muudatusel kinnipidamisasutustele halduskoormust vähendav mõju, kuna vanglates optimeeritakse läbiviidavate kopsude radiograafiliste uuringute mahtu, vähendades dubleerivaid ja regulaarseid uuringuid ning nendega seotud korralduslikku ja rahalist koormust. Muudatus ei nõua täiendavate infosüsteemide arendamist ega uute menetluste kasutuselevõttu. Kokkuvõttes on muudatusel kinnipidamisasutustele mõõdukas ja positiivne mõju, kuna väheneb halduskoormus, paraneb tervisekontrollide proportsionaalsus ning välditakse põhjendamatut kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega, säilitades samas tuberkuloosi varajase avastamise võimekuse.

8 Terviseamet. Vaktsineerimise statistika | Terviseamet. (31.03.2026) 9 Statistikaamet. TB10: Tuberkuloosi esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi. PxWeb

9

Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: kinnipeetavad, vanglaametnikud ja valve- ning tervishoiutöötajad Kokku viibis 2025. aastal vanglates 4133 unikaalset kinnipeetavat.10 Kinnipeetavad moodustavad vanematest kui 14-aastest elanikest, keda 2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli 1 156 26711, umbes 0,4%, seega on sihtrühma suurus väike. 2025. aasta lõpu seisuga töötas vanglateenistuses kokku 1095 inimest.12 Vanglateenistuse koosseisu kuulub lisaks vanglaametnikele ka märkimisväärne hulk töötajaid, kelle tööülesanded ei hõlma vahetut kokkupuudet kinnipeetavatega, sealhulgas administratiivtöötajad.13 Seetõttu ei puuduta muudatus kõiki vanglateenistujaid. Kinnipeetavatele ja nendega vahetult kokku puutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele on muudatusel positiivne sotsiaalne ja tervisekaitseline mõju, kuna väheneb põhjendamatu kokkupuude ioniseeriva kiirgusega ning tervisekontrollide läbiviimisel lähtutakse isiku tegelikest terviseriskidest. Samas säilib tuberkuloosi varajase avastamise võimalus sümptomite või riskitegurite esinemisel, mistõttu ei halvene kinnipeetavate tervisekaitse ega nakkushaiguste varajase tuvastamise võimekus. Muudatusega ei ole tuvastatud olulisi negatiivseid riske, kuna kinnipeetavate kokkupuude väliskeskkonnaga on piiratud ning esmased tervisekontrollid, sealhulgas vajadusel kopsude radiograafiline uuring, viiakse praktikas läbi juba süsteemi sisenemisel arestimajas. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale mõõdukas mõju, mis tuleneb eelkõige esmase uuringu vajaduspõhisest teostamisest ning rutiinsete iga-aastaste uuringute vähendamisest. Nende asendumine vajaduspõhiste uuringutega vähendab põhjendamatut kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse muudatusega luuakse õiguslik alus RS-viiruse ja S. pneumoniae andmete edastamiseks ning täpsustatakse uue nakkushaiguste registri (NAKIS 2.0) kasutuselevõtuks vajalikku andmekoosseisu. NAKIS 2.0 terviklikuma seire tagamiseks täiendatakse HIV-positiivsete leidude puhul edastatavaid andmeid eelnenud negatiivsete uuringutulemustega ning lisatakse registrisse kantavate andmete hulka rahvastikuregistrist saadav sotsiaaldemograafiline lisainfo (sünniriik, kodakondsus, rahvus, riiki saabumise aeg). Minimaalsuse põhimõtte järgimiseks loob vajalikud seosed TIS-is TEHIK, kes edastab Terviseametile hospitaliseeritud juhtude kohta pseudonüümitud andmestiku. See tähendab, et rÄRH seire eesmärgil Terviseamet nimetatud hingamisteede haigusi puudutavaid isikuandmeid ei töötle ega neile ligi ei pääse. Nakkushaiguste registrisse (NAKIS) kantavate isikustatud andmete töötlemine on vajalik seadusest tulenevate nakkushaiguste seire, valmisoleku ja tõrje ülesannete täitmiseks. Isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutavad nii TEHIK kui ka Terviseamet. Terviseametile edastatavad andmed tehakse kättesaadavaks turvalise keskkonna vahendusel ning neile pääsevad ligi vaid need Terviseameti töötajad, kellele on loodud vastav juurdepääsuõigus ja kes kasutavad andmeid oma otseste tööülesannete täitmiseks. Täienevate andmekoosseisude puhul vaadatakse Terviseametis üle ja uuendatakse andmete töötlemise kord ning säilitamise tähtajad.

10 Vanglateenistus. Päring: 24.03.2026. 11 Statistikaamet. RV0212: RAHVASTIK AASTA ALGUSES JA AASTAKESKMINE RAHVAARV SOO JA VANUSE JÄRGI. Statistika andmebaas. 12 Vanglateenistus. Vanglateenistuse aasta ülevaade | Vanglad 13 Vanglateenistus. Vanglateenistujate ülevaade | Vanglad

10

Kokkuvõtlikult on määruse muudatusega kaasnev andmekaitsealane mõju eesmärgipärane ja proportsionaalne. Isikuandmete töötlemisel rakendatakse asjakohaseid turvameetmeid ja järgitakse andmete minimaalsuse põhimõtet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrused „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ ja „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ reguleerivad nakkushaiguste seiret. Eelnõudega tehakse muudatused, mis on vajalikud uue NAKIS-süsteemi kasutusele võtmiseks. NAKIS-süsteemi arendamisel on kavandatavate muudatustega juba arvestatud. Samuti on töös Terviseameti labori infosüsteemi ja NAKIS-süsteemi vaheline liides. Struktuurivahendite toetuse andmise tingimuste „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ raames kaetakse määrustega kaasnevad NAKIS-süsteemi arendamiskulud summas 898 538 euro ulatuses. Määruse „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ ja määruse „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muudatusega ei kaasne eelarvele täiendavat lisakulu. Määruse „Immuniseerimiskava“ muudatusega laienevad gripi vastase vaktsineerimise riskirühmad. Tervisekassa hindas riskirühmade suurendamise ettepanekut ja kinnitas selle võimaldamise enda eelarvest 2025. aasta detsembris.14 Tervisekassa gripi vastase vaktsineerimise kogukulu 2026/2027 viiruste hooajal on ligikaudu 1,8 miljonit. Määruse „Immuniseerimiskava“ muudatusega kaasnev lisakulu kaetakse Tervisekassa eelarvest ning täiendavat lisakulu riigi eelarvele ei lisandu. Määrusest „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” tulenevat radiograafilisi uuringuid korraldavad Justiitsministeerium ja Siseministeerium vastavalt kinnipidamisasutustes ning arestimajades. Kohustuslikud iga-aastased uuringud asendatakse riskipõhise lähenemisega, mis vähendab uuringute arvu ja kulusid. Määruse „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” muudatusega ei kaasne eelarvele täiendavat lisakulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervisekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule ja Andmekaitse Inspektsioonile.

14 Tervisekassa kiri Sotsiaalministeeriumile.09.12.2025