Eesti Perearstide Selts
01.06.2026
EESTI PEREARSTIDE SELTSI PÖÖRDUMINE SOTSIAALMINISTEERIUMILE SEOSES VAIMSE TERVISE ABI KORRALDUSEGA
Eesti Perearstide Selts on seisukohal, et kohustusliku e-konsultatsiooni rakendamine psühhiaatrias 1. jaanuarist 2026 ei leevenda tegelikkuses vaimse tervise abi kättesaadavust abivajajatele. Järgnevalt toome välja vajalikud muudatused tervishoiukorralduses ning perearsti ja tema meeskonna pädevused patsiendi käsitlemisel.
Eesti Perearstide Selts (EPS) saatis tänavu 28. jaanuaril sotsiaalministeeriumile põhjaliku analüüsi ja lahendamist vajavad küsimused, et astmeline psühhiaatriline abi patsientidele oleks sisuliselt tagatud. Praegu ei ole kindlust, et sotsiaalministeerium need sel aastal ära lahendab. On selge, et seaduste kehtestamine ilma sisuliste muudatusteta ei too kaasa psühhiaatrilise abi paranemist patsiendi jaoks. Seega on riigist vastutustundetu luua võltsootus, et vaid e-konsultatsiooni kohustuslikuks muutmine tagab pääsu teenusele alates 2027. aasta algusest ning probleemi delegeerimine esmatasandile on lahendus. E-konsultatsioon kui kõige patsiendisõbralikum edasisuunamise võimalus on juba praegu esmatasandil kasutusel. EPS väljendab tõsist muret esmatasandi võimekuse üle saada hakkama täiendava töökoormusega, mis võib seada ohtu patsientide juurdepääsu psühhiaatrilisele abile. Seetõttu ongi juba aasta alguses esitatud nii ettepanekud kui ka lahendused tervikliku süsteemi loomiseks vaimse tervise abi tagamisel.
Vaimse tervise abi paraneb siis, kui sotsiaalministeerium loob astmelise abi süsteemi
Kriitiline eeltingimus selleks, et vaimse tervise abi jõuaks patsientideni, on kavandatava astmelise abi süsteemi väljaarendamine ning kasutusele võtmine sel aastal nii täiskasvanute kui ka laste ja noorukite teenindamiseks. Mõistame, et süsteemi väljatöötamine ja rakendamine võtab aega, kuid riigi lubadus, et vaimse tervise abi jõuab aastast 2027 kõigi abivajajateni, tähendab, et käesoleva aasta lõpuks on sotsiaalministeerium loonud astmelise vaimse tervise abi süsteemi ning see on rakendatav üle-eestiliselt. Kui sotsiaalministeerium hindab, et see ei ole realistlik, siis tuleb enne määruse jõustumist saada valmis koostööd ja tööjaotust puudutavad kokkulepped kõikide vaimse tervise spetsialistide vahel. EPS juhib tähelepanu, et vaimse tervise probleemide lahendamine nõuab järjepidevust ja ei ole ühekordne tegevus. Selleks on vaja ressurssi ja valmisolekut, et pakkuda vajalikke teraapiavõimalusi. Praegu selleks integreeritud süsteem puudub.
Perearsti ja tema meeskonna pädevus ning vastutusalad vaimse tervise probleemide käsitlemisel
Perearstidel on tervishoiusüsteemis unikaalne roll ja ülesanne. Seda tuleb hoida, perearstide ressurssi targalt kasutada. Kohustuste lisamisel esmatasandile tuleb arvesse võtta perearstide põhitööd ja väljaõpet. Samuti peavad esmatasandil olema ressursid ja vahendid seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
Toome järgnevalt välja perearsti ning tema meeskonna töövaldkonnad vaimse tervise probleemide käsitlemisel.
Perearst diagnoosib ja ravib eelkõige kerge või mõõduka raskusastmega järgmisi vaimse tervise seisundeid:
• depressioon
• generaliseerunud ärevushäire
• paanikahäire
• unehäired
• suitsiidiriski hindamine
Perearst tunneb ära ning suunab vajadusel teiste spetsialistide juurde järgmiste seisundite põhjendatud kahtluse korral:
• autismispektri häire
• ATH
• komorbiidsed seisundid
• orgaanilised psüühikahäired
• dementsussündroom
• deliirium
• võõrutusseisund
• sõltuvussündroom
• skisofreenia
• bipolaarne häire
• raske depressioon
• esmasele ravile mittealluv depressioon
• raske ärevushäire
• esmasele ravile mittealluv ärevushäire
• söömishäired
• raske või ravile mittealluv unehäire
• isiksusehäired
• vaimne alaareng
• suure suitsiidiriskiga seisundid
• psühhoosikahtlus
Hindamine ja diagnostika:
Perearst tugineb vaimse seisundi hindamisel Eesti ravijuhenditele. Seisundi täpsustamiseks kasutab perearst anamneesi, kliinilist hindamist ning vajadusel valideeritud enesekohaseid küsimustikke, mis on Eestis ametlikult kasutusel (EEK-2, MMSE, AUDIT, Fagerströmi test).
Ravi ja sekkumised:
• perearst alustab kliinilise näidustuse olemasolul oma pädevusele vastavate seisundite korral ravisekkumisi
• suunab psühhoteraapiasse / suunab kliinilisele psühholoogile
• alustab medikamentoosset ravi antidepressandiga, häirivate seisundite korral lisab vajadusel sümptomaatiliseks raviks lühiajaliselt teisi ravimeid vastavalt ravijuhendite soovitustele (antipsühhootikumid, trankvillisaatorid, uinutid)
Vaimse tervise ennetus:
1. Lapsed ja noorukid
Vaimse tervise jälgimine toimub vastavalt „Lapse tervise jälgimise juhendile“. Perearst, pereõde ja kooliõde märkavad võimalikke vaimse tervise probleeme, pakkudes esmast nõustamist, ning vajadusel suunavad edasi spetsialistide nõustamisele.
2. Täiskasvanud
Täiskasvanutel toimub vaimse tervise ennetus peamiselt elustiilinõustamise käigus, mis hõlmab:
• stressi käsitlemist
• une kvaliteedi hindamist
• füüsilise aktiivsuse hindamist
• alkoholi, nikotiini ja uimastite tarvitamise hindamist
• läbipõlemise ja ülekoormuse märkide hindamist