Tagasiside

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Lagle Lehes TÜ Haridusteaduste Instituut [email protected]

Teie 16.04.2026 /

Meie 01.06.2026 nr 5.1-3/1293-2

Tagasiside TÜ logopeedia MA õppekava avamistaotlusele

Lugupeetud Lagle Lehes Aitäh võimaluse eest tutvuda Tartu Ülikooli kavandatava logopeedia magistriõppekava materjalidega. Hindame kõrgelt õppekava sisulist ambitsiooni ning selle eesmärki tugevdada Eestis logopeedide ettevalmistust tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna vajadustest lähtudes. Õppekava terviklahendus näitab selget liikumist kaasaegse, teaduspõhise ja kliiniliselt tugevama logopeedia väljaõppe suunas. Positiivne on, et muudatusi ei käsitleta üksikute õppeainete tasandil, vaid süsteemse eriala arendusena – alates õppekava struktuurist ja õppekorraldusest kuni eriala positsioneerimiseni tervishoiu õppekavagrupis. Arendus- ja tähelepanukohad Praktikabaaside võimekus Vastuvõtu suurendamisega peab paralleelselt hindama praktikabaaside suutlikkust. Oluline on:

 piisav praktikakohtade arv;  praktikajuhendajate olemasolu;  juhendamise kvaliteet;  juhendajate töökoormus;  juhendamise rahastusmudel.

Eesti tervishoius on praktikajuhendamise võimekus juba mitmel erialal surve all. Seetõttu on oluline, et praktikakomponent kasvaks koos süsteemse praktikatoega. Logopeedi roll teenusesüsteemis Õppekavas on soovitatav selgemalt ja süsteemsemalt käsitleda logopeedi rolli tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemis ning nende omavahelist seotust. See hõlmab teenuse korraldust, rahastamise põhimõtteid ning rollipõhist vastutust erinevates süsteemides. Õppekava peaks tagama, et lõpetaja mõistab oma rolli terviklikus teenusesüsteemis ega piirdu üksnes kliinilise teenuse osutamisega. Patsienditeekonna terviklik käsitlus Õppekavas on soovitatav tugevdada patsienditeekonna käsitlust, hõlmates selle kõiki etappe: varajane märkamine, suunamine, hindamine, sekkumine ning järelteenused. Erilist tähelepanu tuleks pöörata teenuste järjepidevusele ja patsiendi liikumisele erinevate teenuste vahel.

2

Õppekava peaks aitaksid mõista patsiendi teekonda tervikuna ning siduda teoreetilised teadmised praktiliste olukordadega, kujundades tervikliku arusaama teenuste toimimisest ning toetades patsiendikeskset lähenemist. Sotsiaalministeeriumile on oma seisukohad esitanud ka Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit, kes on tõstatanud küsimused tervishoius töötavate logopeedide kliinilise ettevalmistuse, meditsiiniliste alusainete mahu, patsiendiohutuse ning terviseteaduse magistrikraadi sisuliste eelduste kohta. Sotsiaalministeerium ja erialaliit peavad oluliseks, et Tartu Ülikool alustaks laiapõhjalist arutelu selle üle, millised peaksid olema tervishoiusüsteemis töötava logopeedi pädevusnõuded, kliinilise ettevalmistuse maht ning tervishoiutöötajaga võrdsustatud spetsialisti ettevalmistamise põhimõtted. Seega peame vajalikuks, et kavandatava õppekava edasiarendamisel hinnataks terviklikult: • tervishoiusüsteemi vajadusi; • patsiendiohutuse ja teenuse kvaliteedi tagamise põhimõtteid; • kliinilise pädevuse kujunemise eeldusi; • praktikabaaside suutlikkust; • ning tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna rollide ja ootuste koostoimet. Leiame, et tegemist ei ole üksnes õppekava tehnilise või formaalse muudatusega, vaid laiema tervishoiupoliitilise küsimusega, millel on mõju tervishoiuteenuste kvaliteedile, tööjõu ettevalmistusele ning teenuste kättesaadavusele tulevikus. Lõpetuseks peame oluliseks, et õppekava edasises arenduses jätkuks tihe koostöö tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna osapooltega, et tagada lõpetajate valmisolek töötada järjest komplekssemas ja interdistsiplinaarsemas teenuskeskkonnas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ebe Sarapuu tervishoiukorralduse osakonna juhataja