Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26263000157

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 01.06.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26263000157

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 2025 jooksul täpselt tuvastamata kuupäevadel

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX XXXele on esitatud kahtlustus

karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisneb selles, et tema 2025. a jooksul oma elukohas Rapla linnas XXX majas on löönud

korduvalt, eeluurimisel täpselt tuvastamata arv kordi ja kuupäevadel, oma poega XXX XXX lahtise

käega vastu kukalt ja pigistanud käevarrest, põhjustades kannatanule füüsilist valu.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, on kriminaalmenetlus võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202

alusel ning seda järgnevatel põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks

menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse

või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile

allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või

muu asjakohase kohustuse täitmine.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on oma alaealise lapse suhtes

tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 vastava

kuriteo. Kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu, tunnistaja ja kahtlustatava ütlustega. KarS

§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on

antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.

Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX XXXe süü suur, kuivõrd kannatanule on tekitatud

kehalise väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu. Samuti tunnistab XXX XXX

2

osaliselt oma tegu, on kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et on valmis ennast täiendama

lapsevanemana ning pöörduma psühholoogi poole.

XXX XXXe käitumises puudub avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul

kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine

on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Samuti on avalik menetlushuvi olemas kui

teo on toime pannud isik, kellel peavad olema avaliku ülesande täitmisest tulenevalt olema kõrged

kõlbelised omadused. Prokurör leiab, et kuigi XXX XXX töökohad eeldavad kõrged kõlbelisi

omadusi, puudub tema suhtes avalik menetlushuvi. XXX XXX toime pandud kuritegu ei olnud seotud

tema tööülesannete ega ametikohtadega. Tegemist oli kuriteoga, mis puudutab tema eraelu ning lapse

kasvatamist. Samuti on XXX XXX kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt

otstarbekuse tõttu kriminaalmenetlusi lõpetatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes

käimas ega alustatud ühtegi teist kriminaalmenetlust.

Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust

arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokurör

leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid

signaale.

Prokurör on seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma alaealise lapse suhtes on

äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX XXXt

kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, on

prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest

tõhusam meede XXX XXXe suunamine vägivallast loobumise teemalisele nõustamisele. Lisaks

kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et kahtlustatavat on

võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustus

mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist.

Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX XXXe kriminaalkorras kohtulik karistamine

vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad,

mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema.

Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse, et tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole

suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

talle määratud kohustuste täitmiseks, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX XXXe suhtes on

võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000157 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX läbima vägivallast loobumise toetamise

nõustamise. XXX XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 08.06.2026,

Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks.

Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Ollino,

kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617 või e-posti aadressil

[email protected]. XXX XXX kohustub teavitama Lääne

Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected] hiljemalt

08.06.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 08.07.2026 esimese nõustamiskorra

läbimisest. XXX XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning

järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul

3

nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 01.12.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja

kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

2.2.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX mitte toime panema teise inimese tervise

kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva

kohustuse täitmist kuni 01.12.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. Kriminaalmenetluse kulud: -.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanu seaduslikule esindajale, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast

loobumise teemalise nõustamise nõustajale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris kätte

antud.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta

kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jan Aasma

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:

/allkirjastatud digitaalselt/

XXX XXX