Puuduste kõrvaldamine


Vastused Andmekaitse Inspektsiooni 01.04.2024 nr 2.2.-1/24/3-2 kirjas esitatud küsimustele:
1. Taotluse kohaselt soovite rahvastikuregistrist pärida ka sihtgrupi kodust aadressi. Kirjeldate lapsevanemaga kontakti võtmise viise ning selgitate, et kui telefoni teel ei õnnestu kontakti saada, siis külastab küsitleja leibkonda kodusel aadressil. Olete välja toonud, et sellist kodukülastust tehakse ainult äärmisel vajadusel ja siis, kui valim on ammendumas ning tekib oht, et intervjuusid ei õnnestu läbi viia planeeritud arvul. Isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Isikuandmete töötlemiseks peab esinema õiguslik alus. Sõltumata õiguslikust alusest, on andmetöötlejal kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh artikli 5 lõike 1 punktis a, b, c sätestatut: töötlemine on seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev; isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel (eesmärgipiirang); isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (võimalikult väheste andmete kogumine). Isikuandmeid võib töödelda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning seejuures peab tagama selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku põhiõigusi võimalikult vähe riivavatel meetmetel. Igasuguse isikuandmete töötlemise puhul peab vastutav töötleja hindama, milliseid isikuandmeid on tal eesmärgi saavutamiseks vajalik töödelda ning kas seatud eesmärk on võimalik saavutada ka viisil, mis ei riiva isiku põhiõigusi. Andmesubjektile kaasneva mõju suuruse hindamisel arvestatakse muuhulgas: isikuandmete liike, andmesubjekti staatust, kas vastutava töötleja eesmärkide saavutamist võimaldavad vähemriivavad meetodid jne. Asjakohane on ka hinnata andmesubjekti mõistlikku ootust, st et tema isikuandmeid ei töödeldaks viisil, mida ta ei saa mõistlikult ette näha. Isikuandmeid tuleb töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude meetmete abil. Taotluse kohaselt kasutatakse kodust aadressi vaid äärmuslikel juhtudel, seega uuringu eesmärgi täitmiseks ei ole vajalik kogude kõikide sihtgruppi kuuluvate inimeste koduseid aadresse. Tulenevalt sellest, on AKI seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud pärida rahvastikuregistrist kõikide valimisse sattuvate inimeste kodust aadressi. Esiteks, igaks 2 (2) juhuks andmete kogumine ei ole isikuandmete töötlemise nõuetega kooskõlas ja enamiku sihtgruppi kuuluvate inimeste osas kodukülastus ei rakenduks. Teiseks, olete ka ise oma taotluses öelnud, et kui inimesi ei teavitata eelnevalt kodukülastusest, siis on nende motivatsioon uuringus osaleda madal. Lisaks tuleb arvestada, et kodukülastus eelneva teavituseta on kindlasti inimesi rohkem häiriv ning riivab nende eraelu puutumatust suuremal määral. Rahvastikuregistris olev aadress ei pruugi ka olla inimese tegelik elukoht ning uuringus osalemiseks ei pea tingimata intervjuu toimuma kodus. Kolmandaks, kui peaks valim ammenduma, siis on võimalik ka teha näiteks avalik teavitus sellise uuringu toimumise kohta ning kutsuda inimesi, kes vastavasse sihtgruppi kuuluvad, võtma ise uurijatega ühendust. Sellist meetodit kasutades ei toimu isikuandmete töötlemist isiku nõusolekuta ning see on kindlasti inimeste eraelu vähem riivav. Seega on olemas ka alternatiivne meetod sihtgrupini jõudmiseks. AKI möönab, et ainult sellise avaliku üleskutse meetodi kasutamisel ei pruugi saada kokku vajalikku valimi suurust, kuid seda meetodit on võimalik kasutada paralleelselt hetkel planeerituga. Tulenevalt eeltoodust leiab AKI, et andmekoosseisust tuleb välja jätta andmesubjektide kodune aadress. Taotluses olete ka välja toonud, et osadel sihtgruppi kuuluvatel inimestel ei pruugi olla rahvastikuregistris telefoninumbrit. Siinkohal soovitab AKI teil valimit välja võttes seada üheks kriteeriumiks kontakttelefoni või/ja e-maili aadressi olemasolu.
Vastus: Nõustume, et kodukülastus ilma eelneva teavituseta riivab valimisse sattunud inimeste eraelu puutumatust enam kui eelnevalt kokku lepitud külastus. Seega loobume täpsete aadressiandmete pärimisest rahvastikuregistrist. Siiski oleks meil vaja valimiisikute kohta teada üldist elukoha infot, et valimit küsitlejate vahel jagada (maakond, asula, tänav, suurte linnade puhul ka linnaosa ja asum, et pikkade tänavate (nt Tallinnas Narva mnt) puhul piirkonda määratleda). Eesti eri piirkonnad on jagatud vastavates piirkondades töötavate küsitlejate vahel, suuremate linnade puhul on ka linna eri piirkonnad erinevate küsitlejate vahel jagatud. Vastava piirkonna küsitlejale antakse tema piirkonda kuuluvate valimiisikute kontaktandmed, et välistada olukorrad, kus vastajaga kohtumiseks tuleks sõita ebamõistlikult pikki vahemaid.
Nõustume ka sellega, et valimisse tuleks pärida ainult nende lapsevanemate kontaktandmed, kel on rahvastikuregistri andmetesse märgitud telefoninumber ja e-maili aadress.
Nõustume, et avalikku teavitust kasutades oleks võimalik jõuda teatud osani sihtrühmast, ning kasutame seda võimalust juhul, kui planeeritud valimi suurus (450 vastajat) jääb rahvastikuregistri valimit kasutades saavutamata.
Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused on leheküljel 5 ja 8 (punast värvi tekst).

2. Taotluses on öeldud, et küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga ning peale küsitlustööde lõppemist kontaktandmed kustutatakse. Kas ma saan õigesti aru, et kustutataks nö pseudonüümi võti ja ka kontaktandmete fail, mille rahvastikuregister on Turu-uuringute AS edastanud? Kuidas Päästeamet veendub selles, et rahvastikuregistrist saadud isikuandmeid sisaldav fail on kustutatud?
Vastus: Peale küsitlustööde lõppemist kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (nö pseudonüümi võti) kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Päästeamet andmete hävitamist kinnitava akti.
Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused on leheküljel 7 ja 9 (punast värvi tekst).

3. Taotluse punktis 11.3 kohaselt on valimisse sattunud inimestele saadetavas e-mailis viide Turu-uuringute AS veebiaadressile, kus on täpsem info isikuandmete töötlemise kohta. Arvestada tuleb, et Turu-uuringute AS üldised andmekaitsetingimused ei kajasta konkreetselt selles uuringus toimuvat andmetöötlust. Inimestele tuleb esitada teave selle kohta, kuidas selles konkreetses uuringus isikuandmeid töödeldakse.
Vastus: Valimisse sattunud inimestele saadetavas kirjas sisaldub viide veebiaadressile, mis annab ülevaate isikuandmete töötlemisest selles konkreetses uuringus (mitte üldistest andmekaitsetingimustest).
Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused on leheküljel 9-10 (punast värvi tekst).

4. Olete AKI-le esitatud taotlusele pannud peale AvTS § 35 lg 1 punkt 12 piirangu. Millises osas taotlus sisaldab teavet, mis vajab nimetatud piirangut? 5. Kui olete eetikakomiteelt vastuse saanud, siis palun edastage see.
Vastus: AK märge on lisatud ekslikult. Päästeameti dokumendihaldussüsteemis on vastav muudatus tehtud, AK märge on maha võetud.

5. Kui olete eetikakomiteelt vastuse saanud, siis palun edastage see.
Vastus: Ametlikku kooskõlastust meil veel ei ole. Saadame esimesel võimalusel.
Täna edastasime vastuse TÜ inimuuringute eetika komitee viimasele küsimusele. Lisaks oleme arvestanud TÜ inimuuringute eetika komitee poolt tehtud täiendus- ja parandusettepanekutega. Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused (lk 2, 4, 6, 7, 9) on märgistatud rohelise värviga. Tekstilõigud, mis on asendatud rohelist värvi täiendustega, on maha tõmmatud ning hallil taustal. Manusena on lisatud ka lapse nõusoleku vorm.

Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm
Hea laps!
Kutsume Sind osalema laste ohuteadlikkuse uuringus. Uurime, millised on 6-14-aastaste laste teadmised tule- ja veeohtudest ja nende ohtude ennetamise võimalustest. Kui Sa oled nõus selles uuringus osalema, küsib küsitleja Sinu käest sel teemal mõned küsimused. Selleks kulub aega umbes 15 minutit.
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui soovid, võid küsimustele vastamisest igal hetkel loobuda. Ka pärast küsitluse lõppu (kuni 31.05.2024) on Sul võimalik osalemisest loobuda, kui kirjutad sellest soovist küsitluse projektijuhile (meiliaadress). Sel juhul kustutatakse Sinu vastused uuringu andmebaasist.
Selles uuringus kasutatakse Sinu nime ainult nõusoleku olemasolu kontrolliks ning kontaktandmed ainult uuringukutse saatmiseks ning kontaktivõtuks. Sinu vastuseid ankeedi küsimustele ei viida kokku Sinu isikuandmetega. Uuringu andmebaasis on Sinu andmed tähistatud numbrilise koodiga. Sinu kontaktandmeid sisaldav fail hävitatakse hiljemalt 31.05.2024. Anonüümseks muudetud küsitlusandmeid säilitatakse Päästeameti serveris tähtajatult.
Uuringu tulemused avaldatakse üldistatud kujul ning neid ei viida kokku uuringus osalenud laste isikuandmetega.
Uuringut tellib Päästeamet ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee.
Lisainfot uuringu kohta leiad veebilehelt (aadress). Kui Sul on uuringu kohta küsimusi, saad neid esitada kas küsitlust läbiviivale küsitlejale või küsitluse projektijuhile (meiliaadress ja telefoninumber).

Kinnitan, et saan aru, milleks ja kuidas „Laste ohuteadlikkuse uuringut“ tehakse. Olen teadlik, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid.
• Olen nõus selles uuringus osalema.
JAH [ ]
EI [ ]

Lapse ees- ja perekonnanimi: ___________________________

Lapse allkiri:___________________________





Nõusoleku vorm koostatakse kahes võrdses eksemplaris, millest üks jääb küsitluses osalemiseks nõusoleku andnud lapsele ja teine uurijale

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Päästeamet
Raua 2
10124 Tallinn
(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
Laste ohuteadlikkuse uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
Uuringu tulemuste alusel hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani.
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Ei
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Isikuandmeid töötleb volitatud töötleja Turu-uuringute AS.
Turu-uuringute AS-i andmekaitsespetsialist on Tõnis Stamberg (tel. 566 000 49, e-post: [email protected])
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Antud uuringu osas on esitatud avaldus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele, kes on lubanud arutada avaldust 18.03.2024 toimuval koosolekul. Hetkel eetikakomitee otsus veel puudub. Otsuse laekudes teavitame AKI-t esimesel võimalusel.
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah. Uuringu andmekogumine toimub laste seas läbi viidavate silmast-silma intervjuudena. Intervjuu läbiviimiseks küsitakse nõusolekut nii lapse vanemalt kui lapselt. Silmast-silma kohtumisel kinnitab lapsevanem oma nõusolekut sellele, et tema laps uuringus osaleb ning tema isikuandmeid töötletakse, vastava vormi allkirjastamisega. Lapselt küsitakse samuti kirjalikku nõusolekut. suulist nõusolekut (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud).


1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Päästeamet, registrikood 70000585, aadress Raua 2, 10124 Tallinn; [email protected]. Kontaktisik: Natalja Lebedeva,
E-post: [email protected];
Tel. 530 72342
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Päästeamet antud uuringu raames isikuandmeid ei töötle. Isikuandmed liiguvad registripidajalt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (Turu-uuringute AS-le).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Turu-uuringute AS
Registrikood 10220984
Pärnu mnt. 102, A-korpus,
11312 Tallinn

Kontaktisik: Vaike Vainu
E-post: [email protected]
Tel. 585 29 709
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Pärnu mnt. 102, A-korpus,
11312 Tallinn


3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Päästeameti põhimääruse § 1 järgi on Päästeamet Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alusel, ulatuses ja korras.

Päästeameti põhimääruse (§ 7) järgi on ameti tegevusvaldkond ennetustöö, ohutusjärelevalve, pääste- ja demineerimistöö ning kriisireguleerimise korraldamine. Põhimääruse § 8 järgi on ameti ülesanneteks muuhulgas päästesündmuste ennetamise korraldamine, ameti arengudokumentide väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide väljatöötamiseks või muutmiseks, ning ameti ülesannetega seotud teabe kogumine, töötlemine, säilitamine ja vahendamine avalikkusele.

Päästeseaduse (§ 3) järgi on ennetustöö inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine päästesündmuse ärahoidmiseks ja päästesündmuseks valmistumiseks, teabe kogumine toimunud päästesündmuse ning inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta ning selle analüüsimine.

Laste ohuteadlikkuse uuringu tulemuste alusel hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani.


4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja teadmiste tase erinevatest ohuolukordadest 6-14-aastaste laste sihtrühmas. Uuritavaid ohuolukordi on kolm: tuleoht kodus, veeohud suvel ja veeohud talvel. Küsitluse käigus näidatakse vastajale pilte iga kõnealuse olukorra kohta. Noorematel (6-9 aastastel) lastel palutakse vabas vormis nimetada, milliseid ohte nad etteantud piltidelt ära tunnevad. Vanemas grupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates ohuolukordades tegutseda võiks. Kokku on küsimustikus seega maksimaalselt 6 avatud küsimust, millest enamik on kodeeritavad intervjuu käigus.

Uuringu andmekogumise meetodiks on silmast-silma intervjuud, mille käigus küsitleja täidab lapse ütluste alusel ankeedi. Intervjuudest ei tehta heli- ega videosalvestisi. Uuringu metoodika näeb ette, et laps vaatab pilti/pilte ning vastab küsitleja küsimustele. Antud uuringu puhul on küsitleja roll väga oluline - kuna suurem osa ankeedi küsimustest eeldavad spontaanset vastust, on oluline, et küsitleja märgiks vastused üles võimalikult täpselt, julgustades samas last küsimuste üle rahulikult mõtlema ning vastama ilma kiirustamata Seetõttu pole antud küsitluse läbiviimist võimalik teostada teiste meetoditega (nt isetäidetava ankeedina veebis).

Andmekohumise läbiviimiseks moodustatakse uuringu valim isikupõhise valimina rahvastikuregistri andmetest. Valimisse päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed. Lapse küsitlemiseks võetakse esmalt kontakti lapse vanemaga, mis tagab, et küsitlejal on lapse intervjueerimiseks vanema nõusolek. Esmalt saadetakse valimisse sattunud lapse vanemale uuringut tutvustav kiri (e-mailiga). Seejärel võtab lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja, kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks sobiva aja ja koha. Juhul, kui telefoni teel kontakti saada ei õnnestu, külastab küsitleja valimisse võetud leibkonda kodusel aadressil.

Intervjuu viiakse läbi silmast-silma kas vastaja kodus või mujal tema jaoks sobivas asukohas (lapsevanemal on võimalik soovi korral viibida intervjuu läbiviimise juures). Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapselt ning lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku (nõusoleku vormid on lisatud käesolevale taotlusele) ning lapselt suulise nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii lapsevanemal kui lapsel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel, ka kodukülastuse käigus.

Teave osalemise vabatahtlikkuse kohta sisaldub nii lapsevanemale e-mailiga saadetavas uuringukutses kui ka lapsevanema nõusoleku vormidel. Samuti selgitab seda, et osalemine on vabatahtlik (nii lapsevanemale kui lapsele) küsitleja. Intervjuu läbiviimiseks peab küsitlejal olema nii lapse kui lapsevanema kirjalik ning lapse suuline nõusolek.

Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Intervjuudest ei teha helisalvestisi.

Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud.

Uuringu kaudu kogutavad andmed võimaldavad määratleda tulevase ennetustöö tarbeks olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele.


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistrist valimi pärimine on vajalik andmekogumise läbiviimiseks 6-14-aastaste laste sihtrühmas. Antud uuringu spetsiifika eeldab laste küsitlemist silmast silma intervjuu vormis, kuna suure osa küsitlusankeedist moodustavad küsimused, mis eeldavad spontaanset vastust, ning antud küsimuste puhul on vastuste täpne ülesmärkimine (ilma, et last küsimustele vastamisel aidataks või suunataks) väga oluline. Seega saab selle uuringu andmekogumine toimuda ainult küsitlejate vahendusel ning pole võimalik kasutada isetäidetavaid ankeete.

Antud sihtrühma küsitlemine ilma isikupõhise valimita oleks keeruline, kuna laste küsitlemine eeldab nii lapsevanema kui lapse nõusolekut, ning samuti ka seda, et nii laps kui lapsevanem viibiksid intervjuu läbiviimisel kodus. Selleks on vajalik uuringu sihtrühma uuringu toimumisest ette teavitada, ning seejärel leppida kokku intervjuuks sobilik aeg. Kui proovida uuringut läbi viia kodukülastustega juhuslikult valitud aadressidele, on sihtrühma kuuluvate inimeste leidmise tõenäosus väike, ning nende motivatsioon uuringus osaleda madal, kui nad pole uuringu toimumisest eelnevalt teavitatud. Küsitluse läbiviimine ainult avalikku teavitust kasutades (kutsudes sihtgruppi kuuluvaid inimesi ise uurijatega ühendust võtma) annaks tulemuseks kallutatud valimi, kuna uuringus osaleks ainult aktiivsem/teadlikum osa sihtrühmast. Samuti tuleb arvestada, et kuna erinevate meediakanalite jälgijaskond on erinev, ei jõua meedia vahendusel edastatav üleskutse kogu sihtrühmani, vaid ainult antud meediakanali jälgijateni. Eriti probleemseks võib osutuda venekeelse sihtrühmani jõudmine, kelle seas on Eesti meediakanalite (sh venekeelsete Eesti meediakanalite) jälgimine vähem levinud kui Eesti meediakanalite jälgimine eestikeelsete elanike seas. Avalikku üleskutset kasutatakse ainult sel juhul, kui planeeritud valimi suurus (450 vastajat) jääb rahvastikuregistri valimit kasutades saavutamata.


6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Lastele suunatud tule- ja veeohutuse alane ennetustöö on oluline osa Päästeameti tegevusest ning aitab kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele. Antud uuringu kaudu kogutavad andmed võimaldavad hinnata senise ennetustöö edukust ning määratleda sihtrühmad, kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam (st kellele teavitustöö fookus suunata).


7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimiseks hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi, kodune aadress elukoht (maakond, asula, tänav, suurte linnade puhul ka linnaosa ja asum), e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Elukoha andmed on vajalikud valimi jagamiseks vastava piirkonna küsitlejatele (Eesti eri piirkonnad on jagatud vastavates piirkondades töötavate küsitlejate vahel, suuremate linnade puhul on ka linna eri piirkonnad erinevate küsitlejate vahel jagatud). Vastava piirkonna küsitlejale antakse tema piirkonda kuuluvate valimiisikute kontaktandmed, et välistada olukorrad, kus vastajaga kohtumiseks tuleks sõita ebamõistlikult pikki vahemaid. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik. Valimisse päritakse ainult nende lapsevanemate kontaktandmed, kel on rahvastikuregistri andmetesse märgitud telefoninumber ja e-maili aadress.

Intervjuu lapsega toimub ainult sel juhul, kui nii lapsevanem kui laps on selleks nõusoleku andnud. Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja nii lapselt kui lapsevanemalt kirjaliku ning lapselt suulise nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii lapsevanemal kui lapsel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel, nii telefoni teel kontaktivõtu kui kodukülastuse käigus. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 31.05.2024) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine enam võimalik.

Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei põhjusta antud uuringu läbiviimine valimisse võetud inimestele (lapsevanematele ja lastele) vaimset või füüsilist kahju ega suurenda nende kohustuste mahtu. Samas võimaldavad uuringu kaudu kogutavad andmed määratleda tulevase ennetustöö tarbeks olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele.



8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete turvalise hoiustamise nõudeid. Paberkandjal isikuandmeid ei töödelda.

Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Paberkandjal isikuandmeid töödeldakse ainult nõusoleku vormidel, mille täidavad laps ning lapsevanem/lapse seaduslik esindaja juhul, kui on enda (lapsevanem: oma lapse) uuringus osalemise ning oma isikuandmete töötlemisega nõus (üks allkirjastatud vorm jääb uuritavale ning teine uurijale). Paberkandjal isikuandmeid (nõusoleku vormid) hoiustatakse Turu-uuringute AS-i kontoris lukustatavas ruumis lukustatavas šeifis (kontoris on ka valvesüsteem, mis talletab logi selle kohta, kes uksest siseneb, samuti kasutatakse turvafirma valveteenust).

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Oma piirkonna valimisse kuuluvate inimeste isikuandmetele on ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel (kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse, sh uuringufirma valduses olevad paberkandjal nõusolekuvormid hävitatakse peale küsitlustööde lõppemist (hiljemalt 31.05.2024). Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Päästeamet andmete hävitamist kinnitava akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Päästeameti serveris tähtajatult.



9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 6-14-aastaste laste vanemate isikuandmed. Eesmärgiks on küsitleda 450 last. Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes, päritakse valim 5-kordses mahus (2250 isiku andmed).

Küsitlus toimub 6-14-aastaste laste seas (kontaktivõtul on küsitluse läbiviijal laste kohta teada nende sünniaasta ning nende vanema nimi ja elukoht). Küsitlusandmete failis pole küsitluses osalenud laste isikud otseselt tuvastatavad. Valimiisikute kontaktandmed on selles failis asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed (nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Päästeamet andmete hävitamist kinnitava akti.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

6-14-aastaste laste vanemate isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.
Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2024. aasta aprilli algusest mai lõpuni.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimiseks hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi, kodune aadress elukoht (maakond, asula, tänav, suurte linnade puhul ka linnaosa ja asum), e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Elukoha andmed on vajalikud valimi jagamiseks vastava piirkonna küsitlejatele (Eesti eri piirkonnad on jagatud vastavates piirkondades töötavate küsitlejate vahel, suuremate linnade puhul on ka linna eri piirkonnad erinevate küsitlejate vahel jagatud). Vastava piirkonna küsitlejale antakse tema piirkonda kuuluvate valimiisikute kontaktandmed, et välistada olukorrad, kus vastajaga kohtumiseks tuleks sõita ebamõistlikult pikki vahemaid. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik. Valimisse päritakse ainult nende lapsevanemate kontaktandmed, kel on rahvastikuregistri andmetesse märgitud telefoninumber ja e-maili aadress.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Rahvastikuregister (päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed).
Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Rahvastikuregister on uuringu läbiviimise ning valimipäringu teostamise kavatsusega kursis, kuid soovib andmete väljastamise õiguspärasusele AKI hinnangut.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja andmekogumise etapis. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed (nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Lapsevanemate isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.
Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitlusandmete faili seda infot ei seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS). Peale küsitlustööde lõppemist (hiljemalt 31.05.2024) valimisse sattunud inimeste kontaktandmed (nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni küsitlustööde lõppemiseni (eeldatavalt lõpeb küsitlus hiljemalt 31.05.2024). Pseudonümiseeritud andmeid säilitamine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta).


11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Uuringu valimisse võetud inimestele saadetakse e-mailiga teavitus nende sattumise kohta uuringu valimisse. Seejärel võtab lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja, kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks sobiva aja ja koha. Juhul, kui telefoni teel kontakti saada ei õnnestu (st korduval helistamisel telefonile ei vastata või number pole kasutusel), külastab küsitleja valimisse võetud leibkonda kodusel aadressil. Selliseid kodukülastusi, mis toimuvad ilma lapsvanemaga eelnevalt telefoni teel kontakti saamata, tehakse ainult äärmisel vajadusel (kui valim on ammendumas ning tekib oht, et intervjuusid ei õnnestu läbi viia planeeritud arvul). Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapselt ning lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused6?
Viide andmekaitsetingimustele sisaldub valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis ning lapse ja lapsevanema nõusolekuvormil (viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt käesoleva uuringu raames).


12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse7
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?



Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

allkirjastatud digitaalselt

Margo Klaos
peadirektor





Taotluse lisad8:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
Antud uuringu osas on esitatud avaldus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele, kes on lubanud arutada avaldust 18.03.2024 toimuval koosolekul.
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus
Lisatud taotlusele
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand
Lisatud taotlusele
Lisa 4: Küsimustik ning küsitluses kasutatavad kaardid
Lisatud taotlusele
Lisa 5: Valimiisikutele saadetav uuringukutse
Lisatud taotlusele


Vastused Andmekaitse Inspektsiooni 01.04.2024 nr 2.2.-1/24/3-2 kirjas esitatud küsimustele:
1. Taotluse kohaselt soovite rahvastikuregistrist pärida ka sihtgrupi kodust aadressi. Kirjeldate lapsevanemaga kontakti võtmise viise ning selgitate, et kui telefoni teel ei õnnestu kontakti saada, siis külastab küsitleja leibkonda kodusel aadressil. Olete välja toonud, et sellist kodukülastust tehakse ainult äärmisel vajadusel ja siis, kui valim on ammendumas ning tekib oht, et intervjuusid ei õnnestu läbi viia planeeritud arvul. Isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Isikuandmete töötlemiseks peab esinema õiguslik alus. Sõltumata õiguslikust alusest, on andmetöötlejal kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh artikli 5 lõike 1 punktis a, b, c sätestatut: töötlemine on seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev; isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel (eesmärgipiirang); isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (võimalikult väheste andmete kogumine). Isikuandmeid võib töödelda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning seejuures peab tagama selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku põhiõigusi võimalikult vähe riivavatel meetmetel. Igasuguse isikuandmete töötlemise puhul peab vastutav töötleja hindama, milliseid isikuandmeid on tal eesmärgi saavutamiseks vajalik töödelda ning kas seatud eesmärk on võimalik saavutada ka viisil, mis ei riiva isiku põhiõigusi. Andmesubjektile kaasneva mõju suuruse hindamisel arvestatakse muuhulgas: isikuandmete liike, andmesubjekti staatust, kas vastutava töötleja eesmärkide saavutamist võimaldavad vähemriivavad meetodid jne. Asjakohane on ka hinnata andmesubjekti mõistlikku ootust, st et tema isikuandmeid ei töödeldaks viisil, mida ta ei saa mõistlikult ette näha. Isikuandmeid tuleb töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude meetmete abil. Taotluse kohaselt kasutatakse kodust aadressi vaid äärmuslikel juhtudel, seega uuringu eesmärgi täitmiseks ei ole vajalik kogude kõikide sihtgruppi kuuluvate inimeste koduseid aadresse. Tulenevalt sellest, on AKI seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud pärida rahvastikuregistrist kõikide valimisse sattuvate inimeste kodust aadressi. Esiteks, igaks 2 (2) juhuks andmete kogumine ei ole isikuandmete töötlemise nõuetega kooskõlas ja enamiku sihtgruppi kuuluvate inimeste osas kodukülastus ei rakenduks. Teiseks, olete ka ise oma taotluses öelnud, et kui inimesi ei teavitata eelnevalt kodukülastusest, siis on nende motivatsioon uuringus osaleda madal. Lisaks tuleb arvestada, et kodukülastus eelneva teavituseta on kindlasti inimesi rohkem häiriv ning riivab nende eraelu puutumatust suuremal määral. Rahvastikuregistris olev aadress ei pruugi ka olla inimese tegelik elukoht ning uuringus osalemiseks ei pea tingimata intervjuu toimuma kodus. Kolmandaks, kui peaks valim ammenduma, siis on võimalik ka teha näiteks avalik teavitus sellise uuringu toimumise kohta ning kutsuda inimesi, kes vastavasse sihtgruppi kuuluvad, võtma ise uurijatega ühendust. Sellist meetodit kasutades ei toimu isikuandmete töötlemist isiku nõusolekuta ning see on kindlasti inimeste eraelu vähem riivav. Seega on olemas ka alternatiivne meetod sihtgrupini jõudmiseks. AKI möönab, et ainult sellise avaliku üleskutse meetodi kasutamisel ei pruugi saada kokku vajalikku valimi suurust, kuid seda meetodit on võimalik kasutada paralleelselt hetkel planeerituga. Tulenevalt eeltoodust leiab AKI, et andmekoosseisust tuleb välja jätta andmesubjektide kodune aadress. Taotluses olete ka välja toonud, et osadel sihtgruppi kuuluvatel inimestel ei pruugi olla rahvastikuregistris telefoninumbrit. Siinkohal soovitab AKI teil valimit välja võttes seada üheks kriteeriumiks kontakttelefoni või/ja e-maili aadressi olemasolu.
Vastus: Nõustume, et kodukülastus ilma eelneva teavituseta riivab valimisse sattunud inimeste eraelu puutumatust enam kui eelnevalt kokku lepitud külastus. Seega loobume täpsete aadressiandmete pärimisest rahvastikuregistrist. Siiski oleks meil vaja valimiisikute kohta teada üldist elukoha infot, et valimit küsitlejate vahel jagada (maakond, asula, tänav, suurte linnade puhul ka linnaosa ja asum, et pikkade tänavate (nt Tallinnas Narva mnt) puhul piirkonda määratleda). Eesti eri piirkonnad on jagatud vastavates piirkondades töötavate küsitlejate vahel, suuremate linnade puhul on ka linna eri piirkonnad erinevate küsitlejate vahel jagatud. Vastava piirkonna küsitlejale antakse tema piirkonda kuuluvate valimiisikute kontaktandmed, et välistada olukorrad, kus vastajaga kohtumiseks tuleks sõita ebamõistlikult pikki vahemaid.
Nõustume ka sellega, et valimisse tuleks pärida ainult nende lapsevanemate kontaktandmed, kel on rahvastikuregistri andmetesse märgitud telefoninumber ja e-maili aadress.
Nõustume, et avalikku teavitust kasutades oleks võimalik jõuda teatud osani sihtrühmast, ning kasutame seda võimalust juhul, kui planeeritud valimi suurus (450 vastajat) jääb rahvastikuregistri valimit kasutades saavutamata.
Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused on leheküljel 5 ja 8 (punast värvi tekst).

2. Taotluses on öeldud, et küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga ning peale küsitlustööde lõppemist kontaktandmed kustutatakse. Kas ma saan õigesti aru, et kustutataks nö pseudonüümi võti ja ka kontaktandmete fail, mille rahvastikuregister on Turu-uuringute AS edastanud? Kuidas Päästeamet veendub selles, et rahvastikuregistrist saadud isikuandmeid sisaldav fail on kustutatud?
Vastus: Peale küsitlustööde lõppemist kustutatakse nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail (nö pseudonüümi võti) kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail. Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Päästeamet andmete hävitamist kinnitava akti.
Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused on leheküljel 7 ja 9 (punast värvi tekst).

3. Taotluse punktis 11.3 kohaselt on valimisse sattunud inimestele saadetavas e-mailis viide Turu-uuringute AS veebiaadressile, kus on täpsem info isikuandmete töötlemise kohta. Arvestada tuleb, et Turu-uuringute AS üldised andmekaitsetingimused ei kajasta konkreetselt selles uuringus toimuvat andmetöötlust. Inimestele tuleb esitada teave selle kohta, kuidas selles konkreetses uuringus isikuandmeid töödeldakse.
Vastus: Valimisse sattunud inimestele saadetavas kirjas sisaldub viide veebiaadressile, mis annab ülevaate isikuandmete töötlemisest selles konkreetses uuringus (mitte üldistest andmekaitsetingimustest).
Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused on leheküljel 9-10 (punast värvi tekst).

4. Olete AKI-le esitatud taotlusele pannud peale AvTS § 35 lg 1 punkt 12 piirangu. Millises osas taotlus sisaldab teavet, mis vajab nimetatud piirangut? 5. Kui olete eetikakomiteelt vastuse saanud, siis palun edastage see.
Vastus: AK märge on lisatud ekslikult. Päästeameti dokumendihaldussüsteemis on vastav muudatus tehtud, AK märge on maha võetud.

5. Kui olete eetikakomiteelt vastuse saanud, siis palun edastage see.
Vastus: Ametlikku kooskõlastust meil veel ei ole. Saadame esimesel võimalusel.
Täna edastasime vastuse TÜ inimuuringute eetika komitee viimasele küsimusele. Lisaks oleme arvestanud TÜ inimuuringute eetika komitee poolt tehtud täiendus- ja parandusettepanekutega. Teadusuuringu taotluses tehtud täiendused (lk 2, 4, 6, 7, 9) on märgistatud rohelise värviga. Tekstilõigud, mis on asendatud rohelist värvi täiendustega, on maha tõmmatud ning hallil taustal. Manusena on lisatud ka lapse nõusoleku vorm.

Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm
Hea laps!
Kutsume Sind osalema laste ohuteadlikkuse uuringus. Uurime, millised on 6-14-aastaste laste teadmised tule- ja veeohtudest ja nende ohtude ennetamise võimalustest. Kui Sa oled nõus selles uuringus osalema, küsib küsitleja Sinu käest sel teemal mõned küsimused. Selleks kulub aega umbes 15 minutit.
Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui soovid, võid küsimustele vastamisest igal hetkel loobuda. Ka pärast küsitluse lõppu (kuni 31.05.2024) on Sul võimalik osalemisest loobuda, kui kirjutad sellest soovist küsitluse projektijuhile (meiliaadress). Sel juhul kustutatakse Sinu vastused uuringu andmebaasist.
Selles uuringus kasutatakse Sinu nime ainult nõusoleku olemasolu kontrolliks ning kontaktandmed ainult uuringukutse saatmiseks ning kontaktivõtuks. Sinu vastuseid ankeedi küsimustele ei viida kokku Sinu isikuandmetega. Uuringu andmebaasis on Sinu andmed tähistatud numbrilise koodiga. Sinu kontaktandmeid sisaldav fail hävitatakse hiljemalt 31.05.2024. Anonüümseks muudetud küsitlusandmeid säilitatakse Päästeameti serveris tähtajatult.
Uuringu tulemused avaldatakse üldistatud kujul ning neid ei viida kokku uuringus osalenud laste isikuandmetega.
Uuringut tellib Päästeamet ning seda viib läbi Turu-uuringute AS. Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee.
Lisainfot uuringu kohta leiad veebilehelt (aadress). Kui Sul on uuringu kohta küsimusi, saad neid esitada kas küsitlust läbiviivale küsitlejale või küsitluse projektijuhile (meiliaadress ja telefoninumber).

Kinnitan, et saan aru, milleks ja kuidas „Laste ohuteadlikkuse uuringut“ tehakse. Olen teadlik, et uuringu käigus töödeldakse minu isikuandmeid.
• Olen nõus selles uuringus osalema.
JAH [ ]
EI [ ]

Lapse ees- ja perekonnanimi: ___________________________

Lapse allkiri:___________________________





Nõusoleku vorm koostatakse kahes võrdses eksemplaris, millest üks jääb küsitluses osalemiseks nõusoleku andnud lapsele ja teine uurijale

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Päästeamet
Raua 2
10124 Tallinn
(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
Laste ohuteadlikkuse uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
Uuringu tulemuste alusel hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani.
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Ei
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Isikuandmeid töötleb volitatud töötleja Turu-uuringute AS.
Turu-uuringute AS-i andmekaitsespetsialist on Tõnis Stamberg (tel. 566 000 49, e-post: [email protected])
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Antud uuringu osas on esitatud avaldus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele, kes on lubanud arutada avaldust 18.03.2024 toimuval koosolekul. Hetkel eetikakomitee otsus veel puudub. Otsuse laekudes teavitame AKI-t esimesel võimalusel.
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah. Uuringu andmekogumine toimub laste seas läbi viidavate silmast-silma intervjuudena. Intervjuu läbiviimiseks küsitakse nõusolekut nii lapse vanemalt kui lapselt. Silmast-silma kohtumisel kinnitab lapsevanem oma nõusolekut sellele, et tema laps uuringus osaleb ning tema isikuandmeid töötletakse, vastava vormi allkirjastamisega. Lapselt küsitakse samuti kirjalikku nõusolekut. suulist nõusolekut (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud).


1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Päästeamet, registrikood 70000585, aadress Raua 2, 10124 Tallinn; [email protected]. Kontaktisik: Natalja Lebedeva,
E-post: [email protected];
Tel. 530 72342
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Päästeamet antud uuringu raames isikuandmeid ei töötle. Isikuandmed liiguvad registripidajalt krüpteeritud failina otse volitatud töötlejale (Turu-uuringute AS-le).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Turu-uuringute AS
Registrikood 10220984
Pärnu mnt. 102, A-korpus,
11312 Tallinn

Kontaktisik: Vaike Vainu
E-post: [email protected]
Tel. 585 29 709
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Pärnu mnt. 102, A-korpus,
11312 Tallinn


3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Päästeameti põhimääruse § 1 järgi on Päästeamet Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alusel, ulatuses ja korras.

Päästeameti põhimääruse (§ 7) järgi on ameti tegevusvaldkond ennetustöö, ohutusjärelevalve, pääste- ja demineerimistöö ning kriisireguleerimise korraldamine. Põhimääruse § 8 järgi on ameti ülesanneteks muuhulgas päästesündmuste ennetamise korraldamine, ameti arengudokumentide väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide väljatöötamiseks või muutmiseks, ning ameti ülesannetega seotud teabe kogumine, töötlemine, säilitamine ja vahendamine avalikkusele.

Päästeseaduse (§ 3) järgi on ennetustöö inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine päästesündmuse ärahoidmiseks ja päästesündmuseks valmistumiseks, teabe kogumine toimunud päästesündmuse ning inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta ning selle analüüsimine.

Laste ohuteadlikkuse uuringu tulemuste alusel hindab Päästeamet lastele suunatud tule- ja veeohutuse alase ennetustöö tõhusust, täiendab koolituskavade sisu ning koostab järgmiste aastate tööplaani.


4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja teadmiste tase erinevatest ohuolukordadest 6-14-aastaste laste sihtrühmas. Uuritavaid ohuolukordi on kolm: tuleoht kodus, veeohud suvel ja veeohud talvel. Küsitluse käigus näidatakse vastajale pilte iga kõnealuse olukorra kohta. Noorematel (6-9 aastastel) lastel palutakse vabas vormis nimetada, milliseid ohte nad etteantud piltidelt ära tunnevad. Vanemas grupis (10-14 aastastelt) küsitakse sellele lisaks, kuidas piltidel olevates ohuolukordades tegutseda võiks. Kokku on küsimustikus seega maksimaalselt 6 avatud küsimust, millest enamik on kodeeritavad intervjuu käigus.

Uuringu andmekogumise meetodiks on silmast-silma intervjuud, mille käigus küsitleja täidab lapse ütluste alusel ankeedi. Intervjuudest ei tehta heli- ega videosalvestisi. Uuringu metoodika näeb ette, et laps vaatab pilti/pilte ning vastab küsitleja küsimustele. Antud uuringu puhul on küsitleja roll väga oluline - kuna suurem osa ankeedi küsimustest eeldavad spontaanset vastust, on oluline, et küsitleja märgiks vastused üles võimalikult täpselt, julgustades samas last küsimuste üle rahulikult mõtlema ning vastama ilma kiirustamata Seetõttu pole antud küsitluse läbiviimist võimalik teostada teiste meetoditega (nt isetäidetava ankeedina veebis).

Andmekohumise läbiviimiseks moodustatakse uuringu valim isikupõhise valimina rahvastikuregistri andmetest. Valimisse päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed. Lapse küsitlemiseks võetakse esmalt kontakti lapse vanemaga, mis tagab, et küsitlejal on lapse intervjueerimiseks vanema nõusolek. Esmalt saadetakse valimisse sattunud lapse vanemale uuringut tutvustav kiri (e-mailiga). Seejärel võtab lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja, kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks sobiva aja ja koha. Juhul, kui telefoni teel kontakti saada ei õnnestu, külastab küsitleja valimisse võetud leibkonda kodusel aadressil.

Intervjuu viiakse läbi silmast-silma kas vastaja kodus või mujal tema jaoks sobivas asukohas (lapsevanemal on võimalik soovi korral viibida intervjuu läbiviimise juures). Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapselt ning lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku (nõusoleku vormid on lisatud käesolevale taotlusele) ning lapselt suulise nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii lapsevanemal kui lapsel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel, ka kodukülastuse käigus.

Teave osalemise vabatahtlikkuse kohta sisaldub nii lapsevanemale e-mailiga saadetavas uuringukutses kui ka lapsevanema nõusoleku vormidel. Samuti selgitab seda, et osalemine on vabatahtlik (nii lapsevanemale kui lapsele) küsitleja. Intervjuu läbiviimiseks peab küsitlejal olema nii lapse kui lapsevanema kirjalik ning lapse suuline nõusolek.

Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Intervjuudest ei teha helisalvestisi.

Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud.

Uuringu kaudu kogutavad andmed võimaldavad määratleda tulevase ennetustöö tarbeks olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele.


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Rahvastikuregistrist valimi pärimine on vajalik andmekogumise läbiviimiseks 6-14-aastaste laste sihtrühmas. Antud uuringu spetsiifika eeldab laste küsitlemist silmast silma intervjuu vormis, kuna suure osa küsitlusankeedist moodustavad küsimused, mis eeldavad spontaanset vastust, ning antud küsimuste puhul on vastuste täpne ülesmärkimine (ilma, et last küsimustele vastamisel aidataks või suunataks) väga oluline. Seega saab selle uuringu andmekogumine toimuda ainult küsitlejate vahendusel ning pole võimalik kasutada isetäidetavaid ankeete.

Antud sihtrühma küsitlemine ilma isikupõhise valimita oleks keeruline, kuna laste küsitlemine eeldab nii lapsevanema kui lapse nõusolekut, ning samuti ka seda, et nii laps kui lapsevanem viibiksid intervjuu läbiviimisel kodus. Selleks on vajalik uuringu sihtrühma uuringu toimumisest ette teavitada, ning seejärel leppida kokku intervjuuks sobilik aeg. Kui proovida uuringut läbi viia kodukülastustega juhuslikult valitud aadressidele, on sihtrühma kuuluvate inimeste leidmise tõenäosus väike, ning nende motivatsioon uuringus osaleda madal, kui nad pole uuringu toimumisest eelnevalt teavitatud. Küsitluse läbiviimine ainult avalikku teavitust kasutades (kutsudes sihtgruppi kuuluvaid inimesi ise uurijatega ühendust võtma) annaks tulemuseks kallutatud valimi, kuna uuringus osaleks ainult aktiivsem/teadlikum osa sihtrühmast. Samuti tuleb arvestada, et kuna erinevate meediakanalite jälgijaskond on erinev, ei jõua meedia vahendusel edastatav üleskutse kogu sihtrühmani, vaid ainult antud meediakanali jälgijateni. Eriti probleemseks võib osutuda venekeelse sihtrühmani jõudmine, kelle seas on Eesti meediakanalite (sh venekeelsete Eesti meediakanalite) jälgimine vähem levinud kui Eesti meediakanalite jälgimine eestikeelsete elanike seas. Avalikku üleskutset kasutatakse ainult sel juhul, kui planeeritud valimi suurus (450 vastajat) jääb rahvastikuregistri valimit kasutades saavutamata.


6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Lastele suunatud tule- ja veeohutuse alane ennetustöö on oluline osa Päästeameti tegevusest ning aitab kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele. Antud uuringu kaudu kogutavad andmed võimaldavad hinnata senise ennetustöö edukust ning määratleda sihtrühmad, kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam (st kellele teavitustöö fookus suunata).


7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimiseks hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi, kodune aadress elukoht (maakond, asula, tänav, suurte linnade puhul ka linnaosa ja asum), e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Elukoha andmed on vajalikud valimi jagamiseks vastava piirkonna küsitlejatele (Eesti eri piirkonnad on jagatud vastavates piirkondades töötavate küsitlejate vahel, suuremate linnade puhul on ka linna eri piirkonnad erinevate küsitlejate vahel jagatud). Vastava piirkonna küsitlejale antakse tema piirkonda kuuluvate valimiisikute kontaktandmed, et välistada olukorrad, kus vastajaga kohtumiseks tuleks sõita ebamõistlikult pikki vahemaid. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik. Valimisse päritakse ainult nende lapsevanemate kontaktandmed, kel on rahvastikuregistri andmetesse märgitud telefoninumber ja e-maili aadress.

Intervjuu lapsega toimub ainult sel juhul, kui nii lapsevanem kui laps on selleks nõusoleku andnud. Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja nii lapselt kui lapsevanemalt kirjaliku ning lapselt suulise nõusoleku (kuna lapselt kirjaliku nõusoleku küsimine eeldaks täiendavate isikuandmete (lapse nimi) kogumist ja töötlemist, on sellest loobutud). Nii lapsevanemal kui lapsel on võimalik uuringust keelduda igal ajahetkel, nii telefoni teel kontaktivõtu kui kodukülastuse käigus. Samuti on võimalik oma nõusolek tagasi võtta küsitlustöö perioodi jooksul peale küsitluse toimumist – sel juhul kustutatakse vastaja ankeet küsitlusandmete failist. Peale andmete anonümiseerimist (st peale 31.05.2024) pole vastajate tuvastamine küsitlusandmete failis, ning seega ka üksikute vastajate vastuste kustutamine enam võimalik.

Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse ainult kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitluse käigus ei koguta muid andmeid peale ankeedis küsitud andmete. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

Uuringu tulemuste põhjal valib raport, mida kasutab Päästeamet (raportit ei tehta laiemalt avalikuks). Raportis esitatakse küsitluse tulemused suuremate gruppide (kõik vastanud, vanuserühmad vms) kohta, st üksikute vastajate tuvastamine on välistatud.

Uuringu läbiviijate hinnangul ei põhjusta antud uuringu läbiviimine valimisse võetud inimestele (lapsevanematele ja lastele) vaimset või füüsilist kahju ega suurenda nende kohustuste mahtu. Samas võimaldavad uuringu kaudu kogutavad andmed määratleda tulevase ennetustöö tarbeks olulisemad sihtrühmad (kus teadlikkus tule- ja veeohtude ennetamisest on madalam) ning olulisemad sõnumid (teemad, mille osas teadlikkus on madalam), aidates seeläbi kaasa tuleõnnetuste ja uppumissurmade vähendamisele.



8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kontaktivõtuks vajalikud isikuandmed edastab rahvastikuregister Turu-uuringute AS-le krüpteeritud kujul. Isikuandmeid hoiustatakse Turu-uuringute AS-i serveris, järgides andmete turvalise hoiustamise nõudeid. Paberkandjal isikuandmeid ei töödelda.

Digitaalkujul isikuandmete töötlemine toimub lokaalses võrgus. Kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) TU AS kontrolli all asuvates tööruumides. Isikustatud andmed on lokaalses arvutis krüpteerimata kujul töötluse ajal – muul ajamomendil on andmefail alati krüpteeritud ja ligipääsupiirangutega kaitstud. Esimene aste – arvuti BIOS ei käivitu ilma salasõna kasutamata, teine aste – kasutaja personaalne kasutajanimi ja parool, kolmas aste – isikustatud andmefail on krüpteeritud registreeritud andmetöötleja ID kaardiga, neljanda turvameetmena kasutakse seda, et arvuti juurest lahkudes lülitub minuti jooksul alati sisse screensaver, mis on vaid parooliga avatav. Viienda astmena on isikustatud andmefail alati ise ka salasõnaga kaitstud.

Toimub ka regulaarne andmete varundamine krüptitud konteineris krüptitud kanaleid pidi asutusest väljaspool asuvasse virtuaalserverisse. Pilve kasutatakse ainult andmete varundamiseks (mitte töötlemiseks). Pilveteenuse pakkuja (Amazon) server asub Iirimaal.

Paberkandjal isikuandmeid töödeldakse ainult nõusoleku vormidel, mille täidavad laps ning lapsevanem/lapse seaduslik esindaja juhul, kui on enda (lapsevanem: oma lapse) uuringus osalemise ning oma isikuandmete töötlemisega nõus (üks allkirjastatud vorm jääb uuritavale ning teine uurijale). Paberkandjal isikuandmeid (nõusoleku vormid) hoiustatakse Turu-uuringute AS-i kontoris lukustatavas ruumis lukustatavas šeifis (kontoris on ka valvesüsteem, mis talletab logi selle kohta, kes uksest siseneb, samuti kasutatakse turvafirma valveteenust).

Andmetele on ligipääs Turu-uuringute AS-i uuringujuhil ning küsitlusjuhil. Oma piirkonna valimisse kuuluvate inimeste isikuandmetele on ligipääs ka küsitlust teostavatel küsitlejatel (kellega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud). Küsitlejal on ligipääs ainult nende inimeste isikuandmetele, kellega tema küsitluse läbiviimiseks ühendust võtab. Isikuandmed kustutatakse, sh uuringufirma valduses olevad paberkandjal nõusolekuvormid hävitatakse peale küsitlustööde lõppemist (hiljemalt 31.05.2024). Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Päästeamet andmete hävitamist kinnitava akti.

Anonümiseeritud küsitlusandmete faili säilitatakse Päästeameti serveris tähtajatult.



9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Rahvastikuregistrist päritakse 6-14-aastaste laste vanemate isikuandmed. Eesmärgiks on küsitleda 450 last. Arvestades uuringust keeldumisi ning võimalikke vigasid kontaktandmetes, päritakse valim 5-kordses mahus (2250 isiku andmed).

Küsitlus toimub 6-14-aastaste laste seas (kontaktivõtul on küsitluse läbiviijal laste kohta teada nende sünniaasta ning nende vanema nimi ja elukoht). Küsitlusandmete failis pole küsitluses osalenud laste isikud otseselt tuvastatavad. Valimiisikute kontaktandmed on selles failis asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed (nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Andmete kustutamise kinnitamiseks allkirjastavad Turu-uuringute AS ja Päästeamet andmete hävitamist kinnitava akti.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

6-14-aastaste laste vanemate isikuandmete päring tehakse päringu teostamise päeva seisuga.
Uuringu küsitlustööd toimuvad eeldatavasti 2024. aasta aprilli algusest mai lõpuni.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Valimisse päritakse ainult need andmed, mis on uuringu andmekogumise läbiviimiseks hädavajalikud. Päritavate andmete koosseis on järgnev: lapsevanema ees- ja perekonnanimi, kodune aadress elukoht (maakond, asula, tänav, suurte linnade puhul ka linnaosa ja asum), e-mail, telefoninumber ja lapse sünniaasta. Lapsevanema kontaktandmed on vajalikud lapsevanemaga kontaktivõtuks, et edastada teavitus uuringu toimumisest ning leppida kokku kohtumine intervjuu läbiviimiseks lapsega. Elukoha andmed on vajalikud valimi jagamiseks vastava piirkonna küsitlejatele (Eesti eri piirkonnad on jagatud vastavates piirkondades töötavate küsitlejate vahel, suuremate linnade puhul on ka linna eri piirkonnad erinevate küsitlejate vahel jagatud). Vastava piirkonna küsitlejale antakse tema piirkonda kuuluvate valimiisikute kontaktandmed, et välistada olukorrad, kus vastajaga kohtumiseks tuleks sõita ebamõistlikult pikki vahemaid. Lapse sünniaasta on vajalik selleks, et kutsekirjas ning kontaktivõtul viidata sellele, kes perekonna lastest on valimisse võetud (kellega küsitleja intervjuud teha soovib) – juhul, kui peres on mitu 6-14-aastast last, on see info vajalik. Valimisse päritakse ainult nende lapsevanemate kontaktandmed, kel on rahvastikuregistri andmetesse märgitud telefoninumber ja e-maili aadress.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Rahvastikuregister (päritakse 6-14-aastaste laste vanemate kontaktandmed).
Küsitlusankeediga kogutavad andmed on pseudonüümitud, st valimiisikute kontaktandmed on asendatud unikaalse numbriga.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Rahvastikuregister on uuringu läbiviimise ning valimipäringu teostamise kavatsusega kursis, kuid soovib andmete väljastamise õiguspärasusele AKI hinnangut.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseerib volitatud töötleja andmekogumise etapis. Peale küsitlustööde lõppemist valimisse sattunud inimeste kontaktandmed (nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate tuvastamist võimaldavaid andmeid. Anonümiseeritud andmete puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus läbi koodivõtme minna tagasi algallikani).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andemetes sisaldub valimiisiku unikaalne number, küsitlusankeedist tulenevad andmed (ankeet on lisatud taotlusele), küsitleja number ning intervjuu algus- ja lõpuaeg.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Lapsevanemate isikuandmeid sisaldavat faili ning küsitluse vastuste faili omavahel ei seota.
Lapsevanemate isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) kasutatakse kontaktivõtuks, et valimisse sattunud isikut uuringust teavitada ning leppida kokku intervjuu. Küsitlusandmete faili seda infot ei seota. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse numbriga, s.t andmed on pseudonüümitud. Koodivõtit säilitab andmete volitatud töötleja (Turu-uuringute AS). Peale küsitlustööde lõppemist (hiljemalt 31.05.2024) valimisse sattunud inimeste kontaktandmed (nii andmete pseudonümiseerimise aluseks olev fail kui ka rahvastikuregistrist saadud kontaktandmete fail) kustutatakse ning küsitluse tulemusi säilitatakse anonümseeritud andmefailina, kus ei sisaldu vastajate otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pesudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni küsitlustööde lõppemiseni (eeldatavalt lõpeb küsitlus hiljemalt 31.05.2024). Pseudonümiseeritud andmeid säilitamine kuni küsitlustööde lõppemiseni võimaldab küsitlusandmete failist kustutada nende vastajate ankeedid, kes võtavad oma nõusoleku tagasi peale intervjuu toimumist. Samuti on pseudonümiseeritud andmete säilitamine vajalik küsitluse kvaliteedikontrolli teostamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks (juhul, kui tekib kahtlusi mõne küsitleja töö kvaliteedi osas, võetakse valimisse sattunud inimesega ühendust, et küsida intervjuu toimumise fakti kohta).


11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Uuringu valimisse võetud inimestele saadetakse e-mailiga teavitus nende sattumise kohta uuringu valimisse. Seejärel võtab lapsevanemaga telefoni teel kontakti küsitleja, kes küsib 1) lapsevanema nõusolekut sellele, et tema laps küsitluses osaleb, 2) lapse nõusolekut küsitluses osalemiseks; ning 3) vastavate nõusolekute saamisel lepib kokku intervjuuks sobiva aja ja koha. Juhul, kui telefoni teel kontakti saada ei õnnestu (st korduval helistamisel telefonile ei vastata või number pole kasutusel), külastab küsitleja valimisse võetud leibkonda kodusel aadressil. Selliseid kodukülastusi, mis toimuvad ilma lapsvanemaga eelnevalt telefoni teel kontakti saamata, tehakse ainult äärmisel vajadusel (kui valim on ammendumas ning tekib oht, et intervjuusid ei õnnestu läbi viia planeeritud arvul). Intervjuule eelnevalt võtab küsitleja lapselt ning lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused6?
Viide andmekaitsetingimustele sisaldub valimisse võetud inimestele saadetavas e-mailis ning lapse ja lapsevanema nõusolekuvormil (viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt käesoleva uuringu raames).


12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse7
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?



Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

allkirjastatud digitaalselt

Margo Klaos
peadirektor





Taotluse lisad8:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
Antud uuringu osas on esitatud avaldus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele, kes on lubanud arutada avaldust 18.03.2024 toimuval koosolekul.
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus
Lisatud taotlusele
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand
Lisatud taotlusele
Lisa 4: Küsimustik ning küsitluses kasutatavad kaardid
Lisatud taotlusele
Lisa 5: Valimiisikutele saadetav uuringukutse
Lisatud taotlusele