Teadusuuringu taotlus

Töövõtulepingu lisa 1

AJUTISE TÖÖTAMISE MÕJU TÖÖTUNA ARVELOLIJATE TÖÖTURUKÄITUMISELE JA

MAJANDUSLIKULE TOIMETULEKULE

Tellitava uurimisprojekti tehniline kirjeldus

Uurimisprojekti tellija andmed

Organisatsiooni nimi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)

Ahti Kuningas, kantsler, [email protected], tel. 625 6468

Projektikonkursi kontaktisikud (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)

Ingrid Erm-Eks, töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht, [email protected], tel. 5913 7380

Alusuuringu andmed

Uuringu pealkiri

Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule.

Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui

asjakohane)

2023. a valmis Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa) ja Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju-

uuringute keskuse ehk CITIS-e koostöös uuring ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal.

Uuring annab ülevaate registreeritud töötute ajutisest töötamisest perioodil 01.09.2020-31.08.2022

ning ajutist tööd teinud töötute karakteristikutest võrdluses teiste registreeritud töötutega. Täiendavalt

töötas CITIS välja mudelid, mis analüüsivad ajutise töötamise mõju hõivesse liikumisele ja palgale.

Tellitava uuringu puhul on tegemist eelneva ajutise töötamise uuringu jätkuprojektiga. Teema on

uudne, kuivõrd varem ei ole Eestis uuritud, kas nn tööampsud täidavad neile pandud eesmärke,

rääkimata ettepanekute tegemisest olemasoleva regulatsiooni täiustamiseks. Uuringu läbiviimise osas

on suur avalik huvi, kuivõrd uuringu tulemustest on kasu lisaks tellijale ka paljudele teistele

sihtgruppidele. Uuringu tulemusena saavad tööandjad teavet mis võimaldab neil tulevikus paremini

kaasata ajutist tööjõudu. Eesti Töötukassa, sotsiaalteadlased ja laiemalt kogu Eesti ühiskond saab

uuringust teavet, kuidas mõjutab töötuse ajal ajutise töötamise võimaldamine hõivesse jõudmist.

Uuringule toetudes on edaspidi võimalik läbi viia täiendavaid akadeemilisi uuringuid. Tööturul

aktiivsed ning mitteaktiivsed inimesed saavad uuringu tulemusi analüüsides paremini hinnata ja

vajadusel teadlikult suunata enda tööturukäitumist. Täpsemalt on võimalik avaliku huvi kohta lugeda

tehnilise kirjelduse alapeatükist „Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda

tegevuse läbiviimiseks“.

Uuringu seotus A. ministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste

teemadega .

Uuring on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta tööplaanis.

Probleemi või olukorra kirjeldus

Statistikaameti andmetel1 elas 2020. a veidi alla poole (43%) töötutest suhtelises vaesuses ja 11,1%

absoluutses vaesuses. Samas elas püsiva töökohaga inimestest suhtelises vaesuses 10% ja absoluutses

vaesuses 1,6%. Olemasolevad töötushüvitised ei kindlusta inimesele majanduslikku toimetulekut

tööotsimise ajal, töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus ja töötutoetus on liiga madalad, et hoida

inimesi vaesusesse sattumast. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eestis töötushüvitiste

asendusmäärad madalad. 20. mai 2020. a tegi Euroopa Komisjon Eestile riigipõhise soovituse tõsta

töötushüvitiste saajate sotsiaalset kaitset2.

1 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja- ebaverdsus/LES02 (vaadatud 27.07.2023). 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1591720698631&uri=CELEX%3A52020DC0506 (vaadatud 27.07.2023).

Töövõtulepingu lisa 1 Septembrist 2020.a jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse3 muudatusega loodi töötuna

registreeritud inimestele võimalus põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd (ehk tööampse) ilma,

et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Enne seda töötuna arvelolek lõpetati, kui töötu sai

tööle kasvõi mõneks tunniks, sõltumata tema töötamise koormusest ja saadavast töötasust.

Ajutise töötamise regulatsiooni peamised eesmärgid:

1. parandada töötute sotsiaalset kaitset;

2. kiirendada töötute hõivesse liikumist;

3. muuta ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal paindlikumaks.

Ajutise töötamise võimaldamisega ei muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuna saab

ennast registreerida inimene, kes ei tööta.

Mida pikemalt inimene tööturult eemal viibib, seda nõrgem on tema side tööturuga, vähenevad

oskused ning tööharjumus. Selline olukord võib pikendada töötuse kestust ja kokkuvõttes suurendada

töötust, sealhulgas pikaajalist töötust4. Ajutine töötamine võimaldab töö otsijatel uue põhitöö

leidmiseni olla erialaselt aktiivne ning hoida seeläbi tugevamat sidet tööturuga.

Väikeste tööotste tegemine muudeti lihtsamaks ja riskivabamaks. Seda eeldusel, et inimene

töötukassaga oma töö kestuse ja mahu eelnevalt läbi räägib. Selleks, et vähendada hõivest töötusesse

liikumist ning suurendada töötusest täishõivesse liikumist, on piiratud lubatud töise tulu saamise aeg

ja suurus.

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal on lubatud järgmistel tööturuteenuste ja -toetuste seaduses

toodud tingimustel:

 töösuhe kestvusega kuni kaheksa päeva;

 lubatud töötamise päevade arv kuus on kaheksa (ühe kuu kohta võib sõlmida nt ühe

kaheksapäevase lepingu või ka nt kaheksa ühepäevast lepingut);

 töötamise liik: tööleping, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud

võlaõiguslik leping või avalikus teenistuses olek;

 makstav brutotasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada

40% käesoleva aasta töötasu alammäärast;

 ajutist tööd võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul5.

Uurimisülesanded või küsimused

Tellitav rakendusuring täiendab töötukassa ning CITIS-e koostöös valminud uuringut. Uuringu

eesmärk on teada saada, milline on tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ning analüüsida, kas

meetme (tööturuteenuste ja -toetuste seadus ehk TTTS § 42) mõju töötute tööturukäitumisele on

kooskõlas ajutise töötamise regulatsiooni eelnõu seletuskirjas püstitatud hüpoteesidega. Uuringu

tulemusena ilmneb, kas ajutise töötamise võimaldamine on omanud ootuspärast ning positiivset mõju

töötute sotsiaalkaitsele, tööhõivesse liikumisele ning tööhõives püsimisele. Pakkujal tuleb

analüüsida meetme (TTTS § 42) mõjusid ja tulemuslikkust perioodil 1. september 2020 kuni 31.

august 2022 ning esitada ettepanekud meetme tõhustamiseks. Uuring peab tegema ettepanekuid

meetme tulemuslikkuse tõstmiseks sünteesides omavahel töötukassa ja CITIS-e uuringust saadud

teadmist pakkuja enda hangitava teadmisega. Uuring peab sisaldama viiteid akadeemilistele

allikatele. Kui ajutise töötamise regulatsiooni püstitatud eesmärke ei ole saavutatud, siis tuleb

uuringus välja tuua, kas see võib tuleneda vigadest poliitika kujundamisel (regulatsiooni puudused)

või selle rakendamisest, ning teha ettepanekud ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks.

Uuringu sihtrühmaks on inimesed, kes on töötuna arveloleku ajal TTTS § 42 mõistes ajutiselt

töötanud. Võrdlusgrupiks on inimesed, kes ei ole töötuna arveloleku ajal TTTS § 42 mõistes ajutiselt

töötanud.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/10807200004 (vaadatud 27.07.2023). 4 Võrk, A.,Paulus, A. (2006). Eesti sotsiaaltoetuste ja maksude mõju inimeste tööjõupakkumise stiimulitele.

Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 Igast ajutisest töötamisest vaadatakse tagasi 24 kuud, kuid mitte kaugemale kui 1. september 2020. Loetakse

kokku kõik kuud, kus on arvelolek + ajutine töötamine.

Töövõtulepingu lisa 1 Pakkujal tuleb lähtudes oma visioonist esitada täiendavaid põhjendatud ettepanekuid ülevaates

esitatavate võimalike lõigete osas, mida Eesti Töötukassa ja CITIS-e uuring ja alltoodud loetelu

ei sisalda, kuid mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Tellija hinnangul peab

uuring vastama vähemalt alltoodud uurimisküsimustele. Lõplikud uurimisküsimused lepitakse kokku

Eesti Töötukassa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga pärast lepingu sõlmimist.

Täpsemad uurimisülesanded on järgmised:

I uurimisülesanne: EESTI TÖÖTUKASSA JA CITIS-E UURINGUT TÄIENDAV UURING

NING KVALITATIIVANALÜÜS KOLME SIHTRÜHMAGA:

(1) AJUTIST TÖÖD TEINUD TÖÖTUD;

(2) VÕRDLUSGRUPIGA NING

(3) TÖÖANDJATEGA.

Eesti Töötukassa ja CITIS-e uuringu täiendamiseks tuleb sõltuvalt uurimusküsimustest analüüsida

asjakohaseid (registri)andmeid ning sõltuvalt uurimisküsimusest võib olla vajalik täiendavalt

analüüsida ka Eesti Töötukassa andmeid.

Kvalitatiivanalüüsi teostamisel tuleb viia läbi poolstruktureeritud intervjuud, mis aitavad sügavamalt

mõista erinevate osapoolte kogemusi ning hinnata süsteemi kitsaskohti. Intervjueerida tuleb vähemalt

kolme sihtrühma: (1) tööampse teinud töötuid, kellest vähemalt 4 inimest on teinud tööampse sama

tööandja juures, kus enne töötuna arvelolekut töötati ning vähemalt 4 inimest, kes on teinud tööampsu,

aga pole selle eest tasu saanud; (2) võrdlusrühma (tööampse mitte teinud töötuid) ning (3) tööandjaid,

kellest vähemalt pooled on tööampse sihtrühmale pakkunud.

1. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal ajutiste töötamiste arv kuude lõikes kooskõlas

üldise lühiajalise töötamisega (VÕS lepingutega) tööturul?

2. Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse oma ettevõttes?

3. Kui palju on ajutiseks töötamiseks sõlmitud tasuta lepinguid (inimene tegi tööd, kuid tasu ei

saanud)? Kas tasuta lepingute alusel töötamine on levinum kindlates ameti valdkondades? Kuidas

jagunevad tasuta ajutiselt töötanud töötud maakondade, soo ja haridustaseme lõikes? Kas

esmakordsele tasuta ajutistele töötamisele järgneb ka tasuta ajutine töötamine teistes

valdkondades?

4. Milline on registreeritud töötute (edaspidi töötute) valmisolek ja huvi tööampse teha?

4.1. Milline on töötute teadlikkus tööampsude tegemise võimalusest ja töötuna arvel oleku ajal

töötamise tingimustest?

4.2. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teevad enam noorematesse vanuserühmadesse kuuluvad

naised, samuti enam kõrgharidusega inimesed. Millistel põhjustel tööampse ei tehta?

4.3. Uuringust nähtus, et pärast seadusemuudatust on töötuna arveloleku kestus pikenenud.

Milline oli töötuse perioodil sihtrühma üldine aktiivsus tööle kandideerimisel võrreldes

võrdlusgrupiga? Kas ja milline on ajutist tööd teinud registreeritud töötute motivatsioon tööd

leida võrreldes võrdlusgrupiga? Kas ja mil määral pärssis tööampsude tegemine sihtrühma

tööle kandideerimist?

5. Kuidas hindavad tööampse teinud töötud saadud kogemust ning sellega kaasnevat protsessi?

5.1. Mis motiveerib tööampse tegema? Millised on tööampsust saadavad hüved inimese jaoks?

5.2. Kuivõrd on tööampse teinud töötud olnud ise aktiivsed tööampsude otsimisel ning mil

määral on neid suunatud töötukassa kaudu?

5.3. Kas tööampse teinud töötud leidsid tööampsu lihtsalt/ soovitud aja jooksul/ eelistatud

valdkonnas?

5.4. Kas ja milliseid kitsaskohti protsessis esines?

5.5. Uuringust selgus, et ajutist tööd teinud töötutest 26% tegi tööampse sama tööandja juures,

kus töötati enne töötuna arveletulekut. Seejuures 11% töötasid nii enne töötuna arveletulekut

kui ka töötuse lõppemise järgselt sama tööandja juures, kus nad tegid ka tööampse. Millistel

põhjustel tehakse tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna registreerimist?

Millistel põhjustel teevad töötud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna

arveletulekut töötati ning kuhu hiljem tagasi tööle naastakse?

Töövõtulepingu lisa 1 5.6. Millistel põhjustel tehakse tööampse ilma selle eest tasu saamata?

6. Milline on tööandjate valmisolek ja huvi registreeritud töötutele tööampse pakkuda?

6.1. Milline on tööandjate teadlikkus töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise võimalusest?

6.2. Kas ja mil määral erineb tööampsude pakkumine registreeritud töötutele võrreldes

tööampsude tegijatega, kes ei ole töötuna registreeritud?

6.3. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise võimaldamine

leevendanud tööandjate jaoks tööjõupuudust?

6.4. Mis motiveerib tööandjaid töötutele tööampse pakkuma? Millised on töötutele tööampsude

pakkumisest saadavad hüved tööandja jaoks?

6.5. Kas ja mil määral kasutavad tööandjad töötutele tööampsude pakkumist saamaks kinnitust

inimese sobivusele püsivalt tööle värbamiseks?

6.6. Kas ja mil määral on tööampsude pakkumine soodustanud hilisemat töötaja värbamist?

6.7. Kas ja mil määral on tööandjad võimaldanud tööampsude tegemist varasemalt samas

ettevõttes töötanud registreeritud töötutele? Mis on selle vajaduse tinginud?

II Uurimisülesanne: AJUTISE TÖÖTAMISE MÕJUDE JA TULEMUSLIKKUSE

HINDAMINE

Mõjude ja tulemuslikkuse analüüsimiseks tuleb omavahel sünteesida Eesti Töötukassa ja CITIS-e

analüüsist saadud teadmist pakkuja (registri)andmete analüüsist ja intervjuudest hangitud teadmisega,

mis üheskoos annavad informatsiooni alltoodud uurimisküsimustele vastamiseks. Samuti tuleb selle

uurimisülesande raames teha ettepanekuid meetme tõhustamiseks..

MÕJUD

1. Milline on töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise mõju tööturukäitumisele?

1.1. Kas ajutise töötamise võimaldamine võib olla põhjuseks, miks liigutakse hõivest töötusesse?

Võrrelda varasemat töötasu ja töötuse ajal saadud sissetulekut töötuskindlustushüvitisest,

töötutoetusest, töövõimetoetusest ja ajutisest töötamisest saadud tasu. Kui paljudel ajutise

töö tegijatel on töötuse perioodil saadud sissetulek suurem või sama võrreldes eelneva

töötasuga?

1.2. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud erinevate sotsiaalsete rühmade (nt noored,

vanemaealised, puudega, erinevas piirkonnas elavad inimesed, erinevate ametialadega

inimesed, erinevate haridustasemetega inimesed) tagasiliikumist tööle? Kas ja kuidas erineb

tööampse teinud töötute hõivesse liikumine ja hõives püsimine võrdlusgrupi omast?

1.3. Uuringust nähtus, et peale seadusemuudatust on arveloleku kestus pikenenud ning korduvalt

arvelolek ei ole oluliselt muutunud, mis on vastupidine tulem sellele, mis oli seaduse

muutmise eesmärgiks (kiirendada hõivesse liikumist ja vähendada korduvaid arveltulekuid)?

Kuivõrd on see tingitud majanduskeskkonnast ning kuivõrd töötuna arveloleku ajal ajutise

töötamise võimaldamisest?

2. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teinud töötute hulgas oli võrreldes võrdlusrühmaga

proportsionaalselt rohkem neid, kes said arveloleku ajal töötushüvitisi või -toetusi.

2.1. Mis võib olla põhjuseks, et hüvitise ja toetuseta registreeritud töötute hulgas on ajutist

töötamist kasutanud isikute osakaal väiksem võrreldes hüvitise ja toetuse saajatega?

2.2. Miks eelistavad ajutist töötamist töötuskindlustushüvitise saajate hulgas võrdlusgrupiga

võrreldes rohkem need, kellele on hüvitis määratud maksimumperioodiks ehk 360 päevaks?

3. Uuringust nähtus, et ajutiselt töötanute seas on võrreldes võrdlusgrupiga märkimisväärselt

rohkem palgatoetust saanuid, samas kui ajutist tööd teinud registreeritud töötute hulgas on

võrreldes võrdlusrühmaga rohkem inimesi, kes ei kuulu ühtegi riskirühma. Mis seda vastuolu

selgitab?

4. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud töötute vaesust või vaesusriski sattumist?

Kas ja kui palju on ajutise töö eest saadud tasu mõjutanud töötute absoluutset ja suhtelist

vaesust, sh millises ulatuses mõju avaldub? Kas ajutine töötamine toob töötu välja vaesusest

töötuse perioodil?

Töövõtulepingu lisa 1 TULEMUSLIKKUS

5. Kas ja mil määral mõjutab tööampsude tegemise aeg ja maht sihtrühma hõivesse liikumist?

5.1. 45,7%-l töötamisega seotud seisunditest on esimese tööampsu tegemise hetkeks töötuna

arvelolek kestnud neli ja enam kuud. Millistel põhjustel lükatakse esimese tööampsu

tegemist edasi?

5.2. Kõige enam tööampse tehakse töötuse perioodi teisel ja kolmandal kuul. Kas töötuse

perioodi alguses tööampse teinud registreeritud töötud on jõudnud kiiremini hõivesse

võrreldes töötuse perioodi hilisemas etapis tööampse teinud töötutega? Kas ja mil määral

mõjutab tööampsude tegemise aega töötuse perioodi jooksul sihtrühmale: (1) määratud TKH

periood, (2) määratud TKH suurus ja (3) TKH vähenemine 101. päevast? Miks on enim

ajutiselt töötatud teisel ja kolmandal arveloleku kuul?

6. Uuringus ilmnes vastuolu, et ajutist tööd mitte teinud inimesed liiguvad arvelt maha kiiremini

võrreldes tööampse teinud inimestega, samas on tööampsude tegemisel selgelt positiivne mõju

hõivesse liikumisele. Millest on vastuolu tingitud ning milline on lõplik hinnang meetme

tulemuslikkusele?

7. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad mõjutada töötajate motivatsiooni liikuda

hõivest töötusesse ja tagasiliikumist tööturule?

8. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad mõjutada tööandjate motivatsiooni

töötutele ajutise töötamise võimaldamisel (nt tööjõukulud, puudused regulatsioonis jne)?

Võimalusel tuua välja erisusi tegevusalade lõikes.

9. Uuringust ilmnes, et kõikidest kuu jooksul arvel olnud töötutest on vaadeldaval perioodil teinud

ajutist tööd kuus keskmiselt ligi 3%. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja

sobiv, et soodustada töötute hõivesse liikumist ja tööl püsimist? Kas ja milliseid tingimusi tuleks

muuta?

9.1. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja sobiv, et tõsta töötute sotsiaalset

kaitset ning hoidnud ära nende vaesusesse langemist?

9.2. Kuivõrd soodustavad ajutise töötamise tingimused koostoimes töötushüvitistega (lubatud

töötamise päevade arv kalendrikuus ja 24-kuulise ajavahemiku jooksul kokku ning tasu

piirangud) hõivesse jõudmist ning hõives püsimist?

Uurimisprojekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine

Uuringu tulemusel saavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa

teadmise selle kohta, kas ja milliseid muudatusi on vaja teha ajutise töötamise põhimõtetes. Tulemusi

saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. Uuringu tulemusena saavad tööandjad teavet mis

võimaldab neil tulevikus paremini kaasata ajutist tööjõudu. Eesti Töötukassa, sotsiaalteadlased ja

laiemalt kogu Eesti ühiskond saab uuringust teavet, kuidas mõjutab töötuse ajal ajutise töötamise

võimaldamine hõivesse jõudmist. Uuringule toetudes on edaspidi võimalik läbi viia täiendavaid

akadeemilisi uuringuid. Tööturul aktiivsed ning mitteaktiivsed inimesed saavad uuringu tulemusi

analüüsides paremini hinnata ja vajadusel teadlikult suunata enda tööturukäitumist.

Uurimisprojekti metodoloogia

Tellija eeldab peamiste andmeallikatena uurimisküsimustele vastamisel Eesti Töötukassa, Maksu- ja

Tolliameti ning vajadusel Äriregistri registriandmete kasutamist. Pakkujal tuleb uuringus

kasutatavate andmete kättesaadavuse ja maksumuse osas konsulteerida Statistikaametiga ning

arvestada sellega uuringueelarve ja pakkumuse koostamisel. Pakkujal tuleb arvestada võimalike aja-

ja rahaliste ressurssidega, mis andmete saamisega kaasnevad. Kui andmete saamisega kaasnevad

kulud, tuleb need tasuda pakkujal. Juhul, kui asjakohaste (registri)andmete saamine pole

objektiivsetel põhjustel võimalik (andmekaitse inspektsioon või muu asutus ei anna nõusolekut), tuleb

läbi viia küsitlus tööampse teinud töötute ja võrdlusrühma hulgas või kasutada muud

uurimismetodoloogiat, et saavutada uurimisülesandes seatud eesmärgid ja leida vastused

uurimisküsimustele.

Juhul kui taotleja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik

teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (edaspidi AKI), siis koostab taotluse AKI-

le taotleja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le tellija. Taotluse ajakavas peab arvestama

sellega, et AKI-lt teadusuuringu loa saamiseks kulub alates taotluse esitamisest vähemalt 30 päeva,

Töövõtulepingu lisa 1 lisaküsimuste tekkimisel ka kauem. Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine.

Töövõtjal tuleb tööde ajakavas arvestada nimetatud lubade taotlemisele ja menetlusele kuluva ajaga.

Arvestades eesmärki saada süvapilk meetme kasutamise, meetme puuduste ja selle arendamise

võimaluste kohta, tuleb pakkujal: (1) analüüsida asjakohaseid (registri)andmeid ja (2) viia läbi

intervjuud sihtrühmadega. Intervjueerida tuleb vähemalt kolme sihtrühma: (1) tööampse teinud

töötuid, kellest vähemalt 4 inimest on teinud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna

arvelolekut töötati ning vähemalt 4 inimest, kes on teinud tööampsu, aga pole selle eest tasu saanud;

(2) võrdlusrühma (tööampse mitte teinud töötuid) ning (3) tööandjaid, kellest vähemalt pooled on

tööampse sihtrühmale pakkunud. Juhul, kui pakkuja leiab, et on vajalik täiendavate sihtrühmade (nt

töötukassa esindajate) intervjueerimine, siis tuleb pakkujal need välja tuua ja põhjendada. Pakkujal

tuleb selgitada ja põhjendada ka intervjueerimise meetodi(te) valikut ja andmeanalüüsi põhivõtteid.

Lõplikud valikud intervjueeritavate osas lepitakse kokku Eesti Töötukassa ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga. Uurimisülesande teostamise kavas tuleb pakkujal selgitada,

milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida ja tuua välja intervjueeritavate minimaalne arv

koos nende valikute põhjendusega.

Kõikide uurimisülesannete teostamise kavad peavad sisaldavad järgmist6:

 täpsemad uurimisküsimused;

 andmed ja allikad, mida kasutatakse;

 andmekogumise meetodid;

 analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted.

Uuringu lõplik metoodika, sh intervjuude kavad kooskõlastatakse tellijaga pärast lepingu sõlmimist.

Uuringu aruanne koostatakse korrektses eesti keeles, uuringu lühikokkuvõte peamistest tulemustest

ka inglise keeles. Aruanne ja ingliskeelne lühikokkuvõte on keeleliselt toimetatud. Pakkumus peab

hõlmama lõpparuande struktuuri esialgset kirjeldust.

Kuidas vastab uurimisprojekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu

tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)

− Uudne. Varem ei ole Eestis uuritud seda, kas nn tööampsud täidavad neile pandud eesmärke,

rääkimata ettepanekute tegemisest olemasoleva regulatsiooni täiustamiseks.

− Loominguline. Uurimisküsimusi ja metodoloogilisi valikuid tuleb pakkujal täiendada ja selgitada

vastavalt tema visioonile selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannetele vastuseid

otsida. Tellija näeb, et kombineerida tuleb kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Tellija

on valmis selleks, et metodoloogilised valikud teisenevad mõnel määral uuringu käigus, uue teadmise

lisandudes.

− Ettemääramatu tulemusega. Tellija ei oska ette näha, millised on uuringu tulemused, kas

registreeritud töötud on uue võimaluse vastu võtnud, millisel määral ning mis on tänased takistused

tööampsude kasutamisele. Töö tulemused on väga vajalikud ja põnevad poliitikakujundajale –

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja poliitika rakendajale – töötukassale, meetme

edasiarendamiseks.

− Süstemaatiline. Kõik metodoloogilised valikud kirjeldatakse, põhjendatakse ja talletatakse

raportites. Need peavad olema omavahel kooskõlas ja sisaldama viiteid akadeemilistele allikatele.

Järgmine uurimuse etapp ehitatakse eelnevaga kogutud informatsiooni peale.

− Ülekantav ja/või korratav. Kuna metodoloogilised valikud on kirjeldatud, on uuring korratav.

Tulemused on, kui mitte otse ülekantavad teistele riikidele, siis kindlasti informeerivad teiste riikide

poliitikakujundajatele, kes loovad oma riigis sarnast regulatsiooni nagu Eestis on loodud. Eesti

arengud võivad olla väärt õppetunniks välisriikidele.

Pakkujal tuleb esitada

1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja sisust (k.a lõpparuande struktuuri esialgne kirjeldus).

2. Kõigi uurimisülesannete teostamise kava, mis sisaldab järgnevat:

6 Tellija on teadlik sellest, et teadusprojekti puhul võivad nimetatud punktid osaliselt projekti käigus teiseneda,

sest lisanduvad uued teadmised. Muudatused tuleb kooskõlastada tellijaga.

Töövõtulepingu lisa 1

 täpsemad uurimisküsimused;

 andmed ja allikad, mida kasutatakse;

 andmekogumise meetodid;

 analüüsimeetodid;

 uurimiseetilised väljakutsed ja nende lahendamise plaan, sh eetikakomitee ja AKI lubade

vajalikkus.7

3. Detailne aja- ja tegevuskava koos vastutajatega (kava peab sisaldama olulisemaid

koosolekuid tellijaga ning nende teemasid).

4. Uurimisrühma / konsortsiumi pädevused ja selle liikmete rollide kirjeldus, CVd.

5. Võimalike riskide kaardistus ning nende vältimise ja/või maandamise plaan koos

vastutajatega.

6. Uuringu eelarve peamiste kululiikide lõikes.

7. Kui pakkuja kavatseb teenuse osutamiseks kasutada koostööpartnereid, esitab ta pakkumuses

nende esindajate kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta (vabas vormis

allkirjastatud dokument).

Projekti orienteeriv ajakava

Uuringu lõpparuande esitamise tähtajaks on 43 nädalat peale lepingu sõlmimist. Pakkuja koostab

uuringu läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle tellijale koos pakkumusega. Allpool on toodud tellija

üldised ootused ajakavale.

Eduka pakkuja ja tellija vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate

teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, tellija kooskõlastab eduka pakkuja tööde

vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt järgmisi

etappe:

1. Avakoosolek toimub nädal peale lepingu sõlmimist, kus edukas pakkuja tutvustab uuringu

teostajaid ning tellija omapoolset uurimisrühma. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi

lähteülesandele ning edukas pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat.

2. Vahearuande esitamine toimub hiljemalt 30 nädalal pärast lepingu sõlmimist. Vahearuanne

peab sisaldama: 1) töötukassa ja CITIS-e uuringut täiendavat registriandmete analüüsi; 2)

esmaseid kvalitatiivanalüüsi tulemusi. Sellele järgneb vahekoosolek, kus edukas tellija

tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud probleeme. Pärast

vahearuande vastuvõtmist toimub esimene väljamakse 45% projekti eelarvest.

3. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 39 nädalal pärast lepingu sõlmimist ning

lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 41 nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Lõpparuanne peab sisaldama: 1) töötukassa ja CITIS-e uuringut täiendavat registriandmete

analüüsi; 2) kvalitatiivanalüüsi kolme sihtrühmaga; 3) hinnangut ajutise töötamise mõjude ja

tulemuslikkuse kohta perioodil 1. september 2020 kuni 30. aprill 2022 ning ettepanekuid

ajutise töötamise tõhustamiseks. Edukas pakkuja tutvustab tellijale uuringu lõpparuannet.

Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõpparuandele ning otsustab

selle heakskiitmise. Lõpparuandesse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub 39-43

nädalal.

4. Lõplikult valmis lõpparuande (pakkuja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud parandused

ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 43 nädalal pärast lepingu sõlmimist.

Edukas pakkuja esitab uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud

lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc

või .odf) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast lõpparuande vastuvõtmist

toimub teine väljamakse 45% projekti eelarvest.

7 Pakkumuses tuleb välja tuua, kas ja mis põhjustel on eetikakomitee ja/või AKI luba uuringu läbiviimiseks

vajalik.

Töövõtulepingu lisa 1 5. Lõpparuande tutvustamine 2 nädala jooksul pärast tellija poolt lõpparuande vastuvõtmist:

uuringu tulemuste presenteerimine kuni kahel korral. Pärast uuringu tulemuste

presenteerimist toimub viimane väljamakse - 10% projekti eelarvest.

Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest. Pakkuja

esitab koosolekute materjalid tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku

toimumist.

Tellija ootab, et pakkuja lisaks ajakavva täiendavaid arutelusid tellija ja uuringu juhtrühmaga.

Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused

publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)?

Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, töötukassale kui tööturu osapooltele

(sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on rakendunud ja kuidas seda meedet saab

tõhustada.

Töötukassa üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine ning

hõives püsimise toetamine, mistõttu on töötukassa jaoks oluline, et tööotsijad liiguksid võimalikult

kiiresti sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad nii töötukassal kui Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumil paremini planeerida edasisi tegevusi töötute toimetuleku ja

hõivesse liikumise toetamiseks, mis vastaks paremini konkreetse sihtrühma vajadustele. See

omakorda tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja

vaesusesse sattumist.

Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise tööjõu

värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme igapäevases

äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust.

Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase sissetuleku

parandamiseks. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu kõik tööturu osapooled ning siseriiklik

majandus laiemalt.

Uuringu tulemused (sh eesti-, ja ingliskeelsed kokkuvõtted) avaldatakse vähemalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

Nõuded uurimisrühmale

Pakkuja omab töö teostamiseks vähemalt kolmeliikmelist uurimisrühma. Pakkuja uurimisrühma

peavad minimaalselt kuuluma:

 projektijuht, kellel on konkursi algamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul kahe

konkursiobjektiga sarnase uurimisprojekti juhtimise kogemus;

 vähemalt üks analüütik, kellel on sotsiaalteadustes vähemalt magistrikraad ning konkursi

algamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kahe metodoloogiliselt sarnase

uuringu läbiviimise kogemus.

 tööturu ekspert, kellel on sotsiaalteadustest vähemalt magistrikraad ning tööturu (eelduslikult

tööhõive) valdkonnas põhjalikud teadmised ja kogemused, mida tõendab ka temaatiliste

publikatsioonide avaldamine viimasel viiel aastal.

 Vähemalt üks uurimismeeskonna liige peab olema käsitletav teadlasena teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse ja/või Frascati manuaali mõistes8. See tähendab, ta peab

omama varasemat kogemust vähemalt 3 (kolm) teadus- ja arendusprojektide läbiviimisel

teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes ning kes on

avaldatud vähemalt 3 (kolm) ETIS-e publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 ja 3.1

publikatsiooni.

Kui pakkuja hõlmab uurimisrühma lisapädevustega liikmeid, siis peab ta ka põhjendama nende

kaasamise vajalikkust. Lisapädevusi võetakse arvesse pakkumuse hindamisel. Kui uurimisrühmas

8 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page11

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062012012

Töövõtulepingu lisa 1 on kõrgetasemeliste9 asjakohastel teemadel kirjutatud teaduspublikatsioonidega liikmeid, võetakse

sedagi arvesse pakkumuse hindamisel. Pakkuja esitab uurimisrühma liikmete CV-d koos rollide

kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud uurimisrühma

liikmeid või tellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja

kogemused.

Uurimisprojekti rahaline maht ja eelarve jaotus

Uuringu eeldatav maksumus on 60 000 eurot (hind ilma käibemaksuta).

9 Eelkõige lähevad arvesse ETIS-e 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1 publikatsioonid.

TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/S/24-021-1

ERITINGIMUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik (edaspidi tellija),

ja

Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, registrikood 90005952, asukoht Ahtri tn 6a,

Tallinn 10151, mida esindab juhatuse liige Urmo Kübar (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest

ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on rakendusuuringu „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate

tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ läbiviimine (edaspidi Töö),

mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud

tingimustele. Töö hõlmab erinevate metodoloogiate alusel koostatud uuringut

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse1 (TTTS) § 42 sätestatud ajutise töötamise

regulatsiooni mõjudest töötute tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Töö

täpsem maht, ulatus ja kirjeldus ning Tööle esitatavad nõuded on toodud Lepingu lisas 1

(Tehniline kirjeldus).

2.2. Lepingu täitmise käigus on poolte kokkuleppel lubatud ajakava muuta eeldusel, et see ei

ületa Töö kogukestust (maksimaalselt 45 nädalat).

2.3. Leping sõlmitakse tellija korraldatud konkursi „Ajutise töötamise mõju töötuna

arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ tulemusena ning

vastavuses konkursi alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.4. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse

erandit kohaldades.

2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle tulemusena koostatud

lõpparuande tellijale üle elektroonselt 43 (nelikümmend kolm) nädala jooksul pärast

Lepingu allkirjastamist.

2.6. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi Akt, Lisa 6)

2.7. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates töövõtja digitaalselt

allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone.

2.8. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele

Töös ja määrab puudus(t)e kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates

digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Töövõtja poolt.

1 TTTS kehtis kuni 31.12.2023.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud Töö teostamise eest tasu summas 59 930 eurot,

millele lisandub käibemaks 13 184,60 eurot, summa kokku 73 114,60 eurot. Tasu

autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub

käesolevas punktis esitatud tasus.

3.2. Tööde eest tasumine toimub töövõtja poolt esitatud arve alusel. Töövõtja esitab arve

Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse

kolmes etapis (sealjuures I etapis tasub Tellija 45% kogusummast, II etapis 45%

kogusummast ja III etapis 10%):

3.2.1. I etapis tasutakse pärast vahekokkuvõtte vastuvõtmist 26 968,50 eurot (lisandub

käibemaks 5 933,07 eurot).

3.2.2. II etapis tasutakse pärast lõpparuande vastuvõtmist 26 968,50 eurot (lisandub

käibemaks 5 933,07 eurot).

3.2.3. III etapis tasutakse pärast lepingu lisa 1. Tehniline kirjeldus peatüki „Projekti

orienteeriv ajakava“ punktis 5. nimetatud Töö vastuvõtmist 5 993 eurot (lisandub

käibemaks 1318,46 eurot)

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Siirika Paulman, telefon 5887 8297, e-post [email protected].

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

Kirsti Melesk, telefon 506 4269, e-post [email protected].

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus;

5.1.2. Lisa 2. Menetluskord;

5.1.3. Lisa 3. Uurimisrühma pädevused;

5.1.4. Lisa 4. Pakkumuse eelarve;

5.1.5. Lisa 5. Hindamiskriteeriumid;

5.1.6. Lisa 6. Üleandmise vastuvõtmise akt.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku

teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand

Sihtrühm 1: Töötud

TEEMA: Tööampsude uuring

Hea [isiku nimi]!

Mõttekoda Praxis kutsub teid jagama oma kogemust ja arvamust ajutise töötamise kohta

töötuna registreerimise ajal.

Alates 2020. aastast on võimalik töötuna arveloleku ajal teha ajutiselt tööd selliselt, et õigus

töötushüvitistele ja -toetustele säilib. Kuna teil on hiljutine kokkupuude töötukassaga, soovime

kuulda teie tööotsingu kogemusest ja kokkupuutest ajutise töötamisega töötuse ajal.

Selleks sooviksime teiega kokku leppida vestluse aja (kuni 1 tund) teile sobivas kohas (kas

kohtudes või videokõne vahendusel). Teie panus on meile olulise väärtusega, et teha soovitusi

töötute paremaks toetamiseks tulevikus.

[Siia täpsema vestluse aja pakkumine]. Palun andke teada, milline aeg teile vestluseks kõige

paremini sobib või pakkuge välja mõni teile paremini sobiv aeg.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selles mitteosalemine ei too teile kaasa mingeid

tagajärgi. Kinnitame, et kõik teie vastused jäävad anonüümseteks. Me ei seosta kellegi antud

vastuseid nimega, me ei avalda kolmandatele osapooltele intervjueeritute nimesid. Intervjuu

salvestatakse teie nõusolekul ja salvestused kustutatakse uuringu lõppedes. Soovi korral on teil

õigus salvestusega tutvuda ja otsustada selle kasutamist keelata ka uuringu järel. Intervjuude

tulemusi analüüsitakse üksnes anonüümsel kujul. Kasutades intervjuude tsitaate uuringu

raportis, ei ole sinna juurde lisatud vastajaid identifitseerivat infot. Kui teil tekib täiendavaid

küsimusi uuringu või andmekaitse kohta, vastavad meie uuringumeeskonna liikmed neile

meeleldi.

[Intervjuud läbi viiva projektimeeskonna liikme kontakt]

Sihtrühm 2: Tööandjad

TEEMA: Tööampsude uuring

Hea [isiku nimi]!

Mõttekoda Praxis kutsub teid jagama oma kogemust ajutiste töötajate värbamise kohta.

Alates 2020. aastast on võimalik töötuna arvel oleku ajal teha ajutiselt tööd selliselt, et õigus

töötushüvitistele ja -toetustele säilib. Kuna teie ettevõttel on varasem kokkupuude ajutiste

töötajate värbamisega, soovime kuulda teie kogemusest ja kokkupuutest ajutiste töötajatega,

nende värbamise põhjustest ja kogetud väljakutsetest.

Selleks sooviksime teiega kokku leppida vestluse aja (kuni 1 tund) teile sobivas kohas (kas

kohtudes või videokõne vahendusel). Teie panus on meile olulise väärtusega, et teha soovitusi

ajutise töötamise tõhusamaks rakendamiseks tulevikus.

[Siia täpsema vestluse aja pakkumine]. Palun andke teada, milline aeg teile vestluseks kõige

paremini sobib või pakkuge välja mõni teile paremini sobiv aeg.

Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selles mitteosalemine ei too teile kaasa mingeid

tagajärgi. Kinnitame, et kõik teie vastused jäävad anonüümseteks. Me ei seosta kellegi antud

vastuseid isiku ega ettevõtte nimega, me ei avalda kolmandatele osapooltele intervjueeritute

nimekirja. Intervjuu salvestatakse teie nõusolekul ja salvestused kustutatakse uuringu lõppedes.

Soovi korral on teil õigus salvestusega tutvuda ja otsustada selle kasutamist keelata ka uuringu

järel. Intervjuude tulemusi analüüsitakse üksnes anonüümsel kujul. Kasutades intervjuude

tsitaate uuringu raportis, ei ole sinna juurde lisatud vastajaid identifitseerivat infot. Kui teil

tekib täiendavaid küsimusi uuringu või andmekaitse kohta, vastavad meie uuringumeeskonna

liikmed neile meeleldi.

[Intervjuud läbi viiva projektimeeskonna liikme kontakt]

Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad

andmeallikad

1. uurimisülesanne uuringu etappide kaupa

Analüüsi

etapp

Uurimisküsimused Kasutatavad

andmed

Kirjanduse

ülevaade:

tööampsud

teistes riikides

1. Millised on tööampsude mõju ja tulemuslikkuse hinnangud teiste

riikide kogemuse järgi?

2. Millised tegurid nende analüüside järgi tööampsude mõju ja

tulemuslikkust võimendavad/suunavad?

3. Millised on olnud lahendused tööampsude mõju ja tulemuslikkuse

suurendamiseks? Kui infot on, siis milliseid tulemusi need

muudatused on andnud?

Kirjanduse ülevaade

Tööampsude

poliitika disain

ja rakendamine

1. Millised on tööampsudele seatud eesmärgid ja kuidas need on seni

täidetud? Mis toetab, mis takistab eesmärkide täitmist?

2. Kuivõrd vastavad tööampsud sihtrühmade vajadustele? Kellel on

vaja tööampsude tegemise võimalust?

3. Milline on töötute valmisolek tööampse teha? Millistest teguritest

see sõltub?

4. Kuivõrd mõjutavad meetme rakendamist välised tegurid (tööturu

olukord, tööpakkumiste kättesaadavus jms)? Kuivõrd on

mõjutanud Ukraina põgenike kasv Eestis? Kuivõrd on mõjutanud

meetme rakendamise esimest pilti COVID-19 periood

(selgituseks: analüüsitud perioodi sisse on jäänud COVID-19

piirangute rakendamine, mis võib ülevaadet meetme kasutamisest

mõjutada)

5. Kas teenusel osalevad need sihtrühmad, kellel on selleks

poliitikakujundaja hinnangu järgi vajadus? Kui vajalikud

sihtrühmad tööampsude tegemiseni ei jõua, siis miks (mis on

takistused)?

6. Milline on sihtrühmade ligipääs tööampsudele ja kuidas toetab

töötukassa süsteem (nõustajate tegevus, jagatav info vms)

tööampsudeni jõudmist? Milliste teiste osapoolte panus on vajalik,

et töötud leiaksid ja kasutaksid tööampsude võimalust?

7. Milline on protsess tööampse pakkuvate tööandjate leidmiseks

ning tööotsijate ja tööandjate omavahel kokku viimiseks? Kuidas

ja millised töötukassa tegevused seda toetavad? Milliste teiste

osapoolte panus on vajalik?

Dokumendianalüüs

Ekspertintervjuud

(MKM ja töötukassa

esindajad)

Tööampsude

tegemine:

sihtrühm töötud

1. Milline on registreeritud töötute valmisolek ja huvi tööampse teha?

1.1. Milline on töötute teadlikkus tööampsude tegemise võimalusest ja

töötuna arvel oleku ajal töötamise tingimustest?

1.2. Milline on ligipääs tööampsude võimalustele? Kuivõrd on

tööampsude pakkumisi otsitud, kuivõrd neid on ette sattunud

tööotsingute käigus? (Selgituseks: inimestele ei pruugi tööampsud

olla alati kättesaadavad)

1.3. Milline on töötute suhtumine tööampsudesse ja kuivõrd ollakse

valmis seda tegema, kui võimalus avaneb? (Selgituseks:

tööampsude tegemist võib piirata ka negatiivne suhtumine

tööampsudesse, madal valmisolek pidevalt uue keskkonnaga

kohaneda)

1.4. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teevad enam noorematesse

vanuserühmadesse kuuluvad naised, samuti enam kõrgharidusega

inimesed. Millistel põhjustel tööampse ei tehta?

1.5. Milliseid töö otsimise viise registreeritud töötud kasutavad ning

millised viisid viivad suurema tõenäosusega tööampsude

Intervjuud: tööampse

teinud töötud ja mitte

teinud töötud

leidmiseni? (Selgituseks: tööampsudeni võivad viia erinevad töö

otsimise strateegiad)

1.6. Milline on kogemus tööampsule kandideerimisel, kuivõrd see

motiveeris uuesti proovima tööampse? (Selgituseks: negatiivne

kogemus tööampsude otsimisega võib uuesti proovimise

motivatsiooni vähendada)

1.7. Uuringust nähtus, et pärast seadusemuudatust on töötuna

arveloleku kestus pikenenud. Milline oli töötuse perioodil

sihtrühma üldine aktiivsus tööle kandideerimisel võrreldes

võrdlusgrupiga? Kas ja milline on ajutist tööd teinud

registreeritud töötute motivatsioon tööd leida võrreldes

võrdlusgrupiga? Kas ja mil määral pärssis tööampsude tegemine

sihtrühma tööle kandideerimist? Milline on olnud töötusega

kohanemise protsess, millal algab aktiivsem töö otsimise periood?

(Selgituseks: aktiivse tööotsingu algus võib erineda tulenevalt

kohanemisega töötusega, töö otsimise oskuste omandamine jms)

1.8. Millised tingimused peaksid olema täidetud, et tööampsude

tegemine oleks vastuvõetav?

2. Kuidas hindavad tööampse teinud töötud saadud kogemust ning sellega

kaasnevat protsessi?

2.1. Mis motiveerib tööampse tegema? Millised on tööampsust

saadavad hüved inimese jaoks? Milline roll on tööturu aktiivsusel,

milline rahalisel kasul?

2.2. Kuivõrd on tööampse teinud töötud olnud ise aktiivsed

tööampsude otsimisel ning mil määral on neid suunatud

töötukassa kaudu?

2.3. Kas tööampse teinud töötud leidsid tööampsu lihtsalt/soovitud aja

jooksul/eelistatud valdkonnas?

2.4. Milline on olnud tööampsu valiku ja kandideerimise protsess (kui

palju pidi kandideerima, et tööampse saada, kas tööampsu

tegemiseks on sihilikult vaid tööampsude võimalusi otsitud jms)?

2.5. Kas ja milliseid kitsaskohti protsessis esines?

2.6. Kuivõrd motiveeris tööampsu tegemise kogemus seda uuesti

proovima? Miks, miks mitte?

2.7. Uuringust selgus, et ajutist tööd teinud töötutest 26% tegi

tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna

arveletulekut. Seejuures 11% töötasid nii enne töötuna

arveletulekut kui ka töötuse lõppemise järgselt sama tööandja

juures, kus nad tegid ka tööampse. Millistel põhjustel tehakse

tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna

registreerimist? Millistel põhjustel teevad töötud tööampse sama

tööandja juures, kus enne töötuna arveletulekut töötati ning kuhu

hiljem tagasi tööle naastakse?

2.8. Millistel põhjustel tehakse tööampse ilma selle eest tasu saamata?

Mis töö see on?

2.9. Kas ja kuidas mõjutab tööampsu tegemine edasist tööotsingu

protsessi (sh püsivale tööle saamist, uuesti tööampsude

proovimist jms)?

Intervjuud: tööampse

teinud töötud

Tööampsude

tegemine:

sihtrühm

tööandjad

1. Milline on tööandjate valmisolek ja huvi registreeritud töötutele

tööampse pakkuda?

1.1. Milline on tööandjate teadlikkus töötuna arveloleku ajal

tööampsude tegemise võimalusest?

1.2. Kas ja mil määral erineb tööampsude pakkumine registreeritud

töötutele võrreldes tööampsude tegijatega, kes ei ole töötuna

registreeritud?

1.3. Mis motiveerib tööandjaid töötutele tööampse pakkuma? Millised

on töötutele tööampsude pakkumisest saadavad hüved tööandja

jaoks?

Intervjuud: tööampse

pakkunud tööandjad

ja tööampse viimase

aasta jooksul mitte

pakkunud tööandjad,

tööandjate

esindusorganisatsioon

id

1.4. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise

võimaldamine leevendanud tööandjate jaoks tööjõupuudust?

1.5. Kas ja mil määral kasutavad tööandjad töötutele tööampsude

pakkumist saamaks kinnitust inimese sobivusele püsivalt tööle

värbamiseks?

1.6. Kas ja mil määral on tööampsude pakkumine soodustanud

hilisemat töötaja värbamist?

1.7. Kas ja mil määral on tööandjad võimaldanud tööampsude

tegemist varasemalt samas ettevõttes töötanud registreeritud

töötutele? Mis on selle vajaduse tinginud?

1.8. Milline on tööampsude tegijate värbamise protsess tööandjale?

Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid töötajaid peamiselt

otsitakse? Kuivõrd see protsess pakub ligipääsu registreeritud

töötutele?

1.9. Milline on olnud varasem kogemus tööampsude pakkumisega?

Kuivõrd see on motiveerinud seda uuesti kaaluma või pakkuma?

1.10. Kui tööampsude pakkumisest on loobutud, siis miks enam

tööampse ei pakuta?

2. Tööampsude pakkumise kogemus tööandjatele (kokkupuude

töötukassaga):

2.1. Kuidas otsitakse töötajaid tööampsude jaoks? Milliseid kanaleid

kasutatakse lisaks töötukassale?

2.2. Mis ajendas töötukassast tööampsude tegijaid otsima?

2.3. Kuidas ollakse rahul tööampsude tegijate otsimisega töötukassas

võrreldes muude kanalitega? Mis on hästi, mis võiks olla

paremini?

3. Milline on tööampsude iseloom ja ootused tööampse tegevale tööjõule?

3.1. Millistele töödele võetakse tööampsude tegijaid? Millest sõltub

valmisolek pakkuda tööampsu (ametikoht, valdkond vms)?

3.2. Millist tööjõudu otsitakse tööampsu jaoks? Mis on ootused

ettevalmistusele ja kvalifikatsioonile?

3.3. Millised on ootused tööampsu tegeva tööjõu otsingule – kui

kiiresti on tööjõudu vaja, mis on selleks parimad kanalid? Miks?

Intervjuud:

tööampse

töötukassa kaudu

pakkunud

tööandjad

Tööampsude

registripõhine

täiendav analüüs

1. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal ajutiste töötamiste arv

kuude lõikes kooskõlas üldise lühiajalise töötamisega (VÕS

lepingutega) tööturul?

2. Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse

oma ettevõttes?

3. Kui palju on ajutiseks töötamiseks sõlmitud tasuta lepinguid

(inimene tegi tööd, kuid tasu ei saanud)? Kas tasuta lepingute

alusel töötamine on levinum kindlates ameti valdkondades?

Kuidas jagunevad tasuta ajutiselt töötanud töötud maakondade, soo

ja haridustaseme lõikes? Kas esmakordsele tasuta ajutistele

töötamisele järgneb ka tasuta ajutine töötamine teistes

valdkondades?

Registriandmed:

Töötukassa

registriandmed

(töötuna arveloleku

episoodid)

Töötamise register:

ajutise töötamise

episoodide

tuvastamiseks nii

töölepingu kui VÕS

lepingutega, juhtimis-

või kontrollorgani

liikmete töötamine

EMTA

registriandmed:

kombineerituna TÖR

andmetega saab luua

ülevaate ajutisest

töötamisest, mille eest

töötasu ei ole

makstud. Erinevate

rühmade võrdluseks

on vaja lisada

registritest

taustaandmed (TÖR

järgi ajutise töö

ametiala, töökoha

maakond, sugu ja

Statistikaameti

kombineeritud

andmetest kõrgeim

omandatud

haridustase ajutise töö

tegemise hetkel).

2. uurimisülesanne: mõju ja tulemuslikkuse hindamine

Uurimisküsimused Kasutatavad andmed

1. Milline on töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise mõju

tööturukäitumisele? Millised võimalikud tegurid seda mõju

suurendavad/ vähendavad?

1.1. Kas ajutise töötamise võimaldamine võib olla põhjuseks,

miks liigutakse hõivest töötusesse? Võrrelda varasemat

töötasu ja töötuse ajal saadud sissetulekut

töötuskindlustushüvitisest (TKH), töötutoetusest,

töövõimetoetusest ja ajutisest töötamisest saadud tasu.

Kui paljudel ajutise töö tegijatel on töötuse perioodil

saadud sissetulek suurem või sama võrreldes eelneva

töötasuga?

1.2. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud erinevate

sotsiaalsete rühmade (nt noored, vanemaealised, puudega,

erinevas piirkonnas elavad inimesed, erinevate

ametialadega inimesed, erinevate haridustasemetega

inimesed) tagasiliikumist tööle? Kas ja kuidas erineb

tööampse teinud töötute hõivesse liikumine ja hõives

püsimine võrdlusgrupi omast?

1.3. Töötukassa uuringust1 nähtus, et peale seadusemuudatust

on arveloleku kestus pikenenud ning korduvalt arvelolek

ei ole oluliselt muutunud, mis on vastupidine tulem

sellele, mis oli seaduse muutmise eesmärgiks (kiirendada

hõivesse liikumist ja vähendada korduvaid

arveletulekuid)? Kuivõrd on see tingitud

majanduskeskkonnast ning kuivõrd töötuna arveloleku

ajal ajutise töötamise võimaldamisest? (Selgitus: selleks,

et eristada majanduskeskkonna mõju tuleks analüüsida

tööampsude mõju arveloleku kestusele pikema perioodi

vältel. Käesolevas uuringus on võimalik lisada analüüsi

perioodile üks aasta kuid sellegi poolest ei pruugi see

pakkuda adekvaatset selgitust selle kohta kui suur on

majanduskeskkonna mõju ja kui suur meetme enda mõju)

1.4. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teinud töötute hulgas oli

võrreldes võrdlusrühmaga proportsionaalselt rohkem

neid, kes said arveloleku ajal töötushüvitisi või -toetusi.

Mis võib olla põhjuseks, et hüvitise ja toetuseta

registreeritud töötute hulgas on ajutist tööd teinud isikute

osakaal väiksem võrreldes hüvitise ja toetuse saajatega?

Registriandmete analüüs (EMTA ja töötukassa

andmed sissetulekute ning töötuna saadud

toetuste/hüvitiste kohta; töötukassa ja TÖR

andmed tööturu staatuse kohta peale ajutise

töötamise episoode; Statistikaameti erinevatest

andmestikest kombineeritud taustaandmed (nt

kõrgeim omandatud haridustase)

Intervjuud töötutega (töötamise motivatsioon

erinevate toetuste või hüvitiste saamise/mitte

saamise korral).

1 Töötukassa (2023) Ajutine töötamine töötuna arvel oleku ajal. Ülevaade perioodist 1.09.2020-31.08.2022.

https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2023-

11/Ajutine%20t%C3%B6%C3%B6tamine%20t%C3%B6%C3%B6tuna%20arveloleku%20ajal_2023.pdf

1.5. Miks eelistavad ajutist töötamist TKH saajate hulgas

võrdlusgrupiga võrreldes rohkem need, kellele on hüvitis

määratud maksimumperioodiks ehk 360 päevaks?

1.6. Uuringust nähtus, et ajutiselt töötanute seas on võrreldes

võrdlusgrupiga märkimisväärselt rohkem palgatoetust

saanuid, samas kui ajutist tööd teinud registreeritud

töötute hulgas on võrreldes võrdlusrühmaga rohkem

inimesi, kes ei kuulu ühtegi riskirühma. Mis seda vastuolu

selgitab?

2. Milline on ajutise töötamise mõju tööturunäitajatele: kas ja mil

määral mõjutab tööampsude tegemise aeg ja maht sihtrühma

hõivesse liikumist?

2.1. 45,7%-l töötamisega seotud seisunditest on esimese

tööampsu tegemise hetkeks töötuna arvelolek kestnud neli

ja enam kuud. Millistel põhjustel lükatakse esimese

tööampsu tegemist edasi?

2.2. Kõige enam tööampse tehakse töötuse perioodi teisel ja

kolmandal kuul. Kas töötuse perioodi alguses tööampse

teinud registreeritud töötud on jõudnud kiiremini hõivesse

võrreldes töötuse perioodi hilisemas etapis tööampse

teinud töötutega? Kas ja mil määral mõjutab tööampsude

tegemise aega töötuse perioodi jooksul sihtrühmale: (1)

määratud TKH periood, (2) määratud TKH suurus ja (3)

TKH vähenemine 101. päevast? Miks on enim ajutiselt

töötatud teisel ja kolmandal arveloleku kuul?

2.3. Kuivõrd erineb hõivesse liikumine inimestel, kes teevad

tööampse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse piirangute

raames, kuivõrd neil, kes teevad suuremaid tööampse

ning peatavad selleks töötuse, kuid liiguvad siis

töötusesse tagasi? (Selgituseks: eesmärk on võrrelda kas

TTTS seaduse piirangute järgi tööampsude tegijad

erinevad kuidagi nendest, kes teevad suuremaid

tööampse, sealjuures kuidas erineb hõivesse liikumine ja

mis tegurid seda mõjutavad)

3. Uuringus ilmnes vastuolu, et ajutist tööd mitte teinud inimesed

liiguvad arvelt maha kiiremini võrreldes tööampse teinud

inimestega, samas on tööampsude tegemisel selgelt positiivne

mõju hõivesse liikumisele. Millest on vastuolu tingitud ning

milline on lõplik hinnang meetme tulemuslikkusele?

1. Milline on mõju sissetulekutele ja vaesusele (vaesusriski

sattumisele)?

1.1. Kas ja kui palju on ajutise töö eest saadud tasu mõjutanud

töötute absoluutset ja suhtelist vaesust, sh millises

ulatuses mõju avaldub? Kas ajutine töötamine toob töötu

välja vaesusest töötuse perioodil?

Registriandmete analüüs (EMTA ja Töötukassa

andmed sissetulekute ning töötuna saadud

toetuste/hüvitiste kohta)

1. Kuidas mõjutab tööampsude disain ja ülesehitus sekkumise

tulemuslikkust?

1.1. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad

mõjutada töötajate motivatsiooni liikuda hõivest

töötusesse ja tagasiliikumist tööturule?

1.2. Kas ja milliseid kitsaskohti esineb süsteemis, mis võivad

mõjutada tööandjate motivatsiooni võimaldada töötutele

ajutist töötamist (nt tööjõukulud, puudused regulatsioonis

jne)? Võimalusel tuua välja erisusi tegevusalade lõikes.

Kogutud andmete süntees (planeeritud

sekkumisloogika ja tegeliku sekkumise analüüsi

kõrvutamine aitab tuvastada võimalikud

süsteemi kitsaskohad)

1.3. Uuringust ilmnes, et kõikidest kuu jooksul arvel olnud

töötutest on vaadeldaval perioodil teinud ajutist tööd kuus

keskmiselt ligi 3%. Kuivõrd on ajutise töötamise

regulatsioon asjakohane ja sobiv, et soodustada töötute

hõivesse liikumist ja tööl püsimist? Kas ja milliseid

tingimusi tuleks muuta?

1.4. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja

sobiv, et tõsta töötute sotsiaalset kaitset ning hoida ära

nende vaesusesse langemist?

1.5. Kuivõrd soodustavad ajutise töötamise tingimused

koostoimes töötushüvitistega (lubatud töötamise päevade

arv kalendrikuus ja 24-kuulise ajavahemiku jooksul kokku

ning tasu piirangud) hõivesse jõudmist ning hõives

püsimist?

Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus

Kvalitatiivuuring: intervjuud töötute ja tööandjate esindajatega

Päringu allikas: Töötukassa andmekogu

Planeeritud intervjuude arv ja sellele vastav andmepäringu maht Uuritav sihtrühm Intervjuude arv Töötukassa andmekogust küsitav kontaktandmete

arv

Töötud, kes on tööampse teinud 15 150 (10 kontakti iga intervjuu kohta)

Töötud, kes ei ole tööampse teinud

määratud perioodil

8 80 (10 kontakti iga intervjuu kohta)

Tööandjad, kelle juures

registreeritud töötud on tööampse

teinud

10 50 (5 kontakti iga intervjuu kohta)

Tööandjad, kelle juures viimase

aasta jooksul ei ole registreeritud

töötud tööampse teinud (kuid kelle

juures on enne 2023. aastat

tööampse tehtud)

5 25 (5 kontakti iga intervjuu kohta)

Päringu sisu: töötute intervjuud Töötud, kes on tööampse teinud Töötud, kes ei ole tööampse teinud

määratud perioodil

Ajaperiood 01.2023 – 02.2024

Valikukriteerium Juhusliku valiku alusel määratud

perioodil vähemalt 1 korra

tööampse teinud töötud

Juhusliku valiku alusel määratud

perioodil tööampse mitte teinud

töötud

Päringu maht 75 isiku kontaktandmed 40 isiku kontaktandmed

Päringus sisalduvad tunnused  Ees- ja perekonnanimi

 Telefon

 E-post

 On teinud tööampse sama

tööandja juures, kus enne

töötuna arvel olekut töötati

(jah/ei) (vähemalt 20 kontakti

jaoks peab see tingimus olema

täidetud, st tunnuse väärtus

„jah“)

 On teinud tööampse, aga pole

töötukassa andmetel selle eest

tasu saanud (jah/ei) (vähemalt

20 kontakti jaoks peab see

tingimus olema täidetud, st

tunnuse väärtus „jah“)

 On juht- või kontrollorgani

liige (jah/ei) (vähemalt 5

kontakti jaoks peab see

tingimus olema täidetud, st

tunnuse väärtus „jah“)

 Ees- ja perekonnanimi

 Telefon

 E-post

Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on erineva taustaga inimesi, sh soo,

vanuse, põhilise suhtluskeele, elukoha maakonna lõikes. Vastavate

tunnuste esindatust jälgib Töötukassa päringu väljavõtet tehes, et tagada

valimi mitmekülgsus, kuid nimetatud tunnuste esinemise kohta uuringu

läbiviijale andmeid ei väljastata, et vähendada väljastatavate andmete

mahtu.

Päringu sisu: tööandjate intervjuud Tööandjad, kelle juures

registreeritud töötud on tööampse

teinud

Tööandjad, kelle juures ei ole

töötud tööampse teinud viimase

aasta jooksul, kuid kelle juures on

tööampse tehtud enne 2023. aastat.

Ajaperiood 01.2023 – 02.2024

Päringu maht 50 ettevõtte kontaktandmed 25 ettevõtte kontaktandmed

Valikukriteerium  20 ettevõtte nime on

nimetatud perioodil kõige

enam tööampse pakkunud

tööandjad

 Ülejäänud 30 ettevõtte

kontakti on juhusliku valiku

alusel ülejäänud tööampse

pakkunud tööandjate seast

Juhusliku valiku alusel tööandjad,

kes nimetatud perioodil ei ole

tööampse pakkunud ühtegi korda,

kuid on seda teinud enne

01.01.2023.

Päringus sisalduvad tunnused  Ettevõtte nimi

 Telefon

 E-post

 Ettevõtte nimi

 Telefon

 E-post

Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on esindatud ettevõtteid

erinevatest majandussektoritest.

Registriandmete päring

Päring 1: registreeritud töötute päring

1.1 Töötukassa andmekogu

Ajaperiood: 01.09.2020-31.12.2023

Valikukriteerium: Ülal toodud ajaperioodil töötukassas registreeritud töötud (registreerimise

alguse aja järgi). Selgitus: arvestame kõiki töötuid, kes vastaval ajavahemikul on vähemalt

ühe päeva töötuna arvel olnud

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

Tunnused:

 Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse

pseudonümiseeritud ID-ga)

 Registreeritud töötuse algus- ja lõpu kuupäevad (kõik määratud ajavahemikku jäävad

töötuse episoodid)

 Töötuna arveloleku lõpetamise põhjus

 Sugu

 Sünniaasta

 Kõrgeim omandatud haridustase

 Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel

 Tegelik elukoht (kohaliku omavalituse tasemel)

 Isikul on tervisest tulenev takistus töötamiseks (eristades puuduv töövõime/osaline

töövõime)

 Töötutoetuse väljamakse kuupäevad ja summad

 Riskirühma kuulumine (eristades riskirühma kategooriaid)

 Palgatoetuse teenusel osalemise algus- ja lõpukuupäev

 Tööampsu algus- ja lõpukuupäev

 Tööampsu tööandja registrikood (kui on) ja nimetus (tunnused eemaldatakse Statistikaameti

poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud koodiga)

 Tööampsu tööandja EMTAK tegevusala

 Tööampsust saadud bruto sissetulek (kui on märgitud)

 Juhtimis- ja kontrollorgani liige (jah/ei)

 Juhtumis- ja kontrollorgani liikme staatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev

 Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad

 Töötuskindlustushüvitise määratud periood (kas 180, 210, 270, 300 või 360 päevaks)

 Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad

 Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad

 Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja summad

1.2 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed)

Ajaperiood: 1.01.2020-31.12.2023 (selgituseks: Statistikaameti lisatav päring on varasema

algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja

tööampsude tegemist)

Valikukriteerium: Andmestik 1 valimiisikud

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):

 Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse

pseudonümiseeritud ID-ga)

 Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades:

o Brutoväljamakse

o Deklareeritud tulumaksu summa

o Deklareeritud töötuskindlustuse summa

o Kogumispensioni summa

o Sotsiaalmaksu summa

o Väljamakse liik, sh eristades:

 Tööleping (väljamakse liigid 10, 11, 12, 15, 161)

 Võlaõiguslik leping (väljamakse liigid 17,18,19,20)

 Juhtimis-kontrollorgani liige (väljamakse liigid 21,22,23)

 Igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu kuus (väljamakse liigid 14;

24; 32; 33; 34; 35; pensionid ja kindlustushüvitised 40-49; vanemahüvitis

53);

 Muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59, v.a. 53)

o Kuu

o Aasta

o Aastate 2021-2022 eest deklareeritud ettevõtlustulu FIEna

Tunnused tuginedes töötamise registrile:

 Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse

pseudonümiseeritud ID-ga)

 Töösuhte algus- ja lõpukuupäev

 Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)

 Tööandja pseudonümiseeritud kood (pseudonümiseerimise aluseks registrikood)

 Viimane ametinimetus (ISCO-08);

 Töösuhte liik

o Tööleping

1 Väljamakse liigid: TSD lisa 1 täitmise juhend alates 1.07.2021

o Avalik teenistus

o Võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping)

o Juhtimis-, kontrollorgani liige

o Muu

 Töökoormus

Päring 2: VÕS lepinguga töötajate päring (võrdlusrühm)

1.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed)

Ajaperiood: 1.09.2020-31.12.2023

Valikukriteerium: määratud ajaperioodil alustatud VÕS töösuhted (töösuhte liik = võlaõiguslik

leping)

Tunnused tuginedes töötamise registrile:

 Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse

pseudonümiseeritud ID-ga. ID peab kattuma registreeritud töötute päringuga, et oleks

võimalik eemaldada nt tööampsude tegijad võrreldes registreeritud töötute

andmebaasiga)

 Juhtimis- või kontrollorgani liige (töötamise liigi kood = 601)

 Juhtimis- või kontrollorgani liikme staatuse (vastava töötamise liigi) algus- ja

lõpukuupäev

 Sõlmitud VÕS ning juhtimis- ja kontrollorgani liikme lepingute kohta:

o Lepingu liik

o Töösuhte algus- ja lõpukuupäev

o Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)

o Ametinimetus (ISCO-08) (kui on märgitud)

o Tööandja pseudonümiseeritud kood

o Töökoormus (kui on märgitud)

Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):

 Pseudonüümiseeritud ID

 Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades:

o Võlaõiguslik leping (17,18,19,20)

Taustatunnused tuginedes Statistikaameti andmestikele:

 Sünniaasta

 Sugu

 Kõrgeim omandatud haridustase

 Töövõime ulatus

 Elukoha omavalitsus seisuga 1.1.2023

Lisa 5. Intervjuu kava mustand1

Intervjuu kava tööandjatega

Sissejuhatus

 Enda ja uuringu tutvustus

 Uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas ajutine töötamine e tööampsude tegemine mõjutab

tööturukäitumist, tööotsimist ja töötust. Meile pakub huvi tööandjate vaade ja suhtumine

lühiajalisse töötamisse.

 Uuringu tellijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 Intervjuu on anonüümne ja tulemused esitatakse üldistatud kujul. Intervjuu eesmärk on mõista

teie ettevõtte kogemust tööampsudega. Me ei tee järelevalvet, ei ole õigeid ega valesid

vastuseid. Kui te ei soovi küsimusele vastata või see pole asjakohane, siis palun öelge seda.

 Salvestamise jaoks nõusoleku küsimine. Vajadusel andmekaitse küsimustele vastamine.

Suhtumine tööampsude tegemisse

(Kõik tööandjad)

1. Sissejuhatuseks: Rääkige, palun, paari sõnaga oma ettevõttest – millises sektoris tegutsete ja

kui suur on teie ettevõte?

2. Palun kirjeldage, kas teie ettevõttes kasutatakse lühiajalist tööjõudu? Miks, millal, mis tööde

puhul? Miks ei?

a. Mis on teie jaoks lühiajaline töötamine?

3. Kas teil on info, et töötuna arveloleku ajal on ajutine töötamine lubatud, nii et arvelolek ei

katke?

4. Kui te mõtlete töötu lühiajalisele töötamisele e tööampsule, kas teie ettevõtte jaoks erineb

tööampsu pakkumine töötutele kuidagi sellest, kui lühiajalist tööd pakkuda neile, kes ei ole

töötuna registreeritud?

a. Mil määral see erineb? Mis on erinevused?

b. Kas töötutele seatud piirangud on teie arvates põhjendatud ja optimaalsed? (Kui ei

tea piiranguid, siis tutvusta eelnevalt). Kas need lähevad kokku teie ettevõtte

vajadustega?

c. Milline lühiajaline töötamine vastab teie ettevõtte vajadustele?

5. Mis motiveerib teie arvates tööandjat töötutele tööampse pakkuma?

6. Miks on teie ettevõttes tööampsude pakkumine vajalik?

a. Kas tööampsud leevendavad tööjõupuudust?

b. Kas teie ettevõttes on tööampse kasutatud tööjõupuuduse leevendamiseks?

c. Millal on ettevõttel ajutist tööjõudu rohkem vaja ja millal vähem vaja (nt Covid aeg,

majanduslanguse aeg)?

d. Kas tööampsude pakkumisel on teie jaoks veel mingeid positiivseid aspekte või

mõjusid?

7. Kuivõrd võimaldavad teie arvates tööampsud testida inimese sobivust püsivalt tööle

värbamiseks?

a. Kas teie ettevõttes on seda tehtud?

b. Mil määral ja milliste tööde puhul seda tehakse?

1 Tegemist on intervjuu kava mustandiga. Intervjuu kava täpsustatakse analüüsi käigus (sh dokumendianalüüs, vestlused

Töötukassa ametnikega, kirjanduse ülevaade), kuid uurimisteemad on kava mustandis ära toodud.

8. Kas teie jaoks on eelis, kui töötaja on teie juures varem tööampse teinud? Miks, miks ei?

a. Kas teie olete lühiajalisi töötajaid hiljem püsivalt tööle võtnud? Kas see on ennast

õigustanud?

9. Kas teie ettevõttes on tööampse teinud teie endised töötajad?

a. Kui jah: Millistes olukordades on kasutatud endisi töötajaid ajutise tööjõuna? Mis

tingib vajaduse selle järele?

b. Kas on olnud ka olukordi, kus hiljem on võetud see töötaja jälle püsivalt tööle? Mis

on selle tinginud?

10. Kuidas te värbate ajutisi töötajaid, kuidas neid leitakse?

a. Milliseid värbamiskanaleid kasutate?

b. Milliseid töötajaid te otsite ajutistele töödele? Millise kvalifikatsiooniga,

kogemusega?

c. Kas olete otsinud ajutisi töötajaid Töötukassa kaudu? Kuidas? Miks, miks ei?

d. Kuidas olete rahul tööampsude tegijate otsimisega Töötukassa kaudu võrreldes muude

kanalitega? Mis on hästi, mis võiks olla parem?

11. Palun kirjeldage tööampsude pakkumise kogemusi. Millised on olnud positiivsed, millised

negatiivsed kogemused?

12. Kas kavatsete pakkuda tööampse edaspidi? Miks?

a. Kui ei: mis põhjustel te ei otsi enam ajutisi töötajaid lühiajaliseks tööks?

Tööampsude pakkumise kogemus

(Tööandjad, kelle juures on tehtud tööampse viimase aasta jooksul)

13. Palun kirjeldage, kuidas te otsite töötajaid tööampsude jaoks.

a. Milliseid kanaleid te kasutate?

b. Milliseid kanaleid te eelistate?

14. Kui ei kasutata Töötukassat:

a. Kas olete mõelnud Töötukassa kasutamise peale?

b. Miks te ei ole kasutanud Töötukassat tööampsude tegijate leidmiseks?

15. Kui kasutatakse Töötukassat:

a. Mis ajendab otsima lühiajalise töö tegijaid Töötukassast?

b. Kas olete rahul tööampsude tegijate leidmisega Töötukassa kaudu?

c. Mis on hästi?

d. Mis võiks paremini olla?

16. Palun kirjeldage, millistele töödele võetakse tööampsude tegijaid

a. Milline valdkond või ametikoht?

b. Milline peab olema tööampsu tegija ettevalmistus või kvalifikatsioon? Kas on vajalik

varasem kogemus, milline?

17. Mis on tööampsude tegijate otsimise eripärad, kuidas see erineb püsiva töötaja otsimisest?

(vajadusel paku: kiirus, mis veel)?

18. Kas soovite lisada veel midagi omalt poolt selle teema kohta?

Tänamine ja intervjuu lõpetamine, vajadusel veel küsimustele vastamine.

Intervjuu kava tööampse teinud ja mitte teinud registreeritud töötutega

Sissejuhatus

 Enda ja uuringu tutvustus. Uuringu tellijaks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

 Uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas tööampsude tegemine mõjutab tööturukäitumist,

tööotsimist, töötust, pikaajalist töötamist ja majanduslikku toimetulekut. Tööampsuna

mõistame igasugust lühiajalist töötamist, olenemata lepingu vormist.

 Intervjuud on anonüümsed. Intervjuu eesmärk on mõista teie kogemust töötuse ja

tööampsudega. Me ei teosta järelevalvet, ei ole õigeid ega valesid vastuseid, palume olla aus

ja meenutada oma kogemusi. Kui te ei soovi küsimusele vastata või see pole asjakohane võite

julgelt öelda ja võtame järgmise küsimuse.

 Salvestamise jaoks nõusoleku küsimine. Vajadusel andmekaitse küsimustele vastamine.

I Tööampsude kättesaadavus

1. Sissejuhatuseks, milline on teie töötuse ja töötukassas arveloleku kogemus üldiselt olnud?

Kuidas töötusega kohanesite?

2. Milliseid hüvitisi Töötukassalt saite?

3. Millist tööd otsisite, kui olite Töötukassas töötuna registreeritud?

a. Millal alustasite tööotsimisega? Kas ja kuidas see oli seotud hüvitise suuruse või selle

olemasoluga?

b. Milliseid töö otsimise viise kasutasite? Nt. Töötukassa konsultant, tuttavad, LinkedIn

networkimine, CVkeskuse jälgimine jne.

4. Kas otsisite ise aktiivselt lühiajalisi tööotsi e tööampse?

a. Millal alustasite tööampsude otsimist? Kas ja kuidas see on seotud hüvitise suuruse

või olemasoluga?

b. Millistest kanalitest ja millistel viisidel lühiajalisi tööampse otsisite?

5. Kui tööampse aktiivselt ei otsi: kas teile on tööotsingute käigus silma jäänud tööampsude

kuulutusi?

a. Millistest allikatest olete tööampsude pakkumisi leidnud (nt ise tööd otsides,

Töötukassa kodulehelt tööd otsides, Töötukassa konsultandilt, tuttavate/sõprade

käest, endiselt või tuttavalt tööandjalt vms)?

6. Kas teid on kutsutud/teile on pakutud lühiajalisi tööotsi? Kes ja kuidas pakkus?

a. Nt kas Töötukassa konsultant on pakkunud lühiajalisi tööampse? Millal?

b. Nt tuttavad, sugulased, endine tööandja, ülikool, huviring vms

7. Kas olete teadlik, et töötuna registreerimise ajal võib teha 8 päeva kuus tööampse, jäädes

Töötukassas arvele?

a. Kuidas olete selle kohta infot saanud (nt ise leidnud, Töötukassa konsultandilt saanud

vms)?

8. Kas olete töötuna arveloleku perioodi ajal tööampse teinud?

II Suhtumine tööampsudesse kui ei ole tööampse teinud

1. Kas oleksite põhimõtteliselt valmis lühiajalisi tööampse tegema?

2. Kui ei, siis miks? Millised on võimalikud riskid? Millised on takistused?

3. Kui jah, siis miks? Milliseid võimalusi selles näete? Millised on ootused?

4. Kas olete tööampsudele kandideerinud? Kuidas ja mis kanalite kaudu? Milline

kandideerimise protsess oli?

a. Millised on olnud positiivsed/neutraalsed kandideerimise kogemused? Kus/millise

kanali kaudu ja kuidas kandideerimine käis?

b. Millised on olnud negatiivsed kandideerimise kogemused? Mis tegi selle negatiivseks?

c. Millised olid tööampsu leidmisel kitsaskohad?

5. Kas teil on olnud olukordi, kus olete kaalunud tööampsu tegemist, aga olete otsustanud mitte

teha? Palun kirjeldage seda olukorda: kuidas tööampsu leidsite/teile pakuti, mis olid poolt ja

vastu argumendid, kuidas jõudsite otsuseni.

6. Millised tingimused peaksid olema täidetud, et võiksite tööampsu vastu võtta ja teha? Nt aeg,

koht, töö iseloom jne.

III Tööampsude tegemise kogemus

1. Milliseid tööampse olete teinud? Kus, millal ja millised tööd?

2. Kas olete saanud tööampsu eest alati kokkulepitud töötasu? Kui ei saanud, siis miks?

3. Kuidas te tööampsu leidsite ja valisite?

a. Kui olete teinud mitmeid tööampse, siis nimetage eraldi viisid, kust olete need leidnud.

b. Kui olete teinud väga palju erinevaid ja enam ei mäleta, kust täpselt leidsite siis palun

öelge tunnetuslikult, kust kõige rohkem olete leidnud?

4. Kas töö(ampsud), mida tegite, vastasid teie haridustasemele ja olemasolevatele

kvalifikatsioonidele? Kas olete tööampse teinud samas valdkonnas, kus teil on varasem

töökogemus?

5. Kas olete tööampse leidnud lihtsalt, see tähendab: a) ajaliselt siis kui olete soovinud, b)

meelepärases valdkonnas?

6. Milline on olnud tööampsudele kandideerimise protsess? Kui palju hinnanguliselt

kandideerisite erinevatele töökohtadele enne tööampsu saamist? Kas otsisite ainult lühiajalist

töötamist või kõiki töövõimalusi?

a. Millised on olnud positiivsed/neutraalsed kandideerimise kogemused? Kus/millise

kanali kaudu ja kuidas kandideerimine käis?

b. Millised on olnud negatiivsed kandideerimise kogemused? Mis tegi selle negatiivseks?

i. Kas negatiivne kandideerimise kogemus on mõjutanud seda, kui valmis olite

järgmine kord kandideerima?

7. Kas olete teinud tööampse endise tööandja juures? Palun rääkige lähemalt. Kuidas selline

võimalus tekkis? Kuidas otsustasite seda teha?

8. Kas tööampsu rahaline piir (40% alampalgast) mõjutas tööandjaga kokkulepet?

9. Kas tööampsu ajaline piir (8 päeva kuus) mõjutas tööandjaga kokkulepet?

10. Kuidas tööandjaga tööampsu osas kokkuleppele jõudmine käis?

a. Kas tööandja oli teadlik töötuse ajal töötamise seadusest tulenevatest piiridest?

11. Palun meenutage ja kirjeldage tööampsude tegemise kogemusi.

a. Milliseid tundeid tekitas? Mis mõtted ja arvamused teil selle kohta olid?

b. Mis olid negatiivsed ja positiivsed kogemused?

c. Kuidas teie arvamus/suhtumine tööampsudesse aja jooksul muutus?

d. Kas lühikeste tööampsude tegemine mõjutas teie enesetunnet ja heaolu? Kuidas?

Miks?

12. Milliseid hüvesid olete tööampsude tegemisest saanud?

a. Mil määral on tööampsudest saadud tulu olnud majanduslikult kasulik?

b. Kas tööampsude tegemine on teile andnud väärtuslikke kogemusi või teadmisi?

Milliseid? Kui ei, siis miks mitte?

13. Kas olete tööampsude kaudu saanud tööga seoses kontakte, edasisi võimalusi tööampsudeks/

töötamiseks?

14. Kas tööampsude tegemine mõjutas kuidagi pikaajalise püsiva töö otsimise motivatsiooni?

Kuidas?

15. Kas tööampsude tegemine mõjutas kuidagi pikaajalise püsiva töö otsimist? Kuidas? Nt ei

olnud selleks enam aega.

IV Kokkuvõtteks

1. Millised olid tööampsude leidmisel, kandideerimisel, osalemise korraldusel kitsaskohad? Mis

toimis hästi?

2. Kuidas mõjutas tööampsude tegemine püsiva töö otsimist: 1) lükkas edasi, 2) aitas leida 3) ei

muutnud üldse? Miks see teie arvates nii oli?

3. Kas soovitaksite töötuna registreeritud olemise ajal lühiajalisi tööampse teha? Miks (mitte)?

4. Mis teeb teie jaoks tööampsude tegemise väärtuslikuks (nt lisasissetuleku võimalus,

töökogemus, võimalus olla aktiivne, midagi muud)?

5. Kas soovite veel midagi selle teema kohta lisada?

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Pille Lehis

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

03.04.2024 nr 11-1/928-1

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta

Austatud Pille Lehis

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks

taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate

tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta.

Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja

majanduslikule toimetulekule

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui

poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika

kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse

lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Mari-Liis Sepper,

Sihtasutus Mõttekoda

Praxis, Mari-

[email protected];

640 8000

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei (eetikakomitee taotlus

esitatud

Sotsiaalministeeriumi

eetikakomiteesse

paralleelselt AKI

taotlusega)

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2 (12)

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Registriandmete analüüs -

ei.

Intervjuud – jah (vt lisad 2

ja 5)

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

70003158

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktisik: Siirika Paulman, tööhõive osakond,

nõunik, [email protected], tel. 5887

8297

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis

90005952

Ahtri 6A, 10151 Tallinn

Kontaktisik: Kirsti Melesk,

[email protected], tel. 506 4269

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

70000332

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Kadri Rootalu,

[email protected], tel. 625 9278

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Töötukassa

74000085

Lasnamäe 2, Tallinn 11412

Kontaktisik: Margit Paulus,

[email protected], tel. 614 8504

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus?

1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas

teadus- ja arendustegevuse korralduse

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised

isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3 (12)

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS

§ 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on

selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks Teadus-

ja arendustegevuse korralduse seadus või

teadus- või arendusprojekti avamise otsus,

leping vms.

seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille

kohaselt kõigi ministeeriumide

ülesandeks on oma valitsemisalale

tarviliku teadus- ja arendustegevuse

ning selle finantseerimise korraldamine.

2. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi

valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille

§ 63 lõike 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse

muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-,

digiühiskonna-, tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna

korraldamine ning võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja

koordineerimine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

23.10.2002 määrus nr 323 „Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 12 on

ministeeriumi põhiülesanne

valitsemisala valdkondades riigi

arengukavade väljatöötamine ja nende

kooskõla tagamine üleriigiliste

arengukavadega, nende finantseerimise,

elluviimise ja tulemuste hindamise

korraldamine.

4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade

põhiülesannetena toodud § 17 punktis

181, et tööhõive osakonna põhiülesanne

on tööturupoliitika kavandamine ja selle

elluviimise korraldamine, et tagada

tööealise elanikkonna suur tööga

hõivatus ning tarviliku tööjõu

olemasolu tööandjatele. Osakonnal on

juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime

ja tööhõivevõime arendamisel ning

nende poliitikavaldkondadega seotud

tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja

toetuste kujundamisel.

5. Taotluse esitaja lähtub oma töös

täiendavalt IKS-is täidesaatvat

riigivõimu puudutavatest õigustest ja

kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on

täidesaatval võimul võimalik

4 (12)

analüüsida andmeid poliitika

kujundamise eesmärgil. IKS järgi

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis

tehakse poliitika kujundamise

eesmärgil.

6. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

(tellijana) on volitanud Sihtasutust

Mõttekoda Praxis (töövõtja) uuringut

läbi viima 17. jaanuaril 2024 sõlmitud

lepinguga nr 1.9-8/S/24-021-1

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik

isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse

esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust

toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Uuringu üheks eesmärgiks on pakkuda täiendavaid selgitusi nn tööampsude tegemise üldpildile,

et selgitada tööampsude tegemise viise, nende mõju inimeste tööturukäitumisele ning töötute

valikuid ja motivatsiooni tööampse teha. Selleks on vaja viia läbi intervjuud töötuna tööampse

teinud isikutega ja ka töötutega, kes tööampse teinud ei ole. Samuti viime läbi intervjuud

tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, et selgitada välja tööandjate vaateid tööampsude

pakkumisele (sh tööampsude pakkumine nii töötutele kui tööturul laiemalt). Selleks on vajalik

ettevõtete kontaktandmete päring ning seeläbi ka isikuandmete töötlemine. Intervjuud

võimaldavad avada töötute valikuid nii püsiva kui ajutise töökoha valimisel ning tööampsude

rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud tööampse

mitte teinud töötutega avavad suhtumist ajutisse töötamisse ja tööampsude tegemisse ning

peegeldavad põhjuseid, miks tööampsude tegemist ei ole töötuse ajal kaalutud. Intervjuud

tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, avavad tööandjate valmisolekut ja motivatsiooni

tööampse pakkuda, tööampsude eripära töökorralduses ja tööampsude pakkumises esinevaid

väljakutseid tööandjatele (sh arvestades kokkupuudet tööampsudega üleüldiselt kui ka töötute

ajutise töötamisega seonduvalt).

Uuringu teise osa moodustab registriandmete analüüs, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid

tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas

analüüsis ei ole tehtud. Näiteks võrreldakse töötuna ajutist töötamist üldise ajutise töötamisega

(VÕS lepinguliste töösuhetega) ning analüüsitakse nende mustrite erisusi ja sarnasusi,

analüüsitakse tööampsudest saadavat tasu ja nende mõju töötamise motivatsioonile. Analüüsitav

periood on 1.1.2020 kuni 31.12.2023 (analüüsiperioodi erisusi sihtrühmade lõikes vt täpsemalt

lisa 4), mis annab täiendava ülevaate sellele, millised on tööampsude tegemise mustrid selle aja

jooksul (sh ka olles mõjutamata COVIDi-aegsetest piirangutest), kas ja kuivõrd on ajutise töö

tegemine muutunud võrreldes varasema analüüsiperioodiga (sh milline on majanduskeskkonna

mõju tööampsude mustrile).

Uuringus püstitatud detailsed uurimisküsimused ja nendeks kasutatavad andmed on toodud

käesoleva taotluse lisas 3.

5 (12)

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu keskmes on registreeritud töötutele alates 1.09.2020 loodud võimalus töötada ajutiselt

töötuna arvel oleku ajal (ehk teha tööampse). See tähendab, et registreeritud töötutel on võimalik

tööotsingute kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks.

Tööampsu kestus võib olla kuni 8 päeva ühes kuus ning brutotasu ei või ületada 40% kehtivast

töötasu alammäärast. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise

ajavahemiku jooksul. Ühtlasi võib tööampsude ajal saada töötutoetust või

töötuskindlustushüvitist, mis võib olla töötutele ka rahaliselt atraktiivne valik.

Uuringu eesmärk on analüüsida tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ja

majanduslikule toimetulekule. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada kuivõrd on

tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest, kuivõrd töötute ja tööandjate

käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet

tööampsude mõju kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem Eestis analüüsitud ei ole.

Isikuandmete töötlemine on vajalik tööampse teinud ja ka mitte teinud töötute

intervjueerimiseks (vajalik on kontaktandmete päring, et kutsuda tööampse teinud ja samal

perioodil töötuna registreeritud inimesi osalema intervjuul). Intervjuud pakuvad täiendavaid

selgitusi tööampsude tegemise statistilisele üldpildile. Intervjuud võimaldavad avada töötute

valikuid tööotsingute käigus ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja

selle valimise motivatsiooni. Intervjuud pakuvad selgitusi tööampsude tegemise motivatsiooni

või mitte tegemise põhjuste kohta ning tööampsude ja püsiva töö otsingu seoste kohta. Samuti

on vajalik tööandjate kontaktandmete töötlemine nende tööandjate intervjueerimiseks, kelle

juures on tehtud tööampse, et pakkuda ka tööandja poolset vaadet ja täpsustada tööandja rolli

töötutele tööampsude võimaluste loomises ja pakkumises.

Isikuandmete töötlemine on vajalik ka registriandmete analüüsi läbi viimiseks, mis võimaldab

leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude

mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks on analüüsitav periood kuni 2023.

aasta lõpuni, mis annab täiendava ülevaate sellest, millised on tööampsude tegemise mustrid

viimase aasta jooksul, kas ja kuivõrd need on muutunud, milline on majanduskeskkonna mõju

tööampsude tegemisele. Andmeanalüüsi põhjal on võimalik täiendavalt selgitada välja

tööampsudest saadava sissetuleku mõju töötute toimetulekule (sh vaesusele) ja töötamise

motivatsioonile, tööampsude ja töötamise motivatsiooni seostele erinevate alarühmade lõikes.

Analüüsi tulemuste põhjal tuuakse välja järeldused tööampsude mõju kohta ning sõnastatakse

praktilised poliitikasoovitused ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks, et saavutada paremini

tööampsudele seatud eesmärke.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, Eesti Töötukassale (edaspidi

Töötukassa) kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on

rakendunud, millised on selle kitsaskohad, millist mõju (ja miks) see avaldab inimeste

tööturukäitumisele ja kuidas seda meedet saab tõhustada, et toetada paremini teenusele seatud

eesmärkide saavutamist.

6 (12)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on muuhulgas Eesti tööhõive ja

tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste

hindamine. Valdkonna üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse

lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on oluline, et tööotsijad liiguksid

võimalikult kiiresti tagasi sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Töötukassal paremini planeerida edasisi

tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks ja tööampsude meetme

kohandamiseks, vastates paremini konkreetse sihtrühma vajadustele ning toetades meetme

eesmärkide saavutamist. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. See omakorda

tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja

vaesusesse sattumist.

Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise

tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme

igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Uuring selgitab

välja tööandjate motivatsiooni ajutise töötamise võimaldamiseks ning võimaldab Töötukassal

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerida tegevusi, et toetada ajutise

töötamise võimaluste loomist tööandjate poolt.

Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase

sissetuleku parandamiseks. Uuring pakub täiendavat sissevaadet tööampsude mõjudest töö

otsimisele ja töötute toimetulekule töötuse perioodil. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu

kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab

tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning

sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks

on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis).

Individuaalintervjuude läbiviimiseks esitab Praxis päringu Töötukassale koos soovitavate

kriteeriumitega intervjueeritavate valikuks (vt andmepäringu sisu lisa 4). Töötukassa valib

juhuslikkuse alusel intervjueeritavad päringus täpsustatud üldkogumist. Kokku tehakse

väljavõte 230 töötuna registreeritu kontakti ja 75 tööandja kontakti kohta (vt täpsemalt

intervjuude arv ja päringu maht lisas 4). Sel viisil on tagatud ka teatav kontaktide varu, et

asendada intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus osaleda. Teiselt poolt ei

väljastata uuringu teostajale liialt palju ebavajalikke andmeid, mida uuringu jaoks tarvis ei lähe.

AKI loa saamisel ja valimiisikutega kontakteerumisel informeeritakse andmesubjekte intervjuu

eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemisest loobuda (intervjuul osalemine on

vabatahtlik). Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne

intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik

uurimisküsimustele vastamiseks. Vt intervjueeritavatega kontakteerumise vormi taotluse lisa 2.

Registriandmete analüüsiga seotud andmeandja (registripidaja) on Töötukassa, kellega on

eelnevalt kooskõlastatud andmepäringu maht ja koosseis. Andmete liikumine uuringus on

kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks

7 (12)

minimaalselt vajalik hulk inimesi.

Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad

Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest,

toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse kättesaadavaks

turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi Praxisele.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste

mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu

tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi registreeritud

töötut individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete

analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste

arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse

rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis

toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe

sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused

annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika

sõnastamisele ja rakendamisele, saab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada

tööturuteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid

andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid.

Kvalitatiivuuringu jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:

 Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete saamiseks Töötukassale. Päring

sisaldab infot nii valimi mahu kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta;

 Töötukassa teeb väljavõtte Töötukassa andmekogust vastavalt kokku lepitud valimi

mahule ja taustatunnustele (vt ka lisa 4);

 Töötukassa edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos taustatunnustega

Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Praxise kontaktisiku

isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Töötukassa

partneritega;

 Praxis hoiab Töötukassalt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui

kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

8 (12)

(pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu

salvestustest ja transkriptsioonidest. Andmed, intervjuu transkriptsioonid ja salvestused

hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist.

Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:

 Töötukassa andmekogu;

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register ning tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed).

Kuivõrd osaliselt haldab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis

olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid Töötukassast, toimub andmete ühendamine

Statistikaametis ning seejärel tehakse pseudonüümitud andmestik kättesaadavaks Praxisele

Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt

andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 4).

 Statistikaamet esitab andmepäringu Töötukassale.

 Töötukassa koostab isikukoodidega andmestiku, tuginedes Statistikaameti esitatud

andmepäringule.

 Töötukassa saadab isikukoodidega andmestiku Statistikaametisse.

 Statistikaamet ühendab isikukoodi alusel Töötukassast saadud valimiisikute andmed

Statistikaametis olevate Maksu- ja Tolliameti andmetega ning koostab nende alusel

ühendandmestiku, tuginedes Praxise andmepäringule. Statistikaamet koostab Maksu-ja

Tolliameti ja Statistikaameti andmete alusel eraldi andmestiku VÕS lepinguga töötajate

kohta Praxise päringu põhjal (vt lisa 4).

 Statistikaamet pseudonüümib mõlemad andmestikud ning eemaldab andmetest

isikukoodid. Praxisele ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikku ega anta

võtit isikukoodide taastamiseks.

 Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Praxis analüüsib andmeid Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne Praxisele väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli,

mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole

võimalik tuvastada. Pseudonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on isikuandmetest

vajalik kasutada isikukoodi, mis liigub vaid Statistikaameti ja Töötukassa vahel. Isikukoodidega

andmestikku ei tehta Praxisele kättesaadavaks.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Registriandmete analüüs

Uuringusse hõlmatud rühmad on:

1. Tööampse teinud töötud (osalusrühm): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023)

tegi vähemalt ühe tööampsu 29 838 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa5).

2. Tööampse mitte teinud, kuid samal ajal registreeritud töötud (võrdlusrühm 1): kogu

uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) oli töötuna arvel 228 966 unikaalset inimest

5 Andmed seisuga 07.03.2024, võivad tagantjärgi veel muutuda.

9 (12)

(allikas: Eesti Töötukassa)

3. Samal perioodil võlaõigusliku lepinguga töötanud isikud (võrdlusrühm 2):

Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal VÕS lepinguga töötajaid 60 050 ja 2021. aastal

65 990. Eeldame, et samas suurusjärgus VÕS töösuhteid on olnud ka kahel järgneval

aastal (ei kattu unikaalsete isikute arvuga kuivõrd VÕS töösuhted võivad kesta üle mitme

aasta ja korduda aastate lõikes)6.

Uuringu keskmes on ajutine töötamine töötuse ajal perioodil september 2020 kuni detsember

2023 (so osalusrühm). Selleks, et oleks võimalik võrrelda tööampse teinud töötute ja tööampse

mitte teinud (kuid samal perioodil töötuna registreeritud) töötute töötuse perioodi kestust ja tööle

saamist, on vajalik võrdlus kõigi registreeritud töötutega (võrdlusrühm 1). Peame vajalikuks

kõigi samal perioodil töötuna registreeritute hõlmamist analüüsi, et oleks võimalik võrrelda

tööturu näitajaid samade taustatingimuste korral (st töötus samal perioodil) ning et olek võimalik

detailsemalt analüüsida seda, kes teeb tööampse ja neid, kes tööampse ei tee (sh detailsemalt

avada tööampsude mitte tegemise põhjuseid). Selleks, et oleks võimalik võrrelda ajutise

töötamise mustreid töötuse ajal ajutise töötamisega hõivatud isikute seas, võrreldakse

tööampsude tegemise mustreid (tööampsude valdkonnad, tööampsude tegemise pikkus jms)

VÕS töösuhte mustritega samal perioodil.

Registriandmete analüüsiks tehakse päring kõigi vahemiku 1.09.2020-31.12.2023 töötuna

registreeritud töötute kohta ning samal perioodil VÕS töösuhtes töötanud isikute kohta vastavalt

andmepäringule (vt lisa 4).

Intervjuud

Intervjueeritavate valimi suurus on täpsustatud andmepäringus (vt intervjuude arv ja

kontaktandmete päringu maht lisas 4).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Registriandmete analüüs

Töötukassa andmekogu ja VÕS lepinguga töötajate päring: 1.09.2020-31.12.2023.

Maksu- ja Tolliameti andmete (maksukohustuslaste register ja töötamise register) päring:

1.01.2020-31.12.2023 (andmepäring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada

töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist selleks, et võrrelda

inimeste töist sissetulekut töötuse ajal tehtavate tööampsude sissetuleku suurusega.

Andmepäringu täpsustust vt lisas 4.

Intervjuud

Kontaktandmete päring tehakse Töötukassa andmekogusse perioodi 1.1.2023-29.2.2024 kohta.

Intervjuude puhul on perioodi valikul peetud silmas, et töötuse ja tööotsingu kogemus oleks

hiljutisest perioodist, et tööampsude kogemust meenutada ja selles rääkida. Valimi suurust vt

lisas 4.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti

aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.

Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavate isikuandmete koosseisu vt lisas 4.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.

6 https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-varasemast-rohkem-inimesi-kuid-ebakindlamate-toosuhetega

10 (12)

Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid

saadakse.

 Töötukassa andmekogu (Töötukassa)

 Statistikaametis olevad andmed:

o Maksukohustuslaste register (Maksu- ja Tolliamet)

o Töötamise register (Maksu- ja Tolliamet)

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad

on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmekogu vastutavate töötlejatega on konsulteeritud enne AKI taotlus esitamist ja

vastavalt nende soovitustele päringut täpsustatud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,

volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Päringusse hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi

Statistikaameti kui Maksu- ja Tolliameti määratud andmeandja ning volitatud töötleja.

Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Praxis) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete

edastamise protsessi, taotluse punkt 8).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmete koosseis, vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisa 4.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks

kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti jääb vaid

Statistikaametile, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu.

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale, punkt 5.7.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage7

Andmete töötlemine ei kahjusta

andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11 (12)

üldistus.

IKÜM artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et

isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine

tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid

töödeldakse avalikes huvides toimuva

arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või

statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89

lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja

kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui

teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab

sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi

saavutamise võimatuks või häirib seda suurel

määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav

teadusuuring. Uuringuga hõlmatakse paljusid

andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on

komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide

kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi

kontaktandmed ei ole teada või need ei ole

(enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei

teavitata.

Ministeeriumi kodulehele lisatakse eelteade

läbiviidava uuringu kohta peale seda kui

andmete töötlemiseks kõik vajalikud

menetlused on läbitud.

Järgitakse IKÜM artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed

pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse

selliselt, et andmesubjektid ei ole

tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita

kuidagi tagasi konkreetsetele

andmesubjektidele. Uuringu tulemused

(üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes

kõigile avalikult kättesaadavaks.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused8?

-

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse9

Ei

8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM

art 12 – 14 sätestatule. 9Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

12 (12)

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita

ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad:

Lisa 1. Töövõtuleping ja tehniline kirjeldus

Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus

Lisa 5. Intervjuu kava mustand

Siirika Paulman

58878297 [email protected]

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.