Arvamus eelnõule

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Lauri Läänemets

Siseministeerium

[email protected]

Teie: 13.03.2024 nr 1-6/2926-1 Meie: 03.04.2024 nr 2.3-4/24/687-2

Arvamus Vabariigi Valitsuse

20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

muutmise eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmise eelnõu.

Andmekaitse Inspektsioonil puuduvad märkused või tähelepanekud esitatud eelnõu osas.

Küll aga peame vajalikuks juhtida tähelepanu rahvastikuregistri pidamise eesmärgile, mis on

sätestatud rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 4. Nimetatud sätte järgi on rahvastikuregistri

eesmärgiks Eesti rahvastiku arvestuse pidamine, erinevatele asutustele ja isikutele neile

seadusega pandud ülesannete täitmiseks usaldusväärse teabe kogumine ja sellele teabele

juurdepääsu võimaldamine, õigustatud huvi korral teabe taaskasutamise võimaldamine ning

välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkulepete täitmine.

Samas nähtub esitatud eelnõust, et rahvastikuregistri osaks on erinevad rakendused, mille

puhul on küsitav, kuivõrd on nendes rakendustes toimuv isikuandmete töötlemine kaetud

eelnimetatud paragrahvis toodud andmekogu eesmärgiga. Näiteks andmeladu, kus eelnõu

kohaselt hoitakse statistikaks ja analüüsiks vajalikke andmeid, mistõttu võib eeldada, et

töötlemise eesmärgiks on andmete analüüs kas poliitikakujundamise, statistika vms eesmärgil.

Samuti näiteks menetlustarkvara, mis võimaldab perekonnaseisuasutustel rahvastikuregistris

menetleda perekonnasündmustega seotud avaldusi ja teha perekonnaseisutoimingu kohta

perekonnaseisukandeid, kuid kas sellise tegevuse puhul on tegemist rahvastiku arvestuse

pidamise või usaldusväärse teabe kogumise ja sellele juurdepääsu võimaldamise eesmärgil

toimuva andmetöötlusega.

Selgitame, et isikuandmete töötlemisel on andmetöötleja kohustatud järgima EL isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks

muu hulgas on seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõte. Selle põhimõtte järgi peab

isikuandmete töötlemiseks olema alati seaduslik alus ning füüsilist isikut puudutavate

isikuandmete kogumine, kasutamine, lugemine või muu töötlemine ja nende andmete

töötlemise ulatus praegu või tulevikus peaks olema nende jaoks läbipaistev. Seega eeldab

õiguspärane isikuandmete töötlemine, et see vastaks IKÜM artiklis 5 loetletud põhimõtetele ja

IKÜM artiklist 6 tulenevale õiguslikule alusele.

Olukorras, kus andmekogus talletatakse isikuandmeid, saavad seaduslikkuse alusteks olla

2 (2)

ennekõike avalikes huvides oleva ülesande täitmine (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt e), aga

teatud juhtudel ka juriidilise kohustuse täitmine (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt c). Siinjuures

tuleb andmekogudes isikuandmete töötlemise reguleerimisel arvestada ka IKÜM artikkel 6

lõike 3 punktiga b, mille kohaselt tuleb punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus

kehtestada vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega ning samuti peab

isikuandmete töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktis.

Isikuandmete töötlemise selge eesmärgi määratlemist nõuab ka EL põhiõiguste harta artikkel

8 lõige 2, mille järgi tuleb isikuandmeid töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud

eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.

Seadusliku aluse nõue tuleneb ka EV põhiseadusest, kui tegemist on põhiõiguste riivega.

Igasugune isikuandmete töötlemine puudutab isiku põhiõigusi. Isikuandmete töötlemise

kaudu riivatakse enamasti isiku õigust eraelu puutumatusele, mis on igaühele tagatud

põhiseaduse §-s 26, ent asjassepuutuvaks võib osutuda ka §-s 19 sätestatud üldine

vabadusõigus, millest on tuletatav isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele.

Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav

seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt peab seadusandja otsustama lubatava

haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Sealjuures, mida intensiivsemalt isiku põhiõigusi

riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon.

Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis selgitanud, et andmekogu eesmärk peab

olema seaduses sätestatud piisavalt konkreetselt, et annaks vastuse küsimusele, millisel

eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Ilma selleta on raskendatud

kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle.

Kokkuvõtvalt soovitame vaadata üle RRS §-s 4 toodud rahvastikuregistri pidamise eesmärk

ning vajadusel täiendada paragrahvi selliselt, et isikuandmete töötlemise sisu ning ulatus oleks

RRS lugejale arusaadav ja läbipaistev.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Kirss

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Koostaja: Terje Enula

[email protected], telefon 627 4144