| Dokumendiregister | Tartu Ringkonnakohus |
| Viit | 10-3/26/63-1 |
| Registreeritud | 01.06.2026 |
| Sünkroonitud | 02.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 10-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Mai Kurul (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid
Meie 29.05.2026 nr 8-3/4289-1
Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse (digitõendid) saatmine Saadame arvamuse andmiseks Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse, mis puudutab e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite kogumise regulatsiooni süüteomenetluses. Palume teie arvamust ja tähelepanekuid hiljemalt 15.juuniks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus
Andreas Kangur [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Andmekaitse Inspektsioon Riigikohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus
2
Harju Maakohus Tallinna Tehnikaülikool
Väljatöötamiskavatsus 29.05.2026
E-postkastide ja nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumine süüteomenetluses
1. Lahendatav probleem
Kriminaalmenetluse seadustik võimaldab uurimisasutustel praktiliselt piiramatut juurdepääsu
inimeste isiklikele e-postkastidele seeläbi, et KrMS § 32 lubab uurimisasutusel teha päringuid ja
KrMS § 215 sätestab, et uurimisasutuse nõudmiste täitmine ja nende päringutele vastamine on
kohustuslik kogu riigi territooriumil. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-93-15 leidnud, et e-postkastide
sisu väljanõudmine serveripidajalt on lubatav. Samas kohtuasjas kinnitas Riigikohus üle ka oma
varasema seisukoha, et e-kirjad, mis on jõudnud saaja e-postkasti, ei ole enam käsitletavad
kommunikatsiooniprotsessis olevate sõnumitena ja seetõttu ei kuulu sõnumisaladuse kaitsealasse,
vaid on hõlmatud üldise eraelu puutumatuse kaitse reeglitega. Praktikas esineb olukordi, kus
uurimisasutused nõuavad meiliserveri pidajatelt välja inimese mitme aasta e-kirjavahetuse, millega
kaasneb tõsine eraelu puutumatuse riive. Kuigi menetlustoimingute tegemisel tuleb järgida
proportsionaalsuse nõuetmist, esineb praktikas olukordi, kus vajalike andmete täpse piiritlemise
asemel kogutakse andmeid ulatuslikumalt. Kriminaaltoimiku materjalide tutvustamisega teistele
menetlusosalistele võib seetõttu neile teatavaks saada ka kriminaalasjaga mitteseotud eraeluline
teave. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ei e-postkasti omanikul ega serveripidajal sellisele
ülemäärasele andmete kogumisele tõhusalt reageerida. Taoline praktika ei vasta Eesti
õiguskäsitlusele ega -põhimõtetele. Sellele on tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad, kes kurdavad, et
Eesti meiliserveris e-postkasti majutamine on klientidele kõrge riskiga ja see omakorda annab
välismaistele teenusepakkujatele tuntava konkurentsieelise. Ka Eesti ettevõtted seetõttu eelistavad e-
posti majutamist välismaal, kus privaatsuse kaitse on tugevam.
Samuti leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) 2025.aasta kohtuasjas Macharik v. Czech
Republic, App. No. 51409/19, Eur. Ct. H.R. (13 FEB 2025), et e-posti postkasti sisu väljanõudmine
ja kasutamine kriminaalmenetluses riivab Euroopa inimõiguste konventsiooniartikliga 8 kaitstud
eraelu ja kirjavahetuse puutumatust ning eeldab selget ja piisavalt täpset õiguslikku alust ja tõhusaid
menetluslikke tagatisi.
Kehtiva Eesti õiguse kohaselt tuleb läbiotsimismääruses märkida, mida ja kust otsitakse.
Euroopa Liidu Kohus otsustas 2024.aastal kohtuasjas Bezirkshauptmannschaft Landeck (C-548/21),
et mobiiltelefoni või muusse nutiseadmesse salvestatud andmetele omaniku tahte vastane juurdepääs
on tõsine eraelu puutumatuse rikkumine ning vajab kohtu eelnevat luba.
EL kohtu pretsedendist tulenev reegel on tõenäoliselt täidetud juhul, kui nutiseade võetakse ära
läbiotsimismääruse alusel, milles on lubatud elektrooniliste andmekandjate otsimine ja
läbivaatamine. Samas möönis EL kohus oma lahendis ka seda, et kitsalt piiritletud erandlikel ja
edasilükkamatutel juhtudel võib telefonis olevaid andmeid läbi vaadata ilma kohtu eelneva loata.
Nutiseadmeid leitakse isikutelt aga ka muude menetlustoimingute käigus (nt isiku kinnipidamisel või
läbivaatusel) ning alati ei ole inimesed nõus andma uurimisasutuse ametnikele oma nutiseadmetele
juurdepääsu. Kuna läbiotsimise koht on kehtivas KrMS §-s 91 määratletud ruumiliselt piiritletud
kohana - hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala - ning seda on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 1-20-
1208, ei ole nutiseadmes läbiotsimise toimetamine kehtiva seaduse järgi võimalik. Kui telefon siiski
digikriminalistika vahenditega lahti muugitakse, on menetluslikult tegemist vaatlusega. Kehtiv
seadus aga ei võimalda vaatluse tegemiseks loa taotlemist ega andmist. Seetõttu on tekkinud olukord,
kus puudub selge seaduslik võimalus koguda uurimiseks vajalikke andmeid äravõetud nutiseadmest
juhul, kui seade ei ole uurimisasutuse valdusesse võetud läbiotsimise tulemusel ja selle omanik ei
anna vabatahtlikult seadmele juurdepääsu.
2. Eesmärgid
VTK eesmärgiks on luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik raamistik, mis ühelt poolt kaitseb eraelulisi
andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise eest ja teisalt võimaldab asjakohasel juhul kasutada
neid andmeid süüteomenetluses lubatava tõendina. Kavandatav regulatsioon peab seejuures olema kooskõlas
Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
3. Võimalikud lahendused
Variant 1: läbiotsimise mõiste muutmine
Üheks variandiks on laiendada läbiotsimise mõistet selliselt, et läbiotsimise objektiks saaksid olla ka
andmekandjad ja nutiseadmed. Selle lahenduse eelis oleks intuitiivselt lihtsasti mõistetav
seadusemuudatus. Nõrk külg on aga selles, et kuigi läbiotsimise regulatsioon võib olla lähtepunktiks,
eeldab andmehulkades otsingute tegemine tõenäoliselt spetsiifilisemat regulatsiooni ja läbiotsimise
mõiste laiendamine ei pruugi sobituda praegu menetluses oleva nn ametiprivileegide eelnõuga.
Variant 2: eraldi regulatsiooni loomine
Nutiseadmetelt tõendite kogumine ja serveriandmete väljanõudmine sätestatakse eraldi regulatsiooniga,
mis võimaldab elektroonliste tõendite eripära täpsemalt arvestada ning sobitub paremini kavandatava
ametiprivileegide regulatsiooniga.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Mõlemad probleemid on erinevais variatsioonides Eesti kohtupraktikas juba esile kerkinud ning tekitanud segadusi
ja vaidlusi mitmes suures kriminaalasjas.
On teada, et hiljutisest Bezirkshauptmannschaft Landeck lahendist tulenevat kohtu loa nõuet on mõnel juhul lihtsalt
õiguskaitseasutustes ignoreeritud.
VTK ettevalmistamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitsenõukoda, Siseministeeriumi,
advokatuuri, prokuratuuri ja kohtunikkonna esindajad.
5. Mõju
Uus regulatsioon mõjutab süüteomenetluses osalejaid sealhulgas advokaate, prokuröre, kohtunikke, kohtuväliseid
menetlejaid, uurimisasutuse ametnikke. Kohtueelses menetluses võib see mõnevõrra vähendada
menetlustaktikalisi valikuid, osade menetlustoimingute tegemine võib viibida ja uurimisasutuse, prokuratuuri ja
kohtu töökoormus mõnevõrra suureneb seoses kohtu lubade taotlemise ja nende taotluste lahendamisega.
Siseministeeriumist saadud andmete kohaselt kopeeris Keskkriminaalpolitsei digikriminalistikaüksus 2025.aastal
andmed 1591 nutitelefonilt, 353 sülearvutilt, 120 tahvelarvutilt ja 118 lauaarvutilt. See statistika ei võimalda aga
eristada, kui paljudel juhtudel toimus andmete kopeerimine seadme omaniku nõusolekuta või kui paljudel juhtudel
oli seade võetud ära läbiotsimismääruse alusel. Seetõttu ei saa nende andmete põhjal hinnata, kui palju kohtu lube
oleks edaspidi vaja väljastada. Päringute alusel e-postkastide sisu väljanõudmise kohta eraldi statistikat ei ole
peetud.
Kuigi kavandatav muudatus toob kaasa mõningast täiendavat halduskoormust, annab kavandatav muudatus
kõnealuste digitaalsete tõendite kasutamiseks selgema õigusliku aluse ja vähendab osa vaidlusi, mida praegu
peetakse alles siis, kui vaidluse all on tõendi lubatavus kohtumenetluses. Samuti viib tõendi kogumise põhjalikum
eelnev läbimõtlemine tõenäoliselt selleni, et eraelu puutumatust intensiivselt riivavaid toiminguid tehakse edaspidi
harvem.
Muudatus toob side- ja IT ettevõtjatele suurema õigusselguse. Praegu puudub selgus, millistel tingimustel saab
kriminaalmenetluse käigus välja nõuda privaatsete e-postkastide sisu ning kas ja milliseid vastuväiteid saavad
serveripidajad uurimisasutuse nõudekirjale esitada.
Kogu elanikkonna vaates tugevdab muudatus eraelu puutumatuse kaitset, mida saab üldjoontes pidada soodsaks
ja soovitud mõjuks. Samas suureneb uurimisasutuste ja prokuratuuri töökoormus ja osa nö madala prioriteediga
kriminaalasju võib jääda menetlemata. Seega parandab muudatus ühelt poolt paremini isikute põhiõiguste kaitset,
kuid võib teiselt poolt vähendada õiguskaitse tõhusust.
Rahvusvahelises plaanis liigub Eesti kavandatavate muudatustega ülejäänud Euroopaga samas suunas ning viib
oma õiguse paremini kooskõlla Euroopa Liidu kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning euroopaliku
arusaamaga isikuandmete kaitsest.
6. Edasine väljatöötamine
VTK saadetakse arvamuse andmiseks ministeeriumidele, prokuratuurile, advokatuurile, kohtutele, PPAle
KAPOle, kõikidele kohtuvälise menetluse pädevusega riigiasutustele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna
Tehnikaülikoolile, ITL-ile, Kaubandus -ja Tööstuskojale. VTK-le oodatakse tagasisidet kolme nädala jooksul.
Eelnõu valmistatakse ette ja saadetakse kooskõlastamisele eeldatavasti hiljemalt 2026.aasta lõpus.
Eeskätt ootame vastust järgmistele küsimustele:
Millised on tüüpilised või iseäranis markantsed juhtumid praktikas, kus kavandatava
seadusemuudatusega oleks potentsiaal ebasoovitavateks kõrvalmõjudeks ning millised on teie
ettepanekud regulatsiooniks, mis neid kõrvalmõjusid aitaksid vältida?
Kas ja millised peaksid olema need erandolukorrad, kus nutiseadmes olevaid andmeid peaks saama läbi
vaadata seadme omaniku tahtest sõltumatult ka ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata?
Millised elektroonliste tõendite kogumise olukorrad lisaks e-postkastide sisu väljanõudmisele
serveripidajalt vajaksid kriminaalmenetluse seadustikus analoogiliselt reguleerimist?
Lahke kaasabi ja kaasamõtlemise eest ette tänades
Andreas Kangur
Juhataja
karistusõiguse ja menetluse talitus
Justiits- ja Digiministeerium
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, June 1, 2026 9:58 AM
To: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>; Kohtute Infoteenistus - KOHTUD <[email protected]>
Subject: Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse (digitõendid) saatmine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid
Meie 29.05.2026 nr 8-3/4289-1
Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse (digitõendid) saatmine Saadame arvamuse andmiseks Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse, mis puudutab e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite kogumise regulatsiooni süüteomenetluses. Palume teie arvamust ja tähelepanekuid hiljemalt 15.juuniks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus
Andreas Kangur [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Andmekaitse Inspektsioon Riigikohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus
2
Harju Maakohus Tallinna Tehnikaülikool
Väljatöötamiskavatsus 29.05.2026
E-postkastide ja nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumine süüteomenetluses
1. Lahendatav probleem
Kriminaalmenetluse seadustik võimaldab uurimisasutustel praktiliselt piiramatut juurdepääsu
inimeste isiklikele e-postkastidele seeläbi, et KrMS § 32 lubab uurimisasutusel teha päringuid ja
KrMS § 215 sätestab, et uurimisasutuse nõudmiste täitmine ja nende päringutele vastamine on
kohustuslik kogu riigi territooriumil. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-93-15 leidnud, et e-postkastide
sisu väljanõudmine serveripidajalt on lubatav. Samas kohtuasjas kinnitas Riigikohus üle ka oma
varasema seisukoha, et e-kirjad, mis on jõudnud saaja e-postkasti, ei ole enam käsitletavad
kommunikatsiooniprotsessis olevate sõnumitena ja seetõttu ei kuulu sõnumisaladuse kaitsealasse,
vaid on hõlmatud üldise eraelu puutumatuse kaitse reeglitega. Praktikas esineb olukordi, kus
uurimisasutused nõuavad meiliserveri pidajatelt välja inimese mitme aasta e-kirjavahetuse, millega
kaasneb tõsine eraelu puutumatuse riive. Kuigi menetlustoimingute tegemisel tuleb järgida
proportsionaalsuse nõuetmist, esineb praktikas olukordi, kus vajalike andmete täpse piiritlemise
asemel kogutakse andmeid ulatuslikumalt. Kriminaaltoimiku materjalide tutvustamisega teistele
menetlusosalistele võib seetõttu neile teatavaks saada ka kriminaalasjaga mitteseotud eraeluline
teave. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ei e-postkasti omanikul ega serveripidajal sellisele
ülemäärasele andmete kogumisele tõhusalt reageerida. Taoline praktika ei vasta Eesti
õiguskäsitlusele ega -põhimõtetele. Sellele on tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad, kes kurdavad, et
Eesti meiliserveris e-postkasti majutamine on klientidele kõrge riskiga ja see omakorda annab
välismaistele teenusepakkujatele tuntava konkurentsieelise. Ka Eesti ettevõtted seetõttu eelistavad e-
posti majutamist välismaal, kus privaatsuse kaitse on tugevam.
Samuti leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) 2025.aasta kohtuasjas Macharik v. Czech
Republic, App. No. 51409/19, Eur. Ct. H.R. (13 FEB 2025), et e-posti postkasti sisu väljanõudmine
ja kasutamine kriminaalmenetluses riivab Euroopa inimõiguste konventsiooniartikliga 8 kaitstud
eraelu ja kirjavahetuse puutumatust ning eeldab selget ja piisavalt täpset õiguslikku alust ja tõhusaid
menetluslikke tagatisi.
Kehtiva Eesti õiguse kohaselt tuleb läbiotsimismääruses märkida, mida ja kust otsitakse.
Euroopa Liidu Kohus otsustas 2024.aastal kohtuasjas Bezirkshauptmannschaft Landeck (C-548/21),
et mobiiltelefoni või muusse nutiseadmesse salvestatud andmetele omaniku tahte vastane juurdepääs
on tõsine eraelu puutumatuse rikkumine ning vajab kohtu eelnevat luba.
EL kohtu pretsedendist tulenev reegel on tõenäoliselt täidetud juhul, kui nutiseade võetakse ära
läbiotsimismääruse alusel, milles on lubatud elektrooniliste andmekandjate otsimine ja
läbivaatamine. Samas möönis EL kohus oma lahendis ka seda, et kitsalt piiritletud erandlikel ja
edasilükkamatutel juhtudel võib telefonis olevaid andmeid läbi vaadata ilma kohtu eelneva loata.
Nutiseadmeid leitakse isikutelt aga ka muude menetlustoimingute käigus (nt isiku kinnipidamisel või
läbivaatusel) ning alati ei ole inimesed nõus andma uurimisasutuse ametnikele oma nutiseadmetele
juurdepääsu. Kuna läbiotsimise koht on kehtivas KrMS §-s 91 määratletud ruumiliselt piiritletud
kohana - hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala - ning seda on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 1-20-
1208, ei ole nutiseadmes läbiotsimise toimetamine kehtiva seaduse järgi võimalik. Kui telefon siiski
digikriminalistika vahenditega lahti muugitakse, on menetluslikult tegemist vaatlusega. Kehtiv
seadus aga ei võimalda vaatluse tegemiseks loa taotlemist ega andmist. Seetõttu on tekkinud olukord,
kus puudub selge seaduslik võimalus koguda uurimiseks vajalikke andmeid äravõetud nutiseadmest
juhul, kui seade ei ole uurimisasutuse valdusesse võetud läbiotsimise tulemusel ja selle omanik ei
anna vabatahtlikult seadmele juurdepääsu.
2. Eesmärgid
VTK eesmärgiks on luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik raamistik, mis ühelt poolt kaitseb eraelulisi
andmeid õiguskaitseasutuste ebaproportsionaalse sekkumise eest ja teisalt võimaldab asjakohasel juhul kasutada
neid andmeid süüteomenetluses lubatava tõendina. Kavandatav regulatsioon peab seejuures olema kooskõlas
Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
3. Võimalikud lahendused
Variant 1: läbiotsimise mõiste muutmine
Üheks variandiks on laiendada läbiotsimise mõistet selliselt, et läbiotsimise objektiks saaksid olla ka
andmekandjad ja nutiseadmed. Selle lahenduse eelis oleks intuitiivselt lihtsasti mõistetav
seadusemuudatus. Nõrk külg on aga selles, et kuigi läbiotsimise regulatsioon võib olla lähtepunktiks,
eeldab andmehulkades otsingute tegemine tõenäoliselt spetsiifilisemat regulatsiooni ja läbiotsimise
mõiste laiendamine ei pruugi sobituda praegu menetluses oleva nn ametiprivileegide eelnõuga.
Variant 2: eraldi regulatsiooni loomine
Nutiseadmetelt tõendite kogumine ja serveriandmete väljanõudmine sätestatakse eraldi regulatsiooniga,
mis võimaldab elektroonliste tõendite eripära täpsemalt arvestada ning sobitub paremini kavandatava
ametiprivileegide regulatsiooniga.
4. Uuringud ja kaasatud osapooled
Mõlemad probleemid on erinevais variatsioonides Eesti kohtupraktikas juba esile kerkinud ning tekitanud segadusi
ja vaidlusi mitmes suures kriminaalasjas.
On teada, et hiljutisest Bezirkshauptmannschaft Landeck lahendist tulenevat kohtu loa nõuet on mõnel juhul lihtsalt
õiguskaitseasutustes ignoreeritud.
VTK ettevalmistamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitsenõukoda, Siseministeeriumi,
advokatuuri, prokuratuuri ja kohtunikkonna esindajad.
5. Mõju
Uus regulatsioon mõjutab süüteomenetluses osalejaid sealhulgas advokaate, prokuröre, kohtunikke, kohtuväliseid
menetlejaid, uurimisasutuse ametnikke. Kohtueelses menetluses võib see mõnevõrra vähendada
menetlustaktikalisi valikuid, osade menetlustoimingute tegemine võib viibida ja uurimisasutuse, prokuratuuri ja
kohtu töökoormus mõnevõrra suureneb seoses kohtu lubade taotlemise ja nende taotluste lahendamisega.
Siseministeeriumist saadud andmete kohaselt kopeeris Keskkriminaalpolitsei digikriminalistikaüksus 2025.aastal
andmed 1591 nutitelefonilt, 353 sülearvutilt, 120 tahvelarvutilt ja 118 lauaarvutilt. See statistika ei võimalda aga
eristada, kui paljudel juhtudel toimus andmete kopeerimine seadme omaniku nõusolekuta või kui paljudel juhtudel
oli seade võetud ära läbiotsimismääruse alusel. Seetõttu ei saa nende andmete põhjal hinnata, kui palju kohtu lube
oleks edaspidi vaja väljastada. Päringute alusel e-postkastide sisu väljanõudmise kohta eraldi statistikat ei ole
peetud.
Kuigi kavandatav muudatus toob kaasa mõningast täiendavat halduskoormust, annab kavandatav muudatus
kõnealuste digitaalsete tõendite kasutamiseks selgema õigusliku aluse ja vähendab osa vaidlusi, mida praegu
peetakse alles siis, kui vaidluse all on tõendi lubatavus kohtumenetluses. Samuti viib tõendi kogumise põhjalikum
eelnev läbimõtlemine tõenäoliselt selleni, et eraelu puutumatust intensiivselt riivavaid toiminguid tehakse edaspidi
harvem.
Muudatus toob side- ja IT ettevõtjatele suurema õigusselguse. Praegu puudub selgus, millistel tingimustel saab
kriminaalmenetluse käigus välja nõuda privaatsete e-postkastide sisu ning kas ja milliseid vastuväiteid saavad
serveripidajad uurimisasutuse nõudekirjale esitada.
Kogu elanikkonna vaates tugevdab muudatus eraelu puutumatuse kaitset, mida saab üldjoontes pidada soodsaks
ja soovitud mõjuks. Samas suureneb uurimisasutuste ja prokuratuuri töökoormus ja osa nö madala prioriteediga
kriminaalasju võib jääda menetlemata. Seega parandab muudatus ühelt poolt paremini isikute põhiõiguste kaitset,
kuid võib teiselt poolt vähendada õiguskaitse tõhusust.
Rahvusvahelises plaanis liigub Eesti kavandatavate muudatustega ülejäänud Euroopaga samas suunas ning viib
oma õiguse paremini kooskõlla Euroopa Liidu kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning euroopaliku
arusaamaga isikuandmete kaitsest.
6. Edasine väljatöötamine
VTK saadetakse arvamuse andmiseks ministeeriumidele, prokuratuurile, advokatuurile, kohtutele, PPAle
KAPOle, kõikidele kohtuvälise menetluse pädevusega riigiasutustele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna
Tehnikaülikoolile, ITL-ile, Kaubandus -ja Tööstuskojale. VTK-le oodatakse tagasisidet kolme nädala jooksul.
Eelnõu valmistatakse ette ja saadetakse kooskõlastamisele eeldatavasti hiljemalt 2026.aasta lõpus.
Eeskätt ootame vastust järgmistele küsimustele:
Millised on tüüpilised või iseäranis markantsed juhtumid praktikas, kus kavandatava
seadusemuudatusega oleks potentsiaal ebasoovitavateks kõrvalmõjudeks ning millised on teie
ettepanekud regulatsiooniks, mis neid kõrvalmõjusid aitaksid vältida?
Kas ja millised peaksid olema need erandolukorrad, kus nutiseadmes olevaid andmeid peaks saama läbi
vaadata seadme omaniku tahtest sõltumatult ka ilma kohtu või prokuratuuri eelneva loata?
Millised elektroonliste tõendite kogumise olukorrad lisaks e-postkastide sisu väljanõudmisele
serveripidajalt vajaksid kriminaalmenetluse seadustikus analoogiliselt reguleerimist?
Lahke kaasabi ja kaasamõtlemise eest ette tänades
Andreas Kangur
Juhataja
karistusõiguse ja menetluse talitus
Justiits- ja Digiministeerium