Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale

1

Siseministri määruse „Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 171 lõike 3 alusel ning sellega

sätestatakse nõuded elanikkonnakaitse koolitusele (edaspidi koolitus) ja koolitajale (edaspidi

koolitaja). Määrus on seotud kehtivas õiguses sätestatud kohustusega korraldada koolitusi

avaliku sektori ning elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud töötajatele ja ametnikele.

Selleks et saavutada elanikkonnakaitse 2.0 raamdokumendis1 kirjeldatud 2034. aasta

sihttasemed, peetakse järgneva nelja aasta jooksul elanikkonnakaitse üheks prioriteediks

elanike kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamist. Probleem seisneb selles, et

avaliku sektori toimimise ja elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud inimeste

kriisiteadlikkus ning praktiline valmisolek ei ole praegu piisavalt ühtlane ega vajalikul määral

tagatud. Elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustuse seadmisega suurendatakse avalikus

sektoris ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega2 seotud inimeste individuaalset

kriisivalmidust ja oskust kriisides toime tulla. Ühtlasi on see meede, mis toetab elanike

kriisiteadlikkuse ja iseseisva valmisoleku suurendamist.

Eesti julgeolekupoliitika aluste3 kohaselt on elanikkonnakaitse alus inimeste suutlikkus kriisi

ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine

on ühiskonna ühine jõupingutus, kus on oluline roll kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku

omavalitsuse üksustel ja riigiasutustel. Määrusega kehtestatakse ühtsed nõuded koolituse

õpiväljunditele, korraldusele ja koolitajale. Koolitust saab korraldada iseseisvalt läbitava

e-õppena, vajaduse korral ka juhendatud e-õppe või kontaktkoolitusena. Ühtsed nõuded aitavad

tagada, et koolitusel omandatavad teadmised ja oskused oleksid võrreldavad ning toetaksid

kriisiolukorras tegutsemist.

Koolituse korraldamisega suureneb vähesel määral avaliku sektori töökoormus ja elutähtsa

teenuse osutajate halduskoormus. Korraldamise kohustus tuleb HOS-ist4, mitte käesolevast

eelnõust. Haldus- ja töökoormus suureneb eelkõige seetõttu, et tuleb korraldada koolitusi,

planeerida töötajate osalemist, leida sobiv aeg ning pidada arvestust koolituste läbimise üle.

Kuna koolitused on perioodilised ning neid saab siduda olemasolevatesse töö- ja

koolitusprotsessidesse, on mõju siiski piiratud ning ajaliselt hajutatud. Halduskoormuse

tasakaalustamise reeglit ei ole vaja rakendada, sest muudatus on vajalik riigikaitse ja julgeoleku

olulistel kaalutlustel ning selle mõju on vähene ja ajaliselt hajutatud.

1 Riigikantselei, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. 2024. Elanikkonnakaitse raamdokument. Vaadatud

19.09.2025. 2 Hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punkt 73, millega laieneb elanikkonnakaitse koolituse kohustus elutähtsa

teenuse osutajatele, jõustub 01.07.2026. 3 Riigikogu, 2023. Eesti julgeolekupoliitika alused. Vaadatud 19.09.2025. 4 HOS § 17¹ lõike 2 järgi on avaliku sektori asutusel kohustus korraldada ametnikele ja töötajatele

elanikkonnakaitse koolitus vähemalt kord kahe aasta jooksul. Alates 2026. aasta 1. juulist on HOS § 38 lõike 3

punkti 73 järgi elutähtsa teenuse osutajal kohustus korraldada töötajatele regulaarselt elanikkonnakaitse koolitust.

2

Määrus suurendab kriisivalmidust ja siseturvalisust, kuna koolituse läbimine parandab avaliku

sektori ja elutähtsate teenuste toimepidevusega seotud töötajate valmisolekut kriisiolukorras

tegutseda, iseseisvalt toime tulla ning vajaduse korral teisi abistada. See ühtlasi toetab asutuste

ja elutähtsate teenuste toimepidevust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Katerina Mudarissova

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected])

ning need on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 668 SE kavandatakse HOS-i kehtetuks tunnistamine

alates 2026. aasta 1. juulist. Nimetatud eelnõus sisaldub ka volitusnorm samasisulise määruse

kehtestamiseks.

Eelnõuga aidatakse rakendada Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud tegevust

„Elanikkonnakaitse veebikoolituse alustamine“ (valdkond „04. Sisejulgeolek“).

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakseüldsätted.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded koolitusele ja koolitajale. Koolituse eesmärk

on tagada avaliku sektori ning elutähtsa teenuse osutajate töötajate ja ametnike kriisivalmidus

ning teadmised elanikkonna kaitsmiseks kriisiolukorras. Määrusega sätestatakse koolituse

õpiväljundid, korraldus ning koolitaja pädevuse nõuded, lähtudes täiskasvanute koolituse

seadusest ja täienduskoolituse standarditest.

Koolituse läbimisega tagatakse, et töötajad omandavad teadmised ja oskused, mis võimaldavad

neil kriisiolukorras tegutseda iseseisvalt ning tõhusalt, toetades samal ajal avaliku sektori ja

elutähtsate teenuste toimimist. Koolitaja roll on tagada koolituse kvaliteet ja hinnata

õpiväljundite saavutamist vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.

Lõikega 2 täpsustatakse, et koolituse korraldamise kohustuse võib lugeda täidetuks ametniku

või töötaja suhtes, kes on eelneva kahe aasta jooksul läbinud samaväärse koolituse või kelle

elanikkonnakaitsealased teadmised ja oskused on asutuse juhi hinnangul tööülesannete või

väljaõppe alusel samaväärsed koolitusel omandatavatega. Varem läbitud koolituse

samaväärsuse hindamisel lähtutakse eelkõige koolituse sisust, mahust ja õpiväljunditest ning

nende vastavusest käesoleva määruse alusel kehtestatud õppekavale.

Samaväärsuse hindamise otsustab tööandja, kes võib vajaduse korral hinnangu andmiseks

nõuda samaväärse koolituse läbimist tõendavaid dokumente. Samaväärsuse hindamise eesmärk

3

on tagada, et varem omandatud teadmised ja oskused vastavad käesoleva määruse nõuetele,

ning välistada koolituse põhjendamatut kordamist.

Käesoleva määrusega täpsustatakse koolituskohustuse täitmise arvestamise põhimõtteid,

võimaldades tööandjal lugeda koolituskohustus täidetuks ka juhul, kui ametnik või töötaja on

omandanud nõutavad teadmised ja oskused varem, sealhulgas eelmises töökohas,

haridusasutuses või muul tõendataval ja kontrollitaval viisil.

Koolituse võib lugeda läbituks ka juhul, kui õppekavas ette nähtud õpiväljundid on saavutatud

vähemalt nõutud mahus mitme koolituse või ühe mahukama koolituse käigus. Samuti loetakse

üksikud koolituse osad läbituks juhul, kui vastavad õpiväljundid on saavutatud muu väljaõppe

või koolituse raames.

Ametnike koolitused on reguleeritud avaliku teenistuse seadusega (edaspidi ATS). ATS § 31

lõike 1 kohaselt peab ametiasutus rakendama abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja

oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandama ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud

vahendid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt otsustab ametniku koolitusel osalemise vajaduse

vahetu juht või kõrgemalseisev juht. Teenistuses oleva või töötava isiku läbitud koolitused ja

ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või koolituskulude

hüvitamise kokkulepped on leitavad riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust5.

Töötajate (sh elutähtsa teenuse osutajate) koolituse korraldamise põhialused tulenevad

töölepingu seadusest (edaspidi TLS), mille § 28 lõike 2 punkti 5 järgi on tööandja kohustatud

tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest

lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. TLS

§ 15 lõike 2 punkti 4 kohaselt on töötaja kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste

arendamiseks koolitusel. TLS § 41 lõike 2 kohaselt peab tööandja tagama töötaja isikuandmete

töötlemise vastavalt õigusaktides sätestatule.

Lõikega 3 täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja määrab koolitatavad ja koolituse

regulaarsuse HOS § 38 lõike 3 punkti 1 alusel koostatavas riskianalüüsis. Riskianalüüsis

määrab teenuse osutaja, milliseid töötajaid on kohustus koolitada ning kui sageli koolitusi

korraldada, et tagada teenuse kestlikkus ja töötajate valmisolek hädaolukorras. Sellest

olenemata on tööandjal alati võimalus laiendada koolituse läbimist kõigile töötajatele

kriisiteadlikkuse suurendamise eesmärgil.

Eelnõu §-ga 2 tuuakse välja koolituse õpiväljundid. Punktides 1–6 esitatud õpiväljundite sisu

on kirjeldatud alljärgnevas tabelis. Koolituse võib korraldada ametnikule ja töötajale mitme

koolituse põhjal, mis kokku peab tagama minimaalses mahus kõikide õpiväljundite

saavutamise.

Õpiväljund Eesmärk Maht

1. Mõistab elanikkonnakaitse

põhimõtteid ja kriisidega

seotud riske

Kujundada terviklik arusaam elanikkonnakaitse

süsteemist ja ohtudest, mis võivad mõjutada inimest ning

kogukonda

1

5 Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus – Riigi Teataja (§ 8 lõike 3

punkt 13).

4

2. Teab, kuidas käituda

hädaolukorras või selle ohu

korral, ja tunneb ennetava

kommunikatsiooni

põhimõtteid

Arendada oskust kriisiolukorras õigesti reageerida ning

hinnata ja kasutada usaldusväärset infot: kasutada

ametlikke teavituskanaleid, eristada usaldusväärset infot

väärinfost, mõista ennetava kommunikatsiooni rolli ning

järgida vastutustundliku teabejagamise põhimõtteid

1

3. Oskab valmistuda

iseseisvaks toimetulekuks

kriisis

Suurendada valmisolekut tulla toime kriisi esmases

faasis ilma kohese abita: osata koostada isikliku või pere

kriisiplaani, tunda esmavajalike varude

komplekteerimise põhimõtteid, hinnata oma kodu

valmisolekut, osata toimida elutähtsate teenuste

katkestuse korral

1

4. Mõistab kogukonna rolli ja

koostöövõimalusi kriisis

Kujundada arusaam kogukondliku koostöö tähtsusest

kriiside ennetamisel ja lahendamisel: mõista kogukonna

ja vabatahtlike rolli, teada koostöövõimalusi

naabruskonnas või organisatsioonis, mõista vastastikuse

abistamise olulisust, osata kaardistada kogukonna

ressursse, väärtustada solidaarsust ja koostööd

1

5. Teab varjumise ja

evakuatsiooni põhimõtteid

Tagada teadlikkus õigetest tegevustest olukorras, kus on

vajalik varjumine või evakuatsioon: eristada varjumist ja

evakuatsiooni, kirjeldada varjumiskoha nõudeid, teada

evakuatsiooni ettevalmistamise põhimõtteid, järgida

ametlikke juhiseid, mõista dokumentide ja muude

hädavajalike esemete kaasavõtmise tähtsust

1

6. Tunneb esmaabi ja

psühholoogilise esmaabi

andmise aluseid

Anda esmased teadmised ja oskused kannatanu

abistamiseks kuni professionaalse abi saabumiseni: teada

elupäästva esmaabi põhimõtteid, sealhulgas verejooksu

peatamise aluseid, hinnata olukorra ohutust, mõista

psühholoogilise esmaabi tähtsust, osata pakkuda

emotsionaalset tuge

1

Eelnõu §-ga 3 reguleeritakse koolituse korraldust.

Lõike 1 kohaselt toimub koolitus üldjuhul iseseisvalt läbitava e-õppena elektroonilises

keskkonnas (edaspidi õppekeskkond). Vajaduse korral on lubatud ka juhendatud e-õpe või

kontaktkoolitus.

E-õppe all eristatakse seega kahte liiki koolitusi:

1) iseseisvalt läbitav e-õpe, kus õppija läbib õppematerjali omas tempos ilma juhendaja otsese

sekkumiseta. Õppe kestus sõltub õppija individuaalsest õpitempost, varasematest teadmistest ja

digioskustest. Iseseisva e-õppe puhul on õpiaeg paindlik ja sõltub õppija ajakasutusest;

2) juhendatud e-õpe, mis toimub reaalajas ning juhendaja pideva osaluse ja jälgitavusega

õppekeskkonnas.

Eelnõus on jäetud võimalus korraldada koolitus vajadust mööda ka kontaktkoolitusena, kui

õpiväljundite saavutamine eeldab vahetut juhendamist või praktilisi tegevusi, mida ei saa

õppekeskkonnas tagada.

Lõikes 2 tuuakse välja punktid, mis peavad õppekeskkonnas olema täidetud.

5

Punkti 1 kohaselt peab olema tagatud õppekeskkonna toimivus vastavalt teenustaseme

kokkuleppele. Teenustaseme kokkuleppes on määratletud tingimused, mille alusel üks pool

teisele teenust pakub. Näiteks on selles sätestatud:

 kasutajatoe kättesaadavuse aeg ja viis (nt E–R 9–17);

 teenuse lubatud katkestuse kestus;

 hooldustöödest etteteatamise tähtaeg;

 teenuse koormustaluvus kasutajate arvu järgi.

Nõude eesmärk on kindlustada, et tehnilised häired ei takista koolituse läbiviimist ega mõjuta

osalejate võimalusi saavutada õpiväljundid. Kohustus hõlmab eelkõige õppekeskkonna

kättesaadavuse, toimivuse ja stabiilsuse tagamist ning vajaduse korral kiiret reageerimist

tehnilistele tõrgetele. Näiteks ei tohi süsteemi tõrge või ühenduse katkestus põhjustada

koolituse olulist seiskumist ilma alternatiivse lahenduse või taastamismeetmeta.

Punkti 2 kohaselt sätestatakse nõue, et õppekeskkonnas peavad õppeteemad olema läbitavad

õppekavas ettenähtud järjekorras ning koolitataval peab olema võimalik pöörduda tagasi juba

läbitud õppeteema juurde. See toetab õppeprotsessi järjepidevust ja õppija õigusi. Nõude

eesmärk on tagada, et õppe sisu omandatakse struktureeritult ja metoodiliselt kavandatud

järjekorras, mis aitab saavutada õpiväljundid. Samal ajal võimaldab tagasiliikumise funktsioon

õppijal vajadust mööda korrata varem läbitud teemasid, et kinnistada teadmisi või täpsustada

arusaamist, ilma et see häiriks õppekava terviklikku läbimist. Näiteks saab koolitatav pärast uue

teema avamist pöörduda tagasi eelnevalt läbitud moodulisse, et vaadata üle keerukamaks

osutunud alateemad või kordamisküsimused.

Lõike 3 kohaselt kehtestatakse juhendatud e-õppe või kontaktkoolituse mahuks kuus

akadeemilist tundi. Selline mahu määratlus tagab piisava aja õpiväljundite saavutamiseks.

Tundide nõue annab orientiiri õppesisu mahu ja keerukuse kujundamisel ning aitab tagada, et

koolitus ei oleks põhjendamatult lühike ega formaalne.

Kui koolitus viiakse läbi iseseisvalt läbitava e-õppena, sõltub koolituse läbimiseks kuluv aeg

konkreetse õppuri õpitempost, varasematest teadmistest, kogemustest ja digioskustest ning võib

seetõttu kujuneda ajaliselt nii pikemaks kui ka lühemaks. Iseseisvalt läbitava e-õppe eripära

seisneb paindlikkuses, mis võimaldab õppijal materjale läbida endale sobivas tempos, vajaduse

korral õppesisu korduvalt üle vaadata ja õppetööd ajaliselt planeerida. Oluline on eelkõige see,

et õppija saavutaks koolituse õpiväljundid ja läbiks kõik nõutud õpitegevused, sealhulgas testid,

praktilised ülesanded või muud hindamisvormid. Näiteks võib osa õppijaid läbida iseseisvalt

e-õppe kiiremini tänu varasematele teadmistele ja kogemustele, samas kui teised vajavad

rohkem aega õppematerjalidega tutvumiseks, ülesannete lahendamiseks ja teadmiste

omandamiseks.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse koolitaja.

Eelnõu kohaselt saab koolitaja olla täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse

(edaspidi TäKS) tähenduses.

Koolitaja mõiste sidumine TäKS-i vastava regulatsiooniga tagab, et koolitajal on täiskasvanute

õpetamiseks vajalik erialane ja pedagoogiline pädevus, sealhulgas teadmised täiskasvanute

õppimise eripäradest, õppeprotsessi kavandamisest ning õpiväljundipõhisest hindamisest.

Täiskasvanute koolitaja kvalifikatsioon eeldab muu hulgas asjakohast haridust, erialast

6

väljaõpet ja täienduskoolitust vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Eesmärk on tagada, et

koolitust viib läbi isik, kellel on nii valdkondlik pädevus kui ka oskus töötada täiskasvanud

õppijatega. Koolitajal peavad olema ajakohased ja terviklikud teadmised ning oskused samas

mahus ja sisus, mida ta koolitatavatele edasi annab.

Näiteks EHIS-e6 andmetel on sõjanduse ja riigikaitse õppekavarühmas majandustegevusteade

registreeritud kuuel õppeasutusel, sealhulgas Kaitseliidul. Vara- ja isikukaitse õppekavarühmas

on registreering 40 õppeasutusel, sealhulgas Sisekaitseakadeemial.

Juhime tähelepanu, et eelnõuga ei sätestata täiendavaid isikuandmete töötlemise aluseid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale,

et tagada avaliku sektori ning elutähtsa teenuse osutajate töötajate ja ametnike piisav

kriisivalmidus. Määruse rakendamine mõjutab riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldust, majandust ja siseturvalisust ning puudutab eelkõige avalikku sektorit, elutähtsate

teenuste osutajaid ja kaudselt kogu elanikkonda.

4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: avaliku sektori teenistujad.

Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks (keskvalitsus, kohalik omavalitsus,

sotsiaalkindlustusfondid) ja muuks avalikuks sektoriks. 2023. aasta seisuga oli avaliku sektori

töötajaid 137 6447 ja 2023. aasta esimese kvartali seisuga oli tööga hõivatuid 694 8008. Seega

moodustavad avaliku sektori teenistujad kõigist tööga hõivatud inimestest ligi 20 protsenti,

mistõttu on tegemist pigem keskmise suurusega sihtrühmaga.

Koolituskohustust on võimalik täita nii e-õppe kui ka kontaktkoolitusena. Iseseisvalt läbitav

e-õpe võimaldab õppijal õppida talle sobival ajal ja kohas, mis omakorda lisab kohustuse

täitmisele paindlikkust. Soovi ja vajaduse korral saab läbida kontaktkoolituse.

Kontaktkoolitust, näiteks esmaabis, viiakse läbi juba praegu neile, kes vastutavad asutustes

esmaabi eest. Lisaks on viimastel aastatel asutused tellinud üha enam elanikkonnakaitse

teemalisi koolitusi9 ja seega ei saa uue regulatsiooniga harjumine olla keeruline.

Tegemist on küll lisanduva kohustusega, kuid seda saab täita paindlikult vastavalt töötaja või

teenistuja enda ajaplaneerimisele. Samas parandab koolituse läbimine asutuse töötajate ja

teenistujate valmisolekut eri kriisides toime tulla ning aitab seeläbi paremini tagada asutuse

enda ülesannete täitmise kriisiolukorras.

6 Eesti Hariduse Infosüsteem, 2025. Tegevusteadete otsing. Vaadatud 19.09.2025. 7 Rahandusministeerium 2024. Avaliku sektori töötajate arv. Vaadatud 28.10.2024. 8 ERR 2023. Töötute arv ületas teise kvartali lõpus 50 000 inimese piiri. 9 Naiskodukaitse. Ole valmis, kui loeb iga sekund – telli tasuta kriisikoolitus! Päästeamet. Elanikkonnakaitse

hädaolukorraks valmisoleku koolitused – Päästeamet.

7

Koolituskohustuse kehtestamine ei too kaasa muudatusi kehtivas HOS-i

järelevalvemehhanismis, see toimib ka edaspidi samadel alustel. Ministeeriumid teevad

järelevalvet oma valitsemisala asutuste üle ja Päästeamet teeb HOS § 45 lõike 1 punkti 5 alusel

järelevalvet kohalike omavalitsuste üle, lisandub üksnes kohalike omavalitsuste

koolituskohustuse täitmise jälgimine.

Et tagada valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkus ning

otstarbekus, korraldatakse teenistuslik järelevalve vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 93

lõikele 1 ning seda tehakse alluvussuhete raames (§ 93 lõige 4). Vabariigi Valitsus teeb

järelevalvet ministeeriumide ja Riigikantselei tegevuse üle (§ 94 lõige 1) ning minister vastutab

järelevalve eest ministeeriumi struktuuriüksuste, valitsemisala asutuste ja nende ametiisikute

ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse üle (§ 95 lõige 1).

Samuti teeb HOS § 37 lõike 1 punkti 3 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav

asutus järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle, sealhulgas selle üle, et

rakendataks meetmeid teenuse katkestuste ennetamiseks.

Määruse mõju riigiasutuste töökorraldusele on mõõdukas ning seisneb peamiselt

korralduslikes tegevustes, mis on seotud koolituste planeerimise ja arvestuse pidamisega.

Arvestades eesmärki suurendada riigi ja ühiskonna kriisivalmidust ning toetada elutähtsate

teenuste toimepidevust, on mõju riigiasutuste töökorraldusele põhjendatud ja

proportsionaalne.

Negatiivse iseloomuga mõju puudub või on vähene. Koolituskohustuse paindlik täitmisviis ja

asutuste varasem kogemus sarnaste nõuete täitmisel vähendavad võimalike riskide tekkimise

tõenäosust.

4.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad. Alates 1. aprillist 2026 on Eestis 22 elutähtsat teenust,

mida osutab 270 elutähtsa teenuse osutajat.

Otsene majanduslik mõju avaldub elutähtsa teenuse osutajatele, kuna neil tuleb korraldada oma

töötajatele elanikkonnakaitse koolitusi, planeerida koolitustel osalemist ja pidada arvestust

koolituste läbimise üle. Sellega kaasneb ettevõtjatele mõningane halduskoormuse kasv, kuid

tegemist on perioodilise ja ajaliselt hajutatud kohustusega.

Elutähtsa teenuse osutajate töötajate parem kriisivalmidus toetab teenuste toimepidevust ning

aitab vähendada kriisiolukordadest tulenevaid majanduskahjusid ja katkestusi. Suurem

valmisolek ja teadlikkus võivad vähendada tööseisakute, varakahju ja tarneahela häirete riski

ning see omakorda toetab ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Kaudselt võib määrus suurendada

nõudlust elanikkonnakaitsega seotud koolitusteenuste järele, mis avaldab positiivset mõju

koolitusturule.

Määrusega ei seata uusi sisulisi piiranguid turule sisenemisele ega mõjutata

konkurentsitingimusi, kuna koolitusnõue tuleneb hädaolukorra seadusest ning kohaldub

ühtsetel alustel kõigile asjaomastele teenuseosutajatele.

8

Seega võib järeldada, et kuigi määrus toob kaasa vähesel määral täiendavat halduskoormust, on

selle mõju majandusele pigem toetav, suurendades ettevõtluskeskkonna toimepidevust ja

vastupanuvõimet kriisiolukordades.

Kokkuvõttes võib öelda, et negatiivse iseloomuga mõju puudub või on vähene. 2025. aasta

12. oktoobril jõustunud HOS-i ja teiste seaduste muutmise seadusega on antud elutähtsa teenuse

osutajatele kohustuse täitmiseks aega kuni 2026. aasta 1. juulini, et tööandjad saaksid paremini

koolitusväljundeid planeerida ja sihtrühmi kaardistada.

Määruse mõju majandusele on tervikuna proportsionaalne ja mõõdukalt positiivne, toetades

vastupanuvõimet kriisiolukordades.

4.3. Mõju siseturvalisusele

Sihtrühm: avaliku sektori asutused, elutähtsa teenuse osutajad.

2025. aasta 1. juuli seisuga on avaliku sektori asutusi 2221 ja 2026. aasta 1. aprilli seisuga on

Eestis 22 elutähtsat teenust, mida osutab 270 elutähtsa teenuse osutajat. Võib öelda, et tegemist

on pigem keskmise suurusega sihtrühmaga.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimisega paraneb individuaalne kriisivalmidus, mis toetab

elutähtsate teenuste järjepidevust ning vähendab kriisiolukordades tekkida võivaid häireid ja

riske. Samuti tugevdab see asutuste ja kogukondade suutlikkust reageerida enne professionaalse

abi saabumist, mis on siseturvalisuse seisukohalt oluline. Mõju avaldub eelkõige

kriisiolukordades, kuid ka ennetavalt igapäevases riskiteadlikkuses. Mõju ulatus on keskmine,

arvestades sihtrühma suurust ja mõju kriiside toimimisele.

Määrusel on positiivne mõju siseturvalisusele. Kaudne korralduslik lisakoormus on mõõdukas

ega mõjuta asutuste põhifunktsioonide täitmist.

4.4. Kokkuvõte ettevõtetele ja kodanikele avalduva halduskoormuse ning avaliku sektori

töökoormuse kohta

Elutähtsat teenust osutavate ettevõtete halduskoormus veidi suureneb, kuna nad peavad

korraldama koolitusi, planeerima töötajate osalemist ja pidama arvestust koolituste läbimise

üle. Kodanike halduskoormus jääb samaks. Avaliku sektori töökoormus vähesel määral

suureneb koolituskohustuse täitmise jälgimise ja koolituste planeerimisega seotud korralduslike

tegevuste tõttu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Elanikkonnakaitse e-koolitus on valminud Digiriigi Akadeemia õppekeskkonnas ja on 2026.

aasta maist kasutatav kõigile sihtrühmadele. Seega on koolituse läbiviimiseks vajalik keskne

õpikeskkond juba olemas ning täiendava koolituslahenduse loomise vajadust ei kaasne.

Ametnike ja töötajate koolituste üle arvestuse pidamine on tööandjatele kehtiva õiguse kohaselt

juba praegu tavapärane kohustus. Elanikkonnakaitse koolituse lisandumine ei too eelduslikult

kaasa märkimisväärseid lisakulusid, kuna koolitus on perioodiline ning selle korraldamise saab

lõimida olemasolevatesse koolitus- ja personalihalduse protsessidesse.

9

Olenevalt asutuse töökorraldusest võib olla otstarbekas kaaluda koolituskeskkonna ja

personaliarvestuse süsteemide liidestamist, et lihtsustada koolituse läbimise andmete kogumist

ja haldamist. Vastava lahenduse võimalikkust on arutatud ka Digiriigi Akadeemia

veebiplatvormi puhul.

Määruse rakendamisega otseseid tulusid ei kaasne. Eesmärk on toetada avaliku sektori ja

elutähtsate teenuste toimepidevust ning suurendada kriisivalmidust.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning

arvamuse andmiseks Päästeametile, Kaitseväele, Sotsiaalkindlustusametile,

Sisekaitseakadeemiale ja Kaitseliidule.

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Arvamuse andsid Päästeamet,

Sotsiaalkindlustusamet, Sisekaitseakadeemia ning Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit (vt seletuskirja lisa).

MÄÄRUS

29.05.2026 nr 20

Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja

koolitajale

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 171 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse nõuded elanikkonnakaitse koolitusele (edaspidi koolitus) ja

koolitajale (edaspidi koolitaja).

(2) Koolituse korraldamise kohustuse võib lugeda täidetuks ametniku või töötaja suhtes, kes on

eelneva kahe aasta jooksul läbinud samaväärse koolituse või kelle elanikkonnakaitsealased

teadmised ja oskused on asutuse juhi hinnangul tööülesannete või väljaõppe põhjal

samaväärsed koolitusel omandatavatega.

(3) Elutähtsa teenuse osutaja määrab koolitatavad ja koolituse regulaarsuse riskianalüüsis, mis

koostatakse hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punkti 1 alusel.

§ 2. Koolituse õpiväljundid

Õppekava läbimine peab tagama, et koolitatav on saavutanud järgmised õpiväljundid:

1) mõistab elanikkonnakaitse põhimõtteid ja kriisidega seotud riske;

2) teab, kuidas käituda hädaolukorras või selle ohu korral, ja tunneb ennetava

kommunikatsiooni põhimõtteid;

3) oskab valmistuda iseseisvaks toimetulekuks kriisis;

4) mõistab kogukonna rolli ja koostöövõimalusi kriisis;

5) teab varjumise ja evakuatsiooni põhimõtteid;

6) tunneb esmaabi ja psühholoogilise esmaabi andmise aluseid.

§ 3. Koolituse korraldus

(1) Koolitus toimub üldjuhul iseseisvalt läbitava e-õppena elektroonilises keskkonnas

(edaspidi õppekeskkond), kuid vajaduse korral ka juhendatud e-õppe või kontaktkoolitusena.

(2) Õppekeskkonnas peab olema tagatud:

1) toimivus vastavalt teenustaseme kokkuleppele;

2) õppeteemade läbimine õppekavas toodud järjekorras ja võimalus tagasi pöörduda läbitud

õppeteema juurde.

2 (2)

(3) Kui koolitus toimub juhendatud e-õppe või kontaktkoolitusena, on koolituse maht kuus

akadeemilist tundi.

§ 4. Koolitaja

Koolitaja on täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“

seletuskirja lisa

Märkustega arvestamise tabel

Justiits- ja Digiministeerium, 16.11.2025 kiri nr 8-2/8657

Kontaktisik: Markus Ühtigi, Hendrik Roland Helm, Merili Koppel (5191487; [email protected])

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse (HOS) § 171 lg 3 alusel. Nimetatud HOS säte

reguleerib elanikkonnakaitse koolitust nähes lg-s 2 ette, et avaliku sektori asutus korraldab kord

kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse. Järelikult tuleneb

kohustus koolitust läbi viia seadusest ning selleks vajalik isikuandmete töötlemine toimub

samuti seaduse alusel. Teisisõnu nähakse regulatsiooniga sisuliselt ette riiklik andmete

säilitamiskohustus.

Kui aga isikuandmete töötlemise alus tuleneb seadusest, peab see järgima seadusereservatsiooni

põhimõtte nõudeid, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §- dest 3 ja 11. PS § 11

kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et

niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud

üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik

olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada

reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses

sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Eelkõige peab

seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse

volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad.

Käesoleva eelnõu raames kavandatakse aga määruse §-s 3 ette näha, et koolitaja või

koolitusasutus peab pidama koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitama „neid“ andmeid

kaks aastat. Esiteks on selge, et on soovitud määruses reguleerida isikuandmete

säilitamistähtaega, kuigi see peaks olema reguleeritud määruse volitusnormiks olevas HOS §-s

Anname selgituse. Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. Eelnõuga ei sätestata täiendavaid

isikuandmete töötlemise aluseid. Eelnõu

koostajad on seisukohal, et puudub vajadus

täiendavaks isikuandmete töötlemise

reguleerimiseks hädaolukorra seaduses.

Elanikkonnakaitse koolituse raames piisab

kehtivates seadustes sätestatud isikuandmete

töötlemise alustest, töö- ja teenistussuhetes

toimub isikuandmete töötlemine TLS ja ATS

kohaselt. Seadustes sätestamata juhtudel

isikuandmeid ei töödelda.

2

171 . Teiseks on selge, et koolituse läbinud isikute andmete osas peetakse silmas nende

isikuandmeid ning nende kategooriad peaksid jällegi seaduses reguleeritud olema. Kahjuks pole

praegu määruses isegi mitte töödeldavaid andmekategooriaid loetletud, vaid on viidatud üksnes

abstraktsetele „andmetele“. Seletuskirjast nähtuvalt on muudatuste eesmärk, et koolitusel

osalejal kui ka järelevalve teostajal oleks võimalik tuvastada koolituse sisu ning tuginedes

säilitatud andmetele lugeda koolituskohustus varasemalt täidetuks. Seda ka siis, kui väljundid

on vähemalt minimaalses mahus läbitud mitme erineva või ühe suurema koolituse käigus. Juba

see viitab, et eri koolitajate juures säilitatavad andmed peaksid olema samased ning säilitatavad

andmekoosseisud keskselt reguleeritud (mida aga käesoleva eelnõuga seni pole tehtud).

Eelnevast tulenevalt kooskõlastab Justiits- ja Digiministeerium käesoleva määruse eelnõu vaid

juhul, kui nimetatud säilitustähtaeg tõstetakse määrusest seadusesse ning seaduses nähakse ette

ka isikuandmete kategooriad, mille säilitamist riik koolitajatelt eeldab, sidudes sealjuures selle

andmetöötluse eesmärgiga. Teisisõnu palume, et koos käesoleva määruse eelnõuga tehakse ka

vastavalt seaduses muudatused.

Palume sisukokkuvõttes halduskoormuse kasvu, eelkõige elutähtsa teenuse osutajate (ETO)

puhul, selgemini ja konkreetsemalt välja tuua. Halduskoormuse parema mõistmise huvides

oleks vajalik lisada ka hinnanguline töötajate arv ETO-des. Märgime ka, et avalikul sektoril on

töökoormus, neil ei suurene halduskoormus. Avaliku sektori puhul peab märkima, et

töökoormus ei suurene.

Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. Juhime

selguse huvides tähelepanu, et koolituse

korraldamise kohustus tuleb hädaolukorra

seadusest, mitte käesolevast eelnõust.

Seletuskirja sisukokkuvõttest nähtub, et halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamata

jätmisel tuginetakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 42 kohasele erandile,

mille kohaselt võib reegli jätta kohaldamata, kui halduskoormus lisandub riigikaitse või

julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Põhimõtteliselt saame kinnitada erandi asjakohasust. Samas

palume, et sisukokkuvõttes oleks põhjalikumalt välja toodud seosed riigikaitse ja/või julgeoleku

tagamisega.

Sobiks näiteks selline põhjendus: „Arvestades, et tegemist on hädaolukorra seaduse alusel

kehtestatava elanikkonnakaitse kui laiapindse riigikaitse tegevusega, kohaldatakse HÕNTE § 42

kohast riigikaitse ja julgeoleku oluliste vajaduste erandit, mistõttu nimetatud halduskoormuse

tasakaalustamise reegli rakendamine ei ole vajalik.“

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

3

Seletuskirja punktis 5 on praegu veebikoolituse valmimise ajaks märgitud november. Projekti

keerukuse ja ootamatute asjaolude tõttu palume märkida kättesaadavuse kuuks detsembri.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud (mai 2026).

Päästeamet, 29.05.2026 nr 20

Kontaktisik: Kätlin Tänavots (+372 55670809 [email protected])

Eelnõu paragrahviga 1 sätestatakse koolitaja termin. Seletuskirjas selgitatakse, et koolitaja ehk

füüsiline isik on spetsialist, kelle kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus

täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TÄKS) mõistes. TÄKS § 11 lg 1 kohaselt

kohaldatakse seaduse sätteid täienduskoolitust läbiviivale eraõiguslikule juriidilisele isikule,

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele

ning füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on seaduses sätestatud kohustus taotleda

täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kes on esitanud Eesti hariduse infosüsteemi

(EHIS) majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimise kohta (edaspidi

täienduskoolitusasutus) ehk TÄKS ei reguleeri selles mõistes asutuse töötaja poolt läbiviidavaid

sisekoolitusi või õpisündmusi küll aga reguleerib nõudeid täienduskoolitusi korraldavatele

täiendkoolitusasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale. Seetõttu ei saa koolitaja termini

avamisel tugineda ainult füüsilise isiku poolt läbiviidava koolitaja nõuete vastavusele, siinkohal

peab olema koolitajana ära nimetatud ka asutus, kes samuti peab vastama TÄKS nõuetele. Kui

koolitajale kehtib TÄKS § 11 lg 1, tuleks muuta § 1 lõiget 1 ja lisada koolitajana asutus.

Elanikkonnakaitse asutuses on suur arv teenistujaid, kellel on olemas erialased teadmised ja teeb

erialast tööd, kuid kelle kompetentside olemasolu ei ole hinnanud täienduskoolitusasutus

täiskasvanute koolituse seaduse alusel. Kas sellisel juhul kvalifitseerub eelnimetatud teenistuja

koolitajaks?

Anname selgituse. Eelnõu ja seletuskiri

muudetud. Koolitajaks võib olla

täienduskoolitusasutus TäKSi tähenduses.

Päästeametiga antud märkus läbi arutatud.

HOS § 171 lõige 2 kohaselt korraldab avaliku sektori asutus kord kahe aasta jooksul ametnikele

ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse. Eelnõu paragrahvi 1 lõikega 2 täpsustatakse, et

ametnik või töötaja ei pea läbima elanikkonnakaitse koolitust, kui ta on samaväärse koolituse

läbinud eelneva kahe aasta jooksul. Siinkohal jääb selgusetuks määrusega taotletav eesmärk –

kas samaväärset koolitust tuleb läbida iga kahe aasta tagant või koolituse eesmärk on tagada

teadmiste ajakohasus, mitte ainult sisu kordamine. Seletuskirja põhjal saaks samaväärse sisuga

koolituse läbinud teenistuja lugeda koolitus läbinuks iga kahe aasta järgi.

Mittearvestatud. Eesmärk on tagada ametnike

ja töötajate elanikkonnakaitsealaste teadmiste

ajakohasus ning valmisolek kriisiolukordadeks,

mitte üksnes formaalne sama sisuga koolituse

kordamine iga kahe aasta järel.

Peame oluliseks, et koolituse sisu oleks ajas

muutuv, st arvestaks riskikeskkonna,

õigusraamistiku ja praktikate arengut. Kahe

4

Päästeamet teeb ettepaneku, et määruses võiks olla eristatud nö algkoolitus (6ak, mis annab

alusteadmised ja ilma seda läbimata ei ole võimalik osaleda täiendkoolitusel) ja kahe aasta järel

toimuv täienduskoolitus, mis võiks olla lühem ning mille õpiväljundid võiksid olla suunatud

põhikoolituse programmis oleva dünaamilise osa koolitamisele ehk muutuste koolitamisele (nt

riskid, trendid jne) ehk koolituskava võiks uuendada/ajakohastada. Vastasel juhul õpib 137000

ametnikku + teised kohustatud sama programmi iga kahe aasta tagant.

aasta järel toimuv koolitus võib sisaldada nii

varasemate põhimõtete üle kordamist kui ka

uuenduste ja muutuste käsitlemist. Eraldi alg- ja

täiendkoolituse tasemete sätestamist määruses

ei peeta käesoleval hetkel vajalikuks, kuna

regulatsioon võimaldab koolituse sisu

paindlikult ajakohastada ning vältida

põhjendamatut sama programmi kordamist.

Eelnõu paragrahv 2 sätestab koolituse õppekava õpiväljundi ja kestuse 6 akadeemilist tundi.

Seletuskirjast ei selgu kas õppekava peab olema kinnitatud TÄKS nõuete kohaselt ehk kas

õppekava peab vastama täiskasvanute koolituse seadusele, täienduskoolituse standardile ja

teistele asjakohastele õigusaktidele. Päästeamet teeb ettepaneku, et õppekava oleks kinnitatud

TÄKS nõuete kohaselt.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

Seletuskiri sedastab, et koolituse võib lugeda läbituks ka siis, kui vastavad väljundid on

vähemalt minimaalses mahus läbitud mitme erineva või ühe suurema koolituse käigus. Samuti

võib koolituse osa lugeda läbituks, kui vastav väljund on saavutatud muu väljaõppe raames. Kui

eelnõu § 2 sätestab õpiväljundid ja § 3 nõuded koolitajale, kas asutus saab lugeda koolituse

läbinuks, kui koolitaja kompetentside olemasolu ei ole hinnanud täienduskoolitusasutus

täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TÄKS) mõistes. Sellise võimaluse loomine paneb

asutuse raskesse olukorda, kuna ei pruugi olla pädev hindama koolitajat ja koolituse sisu. Ühtlasi

mitmes etapis koolituse läbimine raskendab koolituse läbimise kahe aastase perioodi arvestuse

pidamist.

Anname selgituse. Tööandja hindab töötajate

teadmiste ja oskuste piisavust ja koolitusele

suunamise vajadust.

Eelnõu paragrahv 3 sätestab nõuded koolitajale. Lõike 1 kohaselt peab koolitaja olema läbinud

käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud õpiväljundite kohta täienduskoolituse seda

pakkuvas täienduskoolitusasutuses vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

Siinkohal jääb arusaamatuks eelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 seatud nõue koolitajale, kelle

kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus. Kui eelnõu § 1 lõike 1 järgi peab

koolitaja olema läbinud eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud õpiväljundite kohta täienduskoolituse seda

pakkuvas täienduskoolitusasutuses vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele, siis on

juba käesolevaks ajaks ainuüks Sisekaitseakadeemia Digiriigi Akadeemia platvormil asuvaid

„Kriisireguleerimine ja riigikaitse“ või „Elanikkonnakaitse“ e-koolitusi läbinud isikuid olema

väga palju ja nad kõik võivad olla koolitajad. Palume täpsustada, kas koolitaja peab olema

Anname selgituse. Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. Koolitajaks võib olla

täienduskoolitusasutus TäKSi tähenduses.

5

TÄKS § 11 lg 1 füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on seaduses sätestatud kohustus taotleda

täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba.

Eelnõu § 4 punkt 5 järgi peab õppematerjal vastama õppekavale. Seletuskirjas on selgitatud, et

õppekeskkonnas kasutatav õppematerjal peab vastama vähemalt eelnõu paragrahvis 2 toodud

õppekava miinimum näitajatele. Täienduskoolitust viiakse läbi täienduskoolitusasutuse

kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt. Õpiväljundid on

õppimise tulemusel omandatavad teadmised ja oskused, seega õpiväljundid peavad olema

mõõdetavad ja hinnatavad ning olema omandatavad õppekavas määratud aja jooksul ning mille

saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata ehk milline seatud miinimumtase tuleb saavutada.

Eelnõust ei selgu, kas õppekavas sisalduvate kompetentside omandamine, aga ka koolituse

läbimine, annab õiguse mingis valdkonnas tegutsemiseks või pädevustunnistuse taotlemiseks.

Anname selgituse. Eelnõu ei anna pädevust ega

õigust pärast koolituse läbimist mingis

valdkonnas tegutsemiseks või

pädevustunnistuse taotlemiseks.

Sotsiaalkindlustusamet, 06.11.2025 nr 5.2-2/26859-2

Kontaktisik: Andrus Jürgens (57833628, [email protected]), Meeli Miidla-Vanatalu (5302 4017, Meeli.Miidla-

[email protected])

Haldus- ja töökoormuse suurenemine. Koolituste korraldamine ja arvestuse pidamine nõuab

täiendavat haldusressurssi. Kaasneva haldus- ja töökoormuse vähendamiseks on vajalik

koolituskeskkonna (Digiriigi Akadeemia) ja personaliarvestussüsteemide (RTIP) liidestamine.

Lisaks peaks töökohavahetuse korral olema võimalik lihtsasti tõendada koolituse läbimist. Seda

aitaks tagada koolituskeskkonna ja personaliarvestussüsteemide liidestamine, mis ühtlasi on

vajalik selleks, et vältida dubleerimist koolituste korraldamisel kui teenistuja on samaväärse

koolituse juba läbinud. Infosüsteemide liidestamine aitaks vältida ka topelt andmestikku

tekkimist.

Märkus on asjakohane. Koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumiga töötatakse lahenduse

leidmise kallal.

Koolitaja kättesaadavus ja kvaliteet. Vajalik on tagada koolitajate piisav hulk ja kättesaadavus,

eriti kontaktkoolituste puhul. Koolitajate pädevuse hindamise juures on vajalik tagada

ühtlustatud kriteeriumid. Samas ei tohiks koolitajate pädevusnõuded piirata sobivate koolitajate

hulka.

Anname selgituse. Eelnõu jaseletuskirja

muudetud. Eelnõuga sätestatakse, et koolitajaks

võib olla täienduskoolitusasutus. Eelnõus on

üritatud leida tasakaal koolitaja pädevusnõuete

ja koolituse kättesaadavuse vahel.

Koolituse vormi sobivus. Veebikoolituse formaadi puhul tuleb arvestada töötajate digipädevuse

erinevustega. Kontaktkoolituste korraldamine (nt esmaabi) võib olla seevastu keeruline tööaja,

ruumide ja logistika tõttu.

Anname selgituse. Konkreetset vormi eelnõu

ette ei anna. Tööandja saab otsustada, tundes

oma töötajate sihtgruppi, millises vormis

koolitust läbi viia. Üldjuhul nähakse eelnõuga

6

ette, et seda võiks läbi viia e-koolitusena, kuid

võimalik on ka kontaktkoolitus.

Koolituse samaväärsuse hindamine. Vajalikud on selged juhised, kuidas hinnata varasemalt

läbitud koolituste samaväärsust. Palume vastavad selgitused lisada määruse teksti või äärmisel

juhul seletuskirja.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Järelevalve ja aruandlus. Vajalik on täpsustada järelevalve mehhanismid ja aruandluse nõuded.

Siinkohal toome veelkord välja, et Digiriigi Akadeemia väljundite automaatne ülekandmine

personaliarvestusse vähendaks lisanduvat haldus- ja töökoormust ning lihtsustaks koolituste üle

arvestuse pidamist.

Märkus on asjakohane. Koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumiga töötatakse lahenduse

leidmise kallal.

Sisekaitseakadeemia, 07.11.2025 kiri Outlook

Kontaktisik: Gaili Parts (+372 588 36306 [email protected])

TÄKS § 11 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse täienduskoolitust läbiviivale

eraõiguslikule juriidilisele isikule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigiasutusele ja

kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ning füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on seaduses

sätestatud kohustus taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kes on esitanud

Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) majandustegevusteate

täienduskoolituse läbiviimise kohta (edaspidi täienduskoolitusasutus). Eeltoodust tulenevalt

tuleks ka määruse eelnõus kasutada üldmõistet „täienduskoolitusasutus“.

Anname selgituse. Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. Koolitajaks võib olla

täienduskoolitusasutus TäKSi tähenduses.

Määruse § 3 pealkiri on sõnastatud nõuetena koolitajale, samas sisaldab säte nõudeid nii

koolitajale (näiteks koolituse läbimise kohustus) kui koolitusasutusele. Märgime, et määruse §

3 lg 3 tingimused peaksid kohalduma mitte koolitajale, vaid täienduskoolitusasutusele.

Anname selgituse. Uue numeratsiooniga § 4

kohaselt võib koolitajaks olla

täienduskoolitusasutus. Eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

TÄKS § 8 lg 5 kohaselt peab täienduskoolitusasutus tagama, et TÄKS § 8 lõikes 4 nimetatud

tegevusnäitajate õigsus on dokumentaalselt tõendatav. Täienduskoolitusasutus säilitab

tegevusnäitajate aluseks olevaid dokumente kolm aastat arvates selle kalendriaasta lõpust, mil

dokument loodi. Lisaks sätestab täienduskoolituse standard § 3 lg 8, et täienduskoolitusasutuse

väljastatud tunnistused ja tõendid nummerdatakse ning täienduskoolitusasutus peab nende üle

arvestust pidama. Määruse § 3 lg 3 tuleks määrusest välja jätta, sest vastav kohustus on

sätestatud TÄKS § 8 lg-s 5 ja täienduskoolituse standardi § 3 lg-s 8.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt: elektroonilise koolituse edukal läbimisel väljastatakse

digitaalne tõend. Jääb arusaamatuks, mis saab olukorras, kui koolitus ei läbita elektrooniliselt?

Määrus peaks prioriseerima olukorra, kus peamiselt läbitakse koolitus selleks välja töötatud ja

Anname selgituse. Eelnõu kohaselt läbitakse

koolitus üldjuhul e-koolitusena, kuid lubatakse

ka vajadusel kontaktõpet. Eelnõu sõnastust on

7

Digiriigi Akadeemia platvormil kättesaadavaks tehtud e-koolitusel (see kõik on juba täna

olemas). Määruse eelnõu on selles suhtes väga segane ja näiteks paneb koolituse korraldajale

(avaliku sektori asutus) kohustusi tagada keskkonna toimivus, võimaldada tuvastada sisu eest

vastutajaid jms. Aga Digiriigi Akadeemia keskkonda haldab MKM. Ehk siis kõigepealt peaks

määrus (ja HOS) korrektselt reguleerima iga ametniku kohustuse läbida elanikkonnakaitse

koolitus selleks välja töötatud e-keskkonnas.

täpsustatud. Elektroonilise koolituse tõend on

eelnõust välja jäetud.

Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt peab õppekava läbimine tagama järgmiste õpiväljundite saavutamise.

Eeltoodu viitab, et koolituse käigus tuleb hinnata õpiväljundite saavutamist. Täienduskoolituse

standardi § 3 lg 1–2 kohaselt väljastatakse tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise

kohta isikule juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui isik ei

saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tunnistus on täienduskoolituse

lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati

õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.

Jääb arusaamatuks, miks soovitakse eelnõus reguleerida koolituse läbimist tõendava dokumendi

väljastamise vormi erinevalt täienduskoolituse standardis toodust. Täienduskoolituse standardi

§ 3 lg 8 kohaselt täienduskoolitusasutuse väljastatud tunnistused ja tõendid nummerdatakse ning

täienduskoolitusasutus peab nende üle arvestust pidama. Tunnistusi ja tõendeid võib väljastada

ka elektrooniliselt.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

Eelnõuga ei reguleerita tõendite ja tunnistuste

väljastamist.

Eelnõu § 4 saatelause sõnastus on jäänud poolikuks. Eelnõu § 4 punktides 2 ja 3 kasutatakse

sõna „õpilane“, samas mujal eelnõus kasutatakse sõnu „ametnik“ ja „töötaja“. Sõna „õpilane“

ei ole antud määruses õige kasutada.

Arvestatud. Eelnõu muudetud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 07.11.2025 kiri Outlook

Kontaktisik: Keilin Tammepärg (+372 5060113 [email protected])

Kas saame õigesti aru, et elutähtsa teenuse osutajate (ETO) puhul sihtgrupp on ainult ETO poolt

riskianalüüsis määratud töötajad? HOS § 38 lg 3 p 73 1.07.26 jõustava sõnastusest seda otseselt

nii välja ei loe. See säte räägib töötajate regulaarsetest koolitustest, millest võiks järeldada, et

koolituse peavad läbima kõik ETO töötajad. Samas elanikkonnakaitse koolituse määruse eelnõu

seletuskirja lk 5 on öeldud, et koolituskohustuslased määrab elutähtsa teenuse osutaja ise oma

riskianalüüsiga, mis tundub ka mõistlik. Ehk oleks õigusselguse huvides mõistlik see kitsendus

õigusakti ehk antud määruse eelnõusse kirja panna, mitte jätta vaid seletuskirja tasandile?

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

8

ETO-de riskianalüüside kohaselt on ka ETO-de lepingupartnerid ja nende töötajad elutähtsa

teenuse osutamisega seotud. Kas kohustus läbida elanikkonnakaitse koolitus kehtib ka ETO-de

partnerite töötajatele või kuidas see mõeldud on? HOS-i kohaselt justkui ei kehti - partner pole

HOS-i kohuslane. Kui siiski on vajalik, et ETO-de partnerite töötajaid seda koolitust läbiks, kas

siis ETO peab ise kohustama oma partneri töötajaid selleks?

Anname selgituse. Hädaolukorra seadusest ei

tulene koolituse korraldamise kohustust

elutähtsa teenuse osutajate lepingupartneritele,

kuna nad ei ole HOS-i tähenduses kohustatud

subjektid.

Milline on ootus ETO riskianalüüsile: kas ETO peab seal määrama koolituskohuslased või ka

milline koolitus kellele ette nähakse (elanikkonnakaitse koolitus, elutähtsa teenuse

toimepidevuse koolitus, kriisiõppused). Selline nõue tunduks meile liiga detailne ehk ITL-i

hinnangul peaks piisama sellest, kui riskianalüüsis määratakse vaid töötajad, keda peab

koolitama.

Anname selgituse. ETO riskianalüüsi

kontekstis on põhjendatud, et analüüsis

tuvastatakse ametikohad või rollid, mille täitjad

peavad omama teatud kriisivalmiduse või

toimepidevusega seotud pädevusi. Samas ei ole

riskianalüüsi tasandil vajalik ega

proportsionaalne määrata detailset koolituse

liiki. Koolituste täpsem planeerimine ja sisu

määratlemine on asutuse või isiku pädevuses ja

toimub organisatsiooni sisemiste koolitus- ja

arendusplaanide raames.

Kui ettenähtud töötajate koolituse läbimine ei ole 100%, siis mis oleks tagajärg ETO-le? Kas

tekib ka aruandluskohustus läbinutest?

Anname selgituse. Koolituste korraldamine on

tööandja kohustus analoogselt teiste töötajatele

ette nähtud koolitustega. Vastavalt HOS § 37

lõike 1 punktile 3 teeb järelevalvet elutähtsate

teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas

elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate

meetmete rakendamise üle elutähtsa teenuse

toimepidevust korraldav asutus.

01.07.2026 on ETO jaoks tähtaeg HOS-i järgi. Kas selleks ajaks peavad olema töötajad läbinud

juba selle koolituse või selleks ajaks peab olema koolitusplaan ja koolitatavad kaardistatud?

Anname selgituse. 1.07.2026 hakkab kehtima

kohustus korraldada kahe aasta jooksul

elanikkonnakaitse koolitus.