Pöördumise vorm

Tere

Sirli Stokkeby, Novarc Group AS on täitnud pöördumise vormi.

Teabenõude andmed

Asutus: Põhja Päästekeskus (Harju maakond, sh Tallinn)

Pöördumise sisu: Tere Olen projekteerimas lasteaia hoonet. Hoonele on vaja projekteerida varjend. Küsimusi tekitab varjendi asukoha valik. Arvestada tuleks, et tegemist on eelkooliealiste laste asutusega ning hoone asukohas on kõrge põhjavee tase. VV määrus nr. 50 sätestab järgmise: § 5. Varjendi asukoht ja projekteerimine (2) Varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist või juhendmaterjalist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud. (3) Varjendi rajamisel tuleb vältida varjendi võimalikku üleujutust ja liigniiskuse teket. § 11. Varjendi ruumid ja varustus (1) Varjendi projekteerimisel, ehitamisel ja varustamisel lähtutakse sellest, et varjendi eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest. 1. Eestis puuduvad asjakohased standardid ja juhendmaterjalid. 2. Kui projekteerimisel aluseks võtta Soome Vabariigi S1 varjendi juhend RT 92-11173, siis see juhend tõlkeversioonis sätestab järgmist: „Varjend tuleks rajada keskmisest põhjavee tasemest kõrgemale. Kui varjend asub sellest madalamal, peab see olema varustatud kuivendusseadmetega. Vältida tuleks varjendi paigutamist madalamale kui üks meeter põhjavee tasemest.“ 3. Küsimused: 3.1 Kas Eestisse varjendit projekteerides ja aluseks võttes Soome nõudeid, tuleks lähtuda rangelt juhendis toodud nõudest, et varjendit ei tohi paigaldada madalamale kui 1m põhjavee tasemest (selliselt tõlgendatakse teadaolevalt seda nõuet Soomes)? Küsimus on tõstatunud asjaolust, et Tallinnas on paljudes piirkondades kõrge põhjavee tase ja sellise nõude järgmine ei luba varjendite rajamis nn. täiskeldrisse. Varjend tuleb rajada poolkeldrikorrusele (kõrge sokkel) või esimesele korrusele. Kui tuleb kinni pidada nõuest, et varjend peab olema põhjavee tasemest kõrgemal, siis tuleb varjendid suures osas rajada hoonete esimestele korrustele. Eestis vastuvõetud määruse nr. 50 § 5 lg 3 on väga üldsõnaline: „vältida varjendi võimalikku üleujutust ja liigniiskuse teket“. See ei anna insenerile mingit arvestatavat sisendit. Kui suur on inseneri otsustusruum selles osas, kui sügavale põhjavee tasemest alla poole varjend rajada? Või kui võtta projekteerimise aluseks Soome juhendid (kuna Eesti juhendeid ei ole üldse olemas), siis tuleb lähtuda konkreetselt sealsetest nõuetest. Sellisel juhul ei saa projekteerija hoone tellija, ka avaliku tellija, soovi, et varjend asuks hoone keldrikorrusel, arvesse võtta ja hoone tuleb ümber kujunada nii, et varjendi asukoha nõuded oleksid täidetud. 3.2 Millistele nõuetele peavad vastama kuivendusseadmed, kui varjendi asukoht madalamal kui põhjavee tase on lubatud? Kas passiivse kuivenduslahenduse projekteerimisel (näiteks kogumiskaev) saab aluseks võtta VV määrus nr. 50 § 11 lg 1 toodu, et varjendi eesmärgipärane kasutus peab olema tagatud kolm ööpäeva ning kogumiskaevu maht peaks sellel vastama. Pärast kolme ööpäeva peab olema võimalik kogumiskaev väljaspool varjendit asuva lahendusega tühjaks pumbata. 3.3 Millises olukorras ja kahjustuste esinemisel peab varjend olema veel eesmärgipäraselt varjumiseks kasutatav? Täpsustan siia, et veekindla konsruktsiooni projekteerimine ja ehitamine ei ole probleem. Probleem tekib olukorras, kus välise mõju tõttu saab viga varjendi betoonkonstruktsioon ja tekivad praod, mille kaudu saab põhjavesi varjendisse lekkida. Kas ja kui kaua peab varjend olema sellises olukorras kasutatav. Kas kolm ööpäeva (VV määrkus nr. 50 § 11 lg 1)? 3.4 Milline ametiasutus hindab ehitusloa taotlemise protsessis projekteeritud varjendi vastavust kehtestatud nõuetele? Lugupidamisega Sirli Stokkeby Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Novarc Group AS

Teabenõudja kontaktandmed

Ees- ja perenimi / juriidilise isiku või asutuse nimi: Sirli Stokkeby, Novarc Group AS

Postiaadress:

E-post: [email protected]

Telefoninumber 53433036

Teabenõude täitmise viis

Digitaalselt