| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 2-2/3774-1 |
| Registreeritud | 01.06.2026 |
| Sünkroonitud | 02.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusalane teenindamine |
| Sari | 2-2 Siseministeeriumi ja teiste ministeeriumite eelnõud (kooskõlastamiseks saadetud eelnõud ja sellega seotud dokumendid) |
| Toimik | 2-2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Kätlin Tänavots (halduse valdkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
05.05.2026
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt otsustuskorras toetuse andmise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse Siseministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese
projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena
antud vahendite tagasinõudmise tingimused ja kord.
(2) Määrust ei kohaldata toetustele, mille andmine on reguleeritud riigieelarve seaduse § 531
lõike 1 alusel kehtestatud muu siseministri määrusega.
(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes)
(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.
§ 2. Toetuse andja
Toetuse andja on Siseministeerium või Siseministeeriumi valitsemisala asutus.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk
(1) Toetust antakse avalikes huvides ja seda ei kasutata otseselt tulu teenimise eesmärgil.
(2) Toetuse andmise eesmärk on Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse
tegevusvaldkonna ja selle arengu toetamine ning eesmärkide täitmine.
§ 4. Toetuse andmise alus
Riigisisest projektipõhist toetust antakse otsustuskorras erandjuhul ja põhjendatult, kui toetuse
andja eelarves on olemas vahendid toetuse andmiseks.
§ 5. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse
konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831.
(2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse
andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos eraldatava toetusega
kolme aasta jooksul 300 000 eurot.
2. peatükk
Kulu abikõlblikkus
§ 6. Toetatavad tegevused
Toetust antakse tegevusele, mis otseselt panustab toetuse andmise eesmärgi saavutamisse.
§ 7. Kulu abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks sobiv, vajalik ja tõhus, kooskõlas
projekti eelarvega ja kehtivate õigusaktidega ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil
toetatava tegevuse käigus.
(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) plaanitud tegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud;
2) toetuse kasutamisega seotud töötajate töötasud, mis on proportsioonis toetatava tegevuse
heaks töötatud ajaga;
3) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks
kindlaksmääratud ajal;
4) tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud;
5) analüüside, strateegiate ja arengukavade ning andmebaaside koostamisega seotud kulud;
6) toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ja teavitustegevuse
kulud, sealhulgas veebilehe loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine ja muu selline;
7) toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate
teenuste kulu;
8) tegevuste läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, sõidu- ja kommunikatsioonikulud
toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korra kohaselt;
9) tegevuste elluviimisega otseselt seotud vara soetamise kulud, näiteks vahendid, seadmed,
mööbel ja muu selline, mille vajadus ja edasine kasutamine põhjendatakse taotluses;
10) selliste tegevuste kulud, mis on mõeldud taotleja omandis või kasutuses oleva vara
säilimiseks või parendamiseks ning mille vajadust põhjendatakse taotluses;
11) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks;
12) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.
(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks;
2) kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu;
3) toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud, sealhulgas tehingud
juhatuse liikme äriühinguga;
4) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised
finantskulud;
5) viivised ja rahatrahvid;
6) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;
7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;
8) sotsiaaltoetused;
9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu
avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;
10) kulu, et soetada avaliku sektori poolt varem teisele isikule tasuta võõrandatud vara;
11) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse
tõendusväärtusega raamatupidamisdokumentidega.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses kirjeldatud ajavahemik, mille kestel tehakse
projekti tegevusi ja tekkivad projekti kulud.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood ei või alata enne taotluse esitamist ning lõppeb hiljemalt
taotluse esitamise kalendriaasta 31. detsembril.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 9. Toetuse taotleja
Toetuse taotleja võib olla (edaspidi taotleja) mittetulundusühing, sihtasutus, muu
organisatsioon või kohaliku omavalitsuse üksus, kes peab kinnitama, et ta vastab järgmistele
nõuetele:
1) taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetab Siseministeeriumi või tema
valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut;
2) taotleja ei ole erakond ega erakonna sidusorganisatsioon;
3) taotleja tegevus on avalik ja kui taotleja on kohustatud esitama majandusaasta aruanded, on
need tähtajaks avalikku registrisse esitatud;
4) taotlejal ei ole riiklike maksude või maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies
ulatuses ajatatud;
5) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;
6) taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
7) taotleja juhtorgani liiget ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku
korra, avaliku julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud,
siis on tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud;
8) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust,
mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed nõutud summas tehtud, kui nõude täitmise
tähtpäev on saabunud;
9) taotleja on varem toetuse andja poolt antud toetust kasutanud nõuetekohaselt.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ning see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab
toetuse andjal kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;
3) toetuse kasutamise eesmärk;
4) eesmärgi saavutamiseks planeeritavad tegevused;
5) eeldatav tulemus;
6) eelarve kulude kaupa ja taotletav toetuse summa;
7) projekti abikõlblikkuse periood;
8) selgitus, kas toetust või osa toetusest kasutatakse majandustegevuses;
9) andmed selle kohta, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest;
10) kinnitus, et taotleja vastab käesoleva määruse §-is 9 sätestatud nõuetele.
(3) Taotlus peab olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
4. peatükk
Taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
§ 11. Taotluse esitamine
Taotlus esitatakse toetuse andja üldmeili aadressile.
§ 12. Taotluse menetlemise aeg
Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.
§ 13. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse ning taotluse toetuse andmise alusega
kooskõla kontroll
(1) Toetuse andja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud
nõuetele.
(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab toetuse andja sellest
taotlejat ja määrab mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemine peatub
puuduste kõrvaldamise ajaks. Taotlejal on õigus taotlust muuta vaid toetuse andja osundatud
puuduse kõrvaldamiseks.
(3) Toetuse andja kontrollib taotluse kooskõla käesoleva määruse §-is 4 sätestatud toetuse
andmise alusega. Toetuse andja võib taotlejalt selleks küsida täiendavat selgitust või teavet. Kui
taotluse menetluse käigus ilmneb, et toetuse andja eelarves puudub raha taotluse rahuldamiseks,
katkestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse ning taotluse toetuse andmise alusega
kooskõla kontroll.
§ 14. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Toetuse andja teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses sätestatud nõuetele, taotlus on kooskõlas toetuse andmise alusega ning toetuse andja
eelarves on olemas vahendid taotluse rahuldamiseks.
(2) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetuse summa;
5) projekti abikõlblikkuse periood;
6) toetatavate tegevuste kirjeldus;
7) toetuse väljamaksmise tingimused;
8) aruandluse esitamise kord;
9) vähese tähtsusega abi andmisel konkurentsiseaduse § 33 lõikes 44 nimetatud teave;
10) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(3) Toetuse andja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse:
1) kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
2) kui taotlus ei ole kooskõlas käesoleva määruse §-is 4 sätestatud toetuse andmise alusega;
3) kui toetuse andja eelarves ei ole vahendeid toetuse andmiseks.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta
5. peatükk
Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine
§ 15. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse välja ettemaksena või pärast kulude tekkimist ja toetuse saaja poolt
tasumist.
(2) Toetuse maksmise tingimused määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuses.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse esitab toetuse saaja toetuse andjale enne
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva.
(2) Toetuse andja muudab taotluse rahuldamise otsust, kui soovitav muudatus on põhjendatud
ning kooskõlas käesoleva määruse nõuete ning toetuse kasutamise eesmärgiga.
(3) Toetuse andja keeldub taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus:
1) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
2) ei ole kooskõlas toetuse kasutamise eesmärgiga või seab kahtluse alla eeldatavate tulemuste
saavutamise;
3) ei ole põhjendatud.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada:
1) riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud juhul;
2) kui toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
§ 17. Aruande esitamine ja kinnitamine ning ettemakse kasutamata jäägi tagastamine
(1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule projekti elluviimise
aruande. Kui toetus on välja makstud ettemaksena, lisatakse aruandele kulude abikõlblikkust
tõendavad dokumendid.
(2) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puuduseid, määrab toetuse andja toetuse saajale
mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Aruande menetlus peatub puuduste kõrvaldamise
ajaks.
(3) Toetuse andja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest.
(4) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või sellega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid ning osundatud puudused pole kõrvaldatud;
2) toetuse saaja ei ole ettenähtud projekti tegevusi ellu viinud või ei ole tegevuste elluviimist
tõendanud.
(5) Kui aruandele lisatud kulude abikõlblikkust tõendavate dokumentide kontrolli käigus
selgub, et toetuse saajal on tekkinud ettemakse kasutamata jääk, määrab toetuse andja tähtaja
jäägi tagastamiseks.
(6) Toetuse andja teavitab toetuse saajat ettemakse kasutamata jäägi tagastamise tähtajast ning
tagasimakse tegemiseks vajalikest andmetest, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi.
§ 18. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda:
1) riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud juhul;
2) kui käesoleva määruse § 17 lõike 4 alusel ei kinnitata aruannet;
3) kui toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
4) kui toetuse saaja ei ole tagastanud ettemakse kasutamata jääki.
(2) Toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi
andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse summa;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel;
2) kasutama toetust sihipäraselt;
3) esitama projekti puudutava õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande nõutud
viisil ja tähtajaks;
4) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
5) võimaldama toetuse andjal ja muul toetuse andja poolt järelevalvet tegeval isikul juurdepääsu
kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele nõutud tähtajaks;
6) teavitama viivitamata toetuse andjat asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja
kohustuste täitmist;
7) järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja
nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
8) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks.
§ 20. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti tulemuste saavutamist ja tegevuste elluviimist;
3) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente ning aruandlust;
4) jätta toetus täielikult või osaliselt välja maksmata, kui toetust on taotletud mitteabikõlblike
kulude hüvitamiseks või kui toetuse saaja ei täida talle käesoleva määruse või taotluse
rahuldamise otsusega pandud kohustusi.
(2) Toetuse andja on kohustatud:
1) toimetama taotlejale või toetuse saajale kätte käesoleva määruse alusel tehtud otsused;
2) juhendama toetuse saajat toetuse kasutamisega seotud küsimustes;
3) kontrollima toetuse kasutamist;
4) vähese tähtsusega abi andmise korral lähtuma konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatust.
Igor Taro
siseminister
Tarmo Miilits
kantsler
Siseministri määruse „Siseministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt
otsustuskorras toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel. Siseministri
määruse „Siseministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt otsustuskorras toetuse andmise
tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on kehtestada Siseministeeriumi
valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise
toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud vahendite tagasinõudmise tingimused ja
kord.
29. detsembril 2025. a jõustusid riigieelarve seaduse muudatused, millega täiendati riigieelarve
seaduse §-i 531 lõikega 11. Nimetatud sätte kohaselt võib erandjuhul ja põhjendatult riigisisest
projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste toetuste andmise
põhimõtted sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega. Riigieelarve seaduse § 551 lõike 2
kohaselt võib minister kehtestada riigieelarve seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega
riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud
tagasinõudmise alused. Üldjuhul antakse riigisisest projektipõhist toetust avatud taotlusvooru
kaudu1.
Riigieelarvelise toetuse andmine otsustuskorras on enne käesoleva määruse kehtestamist olnud
reguleeritud siseministri 14.07.2021 käskkirjaga nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise
kord“. Nii eelnevalt kui edaspidi tuleb toetuse taotlemiseks esitada taotlus koos vajalike
lisadokumentidega ning kulusid ja tegevusi tõendada aruannetega. Toetuse taotlemine on
vabatahtlik. Seega kohustuslikku nõuet halduskoormuse näol ei kaasne. Eeltoodust tulenevalt
halduskoormuse tasakaalustamise reegel ei kohaldu.
Määruse jõustumisel kaob vajadus käskkirjana kehtestatud riigieelarvelise toetuse andmise
korra järele. Nii avatud taotlusvoorude, kui ka otsustuskorras projektipõhise toetuse andmise
tingimused kehtestab minister määrusega lähtudes riigieelarve seadusest. Enne käesoleva
eelnõu ettevalmistamist lähtuti otsustuskorras toetuse andmisel samadest põhimõtetest, mida
eelnõu kajastab: siseministri 14.07.2021 käskkirja nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise
kord“ punkti 2.4 kohaselt võib toetust anda asutuse juhi otsusel ka erandkorras väljaspool
konkurssi. Otsetoetuse andmine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatust peab saama
hiljem kontrollida.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson
([email protected], 612 5042). Eelnõu ettevalmistamisse on kaasatud
asjaomased Siseministeeriumi teenistujad. Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
Keeleline toimetus tehakse kooskõlastusringi järgselt.
1.3. Märkused
1 Riigieelarve seaduse § 531 lõige 11
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõus kasutatavate mõistete sisustamisel
lähtutakse riigieelarve seadusest.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 20 paragrahvist.
Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.
Eelnõu §-is 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega Siseministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt
antava riigisisese projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise toetuse kasutamise ja
aruandluse ning toetusena antud vahendite tagasinõudmise tingimused ja kord. Riigieelarve
seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise,
sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud
vahendite või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord
ei tulene muust õigusaktist. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt antakse riigisisest projektipõhist
toetust kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega kulude ja investeeringute
sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Erandjuhul ja põhjendatult võib
riigisisest projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste
toetuste andmise põhimõtted sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega.
Määrusega reguleerimata küsimustes lähtutakse haldusmenetluse seadusest.
Lõike 2 kohaselt ei kohaldata määrust toetustele, mille andmine on reguleeritud riigieelarve
seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud muu siseministri määrusega. Määrust kohaldatakse vaid
riigisisese projektipõhise toetuse otsustuskorras andmisel. Määrust ei kohaldata sellisele
toetustele, mille andmiseks on siseminister kehtestanud konkreetses valdkonnas riigisisese
projektipõhise toetuse andmise tingimuste ja korra määruse.
Määrust kohaldatakse ka juhul, kui toetus on nimetatud jooksva aasta riigieelarve seaduse
seletuskirja lisas 3. See tähendab, et ka sellisel juhul kontrollitakse, et toetuse andmise eesmärk,
taotleja ja taotlus vastaksid määruse nõuetele. Õiguskantsler on selgitanud2, et „Riigieelarve on
formaalne seadus, mis on oma sisult üksikakt. Riigieelarve ei sisalda õigusnorme, vaid volitusi,
mille alusel kindlaksmääratud asutused võivad konkreetsel perioodil teha riigieelarves
nimetatud kulusid. Riigieelarve vastuvõtmisega annab Riigikogu Vabariigi Valitsusele loa riigi
raha kulutada, kontrollides sellega valitsuse tegevust ning seades sellele piirid.
Kuna riigieelarve on valitsussektori sisene akt, on selle käitumisjuhised adresseeritud
täidesaatvale võimule. Riigieelarve kirjetest ei teki haldusvälistele isikutele õigusi ega
kohustusi. Riigieelarve kulukirje ei anna õigust nõuda konkreetse summa väljamaksmist
2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024- 11/Riigieelarveliste%20toetuste%20taotlemisest.pdf
konkreetsele isikule. Täidesaatev võim võib anda pärast riigieelarve vastuvõtmist eelarvet
konkretiseerivaid korraldusi.“.
Lõike 3 kohaselt ei kohaldata määrust Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud
juhtudel. Juhul, kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, mis on
VTA määruse kohaldamisalas, lähtutakse määruse §-ist 5.
Eelnõu §-is 2 sätestatakse toetuse andja. Toetuse andja on Siseministeerium või
Siseministeeriumi valitsemisala asutus.
Eelnõu §-is 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk.
Lõike 1 kohaselt antakse toetust avalikes huvides ja seda ei kasutata otseselt tulu teenimiseks.
See tähendab, et toetust ei saa anda vaid erahuvides ning tulu teenimise eesmärgil.
Lõike 2 kohaselt on toetuse andmise eesmärk Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse
tegevusvaldkonna ja selle arengu toetamine ning eesmärkide täitmine, kuivõrd toetust antakse
Siseministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt. Toetust ei anta tegevustele, mis ei ole
kooskõlas määruse § 3 lõikega 2.
Eelnõu §-iga 4 sätestatakse toetuse andmise alus. Sättes korratakse üle riigieelarve seaduse §
531 lõikest 11 tulenev põhimõte, mille kohaselt võib riigisisest projektipõhist toetust anda
otsustuskorras vaid erandjuhul ja põhjendatult.
Reeglina antakse riigisisest projektipõhist toetust avatud taotlusvooru kaudu. Riigikontroll
jõudis riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse
aruandes järeldusele3, et riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev, kuna osal
valitsemisaladel puudus kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku
konkursita. Aruandest saab järeldada, et riigieelarve raha jagamise läbipaistvuse
suurendamiseks tuleb toetust jagada avatud taotlusvooru kaudu.
Riigieelarve seaduse § 76 kohaselt kasutatakse riigieelarve vahendeid säästlikult, tõhusalt,
mõjusalt, õiguspäraselt ja läbipaistvalt. Seetõttu saab riigisisest projektipõhist toetust anda
otsustuskorras vaid erandjuhtudel ja põhjendatult.
Erandjuhul otsustuskorras toetuse andmine tähendab, et esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa
toetust anda avatud taotlusvooru kaudu. Sellisel juhul saab asuda seisukohale, et otsustuskorras
toetuse andmine on põhjendatud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata juhtumitele, kus riigisisese
projektipõhise toetuse andmist otsustuskorras kaalutakse põhjusel, et teadaolevalt on taotleja
ainuke valdkonnas tegutsev isik. Hinnata tuleb, kas olukorras, kus toetust antaks avatud
3 https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Hinnangriigimajandusaastaaruandele/tabid/247/ language/et-EE/Default.aspx
taotlusvooru kaudu, võiks antud valdkonnas tegutsemisest olla huvitatud veel isikuid, kellel on
juba olemas või huvi arendada välja eeldused vastavas valdkonnas tegutsemiseks.
Toetust on võimalik anda vaid juhul, kui toetuse andja eelarves on olemas raha toetuse
andmiseks.
Eelnõu §-is 5 sätestatakse reeglid vähese tähtsusega abi andmiseks.
Lõikes 1 sätestatakse, et juhul, kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks
(edaspidi VTA), järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831
(edaspidi VTA määrus). Konkurentsiseaduses on reguleeritud abi saajat vähese tähtsusega abi
andmisest teavitamine, registrisse kantavate andmete alusdokumentide säilitamine ning riigiabi
ja vähese tähtsusega abi registrisse andmete kandmine.
Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse andja kontrollib VTA registrist, et VTA andmisel ei ületataks
VTA piirmäära. VTA määruse art 3 punkti 2 kohaselt ei tohi liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale
antava VTA kogusumma mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000
eurot. Tähele tuleb panna, et VTA määruse artikli 2 punktis 2 on defineeritud „ühe ettevõtja“
mõiste ning artiklis 5 on sätestatud reeglid VTA kumuleerimisele.
Eelnõu teises peatükis sätestatakse reeglid kulude abikõlblikkusele.
Eelnõu §-is 6 sätestatakse, et toetust antakse vaid sellisele tegevusele, mis otseselt panustab
toetuse andmise eesmärgi (Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna
ja selle arengu toetamine ning eesmärkide täitmine) saavutamisse.
Eelnõu §-is 7 sätestatakse reeglid kulu abikõlblikkusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks sobiv, vajalik ja
tõhus, kooskõlas projekti eelarvega ja kehtivate õigusaktidega ning tekib projekti
abikõlblikkuse perioodil toetatava tegevuse käigus. Kulu on sobiv ja vajalik, kui selle tegemine
on suunatud projekti eesmärkide saavutamisele ning põhjendatud. Kulude tõhusus tähendab, et
kulu on mõistliku suurusega. Kulu abikõlblikkuse perioodil tekkimine tähendab, et kulu
tekkimise aluseks tehtav tegevus tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.
Abikõlblike kulude tegemisel järgib toetuse saaja riigihangete seadust, kui ta on hankija
riigihangete seaduse mõistes (sh peavad eraõiguslikest juriidilistest isikutest toetuse saajad
panema tähele riigihangete seaduse § 5 lg 2 punkti 5 regulatsiooni). Mittehankijatest toetuse
saajatele täiendavalt reegleid ostumenetluste läbiviimiseks või pakkumiste võtmiseks ei
kehtestada, küll aga peavad abikõlblikud kulud olema tõhusad (vt eelmine lõik: kulu tõhusus
tähendab, et kulu on mõistliku suurusega) ning kulu tõhususe osas peab toetuse saaja olema
valmis esitama selgitusi.
Lõikes 2 sätestatakse abikõlblike kulude loetelu.
Lõikes 3 sätestatakse mitteabikõlblike kulude loetelu.
Lõikes 4 sätestatakse, et kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud
arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamisdokumentidega (näiteks kui leping
teenuse osutamiseks on sõlmitud eraisikuga, ei väljasta eraisik arvet, vaid kulu tekkimise
aluseks olev dokument on leping).
Eelnõu §-is 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduv.
Lõikes 1 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood on taotluses kirjeldatud ajavahemik,
mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekkivad projekti kulud. See tähendab, et taotleja
nimetab ise taotluses, millise perioodi jooksul projekti tegevusi tehakse. Projekti abikõlblikkuse
perioodi pikendamine projekti rakendamise käigus on võimalik arvestades lõikes 2 sätestatut
ning kooskõlas määruse §-iga 18.
Lõikes 2 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood ei või alata enne taotluse esitamist ning
lõppeb hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 31. detsembril. Projekti abikõlblikkuse
periood ei või alata enne taotluse esitamist, et vältida juba elluviidud projektide rahastamist.
Projekti abikõlblikkuse periood peab lõppema hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 31.
detsembril, sest riigieelarve seaduse § 53 lõike 2 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalal õigus
riigieelarve vahendeid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, kui samast seadusest või
riigieelarvest ei tulene teisiti.
Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Kuivõrd käesoleva
määruse reguleerimisalas on riigisisese projektipõhise toetuse andmine otsustuskorras, siis ei
reguleerita määrusega taotlusvooru korraldamist.
Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-iga 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Toetuse taotleja võib olla
mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu organisatsioon, kes
vastab samas paragrahvis kirjeldatud nõuetele. Muu organisatsioon võib olla näiteks avalik-
õiguslik juriidiline isik.
Nõuded taotlejale tagavad, et taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetab
Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut, samuti et tegemist
on toimiva ning õiguskuuleka organisatsiooniga (majandusaasta aruanded esitatud, maksuvõlad
puuduvad jne). Taotleja ei või olla erakond, sest nende rahastamine riigieelarvest on
reguleeritud erakonnaseaduses, ega erakonna sidusorganisatsioon.
Eelnõu §-iga 10 sätestatakse nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse taotluse esitamise keel, milleks on eesti keel. Taotluses sisalduv info peab
võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Lõikes 2 sätestatakse info, mida taotlus peab sisaldama. Taotluses kajastatakse:
1) Taotleja nimi ja registrikood, et kontrollida taotleja vastavust §-is 9 sätestatud nõuetele;
2) Taotleja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, et taotlejaga suhelda taotluse menetlemise
küsimustes (nt puuduste kõrvaldamine taotluses vms);
3) Toetuse kasutamise eesmärk, et kontrollida selle kooskõla määruse §-is 3 sätestatuga
ning määruse §-i 6 täitmiseks;
4) Eesmärgi saavutamiseks planeeritavad tegevused, et saada ülevaade projekti
tegevustest;
5) Eeldatav tulemus, et saada ülevaade, mis mõju oleks toetuse andmisel;
6) Eelarve kulude kaupa ja taotletav toetuse summa, et kontrollida kavandatud kulude
kooskõla määruse §-iga 7;
7) Projekti abikõlblikkuse periood, et kontrollida vastavust § 8 lõikes 2 sätestatuga;
8) Selgitus, kas toetust või selle osa kasutatakse majandustegevuses. Selgitus on vajalik,
et hinnata, kas antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi.
9) Andmed selle kohta, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal
muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest. Vastavalt määruse
§ 7 lg 3 punktile 9 on mitteabikõlblik kulu, mille katteks on toetust eraldatud või
makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust
välistoetusest.
10) Kinnitus, et taotleja vastab käesoleva määruse §-is 9 sätestatud nõuetele. Toetuse andja
kontrollib taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Lõike 3 kohaselt peab taotlus olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt. See
tähendab, et kui mõne organisatsiooni puhul on põhikirjas ette nähtud esindusõiguse kord, siis
tuleb allkirjastada taotlus sellise esindusõiguse korra kohaselt (näiteks kui põhikirja kohaselt
tohivad isikut esindada kõik juhatuse liikmed ühiselt, siis allkirjastavad taotluse kõik juhatuse
liikmed). Kui esindusõigus tuleb volikirjast, siis tuleb esindusõigust tõendada ning taotlusele
lisada volikiri.
Eelnõu neljandas peatükis sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise ning taotluse kohta
otsuse tegemise kord.
Eelnõu §-iga 11 sätestatakse, et taotlus esitatakse toetuse andja üldmeiliaadressile. Kuivõrd
tegemist on otsustuskorras toetuse andmisega, mida saab teha ainult erandjuhul ja põhjendatult,
siis ei korraldata sellise toetuse andmiseks taotlusvoore ning määruses ei sätestata taotlusvooru
läbiviimisega seonduvat.
Eelnõu §-iga 12 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg, milleks on 30 kalendripäeva
taotluse esitamisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 kohaselt, kui haldusakti või
toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan
viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning
näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.
Eelnõu §-iga 13 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse ning taotluse toetuse
andmise alusega kooskõla kontrolli nõuded.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruses
sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele, tehakse § 14 lg 3 punkti
1 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Lõikes 2 sätestatakse puuduste kõrvaldamisega seonduv. Kui taotleja või taotluse kontrollimisel
avastatakse puudusi, teavitab toetuse andja sellest taotlejat ja määrab mõistliku aja puuduste
kõrvaldamiseks. Mõistlik aeg tähendab, et taotlejal on selle aja jooksul võimalik puudused
kõrvaldada. Taotluse menetlemine peatub puuduste kõrvaldamise ajaks. Taotlejal on õigus
taotlust muuta vaid toetuse andja osundatud puuduse kõrvaldamiseks. Vastasel juhul saaks
taotleja pärast taotluse esitamist muuta taotlust mis tahes ulatuses ning seega peaks peale
puuduste kõrvaldamist kontrollima kogu taotluse tervikuna uuesti üle.
Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andja kontrollib taotluse kooskõla määruse §-is 4 sätestatud
toetuse andmise alusega ning toetuse anda võib selle tarbeks küsida taotlejalt täiendavat
selgitust või teavet. Riigieelarve seaduse § 531 lõike 11 kohaselt antakse riigisisest
projektipõhist toetust kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega kulude ja investeeringute
sihtfinantseerimiseks üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Erandjuhul ja põhjendatult võib
riigisisest projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste
toetuste andmise põhimõtted sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega. Sama põhimõte
on üle korratud määruse §-is 4, mille kohaselt riigisisest projektipõhist toetust antakse
otsustuskorras erandjuhul ja põhjendatult, kui toetuse andja eelarves on olemas vahendid
toetuse andmiseks.
See tähendab, et reeglina antakse riigisisest projektipõhist toetust avatud taotlusvooru kaudu
ning otsustuskorras toetuse andmine on erand. Reeglina sätestatakse toetuse andmise
tingimused konkreetses valdkonnas, mida soovitakse ning mida on eelarveliselt võimalik
toetada, ministri määrusega ning korraldatakse avatud taotlusvoor, mis võimaldab riigi raha
läbipaistva kasutamise ning taotlejate võrdse ligipääsu avalikele vahenditele. Seega on toetust
otsustuskorras võimalik anda vaid juhul, kui täidetud on nii erandlikkuse kui põhjendatuse
kriteeriumid, samuti peab toetuse andja eelarves olema vahendid toetuse andmiseks.
Juhul, kui toetuse andja vajab taotlejalt lisateavet või selgitusi, mis võimaldaks otsustuskorras
toetuse andmise põhjendatust hinnata, võib ta seda taotlejalt küsida. Kui taotlus ei ole määruse
§-iga 4 kooskõlas, tehakse § 14 lg 3 punkti 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Et hiljem oleks võimalik kontrollida, kas otsustuskorras toetuse andmine on olnud põhjendatud,
on soovituslik toetuse andjal § 13 lõike 3 kohane kontroll dokumenteerida (näiteks koostada
menetluse materjalide juurde kuuluv analüüs).
Eelnõu § 4 kohaselt on toetuse andmise eelduseks mh ka asjaolu, et toetuse andja eelarves on
olemas vahendid toetuse andmiseks. Seega tuleb taotluse menetlemise käigus kontrollida ka
vahendite olemasolu. Kui taotluse menetluse käigus ilmneb, et toetuse andja eelarves puudub
raha taotluse rahuldamiseks, ei jätkata taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse ning taotluse
toetuse andmise alusega kooskõla kontrolliga. Nimetatud olukorras ei ole tegemist taotluse läbi
vaatamata jätmisega, vaid taotlus võetakse siiski menetlusse ning taotluse menetlemine lõpeb
haldusakti andmisega (taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisega). Kui taotluse
vastavuskontrolli käigus ilmneb, et taotletavat toetuse summat ei ole toetuse andja eelarves
taotluse rahuldamiseks olemas, siis lõpeb taotluse menetlus taotluse rahuldamata jätmise otsuse
tegemisega määruse § 14 lg 3 punkti 3 alusel.
Eelnõu §-iga 14 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus
vastavad määruses sätestatud nõuetele, taotlus on kooskõlas toetuse andmise alusega ning
toetuse andja eelarves on olemas vahendid taotluse rahuldamiseks. Taotluse rahuldamiseks
peavad kõik nimetatud tingimused täidetud olema. Juhul, kui taotluse menetluse käigus taotleja
taotlust muudab (nt vähendab taotletavat toetuse summat), rahuldatakse taotlus muudetud kujul.
Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses sisalduvad andmed. Taotluse rahuldamise
otsuses märgitakse peamised projekti ja toetuse saajat puudutavad andmed. Taotluse
rahuldamise otsuse tegemisel tuleb lähtuda ka haldusmenetluse seaduses sätestatust.
Juhul, kui tegemist on vähese tähtsusega abi andmisega, tuleb otsuses märkida
konkurentsiseaduse § 33 lõikes 44 nimetatud teave. Vähese tähtsusega abi andmisel on oluline
tähele panna, et enne otsuse tegemist tuleb abi saajat teavitada konkurentsiseaduse § 33 lõikes
41 sätestatu kohaselt.
Lõikes 3 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui
esineb vähemalt üks lõikes 3 nimetatud alus.
Punkti 1 kohaselt kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, teeb
toetuse andja taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse,
kui puudust ei ole võimalik kõrvaldada või kui peale puuduste kõrvaldamist ei vasta taotleja
või taotlus jätkuvalt määruses kehtestatud nõuetele.
Punkti 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotlus ei ole kooskõlas
määruse §-is 4 sätestatud toetuse andmise alusega. Taotlust ei rahuldata, kui põhjendatud ei ole
otsustuskorras toetuse andmine.
Punkti 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui toetuse andja eelarves ei ole
vahendeid toetuse andmiseks.
Lõikes 4 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses sisalduvad andmed. Taotluse
rahuldamata jätmise otsuse tegemisel tuleb lähtuda ka haldusmenetluse seaduses sätestatust.
Eelnõu viiendas peatükis sätestatakse toetuse kasutamise, aruandluse ja tagasinõudmise kord.
Eelnõu §-iga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja ettemaksena või pärast kulude tekkimist ja toetuse saaja
poolt tasumist.
Ettemaksena toetuse maksmisel on toetuse saajal seda võimalik koheselt kasutama hakata,
samas kui ettemakset ei kasutata täies mahus, tuleb jääk tagastada. Mitteabikõlblike kulude
esinemisel tuleb need tagasi nõuda.
Pärast kulude tekkimist ja toetuse saaja poolt nende tasumist toetuse maksmisel peab toetuse
saajal esialgu omal olemas olema vahendid projekti tegevuste tegemiseks. Samas ei teki sellisel
juhul toetuse makse jääki ning toetus makstakse välja vaid abikõlblike kulude ulatuses. Selle
makseliigi korral esitab toetuse saaja makse aluseks olevad dokumendid (kulu- ja
maksedokumendid) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras. Paragrahv 8 lõike 2 kohaselt
lõppeb projekti abikõlblikkuse periood hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 31.
detsembril. See tähendab, et võimalik on olukord, kus makse tehakse järgmisel kalendriaastal.
Eelarves on võimalik siiski selliseid kulusid kajastada eelmise aasta kuludena, kui need on
tekkepõhiselt vastaval aastal tekkinud (st projekti abikõlblikkuse perioodil).
Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse maksmise tingimused määratakse kindlaks taotluse
rahuldamise otsuses. See tähendab, et konkreetse projekti puhul saab otsustada, kas toetus
makstakse välja ettemaksena või pärast kulude tekkimist ja toetuse saaja poolt tasumist.
Eelnõu §-iga 16 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse esitab toetuse saaja
toetuse andjale enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva. Taotluse rahuldamise
otsuse muutmise vajadus peab selguma projekti rakendamise käigus. Haldusmenetluse seaduse
§ 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni,
haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei
sätesta teisiti.
Lõike 2 kohaselt muudav toetuse andja taotluse rahuldamise otsust, kui soovitav muudatus on
põhjendatud ning kooskõlas käesoleva määruse nõuete ning toetuse kasutamise eesmärgiga.
Teatud juhtudel võib olla vajalik muuta näiteks abikõlblikkuse perioodi või täpsustada tegevusi,
seejuures ei tohi projekt minna vastuollu määruse nõuete ja toetuse kasutamise eesmärgiga.
Projektile on antud toetust, et see saavutaks toetuse kasutamise eesmärgi. Samuti peab
muudatus olema sisuliselt põhjendatud (näiteks on projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendamise soov tingitud soetatava eseme tarne viibimisest).
Lõike 3 kohaselt keeldub toetuse andja taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Kuivõrd toetuse andmine toimub määruse
alusel, siis peab olema muudatus määruse regulatsiooniga kooskõlas. Näiteks ei ole võimalik
projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada üle määruse § 8 lõikes 2 nimetatud aja.
2) ei ole kooskõlas toetuse kasutamise eesmärgiga või seab kahtluse alla eeldatavate tulemuste
saavutamise. Kuivõrd toetust anti kooskõlas toetuse kasutamise eesmärkidega ning eeldatavate
tulemuste saavutamiseks, siis peavad ka muudatused olema kooskõlas toetuse kasutamise
eesmärkidega ning aitama kaasa eeldatava tulemuse saavutamisele.
3) ei ole põhjendatud. Muudatuse puhul peab olema aru saada, miks seda on vaja teha ning
kuidas see aitab kaasa tulemuse saavutamisele.
Lõikes 4 sätestatakse taotluse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise alused. Määruses
ei korrata riigieelarve seaduse § 551 lõike 1 regulatsiooni, mille kohaselt riigisisese
projektipõhise toetuse andja võib toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistada ja selle olenevalt rikkumise raskusest osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui selgub,
et toetuse saaja:
1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud
toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on
esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei
oleks toetuse taotlust rahuldatud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
Samuti võib taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui toetuse
saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
Eelnõu §-iga 17 sätestatakse aruandluse ja ettemakse kasutamata jäägi tagastamise kord.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule projekti
elluviimise aruande. Kui toetus on välja makstud ettemaksena, lisatakse aruandele kulude
abikõlblikkust tõendavad dokumendid. Aruandluse täpsem kord (nt mis ajaks tuleb aruanne
esitada) sisaldub taotluse rahuldamise otsuses.
Toetust võib vastavalt määruse § 15 lõikele 1 maksta välja ettemaksena või pärast kulude
tekkimist ja toetuse saaja poolt tasumist. Kui toetus makstakse välja ettemaksena, siis esitatakse
koos aruandega kulude abikõlblikkust tõendavad dokumendid (kulu- ja maksedokumendid).
Kui toetus makstakse välja pärast kulude tekkimist ja toetuse saaja poolt tasumist, esitatakse
kulu- ja maksedokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras (vt ka määruse § 14
lg 2 punkt 7 ning § 15 lg 2).
Lõikes 2 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puuduseid, määrab toetuse andja
toetuse saajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Aruande menetlus peatub puuduste
kõrvaldamise ajaks. Aruandes olev puudus võib olla näiteks tegevuste ebapiisav kirjeldamine.
Lõike 3 kohaselt kinnitab toetuse andja aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande
esitamisest. Juhul, kui aruandes esineb puuduseid, peatub aruande menetlus lõike 2 alusel
puuduste kõrvaldamise ajaks.
Lõikes 4 sätestatakse juhud, kui toetuse andja ei kinnita aruannet. Aruannet ei kinnitata, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või sellega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid ning osundatud puudused pole kõrvaldatud. Kui toetuse saaja hinnangul
esinevad dokumendis ebaõiged või mittetäielikud andmed, tuleb lasta toetuse saajal aruandes
puudused kõrvaldada. Kui puuduseid ei kõrvaldata, siis aruannet ei kinnitata.
2) toetuse saaja ei ole ettenähtud projekti tegevusi ellu viinud või ei ole tegevuste elluviimist
tõendanud.
Lõike 5 kohaselt määrab toetuse andja tähtaja ettemakse kasutamata jäägi tagastamiseks.
Määratud tähtaeg peab olema mõistlik. Riigieelarve seaduse § 55 lõike 3 kohaselt
kohustub riigisisese projektipõhise toetuse saaja kandma toetuse kasutamata jäägi andjale
tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab toetuse andja selle toetuse saajalt tagasi.
Lõike 6 kohaselt teavitab toetuse andja toetuse saajat ettemakse kasutamata jäägi tagastamise
tähtajast ning tagasimakse tegemiseks vajalikest andmetest, sealhulgas arvelduskonto number
ja saaja nimi. Toetuse saajale peab olema teada ettemakse kasutamata jäägi tagastamiseks
vajalik info, mille edastab talle toetuse andja.
Eelnõu §-iga 18 sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused. Riigieelarve seaduse § 551 lõike 1 kohaselt
võib riigisisese projektipõhise toetuse andja toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistada ja selle olenevalt rikkumise raskusest osaliselt või täielikult tagasi nõuda,
kui selgub, et toetuse saaja:
1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud
toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on
esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei
oleks toetuse taotlust rahuldatud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
Sama paragrahvi lõike 2 alusel võib riigieelarve seaduse § 531 lõikes 1 nimetatud määruses
kehtestada muud tagasinõudmise alused. Käesolevas määruses on selliste alustena kehtestatud
järgmised alused:
Toetuse saaja esitatud aruande kinnitamata jätmine. Kui toetuse saaja esitatud aruanne
on jäetud kinnitamata, siis ei ole aruanne andnud kindlust, et tegevused on ettenähtud
korras ellu viidud. Kui puudub kindlus tegevuste elluviimise kohta, ei ole tehtud kulud
projekti jaoks vajalikud ning on seega mitteabikõlblikud.
Toetuse kasutamine mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Toetusest hüvitatakse vaid
abikõlblikud kulud. Kui on selgunud, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude
hüvitamiseks, tuleb toetus selliste kulude osas tagasi nõuda.
Riigieelarve seaduse § 55 lõike 3 kohaselt kohustub riigisisese projektipõhise toetuse saaja
kandma toetuse kasutamata jäägi andjale tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab
toetuse andja selle toetuse saajalt tagasi. Seetõttu nimetatakse määruse lõikes 1 toetuse
tagasinõudmise alusena ka olukord, kus toetuse saaja ei ole tagastanud ettemakse kasutamise
jääki.
Toetuse tagasinõudmisel tuleb järgida, et riigieelarve seaduse § 551 sätestab teisigi tingimusi
seoses toetuse tagasinõudmisega, mida määruses ei sätestata: tagasinõudmisest loobumise
alused, viivise ja intressi arvestus jne. Riigieelarve seaduse §-is 551 sätestatut määruses üle ei
korrata.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuses sisalduvad andmed.
Eelnõu kuuendas peatükis sätestatakse poolte õigused ja kohustused.
Eelnõu §-iga 19 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.
Lõike 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud:
1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel. See tähendab, et toetuse saaja on
kohustatud projekti elluviimisel järgima taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses
sätestatut.
2) kasutama toetust sihipäraselt. See tähendab, et toetusest tohib teha vaid projekti elluviimiseks
vajalikke abikõlblikke kulusid.
3) esitama projekti puudutava õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande nõutud
viisil ja tähtajaks. Kohustus puudutab nii aruandlust, infopäringuid, kui ka kulu- ja
maksedokumentide kontrolli.
4) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Kohustus on vajalik, et tagada kontroll projekti kulude
üle.
5) võimaldama toetuse andjal ja muul toetuse andja poolt järelevalvet tegeval isikul juurdepääsu
kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele nõutud tähtajaks. Kohustus on vajalik, et
tagada kontroll projekti tegevuste ja kulude üle.
6) teavitama viivitamata toetuse andjat asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja
kohustuste täitmist.
7) järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja
nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel.
8) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks.
Eelnõu §-iga 20 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on toetuse andjal õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente. Kohustus on vajalik, et tagada toetuse
andjale võimalus teostada taotluse osas ning projekti üle kontrolli.
2) kontrollida projekti tulemuste saavutamist ja tegevuste elluviimist.
3) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente ning aruandlust.
4) jätta toetus täielikult või osaliselt välja maksmata, kui toetust on taotletud mitteabikõlblike
kulude hüvitamiseks või kui toetuse saaja ei täida talle käesoleva määruse või taotluse
rahuldamise otsusega pandud kohustusi. Juhul, kui toetus on välja makstus ettemaksuna ning
tuvastatakse toetuse kasutamine mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, siis on võimalik toetus
määruse § 18 lg 1 punkti 3 alusel tagasi nõuda ning kohustuste mittetäitmise korral RES § 551
alusel. Kui toetus makstakse välja pärast kulude tekkimist ja toetuse saaja poolt tasumist, siis
ei maksta mitteabikõlblikke kulusid välja (näiteks kui esitatud neljast kulust üks on
mitteabikõlblik, siis jäetakse välja maksmata see konkreetne mitteabikõlblik kulu ja ülejäänud
osas võib toetuse välja maksta), samuti võib toetuse jätta maksmata kuni toetuse saaja
kohustuste täitmiseni (näiteks aruande esitamiseni või kulude kohta lisaselgituste esitamiseni).
Lõike 2 kohaselt on toetuse andja kohustatud:
1) toimetama taotlejale või toetuse saajale kätte käesoleva määruse alusel tehtud otsused. HMS
§ 25 lõike 3 kohaselt toimetatakse dokument kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette
nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Sama paragrahvi
lõike 1 alusel toimetatakse haldusakt menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud
haldusorgani poolt või elektrooniliselt.
2) juhendama toetuse saajat toetuse kasutamisega seotud küsimustes.
3) kontrollima toetuse kasutamist. Toetuse andja kontrollib tulemuste saavutamist, tegevuste
elluviimist, projektiga seotud kulu- ja maksedokumente ning aruandlust.
4) vähese tähtsusega abi andmise korral lähtuma konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatust.
Viidatud sätte kohaselt tuleb tagada andmete kandmine vähese tähtsusega abi registrisse ning
abi andmisega seotud dokumentide säilitamiskohustus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa
Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
4. Määruse mõjud
Mõju sihtrühmale:
Varasemalt lähtuti Siseministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt otsustuskorras toetuse
andmisel siseministri 14.07.2021 käskkirjast nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“.
Nimetatud käskkirja punkti 2.4 kohaselt võib toetust anda asutuse juhi otsusel ka erandkorras
väljaspool konkurssi. Otsetoetuse andmine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatust peab
saama hiljem kontrollida.
Seega ei muutu eelnõuga otsustuskorras toetuse andmise sisuline põhimõte, mille kohaselt
otsustuskorras saab toetust anda vaid erandkorras ja põhjendatult. Määrus kehtestatakse, et
otsetoetuse andmine viia kooskõlla 29. detsembril 2025. a jõustunud riigieelarve seaduse § 531
lõikega 11, mille kohaselt tuleb otsustuskorras toetuse andmise põhimõtted kehtestada ministri
määrusega.
Toetuse taotlemine on vabatahtlik. Seetõttu, olenemata asjaolust, et toetuse taotlemiseks tuleb
esitada taotlus (ja vajadusel lisadokumendid), ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele „üks
sisse, üks välja“ reegel.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele:
Otsustuskorras toetuse andmine on varasemalt toimunud erandkorras ning ka edaspidi saab
sellist toetust anda vaid erandkorras ja põhjendatult. Nii eelnevalt kui edaspidi on otsustuskorras
toetuse andmisel tegevused sarnased: taotluse menetlemine, otsuste tegemine, maksete
tegemine, aruandluse kontroll. Seega ei ole mõju riigiasutuste töökorraldusele seoses määruse
kehtestamisega märkimisväärne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Taotlusi rahastatakse rahaliste vahendite olemasolul Siseministeeriumi või Siseministeeriumi
valitsemisala asutuse riigieelarvelistest vahenditest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
Määrust rakendavad Siseministeerium ja Siseministeeriumi valitsemisala asutused.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei
kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Rahandusministeerium
29.05.2026 nr 1-6/3471-1
Siseministri määruse "Siseministeeriumi
valitsemisala vahendite arvelt otsustuskorras
toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu
kooskõlastamiseks saatmine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse "Siseministeeriumi
valitsemisala vahendite arvelt otsustuskorras toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu koos
seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
1) eelnõu 7-l lehel;
2) seletuskiri 14-l lehel
Teadmiseks:
Päästeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Heli Simson 6125042