Taotluse esitamine

RES 2027-2030 Riigikohtu majandamiskulude lisataotlus
Ühekordne taotlus 2027. aastaks

Väikese maja lõuna külje sadevee suunamine ja vundamendi restaureerimine
20 000,00
Suure ja väikese maja akende restaureerimine
20 000,00
Potterni restaureerimine
10 000,00
Soojasõlme pumbavahetused
5 000,00
Põhja ja Balti riikide ülemkohtute presidentide kohtumine Tallinnas
15 000,00
Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse (ACA-Europe) eesistujamaana korraldatav seminar Tallinnas
25 000,00
KOKKU
95 000,00


Hetkel on käimas läbirääkimised AS Tartu Ehitus esindajatega seoses jahutussüsteemi leketega.
Eeldatav tööde maksumus võib küündida 400 000 euroni, millest ehitaja ei ole esialgse tagasiside valguses nõustunud üle 10% kompenseerima.
Võimalikke lisakulusid seoses vaidlusega, mille lahenduseni jõudmise aeg ei ole ette teada, pole käesolevas lisataotluses käsitletud.
Lisataotluses on toodud hädavajalike tööde maksumused, mis vajavad ühekordset rahalist katet seoses hoone garantiiperioodi lõppemisega ning kahe suurema, rahvusvahelise suhtluse raames läbi viidava, kohtumise korraldamisega Eestis.

Selgitused Riigikohtu 2027-2030 RES/RE kohta
Riigikohus taotleb aastateks 2027-2030 eelarvelisi vahendeid (eurodes) järgnevalt:

2027
2028
2029
2030
Kokku 2027-2030
REIS eelarve piirmäärades (kõik liigid)
7 805 947
7 943 506
8 123 645
8 044 957
31 918 055
Baasi korrastamine
154 206
209 070
204 958
211 939

780 173
Lisataotlused
95 000
0
0
0
95 000
Kokku
8 055 153
8 152 576
8 328 603
8 256 896
32 793 228

REIS eelarve piirmäärades on riigieelarve infosüsteemis olev eelarve planeering, mis sisaldab kõiki kulusid liikidel 10 (piirmäärata, seadusest tulenevad), 20 (piirmääraga), 40 (välisvahendid), 60 (mitterahalised – amortisatsioon) ja 44 (omavahendid).
Tabelis toodud eelarve aastate lõikes kokku sisaldab endas lisaks mitterahalisi eelarvekulusid (põhivara amortisatsioon liigil 60 summas 844 000 eurot kogu perioodi kohta, lisana esitatud Excel tabelis) ning välisvahendeid (liigil 40 toodud kulud summas 327 675 eurot kogu perioodi kohta, lisana esitatud Excel tabelis), mida ei anta Rahandusministeeriumi poolt kululagedena.
Baasrahastuse korrastamine
Riigikohus on esitanud eelarve taotluse juures ühe nõutud lisana võrdluse avaliku teenistuse teenistujate keskmise tasuga ning 75% kvartiilile vastava tasuga 2026. a. I kvartali kohta. Vajadus Riigikohtu eelarvebaasi korrastamiseks tuleneb otseselt võrdlusest kogu avaliku teenistuse statistikaga.
RES 2026-2029 protsessis toetusime oma arvutustes baaseelarve korrastamisel kohtusüsteemis kokku lepitud ühtsele palgaskaalale. Selles oli Riigikohtu kohtunõuniku keskmise töötasu sihttasemeks arvestatud 85% I astme kohtuniku aasta keskmisest tasust ning teiste teenistujate tasud valdavalt vahemikus 40-70% sellest. Vastavalt Riigikogu Rahanduskomisjoni ettepanekule on RES/RE 2027-2030 taotlus koostatud võrdlevalt avaliku teenistuse statistikaga. Taotluse koostamisel oleme arvesse võtnud hetkel teada olevat kõrgemate riigiteenijate ametipalkade korrigeerimise indeksit vastavalt KRAPS §172 ning korrigeerinud teenistujate palgavahendeid 2027-2030 vastavalt, et tagada kohtusüsteemi sisene palgatasakaal. Oleme ka varasemalt osutanud probleemile, et erinevalt I ja II kohtuastme kohtujuristide ja kohtunikuabide ametipalkadest ei ole Riigikohtu kohtunõunike ametipalgad seaduses seotud kohtuniku ametipalgaga. Kohtunõunike palgad ei suurene, erinevalt kohtujuristide omadest, automaatselt koos kohtunike palkade iga-aastase indekseerimisega. See tekitab Riigikohtu eelarvele lisasurve ja eelarvebaasi piiratuse tõttu on võimaluseks jätkuv personali vähendamine (mis ei ole jätkusuutlik) või madalama kvalifikatsiooniga (väiksema palgaga) teenistujate värbamine. Selline lähenemine suurendab oluliselt õigusemõistmise kvaliteedi riske ning muudab õigusemõistmise lõppkokkuvõttes aeglasemaks ja kulukamaks. Seetõttu oleme arvamusel, et põhiseaduslike institutsioonide palgavahendite eelarved võiksid järgneval aastal suureneda minimaalselt 2,7%. Sellest lähtutakse ka I ja II astme kohtute 2027. aasta eelarvete planeerimisel vastavalt riigieelarve seaduse § 38 lõikele 2. Riigikohtu arvates ei oleks kahe erineva planeerimisprintsiibi rakendamine põhiseaduslike institutsioonide eelarvete osas kooskõlas riigieelarve seaduse § 28 lõikega 21.
Kokku nelja aasta peale taotleb Riigikohus palgakulude suurenemise kompenseerimiseks 627 194 eurot (117 388 eurot esimesel aastal ning järgnevatel ca 170 000 eurot aastas, sest alates 1. aprillist kaotab kehtivuse KRAPS § 172).
Baasrahastuse suurendamise juures oleme ette näinud ka 5% majandamiskulude tõusu, mis moodustab nelja aasta peale kokku 152 979 eurot (ca 38 tuhat eurot aastas).
Täiendavalt suurenevad Riigikohtu majanduskulud seetõttu, et 2027. aasta maikuus toimub Põhja ja Balti riikide ülemkohtute presidentide kohtumine Tallinnas ning aastatel 2027–2029 on Eesti koos Läti ja Leeduga Euroopa Liidu Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse (ACA-Europe) eesistuja. Sellega seoses korraldab Riigikohus 3.–5. oktoobril 2027 andmekaitseõiguse teemalise seminari Tallinnas (u 60–70 osalejat).
Riigikohus taotleb eelarvebaasi suurendamist 4 aasta peale kokku 780 173 eurot, sh majandamiskulude suurenemist 5% aasta kohta ning ühekordselt vahendeid 2027. aastasse summas 95 000 eurot.
REIS detailsuses andmed on aastate lõikes toodud lisatud exceli tabelis.