[EIS] Eelnõu JDM/26-0646 - "Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (sideandmete säilitamine ja kasutamine)" kooskõlastamine

1

EELNÕU

28.05.2026

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(sideandmete säilitamine ja kasutamine)

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 901. Andmete nõudmine sideettevõtjalt identifitseerimistunnustega seotud andmete ja

ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete kohta“;

2) paragrahvi 901 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete, mida

ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, kohta võib elektroonilise side ettevõtjale teha

päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal.

Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.”;

3) paragrahvi 901 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja kohtumäärus“;

4) paragrahvi 901 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „või kohtu“.

§ 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 312 lõikes 1 lisatakse pärast tekstiosa „Kaitsepolitseiamet,“ tekstiosa „Kaitsevägi,“;

2) paragrahvi 312 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha päringu elektroonilise

side ettevõtjale elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate

andmete kohta.“;

3) paragrahvi 312 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud päringu võib teha üksnes kui see on vältimatult vajalik

väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks ning väärtegude puhul, mille eest võib karistusena

mõista füüsilisele isikule rahatrahvi vähemalt kolmsada trahviühikut või juriidilisele isikule

rahatrahvi vähemalt 200 000 eurot või protsendi tema eelmise majandusaasta kogukäibest.“.

2

§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 951 lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1111,“ tekstiosaga „1112, 1113“;

2) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada kliendile ja kliendi

nõusolekul ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.“;

3) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

“(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid peab sideettevõtja ilma kliendi nõusolekuta

avaldama seaduses sätestatud juhtudel ja korras.“;

4) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “§-des 104, 1051 ja 1111” tekstiosaga „“§-des 104,

1051, 1112 ja 1113”;

5) paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 1112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, § 1113 alusel säilitatud andmed

ning §-de 112 ja 1122 kohaselt esitatud järelepärimised ja antud teave tuleb kustutada viivitamata

pärast § 1112 lõikes 3, § 1113 lõikes 5 ja § 1122 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.“;

6) paragrahv 1111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1111. Andmete säilitamine konkreetse menetluse tarbeks (1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama tema valduses olevaid elektroonilise side teenuse

osutamisega seotud ärilisel eesmärgil töödeldavaid andmeid järgmistel juhtudel:

1) kohtueelses menetluses prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et andmed võivad olla

vajalikud kuriteo uurimiseks või tõendamiseks;

2) Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutuse alusel, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;

3) julgeolekuasutuse ettekirjutuse alusel, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks riigi

julgeolekule või põhiseaduslikule korrale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei säilitata sõnumi sisu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib säilitada üksnes neid andmeid, mis on vajalikud

konkreetse menetluse eesmärgi saavutamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruses või ettekirjutuses märgitakse:

1) menetluse alus ja eesmärk;

2) säilitamisele kuuluvate andmete liik ja ulatus;

3) säilitamise kestus.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid 6 kuud alates side toimumise ajast, kui

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruses või ettekirjutuses ei ole ette nähtud lühemat

säilitamise kestust.“;

3

7) seadust täiendatakse paragrahvidega 1112 - 1114 järgmises sõnastuses:

„§ 1112. Lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamine

(1) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:

1) sõnumi edastajat või helistajat tuvastada võimaldavad andmed (sealhulgas ees- ja

perekonnanimi, number, kasutajatunnus, elektronposti aadress või aadress);

2) sõnumi edastaja või helistaja avalik Interneti-protokolli aadress ja lähteport;

3) lisateenuse kasutamise korral kliendi nimi ja aadress;

4) mobiiltelefoniteenuse korral helistaja unikaalne tunnus (näiteks International Mobile Subscriber

Identity – IMSI; Subscription Permanent Identifier – SUPI; Subscription Concealed Identifier –

SUCI) ning sellega seotud kliendi nimi ja aadress;

5) helistaja rahvusvaheline terminalseadme tunnus (näiteks International Mobile Equipment

Identity – IMEI; Permanent Equipment Identifier – PEI);

6) andmed punktides 4 ja 5 nimetatud tunnuste vaheliste seoste kohta;

7) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral ettemakse tegemise kuupäev ja kellaaeg

konkreetse ajavööndi järgi või Interneti-protokolli aadress ettemakse tegemise ajal ja ettemakse

tegemise viis, samuti teenuse lõppkasutaja isikuandmed.

(2) Internetiühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja on kohustatud säilitama

järgmised andmed:

1) kasutajatunnused;

2) kliendi andmed koos temale side toimumise ajal eraldatud avaliku Interneti-protokolli aadressi

ja lähtepordi, kasutajatunnuse või numbriga.

(3) Käesoleva paragrahvi alusel kogutud andmeid võib sideettevõtja töödelda üksnes lõppkasutaja

tuvastamise eesmärgil ja keelatud on andmeid töödelda, sealhulgas avaldada viisil, mis

võimaldavad teha järeldusi, mis ei ole vältimatult vajalikud lõppkasutaja tuvastamiseks,

sealhulgas:

1) tuvastada side osapoolte vahelisi seoseid, suhtlusmustreid või suhtlusvõrgustikke;

2) teha järeldusi seadme kasutuse, lõppkasutaja käitumise, liikumise või suhtlusmustrite kohta.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmeid säilitatakse 12 kuud, alates side toimumise ajast.

§ 1113. Andmete säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 1112 sätestatud andmete säilitamise kohustusele võib Vabariigi

Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama käesoleva seaduse § 102 lõikes 1

nimetatud andmeid, välja arvatud sõnumi sisu, riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda

ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

(2) Ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks teeb valdkonna eest vastutav minister, kes

lähtub ettepaneku tegemisel julgeolekuasutuse ohuhinnangust. Minister kuulab enne ettepaneku

tegemist ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukoha korralduse

ettepaneku ulatuse, kestuse ja põhjenduste kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud säilitamiskohustus kehtestatakse konkreetsete

andmete ulatuses, mis on vajalikud lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(4) Vabariigi Valitsuse korraldus antakse kuni kuueks kuuks ja seda võib pikendada käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel kuni kuue kuu kaupa.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ohu kirjeldus ja selle põhjendatus;

2) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused;

3) säilitatavate andmete ulatus, sealhulgas andmeliigid, hõlmatud isikute ring ning piirkond;

4) andmete kogumise periood ja säilitamise tähtaeg;

4

5) vajaduse korral muud andmed.

(6) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatavaid andmeid võib avaldada üksnes julgeolekuasutusele

julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alustel ja korras.

(7) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete täpsema

loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(8) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid 12 kuud alates side toimumise ajast.

Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korraldusega võib määrata lühema säilitamise tähtaja.

§ 1114. Andmete säilitamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse §-des 1111–1113 nimetatud andmeid säilitatakse sideettevõtja poolt Euroopa

Liidu liikmesriigi territooriumil.

(2) Sideettevõtjal on lubatud §-des 1111–1113 nimetatud eesmärkidel säilitada andmeid tehniliselt

ühtses süsteemis.

(3) Paragrahvides 1111–1113 nimetatud andmete säilitamise korral peab sideettevõtja tagama:

1) sama kvaliteedi, turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise, mida kohaldatakse teistele

elektroonilise side võrgus olevatele analoogsetele andmetele;

2) erinevate andmekategooriate vahel seoste loomiseks selliste tehniliste abinõude kasutamise, mis

ei sea kahtluse alla andmekategooriate kindla eraldatuse tõhusust;

3) andmete kaitse nende juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise,

loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest;

4) side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise.

(4) Käesoleva seaduse §-des 1111–1113 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seonduvaid

kulusid sideettevõtjale ei hüvitata.“;

8) paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠112. Teabe andmise kohustus

(1) Järelepärimine andmete kohta esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Nimetatud

järelepärimise sideettevõtjale võib teha kirjaliku lepingu alusel pideva elektroonilise ühenduse

kaudu. Vastus järelepärimisele saadetakse kirjalikus või elektroonilises vormis või pideva

elektroonilise ühenduse kaudu selle olemasolul.

(2) Sideettevõtja on kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt kaheksa tunni möödumisel ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul järelepärimise

saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik,

andma järelepärimise teinud asutusele teavet.

(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud järelepärimisi ja logifaile säilitatakse kaks aastat.

Tehtud järelepärimiste õiguspärasuse tagamise ja nii järelepärimiste, järelepärimiste alusel antud

teabe kui logifailide säilitamise kohustus on järelepärimise esitajal.

(4) Prokuratuuril on uurimisasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on

jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva

paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud järelepärimiste ja nendega seotud logifailidega.“;

9) paragrahv 1121 tunnistatakse kehtetuks;

10) seadust täiendatakse paragrahviga 1122 järgmises sõnastuses

㤠1122. Terminalseadme asukoha tuvastamine

5

(1) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja

julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud alusel

mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada pideva elektroonilise

ühendusega ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades.

(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud järelepärimisi ja logifaile säilitatakse kaks aastat.

Tehtud järelepärimiste õiguspärasuse tagamise ja nii järelepärimiste kui logifailide säilitamise

kohustus on järelepärimise esitajal.

(4) Prokuratuuril on uurimisasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on

jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimiste ja nendega seotud logifailidega.“;

11) paragrahvi 113 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „teostamiseks või“ lauseosaga „eraelu

puutumatuse õiguse ning“;

12) paragrahvi 113 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 1111“ tekstiosaga „§-des 1112 ja 1113“;

13) paragrahvi 114 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 112 lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 112 lõigetes

1 ja 2 ja § 1122 lõikes 1“;

14) paragrahvi 114 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 112 lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 112 lõigetes

1 ja 2 ja § 1122 lõikes 1“;

15) paragrahvi 114 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumus ning nende

hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve

kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja

hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Siseministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist

või väljavahetamist. Teenustasu makstakse vastavalt Siseministeeriumi ning sideettevõtja vahel

sõlmitud lepingule.“;

16) paragrahv 1141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠1141. Kohtule teabe andmise kohustus

Sideettevõtja peab edastama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks käesoleva seaduse § 1112

lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid, samuti muid elektroonilise side teenuse osutamisega seotud

ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring

andmete saamiseks konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu

üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.”;

17) paragrahvi 1841 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 1111 “ tekstiosaga “§-des 1112 ja 1113” .

§ 5. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

6

1) paragrahvi 411 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmed ning elektroonilise side teenuse

osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmed“;

2) paragrahvi 411 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ sõnaga „kohus“;

3) paragrahvi 412 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

sätestatud andmeid“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmeid ning

elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid“.

§ 6. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduse § 35 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes

2 ja 3 ning § 112 lõikes 3“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-des 1111 ja 1112 sätestatud

andmete, elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete

ning elektroonilise side seaduse §-s 1122“.

§ 7. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 811 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed“;

2) paragrahvi 811 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ sõnaga „kohus“;

3) paragrahvi 812 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

sätestatud andmete“ tekstiosaga „tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud

andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“.

§ 8. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 749 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed“;

2) paragrahvi 749 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ sõnaga „kohus“;

3) paragrahvi 750 lõikes 1 ning § 752 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side

seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112

sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate

andmete“;

4) paragrahvi 750 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Loa kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu ning

elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega

7

seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete saamiseks päringu tegemiseks annab Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik.“.

§ 9. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 352 lõikes 1, § 671 lõikes 1 ja § 8331 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise

side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-

s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil

säilitatavate andmete“.

§ 10. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduse § 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111

lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud

andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“.

§ 11. Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja

elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“;

2) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed“;

3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ sõnaga „kohus“.

§ 12. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse

§ 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks“ tekstiosaga

„elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmeid, mis võimaldavad teha kindlaks veebilehe

omanikku“.

§ 13. Tunnistajakaitse seaduse muutmine

Tunnistajakaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 181 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

ettenähtud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja

elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“;

2) paragrahvi 181 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse §-s 1111 ettenähtud

andmete” tekstiosaga “elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side

teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete”.

8

§ 14. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõikes 4 ja § 32 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse §-s

1111 sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas“ tekstiosaga „elektroonilise

side seaduse §-des 1112 ja 1122 sätestatud andmeid ning elektroonilise side teenuse osutamisega

seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid“;

2) paragrahvi 331 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed.“;

3) paragrahvi 331 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ sõnaga „kohus“;

§ 15. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse § 311 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse §-s 1111

lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud

andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“.

§ 16. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduse paragrahvi § 2303 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side

seaduse §-s 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s

1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil

säilitatavate andmete“.

§ 17. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 01.11.2026. Seaduse § 3 punktis 8 sätestatud § 1113 jõustub üldises korras. Seaduse

§ 3 punkt 15 jõustub 01.01.2027.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinnas … ………………. 2026

______________________________________________________________________________

Algatanud Vabariigi Valitsus

………… 2026. a nr

EELNÕU

28.05.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sideettevõtja säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete loetelu kinnitamine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1113 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolevas määruses loetletakse elektroonilise side seaduse § 1113 lõikes 1 sätestatud

sideettevõtja säilitamiskohustuse (edaspidi säilitamiskohustus) täitmiseks vajalikud andmed.

§ 2. Säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete loetelu

(1) Numbripõhise ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse ning selle osutamiseks kasutatud

võrguteenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed juhul, kui need sideteenuse

osutamise käigus on tekkinud või saadud:

1) sideteenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg koos

ajavööndiga ning selle ajal kasutatud Interneti-protokolli aadress ja lähteport;

2) sõnumi saatmise või kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;

3) kasutatud isikutevahelise side teenus ja kasutatud internetiühenduse teenus;

4) kärjetunnus sõnumi edastamisel ja vastuvõtmisel, kõne alustamisel, selle ajal tugijaama

vahetamisel ja selle lõpetamisel;

5) riik, kus rändlusteenust kasutati;

6) tugijaama geograafilise asukoha andmed koos kärjetunnusega side toimumise ajal;

7) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev

ja kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi ning kärjetunnus teenuse esmase aktiveerimise ajal;

8) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral kärjetunnus ettemakse tegemise ajal.

(2) Internetiühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja on kohustatud säilitama

järgmised andmed juhul, kui need sideteenuse osutamise käigus on tekkinud või saadud:

1) sideseansi lähtepunkti avalik Interneti-protokolli aadress ja lähteport ning sihtpunkti

Interneti-protokolli aadress ja sihtport;

2) kuupäev, kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi ning kärjetunnus Interneti-seansi alustamisel,

selle ajal tugijaama vahetamisel ja selle lõpetamisel;

3) tugijaama geograafilise asukoha andmed koos kärjetunnusega side toimumise ajal.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ...

Kristen Michal

Peaminister

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

EELNÕU

28.05.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 114 lõike 5 alusel.

§ 1. Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmiseks vajaliku riist- ja tarkvaraga

seotud kulude hüvitamine

(1) Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmiseks vajaliku sõnumit jaotava liidese

ning vastava riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale

teenustasuna riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud teenustasu makstakse

fikseeritud maksetena üks kord aastas ajatatuna ühe soetatud eseme kohta mitte pikemale

perioodile kui 10 aastat. Teenustasu makstakse vastavalt Siseministeeriumi ning sideettevõtja

vahel sõlmitud lepingule.

(2) Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamis- ja

hoolduskulud kooskõlastatakse Siseministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või

väljavahetamist.

(3) Riist- ja tarkvara kohta esitab sideettevõtja Siseministeeriumile kooskõlastamiseks vähemalt

järgmised andmed ning dokumendid:

1) tarnija pakkumise riist- ja tarkvara funktsionaalsuse, koguse, maksumuse ning tarnetähtaja

kohta;

2) jälitus- või julgeolekuasutuse kinnituse riist- ja tarkvara sobivuse kohta elektroonilise side

seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud kohustuste täitmiseks;

3) riist- ja tarkvara hoolduskulude eelarve.

§ 2. Teabele juurdepääsu kulude hüvitamine

(1) Jälitus- või julgeolekuasutus hüvitab sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 112 lõikes

1 nimetatud andmete kättesaadavuse tagamiseks loodud elektroonilise ühenduse eest jälitus-

või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingus üheks kalendrikuuks

kindlaksmääratud summa, sõltumata järelepärimiste arvust või kättesaadavate andmete liigist

ja mahust.

(2) Elektroonilise side seaduse § 112 lõikes 1 ettenähtud andmete kättesaadavuse tagamiseks

vajaliku elektroonilise ühenduse loomise kulud nähakse ette jälitus- või julgeolekuasutuse

eelarves.

§ 3. Teabe andmise kulude hüvitamine

(1) Paragrahvis 2 nimetatud elektroonilise ühenduse puudumise korral suuliste või kirjalike

järelepärimiste esitamisel hüvitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kulud vastavalt

temaga sõlmitud lepingule.

(2) Üks järelepärimine hõlmab teavet:

1) liitumislepingus sisalduvate sõnumi edastaja ja vastuvõtja isikuandmete kohta;

2) sõnumi edastaja ja vastuvõtja asukoha kohta;

3) sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta;

4) sõnumite edastamise protsessis moodustuvate sõnumite edastamist kirjeldavate

andmekogude ja nendes sisalduvate andmete kohta.

§ 4. Sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmisega seotud kulude hüvitamine

Jälitus- või julgeolekuasutus hüvitab ühes kalendrikuus kulud elektroonilise side seaduse § 113

lõikes 3 nimetatud juurdepääsu kasutamise ja sõnumite ülekandmise eest sideettevõtjaga

sõlmitud lepingus kindlaksmääratud summas, olenemata edastatavate sõnumite ja nende

saladuse õiguse piiramise mahust.

§ 5. Hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine

Siseministeeriumi või jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel käesolevas määruses

ettenähtud hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine ei saa olla elektroonilise side

seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud teabe edastamisest või § 113 lõikes 3 nimetatud sõnumite

ülekandmise keeldumise aluseks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ...

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

28.05.2026

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

Kokkuvõte:

Euroopa Liidu Kohus on oma otsustes leidnud, et liikmesriigid ei tohi sideettevõtjatelt nõuda

kõikide klientide sideandmete (kes, millal, kellele, kust ja kui kaua helistas jne) üldist ja

ühetaolist säilitamist ega sellisel viisil säilitatud andmete kasutamist süüteomenetluses.

Süüteomenetluses võib Euroopa Kohtu ja ka Riigikohtu praktika järgi kasutada ainult neid

sideandmeid, mida sideettevõte kogub ja hoiab oma ärilisteks vajadusteks (näiteks teenuste

osutamiseks, teenusekvaliteedi tagamiseks ja arvete esitamiseks). Kuna kehtiv õigus ei teinud

vahet, milliste sideandmete kasutamine on tõendina lubatud, on tekkinud õigusselgusetus ning

peaaegu võimatuks on muutunud raskete kuritegude tõendamine. Näiteks on väga keeruline

tõendada Interneti ja telefoni vahendusel toime pandud kuritegusid, sh telefonikelmusi.

Selle eelnõuga muudetakse seadusi nii, et neid sideteenuste andmeid, mida sideettevõtjad

niikuinii säilitavad ärilisel eesmärgil, saavad ka uurimisasutused ja kohtuvälised menetlejad,

sealhulgas politsei süütegude tõendamisel kohtu loal kasutada. Samuti tunnistatakse osaliselt

kehtetuks ka seni kehtinud kohustus andmeid üldiselt säilitada.

Nähakse ette riigi julgeoleku tagamise eesmärgil võimalus säilitada ajutiselt sideandmeid riigi

julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või vahetu ohu korral. Telefonikõnede ja

sõnumite sisu see eelnõu ei puuduta.

Võrreldes 2025.a ettevalmistatud eelnõuga on põhiline erinevus selles, et üldine andmete

säilituskohustus osaliselt kaotatakse ning alles jääb kohustus säilitada üksnes kasutaja

tuvastamiseks vajalikke andmeid ja Internetiteenuse osutamisega seotud andmeid.

- Süüteomenetluses saab edaspidi kasutada andmeid, mille puhul jääb alles

säilitamiskohustus. Muude andmete puhul on edaspidi võimalik tugineda üksnes nendele, mida

sideettevõtjad säilitavad ärilisel eesmärgil.

- Julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks nähakse täiendavalt ette võimalus säilitada

sideandmeid ajutiselt riigi julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu korral.

Eelnõu tugineb 2025. aastal koostatud versioonile, mis on varasemalt ka läbinud

kooskõlastusringi infosüsteemis EIS.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0190ae85-18e3-44e4-8e86-18faced4854a

Kuna eelnõu sisu on oluliselt muutunud, on otstarbekas see esitada uuele kooskõlastusringile.

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), väärteomenetluse

seadustikku (VTMS) ja elektroonilise side seadust (ESS) ja mitmeid teisi seaduseid, et

lahendada praktikas tekkinud probleemid sideandmete säilitamise ning nende päringute ja

sideandmete kasutamisega kriminaal- ja väärteomenetluses. Eelnõu puudutab üksnes tehniliste

2

sideandmete pärimist sideettevõtjatelt; sideseansside sisule (sõnumite, kõnede, alla ja üles

laetud failide sisu) juurdepääsu eelnõuga ei reguleerita.

Kehtiva õiguse kohaselt on Eestis võimalik kriminaal- ja väärteomenetluse raames kasutada

sideandmeid, mis on saadud sideettevõtjatelt üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse

tulemusena. Sideandmed on elektroonilise side teenuse osutamisega seotud andmed, mille

eesmärk on anda teenuse kohta taustateavet või lisateavet ning mis luuakse või mida

töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja

sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat,

kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning andmed,

mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja

lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest

väljalogimine. Sideandmed ei puuduta edastatavate sõnumite sisu.

Euroopa Liidu Kohus ning hiljem ka Riigikohus on aga leidnud, et üldiselt ja ühetaoliselt

säilitatud liiklus- ja asukohaandmeid ei tohi süüteomenetluses kasutada, sest see ei vasta

Euroopa Liidu isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse nõuetele. Erandiks on üksnes

elektroonilise side teenuse kasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed ja andmed IP-aadresside

kohta.

Muudatuse eesmärk on tagada, et tehtavad sideandmete päringud ja nende andmete kasutamine

oleks Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik üldiselt ja

ühetaoliselt säilitada üksnes elektroonilise side teenuse kasutaja tuvastamiseks vajalikke

andmeid ja andmeid IP-aadresside kohta. Telefoni- ja mobiiltelefoni teenuse osutamisega

seotud andmete (kehtiv ESS § 1111 lg 2) säilitamiskohustus kaotatakse.

Muudatus näeb ette, et edaspidi tekib õiguskaitseasutustel võimalus kriminaal- ja

väärteomenetluses teha päringuid nende sideandmete kohta, mille puhul jääb alles

säilitamiskohustus ning lisaks kasutada neid sideandmeid, mida sideettevõtjad säilitavad oma

äriliste eesmärkide täitmise jaoks. Samuti nähakse ette riigi julgeoleku tagamise eesmärgil

võimalus säilitada ajutiselt sideandmeid riigi julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu

korral.

Sideettevõtjate jaoks halduskoormus andmete säilitamise osas oluliselt ei suurene. Kaasneb

ühekordne halduskoormus seoses uue regulatsiooni jõustamiseks vajalike muudatuste

teostamisega. Kui eeldada, et iga-aastane päringute maht jääb samasse suurusjärku võrreldes

senisega ja võrreldes senisega ei muutu koormavamaks ka päringutele vastamise ja nende

tegemise viis, on vastav halduskoormuse kasv ajutine. Samuti on kehtib ka praegu olukord, kus

sideettevõtjatel on andmed säilitatud tulenevalt riigi poolt pandud säilitamiskohustusest kui ka

ärilistel eesmärkidel.

Eelnõu kohaselt nähakse ette üldine säilitamiskohustus kasutaja tuvastamist võimaldavate

andmete ja IP-aadressidega seotud andmete puhul. Telefoni- ja mobiiltelefoniteenusega seotud

andmete puhul (kehtiv ESS § 1111 lg 2) üldine säilitamiskohustus kaob. Riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil on lubatud kehtestada ajutiselt üldine säilitamiskohustus. Kui selline

kohustus kehtestatakse, siis lisaks juba seaduses sätestatavale säilitamiskohustusele, peab

säilitama täiendavalt andmeid sarnaselt praegu kehtivale olukorrale.

Seega, kuna sideettevõtjad säilitavad juba praegu sideandmeid oma tulenevalt üldisest

säilitamiskohustusest ja oma äriliste eesmärkide täitmiseks, säilituskohustuse objektiks olevate

andmete ring ei laiene, siis toob see muudatus kaasa küll ajutise halduskoormuse tõusu, kuid

samas eeldatavasti mitte pikaajalist täiendavat halduskoormust. Ühekordne koormus siiski

eelnõu jõustumisega tekib. Olemasolevad andmesäilitusprotsessid ja reeglid tuleb

3

seadusmuudatuse tõttu üle vaadata ja neid uuendada, samuti tuleb muutunud õiguskeskkonnas

ilmselt kaasajastada päringute tegemiseks kasutatavate elektroonilised ühendustega seotut

koostöös vastavaid andmeid pärima õigustatud asutustega.

Kuna eelnõuga muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks senisel kujul ESS §-s 1111 sätestatud

säilitamiskohustus, siis sellega seonduvalt on vajalik korrastada ja muuta ära viited nii teistes

ESS paragrahvides kui ka mitmetes teistes seadustes. Lisaks täpsustatakse ESS-s muid

sideandmete kasutamisega seonduvaid sätteid ning nähakse ette põhjalikum sideandmete

päringute tegemise järelevalve Prokuratuuri ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve

erikomisjoni poolt.

Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise ning suurendab

elanike põhiõiguste kaitset ja Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Muudatus toob

inimestele selgema kaitse nende sideandmete kasutamisel, ning loob ilma suurt lisakoormust

tekitamata õiguskaitseasutustele kindlad protseduurireeglid, kuidas on neil võimalik

sideandmeid kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada. Seega on tegu tasakaalustatud

lahendusega.

Eelnõu tugineb Justiits- ja Digiministeeriumi 2025.a ettevalmistatud eelnõule ning hilisematele

põhjalikele aruteludele huvirühmadega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 22.12.2025, 3,

väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 19, elektroonilise side seaduse

redaktsiooni RT I, 30.12.2025, 18, kaitseväe korralduse seaduse redaktsiooni RT I, 03.02.2026,

11, korrakaitseseaduse redaktsiooni RT I, 07.04.2026, 7, maksukorralduse seaduse redaktsiooni

RT I, 15.04.2026, 5, politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni RT I, 23.10.2025, 2,

relvaseaduse redaktsiooni RT I, 12.12.2024, 4, strateegilise kauba seaduse redaktsiooni RT I,

07.05.2025, 8, tolliseaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 18, toote nõuetele vastavuse seaduse

redaktsiooni RT I, 11.03.2025, 3, tunnistajakaitse seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2012, 46,

vangistusseaduse redaktsiooni RT I, 26.06.2025, 20, välismaalaste seaduse redaktsiooni RT I,

12.07.2025, 32 ja väärtpaberituru seaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2025, 6.

Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti

14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel ei ole

eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisel

tekkinud probleemide lahendamisega. Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa

Liidu Kohtu praktikaga.

2. Seaduse eesmärk

4

Eelnõuga viiakse sideandmete säilitamine ja kasutamine kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu

praktikaga ning täpsustatakse kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgil sideandmete päringute

tegemist ja kasutamist. Täiendavalt nähakse ette Euroopa Liidu Kohtu praktikaga kooskõlas

sideandmete ajutine säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

Hetkel on kehtiv õigus vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktika selle osaga, mis puudutab

üldiselt ja ühetaoliselt liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ning nende kasutamist kriminaal-

ja väärteomenetluses. Seetõttu on vaja nii KrMS-i, VTMS-i kui ka ESS-i muuta, et näha ette

võimalus sideandmete päringuks ja sideandmete kasutamiseks viisil, mis vastab Euroopa Kohtu

praktikale, tagab isikute põhiõiguste kaitse ning võimaldab efektiivselt võidelda

kuritegevusega.

Seadusemuudatustega nähakse ette selge alus juurdepääsuks sideandmetele ning nende

kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. Samuti nähakse ette riigi julgeoleku tagamise

eesmärgil võimalus säilitada ajutiselt sideandmeid riigi julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise

ohu korral.

Kuna eelnõuga tunnistatakse kehtetuks senine ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustus siis

sellega seonduvalt on vajalik muuta nii erinevaid sätteid nii ESS-s kui ka teistes seadustes, mis

hetkel viitavad ESS §-le 1111. Viimati nimetatud muudatused on oma olemuselt ühetaolised,

tehnilist laadi ning ei loo juurde täiendavaid aluseid sideandmete päringuteks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 p-d 1–4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Tulenevalt 13.05.2024. a Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 1-24-1694 on praktikas tekkinud

olukord, kus ESS §-s 1111 loetletud sideandmeid ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses

kasutada. Prokuratuur on osaliselt loobunud sideandmete päringute tegemisest kehtiva KrMS §

901 alusel ning uurimisasutustel ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses neid andmeid

kuriteo tõendamise eesmärgil kasutada. Kuna ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ei ole

tõendina kriminaalmenetluses lubatud, on vaja nii KrMS-i kui ka ESS-i muuta nii, et

uurimisasutustel tekiks võimalus teha kriminaalmenetluse jaoks päring sideandmete kohta,

mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel ning sõltumata riigi pandud säilitamiskohustusest.

01.01.2022 jõustunud KrMS § 901 muudatustega täpsustati sideandmete päringute tegemise

tingimusi, sätestades muu hulgas kohtu loa nõude. Vastava eelnõu (kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE) Riigikogu kolmandaks lugemiseks koostatud

seletuskirjas selgitati eelnõu eesmärgi kohta muu hulgas, et nii Euroopa Liidu Kohtu praktika,

eelkõige Eesti suhtes tehtud otsuse C-746/18, kui ka Riigikohtu 18.06.2021. a otsuse nr 1-16-

6179 kohaselt ei ole keelatud teha kohtu loal päringut nende sideandmete kohta, mis on

sideettevõtjal olemas sõltumata ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustusest. Sideettevõtjad

töötlevad andmeid ka äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks, muuks äriliseks

infovahetuseks, sideteenuse nõuete täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks ning see ei ole seotud

riigi kehtestatud andmete säilitamise kohustusega. Sellel põhjusel leidis seadusandja juba

toona, et juhul kui päring tehakse ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete kohta, on

sideettevõtja kohustatud edastama üksnes need, mitte aga ESS § 1111 alusel säilitatud andmeid.

Samas, kuna ESS § 1111 jäi senisel kujul kehtima, võimaldas see Tartu Ringkonnakohtul

eeldada, et andmed on esitatud ning saadud tulenevalt seadusega pandud säilitamiskohustusest

– või vähemalt ei ole võimalik lausalise säilitamiskohutuse tõttu säilitatud andmete edastamist

võimalik välistada.

5

Riigikohus leidis oma 20.03.2026 otsuses nr 1-23-1551, et kriminaalmenetluses on lubatud

kasutada andmeid, mida sideettevõtja on säilitanud ärilisel eesmärgil sõltumata ESS §-s 1111

sätestatud säilitamiskohustusest. Samas lasub prokuratuuril kohustus tõendada, et kasutatud

andmed on säilitatud just ärilisel eesmärgil. Praktikas on samas juba näha, et nimetatud

tõendamiskohustust on keeruline kui mitte võimatu täita põhjusel, et sideettevõtjad säilitavad

andmeid ühtses süsteemis ning ei suuda neid säilitamise eesmärkide alusel eristada.

Riigikohus on lisaks oma 27.04.2026 otsuses nr 1-24-4898 leidnud, et lubatud on kasutada

kasutaja tuvastamist võimaldavaid andmeid ja IP-aadresside andmeid. Mõlema kategooria

puhul on ka Euroopa Liidu Kohus oma otsuse C-470/21 leidnud, et nende andmete säilitamine

on vajalik ka lubatud.

KrMS-i § 901 pealkirja muutmise eesmärk on näha ette selgus, et käesolev paragrahv puudutab

üksnes kasutaja tuvastamiseks vajalike andmete ja ärilisel eesmärgil säilitatud andmete

päringuid. Samal ajal aga jääb alles ka esitada päringuid muude andmete osas, mis ei ole

hõlmatud KrMS §-ga 901 KrMS § 215 alusel.

KrMS § 901 lõike 2 muutmise eesmärk on lahendada kohtupraktikas tekkinud olukord, kus

sideandmete päringu ja sideettevõtja poolt andmete edastamise faktiga seoti ESS § 1111 alusel

säilitatud andmed ning tekkis olukord, milles isegi juhul, kui päringu objektiks olid ärilisel

eesmärgil töödeldavad andmed, oli tegu samade andmetega, mis sideettevõtjal olid olemas ka

tulenevalt ESS-is pandud säilitamiskohustusest. Seetõttu muudetakse eelnõuga senist ESS §-s

1111 sätestatud säilitamiskohustust ning ühtlasi muudetakse vastavalt viiteid seadustes.

Muudatusega sõnastatakse ümber kehtiv § 901 lõige 2 ning jäetakse sealt välja viide ESS §-le

1111, mis näeb ette elektroonilise side ettevõtja kohustuse andmeid säilitada. Selle asemel

nähakse ette, et päringut võib teha elektroonilise side ettevõtjale lõppkasutaja tuvastamiseks

vajalike andmete ning ning muude ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta. Samuti

täpsustatakse sõnastust nii, et kohtumenetluses saab päringu teha ka kohus, kuna see võib olla

vajalik näiteks kaitsja taotlusel tõendite saamiseks. Uurimisasutusel ei ole kohtumenetluses

rolli, mistõttu kehtiv sätte sõnastus ei ole ses osas kooskõlas menetluse üldise loogikaga.

Tulenevalt sellest, on vajalik teha vastavad muudatused ka sama paragrahvi lõigetes 5 ja 6.

Seega päringute tegemine ja nendele vastamine toimub nagu varem, muutub aga õiguslik alus

kriminaalmenetluse eesmärgil päringute tegemiseks.

Eelnõu § 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Eelnõuga täiendatakse VTMS § 312 lõiget 1 ning lisatakse sinna kohtuvälise menetlejana ka

Kaitsevägi, kellele on pandud pädevus menetleda väärtegusid kaitseväe korralduse seaduse ja

lennundusseaduse alusel.

VTMS § 312 lõike 2 muudatus on sarnane eespool toodud KrMS § 901 lõike 2 muudatusega.

Paragrahvis asendatakse viide ESS §-le 1111. Muudatuse eesmärk on võimaldada päringute

tegemine elektroonilise side ettevõtja poolt ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta sarnaselt

KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud päringuga. Samas kitsendatakse võrreldes kehtiva õigusega

päringu tegemise aluseid ning eelnõu kohaselt on sideandmete päring võimalik vaid raskemate

väärtegude puhul, s.t väärteod, mille eest võib füüsilisele isikule karistusena mõista rahatrahvi

vähemalt 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule rahatrahvi vähemalt 200 000 eurot, samuti

juhul kui juriidilise isiku rahatrahv määratakse protsendina tema eelmise majandusaasta

kogukäibest.

Eelnõu § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

6

ESS muudatuste peamine eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu ja Riigikohtu

otsustega sideandmete säilitamise ja kasutamise osas.

Riigikohus leidis oma 20.03.2026 otsuses nr 1-23-1551, et kriminaalmenetluses on lubatud

kasutada andmeid, mida sideettevõtja on säilitanud ärilisel eesmärgil. Samuti on Riigikohus

lisaks oma 27.04.2026 otsuses nr 1-24-4898 leidnud, et lubatud on kasutada kasutaja

tuvastamist võimaldavaid andmeid ja IP-aadresside andmeid. Mõlema kategooria puhul on ka

Euroopa Liidu Kohus oma otsuse C-470/21 leidnud, et nende andmete säilitamine on vajalik ka

lubatud.

Eelnõuga nähakse ette ka võimalus andmete üldiseks ajutiseks säilitamiseks riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil riigi julgeolekut ähvardava ohu korral. Nimetatud võimaluse on näinud ette

ka Euroopa Liidu Kohus oma otsustes La Quadrature du Net jt, C-511/18, C-512/18 ja C-520/1

ning G.D C-140/20.

Samas ei hõlma need andmed mitte mingil juhul teenuse osutamisel edastatavate sõnumite

sisu. Tegemist on metaandmetega, mis tekivad sideettevõtja poolt kasutatavates süsteemides

ning on seotud sõnumi edastamise ja vastuvõtmise fakti ja muude asjaoludega, nagu näiteks

allikas, sihtkoht, asukoht, kuupäev, kellaaeg, kestus, formaat. Lisaks sõltuvad andmete hulk

ning nende kategooriad sideettevõtja osutatavatest teenustest ning kasutatavatest

tehnoloogilistest lahendustest, millest ühe puhul võib tekkida rohkem ning teise puhul vähem

metaandmeid. Kuna siinse eelnõu kohaselt saab päringut esitada andmete kohta, mida

sideettevõtja säilitab ärilisel eesmärgil, sõltub päringu objektiks olevate andmete hulk ja

koosseis oluliselt ka konkreetsest sideettevõtjast ning tema poolt kasutatavatest tehnilistest

lahendustest, samuti tema poolt antud hinnangutest ning tehtud otsustest andmete vajalikkuse

ning säilitamisaja kohta.

Punktiga 1 muudetakse §-i 951, kus asendatakse viited tulenevalt ESS § 1111 muutmisest ning

lisatud uutest §-dest § 1112 ja 1113.

Punktide 2 ja 3 kohaselt muudetakse ESS § 102 lõiget 2 ning lisatakse uus lõige 21, millega

nähakse ette õiguslik alus ja sideettevõtja selge kohustus avaldada pädevatele asutustele

seaduses sätestatud korras sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud ja säilitatud andmeid.

Muudatuse kohaselt saaks sideettevõtja väljastada andmeid, mis esitatakse muuhulgas KrMS-s

ja VTMS-s sätestatud korras ja alustel. Kõnesolev muudatus on seotud nii KrMS § 901

muudatuse kui ka VTMS § 312 muudatusega, kus nähakse ette tingimused ja alused

andmeliiklusandmete saamiseks sideettevõtjale päringu esitamise kohta.

ESS § 102 näeb ette andmetöötluse põhimõtted ning koostoimes ESS §-dega 103 ja 104

sideettevõtja võimaluse ja õiguse töödelda andmeid ärilisel eesmärgil, sealhulgas teenuse

kvaliteedi tagamiseks ning arveldamiseks. Kehtiv ESS § 102 näeb ühtlasi ette juhtumid, kui on

lubatud kliendi nõusolekuta andmeid kättesaadavaks teha. Et tagada selgus, et vastavaid

andmeid on kohutuslik avaldada pädevatele asutustele seaduses sätestatud juhul, sealhulgas ka

kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule, on vaja lisada uus lõige.

Punktides 4 ja 5 muudetakse §-e 105 ja 106, kus asendatakse viited tulenevalt ESS § 1111

muutmisest ning lisatud uutest §-dest § 1112 ja 1113.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse ESS §-i 1111, tunnistatakse kehtetuks senine säilitamiskohustus

ning asendatakse see andmete kiirsäilitamise ehk nn quick freeze lahendusega.

7

Kasutaja tuvastamisega seotud andmete ning internetiteenuse osutamisega seotud andmete

säilitamiskohutus sätestatakse uues §-s 1112. Sama muudatusega on seotud ka ESS §-de 951,

105, 106, 112, 113, 114, 1141 ja 1841 muudatused, kuna nendes hetkel viidatakse §-le 1111.

Muudetud kujul ESS §-s 1111 nähakse ette prokuratuuri, Politsei ja Piirivalveameti ja

julgeolekuasutuse õigus kohustada sideettevõtjat säilitama kindlaksmääratud perioodi vältel

ärilisel eesmärgil töödeldavaid konkreetse menetluse raames vajaminevaid andmeid. Kuna

ärilisel eesmärgil andmete säilitamise korral puuduvad kindlad tähtajad ning säilitamise periood

sõltub konkreetsest sideettevõtjast, siis teatud juhtudel on vajalik tagada, et need ärilisel

eesmärgil säilitud andmed oleksid kättesaadavad ka kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, et

asutustel oleks võimalik oma ülesandeid täita.

Prokuratuuri määruse alusel on võimalik kohustada sideettevõtjat säilitama neil olemasolevaid

ärilisel eesmärgil töödeldavaid andmeid olukorras, kus andmete kasutamine võib olla vajalik

kuriteo avastamiseks või tõendamiseks, kuid on alust arvata, et nende andmete säilimine ei ole

tagatud põhjusel, et ärilisel eesmärgil säilitatakse neid vajalikust lühema ajavahemiku jooksul.

Sarnane võimalus andmete säilitamiseks neile hilisema juurdepääsu tagamiseks antakse

Politsei- ja Piirivalveametile vahetu kõrgendatud ohu korral ning julgeolekuasutusele vahetu

ohu tõrjumiseks riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale. Andmete säilitamise aluseks

olevas määruses või ettekirjutuses on vajalik välja tuua säilitamise alus ja eesmärk, samuti

määratleda säilitamisele kuuluvate andmete liik ja nende ulatus. Juhul, kui on teada konkreetne

abonent, kasutajatunnus, sidevahend või sideseanss, tuleb ka see informatsioon määruses või

ettekirjutuses välja tuua. Sellisel viisil võib andmeid säilitada maksimaalselt kuni 6 kuud, kuid

määruses või ettekirjutuses on võimalik ette näha lühem tähtaeg.

EL Kohus on kohtuotsuses ühendatud kohtuasjades La Quadrature du Net jt, C-511/18, C-

512/18 ja C-520/1, samuti kohtuasjas La Quadrature du Net -II C-470/21 leidnud, et üldiselt on

lubatud säilitada andmeid, mis on vajalikud kasutaja tuvastamiseks, samuti IP-aadresse. Samuti

lubavad EL Kohtu otsused andmete kiirsäilitamist konkreetsel eesmärgil ning konkreetse

menetluse tarbeks.

Riigikohus leidis oma 18.06.2021. a otsuses nr 1-16-6179, et kuna ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3

sätestatud üldine ja ühetaoline säilitamiskohustus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei ole

nende andmete kasutamine kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud. Seetõttu on vaja kehtetuks

tunnistada normid, mis kohustavad ESS § 1111 alusel andmeid säilitama ning sellisel viisil

säilitatud andmete kohta päringuid tegema. Muudatuse tulemusena ei saaks KrMS-i ega VTMS-

i järgi tehtud päringuid enam seostada andmetega, mille kohta on riik kehtestanud ESS § 1111

kohaselt säilitamiskohustuse. Üldise säilitamiskohustuse kaotamisel jäävad edaspidi

sideettevõtjatele alles ärilisel eesmärgil säilitatud andmed ning nende osas on päringud

vastavalt Riigikohtu praktikale, sealhulgas 20.03.2026 otsusele nr 1-23-1551 lubatud.

Samas on Riigikohus oma 27.04.2026 otsuses nr 1-24-4898 leidnud, et Internetiteenuse

osutamisega seotud andmete puhul on siiski lubatud andmeid säilitada. Riigikohus märkis oma

otsuses, et „praeguseks kogutud teabe põhjal ei ole alust järeldada, et ESS § 1111 lg-ga 3

sideettevõtjatele pandud kohustus säilitada kasutaja identiteeti puudutavaid andmeid on EL

Kohtu otsuses C-470/21 kirjeldatud nõuetega selges vastuolus“. Seega tunnistatakse kehtetuks

senise ESS § 1111 lõikes 2 sätestatud säilitamiskohustus, kuid võimalik on jätta alles

säilitamiskohustus, mis seni oli sama paragrahvi lõikes 3.

Seega edaspidi saaks KrMS-s aga ka teistes seadustes toodud aluste järgi päringute tegemine

andmete kohta, mille puhul seadus näeb ette säilitamiskohustuse ning andmete kohta, mida

säilitatakse ärilisel eesmärgil.

8

Punktiga 7 lisatakse ESS-i uued §-d 1112, 1113 ja 1114.

Paragrahvis 1112 nähakse ette lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamiskohustus

nii telefoni-, mobiiltelefoni- kui ka Internetiühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse

osutaja jaoks. Muudatus vastab nii EL Kohtu kui ka Riigikohtu praktikale, kuna üldiselt ja

ühetaoliselt on lubatud säilitada andmeid, mis on vajalikud lõppkasutaja tuvastamiseks, samuti

IP-aadresse.

Paragrahviga 1113 nähakse ette võimalus riigi julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud

või vahetu ohu korral ajutiselt andmete säilitamine. Säilitamise aluseks on julgeolekuasutuse

(Kaitsepolitseiamet ja/või Välisluureamet) üleriigiline ohuhinnang ning otsuse andmete

säilitamise ulatuse ja säilitamise perioodi kohta teeb julgeolekuasutuse ettepanekul Vabariigi

Valitsus. Julgeolekuasutuse ohuhinnangu alusel esitab vastava ettepaneku Vabariigi Valitsusele

asjaomase valdkonna eest vastutav minister, kes lähtub otsuse tegemisel Riigikogu

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukohast korralduse ettepaneku ulatuse, kestuse

ja põhjenduste kohta. Vabariigi Valitsus kehtestab andmete säilitamise kohustuse korraldusega

ning vastavalt eelnõule tuleb sellel alusel andmeid säilitada üks aasta.

Paragrahvi 1113 lõikes 3 on ette nähtud, et Vabariigi Valitsuse korraldus andmete säilitamiseks

antakse kuni kuueks kuuks ning seda võib pikendada kuue kuu kaupa. Julgeolekuohu

hindamisel ja riigi julgeolekupoliitika kujundamisel lähtutakse Eesti julgeolekupoliitika

alustest, mis on riigi julgeolekupoliitika keskne strateegiline raamdokument.

Julgeolekupoliitika alused koostatakse Vabariigi Valitsuse eestvedamisel ja selle kiidab heaks

Riigikogu. Tegemist on dokumendiga, mis määratleb julgeolekukeskkonna hinnangu, riigi

julgeolekupoliitika eesmärgid ning peamised tegevussuunad ning on aluseks valdkondlike

arengu- ja tegevuskavade koostamisel. Kehtiva julgeolekupoliitika aluste kohaselt uuendatakse

dokumenti vähemalt iga nelja aasta järel, vastavalt muutustele julgeolekukeskkonnas või

muutustele Eesti suutlikkuses oma julgeolekut tagada. Andmete säilitamise kohustus ei kehti

määramata ajaks, vaid on seotud regulaarse ja süsteemse julgeolekuohu ümberhindamisega riigi

kõrgeimal strateegilisel tasandil.

Paragrahvi 1113 eesmärk luua selge õiguslik alus liiklus- ja asukohaandmete säilitamiseks

olukordades, mis ei ole seotud konkreetse kriminaal- või väärteomenetlusega, vaid laiemalt riigi

julgeoleku tagamisega. Muudatus on muu hulgas vajalik julgeolekuasutuste ennetava tegevuse

tõhustamiseks. Riigi julgeolekut ähvardavad ohud, sealhulgas terrorism ja hübriidohud

eeldavad võimalust koguda ja säilitada sideteenuse andmeid ajaliselt ettevaatavalt ja

süsteemselt. § 1113 võimaldab riigil meedet olukordades, kus ohu realiseerumine võib olla kiire

ja ulatuslik ning kus hilisem andmete kättesaadavus ei ole tagatud.

Muudatus tagab proportsionaalsuse. Andmete säilitamise kohustus ei teki automaatselt ega

püsivalt, vaid üksnes Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, mis on ajaliselt piiratud,

põhjendatud ning seotud konkreetse ohuhinnanguga. Korralduses tuleb määratleda säilitamise

eesmärk, periood ja tähtaeg, samuti säilitatavate andmete ulatus ja andmeliigid, hõlmatud

isikute ring ning piirkond. Säilitatavate andmete täpse koosseis kehtestatakse täiendavalt

määrusega, kuna tehnilisi standardeid ei ole otstarbekas seaduse tasandil käsitleda.

Regulatsioon tagab, et meede on läbipaistev, kontrollitav ja ajaliselt piiratud.

§ 1113 alusel säilitatavad andmed on eelkõige seotud julgeolekuasutuste seadusest tulenevate

ülesannete täitmisega ning nende avaldamine on piiratud vastava seadusliku eesmärgiga, mis

aitab tagada isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse. Kokkuvõttes loob § 1113 kehtestamine

tasakaalustatud ja põhiseaduspärase raamistiku, mis võimaldab riigil reageerida tõhusalt

9

julgeolekuohtudele, tagades samal ajal andmete säilitamise ja kasutamise selged piirid ning

õigusselguse.

Paragrahvis 1114 nähakse ette §-des 1112 ja 1113 andmete säilitamise tingimused. Tingimused

on osaliselt samad võrreldes kehtiva §-ga 1111 ning need jäävad ka senisel kujul kehtima.

Täiendavalt nähakse ette, et sideettevõtjal on lubatud erineva säilitamise alusega seotud

andmeid säilitada tehniliselt ühtses süsteemis. Lõikes 3 nähakse täiendavalt ette tingimused,

mis on seotud EL Kohtu praktikaga, eelkõige otsuses C-470/21 tooduga. Selle kohaselt peab

sideettevõtja muuhulgas tagama, et erinevate andmekategooriate vahel ei võimaldata luua

seoseid ning et andmekategooriad oleksid eraldatud.

Punktides 8-14, ja 16-18 täpsustatakse päringute tegemise ja andmete esitamisega seotud

norme, samuti terminalseadme asukoha tuvastamisega seotud norme.

Kehtivas seaduses on terminalseadme asukoha tuvastamine sätestatud §-s 112, mis reguleerib

päringute tegemist ja nendele vastamist. Samas õigusselguse huvides on otstarbekas see säte

tuua eraldi §-i § 1122, sätestades sealjuures selgelt päringute ja teabe saamisega seotud

logifailide säilitamise, samuti kohustuse tagada päringute õiguspärasus ja järelevalve

teostamise. Kuna juba olemasolevad normid tõstetakse uude paragrahvi, siis sisulisi muudatusi

see kaasa ei too.

ESS §-des 112-114, sealhulgas asendatakse viited tulenevalt muutunud paragrahvidest. Kuna

nimetatud §-s 112 muudetakse mitmeid lõikeid, siis esitatakse paragrahvi uus terviktekst.

Selleks, et parandada järelevalvet sideandmete päringute üle, nähakse ette Prokuratuuri ja

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni järelevalve jälitus- ja julgeolekuasutuste

tegevuse üle ning õigus tutvuda sideandmete päringute ja nendega seotud logifailidega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ESS § 1121, mis oli varasemalt seotud Euroopa Liidu

direktiivi 2006/24/EÜ1 rakendamise ja Euroopa Komisjonile sideandmete päringute statistika

esitamisega. Kuna direktiiv tunnistati Euroopa Liidu Kohtu poolt kehtetuks 2014.a, on

paragrahv muutunud sisutühjaks.

Punktiga 15 muudetakse §-i 114 lõiget 3 ning nähakse ette, et Justiits-ja Digiministeeriumi

asemel hüvitatakse ESS-s sätestatud juhtudel sideettevõtjale riist- ja tarkvara maksumus, samuti

hoolduskulud riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Samuti läheb Siseministeeriumile

üle kohustus kooskõlastada riist- ja tarkvara väljavahetamise vajadus, soetamise viis ja

maksumus, hoolduskulud Siseministeeriumiga. Samuti makstakse teenustasusid edaspidi

Siseministeeriumi ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingute alusel.

Muudatuse tulemusena on vajalik muuta ka Vabariigi Valitsuse 07.07.2005 määrust nr 160

„Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“. Samuti on

vajalik tunnistada kehtetuks justiits- ja digiministri 24.09.2025 käskkiri „Asjatundjate

komisjoni moodustamine“ ning sarnase sisuga käskkiri siseministri poolt.

Eelnõu punktiga 16 täpsustatakse ja asendatakse viited §-s 1141, mis näeb ette tsiviilkohtu

üksikpäringu andmete saamiseks. Tsiviilkohtul on jätkuvalt õigus esitada sideettevõtjale

päringuid. Samas, kuna senine ESS § 1111 lg 2 säilitamiskohustus kaob, siis telefoni- ja

mobiiltelefoni teenusega seoses on võimalik edaspidi saada andmeid, mida on säilitatud ärilisel

eesmärgil.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ

10

Punktis 17 asendatakse viide ning §-i 1111 asemel viidatakse edaspidi §-des 1112 ja 1113

sätestatud säilitamiskohustusele.

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega (PS). Vastavalt PS §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja

eraelu puutumatusele. Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused, millal on lubatud

esitada päringuid sideandmete saamiseks. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus ka kooskõlla

Riigikohtu ja EL Kohtu praktikaga sideandmete säilitamise, päringute tegemise ja kasutamise

kohta. Ühtlasi tugevdatakse eelnõuga järelevalvet sideandmete päringute osas.

Eelnõu §-d 4-16

Eelnõu §-dega 4-16 muudetakse kaitseväe korralduse seadust, korrakaitseseadust,

maksukorralduse seadust, politsei ja piirivalve seadust, relvaseadust, strateegilise kauba

seadust, tolliseadust, toote nõuetele vastavuse seadust, tunnistajakaitse seadust,

vangistusseadust, välismaalaste seadust ja väärtpaberituru seadust.

Muudatused on nende kõikide eelnõude puhul sarnased. Nende peamiseks eesmärgiks on ühelt

poolt asendada viited ESS §-le 1111. Samuti nähakse ette, et olukordades, kus varasemalt andis

sideandmete päringuks loa prokuratuur, annab edaspidi lube kohus. Kuna kriminaalmenetluse

ja väärteomenetluse raames on sideandmete päringuks vajalik kohtu luba, siis ei ole loogiline,

et muudes menetlustes, sealhulgas riikliku järelevalve teostamise eesmärgil andmete

päringuteks on madalam lävend. Seega ühtlustatakse eelnõuga ka muudes menetlustes

sideandmete päringuteks lubade andmine. Eelpool nimetatud eriseaduste alusel on päringuid

tehtud aastas üksikuid ning märkimisväärset halduskoormuse kasvu see endaga ei tooks.

Eelnõu § 17 näeb ette seaduse jõustumise. Tulenevalt sideettevõtjate vajadusest muudatustega

kohaneda kavandatakse eelnõu põhiosa jõustumine kahes osas. ESS § 1113 jõustub üldises

korras ning see võimaldab julgeolekuasutustel alustada ettevalmistusi ohuhinnangu esitamiseks

Vabariigi Valitsusele ning Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamist ja vastuvõtmist.

Ülejäänud eelnõu jõustuks 01.11.2026 ning see tagaks ühtlasi selle, et Vabariigi Valitsuse

korraldus ja ülejäänud eelnõu jõustuks samaaegselt ning julgeolekuasutustel ei tekiks lünka

andmete juurdepääsu osas.

Eelnõu § 3 punkt 15 jõustub 01.01.2027. Kuna muudatuse tulemusena hüvitatakse edaspidi

ESS-s sätestatud juhtudel sideettevõtjatele kulud riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve

kaudu, siis otstarbekas on muudatuse jõustumine uuel kalendriaastal. See võimaldaks ühtlasi

ka vajalike muudatuste tegemise ministeeriumite eelarvetes.

3.1. Seaduseelnõu kooskõlast põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega (PS). Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused,

millal kriminaal- ja väärteomenetluses on lubatud esitada päringuid sideandmete saamiseks.

Eelnõuga viiakse kehtiv õigus ka kooskõlla Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga

sideandmete päringute tegemise ja kasutamise kohta.

Eelnõu kohaldamisalaga seonduvad nii PS §-s 26 sätestatud isiku õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele, sealhulgas privaatsuse ja isikuandmete kaitse, kui ka §-s 31 sätestatud

ettevõtlusvabadus.

PS § 26 tagab igaühele õiguse eraelu puutumatusele. Sideandmete – sh metaandmete (kellaaeg,

kestus, asukoht, sihtkoht) – kogumine ja kasutamine süüteomenetluses kujutab endast eraelu

puutumatusse sekkumist, kuna need andmed võimaldavad rekonstrueerida isiku

suhtlusvõrgustiku, liikumismustrid ja igapäevaelu.

11

Eelnõu täidab PS §-st 26 tuleneva proportsionaalsuse nõude. Esiteks kaotab eelnõu üldise ja

ühetaolise säilitamiskohustuse telefoni- ja mobiiltelefoni teenuse andmete osas (kehtiv ESS §

111¹ lg 2), asendades selle kitsamalt piiritletud kohustusega säilitada üksnes kasutaja

tuvastamiseks vajalikke andmeid ning Internetiteenuse osutamisega seotud andmeid (uus ESS

§ 111²).

Uus ESS § 111³ võimaldab Vabariigi Valitsusel kehtestada korraldusega ajutise andmete

säilitamiskohustuse riigi julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu korral. Meede tugineb

Euroopa Liidu Kohtu otsustele La Quadrature du Net (C-511/18, C-512/18, C-520/18) ja G.D

(C-140/20), mis lubavad erakorralist andmete säilitamiskohustust riigi julgeoleku tagamise

eesmärgil.

Eelnõuga ei laiendata süüteomenetluses juurdepääsu sideettevõtjate poolt säilitatavatele

andmetele. Erinevalt kehtivast ESS-st ja selle §-ga 1111 kehtestatud sideandmete

säilitamiskohustusest, võimaldatakse edaspidi juurdepääs üksnes andmetele, mida

sideettevõtjad säilitavad tulenevalt senisest piiratumast säilitamiskohustusest ja ärilisel

eesmärgil, sealhulgas arvelduse ja teenuse ning teenuse kvaliteedi tagamise eesmärgil. Ka

varasemalt on rõhutatud asjaolu, et ESS § 1111 alusel säilitatavad andmed ei ole

sideettevõtjatele sellises mahus ja ajavahemiku jooksul enda ärilisel eesmärgil vajalikud.

Seega, eelnõu tulemusena saavad asutused süüteomenetluse eesmärgil edaspidi juurdepääsu

eelduslikult senisest vähemale hulgale andmetele, kuna kõiki andmekategooriaid ei ole vajalik

sideettevõtjatel enam sellises mahus ja sellise ajavahemiku jooksul säilitada.

Muudatuse tulemusena suureneb seeläbi eelduslikult isikute põhiõiguste, eeskätt perekonna- ja

eraelu puutumatuse kaitse, kuna juurdepääs süüteomenetluse eesmärgil on võimalik andmetele

senisest väiksemas mahus. Praktikas tähendab see seda, et väheneks võimalus saada

juurdepääsu andmetele isikute eraelu kohta, sealhulgas isikute kõneeristuste, asukoha kohta.

Seega, suureneb selle tulemusena ka isikute eraelu puutumatus.

Seetõttu leiame, et eelnõu on vastavuses põhiseaduse §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse

tagamise reeglitega.

Eelnõu ei ole vastuolus ka põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega ning sea sellele

täiendavaid piiranguid võrreldes juba kehtivate õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete

töötlemist ja kaitset puudutavas osas.

Nii Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) artikkel 5 kui ka isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) § 14 näevad ette isikuandmete töötlemise põhimõtted, milleks muuhulgas on

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted.2 IKÜM artikli 5 lg 1 p b ja IKS § 14 p 2 kohaselt

kogutakse isikuandmeid kindlaksmääratud eesmärkidel. IKÜM artikli 5 lg 1 p c ja IKS § 14 p

3 kohaselt peavad andmed olema piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise seisukohalt.

Nendest tulenevalt on sideettevõtjad õigustatud töötlema, sealhulgas säilitama üksnes neid

andmeid, mis on neil vajalikud tulenevalt ärilisest eesmärgist.

Sellest tulenevalt peavad sideettevõtjad, olenemata seadusega kehtestatud

säilitamiskohustusest, hindama ja olema teadlikud ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete

hulgast. Sideettevõtjad peavad ise hindama ja määratlema andmed, mis on neil vajalikud ärilisel

eesmärgil, sealhulgas nii andmete kategooriad kui ka säilitamise tähtajad. Kõikidel füüsilistel

2 https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootluse-pohimotted

12

isikutel, kes kasutavad sideettevõtjate poolt osutatavaid teenuseid ning kelle andmeid

sideettevõtja töötleb, on võimalik pöörduda sideettevõtja kui andmetöötleja poole, samuti

muuhulgas tutvuda tema kohta säilitatavate andmetega ja saada selgitusi andmete säilitamise

eesmärgi, ulatuse ja säilitamise tähtaegade kohta.

Eeltoodust lähtuvalt on sideettevõtjatel juba praegu kohustused seoses isikuandmete kaitse

nõuete tagamisega ning eelnõu ei too kaasa täiendavaid piiranguid ning ei ole vastuolus

põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõtetega.

Eelnõu näeb ette senisest tugevama järelevalve päringute tegemise üle. Nähakse ette

Prokuratuuri järelevalve päringute ja logifailide üle ning Riigikogu julgeolekuasutuste

järelevalve erikomisjoni järelevalve päringutele.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga täiendatakse KrMS-i, VTMS-i, ESS-i ja teiste seaduste regulatsiooni, et tagada

sideandmete kohta päringute tegemise õiguspärasus ning viia Eesti õigus vastavusse Euroopa

Liidu Kohtu praktikaga.

6. Seaduse mõjud

Sihtrühm

Muudatuste sihtrühmad on eelkõige kohtuvälised menetlejad, uurimisasutused, prokuratuur ja

kohtud, kuna muudatustega nähakse ette võimalused esitada sideandmete päringuid kriminaal-

ja väärteomenetluses. Kriminaalmenetluses võivad päringu teha KrMS § 31 lõikes 1 loetletud

uurimisasutused3. Väärteomenetluses on päringu tegemise õigus VTMS § 312 lõikes 1 loetletud

kohtuvälistel menetlejatel4. Võrreldes praegu seaduses sätestatuga on sideandmete saamise

võimalused edaspidi piiratumad. Samas, arvestades Eestis kujunenud kohtupraktikat, kus

viidates Euroopa Kohtu praktikale on sideandmete pärimine ja saadud sideandmete

kasutamine tõendina praktiliselt üldse võimatuks muutunud, annab eelnõuga tekitatav

selge õiguslik alus taas võimaluse süüteomenetluses sideandmeid tõendina kasutada.

Muudatus puudutab ka julgeolekuasutusi5, kuna senise andmete säilitamise regulatsiooni

muudetakse ning nähakse ette võimalus sideandmete ajutiseks säilitamiseks riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil.

Kuigi eelnõu puudutab ka teisi asutusi, ei mõjuta muudatused nende poolt neile seadusega

pandud ülesannete täitmist, sest eriseadustes tehakse üksnes tehnilised muudatused ning ei

muudeta nende õiguseid sideandmetele juurdepääsu osas.

3 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla. 4 Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet. 5 Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet.

13

Muudatuste sihtrühm on ka sideettevõtjad6, kellel tekib kohustus päringute alusel edastada

andmeid, mida nad säilitavad tulenevalt seaduses ette nähtud säilitamiskohustusest ning lisaks

andmeid, mida säilitatakse ärilistel eesmärkidel. Arvestades asjaolu, et seni on kehtinud üldine

säilitamiskohustus ning samal ajal on säilitatud andmeid ka ärilisel eesmärgil, siis eelnõus

sätestatud muudatuste rakendamiseks võivad olla vajalikud arendused elektroonilise liidese

kaudu päringute tegemise osas. Sideettevõtjad peavad arvestama andmetele juurdepääsu

võimaldamisel, et andmeid, mis on säilitud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, võib väljastada

ainult julgeolekuasutustele.

Sihtrühmaks saab lugeda ka andmesubjekte ehk isikuid, kes kasutavad elektroonilise side

teenuseid ning kelle andmeid sideettevõtjad saavad vastavalt seadusele säilitada. Eelnõuga

laiendatakse andmesubjektide eraelu puutumatuse kaitset.

Päringute tegemise alused nii KrMS-s, VTMS-s, JAS-s kui ka muudes seadustes jäävad

endiseks ning asutuste ring, kellel on õigus päringuid teha, ei muutu. Päringute objektiks on

edaspidi andmed, mida sideettevõtjad säilitavad tulenevalt seaduses sätestatud

säilitamiskohustusest ja andmed, mida säilitatakse nende omal algatusel ärilisel eesmärgil.

Sellel põhjusel ei too muudatused kaasa ka sotsiaalseid mõjusid. Muudatuste tulemusena

viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ning nendega ei kaasne

ebasoovitava mõju riski.

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid,

kuna nähakse ette selged reeglid sideandmete päringuteks ning luuakse võimalus nende

andmete kasutamiseks eelkõige kriminaal- ja väärteomenetluses, samuti riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil. See aitab lahendada kohtupraktikas kujunenud olukorda, kus Eesti

seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktika vahelise vastuolu tõttu on sideandmete tõendina

kasutamine praktiliselt võimatu. Päringute võimaldamine tõhustab ühtlasi

kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd, aitab võidelda paremini piiriülese kuritegevusega

ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja kuritegude avastamisele

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi asutuste,

sealhulgas kohtuväliste menetlejate, uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töökorralduses.

Päringute tegemise alused on jätkuvalt KrMS-s, VTMS-s ja eriseadustes, kuid muutub õiguslik

alus andmete väljastamiseks sideettevõtjate poolt. Selge õiguslik alus päringute tegemiseks

võimaldab tulevikus vähendada vaidlusi ja kaebusi sideandmete päringute ja saadud andmete

kasutamise kohta. Muude menetluste, sealhulgas riikliku järelevalve teostamise eesmärgil

hakkaks edaspidi päringuteks lube andma kohus ning selle võrra võib suureneda ka kohtute

töökoormus.

Samas kaasneb muudatusega risk kuritegude avastamise efektiivsusele, kuna riikliku

säilitamiskohustuse asendamine sideettevõtjate ärilise huviga muudab tõendite kättesaadavuse

ebaühtlaseks. Kuna andmete säilitamise aeg ja ulatus sõltuvad edaspidi iga konkreetse

sideettevõtja ärilisest vajadusest (nt arveldustsükli pikkusest), võib tekkida olukordi, kus

uurimiseks vajalikud andmed on menetluse alustamise hetkeks juba kustutatud või andmete

6 ESS § 2 p 5 – elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, st nt Elisa, Telia, Tele2.

14

koosseis pole piisav, et kuritegu tõendada. See võib pärssida eriti nende kuritegude avastamist,

mis tulevad ilmsiks pikema aja möödudes (nt majandus- ja korruptsioonikuriteod,

seksuaalkuriteod, küberkuriteod, organiseeritud kuriteod). Lisaks võib andmete koosseisu

erinevus pakkujate kaupa muuta tõendite kogumise protsessi killustatuks ja vähem

prognoositavaks võrreldes varasema ühetaolise süsteemiga.

Senine praktika on siiski näidanud, et sideandmete päringuid kriminaalmenetluse eesmärkidel

tehakse suhteliselt erandlikult ning päringute on arv aastas järjest vähenenud. 2022.a esitati 377

taotlust, 2023.a 321 taotlust 2024.a 167 taotlust ja 2025.a 83 taotlust sideandmete päringuks.

6.3. Mõju sideettevõtjatele ja elektroonilise side teenuse kasutajatele (andmesubjektidele)

Sideettevõtjate jaoks halduskoormus oluliselt ei suurene, kuna päringute maht jääb eelduslikult

sarnasele tasemele nagu eelnevatel aastatel. Samuti säilitavad sideettevõtjad juba praegu

sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks. Samas muutub oluliselt selgemaks õiguslik

regulatsioon sideandmete päringute tegemise kohta. Kuna eelnõuga nähakse ette eraldi andmete

säilitamise võimalus riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, siis sellisel viisil säilitatud andmetele

tuleb näha ette juurdepääs üksnes julgeolekuasutustele.

Sideettevõtjate osutatavate elektrooniliste teenuste kasutajate seisukohalt suurendab muudatus

õigusselgust - praegu kohtupraktikas valitsev mõnetine segadus lahendatakse selge

regulatsiooniga, mille järgi on edaspidi selge, milliseid sideandmeid ja missuguses mahus saab

süüteomenetluses kasutada. Andmesubjektide (ennekõike inimeste jaoks, kelle andmeid

talletatakse ) jaoks tähendab muudatuste jõustumine seda, et nendele sideteenuste osutamise

käigus tekkivaid sideandmeid saab edaspidi süüteomenetlust toimetavatele asutustele edastada

üksnes ulatuses, milles need andmed on sideettevõtjal vastavalt seaduses sätestatud

säilitamiskohustustele ja äriliste eesmärkide täitmiseks. Võrreldes ESS §-s 1111 sätestatud

lausalise säilitamiskohustusega on ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid vähem ning neid

säilitatakse lühemat aega, mistõttu andmesubjekti eraelu puutumatus on eelnõu jõustumise järel

kaitstud seni seaduses sätestatust suuremas mahus.

Seadusandja on lisaks juba varasemalt väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses on

võimalik päringuid teha ärilisel eesmärgil säilitatud andmetega seoses. Näiteks Riigikogu poolt

15.12.2021 vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE7

kolmanda lugemise seletuskirjas on märgitud muuhulgas järgmist.

See ei tähenda aga, et kriminaalmenetluse eesmärgil (ning kõnesoleva eelnõuga sätestatud

tingimustel) ei võiks kohtu loal teha päringuid nende sideandmete osas, mis on sideettevõtjal

olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. Nii näiteks töötlevad

sideettevõtted sideandmeid ka ärilisel ning sideteenuse nõuete ja kvaliteedi põhimõtete

järgimise eesmärgil (vt nt ESS § 87 lõike 1 punktid 1, 2, 3, 7 ja 10, § 102 lg 4 ja § 103) sõltumata

riigi poolt sätestatud säilitamiskohustusest (vt ka Riigikohtu otsused 1-16-6179, p 75 ja 3-1-1-

51-14, p 22.3). Sideettevõtjad ei säilita andmeid, mida nad sideteenuse osutamise käigus ei loo

ega töötle (ESS § 1111 lõige 4 esimene lause). Eelnõuga (392 SE) kavandatav KrMS § 901 lg 2

viitab küll ESS § 1111 lg-s 2 loetletud andmetele, kuid mitte ESS § 1111 lg 2 alusel säilitatud

andmetele. Kuni sideandmete säilitamise regulatsiooni muutmiseni saab seega Riigikohtu

otsusest nr 1-16-6179 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kõnesoleva

eelnõuga kavandatud KrMS § 901 lg-s 2 sätestatud päringuga küsida välja üksnes andmeid,

mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. See

7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2- 3827044cfb50/kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus/

15

kitsendus ei kohaldu KrMS § 901 lg-s 1 sätestatud nn identiteedipäringutele (vt ka 1-16-6179,

p 106).

Vastav muudatus jõustus 01.01.2022 ning seda rakendati probleemideta kuni oktoobrini 2024,

mil jõustus eelpool märgitud Tartu Ringkonnakohtu määruse nr 1-24-1694, millega välistati

ESS §-s 1111 loetletud sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses. Seega ei ole arutelud

ärilisel eesmärgil säilitatud andmete pärimisest ja kasutamist midagi uut ja seninägematut ning

vastav loogika toimis kuni oktoobrini 2024.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kuna eelnõuga ei planeerita põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga, ei kaasne

muudatustega eelduslikult märkimisväärset kulude kasvu ega vähenemist. Sideettevõtjatel on

võimalik jätkata andmete säilitamist sarnaselt seni kehtinud tingimustele ja korras, sealhulgas

säilitada andmeid ühtses süsteemis. Samas peavad sideettevõtjad üle vaatama säilitustähtaegu

süsteemides ja arvestama äriliselt säilitatud andmete kohta tehtavate päringutega. Samuti

puudub alus arvata, et eelnõu mõjutaks riigi tulusid.

ESS § 114 lõikes 3 tehtava muudatuse ning ESS-s sätestatud juhtudel sideettevõtjate riist- ja

tarkvaraga seotud kulude hüvitamine antakse Justiits-ja Digiministeeriumilt

Siseministeeriumile. Sellega seoses on tulenevalt riigieelarve strateegiast vajalik

Siseministeeriumi eelarvesse kanda nende kulude katmiseks alates 2027.a 300 000 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on vajalik kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega

säilitamisele kuuluvate andmete kategooriad. Andmekategooriad jääksid samaks võrreldes

kehtiva olukorraga ja andmetega, mida sideettevõtjad hetkel säilitavad.

Eelnõu jõustumisel on vajalik muuta ka Vabariigi Valitsuse 07.07.2005 määrust nr 160

„Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“. Samuti on

vajalik tunnistada kehtetuks justiits- ja digiministri 24.09.2025 käskkiri „Asjatundjate

komisjoni moodustamine“ ning sarnase sisuga käskkiri siseministri poolt.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu on kavandatud jõustuma mitmes osas. Eelnõu jõustub 01.11.2026, välja arvatud ESS §

1113, mis jõustub üldises korras ning ESS § 114 lg 3 muudatus, mis jõustub 01.01.2027.

Tulenevalt sideettevõtjate vajadusest muudatustega kohaneda kavandatakse eelnõu jõustumine

kahes osas. ESS § 1113 jõustub üldises korras ning see võimaldab julgeolekuasutustel alustada

ettevalmistusi ohuhinnangu esitamiseks Vabariigi Valitsusele ning Vabariigi Valitsuse

korralduse ettevalmistamist ja vastuvõtmist. Ülejäänud eelnõu jõustub 01.11.2026 ning see

tagaks ühtlasi selle, et Vabariigi Valitsuse korraldus ja ülejäänud eelnõu jõustuks samaaegselt

ning julgeolekuasutustel ei tekiks lünka andmete juurdepääsu osas.

ESS § 114 lg 3 jõustub 01.01.2027. Kuna muudatuse tulemusena hüvitatakse edaspidi ESS-s

sätestatud juhtudel sideettevõtjatele kulud riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu, siis

otstarbekas on muudatuse jõustumine uuel kalendriaastal. See võimaldaks ühtlasi ka vajalike

muudatuste tegemise ministeeriumite eelarvetes.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule,

Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule,

16

Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

______________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2026. a nr

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

*

Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium

Meie 29.05.2026 nr 8-1/4286-1

Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisad

Markko Künnapu 53911687 [email protected] Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon

Riigiprokuratuur Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

2