Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1033415

Taotlus T-KL_1033415.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ILLE LUGNA PNOEE-48512282720 2026-05-28 09:14:08

Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1033415.pdf

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1033415

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Tallinna Infrateenused OÜ

Kontaktisik Mario Pauskar

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisele.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Taotleme keskkonnaluba täitedolokivi kaevandamiseks Nehatu maardlas asuvale Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisele. Taotletav mäeeraldis hõlmab Nehatu dolokivimaardla täitedolokivi plokke 1 ja 2 aT. Taotletava varu kogus on 1 484 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub taotlejale kuuluval Mihkli kinnistul (katastritunnus 19502:001:0058). Kavandatav karjäär on oluline eelkõige Lääneranna valla ja kogu Pärnumaa lääneosa taristuehituse ning teede korrashoiu jaoks, sest aitab tagada kohaliku ehitusmaavara kättesaadavuse ka tulevikus. Karjääris leiduv dolokivi sobib hästi kasutamiseks teedeehituses, üldehituses ning kohalike omavalitsuste taristuprojektides. Kohaliku maavara kasutamine aitab vähendada olukorda, kus killustikku tuleb vedada pikemate vahemaade tagant. Mida kaugemalt materjali tuua, seda suuremad on transpordikulud, ehitushinnad ja keskkonnamõjud.

Nehatu maardla kasutuselevõtt võimaldab piirkonnas vajalikku ehitusmaterjali saada kohapealt või lähiümbrusest. See vähendab raskeveokite liiklust avalikel teedel, kütusekulu ning transpordiga seotud süsinikuheidet. Seetõttu toetab kohaliku dolokivi kasutamine ressursisäästlikku ja kestlikku regionaalset arengut. Oluline erinevus võrreldes paljude teiste dolo- ja lubjakivikarjääridega on see, et Nehatu dolokivikarjääris ei kavandata põhjavee alandamist ega vee väljapumpamist. Kaevandamine toimub osaliselt veetasemest allpool, kuid ilma põhjaveetaset kunstlikult langetamata. Selline lahendus aitab vältida kaevandamise võimalikku mõju ümbruskonna kaevudele, märgaladele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Karjääril on piirkonna jaoks ka majanduslik tähtsus. Kohaliku ehitusmaterjali olemasolu aitab omavalitsustel tee- ja taristutöid teha kuluefektiivsemalt ning toetab piirkonna ettevõtlust. Lisaks loob karjäär tööd nii kaevandamise, transpordi kui ka ehitusmaterjalide tootmisega seotud valdkondades. Kohaliku maavara kasutamine aitab hoida investeeringuid ja majanduslikku kasu piirkonnas ning vähendab sõltuvust kaugemal asuvatest tarnijatest.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh mäeeraldis 12,83 ha.

Dolokivi kaevandamise, materjali töötlemise ja transpordiga kaasneb paratamatult tehnoloogiline müra, tolm ja lõhketöödest tulenevad seismilised võnked (vibratsioon), mis võivad negatiivselt mõjutada esmajoones inimeste elukeskkonda ja tervist, samuti loodus-keskkonda. Kaevandamine toimub ilma vett välja pumpamata, st põhjaveetaset ei alandata.

Kavandatav dolokivikarjäär jääb hajaasustusega alale, kus lähimate talude elamud on karjääri piirist vaid ~155 m kaugusel ja õuealade piirid vähemalt 140 m kaugusel (Sarapiku talu). Matsi talu elamu jääb ~205 m ja õueala ~185 m kaugusele, Liiase talu ~290 m ja õueala ~250 m kaugusele ning Rahkma talu elamu jääb ~390 m ning selle õueala ~340 m kaugusele.

Täpsem teave tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kohta on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Nehatu dolokivikarjäär

Aadress Nehatu küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond

Territoriaalkood 5399

Katastritunnus(ed) 19502:001:0005

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6492034, Y: 479953

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mihkli (19502:001:0058).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Lääneranna vald, Pärnu maakond 0430

5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

5.4.1. Üldandmed

Heite allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ‐ mõõt, m

Väljumis ‐ kõrgus, m

Joon kiirus, m/s

Tempera ‐ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP kood

N-1 Lõhkeaukude puurimine

X: 6492809, Y: 480098

0.50 1 5 7.80 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

N-2 Lõhkamistööd X: 6492801, Y: 480059 X: 6492836, Y: 480129

7.80 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

N-3 Purustus- ja sorteerimissõlm

X: 6492844, Y: 480028 X: 6492869, Y: 480075

7.80 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08111 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus seade Ei

Suure võimsusega põletus seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta saaduste, muude mootori- või vedel kütuste, kütuse komponentide või kütuse sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

3/20

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Tallinn

Telefon +37255688523

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 10.04.2026, 4; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, RT I, 07.01.2026, 20; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing.

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmed pärinevad arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav käitis ehk Nehatu dolokivikarjäär paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Nehatu külas. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,83 ha ja teenindusmaa pindala 13,06 ha.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 1: Kaitise_asukoha_kaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 2: Kaitise_asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) ei esine olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ja tehnogeenseid objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Aluseks on võetud Riigi Ilmateenistuse Lääne-Nigula meteoroloogiajaam, mille 2025. aasta keskmised ilmastikuparameetrid on järgnevad:

Tunnikeskmine miinimum õhutemperatuur: 7,3 C Tunnikeskmine maksimum õhutemperatuur: 8,2 C Tunnikeskmine õhutemperatuur: 7,8 C Keskmine tuule kiirus: 3,4 m/s Keskmine sademete summa: 785 mm

4/20

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Lõhkeaukude puurimine (N-1) Purustus- ja sorteerimissõlm (N-3)

Tuulteroos, fail Lisa 3: Laane_Nigula_tuulteroos_2025.jpg

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel - Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 10.04.2026, 4; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, RT I, 07.01.2026, 20; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4. Aggregate Handling and Storage Piles; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2. Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Manusena on lisatud heiteallikate saasteainete heite arvutuskäigud.

Manused Lisa 4: Arvutuskaik_Nehatu__05.2026_.asice

Heite allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Lõhkeaukude puurimine (N-1) Puurmasina püüdeseade 1 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende tööefektiivsuse. PM-sum Osakesed 95,5 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 95,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 95,5 %

Muud heite vähendamise meetmed

5/20

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

6/20

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Lõhkamistööd (N-2)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta Lõhkamistööd on planeeritud toimuma üks kord kuus.

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 3

Veebruar 3

Märts 3

Aprill 3

Mai 3

Juuni 3

Juuli 100

August 3

September 3

Oktoober 3

November 3

Detsember 3

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

7/20

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Heite allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Lõhkeaukude puurimine (N-1) PM-sum Osakesed 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 0 t Jah

Lõhkamistööd (N-2) PM-sum Osakesed 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 0.028 t Jah

Purustus- ja sorteerimissõlm (N-3) PM-sum Osakesed 0.384 g/s 1.581 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.16 g/s 0.66 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.015 g/s 0.063 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

8/20

5.4.12. Välisõhus leviv müra

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus- ja sorteerimissõlm X: 6492854, Y: 480044 Lõhkeaukude puurimine X: 6492809, Y: 480098 Laadur 1 X: 6492854, Y: 480044 Laadur 2 X: 6492857, Y: 480064 Ekskavaator X: 6492807, Y: 480083 Kallur (katenditööd) X: 6492884, Y: 480075

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 50.80 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 5: Nehatu_paevane_mura_Ld_suvend_ja_vallid.pdf

Lisa 6: Nehatu_paevane_mura_Ld_suvend.pdf

Lisa 7: Nehatu_paevane_mura_Ld_katenditood.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad Taotletavale karjäärile lähimad müratundlikud alad on Sarapiku, Matsi, Liiase, Rahkamaa ja Sooaluse kinnistute õuealad (II kategooria maa-ala). Modelleeritud on kolme stsenaariumit: 1) katenditööd; 2) mäetööd tekkivas süvendis (maapinna kõrgust on alandatud 3 m võrra); 3) mäetööd tekkivas süvendis koos katendivallidega lähimate elamute suunal.

Üleval toodud käitise müra päevane tase (LpA,eq,T, dB) on modelleeritud lähima kinnistu (Sarapiku) õueala piiril 3. stsenaariumi kohaselt. Ülejäänud kinnistutele levivad müratasemed on toodud müraallikate kaartidel.

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Karjäärile iseloomulik maastik, mäetööde käigus kujunev reljeef ja rajatavad katendivallid toimivad müra tõketena, mis aitab selle levikut väljapoole tootmisterritooriumi piiri vähendada. Samuti pole mudelis arvestatud metsa olemasoluga, mis aitab samuti müra levikut tõkestada. Täiendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.

9/20

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Heite allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus Ühik Keskmistamisaeg Õhu kvaliteedi piir- või siht ‐

väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

N-2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.708 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.05 0.005

N-2 10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.778 g/s 1 tund 200 µg/m³ 9.846 0.049 1 aasta 40 µg/m³ 0.265 0.007

N-1, N-2, N-3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.015 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.196 0.008

N-1, N-2, N-3 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.16 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 8.225 0.164 1 aasta 40 µg/m³ 2.091 0.052

Koosmõju kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Lääne-Nigula meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile

10/20

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) ei paikne teisi käitisi või heiteallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteet olulisel määral.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist. Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 181 lõikele 1, esitatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel. Antud juhul ei ületa ükski saasteaine arvutuslik sisaldus vastavat piiri (tabel 5.4.13).

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

II kategooria päevast piirnormi 60 dB ei ületata lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures. Arvestades kaevandamisel tekkivat süvendit ja iseloomulikku reljeefi, toimivad need müra leviku tõkestajana. Samuti pole mudelis arvestatud metsa olemasoluga, mis aitab samuti müra levikut tõkestada. Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil müraallikate vahetus läheduses.

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata.

11/20

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Suurima osakaaluga saasteainete heitmete osas on purustamise ja sorteerimisega (heiteallikas N-3) kaasnev osakeste heide.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise soovituslikud meetmed: 1. PPS-il kasutada katteid; 2. kuival perioodil niisutada laadimisplatse ja karjäärisiseseid teid; 3. hoida sõelurite generaatori põleti/küttekolle korras; 4. kasutada kvaliteetset kütust.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid ei tootmisterritooriumi piiril on tunduvalt madalamad kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.13).

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Vajadusel niisutada karjäärisiseseid teid ja laoplatse.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine.

Muud heite vähendamise meetmed

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Lõhkeaukude puurimine (N-1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah

Lõhkamistööd (N-2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 0 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.708 g/s 0.026 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.778 g/s 0.028 t Jah

Purustus- ja sorteerimissõlm (N-3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.384 g/s 1.581 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.16 g/s 0.66 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.015 g/s 0.063 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

12/20

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6.1. Maavara kaevandamine

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.028 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.026 t PM-sum Osakesed 1.581 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.66 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.063 t

13/20

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 953

Maardla nimetus Nehatu

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara dolokivi

Mäeeraldise nimetus Nehatu dolokivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 12.83

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.06

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 138

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 26

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 50

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 547 tuh m³ 01.11.2017

2 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 937 tuh m³ 01.11.2017

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0904 - täitedolokivi 1 446 tuh m³

Geoloogilised uuringud

14/20

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja OLAR JÄRVLOO

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/328877

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 10.04.2020

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017)

Geoloogiafondi number 8832

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/1114

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 17.11.2017

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu ja metsamaa

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 8: Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 9: Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 10: Korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 11: Seletuskiri.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 12: NEHATU_GEOLOOGILINE_UURING.bdoc

GIS ja CAD failid Lisa 13: piir_maeeraldis.dgn

Lisa 14: piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 15: isojooned_maapind_EH.dgn

15/20

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Dolokivi kaevandatakse Nehatu dolokivikarjääris kahe kaeveastmega. Esimese astmega kaevandatakse ligikaudu poole meetrini veetasemest ja teise astmega veealune dolokivi kuni mäeeraldise lamamini. Kaevandamist on otstarbekas alustada mäeeraldise loodeosast, elamutest maksimaalsel kaugusel ja liikuda kirde, ida ja lõuna poole olukorras, kus kaevandamisel kasutatav tehnika asub juba kaevesüvendis kuival paepõrandal. Nehatu dolokivikarjääris toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata.

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihi (dolokivi) kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine mobiilses purustus- sorteerimissõlmes. Nehatu maardla dolokivi sobivamaks kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite kobestamise levinuim moodus. Lõhketöid teostab litsentsi omav firma vastavalt lõhketööde passile. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on kõigepealt vaja lõhatavale astangule puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Puur-lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil. Lühiviitmeetodil lõhkamine tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksema koguse ja vähendab lõhketöödest tulenevaid ohtusid (maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine).

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse esimesel võimalusel karjääri süvendisse, et vähendada materjali töötlemisega kaasneva müra mõju ümbritsevale elukeskkonnale. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine vahelattu moodustatavatesse kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid.

Kogu kasulik kiht turustatakse ning kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris ei teki.

16/20

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb Pärnumaal, Lääneranna vallas, Nehatu külas, eraomandis oleval maaüksusel Mihkli (tunnus 19502:001:0058). Maa sihtotstarbeks on 100% maatulundusmaa. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa alal kasvavad kadakad, lääneserva jääb männienamusega segamets.

Kinnistut, millel mäeeraldis paikneb, ümbritsevad järgmised katastriüksused: idas Jaani (tunnus 19502:001:0113), Mäe (tunnus 19502:001:0127) ja Mihklipõllu (tunnus 19502:001:0265); lõunas Kaja (19502:001:0304); läänes 16184 Rame-Paatsalu tee (tunnus 19502:001:0005) ning põhjas 16181 Karuse-Nehatu tee (tunnus 19502:001:0910). Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa nimetatud teede kaitsevööndisse ei ulatu, jäädes teede sõiduradade välimistest servadest ~30 m kaugusele. Mäeeraldise põhjapiiri ja Karuse–Nehatu tee vahel kulgeb keskpinge elektriõhuliin (tunnus IM330746633), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole õhuliini telge. Mäeeraldis ega selle teenindusmaa õhuliini kaitsevööndisse ei ulatu. Elektriliini alla ning mõlemale poole Karuse–Nehatu teed jääb III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp (Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Taotletava Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise välispiir jääb kaitsealuse liigi leiukohast ~12 m kaugusele.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu. Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht.

Mäeeraldisele jääb pärandkultuuri objekt Mihkli talukoht (reg nr 195:TAK:014), ligikaudu 110 – 170 m kaugusel kirdesse Jaani talukoht (reg nr 430:TAK:085) ja muinsuskaitse alla kuuluv asulakoht (reg nr 9892). Ligikaudu 40 m kaugusel läänes, teisel pool Rame-Paatsalu teed asub pärandkultuuri objekt paemurd (reg nr 195:PAM:002, EELIS id 128935413).

Mäeeraldisele lähim, Sarapiku talu elamu jääb ligikaudu 0,17 km kaugusele lõunasse. Ligikaudu 0,22 km kaugusele põhja poole jäävad Matsi ja Liiase kinnistute elamud ning ligikaudu 0,4 km kaugusele lääne poole Rahkamaa ja Sooaluse talude hooned. Taludes toimub veevõtt kas salvkaevudest või 20 – 50 m sügavustest puurkaevudest. Matsi katastriüksusel asuv puurkaev nr PRK0057622 on 24 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 8 m. Vett võetakse 13 – 24 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Sarapiku maaüksusel asuv puurkaev nr PRK0014152 on 44 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 13 m. Vett võetakse 7 – 44 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist.

Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub koostatava Lääneranna üldplaneeringuga kehtestatava rohelise võrgustiku (RV) tugiala idaservas. Karjäär moodustab ~10 – 45% ehk alla poole rohevõrgustiku laiusest. Kajastatud 45% on eeldusel, kui arvestada rohelise võrgustiku teiseks vastaspiiriks selle keskosas asuvat auku, mida tõenäoliselt kasutavad loomad liikumiseks sellele vaatamata. Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile on rohevõrgustiku toimimine piirkonnas kaheldav juhul kui 50% ulatuses koridori laiusest või rohkem kui 10 % tugiala pindalast on looduslik maakate asendunud tehislikuga. Antud juhul ei teki kumbagi olukorda. Rohelise võrgustiku tugialade pindala on ~829 km2, millest kavandatav karjääri moodustab ligikaudu 0,2% ning RV säilib enam kui 50% ulatuses sidusa ja loodusliku maismaaelupaigana. Karjääri korrastamisel tagatakse ala edasine toimimine rohelise võrgustiku osana.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Dolokivi kaevandamise, materjali töötlemise ja transpordiga kaasneb paratamatult tehnoloogiline müra, tolm ja lõhketöödest tulenevad seismilised võnked (vibratsioon), mis võivad negatiivselt mõjutada esmajoones inimeste elukeskkonda ja tervist, samuti loodus-keskkonda. Kaevandamine toimub ilma vett välja pumpamata, st põhjaveetaset ei alandata. Kavandatav dolokivikarjäär jääb hajaasustusega alale, kus lähimate talude elamud on karjääri piirist vaid ~155 m kaugusel ja õuealade piirid vähemalt 140 m kaugusel (Sarapiku talu). Matsi talu elamu jääb ~205 m ja õueala ~185 m kaugusele, Liiase talu ~290 m ja õueala ~250 m kaugusele ning Rahkma talu elamu jääb ~390 m ning selle õueala ~340 m kaugusele.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh mäeeraldis 12,83 ha.

Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine, materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Kaevandamisega kaasnevat müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.2), mille kohaselt kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Peamiseks tolmuallikaks dolokivi kaevandamisel on karjäärisisesed-

17/20

ja väljaveoteed, paelasu töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne.

Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud.

Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene. Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamisel puudub samuti oluline mõju piirkonna veerežiimile. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääri ala on aga võrreldes käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne. Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta veealuse varu väljamine kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus. Kaevandamisel veelises keskkonnas, vett väljapumpamata alaneb karjääri kujuneva veekogu veetase kuni ~0,5 m, eelkõige suurenenud aurumise tõttu. Sellise alanemise puhul võib potentsiaalne mõju ulatuda kavandatud Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest maksimaalselt 10 m kaugusele. Nehatu mäeeraldisest 0,17 km kaugusel lõunas asub Sarapiku talu elamu. Ülejäänud majapidamised jäävad kaugemale. Karjääri veekogu veetaseme alanemine 0,5 m ei mõjuta oluliselt piirkonna veetaset ega ka veevarustust. Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamisel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed).

Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale. Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu. Taotletavast mäeeraldisest ~12 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp (Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Peamine oluline mõju looduskaitselistele taimeliikidele ja veekogudele avalduks veerežiimi muutustega. Kuna Nehatu dolokivikarjääris toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata, ei ole ette näha olulise mõju avaldumist III kaitsekategooria liigile, Nehatu looduskaitsealale või Kangruaadu järvele. Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht. Must-toonekurg on häiringutundlik liik, kelle puhul on olulisimad pesitsusrahu ning olemasolevate sobivate toitumisalade säilimine. Nehatu dolokivikarjääris kaevandatakse ilma piirkonna veetaset alandamata, seega ei teki karjääri ümber ulatuslikku alanduslehtrit ega kaasne piirkonna märgalade, kraavide või muude must-toonekure võimalike toitumisalade kuivendamist. Kaevandamisega kaasnev häiring (müra, tolm ja vibratsioon) on ruumiliselt piiratud ning selle mõju väheneb kiiresti kauguse suurenedes. Must-toonekure leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ligikaudu 890 m kaugusele, mis on oluliselt suurem vahemaa kui otsese häiringu tavapärane mõjuala aktiivses karjääris. Lisaks vähendab mõju asjaolu, et kaevandamine liigub järk-järgult süvendisse, kus karjääri nõlvad ja katendivallid toimivad müra ning visuaalse häiringu tõketena. Lõhketööd toimuvad lühiajaliselt ning vastavalt nõuetele koostatud puur-lõhketööde projektile, mille eesmärk on vältida ülemäärast vibratsiooni ja keskkonnahäiringut. Kavandatav tegevus ei hõlma must-toonekure pesapuude ega teadaolevate pesitsusmetsade raadamist. Kaevandamise lõppemisel kujuneb alale veekogu, mis võib pikemas perspektiivis suurendada piirkonna maastikulist mitmekesisust ning pakkuda täiendavaid toitumisvõimalusi erinevatele vee- ja märgalaliikidele.

Arvestades veekogu suhteliselt väikest pindala ja selle paiknemist olemasolevas rohevõrgustikus, ei takista see oluliselt liikide liikumist ega seeläbi ka rohevõrgustiku toimimist. Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jm vee-elustik ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid mageveekogusid: järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohevõrgustike kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Ühtlasi juhitakse juhendis tähelepanu, et veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele

18/20

8. Taotluse lisad

maismaaliikidele.

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (raadamine, katendi koorimine). Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa oma olemuselt pidada oluliseks.

Kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel ei teki. Maavara, antud juhul dolokivi ja sellest valmistatud toodang (killustik, sõelmed), kvalifitseerub tooteks ning need kaubastatakse kogu mahus. Mäeeraldise teenindusmaale ajutiselt ladustatav katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, mis kasutatakse kogu mahus ära kaevandatud ala nõlvade täitmisel ja tasandamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile. Korrastamiseks mittevajalik materjal võõrandatakse kogu mahus vastavalt kehtivale korrale. Kaevandaja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, kuna selle kasutusele võtmine korrastamistöödel ja realiseerimine tootena on tehniliselt võimalik ja otstarbekas. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Seega, kuna Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal ja ei teki kaevandamisjäätmeid, siis puudub vajadus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks ning keskkonnaloa jäätmete eriosa täitmiseks. Vastava vajaduse puudumist on Keskkonnaamet oma 18.04.2022 kirjas nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, tuues välja, et kaevandamiseks esitatud taotluste juures, kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras, siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud.

Taotletavas Nehatu dolokivikarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda. Antud saastumata kattepinnase/mulla näol pole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba.

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt seletuskirja ptk 7). Korrastamisega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise arenemisel tuleb masinad, sh mobiilne purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale karjääri põhja. Müra täiendavaks lokaliseerimiseks rajatakse katendist müratõkkevallid. Vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel). Karjäärisiseseid ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada.

Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Kasutades puur-lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett.

Masinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrjevahendid) õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt esimeses põhjaveekihis.

Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 16: Graafilised_lisad.asice

19/20

20/20

Lisa 1 - Kaitise_asukoha_kaart.pdf

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1 Tallinna Infrateenused OÜ

Nehatu dolokivikarjäär Lääneranna vald, Lääne maakond

Käitise asukoha kaart Mõõtkava 1 : 20 000

Kinnitas Aadu Niidas

Koostas Gertrud Einmann Kuupäev 19.05.2026

Töö nr 26/5516

Märkused 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS rakendust. 2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 19.05.2026. 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 3.7.0 (litsents: EFL820902737).

Külgnevad ja lähimad majapidamistega katastriüksused

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Rahkama (19502:001:0840)

maatulundusmaa 100%

Sarapiku (19502:001:0250)

maatulundusmaa 100%

Kaja (19502:001:0304)

maatulundusmaa 100%

Mihklipõllu (19502:001:0265)

maatulundusmaa 100%

Jaani (19502:001:0113)

maatulundusmaa 100%

Matsi (19502:001:0183)

maatulundusmaa 100%

Sooaluse (43001:001:0485)

maatulundusmaa 100%

Liiase (19502:001:0126)

maatulundusmaa 100%

Jaani (19502:001:0112)

maatulundusmaa 100%

Lisa 10 - Korrastatud_maa_plaan.pdf

Met. toru

Kr .

Kr.

K r.

10,14

1 0 ,0 7

10,02 10,16

10,01

10,15

10,17 10,04

10,05

10,33

10,24

10,33

10,62

10,72

10,51

10,64

10,70

10,81

1 0 ,3

3 1 0 ,4

9 1 0 ,5

4

1 0 ,3

5

1 0 ,4

8 1 0 ,6

4

1 0 ,6

8

1 0 ,7

1

1 0 ,7

7 1 0 ,6

9

1 0 ,8

4

1 0 ,8

0

1 0 ,9

5 1 0 ,9

4

1 0 ,9

7

1 0 ,9

9 1 1 ,1

1 1 1 ,2

6 1 1 ,2

6

10,59

10,49

10,57

10,67

10,97

10,46

10,51

10,13

10,50

10,94

10,41

10,36

10,33

10,18

10,19

10,60

10,55

10,64

10,83

10,77

10,53

10,72

10,60

10,42

10,48

10,4910,08

10,34

10,21

10,38

10,48

10,35

10,53

10,44

10,49

10,54

10,17

10,08

10,05

10,11

10,05

10,04 10,13

10,02 10,17

10 ,0 3

10 ,0 7

10 ,0 8

10 ,1 5

10 ,2 810

,2 9

10 ,4 610

,4 3

11,39

11,36

11,09

11,01

11,16

11,02

10,97

10,44

1 0 ,9

7

1 1 ,0

1

1 0 ,9

0

1 0 ,9

2

1 0 ,8

6

1 0 ,8

6

1 0 ,9

8 1 1 ,0

0

1 1 ,2

1

1 1 ,1

5

1 1 ,0

1 1 1 ,1

5

1 1 ,0

5

1 0 ,9

5

1 0 ,9 2

1 0 ,9 7

1 0 ,8 71 0 ,8 0

10,75

10,79

1 0 ,5

5

1 0 ,4

3

10 ,4 8

10 ,6 2

10,67

10,53

1 0 ,5

6

10 ,4 1

10,4 4

10,59

10,70

10 ,5 3

10 ,5 7

10 ,5 610

,5 8

10 ,5 9

10 ,5 8

10 ,5 710

,5 6

10 ,4 9

10 ,5 2

10,30

10,15 10,19

10,17

10,50

10,49

10,46

10,60

10,80

10,90

10,67

10,75

10,82

11,00

10,72

10,75

1 0 ,4

0

1 0 ,3

2

10,18

10,91

11,11

11,41

10,19

10,00

10,14

10,22

10,44

10,41

10,45

10,66

10,53

10 ,0 9

10 ,3 5

10 ,4 1

10,54

10,17

10,19

11,45

11,41 11,09

11,26

10,78

10,88

10,67

10,68

10,60

10,63 10,47

10,57

10,45

10,42

10,00

10,11

10,06

10,30

10,25

10,85

10,73

11,22

11,33

11,34

10,26

10,54

10,55

8,70

8,80

9 ,6

9

9,49

9 ,6

0 9 ,7

2

8,81

9 ,7

8

9,68

9,79

9,86

9,78

9 ,7 6

9 ,8 4

9 ,8 6

9 ,9 4

9,93

9,23

9,02

8,93 9,67

8,92

9,29

9, 94

9, 97

9,97

9,96 9,83

9,80

9,05

8,88

8,48

8,42

9,14 8,79

8,92 8,89

9,32

9,38 9,29

9,23

9,92

9 ,7

2

9,28

9,60

9 ,6 9

9,27

9,34

9,92

9,47

9,54

9,97

9,26

9,99

9 ,9

8

9,27

8,59

8,31

9,13 8,86 8,91

8,82

9,79 9,77 9,58

8,82 8,74

8,40

9,01

8,75

9,32

8,91

8,81 9,53

9,04

8,83

9,17

9,18

9,14

9,19

9,24

9,25

9,48

9,44

401,21

9,38

9,54

9,41

9,42

9,45

9,30

9,45

9,51 9,47

9,47

9,48

9,50 9,72

9,65

9,59

9,76

9,50

9,93

9,64

9,68

9,589,50

9,69

9,49

9,51

9,83 9,71

9,40

9,68

9,43

9,78

9,85

9,62

9,61

9,94

9,91

9,74

9,98

9,79

9,82

9,69

9,77

-2.30

-2.14

-2.30

-2.07

-2.30

-2.21

-2.30

-0.10

-0.52

5.79

4.25

-1.05

2.66

9.41

0.30

-1.12

3.60

8.28

6.69 3.13 -0.31

1.00

4.00

8.18

8.33

3.70

1.34

0.12

0.70 0.86

4.58

7.23

3.37

-1.76

-0.25

4.03 4.80

7.29

3.44

0.44

-0.09

2.89

5.73

6.03

2.56

0.75

1.03 -0.54

1.66

7.04

8.39

4.61

-0.28

-0.54

0.04

-0.20

0.62

1.92 3.63

4.18

4.36

4.76

6.98

5.32

2.80

5.14

0.29

0.05

2.85

1.32

-0.12

0.51

5.23

5.76

7.64

3.37

2.65

4.84

0.87

-1.54

1.76

6.53

7.95

4.40

1.07

0.40

6.92

3.79

0.52

-0.62

-1.77

3.59

8.92

4.75 3.07

1.29

-2.30

0.07

5.57

7.92 6.94

4.83

0.23

-1.09

0.28

6.01

8.65

6.33

0.97

-0.52

1.90

6.19

8.38

4.56

0.05

-1.01

-0.10

5.79

8.84

7.07

0.57

-1.03 -1.27

2.04

5.34

8.05

5.60

0.86

-0.98

-0.06

4.27

6.46 6.17

4.60

2.56

0.48

1.72 6.95 9.34

4.67

5.62

-1.74

-0.73

2.07

8.45

8.94 0.77

0.03

3.89

7.55

6.17

4.56 2.59

-1.08

-1.81

0.74 2.78

3.80

6.91 0.51

-0.61

-0.92

0.86 3.53

3.50

1.83

4.79

6.70

9.53

8.61

6.64

4.29

3.80

1.45

0.92

0.63

0.38

0.25

0.81

3.50

3.44

3.01

9.34

8.46

7.67

8.28

7.14

7.79

2.91

1.33

6.47

8.78

9

9 9

9

10

1 0

10

1 0

10

1 0

10

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

-2

-1

0

1

2

3

4

5

56

6

7

8

9

1 0

10

1 0

10

1 0

I

II

II I

I'

II'

III'

10,24 1,1

11,4

PA 7

-2,3 PA 7

10,24

-2,3 1,1

11,4

PA 8

10,16

-2,3 1,1

11,4

PA 6

10,45

-2,3

1,

11,7

PA 1

10,63

-2,3

0,4

12,5

PA 4

10,10

-2,3

1,9

10,5

PA 5

10,55

-2,3

1,7

11,3

PA 3

,23

-2,3

0,4

11,3

PA 2

10,09

-2,3

0,4

12,0

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1'

2'

3'

4' 5'

6'

7'

8'

9'

10' 11'

12'

13'

4'15'

17'

18'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

16'

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Puuraugu nr

Kaardileht nr 5244 Vatla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

(taotleja esindaja)

08.05.2026

26/5516

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Nehatu dolokivikarjäär

Tallinna Infrateenused OÜ

Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond

Graafiline lisa 3/3

1 : 1000

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joonI'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Mihkli

19502:001:0058

III kaitsekategooria liigi leiukoht

Veekogu samakõrgusjoon, m

Tehisveekogu

Metsamaa

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m.

4. Keskmine uuringuaegne ja eeldatav kaevandamisjärgne veetase asub abs kõrgusel 5,0 m

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832).

- "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017"

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 01.04.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.05.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Korrastatud maa plaan

0 40 m20

Rahkama

Jaani

Mäe

Mihklipõllu

Jaani

Kaja

Mihkli

16184 Rame-Paatsalu tee

19502:001:0840

19502:001:0112

19502:001:0127

19502:001:0265

19502:001:0113

19502:001:0304

19502:001:0058

19502:001:0005

Taotluses arvestatud nõlvustega 1:2 veepealses ja 1:3 veealuses osas

Veekogu nõlvad vastavalt koostatavale korrastamise projektile

Taotluses arvestatud nõlvustega 1:2 veepealses ja 1:3 veealuses osas

Veekogu nõlvad vastavalt koostatavale korrastamise projektile

Pindala 0,22 ha

Metsamaa

Veekogu nõlvad taimestuvad looduslikult

Veekogu keskmine sügavus 6,4 m

Eeldatav kaevandamisjärgne veetase abs 5,0 m

Veepeegli pindala ~11,32 ha

Tehisveekogu

16181 Karuse-Nehatu tee

19502:001:0910

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

6 492 600

6 492 700

6 492 800

6 492 900

6 493 000

6 493 100

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 492 923,34 479 801,52

2 6 493 074,92 480 030,18

3 6 493 010,83 480 058,73

4 6 493 004,71 480 132,43

5 6 492 764,21 480 164,80

6 6 492 770,55 480 192,52

7 6 492 701,82 480 206,79

8 6 492 608,89 480 115,82

9 6 492 591,59 479 895,13

10 6 492 842,88 479 833,98

Pindala 12,83 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 492 917,46 479 784,86

2' 6 492 954,41 479 839,40

3' 6 493 030,74 479 954,94

4' 6 493 040,90 479 971,15

5' 6 493 046,17 479 978,79

6' 6 493 057,66 479 997,86

7' 6 493 076,95 480 029,28

8' 6 493 010,83 480 058,73

9' 6 493 004,71 480 132,43

10' 6 492 764,21 480 164,80

11' 6 492 770,55 480 192,52

12' 6 492 701,82 480 206,79

13' 6 492 608,89 480 115,82

14' 6 492 591,59 479 895,13

15' 6 492 591,16 479 889,65

16' 6 492 600,80 479 889,33

17' 6 492 609,30 479 888,44

18' 6 492 626,88 479 885,50

19' 6 492 665,82 479 876,51

20' 6 492 708,12 479 865,85

21' 6 492 770,07 479 849,74

22' 6 492 786,04 479 845,78

23' 6 492 796,38 479 843,50

24' 6 492 820,80 479 837,31

25' 6 492 847,76 479 829,41

26' 6 492 860,01 479 824,45

27' 6 492 871,37 479 818,92

28' 6 492 882,34 479 812,65

29' 6 492 893,00 479 805,60

30' 6 492 907,96 479 793,70

Pindala 13,06 ha

N

10

-2

Lisa 11 - Seletuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HENDRIK KLAAS PNOEE-39908120892 2026-05-22 09:37:10

Seletuskiri.pdf

1

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Tallinna Infrateenused OÜ on täitematerjalide tootmise ja müügiga tegelev ettevõte, kes taotleb

keskkonnaluba täitedolokivi kaevandamiseks Nehatu maardlas asuvale Nehatu dolokivikarjääri

mäeeraldisele. Taotletav mäeeraldis hõlmab Nehatu dolokivimaardla täitedolokivi plokke

1 ja 2 aT. Taotletava varu kogus on 1 484 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub taotlejale kuuluval Mihkli kinnistul (katastritunnus

19502:001:0058). Kavandatav karjäär on oluline eelkõige Lääneranna valla ja kogu Pärnumaa

lääneosa taristuehituse ning teede korrashoiu jaoks, sest aitab tagada kohaliku ehitusmaavara

kättesaadavuse ka tulevikus. Karjääris leiduv dolokivi sobib hästi kasutamiseks teedeehituses,

üldehituses ning kohalike omavalitsuste taristuprojektides. Kohaliku maavara kasutamine aitab

vähendada olukorda, kus killustikku tuleb vedada pikemate vahemaade tagant. Mida

kaugemalt materjali tuua, seda suuremad on transpordikulud, ehitushinnad ja keskkonnamõjud.

Nehatu maardla kasutuselevõtt võimaldab piirkonnas vajalikku ehitusmaterjali saada kohapealt

või lähiümbrusest. See vähendab raskeveokite liiklust avalikel teedel, kütusekulu ning

transpordiga seotud süsinikuheidet. Seetõttu toetab kohaliku dolokivi kasutamine

ressursisäästlikku ja kestlikku regionaalset arengut. Oluline erinevus võrreldes paljude teiste

dolo- ja lubjakivikarjääridega on see, et Nehatu dolokivikarjääris ei kavandata põhjavee

alandamist ega vee väljapumpamist. Kaevandamine toimub osaliselt veetasemest allpool, kuid

ilma põhjaveetaset kunstlikult langetamata. Selline lahendus aitab vältida kaevandamise

võimalikku mõju ümbruskonna kaevudele, märgaladele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Karjääril on piirkonna jaoks ka majanduslik tähtsus. Kohaliku ehitusmaterjali olemasolu aitab

omavalitsustel tee- ja taristutöid teha kuluefektiivsemalt ning toetab piirkonna ettevõtlust.

Lisaks loob karjäär tööd nii kaevandamise, transpordi kui ka ehitusmaterjalide tootmisega

seotud valdkondades. Kohaliku maavara kasutamine aitab hoida investeeringuid ja

majanduslikku kasu piirkonnas ning vähendab sõltuvust kaugemal asuvatest tarnijatest.

Käesolev taotlus põhineb geoloogilisele uuringule „Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline

uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017)“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832).

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb Pärnumaal, Lääneranna vallas, Nehatu

külas, eraomandis oleval maaüksusel Mihkli (tunnus 19502:001:0058). Maa sihtotstarbeks on

100% maatulundusmaa. Maaüksus on mõõdistatud L-Est koordinaatide süsteemis. Taotletava

mäeeraldise teenindusmaa alal kasvavad kadakad, lääneserva jääb männienamusega segamets.

Kinnistut, millel mäeeraldis paikneb, ümbritsevad järgmised katastriüksused: idas Jaani (tunnus

19502:001:0113), Mäe (tunnus 19502:001:0127) ja Mihklipõllu (tunnus 19502:001:0265);

lõunas Kaja (19502:001:0304); läänes 16184 Rame-Paatsalu tee (tunnus 19502:001:0005) ning

2

põhjas 16181 Karuse-Nehatu tee (tunnus 19502:001:0910). Taotletav mäeeraldis ega selle

teenindusmaa nimetatud teede kaitsevööndisse ei ulatu, jäädes teede sõiduradade välimistest

servadest ~30 m kaugusele. Mäeeraldise põhjapiiri ja Karuse–Nehatu tee vahel kulgeb

keskpinge elektriõhuliin (tunnus IM330746633), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale

poole õhuliini telge. Mäeeraldis ega selle teenindusmaa õhuliini kaitsevööndisse ei ulatu.

Elektriliini alla ning mõlemale poole Karuse–Nehatu teed jääb III kategooria kaitsealuse liigi

hall käpp (Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Taotletava Nehatu

dolokivikarjääri mäeeraldise välispiir jääb kaitsealuse liigi leiukohast ~12 m kaugusele.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale.

Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis

on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku

kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR

kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu.

Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub

I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht.

Mäeeraldisele jääb pärandkultuuri objekt Mihkli talukoht (reg nr 195:TAK:014), ligikaudu

110 – 170 m kaugusel kirdesse Jaani talukoht (reg nr 430:TAK:085) ja muinsuskaitse alla

kuuluv asulakoht (reg nr 9892). Ligikaudu 40 m kaugusel läänes, teisel pool Rame-Paatsalu

teed asub pärandkultuuri objekt paemurd (reg nr 195:PAM:002, EELIS id 128935413).

Mäeeraldisele lähim, Sarapiku talu elamu jääb ligikaudu 0,17 km kaugusele lõunasse.

Ligikaudu 0,22 km kaugusele põhja poole jäävad Matsi ja Liiase kinnistute elamud ning

ligikaudu 0,4 km kaugusele lääne poole Rahkamaa ja Sooaluse talude hooned. Taludes toimub

veevõtt kas salvkaevudest või 20 – 50 m sügavustest puurkaevudest. Matsi katastriüksusel asuv

puurkaev nr PRK0057622 on 24 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 8 m. Vett võetakse

13 – 24 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Sarapiku maaüksusel

asuv puurkaev nr PRK0014152 on 44 m sügavune ja suudme abs kõrgus on 13 m. Vett võetakse

7 – 44 m sügavuselt Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist.

Taotletav Nehatu dolokivikarjäär asub koostatava Lääneranna üldplaneeringuga kehtestatava

rohelise võrgustiku (RV) tugiala idaservas. Karjäär moodustab ~10 – 45% ehk alla poole

rohevõrgustiku laiusest. Kajastatud 45% on eeldusel, kui arvestada rohelise võrgustiku teiseks

vastaspiiriks selle keskosas asuvat auku, mida tõenäoliselt kasutavad loomad liikumiseks sellele

vaatamata. Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile on rohevõrgustiku toimimine

piirkonnas kaheldav juhul kui 50% ulatuses koridori laiusest või rohkem kui 10 % tugiala

pindalast on looduslik maakate asendunud tehislikuga. Antud juhul ei teki kumbagi olukorda.

Rohelise võrgustiku tugialade pindala on ~829 km2, millest kavandatav karjääri moodustab

ligikaudu 0,2% ning RV säilib enam kui 50% ulatuses sidusa ja loodusliku maismaaelupaigana.

Karjääri korrastamisel tagatakse ala edasine toimimine rohelise võrgustiku osana.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Tarbevaru tasemel on geoloogilisi uuringuid Nehatu maardlal tehtud 2017. aastal (EGF 8832).

Geoloogiliste uuringute tulemuste põhjal kinnitas Maa-ameti peadirektor oma 17.11.2017. a

käskkirjaga nr 1-1/17/1114 Nehatu uuringuruumi varu ja moodustati Nehatu dolokivimaardla

3

nr 953. Nehatu maardla täitedolokivi ploki 1 aT (12,83 ha) aktiivne tarbevaru on 547 tuh m3 ja

ploki 2 aT (pindala 12,83 ha, esimese ploki lamamis vee all) aktiivne tarbevaru on 937 tuh m3.

Taotletav Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldis jääb Jaagarahu lademe avamusele, kus pinnakatte

paksus on 0,4 – 1,9 m, koosnedes keskmiselt 0,2 m paksusest mulla- ja 1,1 meetrisest

moreenikihist. Aluspõhjalise läbilõike ülaosas lasub 0,1 – 1,9 m paksuselt mikrokristalliline,

enamasti lõheline dolokivi. Valdava osa läbilõikest moodustab aga pisi- kuni mikrokristalliline,

keskmise kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi, mille savikus muutub geoloogiliselt

uuritud läbilõikes rütmiliselt. Savikus kasvab sügavuse suunas ning läbilõike lõpetab väga

savikas dolokivi. Ligikaudu läbilõike keskossa jääb keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht

Kasuliku kihi plokist 1 aT saab valmistada killustikku, mille purunemiskindlus Los Angelese

(LA) katsel on 35 – 40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2 – 8,8, keskmiselt 4,7 ning plokist

2 aT valmistatud killustiku LA tegur on 33 – 41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5 – 16,0,

keskmiselt 8,9. Keemiliselt koostiselt moodustab Nehatu maardla kasuliku kihi kõrge MgO

sisaldusega dolokivi, kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus. Esimese ploki kivimi

MgO sisaldus on keskmiselt 19,14% ja lahustumatu jäägi sisaldus keskmiselt 10,14%. Teises

plokis on MgO sisaldus keskmiselt 17,48% ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus 14,93%.

Taotletav mäeeraldis jääb Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumile. Piirkonna

vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Jaagarahu lademe Siluri veekihi dolokivide ülemine

lõheline osa. Dolokivide veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis puuraukude andmeil

väheneb ülalt alla. Veekompleksi aktiivsemaks vööks võib pidada ülemist 5 – 8 m. Regionaalse

veepideme moodustavad uuritud läbilõike alumises osas avatud väga savikad dolokivid koos

nende all lamavate Jaani lademe domeriitide ja savikate dolokividega. Põhjavesi on surveta,

vabapinnaline. Piirkonnas on kvaternaarisetete paksus väike ja iseseisvat veekihti ei moodusta.

Põhjaveetase jääb mäeeraldise piires 4,6 – 5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele

4,9 – 5,2 m. Põhjavee liikumise suund on põhja-kirde poole. Veetaseme sesoonne kõikumine

ulatub piirkonnas pooleteise kuni 2 meetrini. Jaagarahu lademe dolokivid on veevaesed.

Katsepumpamisel saadi puuraugu 8 erideebitiks 0,03 l/s×m. Kaevandamisel karjäärist vee

väljapumpamisega oleksid väljapumbatava vee kogused arvutuslikult keskmiselt 232 m3/ööp,

lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 716 m3/ööpäevas ehk ligikaudu 8 liitrit sekundis.

2017. a uuringuaruande alusel võib põhjavee väljapumpamisega kaasnev alanduslehter ulatuda

põhjavee toitumisperioodide 300 päevases intervallis kuni ligikaudu 0,2 kilomeetrini, mis

tähendab, et vee väljapumpamisel tuleb arvestada elanikkonna veevarustuse halvenemisega.

Seega on taotletaval mäeeraldisel kaevandamine kavandatud ilma veetaseme alandamiseta.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Taotletav Nehatu dolokivikarjäär, mille mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh

mäeeraldis pindalaga 12,83 ha, hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti täielikult Nehatu

maardla täitedolokivi plokke 1 ja 2 aT. Mäeeraldise lamamiks on ploki 2 aT lamam abs kõrgusel

-2,3 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir järgib mäeeraldise, Mihkli katastriüksuse ning

Rame-Paatsalu ja Karuse-Nehatu teekaitsevööndite piiri. Kattuvust teekaitsevöönditega ei ole.

4

Kogu taotletav varu aga ei ole kaevandatav, kuna kaevandamisel tuleb tagada mäeeraldisega

külgneval alal maapinna stabiilsus ning selleks tuleb kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva

hoidetervikud. Hoideterviku laius ja maht dolokivi sõltub katendi paksusest ehk mida paksem

on katend mäeraldise piiril, seda laiem jääb tervik ning suurem on kadu. Katendi ohutuks

nõlvuseks on kogu perimeetril arvestatud nõlvusega 1:2, tervik dolokivis on vertikaalne.

Katendist nõlva hoideterviku alla jääva maavaravaru kadu plokkide lõikes on arvutatud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i Inroads, tulemused on esitatud tabelis 4.1.

Tabel 4.1 Taotletav ja kaevandatav varu Nehatu dolokivikarjääris (seisuga 01.11.2017)

Plokk Pindala,

ha Maavara

Keskmine

paksus, m

Taotletav

varu, tuh m3

Kadu,

tuh m3

Kaevandatav

varu, tuh m3

1 aT 12,83 Täitedolokivi 4,26 547 14 533

2 aT 12,83 Täitedolokivi 7,30 937 24 913

Kokku 11,56 1 484 38 1 446

Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks, seega kujuneb arvutuslikuks keskmiseks kaevandamise

määraks 50 tuh m3. Sellise keskmise aastase kaevandamise mahuga ammendatakse karjäär

ligikaudu 29 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse kaevandatud maa korrastada.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Katendi (muld, moreenpinnas) maht mäeeraldise piires on 138 tuh m3, sellest mulla maht

26 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 1,1 m, sellest mullakihi keskmine paksus 0,2 m.

Enne kaevandamise alustamist eemaldatakse kogu mäeeraldisel ning mäeeraldise

teenindusmaalt vastavalt vajadusele puud ja põõsad ning juuritakse kännud, mis kuivamiseks

virnastatakse. Peale kuivamist kasutatakse puitmaterjali hakkepuidu valmistamiseks.

Kaevandamise esimeses etapis kooritakse mäeeraldisel lasuv katend (muld ja moreenpinnas),

mis vallitatakse teenindusmaa servadesse puistangutesse eraldi, moodustades nendest müra- ja

tolmutõkkevallid. Katendi koorimisel kasutatakse ekskavaatorit, katendi veol puistangutesse

kallureid, puistangute koostamisel ja tasandamisel ekskavaatorit. Katendist tulevat moreeni

kasutatakse järk-järgult dolokivi kaevandamisel kujuneva süvendi vertikaalsete seinte

laugestamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale, vastavalt koostatavale

korrastamise projektile. Seega ei toimu katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul

oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ja otstarve. Karjääri teenindav tee

väljasõiduga Rame-Paatsalu või Karuse-Nehatu teele rajatakse katendi koorimise etapis.

Väljaveotee asukoht täpsustatakse loa väljastamisel koostatava kaevandamise projektiga.

Dolokivi kaevandatakse Nehatu dolokivikarjääris kahe kaeveastmega. Esimese astmega

kaevandatakse ligikaudu poole meetrini veetasemest ja teise astmega veealune dolokivi kuni

mäeeraldise lamamini. Kaevandamist on otstarbekas alustada mäeeraldise loodeosast,

elamutest maksimaalsel kaugusel ja liikuda kirde, ida ja lõuna poole olukorras, kus

kaevandamisel kasutatav tehnika asub juba kaevesüvendis kuival paepõrandal. Nehatu

dolokivikarjääris toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata.

5

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihi (dolokivi) kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud

mäemassi töötlemine mobiilses purustus-sorteerimissõlmes. Nehatu maardla dolokivi

sobivamaks kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste

kivimite kobestamise levinuim moodus. Lõhketöid teostab litsentsi omav firma vastavalt

lõhketööde passile. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on kõigepealt vaja lõhatavale

astangule puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi

(astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse

laenguaugud lõhkeainega. Puur-lõhketööd on soovitatav korraldada lühiviitmeetodil.

Lühiviitmeetodil lõhkamine tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksema koguse ja

vähendab lõhketöödest tulenevaid ohtusid (maavõnked, kivimitükkide laialipaiskumine).

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse

purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse esimesel võimalusel

karjääri süvendisse, et vähendada materjali töötlemisega kaasneva müra mõju ümbritsevale

elukeskkonnale. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine vahelattu

moodustatavatesse kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub

kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid.

Kogu kasulik kiht turustatakse ning kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris ei teki.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 kohaselt on

pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,06 ha, sh mäeeraldis 12,83 ha.

Dolokivi kaevandamise, materjali töötlemise ja transpordiga kaasneb paratamatult

tehnoloogiline müra, tolm ja lõhketöödest tulenevad seismilised võnked (vibratsioon), mis

võivad negatiivselt mõjutada esmajoones inimeste elukeskkonda ja tervist, samuti loodus-

keskkonda. Kaevandamine toimub ilma vett välja pumpamata, st põhjaveetaset ei alandata.

Kavandatav dolokivikarjäär jääb hajaasustusega alale, kus lähimate talude elamud on karjääri

piirist vaid ~155 m kaugusel ja õuealade piirid vähemalt 140 m kaugusel (Sarapiku talu). Matsi

talu elamu jääb ~205 m ja õueala ~185 m kaugusele, Liiase talu ~290 m ja õueala ~250 m

kaugusele ning Rahkma talu elamu jääb ~390 m ning selle õueala ~340 m kaugusele.

Müra ja tolm (tahked osakesed)

Müra tekitavad peamiselt mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid – kasuliku kihi kaevandamine,

materjali töötlemine (purustamine, sõelumine), kaevise transport ja laadimine ning materjali

väljavedu. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub otseselt kasutatavast

tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevise väljaveoks

kasutatavatel kalluritel on helirõhutase normeeritud. Teiste masinate keskmine müratase jääb

15 m kaugusel müraallikast vahemikku 75 – 85 dB.

Purustus-sorteerimissõlme paigutamine kaevandamisel tekkivasse karjäärisüvendisse aitab

vähendada selle poolt tekitatava müra levikut tootmisalast väljapoole.

6

Karjääris kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate

majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra

piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Müratase ehk

helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja

vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Kaevandamisega kaasnevat

müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.12), mille kohaselt

kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega

kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Kaevandamise arenemisel tuleb masinad,

sh mobiilne purustus-sorteerimissõlm, esimesel võimalusel paigutada võimalikult sügavale

karjääri põhja. Müra täiendavaks lokaliseerimiseks rajatakse katendist müratõkkevallid.

Peamiseks tolmuallikaks dolokivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed, paelasu

töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde

juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid tolmu leviku

tõkestamiseks (näiteks niisutite ja katete kasutamine purustus-sorteerimissõlmel).

Karjäärisiseseid ja väljaveoteid ja laoplatse tuleb vajadusel kuiva ilmaga niisutada.

Mäeeraldisel tekkiva tolmu levikut aitab veel tõkestada kaevandamisel tekkiv sügav kaeveõõs.

Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega keskkonnaministri

14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogused 1 tonn/aastas, mistõttu on

õhusaasteloa taotlemine vajalik ning keskkonnaloa taotluses on täidetud ka õhu eriosa tabelid.

Puur-lõhketööd

Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on lühiajaliselt tekkiv vibratsioon ehk

maavõnked, mis ei ole püsiva iseloomuga. Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub

eelkõige kaasnevast impulsist ehk plahvatavast lõhkelaengust. Mida suurem on lõhkelaengu

mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad

mõjud. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt koostatakse nõuetele

vastav puur-lõhketööde projekt, milles muuhulgas arvestatakse mäeeraldise geoloogia ja

maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad

kaitsevahendid tuleb valida selliselt, et oleks välistatud lõhketööde ohualasse jäävate ehitiste ja

seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul.

Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile

Kuna karjäärist puudub väljavool, on kaevandamise mõju pinnavee režiimile väga vähene.

Reljeefi muutuse tõttu võib karjääri enda piires ning selle lähimate meetrite raadiuses muutuda

pindmise äravoolu suund. Võimalik mõju ümbritsevatele veekogudele avaldub põhiliselt läbi

karjääris avatava põhjaveekihi. Põhjaveetasemest kõrgemal lasuva maavaravaru kaevandamisel

puudub oluline mõju piirkonna veerežiimile. Materjali eemaldamisel õheneb põhjavee

aeratsioonivöönd, mille tõttu väheneb karjääri piires sademetest tulenev põhjaveekihi toitumine

ja suureneb pindmise äravoolu osakaal. Kuna karjääri ala on aga võrreldes

käsitletava põhjaveekihi levikualaga väga väike, on antud efektide mõju vaid marginaalne.

Kaevandamine põhjavee tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi,

kuid kuna veetaset pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see

7

mõju palju väiksem kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Siiski on isegi

ilma pumpamise või isevoolse kuivendamiseta veealuse varu väljamine kontseptuaalselt

põhjaveetaset langetav tegevus. Kaevandamisel veelises keskkonnas, vett väljapumpamata

alaneb karjääri kujuneva veekogu veetase kuni ~0,5 m, eelkõige suurenenud aurumise tõttu.

Sellise alanemise puhul võib potentsiaalne mõju ulatuda kavandatud Nehatu dolokivikarjääri

mäeeraldisest maksimaalselt 10 m kaugusele. Nehatu mäeeraldisest 0,17 km kaugusel lõunas

asub Sarapiku talu elamu. Ülejäänud majapidamised jäävad kaugemale. Karjääri veekogu

veetaseme alanemine 0,5 m ei mõjuta oluliselt piirkonna veetaset ega ka veevarustust.

Kaevandades vee alt ilma vett välja pumpamata, ei teki kaevevälja ümber ka ulatuslikku

veetaseme alanduslehtrit, mille tõttu on mõju põhjavee keemiale väike. Kuna kaevandamisel ei

kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks

minimaalne. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning

sademete veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus võib vette

sattuda, on kaevandatavast keskkonnast pärinev heljum (tolmu- ja saviosakesed). Kuna

karjäärisüvendist puudub väljavool teistesse veekogudesse, ei ole oodata heljumi kandumist

edasi pinnavette. Heljum settib välja karjäärisüvendis endis. Heljumi edasikandumine

põhjavees on väga vähene, kuna põhjavee liikumiskiirused on tüüpiliselt kordi madalamad kui

pinnavees ning tolmuosakesed settivad välja. Erandina on võimalik heljumi mõningane levik

suuremates kivimilõhedes, kus vee liikumiskiirus sarnaneb pinnaveele.

Kasutades puur-lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda

plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna-

ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi

karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Masinate avariide ennetamiseks tuleb

neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema

õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete (hooldusplats, reostustõrjevahendid)

õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. Ainult

ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik maapinnalt

esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis karjäärist edasi vastavalt põhjavee voolusuunale,

antud juhul põhja-kirde poole. Juhul, kui karjääri kaevandamise tagajärjel kujuneb alale

veekogu, ei mõjuta kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti, sest

tekkiv veekogu on kinnine ehk puudub veevoolu juhtimine teistesse veekogudesse.

Loodus ja kliima

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale.

Ligikaudu 0,45 km läänes pool asub Nehatu looduskaitseala (KKR kood KLO1000175), mis

on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku

kaitseks. Lähim looduslik veekogu on ~970 m kaugusel edelas asuv Kangruaadu järv (KKR

kood VEE2063000), mis kuulub eelnevalt mainitud Nehatu looduskaitseala koosseisu.

Taotletavast mäeeraldisest ~12 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi hall käpp

(Orchis militaris; KKR kood KLO9337720) leiukoht. Peamine oluline mõju looduskaitselistele

taimeliikidele ja veekogudele avalduks veerežiimi muutustega. Kuna Nehatu dolokivikarjääris

toimub kaevandamine ilma veetaset alandamata ehk vett välja pumpamata, ei ole ette näha

olulise mõju avaldumist III kaitsekategooria liigile, Nehatu looduskaitsealale või Kangruaadu

8

järvele. Taotletavast Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisest ~890 m kaugusel idas asub

I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia nigra, KKR kood KLO9124398) leiukoht.

Must-toonekurg on häiringutundlik liik, kelle puhul on olulisimad pesitsusrahu ning

olemasolevate sobivate toitumisalade säilimine. Nehatu dolokivikarjääris kaevandatakse ilma

piirkonna veetaset alandamata, seega ei teki karjääri ümber ulatuslikku alanduslehtrit ega

kaasne piirkonna märgalade, kraavide või muude must-toonekure võimalike toitumisalade

kuivendamist. Kaevandamisega kaasnev häiring (müra, tolm ja vibratsioon) on ruumiliselt

piiratud ning selle mõju väheneb kiiresti kauguse suurenedes. Must-toonekure leiukoht jääb

kavandatavast tegevusest ligikaudu 890 m kaugusele, mis on oluliselt suurem vahemaa kui

otsese häiringu tavapärane mõjuala aktiivses karjääris. Lisaks vähendab mõju asjaolu, et

kaevandamine liigub järk-järgult süvendisse, kus karjääri nõlvad ja katendivallid toimivad müra

ning visuaalse häiringu tõketena. Lõhketööd toimuvad lühiajaliselt ning vastavalt nõuetele

koostatud puur-lõhketööde projektile, mille eesmärk on vältida ülemäärast vibratsiooni ja

keskkonnahäiringut. Kavandatav tegevus ei hõlma must-toonekure pesapuude ega teadaolevate

pesitsusmetsade raadamist. Kaevandamise lõppemisel kujuneb alale veekogu, mis võib

pikemas perspektiivis suurendada piirkonna maastikulist mitmekesisust ning pakkuda

täiendavaid toitumisvõimalusi erinevatele vee- ja märgalaliikidele.

Arvestades veekogu suhteliselt väikest pindala ja selle paiknemist olemasolevas

rohevõrgustikus, ei takista see oluliselt liikide liikumist ega seeläbi ka rohevõrgustiku

toimimist. Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad

toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud ja asuvad elama kahepaiksed jm vee-

elustik ehk elustiku liigiline mitmekesisus piirkonnas eeldatavalt tõuseb. Rohevõrgustiku

planeerimisjuhendis mõistetakse siseveekogude ökosüsteemide all erinevaid mageveekogusid:

järvi, jõgesid, ojasid, aga ka kraave, kanaleid jm. Need moodustavad nn sinivõrgustiku, mis

rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab rohevõrgustiku funktsioone ja toimib tihti

ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohevõrgustike kontekstis on siseveekogudel

oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse

säilimisele. Ühtlasi juhitakse juhendis tähelepanu, et veekogude kaldad toimivad omakorda

elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele.

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel,

lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel (raadamine, katendi

koorimine). Kavandatava tegevuse mõju kliimale ei saa oma olemuselt pidada oluliseks.

Jäätmed

Kaevandamisjäätmeid Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel ei teki. Maavara, antud juhul

dolokivi ja sellest valmistatud toodang (killustik, sõelmed), kvalifitseerub tooteks ning need

kaubastatakse kogu mahus. Mäeeraldise teenindusmaale ajutiselt ladustatav katend on

võrdsustatav saastumata pinnasega, mis kasutatakse kogu mahus ära kaevandatud ala nõlvade

täitmisel ja tasandamisel vastavalt koostatavale korrastamise projektile. Korrastamiseks

mittevajalik materjal võõrandatakse kogu mahus vastavalt kehtivale korrale.

Kaevandaja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, kuna selle

kasutusele võtmine korrastamistöödel ja realiseerimine tootena on tehniliselt võimalik ja

otstarbekas. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes.

9

Seega, kuna Nehatu dolokivikarjääris kaevandamisel kaubastatakse kogu kaevandatav materjal

ja ei teki kaevandamisjäätmeid, siis puudub vajadus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks

ning keskkonnaloa jäätmete eriosa täitmiseks. Vastava vajaduse puudumist on Keskkonnaamet

oma 18.04.2022 kirjas nr 12-1/22/5078-2 selgitanud, tuues välja, et kaevandamiseks esitatud

taotluste juures, kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus

kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras,

siis jäätmete eriosa täitmine ja jäätmekava esitamine katendi pärast pole nõutud.

Taotletavas Nehatu dolokivikarjääris ei toimu jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist

ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning

otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning

maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa

piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada

väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu

keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda.

Antud saastumata kattepinnase/mulla näol pole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega.

Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski

tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava ja vajadusel taotleda jäätmeluba.

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt

seadusandlikust korrast keskkonnaloa omajale kohustuslik (vt ptk 7). Korrastamisega tuleb

alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada

paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostada samuti esimesel võimalusel.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Nehatu dolokivikarjääris lasub kasulik kiht nii peal- kui allpool piirkonna keskmist veetaset,

seega tekib mäeeraldisele maavara ammendamisel veekogu. Vastavalt Keskkonnaministri

07.04.2017. a. määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud

nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm” peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema

valdavalt üle 2 m. Arvestades veealuse kasuliku kihi keskmist paksust, tekib kaevandatud

maale määruse nõuetele vastav veekogu (veekogu keskmine sügavus ~6,4 m, veepeegli pindala

~11,32 ha). Veekogu nõlvad (pindala ~1,52 ha) jäetakse looduslikule taimestumisele ning

mäeeraldise teenindusmaal, väljaspool veekogu, taastatakse metsamaa, pindalaga 0,22 ha.

Mäeeraldise teenindusmaal on metsamaaks korrastataval alal vastavalt looduslikele

tingimustele tagatud nõue, mille kohaselt peab veetase olema maapinnast ≥ 0,7 m sügavusel.

Dolokivi kaevandamisel jäävad karjääri perimeetrile külgneva maapinna stabiilsust tagavad

katendist nõlvad (nõlvus 1:2) ning nende alla vertikaalsed karjääriseinad, mis tuleb vajadusel,

vastavalt koostatavale korrastamise projektile, tehnilise korrastamise käigus täita. Sõltuvalt

korrastamise projektist võib veekogu nõlvad säilitada vertikaalsed. Nõlvade täitmiseks on

otstarbekas kasutada mineraalset katendit, mis tuleb enne kasuliku kihi väljamist mäeeraldiselt

eemaldada. Katendi (muld, moreenpinnas) maht mäeeraldise piires on 138 tuh m3, sellest mulla

maht 26 tuh m3. Veekogu nõlvade täitmiseks kogu perimeetril nõlvusele 1:2 vajaliku materjali

maht on ~185 tuh m3 ning nõlvusele 1:3 täitmiseks vajaliku materjali maht ~220 tuh m3. Seega

on võimalik korrastamisel ära kasutada kogu eemaldatav katend juhul, kui korrastamise projekt

10

ei ütle teisiti. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamise projekti kohaselt karjääri

korrastamisel vajalikuks, tuleb see realiseerida või võõrandada vastavalt kehtivale korrale.

Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus

muuhulgas määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt

tuleb koostada vastavalt Keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses “Uuritud ning

kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise

projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

Hinnanguline kulu Nehatu dolokivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on

~12 000 eur/ha kohta ehk kogu karjääri korrastamiseks kokku suurusjärgus ~150 000 eur.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Ille Lugna / allkirjastatud digitaalselt /

Tallinna Infrateenused OÜ

Juhatuse liige

Taotluse koostas 11.05.2026. a.

Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Lisa 12 - NEHATU_GEOLOOGILINE_UURING.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIIA TUULING 46305280259 2017-11-02 07:57:24

Nehatu aruanne.pdf

Tallinn 2017

NEAHATU UURINGURUUMI DOLOKIVI

GEOLOOGILINE UURING PÄRNUMAAL (varu seisuga 01.11.2017)

Tiia Tuuling

NEHATU UURINGURUUMI DOLOKIVI GEOLOOGILINE UURING

PÄRNUMAAL (varu seisuga 01.11.2017)

OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige Aivar Pajupuu

Tallinn 2017

ANNOTATSIOON

T. Tuuling. Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2017. Tekst 29 lk., 15 tekstijoonist, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa.

Geoloogilise uuringu tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus OLAR JÄRVLOO TALU tellimisel. Uuringuruum pindalaga 12,83 ha asub Pärnumaal, Lääneranna vallas Nehatu külas, eraomandisse kuuluval kinnistul Mihkli (19502:001:0058).

Uuringuruum jääb Jaagarahu lademe avamusele, kus pinnakatte paksus on 0,4–1,9 m, koosnedes keskmiselt 0,2 m paksusest mulla- ja 1,08 meetrisest moreenikihist. Aluspõhjalise läbilõike ülaosas lasub 0,1–1,9 m paksuselt kollakashall mikrokristalliline, enamasti lõheline dolokivi. Valdava osa läbilõikest moodustab aga sinakashall pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi, mille savikus muutub uuritud läbilõikes rütmiliselt. Savikus kasvab sügavuse suunas ning läbilõike lõpetab väga savikas dolokivi. Väga nõrkade füüsikalis-mehaaniliste näitajate tõttu on viimane kasulikust kihist välja jäetud. Ligikaudu läbilõike keskossa jääb keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht, mis on väljapeetud nii lateraalselt kui vertikaalselt.

Uuringuruumi põhjaveetase jääb 4,6–5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgu- sele 4,7–5,0 m (mõõdetud 16.06.2017). Jaagarahu lademe dolokivid on veevaesed. Katse- pumpamisel saadi puuraugu 8 erideebitiks 0,03 l/s·m. Kaevandamise korral oleksid karjäärist väljapumbatava vee kogused arvutuslikult keskmiselt 232 m3/ööp, lumesulamis- perioodil aga maksimaalselt 716 m3/ööpäevas.

Varu arvutati geoloogiliste plokkide meetodil kahes plokis 12,83 hektaril. Eraldi arvutati täitedolokivi veepealne (1. plokk) ja veealune (2. plokk) varu. Plokkidevaheliseks piiriks on 4,8 m absoluutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme kesk- mine absoluutkõrgus. Varu arvutati absoluutkõrguseni -2,5 m, mis on kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus. Kokku on Nehatu uuringuruumis kasuliku kihi paksuseks 11,56 m ning täitedolokivi aktiivset tarbevaru 1484 tuh m3, sealhulgas veepealset varu 547 tuh m3 (kasuliku kihi keskmine paksus 4,26 m) ja veealust varu 937 tuh m3 (kasuliku kihi keskmine paksus 7,30 m). Kattekihi maht on 138 tuh m3, sellest 26 tuh m3 kasvukihti.

Veepealse ploki dolokivist saab valmistada killustikku, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 35–40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2–8,8, keskmiselt 4,7 ning veealuse ploki dolokivist valmistatud killustiku LA tegur on 33–41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5–16,0, keskmiselt 8,9. Kuna antud kvaliteediga killustik ei vasta teede- ehituse nõuetele, esitatakse Nehatu uuringuruumi dolokivi kinnitamisekstäitedolokivina.

Keemiliselt koostiselt moodustab Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi kõrge MgO sisaldusega dolokivi, kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus. Veepealse ploki kivimi MgO sisaldus on keskmiselt 19,14% ja lahustumatu jäägi sisaldus keskmiselt 10,14%. Veealuses plokis on MgO sisaldus keskmiselt 17,48% ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus 14,93%.

Märksõnad: Pärnumaa, Lääneranna vald, Nehatu küla, Nehatu uuringuruum, OLAR JÄRVLOO TALU, Jaagarahu lade, dolokivi, killustiku füüsikalis-mehaanilised katsed, purunemiskindlus Los Angelese katsel, külmakindlus, keemiline analüüs, hüdro- geoloogilised tingimused, vee juurdevool karjääri, täitedolokivi, aktiivne tarbevaru, veepealne ja veealune varu.

Projektijuht Tiia Tuuling

SISUKORD

Sissejuhatus 4 1. Üldandmed 4 2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus 8 3. Tööde metoodikast 12 4. Maavara omaduste iseloomustus 13 5. Hüdrogeoloogilised tingimused 16 6. Varu arvutus 26 7. Kaevandamise mäetehnilised tingimused 27 8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale 28 Kokkuvõte 28 Kasutatud kirjandus 29 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba 31 2. Puuraukude kataloog 34 3. Puuraukude kirjeldused ja fotod 35 4. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsetuste protokollid 52 5. Killustiku purunemis- ja külmakindluse keskmiste näitajate arvutus plokkides 59 6. Keemilise analüüsi tulemused 60 7. Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus puuraukude lõikes 61 8. Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus litoloogiliste erimite lõikes 62 9. Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus plokkide lõikes 63 10. Katte- ja kasuliku kihi paksused puuraukudes 64 11. Mahtude arvutus programmis Surfer10 65 12. Vee analüüsi tulemused 67 13. Topotööde seletuskiri 68 14. Puuraukude likvideerimise akt 70 GRAAFILISED LISAD

1. Varu arvutuse plaan 1: 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I–I’…III–III’ M hor 1:1000, vert. 1:200

Sissejuhatus

Geoloogiline uuring Nehatu uuringuruumis tehti OLAR JÄRVLOO TALU telli- misel. Mihkli maaüksus, millel uuringuruum asub, on eraomandis. Selle üheks omanikuks on ka uuringu tellinud firma omanik. Maaomanik soovib teavet talle kuuluval maaüksusel lasuvate maavarade kohta ning geoloogilise uuringu tulemustest lähtuvalt planeerida majandustegevust oma kinnistul.

Nehatu uuringuruum pindalaga 12,83 ha paikneb Läänemaa lõunaosas, Hanila vallas, Nehatu külas, katastriüksustel Mihkli (19502:001:0058).

Keskkonnaameti Maapõuebüroo poolt väljastati OLAR JÄRVLOO TALU-le geo- loogilise uuringu luba nr L.MU/328877 (lisa 1). Töö teostajaks oli OÜ Eesti Geoloogia- keskus. Uuringutöö käigus rajati puuraugud, võeti proovid killustiku füüsikalis-mehaani- liste omaduste määramiseks ja keemiliseks analüüsiks, koostati ala topoplaan. Projekti- juhiks oli geoloog Tiia Tuuling, kes koostas ka uuringuaruande. Puuraugud rajati puurijate Vjatšeslav Potapenko ja Aivar Arumäe poolt. Hüdrogeoloogilised katsepumpamised teos- tasid hüdrogeoloog Siim Tarros ja Aivar Arumäe. Maa-ala mõõdistas mäetehnik Sven Kärber. Kivimi füüsikalis-mehaanilised katsetused tehti Teede Tehnokeskuse laboris, kee- milised analüüsid Eesti Geoloogiakeskuse laboris analüütikute Natalja Stepantšenko ja Svetlana Safonova poolt. Graafilised lisad vormistas tehnik Merike Rass.

1. Üldandmed

Uuringuruumi ja selle ümbruse iseloomustus. Haldusreformijärgse haldus-

jaotuse järgi paikneb Nehatu uuringuruum Pärnumaa lääneosas, Virtsust 8,5 km idas, Lääneranna vallas, Nehatu külas (joonis 1).

Joonis 1. Nehatu uuringuruumi asendiplaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017).

4

Uuringuruum jääb eraomandisse kuuluvale kinnistule Mihkli (19502:001:0058), kus maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Maaüksus on mõõdistatud L-Est koordi- naatide süsteemis. Uuringuruumi ümbritsevad järgmised katastriüksused: kirdes Jaani (19502:001:0113) ja Mäe (19502:001:0127); idas Mihklipõllu (19502:001:0265); lõunas Kaja (19502:001:0304); läänes 16184 Rame-Paatsalu tee (19502:001:0005); loodes ja põhjas 16181 Karuse-Nehatu tee (19502:001:0910). Uuringuruum nimetatud teede tee- kaitsevööndisse ei ulatu, jäädes Karuse–Nehatu riigitee sõiduraja välimisest servast ~35 m ning Rame–Paatsalu riigitee sõiduraja välimisest servast ~30 m kaugusele. Uuringuruumi põhjapiiri ja Karuse–Nehatu tee vahel kulgeb keskpinge elektriõhuliin (FID1018279), mille kaitsevööndi laius on 10 m mõlemale poole õhuliini telge. Uuringuruumi teenindus- ala õhuliini kaitsevööndisse ei ulatu. Elektriliini alla ning mõlemale poole Karuse–Nehatu teed jääb III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (keskkonnaregistri kood KLO9337720; hall käpp) leiukoht (joonis 2). Uuringuruumi piir jääb leiukohast ca 12 m kaugusele.

Joonis 2. Nehatu uuringuruumi ümbruskonna plaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017).

Uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealale.

Uuringuruumist ca 450 m lääne poole jääb Kangruaadu hoiuala (KLO2000254), mille kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide – lubjarikkal mullal kuivade niitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, liigirikaste madal- soode, puiskarjamaade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse. Samas suunas ca 800 m kaugusele jääb ka Nehatu looduskaitseala (KLO1000175), mis on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks (joonis 2). Uuringuruumist ~175 m kirdesse jääb arheoloogiamälestis – asulakoht. Uuringuruumi teenindusalale jäävad pärandkultuuri objektid: lõunaossa Mihkli talu (nr 195:TAK:014),

5

millest on säilinud vundament ja üksikud õunapuud ning loodepiiri lähedusse paemurd (nr 195:PAM:002) (joonis 2).

Uuringuruumi reljeef on tasane, absoluutkõrgused on ~9–11 m vahemikus. Uuringuruumi teenindusala on valdavalt kaetud kadastikuga, lääneserva jääb männi- enamusega segamets (joonis 3). Looduslikke veekogusid uuringualale ei jää. Lähim on Nehatu soo põhjaservas asuv Kangruaadu järv, mis jääb uuringuruumist ~950 m kaugusele edelasse (joonis 2).

Joonis 3. Nehatu uuringuruum jääb valdavalt kadastikule (vaade põhjast lõuna suunas).

Nehatu uuringuruumi teenindusalal elamuid ei ole, kuid lähim, Sarapiku talu, jääb

~170 m kaugusele lõunasse, samuti jäävad majapidamised uuringuruumi põhjatipust 220 m kaugusele Matsi ja Liiase kinnistutele ning ligikaudu 400 m kaugusel lääne pool asuvad Rahkamaa ja Sooaluse talud (joonis 2).

Nehatu uuringuruumile lähim dolokivimaardla on Kurevere, mis jääb Nehatust ca 7 km kaugusele loode poole. Kurevere maardlast kaevandab valdavalt tehnoloogilist dolo- kivi AS Nordkalk. Ehitusdolokivi jääkvaru 2017.a. III kvartali seisuga on Kurevere maardla kehtivatel mäeeraldistel vaid ~173,5 tuh m3. Tarva dolokivimaardla jääb Nehatust linnulennult 21 km ida poole. Seal on OÜ-le Kiirkandur kuuluval mäeeraldisel madala- margilise ehitusdolokivi jääkvaru ca 153 tuh m3. Lähim arvestatavate ehitusdolokivi varu- dega on Koonga maardla, mis jääb Nehatust reaalseid veokaugusi arvestades ~40 km kau- gusele ida poole (joonis 1). 2015.a. lõpus andis Keskkonnaministeerium load kõrgemargi- lise ehitusdolokivi kaevandamiseks Koonga dolokivimaardlas kahel mäeeraldisel kogu- mahus ~1,5 milj m3.

6

Geoloogiline uuritus. 1955–57. a viidi “Lengeolnerud” Märjamaa rühma poolt Virtsu–Lihula piirkonnas läbi klaasidolomiitide otsingu-uuringutööd (Fritsman, 1957). Nimetatud uuringutööst jääb Nehatu uuringuruumi puurauk 6 (joonis 4). Selles 4,7 m sügavuses puuraugus avati Jaagarahu lademe dolokivi, mis ülemises, ca 1 m paksuses osas oli esindatud hallikasvalge, tiheda, puhta dolokiviga, mille savikus sügavuse suunas suu- renes, hall värvus muutus domineerivaks ning 3,9 m peal muutus kivim savikaks. Kivim- proovidest tehti keemilised analüüsid, mis näitasid kõrge MgO sisaldusega (20,58– 19,58%) dolokivi esinemist piirkonnas. CaO sisaldus jäi vahemikku 29,10-26,80% ning klaasidolomiitide jaoks ühe kahjuliku lisandi, Fe2O3 sisaldus jäi vahemikku 0,77–0,98%. Klaasidolomiitide otsingu osas positiivset tulemust ei saadud - keemiliselt koostiselt ei vastanud Nehatu dolokivi klaasidolomiitidele esitatud nõuetele (MgO 20,5–21,5%; CaO 30,0–31,0%; Fe2O3 0,12–0,15%).

Joonis 4. Nehatu piirkonna geoloogilise uurituse plaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017).

1980–81. a viidi Haapsalu ja Pärnu rajoonis läbi otsingu-revisjonitööd (Lodjak,

1981). Haapsalu rajoonis tehti töid kolmel objektil, teiste hulgas ka Nehatus, mis kandis Õeküla objekti nime. Objektile puuriti 4 puurauku, mis jäävad käesolevast uuringuruu- mist 70–700 m kaugusele nii lõuna kui ka põhja suunas (joonis 4). Puuraukude sügavus oli 11–15,5 m. Aluspõhja läbilõikes kirjeldati 3 tüüpi kivimeid: puhas dolokivi, mille paksus oli uuringuruumist 400 m kaugusele loode suunas jäävas puuraugus üle 8 m, teistes aga 1– 3 m; valdav oli läbilõikes savikas dolokivi ning ühes puuraugus avati ka dolomiitdomeriit. Kivimist võeti proovid vaid keemilisteks analüüsideks, füüsikalis-mehaanilisi katsetusi ei tehtud. MgO sisaldus ulatus 21,6% puhtas dolokivis kuni 14,11% dolomiitdomeriidis,

7

lahustumatu jäägi sisaldus oli vastavalt 2,84%–29,84%. Kvaliteetset toorainet klaasi- tööstuse jaoks ei leitud, kuid ala võeti arvele kui ehituskiviks perspektiivne.

1993.a. tehti Eesti Geoloogiakeskuse poolt Lihula-Virtsu vahelisel maa-alal ehitus- killustiku tootmiseks kõlbulike karbonaatkivimite otsingu-hinnangutöid “Eesti Küla- ehituse” tellimusel (Tuuling jt., 1993). Otsinguobjekte oli 5, nende hulgas ka Nehatu, kus puuriti 7 puurauku sügavusega 4,6–17,5 m (joonis 4). Varasemates uuringutes kirjeldatud kivimtüüpidele tehti kindlaks ka biohermse dolokivi esinemine taotletavast uuringuruumist ja ka senitehtud uuringuobjektidest ca 700 m kaugusel kagu pool. Keemiliselt koostiselt iseloomustas rifidolokivi madal lahustumatu jäägi sisaldus (2,04–3,0%) ja kõrge MgO sisaldus (20,58–21,24%), mille põhjal hinnati seda kui potentsiaalset tehnoloogilist toor- ainet. Lisaks keemilistele analüüsidele tehti kivimist 2 ja sellest valmistatud killustikust 8 füüsikalis-mehaanilist katsetust. Kivimil määrati mahumass (keskm. 2,40 g/cm3), vee- imavus (4,7%), poorsus (15,4%), erimass (2,85%). Killustikul määrati terade purunevus silindris, kus kaalukadu jäi sõltuvalt fraktsioonist vahemikku 14,4–18,8% (mark “800”– “600” - fraktsioonil 20–40 mm); 11,3–13,6% (“1000”–“800”- fr. 10–20 mm); 11,4–15,5% (“1000”–“800” – fr. 5–10 mm). Lisaks määrati killustikul ka savi ja tolmu sisaldus (2,2– 6,1%), sealhulgas savi 0,2–1,0% ja veeimavus 1,9–3,6%. Lähtudes keemilisest koostisest, arvutati Nehatu objektil lisaks ehituskillustiku toormeks sobiva ehitusdolokivi varule ka tehnoloogilise dolokivi prognoosvaru: 266 hektarilisel pindalal ehitusdolokivi varu ca 30,7 mln m3, sh tehnoloogilist dolokivi 52 hektaril 3,6 mln m3. Kasuliku kihi keskmine paksus ehitusdolokivil oli 11,5 m ja tehnoloogilisel dolokivil 7,0 m. Ligikaudu 68% kogu varust jäi põhjaveetasemest sügavamale.

2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus

Kvaternaarisetete paksus uuringuruumi teenindusalal jääb 0,4–1,9 m vahemikku. Kattekihi moodustavad 0,1–0,3 m paksune kasvukiht ja kuni 1,6 m paksune rohke karbo- naatse jämepurruga beež moreen (gIIIjr). Kattekiht on õhem uuringuruumi põhjaosas, kus selle paksus on vaid 0,4 m, keskosas on kvaternaarisetteid ca 1 m paksuselt ning lõuna suunas suureneb kattekihi paksus veelgi, ulatudes kagunurgas paiknevas puuraugus 1,9 meetrini (joonis 5). Uuringuruum paikneb Siluri ladestu Jaagarahu lademe avamusel (S1jg). Aluspõhja- kivimite pealispinna absoluutne kõrgus jääb uuringuruumis 8,0–10,0 m tasemele, langu- sega kagu suunas. Jaagarahu lademe lamamiks on Jaani lademe domeriit ja savine dolokivi, mida käesolevas töös ei õnnestunud lubatud uuringusügavusega (15 m) avada. Samuti ei ole varasemate uuringutega Jaagarahu ladet antud piirkonnas kogupaksuses läbitud.

Nehatu uuringuruumi läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi. Läbilõike ülaosas lasub hallikaskollane mikrokristalliline, tihe, harvade õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste vahekihtidega dolokivi (joonis 6). Tekstuu- rilt on kivim nõrgalt lainjas-keskmisekihiline, kihtide paksus jääb valdavalt alla 10 cm.

Joonis 6. Nehatu uuringuruumi läbilõike ülaosas lasub hallikaskollane mikrokristalliline dolokivi.

8

Nehatu uuringuruumi teenindusala piir

Kvaternaarisetete samapaksusjoon

Kvaternaarisetete paksus, m

Puuraugu number 0,4

LEPPEMÄRGID

PA-2

1,0

Joonis 5. Nehatu uuringuruumi kvaternaarisete paksuse kaart M 1 : 30 000.

Aluskaart: Maaamet 2017

1,9

PA-7

PA-4

PA-5

PA-6

PA-8

1,5

1,7

1,0

1,11,1

0,4

1,0

0,5

PA-1

PA-2

PA-3

0,4

Aluskaart: M aamet 2017

9

Reeglina on kivim läbitud lõhedest, mis on täidetud lasuvate kvaternaarisetetega. Kohati on lõhepinnad kaetud ränikihiga. Nimetatud kompleks on ebaühtlase paksusega – 0,1–1,9 m. Seaduspära kompleksi lasumuses välja ei joonistu – suurim on kompleksi pak- sus puuraugus 5 (1,9 m), samas aga naaberpuuraugus 4 on hallikaskollase dolokivikihi paksus vaid 10 cm.

Valdava osa läbilõikest moodustab sinakashall pisi- kuni mikrokristalliline, valdavalt tihe, kuid tasemeti üksikute suuremate kavernidega (diameetriga 2–3 cm), kesk- mise- kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi (joonis 7), mille savikus muutub uuritud läbilõikes rütmiliselt.

Joonis 7. Nehatu uuringuruumi dolokivi on sageli massiivse tekstuuriga, puursüdamike tulpade pikkus ulatub 1 meetrini (pa 7).

Läbilõike ülaosas lasub ülejäänud läbilõikega võrreldes suhteliselt puhas dolokivi, milles lahustumatu jäägi sisaldus jääb valdavalt alla 10% (1. kiht). Kirjeldatud kihi paksus on 2–3 m. Järgmisena võib välja eraldada 3–4 m paksuse savikama dolokivilasundi, milles lahustumatu jäägi sisaldus jääb valdavalt 15–18% vahemikku (2. kiht) (joonis 8). 2. kihi puhul on omakorda reeglina savikam selle ülemine pool.

Joonis 8. Sinakashalli dolokivikompleksi 2. kiht – savikas dolokivi (pa 6).

3. kihi moodustab jällegi puhtam dolokivilasund, mille paksus on keskmiselt ~4 m. Võrreldes ülejäänud läbilõikega, on antud intervallis kivim veidi kavernoossem, iseloomu- likud on mudasööjate elutegevuse jäljed (seda eriti 3. kihi ülemises pooles) (joonis 9).

Joonis 9. Sinakashalli dolokivi 3. kihi ülemises pooles esineb kaverne ja mudasööjate elutegevusjälgi.

10

Visuaalselt tundub antud kiht savikust silmas pidades litokompleksi kõige puhtamana, kuid keemiline analüüs näitab lahustumatu jäägi sisalduseks 11–14%, mis on siiski kõrgem, võrreldes kompleksi ülemise osaga. Kuna antud intervallis esineb küllaltki palju püriidipesi, lõhepinnad on kohati kaetud lausaliselt Fe-mineraalidega, siis on siin lahustu- matus jäägis savimineraalide kõrval oluliselt suurem osakaal tõenäoliselt ka Fe ühenditel. Sügavuse suunas kivimi savikus suureneb. Läbilõige lõppeb väga savika dolokiviga (l.j. ~17–23%), mis on uuringutööde käigus avatud 1,6–3,6 m paksuselt (4. kiht) (joonis 10).

Joonis 10. Uuringuruumi alumises osas lasub väga savikas dolokivi. Kontaktid kirjeldatud lasundite vahel on üleminekulised, savikuse muutus on sujuv ning seepärast ei ole võimalik konkreetseid piire kirjeldatud kihtide vahele tõmmata. Kuid heaks markeriks, mille abil puursüdamikke rööbitada, on läbilõike keskosas lasuv keskmi- selt 0,2 m paksune domeriidikiht. Sinakashall, kohati väga savikas domeriidikiht on levi- nud kogu uuringuruumis, jäädes eespoolkirjeldatud sinakashalli dolokivilasundi 2. ja 3. ki- hi vahele (joonis 11). Uuringuruumi põhjaosas lasub see 2,8 m absoluutkõrguse tasemel. Eesti aluspõhja geoloogilise ehituse iseärasusest tingitult, kus kihid on väikese lõuna- suunalise kallakuga, lasub domeriidikiht uuringuruumi lõunaosas 2 m sügavamal, ligikau- du 0,7 m absoluutkõrgusel.

Joonis 11. Läbilõike keskosas lasub keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht (pa 3 int. 6,7– 6,9 m). Uuringuruumi koondläbilõige on esitatud alljärgnevas tabelis 1.

Tabel 1 Nehatu uuringuruumi koondläbilõige

Geol. Paksus, m Lühike kirjeldus indeks. alates kuni keskm.

QIV 0,2 0,3 0,2 Kasvukiht.

gIIIjr 0,2 1,6 1,08 Moreen, beež, rohke karbonaatse jämepurruga.

S1jg 0,1 1,9 0,9 Dolokivi, hallikaskollane, mikrokristalliline, keskmisekihiline, lõheline.

S1jg 2,0 3,3 2,65 Dolokivi, sinakashall, suhteliselt puhas, pisi- kuni mikrokris- talliline, keskmise- kuni paksukihiline, tihe.

11

S1jg 3,3 4,0 3,63 Dolokivi, sinakashall, savikas, pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise-paksukihiline kuni massiivne, tihe.

S1jg 0,1 0,3 0,19 Domeriit, sinakashall, kohati väga savikas.

S1jg 3,5 4,6 4,08

Dolokivi, sinakashall, puhtam kui lasuv dolokivi, pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, massiivne, kohati harvade kavernidega, mudasööjate elutegevusjälgedega, savikus suureneb sügavuse suunas.

S1jg 1,6+ 3,6+ 2,58+ Dolokivi, sinakashall, väga savikas, pisi-mikrokristalliline, paksukihiline kuni massiivne, tihe.

Piirkonnale on iseloomulik ka biohermse dolokivi levik, mis varasemate uuringu-

tega on kindlaks tehtud käesolevast uuringuruumist ca 700 m kaugusel kagu pool. Koralli- toeste fossiilsetest jäänustest moodustunud rifidolokivi on kollaka tooniga, ebakorrapärase tekstuuriga, väga poorne ja kavernoosne (pitsiline), mille paksus ulatus uuringuandmeil 10,3 meetrini. Nehatu uuringuruumis rifikehade esinemist ei tuvastatud.

3. Tööde metoodikast

Uuringupuuraugud rajati 2017. a mais–juunis puuragregaadiga PBU-2. Kvater- naarisetted ja porsunud lubjakivi puuriti 132 mm diameetriga, edasi kuni puuraugu lõpuni oli puuraugu diameeter 112 mm. Kokku puuriti uuringualal 8 puurauku, sealhulgas 1 duubelauk hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste läbiviimiseks. Uuringupuuraukude süga- vuseks oli 15,0 m, üldpikkus 120 m. Puursüdamiku väljatulek kasuliku kihi osas oli 89– 100%, keskmiselt 96% (lisa 3). Laborikatsetused kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste oma- duste selgitamiseks tehti AS Teede Tehnokeskus laboratooriumis (EAK tunnistus L036), kus lasti määrata kivimist valmistatud killustiku põhifraktsiooni 10/14 mm purunemis- kindlus LA katsel ja fraktsioonil 8/16 mm külmakindlus. Killustiku kvaliteeti hinnati EV ja EL standarditest lähtuvalt (EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1), mis võimaldavad saadud parameetreid kõrvutada maavara kasutusvaldkondades kehtivate nõuetega (eel- kõige teedeehituses). Killustiku katsetusteks võeti 12 proovi kolmest puuraugust. Erineva savikusega intervallid prooviti eraldi. Läbilõike ülaosas lasuvast hallikaskollasest dolo- kivist eraldi proovi selle väikese ja ebaühtlase paksuse tõttu ei võetud. Labori katse- protokollid on esitatud lisas 4. Kivimi keemilised analüüsid tehti Tallinnas EGK laboris (EAK poolt akrediteeritud katselabor reg. nr. L093). Uuringuruumi kivimi keemilist koostist on iseloomustatud 4 puuraugu (29 proovi) põhjal (pa. 2, 4, 6, 7). Proovides määrati CaO, MgO ja lahustumatu jääk. Analüüside tulemused on toodud lisas 6. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises rajatud uuringupuur- aukudes. Põhjavee juurdevoolu hindamiseks rajatavasse karjääri tehti katsepumpamine ühes puuraukudepaaris (pa 7 ja 8). Veetasemete alanduse ja taastumise põhjal arvutati hüdrodünaamilised parameetrid. Põhjavee keemilise koostise määramiseks võeti 1 proov puuraugust 8 (lisa 12). Põhjavee keemiline analüüs tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Topo-geodeetilised tööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus mäetehnik Sven Kärber. Tööde kompleks sisaldas uuringuala mõõdistamist, puuraukude asukohtade mahamärki- mist ning puuraukude horisontaalset ja vertikaalset sidumist. Uuringuruumi teenindusala plaan valmis mõõtkavas 1:1000. Plaani koordinaadid on antud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topo-geodeetiliste tööde seletuskiri on esitatud tekstilisas 13. Graafilisel lisal 1 on ära toodud uuringu- ja varuala nurgapunktide koordinaadid. Puur- aukude koordinaadid on esitatud lisas 2.

12

4. Maavara omaduste iseloomustus Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab Alam-Siluri Jaagarahu lademe dolokivi.

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Nehatu uuringuruumis lasuvate karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Killustiku kvaliteeti hinnati EV ja EL standarditest läh- tuvalt, mis võimaldab saadud parameetreid kõrvutada maavara kasutusvaldkondades kehti- vate nõuetega. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku puru- nemiskindluse põhjal Los-Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), mis on Eesti Vabariigi stan- dardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1:2007 standardi järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 4.

Killustiku katsetusteks võeti 12 proovi. Proovid võeti kolmest puuraugust, iga- ühest 4 proovi, st et eraldi prooviti erineva savikusega kihid. Ülemine, väikese ja ebaüht- lase paksusega hallikaskollane dolokivi prooviti koos sinakashalli dolokivi 1. kihiga. Nagu visuaalse hinnangu põhjal võis eeldada, oli paremate tugevuslike omadustega sinakashalli dolokivi 3. kiht, mille Los Angelese tegur jäi 33 ja 35 vahemikku. Üllatuslikult madal oli aga sama näitaja uuringuruumi läbilõike ülaosast võetud proovil, mille LA teguriks oli vaid 36–40, samas olid antud intervallist valmistatud killustikul kõige paremad külma- kindlusnäitajad (kaalukadu külmutamisel-sulatamisel 2,2–7,2%). Läbilõike keskmises osas jäi killustiku kaalukadu külmutamisel-sulatamisel ligikaudu 5–9% vahemikku (ühel proo- vil ka 15,3%), alumises osas oli see näitaja aga ühtlaselt madal, jäädes ~12–16% piiresse. Kui läbilõike ülemisel kolmel kihil on katsetulemustes nii paremaid kui ka kehvemaid näitajaid, siis läbilõike alumine neljandik on stabiilselt madala purunemiskindlusega (37– 41%) ja nõrga külmakindlusega (11,9–16,0%). Kirjeldatud näitajad on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis 2 (vahemik/keskmine).

Tabel 2

Killustiku purunemis- ja külmakindlusnäitajad kihtide lõikes LA tegur F, %

1. kiht 36-40/38 2,2-7,2/4,0 2. kiht 35-37/36 5,5-15,3//9,9 3. kiht 33-35/34 5,5-8,5/7,0

4. kiht 37-41/39 11,9-16,0/14,3

Kõige nõrgema purunemiskindluse ja külmakindlusega 4. kiht jäetakse kasulikust kihist välja. Kuna varu on arvutatud kindla absoluutkõrguse tasemeni ja kihtide langus uuringuruumi lõuna suunas on ca 2 m, jääb uuringuruumi põhjaosas varuplokki osaliselt siiski ka 4. kihi kivimit kuni ~0,8 m paksuselt. Seda on arvesse võetud ka varuplokkide kaalutud keskmiste näitajate arvutuses, mis on esitatud lisas 5 ja koondatud tabelisse 3.

Veepealse ploki dolokivist saab valmistada killustikku, mille purunemiskindlus Los Angelese katsel on 35–40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2–8,8, keskmiselt 4,7 ning veealuse ploki dolokivist valmistatud killustiku LA tegur on 33–41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5–16,0, keskmiselt 8,9. Kuna antud kvaliteediga killustik ei vasta teedeehituse nõuetele (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid”), esitatakse Nehatu uuringuruumi dolokivi kinnitamiseks täitedolokivina. Nimetatud normide järgi on lubatud teedeehituses, sõltuvalt liiklussagedusest, kasutada kivimaterjali, mille külmakindluse kategooria on ≤F4 ja purunemiskindluse kategooria ≤LA35 (tabelid 4 ja 5).

13

Tabel 3 Killustiku purunemis- ja külmakindlusnäitajate koondtabel

Proovi Pa Sügavus LA tegur LA

kateg Külmakindlus Külmakindl nr. nr m (fr 10/14) (fr 8/16) F (%) kateg

1KL 1 1,0-3,9 36 LA 40 2,2 F4

2KL 1 3,9-7,6 35 LA 35 8,8 -

3KL 1 7,6-11,4 33 LA 35 5,5 -

4KL 1 11,4-15,0 38 LA 40 11,9 -

5KL 3 0,4-3,4 39 LA 40 7,2 -

6KL 3 3,4-6,7 35 LA 35 5,5 -

7KL 3 6,7-11,4 35 LA 35 6,9 -

8KL 3 11,4-15,0 41 LA 45 16 -

9KL 5 1,7-5,7 40 LA 40 2,6 F4

10KL 5 5,7-9,7 37 LA 40 15,3 -

11KL 5 9,7-13,4 33 LA 35 8,5 -

12KL 5 13,4-15,0 37 LA 40 14,9 -

1. plokk (veepealne) min 35 LA 35 2,2 -

max 40 LA 40 8,8 -

kaalutud keskmine 38 LA 40 4,7 -

2. plokk (veealune) min 33 LA 35 5,5 - max 41 LA 45 16 -

kaalutud keskmine 35 LA 35 8,9 -

Varuala kaalutud keskmine 36 LA 40 7,4 -

Tabel 4 Ridakillustikust või fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest immutus- ning kiilumismeeto-

dil kasutatava kivimaterjali omadused (väljavõte „Maanteede projekteerimisnormid” tabelist 4.6)

Omadus

AKÖL> 8000

autot/ööp aluste

ülakihid ja ühe-

kihilised alused,

kui EVAJ>275

MPa

AKÖL> 8000

autot/ööp aluste

alakihid, kui

EVAJ>275 MPa

AKÖL> 8000

autot/ööp aluste

ülakihid ja ühe-

kihilised alused,

kui EVAJ≤275

MPa

AKÖL> 2500– 8000

autot/ööp aluste

ülakihid ja ühe-

kihilised alused

AKÖL> 2500– 8000

autot/ööp aluste

alakihid

AKÖL> 500– 2500

autot/ööp ühe-

kihilised alused

AKÖL> 500

autot/ööp ühe-

kihilised, jalg- ja

jalgratta- teede ning

sõidu- autodele mõeldud parklate alused

Purunemiskindluse kategooria

LA25 LA30 LA30 LA30 LA35 LA35 LA35

Külmakindluse kategooria

F2 F4 F4 F4 F4 F4 F4

14

Tabel 5 Sidumata segust ehitatava aluse kivimaterjali omadused

(väljavõte „Maanteede projekteerimisnormid” tabelist 4.9)

Omadus

AKÖL 15 2500–8000

autot/ööp aluste ülakihid ja ühe- kihilised alused

AKÖL 15 2500–8000 autot/ööp

aluste alakihid

AKÖL 15 500–2500 autot/ööp

ühekihilised alused

AKÖL 15 <500 autot/ööp ühe- kihilised alused, jalg- ja jalgrattateede ning

sõiduautodele mõeldud parklate

alused Purunemiskindluse kategooria

LA30 LA35 LA35 LA35

Külmakindluse kategooria

F4 F4 F4 F4

AKÖL – eeldatav liiklussagedus

Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 29 analüüsi, milles määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Labori analüüsi tulemused on toodud lisas 6. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude, litoloogiliste erimite ja varuplokkide lõikes on esitatud lisades 7, 8 ja 9 ning koondatud tabelitesse 6 ja 7. Keemiliselt koostiselt iseloomustab Nehatu uuringuruumi kivimit kõrge MgO sisaldusega dolokivi (MgO sisal- dus 15,24–20,10%), kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus, mis jääb 7,44 ja 22,92% vahemikku. Nagu geoloogilise ehituse iseloomustamisel kirjeldatud, on uuringu- ruumi läbilõikes visuaalselt eristatavad rütmiliselt vahelduvad erineva savikusega ~3–4 m paksused intervallid, mida kinnitasid ka keemilise analüüsi tulemused (tabel 6, lisa 8).

Tabel 6

Litoloogiliste erimite keemilise koostise koondtabel (alates-kuni/keskmine)

CaO MgO l.j.

1. kiht 26,68-27,84/27,29 18,87-20,10/19,55 7,44-10,22/8,79

2. kiht 23,66-26,04/24,77 16,37-18,13/17,23 12,79-19,34/16,25

3. kiht 24,71-26,68/25,77 16,45-18,37/17,68 11,63-16,40/13,92

4. kiht 22,45-24,94/23,60 15,24-17,20/16,32 17,18-22,92/19,40 Läbilõike ülaosas lasuv hallikaskollane dolokivi prooviti väikese paksuse tõttu

reeglina koos lamava kivimiga, vaid puuraugust 2 võetud proov 8K iseloomustab hallikas- kollast dolokivi eraldi. Ehkki visuaalselt on antud kivim puhtam, võrreldes lamavaga, siis savikate purdsetetega täidetud lõhedest ja lõhepindadel esinevast ränikihist tingitult on lahustumatu jäägi sisaldus sarnane vahetult lamava hallika dolokiviga. Seepärast on seda iseloomustatud koos hallika dolokivi 1. kihiga. Läbilõige algab suhteliselt puhta dolo- kiviga, milles lahustumatu jäägi sisaldus jääb 7,44–10,22% vahemikku, olles keskmiselt 8,79% (tabel 6). Selle all lasub tunduvalt savikam dolokivi, kus lahustumatu jäägi maksimaalne sisaldus on 19,34%, keskmiselt 16,25%. Sellele järgneb jällegi veidi puhtam dolokivilasund lahustumatu jäägi keskmise näitajaga 13,92%. Uuritud läbilõike lõpetab väga savikas dolokivi, kus lahustumatu jäägi sisaldus ulatub ligi 23%-ni, keskmine näitaja on 19,40%. MgO sisaldus väheneb sügavuse suunas – kui ülaosas jääb MgO sisaldus 18,87–20,10% vahemikku, keskmiselt 19,55% ja keskosas on ligikaudu 17,5%, siis allosas on antud näitaja keskmiselt 16,32%. Savikuse muutus kajastub ka kivimi füüsikalis- mehaanilistes omadustes, eriti külmakindluses – savikama kivimi suuremast veeimavusest tingitult on vastupidavus külmumis- ja sulamisprotsessidele kehvem.

Sarnaselt kivimi füüsikalis-mehaaniliste omadustega, iseloomustatakse ka keemilist koostist veepealse ja veealuse varuploki osas eraldi (tabel 7, lisa 9). Kõrge MgO sisaldu-

15

sega (keskmiselt 19,14%) veepealse ploki kivimi kasutamist tehnoloogilise toormena ei võimalda kivimi kõrge lahustumatu jäägi sisaldus (keskmiselt 10,14%). Veealuses plokis jääb MgO sisaldus keskmiselt alla 18% (17,48%) (MgO sisalduse alumine piir, mil dolo- kivi klassifitseerus tehnoloogiliseks /praeguseks mittekehtiva määruse kohaselt/) ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus ulatub ligi 15 %-ni (14,93%) (tabel 7).

Tabel 7 Varuplokkide keemilise koostise koondtabel

CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, %

min max keskm. Min max keskm. Min max keskm.

1. plokk

(veepealne) 23,66 27,84 26,85 16,37 20,10 19,14 7,44 19,34 10,14 2. plokk

(veealune) 23,14 27,15 25,32 16,37 19,29 17,48 8,25 19,34 14,93 Varuala

keskmine 23,14 27,84 25,86 16,37 20,10 18,06 7,44 19,34 13,26 Füüsikalis mehaanilistest omadustest ja keemilisest koostisest tulenevalt on

Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi kivim kasutatav täitekivina, ning esitatakse seepärast arvele võtmiseks täitedolokivi varuna.

5. Hüdrogeoloogilised tingimused

Üldandmed. Looduslikke veekogusid uuringualale ei jää. Lähim suurem looduslik

veekogu on Nehatu soosse jääv Kangruaadu järv, mis asub uuringuruumist ca 950 m edela pool. Uuringuruumist ligikaudu 1 km kaugusele jäävad maaparandussüsteemide ees- vooluks olevad kraavid: põhja poole jääb Virita kraav, mis Uustalu kraavi kaudu juhib Virita ja Kause maaparandussüsteemi liigveed Rame lahte, kagu poole jääb Nehatu kraav, mis suubub Kuuendiku kraavi. Kuuendiku kraav omakorda suubub Paatsalu lahte, läbides eelnevalt Kiissa lahe (joonis 12). Nii Kuuendiku kui ka Uustalu kraav läbivad loodus- kaitsealasid: esimene neist Nehatu looduskaitseala ning Uustalu kraavi suue jääb Puhtu- Laelatu looduskaitsealale.

Nehatu uuringuruum jääb Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumile. Piir- konna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Jaagarahu lademe (Siluri veekihi) dolo- kivide ülemine lõheline osa. Dolokivide veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis uuringu- puuraukude andmeil väheneb ülalt alla. Veekompleksi aktiivsemaks vööks võib pidada ülemist 5–8 meetrit. Regionaalse veepideme moodustavad uuringuruumi alumises osas avatud väga savikad dolokivid koos nende all lamavate Jaani lademe domeriitide ja savikate dolokividega. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline. Piirkonnas on kvaternaari- setete paksus väike ja iseseisvat veekihti ei moodusta.

Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi põhjaveekihid omavad piirkonna vee- tarbimises olulist tähtsust, leides kasutamist arvukate eratarbijate puurkaevudes. Puur- kaevude registris olevate andmete põhjal on ümbruskonna talude puurkaevud valdavalt 20–30 m sügavad, saades oma vee Jaagarahu lademest. Kivimid on veevaesed, kaevude erideebitid jäävad 0,01–0, 3/s·m vahemikku.

Kliima on mõjutatud Põhja-Atlandil moodustuvatest tsüklonitest. Lähim ilmajaam asub Virtsus, mille õhutemperatuuri ja sademete andmeid on kasutatud vee juurdevoolu arvutustes kavandatavasse karjääri. Miinuskraadid püsivad detsembrist märtsini. Aastane sademete norm 1981–2010. a andmete põhjal on 629 mm. Sademeterikkam on aasta II pool, kuivemad veebruar–mai. Püsiv lumikate tekib detsembri teisel dekaadil ja hakkab

16

sulama märtsi teisel dekaadil. Lumikatte kestus on 110–120 päeva ja selle veevaru võib olla väga erinev. Õhutemperatuuri ja sademete andmed on toodud tabelis 8.

Joonis 12. Ülevaateplaan (Maa-ameti kaardirakendus, 2017)

Tabel 8

Sademete norm ja õhutemperatuur Virtsu ilmajaama andmete põhjal

Kuud Näitaja

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kokku aastas

Pikaajaline keskmine, mm

1981–2010 52 36 36 31 30 52 71 66 64 73 67 51 629

2016. a sademed 72 79 9 37 23 56 69 111 42 26 55 19 598

2017. a sademed 30 37 41 51 14 56 30 49 57

Õhutemperatuur, °C

–3,0 –4,3 –1,3 3,6 9,9 14,7 17,1 16,4 11,7 7,2 2,4 –1,1 6,1

Nehatu uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Nehatu uuringuruumi põhja- veetase jäi puurimisaegsete mõõtmistulemuste andmeil, mil veetaset mõõdeti üheaegselt kõigis puuraukudes 16. juunil 2017. a, 4,6–5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgu- sele 4,7–5,0 m (tabel 9), minimaalse kaldega põhja–kirde suunas (joonis 13). Veetasemed

17

Nehatu uuringuruumi teenindusala piir

Veetaseme abs kõrgus, m (mõõdetud 16.06.2017)

Puuraugu number

Hüdroisohüps

LEPPEMÄRGID

4,8

PA-2

4,68

PA-2

4,68

4,63

4,9

4,95

4,79

PA-4

4,84

PA-5 PA-6

PA-7 PA-8

4,854,83

PA-1

PA-3

4,7

4,8

4,72

Joonis 13. Nehatu uuringuruumi hüdroisohüpside plaan, M 1 : 30 000.

Aluskaart: Maaamet 2017

18

mõõdeti kõigis puuraukudes üheaegselt ka 1. septembril, mil veetase oli langenud võrreldes juunikuisega keskmiselt 1,7 m, jäädes 2,9–3,3 m absoluutkõrguse tasemele (tabel 9). Põhjaveeseire andmete põhjal ulatub Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutuste amplituud aastas umbes 1,5–2 meetrini (Truu jt., 2016).

Tabel 9

Veetasemed puuraukudes

Pa. Pa V e e t a s e, m

nr. suudme 16.06.2017 01.09.2017

abs. maa- abs maa- abs kõrgus, pinnast kõrgus pinnast kõrgus

m

1 10,42 5,7 4,7 7,3 3,1

2 9,88 5,2 4,7 6,9 3,0

3 9,23 4,6 4,6 6,3 2,9

4 9,89 5,1 4,8 6,7 3,2

5 10,45 5,5 5,0 7,2 3,3

6 10,24 5,4 4,8 7,2 3,0

7 10,03 5,2 4,8 6,8 3,2

8 9,95 5,1 4,9 6,6 3,4

keskmine 4,8 3,1 2017. a septembris võeti vee keemilise koostise määramiseks proov puuraugust 8

(lisa 12). Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 413 mg/l ja üldkaredusega 6,74 mg-ekv/l.

Vee juurdevoolu hinnang karjääri. Karjääri voolav vesi moodustub pindmisest juurdevoolust külgnevatelt aladelt, karjäärialale langenud sademetest ja veetaseme alanda- mise korral põhjaveest. Käesolevatest arvutustest on pindmine äravool välja jäetud, eeldu- sel, et karjääri piirile rajatakse piirdekraavid ümbritsevate alade pinnavee ärajuhtimiseks.

Vee juurdevoolu hinnang sademevee arvel arvutatakse kogu karjäärialale, s.o 12,83 hektarile. Sademete norm on võetud Virtsu ilmajaama andmetest (tabel 8).

Keskmine sademeline juurdevool karjääri Wo määratakse S. K. Abramovi (1976) võrrandist:

)1(/,1000 3 ööpäevasmFHW qo ⋅⋅= α ,

kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimites α = 0,85; Hq – ööpäeva keskmine sademete hulk: 629:365=1,72 mm;

F – karjääri veekogumisala. Arvutustes on võetud karjääri pindala (tingi- musel, et pindmine veevool juhitakse ära) F = 0,1283 km²;

Pannes algandmed võrrandisse (1), saame: Wo = 1000·1,72·0,85·0,1283 = 188 m³/ööpäevas.

Lumesulavee juurdevool Wt määratakse S. K. Abramovi võrrandist:

)2( c

c

t t

Fh W

⋅⋅⋅ =

βα ,

kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristust, tavaliselt β = 0,5; hc –aastane lume kogus; hc = 0,175 m (arvestatud on detsember, jaanuar, veebruar ja märts);

tc – intensiivse lumesulamise aeg tundides, võetud on 2 nädalat ehk 336 tundi.

19

Pannes algandmed võrrandisse (2), saame:

ööpäevasmehkhmWt /672/28 336

128300175,05,085,0 33= ⋅⋅⋅

=

Põhjavee juurdevool. Selleks, et hinnata dolokivi kaevandamisel väljapumbatava vee koguseid karjäärist ja veealanduse mõju ulatust, tehti katsepumpamine puuraugus 8 ning vaatlusi puuraugus 7. Puuraukude vaheline kaugus (r) oli 18 m. Katsetööde ajal (01.09.2017. a.) oli puuraukudes veetase maapinnast vastavalt 6,6 ja 6,8 m (abs kõrgustel 3,4 ja 3,20 m). Pumpamine toimus 3-tollise Grundfos SQ 3-55 pumbaga. Pump sukeldati 13,5 meetri sügavusele. Usaldusväärsete andmete saamiseks peab proovipumpamise tule- musel saama piisava veetaseme alanduse nii pumbatavas augus kui ka vaatlusaugus ning samas ei tohi pumbata ka võimsusega, mis kaevu lühikese ajaga kuivaks tõmbab. Pumpa- mise esimesel katsel tekkiski liiga suur alandus ja pump jäi kuivale. Pärast veetaseme taastumist puuraugus katset korrati. Teisel katsel, mil veemõõtja kraan oli peaaegu kinni keeratud, saadi puuraugu 8 tootlikkuseks 2,63 m alanduse (S) korral vaid 0,085 l/s ehk 7,3 m3/ööp, puuraugu erideebitiks 0,03 l/s*m. Katsepumpamisel saadud alanduse ja taastumise andmed on toodud tabelites 10 ja 11. Antud tulemuste põhjal koostatud graafika on esitatud joonistel 14 ja 15 ning samas on toodud veejuhtivuse (km) ja tasemejuhtivuse (a) arvutused. Suurima võimaliku juurdevoolu arvutamiseks karjääri kasutatakse katse- pumpamise suurimat veejuhtivuse väärtust (km = 2,1 m2/ööpäevas). Hüdrodünaamiliste parameetrite väikesed näitajad on tingitud uuringuruumis lasuvatest massiivsetest, tihe- datest ja savikatest dolokividest. Ka uuringuruumi läheduses paikneva Sarapiku talu puurkaevu (kood PRK0014152) väike erideebit (eritootlikkus) 0,067 l/s*m annab tunnis- tust sellest, et piirkonna kivimid on veevaesed. Hüdrodünaamiliste parameetrite andmed on koondatud tabelisse 12.

Tabel 12 Hüdrodünaamilised parameetrid katsepumpamiste põhjal

Pa Pa Pa Staatil Mõõt- Deebit Alandus Eri- Veejuhtivus Taseme- nr süg suudme veetase mise Q S deebit km juhtivus abs. abs. aeg q pumpa- taastu- a kõrg. kõrg. misel misel m m m l/s m l/sm m2/ööp m2/ööp m2/ööp 8 15 9,95 3,4 16.06.2017 0,085 2,63 0,03 0,5 0,8 7 15 10,03 3,2 16.06.2017 1,5 2,1 63

Põhjavee juurdevool Q määratakse mittestatsionaarse liikumise võrrandist, võttes

karjääri kui “suurt kaevu”, mille tinglik raadius on R.

)3(/, 12,6

ln

4 3

2

ööpäevasm

R

ta

Skm Q

⋅⋅

⋅⋅ =

π

12,83 hektaril on dolokivi varuks ~1,4 mln, mis kaevandatakse ära 25 aasta jooksul. Kuna kasuliku kihi lamamipind jääb -2,5 m abs tasemele ning uuringuaegne veetase juunis kesk- miselt absoluutkõrgusele 4,8 m (lisa 10), tuleb kaevandamisel veetaset alandada 7,5 m (tuleb arvestada sellega, et karjääri põhi oleks kaevandamise ajal veetasemest kõrgemal).

Alljärgnevalt on toodud põhjavee juurdevoolu arvutamine eelpoolnimetatud karjää- ri töötamise 1. aasta, 12. aasta, mil kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust ja lõpu- aasta (25. aasta) kohta. Veehulgad on arvutatud arvestusega, et vee väljapumpamine toi- mub aastaringselt, st et t = 365.

1.Põhjavee juurdevoolu arvutus karjääri töötamise 1. aasta kohta: Asendades algandmed võrrandisse (3), saame põhjavee juurdevoolu karjääri:

20

pa 8 pa 7 18 m

aeg aeg vee- alan- Q aeg aeg vee- alan- aeg aeg vee- alan- aeg aeg vee- alan-

min log tase,m dus,m l/s min log tase,m dus,m min log tase,m dus,m min log tase,m dus,m

-6,62 0,00 55,00 1,74 -8,98 2,36 0 6,83 0,00 80,00 1,90 7,60 0,77

0,42 -0,38 -6,65 0,03 0,086 57,50 1,76 -8,99 2,37 0,50 -0,30 6,83 0,00 85,00 1,93 7,60 0,77

0,83 -0,08 -6,66 0,04 60,00 1,78 -9,00 2,38 0,085 1,00 0,00 6,83 0,00 90,00 1,95 7,61 0,79

1,25 0,10 -6,68 0,06 62,50 1,80 -9,01 2,39 1,50 0,18 6,83 0,00 95,00 1,98 7,62 0,80

1,67 0,22 -6,69 0,07 65,00 1,81 -9,01 2,39 2,00 0,30 6,83 0,00 100,00 2,00 7,64 0,81

2,08 0,32 -6,68 0,06 67,50 1,83 -9,02 2,40 2,50 0,40 6,84 0,01 105,00 2,02 7,64 0,81

2,50 0,40 -6,69 0,07 70,00 1,85 -9,02 2,40 3,00 0,48 6,84 0,01 110,00 2,04 7,65 0,82

2,92 0,46 -6,70 0,08 75,00 1,88 -9,05 2,43 3,50 0,54 6,84 0,01 115,00 2,06 7,65 0,82

3,33 0,52 -6,76 0,14 80,00 1,90 -9,07 2,45 4,00 0,60 6,84 0,01 120,00 2,08 7,66 0,83

3,75 0,57 -6,82 0,20 85,00 1,93 -9,06 2,44 4,50 0,65 6,85 0,02 125,00 2,10 7,67 0,84

4,17 0,62 -6,89 0,27 90,00 1,95 -9,09 2,47 5,00 0,70 6,85 0,02 130,00 2,11 7,67 0,84

4,58 0,66 -6,95 0,33 95,00 1,98 -9,10 2,48 5,50 0,74 6,85 0,02 135,00 2,13 7,68 0,85

5,00 0,70 -7,02 0,40 100,00 2,00 -9,10 2,48 6,00 0,78 6,88 0,05 140,00 2,15 7,69 0,87

5,42 0,73 -7,08 0,46 105,00 2,02 -9,11 2,49 6,50 0,81 6,93 0,10 145,00 2,16 7,70 0,87

5,83 0,77 -7,15 0,53 110,00 2,04 -9,11 2,49 7,00 0,85 6,99 0,16 150,00 2,18 7,71 0,88

6,25 0,80 -7,21 0,59 115,00 2,06 -9,11 2,49 7,50 0,88 7,05 0,22 155,00 2,19 7,71 0,88

6,67 0,82 -7,28 0,66 120,00 2,08 -9,13 2,51 0,085 8,00 0,90 7,11 0,28 160,00 2,20 7,71 0,88

7,08 0,85 -7,34 0,72 125,00 2,10 -9,13 2,51 8,50 0,93 7,16 0,33 165,00 2,22 7,72 0,89

7,50 0,88 -7,41 0,79 130,00 2,11 -9,13 2,51 9,00 0,95 7,20 0,37 170,00 2,23 7,71 0,88

7,92 0,90 -7,47 0,85 135,00 2,13 -9,14 2,52 9,50 0,98 7,25 0,42 175,00 2,24 7,74 0,91

8,33 0,92 -7,54 0,92 140,00 2,15 -9,15 2,53 10,00 1,00 7,30 0,47 176,00 2,25 7,74 0,91

8,75 0,94 -7,60 0,98 145,00 2,16 -9,15 2,53 11,00 1,04 7,36 0,53 177,00 2,25 7,74 0,91

9,17 0,96 -7,67 1,05 150,00 2,18 -9,17 2,55 12,00 1,08 7,42 0,59 178,00 2,25 7,74 0,91

9,58 0,98 -7,73 1,11 155,00 2,19 -9,18 2,56 13,00 1,11 7,43 0,60 178,17 2,25 7,74 0,91

10,00 1,00 -7,80 1,18 0,085 160,00 2,20 -9,19 2,57 14,00 1,15 7,41 0,58 178,33 2,25 7,74 0,91

11,25 1,05 -7,99 1,37 165,00 2,22 -9,15 2,53 15,00 1,18 7,39 0,56

12,50 1,10 -8,19 1,57 170,00 2,23 -9,17 2,55 16,00 1,20 7,36 0,53

13,75 1,14 -8,38 1,76 175,00 2,24 -9,21 2,59 17,00 1,23 7,35 0,52

15,00 1,18 -8,40 1,78 180,00 2,26 -9,22 2,60 0,085 18,00 1,26 7,34 0,51

16,25 1,21 -8,37 1,75 185,00 2,27 -9,23 2,61 19,00 1,28 7,34 0,51

17,50 1,24 -8,49 1,87 190,00 2,28 -9,23 2,61 20,00 1,30 7,35 0,52

18,75 1,27 -8,60 1,98 192,08 2,28 -9,24 2,62 21,00 1,32 7,36 0,53

20,00 1,30 -8,66 2,04 192,50 2,28 -9,23 2,61 22,00 1,34 7,38 0,55

21,25 1,33 -8,71 2,09 192,92 2,29 -9,25 2,63 23,00 1,36 7,39 0,56

22,50 1,35 -8,76 2,14 193,33 2,29 -9,24 2,62 24,00 1,38 7,40 0,57

23,75 1,38 -8,79 2,17 193,75 2,29 -9,25 2,63 25,00 1,40 7,41 0,58

25,00 1,40 -8,81 2,19 194,17 2,29 -9,23 2,61 26,00 1,41 7,42 0,59

26,25 1,42 -8,84 2,22 194,58 2,29 -9,25 2,63 27,00 1,43 7,41 0,58

27,50 1,44 -8,87 2,25 195,00 2,29 -9,24 2,62 28,00 1,45 7,44 0,61

28,75 1,46 -8,88 2,26 195,42 2,29 -9,25 2,63 29,00 1,46 7,45 0,62

30,00 1,48 -8,88 2,26 195,83 2,29 -9,25 2,63 30,00 1,48 7,45 0,62

32,50 1,51 -8,89 2,27 196,25 2,29 -9,25 2,63 35,00 1,54 7,48 0,65

35,00 1,54 -8,90 2,28 196,67 2,29 -9,24 2,62 40,00 1,60 7,49 0,66

37,50 1,57 -8,92 2,30 197,08 2,29 -9,24 2,62 45,00 1,65 7,50 0,67

40,00 1,60 -8,92 2,30 0,085 197,50 2,30 -9,25 2,63 50,00 1,70 7,52 0,69

42,50 1,63 -8,93 2,31 55,00 1,74 7,54 0,71

45,00 1,65 -8,95 2,33 Q = 0,085 l/s = 7,3 m3/ööp 60,00 1,78 7,55 0,72

47,50 1,68 -8,95 2,33 S = 2,63 m 65,00 1,81 7,57 0,74

50,00 1,70 -8,96 2,34 q = 0,03 l/s*m 70,00 1,85 7,57 0,74

52,50 1,72 -8,97 2,35 75,00 1,88 7,59 0,76

Pa 7 alandus (vaatlusauk)Pa 8 alandus (pumpamisauk)

Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste andmed. Alandus

21

P a

7 j a

8 a

la n

d u

s

-0 ,5

0

0 ,0

0

0 ,5

0

1 ,0

0

1 ,5

0

2 ,0

0

2 ,5

0

3 ,0

0

-1 -0

,5 0

0 ,5

1 1 ,5

2 2 ,5

a e

g ,

lo g

t

alandus, m

P a 7

- v

a a tl u s a u k

p a 8

- p

u m

p a m

is a u k

Jo

on is

14 .

P uu

ra uk

ud e

7 ja

8 v

ee ta

se m

et e

al an

du se

g ra

af ik

ud ja

h üd

ro dü

na am

il is

te p

ar am

ee tr

it e

ar vu

tu se

d

51,2 0,1

0 51,2

1 lo

g 2

lo g

1 2

= −

=

−−

=

t t

C S

S ö ö p

m C

Q km

/ 5,0

51,2

3,7 18

3 ,0

18 3

,0 2

= ⋅

=

9,0 0,1

)2,0 (

7,0

1 lo

g 2

lo g

1 2

= −

− =

−−

=

t t

C S

S ö ö p

m C

Q km

/ 5,1

9,0

3,7 18

3 ,0

18 3

,0 2

= ⋅

=

22

pa 8 pa 7

18 m

aeg aeg vee- taastu- aeg aeg vee- taastu- aeg aeg vee- taastu- aeg aeg vee- taastu-

min log tase,m mine,m min log tase,m mine,m min log tase,m mine,m min log tase,m mine,m

0 9,25 16,25 1,21 7,11 2,14 0 7,76 0 27,00 1,43 7,13 0,64

0,42 -0,38 9,13 0,12 17,50 1,24 7,09 2,16 0,50 -0,30 7,75 0,01 28,00 1,45 7,11 0,66

0,83 -0,08 8,92 0,33 18,75 1,27 7,07 2,18 1,00 0,00 7,72 0,04 29,00 1,46 7,10 0,66

1,25 0,10 8,72 0,53 20,00 1,30 7,06 2,19 1,50 0,18 7,71 0,05 30,00 1,48 7,10 0,67

1,67 0,22 8,55 0,70 21,25 1,33 7,04 2,21 2,00 0,30 7,68 0,08 35,00 1,54 7,08 0,69

2,08 0,32 8,40 0,84 22,50 1,35 7,03 2,22 2,50 0,40 7,66 0,10 40,00 1,60 7,07 0,70

2,50 0,40 8,28 0,97 23,75 1,38 7,02 2,23 3,00 0,48 7,63 0,13 45,00 1,65 7,05 0,72

2,92 0,46 8,16 1,08 25,00 1,40 7,02 2,23 3,50 0,54 7,61 0,15 50,00 1,70 7,05 0,72

3,33 0,52 8,06 1,18 26,25 1,42 7,00 2,25 4,00 0,60 7,57 0,19 55,00 1,74 7,04 0,73

3,75 0,57 7,97 1,27 27,50 1,44 6,99 2,26 4,50 0,65 7,54 0,22 60,00 1,78 7,02 0,75

4,17 0,62 7,88 1,36 28,75 1,46 6,98 2,27 5,00 0,70 7,52 0,24 65,00 1,81 7,01 0,76

4,58 0,66 7,80 1,44 30,00 1,48 6,98 2,27 5,50 0,74 7,49 0,27 70,00 1,85 7,01 0,76

5,00 0,70 7,73 1,51 32,50 1,51 6,97 2,28 6,00 0,78 7,47 0,29 75,00 1,88 7,00 0,77

5,42 0,73 7,66 1,58 35,00 1,54 6,95 2,30 6,50 0,81 7,45 0,32 80,00 1,90 7,00 0,76

5,83 0,77 7,61 1,63 37,50 1,57 6,94 2,31 7,00 0,85 7,43 0,34 85,00 1,93 7,00 0,77

6,25 0,80 7,57 1,68 40,00 1,60 6,94 2,31 7,50 0,88 7,41 0,35 86,00 1,93 7,00 0,77

6,67 0,82 7,52 1,73 42,50 1,63 6,94 2,31 8,00 0,90 7,38 0,39 87,00 1,94 6,99 0,78

7,08 0,85 7,48 1,77 45,00 1,65 6,93 2,32 8,50 0,93 7,36 0,40 88,00 1,94 7,01 0,76

7,50 0,88 7,44 1,81 47,50 1,68 6,93 2,32 9,00 0,95 7,34 0,42 89,00 1,95 6,99 0,78

7,92 0,90 7,41 1,84 50,00 1,70 6,93 2,32 9,50 0,98 7,33 0,43 89,17 1,95 6,99 0,78

8,33 0,92 7,38 1,87 52,50 1,72 6,92 2,33 10,00 1,00 7,31 0,45 89,33 1,95 6,99 0,78

8,75 0,94 7,35 1,90 55,00 1,74 6,91 2,34 11,00 1,04 7,29 0,47 89,50 1,95 7,00 0,77

9,17 0,96 7,33 1,92 57,50 1,76 6,91 2,34 12,00 1,08 7,26 0,50

9,58 0,98 7,31 1,94 60,00 1,78 6,91 2,34 13,00 1,11 7,25 0,51

10,00 1,00 7,28 1,97 62,50 1,80 6,90 2,35 14,00 1,15 7,23 0,53

10,42 1,02 7,27 1,98 65,00 1,81 6,89 2,35 15,00 1,18 7,22 0,55

10,83 1,03 7,24 2,01 67,50 1,83 6,89 2,36 16,00 1,20 7,20 0,56

11,25 1,05 7,23 2,02 70,00 1,85 6,89 2,36 17,00 1,23 7,20 0,57

11,67 1,07 7,21 2,04 75,00 1,88 6,88 2,37 18,00 1,26 7,19 0,58

12,08 1,08 7,20 2,05 80,00 1,90 6,86 2,39 19,00 1,28 7,18 0,59

12,50 1,10 7,19 2,06 85,00 1,93 6,87 2,37 20,00 1,30 7,16 0,61

12,92 1,11 7,18 2,07 87,50 1,94 6,86 2,39 21,00 1,32 7,16 0,61

13,33 1,12 7,17 2,08 87,92 1,94 6,86 2,39 22,00 1,34 7,16 0,61

13,75 1,14 7,16 2,09 88,33 1,95 6,86 2,39 23,00 1,36 7,14 0,62

14,17 1,15 7,15 2,10 88,75 1,95 6,87 2,38 24,00 1,38 7,15 0,62

14,58 1,16 7,14 2,11 89,17 1,95 6,86 2,39 25,00 1,40 7,14 0,63

15,00 1,18 7,13 2,12 26,00 1,41 7,13 0,64

Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste andmed. Taastumine

Pa 8 taastumine (pumpamisauk) Pa 7 taastumine (vaatlusauk)

23

P a

7 j a

8 t

a a

s tu

m in

e

0

0 ,51

1 ,52

2 ,53

-0 ,5

0 0 ,5

1 1 ,5

2 2 ,5

a e

g ,

lo g

t

taastumine, m

P a 7

- v

a a tl u s a u k

P a 8

- p

u m

p a m

is a u k

lg a

= 2

*l g

r -

0, 35

+ A

/C =

2* 1,

26 -

0 ,3

5 +

( -0

,2 5/

0, 63

) =

2 ,5

2 -

0, 35

- 0

,4 =

1 ,8

m 2 /ö

öp

a =

6 3

m 2 /ö

öp

Jo

on is

1 5.

P uu

ra uk

ud e

7 ja

8 v

ee ta

se m

et e

ta as

tu m

is e

gr aa

fi ku

d ja

h üd

ro dü

na am

il is

te p

ar am

ee tr

it e

ar vu

tu se

d

7,1 0,1

15,1 85,2

1 lo

g 2

lo g

1 2

= −

= −−

= t

t C

S S

ö ö p

m C

Q km

/ 8,0

7,1

3,7 18

3 ,0

18 3

,0 2

= ⋅

=

63,0 0,1

12,0 75,0

1 lo

g 2

lo g

1 2

= −

= −−

= t

t C

S S

ö ö p

m C

Q km

/ 1,2

63,0

3,7 18

3 ,0

18 3

,0 2

= ⋅

=

24

- veejuhtivus km = 2,1 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 63 m2/ööpäevas; - alandus S = 7,5 m; - karjääri pindala 1. tööaasta lõpuks (eeldusel, et kaevandatakse keskmiselt

59 000 m3 aastas), F = 5000 m2;

- karjääri raadius kaevetööde pindala F, m² puhul π

F R = = 40 m;

./44~ 5,4

198

88ln

198

1600

140729 ln

198

40

3656312,6 ln

5,71,24 3

2

1 ööpmQ === ⋅⋅

⋅⋅ =

π

2. Põhjavee juurdevoolu arvutus, kui kaevandatud on ligikaudu pool mäeeraldise mahust:

- veejuhtivus km = 2,1 m2/ööpäevas; - tasemejuhtivus a = 63 m2/ööpäevas; - alandus S = 7,5 m; - F12 = 60000 m2; - R12= 138 m;

./44 5,4

198

19044

1688753 ln

198

138

365126312,6 ln

5,71,24 3

2

12 ööpmQ === ⋅⋅⋅

⋅⋅ =

π

3.Karjääri ammendamisel, s.o. 25 aasta pärast: - F25 = 128300 m2; - R25= 202 m;

./44 5,4

198

40804

3518235 ln

198

202

365256312,6 ln

5,71,24 3

2

25 ööpmQ === ⋅⋅⋅

⋅⋅ =

π

Nagu arvutustest näha, siis väljapumbatava põhjavee kogused karjääri laienedes ei

muutu. Võttes arvesse ka sademed, on väljapumbatava vee kogus keskmiselt 232 m3/ööpäevas ning kevadisel lumesulamisperioodil maksimaalselt 716 m3/ööpäevas. Karjääride töötamiskogemused on näidanud, et karjääri laienedes hakkab põhjaveeline komponent vähenema ja pindmine komponent suurenema. Samas tuleb arvestada ka sademete ebaühtlusega, mille muutustest sõltuvalt võib aasta keskmine juurdevool muutuda 1,3–1,5 korda.

Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alandus- lehter. Veealanduse mõju ligilähedast raadiust saab määrata võrrandist, kus t on karjääri töötamise aeg toitumisperioodide intervallis, kui veetase alanduslehtris praktiliselt taastub, see on 300 ööpäeva.

mtaR 206300635,15,1 =⋅=⋅= Veealanduse mõjuga tuleb arvestada elanikkonna veevarustusprobleemide lahenda-

misel. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.

Veealuse kasuliku kihi kaevandamisel veetaset alandades oleks vajalik rajada ligi- kaudu 1 km pikkune veetoru või kraav väljapumbatava vee ärajuhtimiseks maaparandus- süsteemi eesvooludesse: uuringuruumist põhja pool paikneva Virita ja Uustalu kraavide kaudu on vett võimalik juhtida Rame lahte ja lõuna poolt Kuuendiku kraavi kaudu läbi Kiissa lahe Paatsalu lahte (joonis 12). Karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne arvutuslik kogus on väike – 716 m3/ööpäevas ehk 30 m3/h ehk 0,5 m3/min ehk ca 8 l/sek. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema heljumi sisalduse ja

25

mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt settebasseinis selgitada. Reostust välistava tehnoloogia kasutamisel karjäärivee looduslikku vetevõrku juhtimiseks muid piiranguid ei ole. Kaaluda tuleks ka veealust kaevandamistehnoloogiat, nii nagu seda tehakse Kagu- Eestis paiknevas Marinova dolokivikarjääris.

6. Varu arvutus

Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu geoloogiliste plokkide meetodil

kahes plokis uuringuruumi teenindusala 12,83 hektaril. Eraldi arvutati täitedolokivi vee- pealne (1. plokk) ja veealune (2. plokk) varu. Plokkidevaheliseks piiriks on 4,8 m abso- luutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme keskmine absoluutkõrgus.

Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: varu arvutuse plaan M 1:1000 (gr. lisa 1); geoloogilised läbilõiked (gr. lisa 2); puuraukude kirjeldused (tekstilisa 3); laboratoorsete uuringute andmed (tekstilisad 5–9); katte- ja kasuliku kihi paksused (tekstilisa 10) mahtude arvutused programmis Surfer10 (lisa 11).

Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr. lisa 1). Plokkide pindalad on määratud arvutiprogrammi MicroStation V8 abil. Puuraukude vahekaugus on ligikaudu 120–310 m, puursüdamik on kogupaksuses proovitud – puursüdamik on esinduslik, hinda- maks täitedolokivi varu tarbevaru kategoorias. Katte- ja kasuliku kihi paksused ja lamami absoluutkõrgused puuraukudes on toodud lisas 10.Varu arvutati programmisSurfer10, kasutades Kriging meetodit (lisa 11).

Varu arvutuse alumiseks piiriks on võetud kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus -2,5 m (lisa 10).

Varuplokid 1 ja 2 paiknevad kohakuti ja nende pindala on 12,83 ha. Nagu öeldud, arvutati varu programmiga Surfer10 kahe pinna vahelise mahu

määramise meetodil (lisa 11).Veepealse täitedolokivi ploki puhul moodustab ülemise pinna aluspõhja pealispind, mis jääb dolokivi pealispinna mudeli andmeil 7,99–10,03 m absoluutkõrgusele, langusega lõuna suunas. Aluspõhja pealispind modelleeriti puuraukude andmete põhjal (lisa 10) Kriging meetodiga. Varu arvutuse alumiseks pinnaks on 4,8 m absoluutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme keskmine absoluut- kõrgus (lisa 10). 1. ploki täitedolokivi aktiivne tarbevaru on 547 tuh m3 (lisa 11). Kasuliku kihi paksus on puuraukude andmeil 3,2–5,2 m vahemikus, keskmine paksus, arvestades Surfer10 abil saadud varu mahtu, on 4,26 m. Sarnaselt on arvutatud ka kattekihi maht – ülemiseks pinnaks on maapinna reljeef ja alumiseks pinnaks aluspõhja pealispind. Kattekihi maht kokku on 138 tuh m3 ja selle keskmine paksus, arvestades Surfer10 abil saadud mahtu, on 1,08 m. Kasvukihi keskmine paksus on 0,20 m, mis on saadud puuraukude andmeil aritmeetilise keskmisena (lisa 10). Kasvukihi maht on leitud keskmise kihipaksuse ja varuala pindala korrutisena:

0,2 · 128300 = 25660 m3 = 26 tuh m3.

Veealuse täitedolokivi ploki (2. plokk) varu jääb kahe pinna, 4,8 ja -2,5 m absoluut- kõrguste vahele, kus kasuliku kihi paksus on 7,3 m. Seega on 2. ploki maht 937 tuh m3.

7,3 ·128300 = 936590 m3 = 937 tuh m3

Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi ning kattekihi paksuste ja mahtude andmed on koondatud tabelisse 13.

26

Tabel 13 Maavara ja kattekihi paksused ning mahud

Ploki Ploki Keskmine paksus, m Kattekihi maht, tuh m3 Täite-

nr. pindala Kattekiht Kasulik Kokku sealhulgas dolokivi

ha Kokku sealhulgas kiht kasvu- moreen aktiivne

kasvu- moreen kiht tarbevaru

kiht tuh. m3

1. 12,83 1,08 0,20 0,88 4,26 138 26 112 547

2. 12,83 7,30 937

Kokku 12,83 1,08 0,20 0,88 11,56 138 26 112 1 484 Nehatu uuringuruumi 12,83 hektarilisel pindalal on täitedolokivi aktiivne

tarbevaru 1484 tuh m3, sealhulgas 547 tuh m3 vee peal (1. plokk) ja 937 tuh m3 vee all (2. plokk).

7. Kaevandamise mäetehnilised tingimused

Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea:

Rame–Paatsalu ja Karuse–Nehatu maanteed jäävad uuringuruumi vahetusse lähedusse. Kattekihi paksus ei ole suur, ulatudes 0,4 meetrist põhjaosas kuni maksimaalselt 1,9 meetrini lõunaservas. Keskmiselt 0,2 m paksune kasvukiht kooritakse ja ladustatakse moreenist eraldi. Kasvukiht, mille maht on 26 tuh m3, vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Karjääri piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraav aitavad vähendada ümbritsetavatelt aladelt karjääri valguva vee kogust. Metsa-alal kaevandamisel tuleb eelnevalt langetada puud ja juurida kännud. Kaevandatakse 2 astmega – esmalt veepealne ning seejärel vee- alune kasulik kiht. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et ligi 2/3 täitedolokivi varust paikneb allpool põhjaveetaset. Ehkki hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee kogused ja tekkiva depressioonilehtri ulatus väikesed, on väljapumba- tava vee ärajuhtimisvõimalused komplitseeritud: väljapumbatava vee ärajuhtimiseks maa- parandussüsteemide eesvooludeks olevate kraavide kaudu Liivi lahte eeldaks ca 1 km pikkuse veetoru või kraavi rajamist üle eramaade. Uuringuruumist põhja pool paikneva Virita kraavi kaudu on vett võimalik juhtida Rame lahte, või siis lõuna poolt Kuuendiku kraavi kaudu läbi Kiissa lahe Paatsalu lahte. Mõlemad lahed jäävad looduskaitsealale. Võimalik on kasutada ka veealust kaevandamistehnoloogiat, nii nagu seda tehakse Kagu- Eestis paiknevas Marinova dolokivikarjääris.

Killustiku väljaveoteena Risti–Virtsu põhimaanteele saab kasutada Karuse–Nehatu ja Rame–Paatsalu kõrvalmaanteid, väljaveoks Pärnu suunal aga Vatla–Nehatu ja Audru– Tõstamaa–Nurmsi kõrvalmaanteid.

Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Kõiki kaevandamisega ja killustiku väljaveoga kaasnevaid keskkonnamõjusid analüüsitakse kaevandamise loa taotluse menetlemisel.

Maapõueseaduse § 81 lähtuvalt korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale ja nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Nehatus tekib dolokivi kaevan- damisel ligikaudu 7,5 m sügavune veekogu. Põhjaveetaseme muutuste amplituud võib aastas ulatuda umbes 1,5–2 meetrini.

27

8. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale

Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine, hüdrogeoloogilised pumpamised ja vaatlused puuraukudes, proovimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ja õli mahajooksu ei olnud. Puurimise käigus pesti puurauke puhta veega, kattekiht isoleeriti manteltorudega. Peale uuringutööde lõppu puuraugud likvideeriti: manteltorud eemaldati, puuraugud täideti kuni veetasemeni Raatsiotsa karjäärist pärit purukruusaga, veetasemest kõrgemal tsemendiseguga (lisa 14).

Kokkuvõte

Dolokivi geoloogilise uuringu Nehatu uuringuruumis tegi OÜ Eesti Geoloogia- keskus OLAR JÄRVLOO TALU tellimisel. Uuringutöö eesmärgiks oli selgitada uuringu- ruumis leviva paekompleksi kvaliteet, mahud ja kaevetingimused.

Uuringuruum pindalaga 12,83 ha asub Läänemaa lõunaosas, Hanila vallas Nehatu külas, eraomandisse kuuluval kinnistul Mihkli (19502:001:0058).

Nehatu uuringuruumis ulatub pinnakatte paksus 0,4–1,9 meetrini. Mullakihi paksus on 0,1–0,3 m, keskmiselt 0,2 m ning rohke karbonaatse jämepurruga beeži moreeni paksus ulatub 1,6 m meetrini. Kvaternaarisetete paksus suureneb lõuna–kagu suunas.

Uuringuruum paikneb Siluri ladestu Jaagarahu lademe avamusel (S1jg). Uuringu- ruumi läbilõikes võib värvuse põhjal välja eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi. Läbi- lõike ülaosas lasub hallikaskollane mikrokristalliline, enamasti lõheline, ebaühtlase paksu- sega (0,1–1,9 m) dolokivi. Valdava osa läbilõikest moodustab aga sinakashall pisi- kuni mikrokristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, sageli massiivne dolokivi, mille savikus muutub uuritud läbilõikes rütmiliselt. Läbilõike ülaosas lasub ülejäänud läbilõikega võrrel- des suhteliselt puhas dolokivi paksusega ~2–3 m (1. kiht). Järgmisena võib välja eraldada 3–4 m paksuse savikama dolokivilasundi (2. kiht), seejärel keskmiselt 4 m paksuse puh- tama lasundi, mille ülemine pool on kohati kavernidega ja mudasööjate elutegevus- jälgedega (3. kiht). Savikus kasvab sügavuse suunas ning läbilõike lõpetab väga savikas dolokivi, mis on avatud ~1,5–3,5 m paksuselt (4. kiht). 2. ja 3. kihi vahele jääb keskmiselt 0,2 m paksune domeriidikiht, mis on väljapeetud nii lateraalselt kui vertikaalselt.

Uuringuruumi põhjaveetase jääb 4,6–5,7 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgu- sele 4,7–5,0 m (mõõdetud 16.06.2017), minimaalse kaldega põhja-kirde suunas. Piirkonna põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud ulatub umbes 1,5–2 meetrini. Uuringuruumis lasuvad savikad tihedad massiivsed Jaagarahu lademe dolokivid on veevaesed. Katse- pumpamisel saadi puuraugu 8 erideebitiks 0,03 l/s∙m. Kaevandamise korral oleksid karjäärist väljapumbatava vee kogused arvutuslikult keskmiselt 232 m3/ööp, lumesulamis- perioodil aga maksimaalselt 716 m3/ööpäevas.

Kvaliteedilt on paremate tugevuslike omadustega sinakashalli dolokivi 3. kiht, millest valmistatud killustiku Los Angelese tegur jäi 33 ja 35 vahemikku. Ülejäänud kihtidel jäi LA tegur 36 ja 41 vahemikku. Kõige paremad külmakindlusnäitajad olid läbilõike ülaosa kivimist valmistatud killustikul – kaalukadu külmutamisel-sulatamisel 2,2–7,2%. Läbilõike keskmises osas jäi killustiku kaalukadu külmutamisel-sulatamisel ligikaudu 5–9% vahemikku, alumises osas oli see näitaja aga ühtlaselt madal, jäädes ~12– 16% piiresse. Kui läbilõike ülemisel kolmel kihil on katsetulemustes nii paremaid kui ka kehvemaid näitajaid, siis läbilõike alumine neljandik on stabiilselt madala purunemis- kindlusega (37–41%) ja nõrga külmakindlusega (11,9–16,0%), mistõttu jäeti kasulikust kihist välja. Veepealse ploki dolokivist saab valmistada killustikku, mille purunemis- kindlus Los Angelese katsel on 35–40, keskmiselt 38 ja külmakindlus 2,2–8,8, keskmiselt 4,7 ning veealuse ploki dolokivist valmistatud killustiku LA tegur on 33–41, keskmiselt 35 ja külmakindlus 5,5–16,0, keskmiselt 8,9. Kuna antud kvaliteediga killustik ei vasta teede- ehituse nõuetele, esitatakse Nehatu uuringuruumi dolokivi kinnitamisekstäitedolokivina.

28

Keemiliselt koostiselt moodustab Nehatu uuringuruumi kasuliku kihi kõrge MgO sisaldusega dolokivi, kuid samas on kõrge ka lahustumatu jäägi sisaldus. Veepealse ploki kivimi MgO sisaldus on keskmiselt 19,14% ja lahustumatu jäägi sisaldus keskmiselt 10,14%. Veealuses plokis on MgO sisaldus keskmiselt 17,48% ja lahustumatu jäägi keskmine sisaldus 14,93%.

Uuringuruumi varu arvutati geoloogiliste plokkide meetodil kahes plokis 12,83 hektaril. Eraldi arvutati täitedolokivi veepealne (1. plokk) ja veealune (2. plokk) varu. Plokkidevaheliseks piiriks on 4,8 m absoluutkõrgus, mis on uuringuaegse (16.06.2017) põhjaveetaseme keskmine absoluutkõrgus. Varu arvutati absoluutkõrguseni -2,5 m, mis on kasuliku kihi lamami keskmine absoluutkõrgus. Kokkuvõtlikult on kihipaksused ja mahud esitatud alljärgnevas tabelis.

Maavara ja kattekihi paksused ning mahud

Ploki Ploki Keskmine paksus, m Kattekihi maht, tuh m3 Täite-

nr. pindala Kattekiht Kasulik Kokku sealhulgas dolokivi

ha Kokku sealhulgas kiht kasvu- moreen aktiivne

kasvu- moreen kiht tarbevaru

kiht tuh. m3

1. 12,83 1,08 0,20 0,88 4,26 138 26 112 547

2. 12,83 7,30 937

Kokku 12,83 1,08 0,20 0,88 11,56 138 26 112 1 484 Käesoleva uuringu alusel tehakse ettepanek võtta Nehatu uuringuruumis

12,83 ha pindalal arvele 1484 tuh m3 täitedolokivi aktiivset tarbevaru, sealhulgas: - vee peal 547 tuh m3 (1. plokk); - vee all 937 tuh m3 (2. plokk, 1. ploki lamamis).

Kasutatud kirjandus

Fritsman, T., 1958. Aruanne klaasidolomiitide otsingu-hinnangutöödest Virtsu-Lihula ümbruses 1955-1957.a. EGF 973. Lodjak, T., 1981. Klaasidolomiitide otsingu-revisjonitööde aruanne. EGF 3878. Truu, M., Erg, K., Perens, R., Kebbinau, K., Lelgus, M.,. Savva, V., Kuusik, J., Tarros, S., 2016. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite 2015.a aastaaruanne. Tallinn. EGF nr 8684. Tuuling, T., Peikre, R., 1993. Aruanne ehituskivi otsingu-hinnangutöödest Lihula ümbruses Läänemaal. EGF 4676.

29

30

! " # $ ! % & # & ' ' ( ) * * ) + , - . / ( ! 0 1 2 3 4 5 6 3 7 8 9 6 : 3: 3 6 ; 7 8 9 6 : 3 2 3 3 4 0 < ; 7 = > ? ? @+ A B C D E / / ! ( F / " # G E / / ! ( F / ' / " # G - E / / ! ( F / H / / ! ( F / ' / I ! ! & / / ! ( " # $ !J K L B M N L B L L - # O P L L L B M N L B L L - Q # ! " # ! # # R / F F " " ( # / F / / # & ' S TU V V W X Y Z [ \ ] ] ^ ] U V V W X Y Z _ ` a b a c d Z e U f f c d _ g V ^ ^ ] g X ^ ] a a h G U i ] e ] e V ` V ^ ] j U i ] ` a ] e ` a aH / / & ' " ( k l / F ( I m m < n 2 3 3 4 0 < ; 7 o 3 < p 6 3 : 3 6 ;- - Q # ! " # ! # # R / F F " " ( # / F / q " ( / F / k S / + r s Jt u v u w Z ^ ] g a U a ` a a U a ^ a c ] ` V g Z e b a U i ] ` a h ] W Z d W a e Z g Z e a h a d P M L C D M x M r P M L M D D L M * K L B M N L v u y u z g g V U i g b a c ] ` ] 1 3 5 { p < | } n 1 ~ p D N M L v u u ^ ] ^ V Y ] e g ^ ] W X X d ) * ) , J - . / ( ! C s + r + s D D M , K L B M N L M D P u y u a a U a ^ a Z Z ^ ] c Y Z V V e ` ^ W / ! $ l / ! # # # ! " ! ! l l / ! # # # ! " g ] V c d a U Z Z ^ ] c Y u u w Z ^ ] ` ] e e Y a U Z e _ ` , - # # ! / # & # ( / ! l ) u v u w Z ^ ] c Y Z W a V U V i i c g V a ^ U ) u u d ^ X Y V X h X X Y ] h ] e V d W a g e V g f f d { 5 ; 0 | n 0 6 0 0 | p 6 p 1 n ; 4 3 ~ 1 n 2 3 2 p 1 n ; u u V X e ] W a h ] e V d g f f d F & ! ' ! / k & ! / l ! / k & u u Z Z d e ] g X g e g a ^ V h ] e V d g f f d 6 3 0 3 ~ 0 0 1 n ; 4 3 ~ 1 n ~ 1 n ; 7 ~ 0 0 ~ ; . R # S F ' F # ' / & S l # / F / ) * + ) & # " ) ) * + ) + )= ¡ m p n < ; 3 : 3 ; M N M L C C M L L M L C ¢ n 0 6 0 0 | p 6 p 1 n p < | 6 3 0 < 3 < ~ ; £ n 1 4 4 0 < < 3 3 2 n ~ p 2 3 3 9 n n 3 1 n ~ 1 p 3 6 p 1 ~ p ¤ { 3 ~ 3 ¤ 3 5 6 n 1 3 < < n ~ n 1 J ) * + ) B B D C L N B ¥ J ¦ ¦ § , s

Lisa 1

31

¨ © ¨ ª

« ¬ ® ¯ ° ® ± ² ± ° ² ³ ´µ ¶ · · ¸ ¹ º » ¶ ¼ ½ ¶ ½ ¾ ¿ ¿ ¹ À ¹ ½ ¶ ¶ · ¼ Á · ½ ÂÃ Ä ´ ± ® Å Æ Ä ² ³Ç È È É Ê Ë Ì É Ì È Í É Ì Î Í Ï È Ð Ï Í Î ° Æ Ñ ´ ° Ò Ð Ì Í È Ó Ó Ì Î Ì ÍÔ È È É Ê Ë Ì Õ Ò Ö × ×Ø Ë Ë É Ù Ì Ú Û Ü Ý Þ ß à Þ ¨ ß Ü á

32

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

KeA_korraldus_Nehatu.pdf 470 KB

Eelhinnang.pdf 388 KB

Luba_geoloogiline_kehtiv.pdf 381 KB

Nehatu_plaan.pdf 526 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Martin Nurme1 39002270320 13.04.2017 10:58:03 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

Eesti

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

49017899806759301940019970393520916073

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FA A2 2B 3D 5B 57 76

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 A1 40 C4 0E 51 DE B7 3D D5 CA 59 58 D3 BB C5 47 DE 75 AB 1C 4A 8E F3 B1 CB 2 8 D4 F9 7D 29 E7 BD

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

33

P a

Q nr

X Y

Z sü

ga vu

s pa

ks us

in te

rv al

l pr

oo vi

m m

m aa

pi nn

as t

ab s.

kõ rg

us m

aa pi

nn as

t ab

s. kõ

rg us

nr

P a

1 64

92 91

2, 12

47 98

12 ,7

5 10

,4 2

15 ,0

0, 4

5, 7

4, 7

7, 3

3, 1

0, 4-

15 ,0

1. ..4

K L

P a

2 64

93 06

6, 05

48 00

22 ,0

2 9,

88 15

,0 0,

4 5,

2 4,

7 6,

9 3,

0 0,

4- 15

,0 8.

..1 5K

P a

3 64

92 96

6, 13

48 01

31 ,0

8 9,

23 15

,0 0,

4 4,

6 4,

6 6,

3 2,

9 0,

4- 15

,0 5…

8K L

P a

4 64

92 70

0, 76

48 01

99 ,6

4 9,

89 15

,0 1,

9 5,

1 4,

8 6,

7 3,

2 1,

9- 15

,0 1…

7K

P a

5 64

92 61

8, 05

48 01

09 ,7

8 10

,4 5

15 ,0

1, 7

5, 5

5, 0

7, 2

3, 3

1, 7-

15 ,0

9… 12

K L

P a

6 64

92 60

5, 77

47 98

98 ,3

7 10

,2 4

15 ,0

1, 0

5, 4

4, 8

7, 2

3, 0

1, 7-

15 ,0

16 …

22 K

P a

7 64

92 79

8, 87

48 00

01 ,7

1 10

,0 3

15 ,0

1, 1

5, 2

4, 8

6, 8

3, 2

1, 1-

15 ,0

23 …

29 K

P a

8 64

92 80

0, 07

48 00

19 ,4

0 9,

95 15

,0 1,

1 5,

1 4,

9 6,

6 3,

4

K oo

st as

T . T

uu li

ng

P ro

ov im

in e

P u

u ra

u k

u d

e k

at al

oo g

16 .0

6. 20

17 01

.0 9.

20 17

K oo

rd in

aa di

d V

ee ta

se , m

Lisa 2

34

Lisa 3

PUURAUKUDE KIRJELDUSED JA FOTOD (lisa 16 lehel)

35

P U

U R

A U

K U

D E

K IR

JE L

D U

S E

D

G eo

l. in

de ks

K

ih i l

as uv

us e

sü ga

vu s,

m

K ih

i pa

ks us

P uu

r- sü

da m

ik u

vä lj

at ul

ek

G eo

lo og

il in

e ki

rj el

du s

P ro

ov id

nr

in

te rv

al l

al

at es

ku

ni

m

%

P uu

ra uk

1

S üg

av us

1 5,

0 m

S

uu dm

e ab

s kõ

rg us

1 0,

42 m

V

ee ta

se m

aa pi

nn as

t/ ab

so lu

ut kõ

rg us

– 5

,7 / 4

,7 m

( 16

.0 6.

20 17

) Q

IV

0, 0

0, 2

10 0

K as

vu ki

ht .

gI

II jr

0,

2 0,

4 0,

2 0,

2 10

0 L

ok aa

lm or

ee n,

b ee

ž.

S

1j g

0, 4

1, 4

1, 0

0, 9

90

D ol

ok iv

i, h

al li

k as

k ol

la n

e, lõ

pu s

ha ll

ik ir

ju , m

ik ro

- ku

ni p

is ik

ri st

al li

li ne

, n õr

ga lt

la

in ja

k es

km is

ek ih

il is

e te

ks tu

ur ig

a, h

ar va

de p

ru un

ik at

e la

in ja

te õ

hu ke

st e

ka tk

en dl

ik e

do m

er ii

di v

ah ek

ih ti

de ga

, ti

he . I

nt er

va ll

i 0 ,4

–1 ,0

m lä

bi b

su bv

er ti

ka al

ne

lõ he

, i nt

0 ,8

–1 ,0

m tü

kk id

ek s.

P uu

rs üd

am ik

e tu

lp ad

e pi

kk us

ed v

al da

va lt

4 –8

c m

.

1K L

0,

4– 3,

9

S 1j

g

1, 4

7, 4

6, 0

5, 9

98

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

e- ri

id i õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a,

ke sk

m is

e- k

un i p

ak su

ki hi

li ne

, t ih

e. I

nt er

va ll

it i o

n ki

vi m

i s av

ik us

e ri

ne v:

In

t. 1

,4 –3

,9 m

( 1.

k ih

t) –

p uh

ta m

d ol

ok iv

i, tu

lb ad

1 –1

4 cm

, v al

da va

lt 5

–1 0

cm ,

1, 6–

2, 6

m v

er t.

lõ he

. A lu

m in

e pi

ir ü

le m

in ek

ul in

e.

In t.

3 ,9

–7 ,6

m (

2. k

ih t)

– s

av ik

as d

ol ok

iv i,

er it

i s av

ik as

in t 4

,9 –5

,8 m

, 6 ,7

–6 ,8

5 m

lõ

he li

ne , t

ük ki

de ks

, t ul

ba d

va ld

av al

t 1 0–

20 c

m . A

lu m

in e

pi ir

te ra

v li

to lo

og il

in e

ko nt

ak t.

2K L

3,

9– 7,

6

S 1j

g

7, 4

7, 6

0, 2

0, 1

50

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l,

sa vi

n e.

S 1j

g

7, 6

11 ,4

3,

8 3,

8 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

pa ks

uk ih

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

i- de

ga , i

nt . 7

,6 –1

0, 0

m m

ud as

öö ja

kä ik

ud eg

a ja

p ee

np oo

rn e

ni ng

h ar

va de

s uu

re m

at e

ka ve

rn id

eg a

di am

ee tr

ig a

ku ni

2 x4

c m

, p ür

ii di

ki rj

al in

e, le

id ub

p ür

ii di

pe sa

si d.

S

üg av

us e

su un

as s

av ik

us s

uu re

ne b.

A lu

m in

e pi

ir ü

le m

in ek

ul in

e.

3K L

7,

6– 11

,4

S 1j

g

11 ,4

15

,0

3, 6

10 0

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l (

4. k

ih t)

, s av

ik as

, pi

si kr

is ta

ll il

in e,

p ak

su ki

hi li

ne k

un i

m as

si iv

ne , t

ul ba

d ku

ni 4

0 cm

, e si

ne b

pü ri

id ip

es i,

in t.

13 ,5

–1 4,

2 m

s ub

ve rt

ik aa

ln e

lõ he

, k oh

at i t

ük ki

de ks

.

4K L

11

,4 –1

5, 0

K

as ul

ik u

ki hi

p ak

su s

ab so

lu ut

kõ rg

us en

i - 2,

5 m

o n

12 ,5

m (

in t.

0, 4–

12 ,9

m )

K as

ul ik

u ki

hi v

äl ja

tu le

k 12

,2 m

– 9

8%

36

PUURAUK 1

37

P

uu ra

uk 2

S

üg av

us 1

5, 0

m

S uu

dm e

ab s

kõ rg

us 9

,8 8

m

V ee

ta se

m aa

pi nn

as t/

ab so

lu ut

kõ rg

us –

5 ,2

/4 ,7

m (

16 .0

6. 20

17 )

Q IV

0,

0 0,

2 0,

2 10

0 K

as vu

ki ht

.

gI II

jr

0, 2

0, 4

0, 2

10 0

L ok

aa lm

or ee

n, b

ee ž.

S 1j

g

0, 4

1, 5

1, 1

0, 8

73

D ol

ok iv

i, h

al li

k as

k ol

la n

e, m

ik ro

- ku

ni p

is ik

ri st

al li

li ne

, n õr

ga lt

la in

ja k

es km

is e-

ki hi

li se

te ks

tu ur

ig a,

h ar

va de

p ru

un ik

at e

la in

ja te

õ hu

ke st

e ka

tk en

dl ik

e do

m er

ii di

va

he ki

ht id

eg a,

t ih

e, k

ih ip

in da

de l k

oh at

i r än

ik ih

t. In

te rv

al li

0 ,7

-0 ,8

m lä

bi b

su bv

er ti

- ka

al ne

lõ he

, k iv

im k

oh at

i t ük

ki de

ks . P

uu rs

üd am

ik e

tu lp

ad e

pi kk

us ed

v al

d. 4

–7 c

m .

8K

0, 4–

1, 5

S 1j

g

1, 5

6, 8

5, 3

10 0

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

ül ao

sa s

ük si

ku d

ko ll

ak ad

k un

i 6 c

m p

ak su

se d

va he

ki hi

d,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a, k

es km

is e-

k un

i pa

ks uk

ih il

in e,

ti he

. I nt

er va

ll it

i o n

ki vi

m i s

av ik

us e

ri ne

v:

In t.

1 ,5

–3 ,5

m (

1. k

ih t)

– p

uh ta

m d

ol ok

iv i,

tu lb

ad 5

–2 2

cm , v

al da

va lt

> 10

c m

, 1 ,9

– 2,

0 m

v er

t. lõ

he . A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

In

t. 3

,5 –6

,8 m

( 2.

k ih

t) –

s av

ik as

d ol

ok iv

i, er

it i s

av ik

as in

t 4 ,3

–5 ,1

m , 5

,6 –6

,8 m

m

ud as

öö ja

kä ik

ud eg

a, tu

lb ad

5 –2

5 cm

v al

da va

lt >

15 c

m . A

lu m

in e

pi ir

ik s

te ra

v li

to -

lo og

il in

e ko

nt ak

t.

9K

1, 5–

3, 5

10

K

3, 5–

5, 2

11

K

5, 2–

7, 1

S

1j g

6, 8

7, 1

0, 3

0, 2

67

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l.

S

1j g

7, 1

11 ,6

4,

5 4,

3 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

pa ks

uk ih

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

i- de

ga , i

nt . 7

,1 –9

,4 m

m ud

as öö

ja kä

ik ud

eg a

ja p

ee np

oo rn

e, p

ür ii

di ki

rj al

in e,

le id

ub

pü ri

id ip

es as

id . I

nt . 1

0, 7–

11 ,0

lõ he

li ne

. T ul

ba d

4– 25

, v al

da va

lt 1

0– 18

c m

. S üg

av us

e su

un as

s av

ik us

s uu

re ne

b. A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

12 K

7,

1– 9,

4

13 K

9,

4– 11

,6

S 1j

g

11 ,6

15

,0

3, 4

3, 3

10 0

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l (

4. k

ih t)

, s av

ik as

, pi

si kr

is ta

ll il

in e,

p ak

su ki

hi li

ne ,

es in

eb

pü ri

id ip

es i.

T ul

ba d

10 –2

0 cm

, m is

il m

as ti

ku k

äe s

la gu

ne va

d õh

em at

ek s

tü kk

id ek

s.

14 K

11

,6 –1

3, 3

15 K

13

,3 –1

5, 0

K as

ul ik

u ki

hi p

ak su

s ab

so lu

ut kõ

rg us

en i -

2, 5

m o

n 12

,0 m

( in

t. 0,

4– 12

,4 m

) K

as ul

ik u

ki hi

v äl

ja tu

le k

11 ,4

m –

9 5%

38

PUURAUK 2

39

P

uu ra

uk 3

S

üg av

us 1

5, 0

m

S uu

dm e

ab s

kõ rg

us 9

,2 3

m

V ee

ta se

m aa

pi nn

as t/

ab so

lu ut

kõ rg

us –

4 ,6

/4 ,6

m (

16 .0

6. 20

17 )

Q IV

0,

0 0,

1 0,

1 10

0 K

as vu

ki ht

.

gI II

jr

0, 1

0, 4

0, 3

10 0

M or

ee n,

b ee

ž, e

si ne

b kr

is ta

ll ii

ns ei

d ve

er is

ei d.

S 1j

g

0, 4

1, 8

1, 4

0, 7

50

D ol

ok iv

i, h

al li

k as

k ol

la n

e, m

ik ro

- ku

ni p

is ik

ri st

al li

li ne

, n õr

ga lt

la in

ja k

es km

is e-

ki hi

li se

te ks

tu ur

ig a,

h ar

va de

p ru

un ik

at e

la in

ja te

õ hu

ke st

e ka

tk en

dl ik

e do

m er

ii di

va

he ki

ht id

eg a,

t ih

e. K

og u

in te

rv al

l l õh

el in

e, k

iv im

k oh

at i t

ük ki

de ks

. P uu

rs üd

am ik

e tu

lp ad

e pi

kk us

ed v

al d.

4 –6

c m

.

5K L

0,

4– 3,

4

S 1j

g

1, 8

6, 7

4, 9

4, 4

90

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

e- ri

id i õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a,

ke sk

m is

e- k

un i p

ak su

ki hi

li ne

, t ih

e. I

nt er

va ll

it i o

n ki

vi m

i s av

ik us

e ri

ne v:

In

t. 1

,8 –3

,4 m

( 1.

k ih

t) –

p uh

ta m

d ol

ok iv

i, pü

ri id

ip es

ad eg

a di

am . k

un i 1

,5 c

m ,

m as

si iv

ne , t

ul ba

d 20

–3 8

cm . A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

In

t. 3

,4 –6

,7 m

( 2.

k ih

t) –

s av

ik as

d ol

ok iv

i, er

it i s

av ik

as in

t 3 ,9

–5 ,6

m , 5

,6 –6

,7 m

m

ud as

öö ja

kä ik

ud eg

a, ü

ks ik

ut e

pü ri

id ip

es ad

eg a,

p ak

su ki

hi li

ne k

un i m

as si

iv ne

, tu

lb ad

k un

i 4 4

cm .

In t.

4, 3–

5, 3

m lõ

he de

ga . A

lu m

in e

pi ir

ik s

te ra

v li

to lo

og il

in e

ko nt

ak t.

6K L

3,

4– 6,

7

S 1j

g

6, 7

6, 9

0, 2

10 0

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l,

sa vi

k as

.

S 1j

g

6, 9

11 ,4

4,

5 4,

5 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

pa ks

uk ih

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

i- de

ga , i

nt . 6

,9 –9

,0 m

m ud

as öö

ja kä

ik ud

eg a,

p ür

ii di

ki rj

al in

e, le

id ub

ü ks

ik ui

d pü

ri id

i- pe

sa si

d. I

nt . 9

,0 –9

,1 lõ

he . T

ul ba

d in

t.- s

6, 9–

10 ,0

m 1

0– 20

c m

, a ll

po ol

k un

i 6 0

cm .

A la

te s

9, 0

m -s

t e si

ne b

ku ni

8 c

m p

ak su

se id

s av

ik ai

d va

he ki

ht e.

S üg

av us

e su

un as

sa

vi ku

s su

ur en

eb . A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

7K L

6,

7– 11

,4

S 1j

g

11 ,4

15

,0

3, 6

3, 5

90

D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 4.

k ih

t) , s

av ik

as ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, m

as si

iv ne

, tu

lb ad

k un

i 6 5

cm , m

is il

m as

ti ku

k äe

s la

gu ne

va d

õh em

at ek

s tü

kk id

ek s.

I nt

. 1 4,

7– 15

,1 m

lõ he

. 8K

L

11 ,4

–1 5,

0 K

as ul

ik u

ki hi

p ak

su s

ab so

lu ut

kõ rg

us en

i - 2,

5 m

o n

11 ,3

m (

in t.

0, 4–

11 ,7

m )

K as

ul ik

u ki

hi v

äl ja

tu le

k 10

,1 m

– 8

9%

40

PUURAUK 3

41

P

uu ra

uk 4

S

üg av

us 1

5, 0

m

S uu

dm e

ab s

kõ rg

us 9

,8 9

m

V ee

ta se

m aa

pi nn

as t/

ab so

lu ut

kõ rg

us –

5 ,1

/4 ,8

m (

16 .0

6. 20

17 )

Q IV

0,

0 0,

3 0,

3 10

0 K

as vu

ki ht

.

gI II

jr

0, 3

1, 9

1, 6

0, 6

38

L ok

aa lm

or ee

n, b

ee ž,

jä m

ed at

e ko

ll ak

a do

lo ki

vi tü

kk id

eg a.

S 1j

g

1, 9

9, 0

7, 1

10 0

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

ül ao

sa s

10 c

m p

ak su

ne h

al li

ka sk

ol la

se d

ol ok

iv i k

ih t,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a, k

es km

is e-

k un

i pa

ks uk

ih il

in e,

ti he

. I nt

er va

ll it

i o n

ki vi

m i s

av ik

us e

ri ne

v:

In t.

1 ,9

–5 ,2

m (

1. k

ih t)

– p

uh ta

m d

ol ok

iv i,

pü ri

id ip

es ad

eg a

di am

. k un

i 1 ,5

c m

, m

as si

iv ne

, t ul

ba d

20 -3

8 cm

. A lu

m in

e pi

ir ü

le m

in ek

ul in

e.

In t.

5 ,2

–9 ,0

m (

2. k

ih t)

– s

av ik

as d

ol ok

iv i,

er it

i s av

ik as

in t 6

,1 –7

,1 m

, 7 ,6

–9 ,0

m

m ud

as öö

ja kä

ik ud

eg a,

ü ks

ik ut

e pü

ri id

ip es

ad eg

a, p

ak su

ki hi

li ne

k un

i m as

si iv

ne , i

nt .-

s 7,

1– 9,

0 m

tu lb

ad k

un i 9

0 cm

. In

t. 5,

5– 5,

6; 6

,1 –6

,5 m

lõ he

li ne

. A lu

m in

e pi

ir ik

s te

ra v

li to

lo og

il in

e ko

nt ak

t.

1K

1, 9–

3, 5

2K

3,

5– 5,

2

3K

5, 2–

7, 6

4K

7, 6-

9, 0

S 1j

g

9, 0

9, 2

0, 2

10 0

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l,

sa vi

k as

.

S 1j

g

9, 2

13 ,2

4,

0 4,

0 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

pa ks

uk ih

il in

e ku

ni m

as si

iv ne

, h ar

va de

h aj

us at

e la

in ja

te k

at ke

nd li

ke d

om er

ii di

õh

uk es

te v

ah ek

ih ti

de ga

, p ür

ii di

ki rj

al in

e, le

id ub

ü ks

ik ui

d pü

ri id

ip es

as id

lä

bi m

õõ du

ga k

un i 1

,5 c

m , h

aj us

al t e

si ne

b ka

ve rn

e di

am ee

tr ig

a va

ld av

al t k

un i 0

,5

cm , ü

ks ik

ud k

un i 5

c m

. T ul

ba d

ku ni

5 5

cm . S

üg av

us e

su un

as s

av ik

us s

uu re

ne b.

A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

5K

9, 0–

11 ,1

6K

11 ,1

–1 3,

2

S 1j

g

13 ,2

15

,0

1, 8

10 0

D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 4.

k ih

t) , s

av ik

as ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, m

as si

iv ne

, tu

lb ad

k un

i 6 5

cm .

7K

13 ,2

–1 5,

0 K

as ul

ik u

ki hi

p ak

su s

ab so

lu ut

kõ rg

us en

i - 2,

5 m

o n

10 ,5

m (

in t.

1, 9–

12 ,4

m )

K as

ul ik

u ki

hi v

äl ja

tu le

k 10

,5 m

– 1

00 %

42

PUURAUK 4

43

P

uu ra

uk 5

S

üg av

us 1

5, 0

m

S uu

dm e

ab s

kõ rg

us 1

0, 45

m

V ee

ta se

m aa

pi nn

as t/

ab so

lu ut

kõ rg

us –

5 ,5

/5 ,0

m (

16 .0

6. 20

17 )

Q IV

0,

0 0,

3 0,

3 10

0 K

as vu

ki ht

.

gI II

jr

0, 3

1, 7

1, 4

10 0

L ok

aa lm

or ee

n, b

ee ž,

r oh

ke jä

m ed

a do

lo ki

vi pu

rr ug

a, ü

la os

as e

si ne

b ük

si ku

id

kr is

ta ll

ii ns

ei d

ve er

is ei

d.

S 1j

g

1, 7

3, 6

1, 9

1, 4

74

D ol

ok iv

i, h

al li

k as

k ol

la n

e, k

oh at

i s in

ak as

ha ll

id e

va he

ki ht

id eg

a, m

ik ro

- ku

ni p

is i-

kr is

ta ll

il in

e, k

es km

is ek

ih il

in e,

h ar

va de

p ru

un ik

at e

la in

ja te

õ hu

ke st

e ka

tk en

dl ik

e do

m er

ii di

v ah

ek ih

ti de

ga ,

ti he

, k og

u in

te rv

al l l

õh el

in e,

k oh

at i t

ük ki

de ks

. P

uu rs

üd am

ik e

tu lp

ad e

pi kk

us ed

v al

da va

lt 6

–1 0

cm .

9K L

1,

7– 5,

7

S 1j

g

3, 6

9, 7

6, 1

5, 9

97

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

e- ri

id i õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a,

ke sk

m is

e- k

un i p

ak su

ki hi

li ne

, t ih

e. I

nt er

va ll

it i o

n ki

vi m

i s av

ik us

e ri

ne v:

In

t. 3

,6 –5

,7 m

( 1.

k ih

t) –

p uh

ta m

d ol

ok iv

i, va

ld av

al t p

ak su

ki hi

li ne

, t ul

ba d

va ld

av al

t 10

-2 0

cm . A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

In

t. 5

,7 –9

,7 m

( 2.

k ih

t) –

s av

ik as

d ol

ok iv

i, ük

si ku

te p

ür ii

di pe

sa de

ga , e

ri ti

s av

ik as

in

t 5 ,7

–7 ,6

m , 8

,0 –8

,6 m

li ll

ak as

pr uu

ni de

la ik

ud eg

a, 8

,6 -9

,7 m

m

ud as

öö ja

kä ik

ud eg

a, p

ak su

ki hi

li ne

k un

i m as

si iv

ne , t

ul ba

d ku

ni 6

5 cm

. A lu

m in

e pi

ir te

ra v

li to

lo og

il in

e ko

nt ak

t.

10 K

L

5, 7–

9, 7

S 1j

g

9, 7

9, 9

0, 2

0, 1

50

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l,

sa vi

k as

.

S 1j

g

9, 9

13 ,4

3,

5 3,

5 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

pa ks

uk ih

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

i- de

ga , i

nt . 9

,9 –1

1, 8

m m

ud as

öö ja

kä ik

ud eg

a, p

ür ii

di ki

rj al

in e,

le id

ub ü

ks ik

ui d

pü ri

id i-

pe sa

si d,

in te

rv al

li a

lu m

in e

po ol

p ru

un id

e la

ik ud

eg a.

I nt

. 9 ,7

–1 0,

2 lõ

he li

ne . T

ul ba

d ku

ni 6

0 cm

. S üg

av us

e su

un as

s av

ik us

s uu

re ne

b. A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

11 K

L

9 ,7

–1 3,

4

S 1j

g

13 ,4

15

,0

1, 6

10 0

D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 4.

k ih

t) , s

av ik

as ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, m

as si

iv ne

, k oh

at i

pr uu

ni de

la ik

ud eg

a, t

ul ba

d ku

ni 8

5 cm

. 12

K L

13

,4 –1

5, 0

K as

ul ik

u ki

hi p

ak su

s ab

so lu

ut kõ

rg us

en i -

2, 5

m o

n 11

,3 m

( in

t. 1,

7– 13

,0 m

) K

as ul

ik u

ki hi

v äl

ja tu

le k

10 ,5

m –

9 3%

44

PUURAUK 5

45

P uu

ra uk

6

S üg

av us

1 5,

0 m

S

uu dm

e ab

s kõ

rg us

1 0,

24 m

V

ee ta

se m

aa pi

nn as

t/ ab

so lu

ut kõ

rg us

– 5

,4 /4

,8 m

( 16

.0 6.

20 17

) Q

IV

0, 0

0, 1

10 0

K as

vu ki

ht .

gI

II jr

0,

1 1,

0 0,

9 0,

7 78

L

ok aa

lm or

ee n,

b ee

ž, r

oh ke

jä m

ed a

do lo

ki vi

pu rr

ug a,

ü la

os as

e si

ne b

ük si

ku id

kr

is ta

ll ii

ns ei

d ve

er is

ei d.

S 1j

g

1, 0

2, 1

1, 1

1, 0

91

D ol

ok iv

i, h

al li

k as

k ol

la n

e, k

oh at

i s in

ak as

ha ll

id e

la ik

ud eg

a, m

ik ro

- ku

ni p

is i-

kr is

ta ll

il in

e, k

es km

is ek

ih il

in e,

h ar

va de

p ru

un ik

at e

la in

ja te

õ hu

ke st

e ka

tk en

dl ik

e do

m er

ii di

v ah

ek ih

ti de

ga ,

ti he

, i nt

.1 ,0

–1 ,7

m lõ

he li

ne , k

oh at

i t ük

ki de

ks , l

õh ed

e pi

nd ad

el r

än ik

ih t.

P uu

rs üd

am ik

e tu

lp ad

e pi

kk us

ed v

al da

va lt

5 -1

6 cm

.

16 K

1,

7– 3,

7

S 1j

g

2, 1

9, 3

7, 2

10 0

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

e- ri

id i õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a,

ke sk

m is

e- k

un i p

ak su

ki hi

li ne

, t ih

e. I

nt er

va ll

it i o

n ki

vi m

i s av

ik us

e ri

ne v:

In

t. 1

,7 –5

,4 m

( 1.

k ih

t) –

p uh

ta m

d ol

ok iv

i, va

ld av

al t p

ak su

ki hi

li ne

, t ul

ba d

va ld

av al

t >

20 c

m . A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

In

t. 5

,4 –9

,3 m

( 2.

k ih

t) –

s av

ik as

d ol

ok iv

i, ük

si ku

te p

ür ii

di pe

sa de

ga , e

ri ti

s av

ik as

in

t 6 ,8

–7 ,5

m ,

pa ks

uk ih

il in

e ku

ni m

as si

iv ne

, t ul

ba d

ku ni

4 8

cm . L

õh ed

7 ,9

–8 ,2

; 10

,6 –9

,3 m

, l õh

ep in

da de

l p ür

ii di

kr is

ta ll

id . A

lu m

in e

pi ir

te ra

v li

to lo

og il

in e

ko nt

ak t.

17 K

3,

7– 5,

4

18 K

5,

4– 7,

5

19 K

7,

5– 9,

4 S

1j g

9, 3

9, 4

0, 2

0, 1

50

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l.

S

1j g

9, 4

13 ,3

3,

9 3,

9 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

pa ks

uk ih

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

i- de

ga , i

nt . 9

,4 -1

1, 6

m m

ud as

öö ja

kä ik

ud eg

a, p

ür ii

di ki

rj al

in e,

ü ks

ik ut

e vä

ik es

te

ka ve

rn id

eg a,

l õh

ep in

da de

l i nt

1 0,

8- 11

,6 m

la us

al is

el t p

ür ii

di kr

is ta

ll e.

S üg

av us

el

12 ,3

m 4

c m

p ak

su ne

s av

ik a

do m

er ii

di v

ah ek

ih t.T

ul ba

d ku

ni 3

8 cm

. S üg

av us

e su

un as

s av

ik us

s uu

re ne

b. A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

20 K

9,

4– 11

,9

21

K

11 ,9

–1 3,

3

S 1j

g

13 ,3

15

,0

1, 7

1, 6

10 0

D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 4.

k ih

t) , s

av ik

as ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, m

as si

iv ne

, tu

lb ad

k un

i 6 5

cm .

22 K

13

,3 –1

5, 0

K as

ul ik

u ki

hi p

ak su

s ab

so lu

ut kõ

rg us

en i -

2, 5

m o

n 11

,7 m

( in

t. 1,

0– 12

,7 m

) K

as ul

ik u

ki hi

v äl

ja tu

le k

11 ,5

m –

9 8%

46

PUURAUK 6

47

P

uu ra

uk 7

S

üg av

us 1

5, 0

m

S uu

dm e

ab s

kõ rg

us 1

0, 03

m

V ee

ta se

m aa

pi nn

as t/

ab so

lu ut

kõ rg

us –

5 ,2

/4 ,8

m (

16 .0

6. 20

17 )

Q IV

0,

0 0,

2 0,

2 10

0 K

as vu

ki ht

.

gI II

jr

0, 2

1, 1

0, 9

0, 8

89

L ok

aa lm

or ee

n, b

ee ž,

jä m

ed at

e ko

ll ak

a do

lo ki

vi tü

kk id

eg a.

S 1j

g

1, 1

1, 6

0, 5

0, 4

80

D ol

ok iv

i, h

al li

k as

k ol

la n

e, k

oh at

i s in

ak as

ha ll

id e

la ik

ud eg

a, m

ik ro

- ku

ni p

is i-

kr is

ta ll

il in

e, k

es km

is ek

ih il

in e,

h ar

va de

p ru

un ik

at e

la in

ja te

õ hu

ke st

e ka

tk en

dl ik

e do

m er

ii di

v ah

ek ih

ti de

ga . P

uu rs

üd am

ik e

tu lp

ad e

pi kk

us ed

2 –5

c m

.

23 K

1,

1– 3,

1

S 1j

g

1, 6

8, 3

6, 7

6, 6

97

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

e- ri

id i õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a,

ke sk

m is

e- k

un i p

ak su

ki hi

li ne

, t ih

e. I

nt er

va ll

it i o

n ki

vi m

i s av

ik us

e ri

ne v:

In

t. 1

,6 –4

,6 m

( 1.

k ih

t) –

p uh

ta m

d ol

ok iv

i, pa

ks uk

ih il

in e,

in t.-

s 3,

3– 4,

6 m

m

as si

iv ne

tu lb

ad 5

0 cm

. A lu

m in

e pi

ir ü

le m

in ek

ul in

e.

In t.

4 ,6

–8 ,3

m (

2. k

ih t)

– s

av ik

as d

ol ok

iv i,

ük si

ku te

p ür

ii di

pe sa

de ga

, e ri

ti s

av ik

as

in t 4

,6 –6

,3 m

, pa

ks uk

ih il

in e

ku ni

m as

si iv

ne , t

ul ba

d ku

ni 1

m . A

lu m

in e

pi ir

te ra

v li

to lo

og il

in e

ko nt

ak t.

24 K

3,

1– 4,

6

25 K

4,

6– 6,

8

26 K

6,

8– 8,

5 S

1j g

8, 3

8, 5

0, 2

10 0

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l,

sa vi

n e.

S 1j

g

8, 5

13 ,1

4,

6 4,

6 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

m as

si iv

ne , h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a,

in te

rv al

li a

lu m

is es

p oo

le s

ük si

ku d

su ur

ed k

av er

ni d

lä bi

m õõ

du ga

k un

i 3 c

m , i

nt . 8

,9 –

9, 9

m m

ud as

öö ja

kä ik

ud eg

a, p

ür ii

di ki

rj al

in e,

S üg

av us

el 1

1, 1

m 4

c m

p ak

su ne

do

m er

ii di

v ah

ek ih

t. T

ul ba

d ku

ni 6

5 cm

. S üg

av us

e su

un as

s av

ik us

s uu

re ne

b.

A lu

m in

e pi

ir ü

le m

in ek

ul in

e.

27 K

8,

5– 11

,1

28

K

11 ,1

–1 3,

1

S 1j

g

13 ,1

15

,0

1, 9

10 0

D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 4.

k ih

t) , s

av ik

as ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, ü

ks ik

ut e

su ur

te

ka ve

rn id

eg a

ku ni

3 c

m ,

m as

si iv

ne ,

tu lb

ad k

un i 6

5 cm

. 29

K

13 ,1

–1 5,

0 K

as ul

ik u

ki hi

p ak

su s

ab so

lu ut

kõ rg

us en

i - 2,

5 m

o n

11 ,4

m (

in t.

1, 1–

12 ,5

m )

K as

ul ik

u ki

hi v

äl ja

tu le

k 11

,2 m

– 9

8%

48

PUURUAK 7

49

P

uu ra

uk 8

S

üg av

us 1

5, 0

m

S uu

dm e

ab s

kõ rg

us 9

,9 5

m

V ee

ta se

m aa

pi nn

as t/

ab so

lu ut

kõ rg

us –

5 ,1

/4 ,9

m (

16 .0

6. 20

17 )

Q IV

0,

0 0,

2 0,

2 10

0 K

as vu

ki ht

.

gI II

jr

0, 2

1, 1

0, 9

0, 8

89

L ok

aa lm

or ee

n, b

ee ž,

jä m

ed at

e ko

ll ak

a do

lo ki

vi tü

kk id

eg a.

S 1j

g

1, 1

1, 6

0, 5

10 0

D ol

ok iv

i, h

al li

k as

k ol

la n

e, k

oh at

i s in

ak as

ha ll

id e

la ik

ud eg

a, m

ik ro

- ku

ni p

is i-

kr is

ta ll

il in

e, k

es km

is ek

ih il

in e,

h ar

va de

p ru

un ik

at e

la in

ja te

õ hu

ke st

e ka

tk en

dl ik

e do

m er

ii di

v ah

ek ih

ti de

ga . P

uu rs

üd am

ik e

tu lp

ad e

pi kk

us ed

2 –5

c m

.

S 1j

g

1, 6

8, 1

6, 7

6, 6

97

D ol

ok iv

i, si

n ak

as h

al l,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

, k at

ke nd

li ke

d om

e- ri

id i õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a, h

or is

on ta

al -

ku ni

n õr

ga lt

la in

ja ki

hi li

se te

ks tu

ur ig

a,

ke sk

m is

e- k

un i p

ak su

ki hi

li ne

, t ih

e. I

nt er

va ll

it i o

n ki

vi m

i s av

ik us

e ri

ne v:

In

t. 1

,6 –4

,6 m

( 1.

k ih

t) –

p uh

ta m

d ol

ok iv

i, pa

ks uk

ih il

in e

ku ni

m as

si iv

ne , t

ul ba

d ku

ni 3

5 cm

. In

t. 1,

6- 2,

2 m

lõ he

li ne

. A lu

m in

e pi

ir ü

le m

in ek

ul in

e.

In t.

4 ,6

–8 ,1

m (

2. k

ih t)

– s

av ik

as d

ol ok

iv i,

er it

i s av

ik as

in t 4

,6 –6

,1 m

, pü

ri id

ip es

ad eg

a, in

t. 6,

4– 8,

1 m

m ud

as öö

ja kä

ik ud

eg a,

k oh

at i r

oo st

ek ar

va .

P ak

su ki

hi li

ne k

un i m

as si

iv ne

, t ul

ba d

ku ni

6 0

cm . A

lu m

in e

pi ir

te ra

v li

to lo

og il

in e

ko nt

ak t.

S 1j

g

8, 1

8, 2

0, 1

10 0

D om

er ii

t, s

in ak

as h

al l,

sa vi

n e.

S 1j

g

8, 2

13 ,1

4,

6 4,

6 10

0 D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 3.

k ih

t) , v

äh em

s av

ik as

k ui

la su

v do

lo ki

vi ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e,

m as

si iv

ne , h

ar va

de h

aj us

at e

la in

ja te

k at

ke nd

li ke

d om

er ii

di õ

hu ke

st e

va he

ki ht

id eg

a,

in te

rv al

li a

lu m

is es

p oo

le s

ük si

ku d

su ur

ed k

av er

ni d

lä bi

m õõ

du ga

k un

i 1 ,5

c m

, i nt

. 8,

9– 9,

9 m

m ud

as öö

ja kä

ik ud

eg a,

p ür

ii di

ki rj

al in

e, S

üg av

us el

1 0,

8 m

5 c

m p

ak su

ne

do m

er ii

di v

ah ek

ih t.

T ul

ba d

ku ni

7 0

cm . S

üg av

us e

su un

as s

av ik

us s

uu re

ne b.

A

lu m

in e

pi ir

ü le

m in

ek ul

in e.

S 1j

g

13 ,1

15

,0

1, 9

10 0

D

ol ok

iv i,

si n

ak as

h al

l ( 4.

k ih

t) , s

av ik

as ,

pi si

kr is

ta ll

il in

e, ti

he ,

m as

si iv

ne ,

tu lb

ad

ku ni

4 5

cm . I

nt . 1

4, 4–

14 ,5

; 1 4,

8– 15

,0 m

lõ he

li ne

.

K as

ul ik

u ki

hi p

ak su

s ab

so lu

ut kõ

rg us

en i -

2, 5

m o

n 11

,4 m

( in

t. 1,

1– 12

,5 m

) K

as ul

ik u

ki hi

v äl

ja tu

le k

11 ,3

m –

9 9%

K

ir je

ld as

T

. T uu

li ng

50

PUURAUK 8

51

Lisa 4

KILLUSTIKU FÜÜSIKALIS-MEHAANILISTE KATSETUSTE PROTOKOLLID

(lisa 6 lehel)

52

Akrediteeritud L036

Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja

Amet Labori peaspetsialist Nimi Regina Efremova /allkirjastatud digitaalselt/

Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed.

TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 IBAN: EE962200221015207729 Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Swedbank, kood 767 11216 Tallinn, Eesti [email protected] SWIT/ BIC: HABAEE2X Reg nr 10701123 www.teed.ee KMKR: EE100793262

KATSEPROTOKOLL NR 4047/17

11.08.2017 nr7-6.4/4558 Lk 1/2

Tellija: Eesti Geoloogiakeskus OÜ– Tiia Tuuling

Töö ülesanne: Täitematerjali proovide katsetamine

Proovid:

Objekt Nehatu Võtmise koht Nehatu K., Hanila vald, Läänemaa Võtmise aeg ja võtja Toomise aeg ja tooja 20.07.2017, Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ

1.08.2017 08:59, Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ

Tellija poolne tähistus Labori reg nr Dolokivi puursüdamiku tulbad, 1 KL PA 1 0,4-3,9 m 4322

Dolikivi puursüdamiku tulbad, 2 KL PA1 3,9-7,6 m 4323

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 3 KL PA1 7,6-11,4 m 4324

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 4 KL PA1 11,4-15,0 m 4325

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 5 KL PA 3 0,3-3,4 m 4326

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 6 KL PA 3 3,4-6,7 m 4327

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 7 KL PA 3 6,7-11,4 m 4328

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 8 KL PA 3 11,4-15,0 m 4329

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 9 KL PA 5 1,7-5,7 m 4330

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 10 KL PA 5 5,7-9,7 m 4331

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 11 KL PA 5 9,7-13,4 m 4332

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 12 KL PA 5 13,4-15,0 m 4333

Katsetamine ja tulemused

Katsete jaoks vajaliku fraktsiooni saamiseks purustati proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis.

1. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4322

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 36

2. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4323

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 35

3. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4324

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 33

53

Katseprotokolli nr 4047/17 lk 2/2

4. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4325

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 38

5. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4326

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 39

6. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4327

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 35

7. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4328

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 35

8. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4329

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 41

9. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4330

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 40

10. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4331

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 37

11. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4332

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 33

12. Täitematerjali purunemiskindlus Los Angelese trumlis EVS-EN 1097-2 Põhifraktsioon - 10/14 Reg nr 4333

Katsefraktsioon 10/14 Los Angelese tulemus, LA 37

54

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

kp404717.EestiGeoloogiakeskus.LA.docx 131 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Regina Efremova1 48406210255 11.08.2017 12:06:25 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

60743859197356862819373028485077819323

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 F5 C0 A2 D1 9E 1F 70 74 14 8C E1 50 58 E4 E7 2E 18 C4 B8 92 0B 3E 9D 2C 14 EA 3F 4B 98 15 7B 44

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

55

Akrediteeritud L036

Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja

Amet Labori peaspetsialist Nimi Märt Hain /allkirjastatud digitaalselt/

Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed.

TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 IBAN: EE962200221015207729 Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Swedbank, kood 767 11216 Tallinn, Eesti [email protected] SWIT/ BIC: HABAEE2X Reg nr 10701123 www.teed.ee KMKR: EE100793262

KATSEPROTOKOLL NR 4483/17

22.08.2017 nr 7-6.4/5013 Lk 1/2

Tellija: Eesti Geoloogiakeskus OÜ– Tiia Tuuling

Töö ülesanne: Täitematerjali proovide katsetamine

Proovid:

Objekt Nehatu Võtmise koht Nehatu K., Hanila vald, Läänemaa Võtmise aeg ja võtja Toomise aeg ja tooja 20.07.2017, - Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ

01.08.2017 08:59, Tiia Tuuling, Eesti Geoloogiakeskus OÜ

Tellija poolne tähistus Labori reg nr Dolokivi puursüdamiku tulbad, 1 KL PA 1 0,4-3,9 m 4322

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 2 KL PA1 3,9-7,6 m 4323

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 3 KL PA1 7,6-11,4 m 4324

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 4 KL PA1 11,4-15,0 m 4325

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 5 KL PA 3 0,3-3,4 m 4326

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 6 KL PA 3 3,4-6,7 m 4327

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 7 KL PA 3 6,7-11,4 m 4328

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 8 KL PA 3 11,4-15,0 m 4329

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 9 KL PA 5 1,7-5,7 m 4330

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 10 KL PA 5 5,7-9,7 m 4331

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 11 KL PA 5 9,7-13,4 m 4332

Dolokivi puursüdamiku tulbad, 12 KL PA 5 13,4-15,0 m 4333

Katsetamine ja tulemused

Külmakindluse katse jaoks vajaliku fraktsiooni saamiseks purustati proov eelnevalt laboratoorses lõugpurustis.

1. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4322

Külmakindlus, F (%) 2,2 Katsefraktsioon (mm) 8/16

2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4323

Külmakindlus, F (%) 8,8 Katsefraktsioon (mm) 8/16

3. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4324

Külmakindlus, F (%) 5,5 Katsefraktsioon (mm) 8/16

56

Katseprotokolli nr 4483/17 lk 2/2 4. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4325

Külmakindlus, F (%) 11,9 Katsefraktsioon (mm) 8/16

5. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4326

Külmakindlus, F (%) 7,2 Katsefraktsioon (mm) 8/16

6. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4327

Külmakindlus, F (%) 5,5 Katsefraktsioon (mm) 8/16

7. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4328

Külmakindlus, F (%) 6,9 Katsefraktsioon (mm) 8/16

8. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4329

Külmakindlus, F (%) 16,0 Katsefraktsioon (mm) 8/16

9. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4330

Külmakindlus, F (%) 2,6 Katsefraktsioon (mm) 8/16

10. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4331

Külmakindlus, F (%) 15,3 Katsefraktsioon (mm) 8/16

11. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4332

Külmakindlus, F (%) 8,5 Katsefraktsioon (mm) 8/16

12. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees EVS-EN 1367-1 Reg nr 4333

Külmakindlus, F (%) 14,9 Katsefraktsioon (mm) 8/16

57

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

kp448317.EestiGeoloogiakeskus.Fdest.docx 131 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Märt Hain1 35905230250 22.08.2017 14:30:53 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

89114280356065476062072958061433846747

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 79 DC 20 23 81 A8 66 DA 1C DB 37 8F 9C D3 18 CA BA 29 01 8C 94 53 F2 8C 82 8F EC 21 CF 25 A3 8F

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

58

Lisa 5

Proovi Pa nr Proovi Proovi LA LA tegur* LA Külma- F*pr. Külmakindl nr. intervall, pikkus, tegur pr.pikkus kateg. kindlus pikkus kateg

m m F

1KL pa 1 1,0-3,9 2,9 36 104,4 LA 40 2,2 6,38 F4

2KL pa 1 3,9-5,6 1,7 35 59,5 LA 35 8,8 14,96 -

pa keskm 4,6 36 163,9 LA 40 4,6 21,3 -

5KL pa 3 0,4-3,4 3,0 39 117 LA 40 7,2 21,6 -

6KL pa 3 3,4-4,4 1,0 35 35 LA 35 5,5 5,5 -

pa keskm 4,0 38 152,0 LA 40 6,8 27,1

9KL pa 5 1,7-5,7 4,0 40 160 LA 40 2,6 10,4 F4

pa keskm 4,0 40 160,0 LA 40 2,6 10,4 -

1. ploki kaalutud keskmine 12,6 38 475,9 LA 40 4,7 58,8 -

2KL pa 1 5,6-7,6 2,0 35 70 LA 35 8,8 17,6 -

3KL pa 1 7,6-11,4 3,8 33 125,4 LA 35 5,5 20,9 -

4KL pa 1 11,4-12,9 1,5 38 57 LA 40 11,9 17,85 -

pa keskm 7,3 35 252,4 LA 35 7,7 56,4 -

6KL pa 3 4,4-6,7 2,3 35 80,5 LA 35 5,5 12,65 -

7KL pa 3 6,7-11,4 4,7 35 164,5 LA 35 6,9 32,43 -

8KL pa 3 11,4-11,7 0,3 41 12,3 LA 45 16,0 4,8 -

pa keskm 7,3 35 257,3 LA 35 6,8 49,9

10KL pa 5 5,7-9,7 4,0 37 148 LA 40 15,3 61,2 -

11KL pa 5 9,7-13,0 3,3 33 108,9 LA 35 8,5 28,05 -

pa keskm 7,3 35 256,9 LA 40 12,2 89,3 -

2. ploki kaalutud keskmine 21,9 35,0 766,6 LA 35 8,9 195,5 -

Koostas T. Tuuling

1. plokk (veepealne)

2. plokk (veealune)

Killustiku purunemis- ja külmakindluse keskmiste näitajate arvutus plokkides

59

Lisa 6

Kadaka tee 82, 12618, Tallinn tel. 6 720 074/ 52 562 98

Tellija:

Objekt:

Peenendusaste 0,07mm

Tellimus T17-103

Kuupäev:

Jrk.nr. Proovi Pr.võtm. Sügavus CaO MgO Lah.jääk

nr. koht m % % %

1 1K pa 4 1,9-3,5 27,14 20,10 9,40

2 2K 3,5-5,2 27,15 19,29 8,25

3 3K 5,2-7,6 25,06 17,28 15,30

4 4K 7,6-9,0 25,40 17,59 14,32

5 5K 9,0-11,1 25,58 18,16 13,00

6 6K 11,1-13,2 26,17 18,00 12,56

7 7K 13,2-15,0 24,13 17,20 17,18

8 8K pa 2 0,4-1,5 27,14 18,87 9,60

9 9K 1,5-3,5 26,68 19,12 10,22

10 10K 3,5-5,2 24,36 16,78 18,04

11 11K 5,2-7,1 24,94 17,45 15,16

12 12K 7,1-9,4 26,68 18,37 11,63

13 13K 9,4-11,6 26,10 17,54 14,64

14 14K 11,6-13,3 23,14 16,45 19,26

15 15K 13,3-15,0 22,45 15,24 22,92

16 16K pa 6 1,7-3,7 27,84 19,79 7,44

17 17K 3,7-5,4 27,72 19,46 8,50

18 18K 5,4-7,5 24,48 17,12 17,32

19 19K 7,5-9,4 24,59 17,37 16,70

20 20K 9,4-11,9 25,92 17,91 12,80

21 21K 11,9-13,3 25,40 17,87 14,80

22 22K 13,3-15,0 24,94 16,20 17,96

23 23K pa 7 1,1-3,1 27,38 20,04 8,34

24 24K 3,1-4,6 27,20 19,42 9,02

25 25K 4,6-6,8 23,66 16,37 19,34

26 26K 6,8-8,5 26,04 18,13 12,79

27 27K 8,5-11,1 25,40 16,45 16,40

28 28K 11,1-13,1 24,71 17,37 16,16

29 29K 13,1-15,0 23,32 16,45 19,78

Määramispiir 1,10 1,40

StandardElement

Lahustumatu jääk

Meetod

MgO

CaO tiitrimine

tiitrimine

S. Safonova

EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L093

KEEMILISE ANALÜÜSI TULEMUSED.

10-1115, Nehatu

Rakendusgeoloogia osakond

Materjal: dolokivi

13.09.2017

STT-4

STT-4kaalanalüüs

Analüütik: N.Stepantšenko

Mare Kalkun

labori juhataja

60

Lisa 7

Proovi Pa Proovi Proovi CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr. nr intervall pikkus, m % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus 1K pa 4 1,9-3,5 1,6 27,14 43,42 20,10 32,16 9,40 15,04 2K pa 4 3,5-5,2 1,7 27,15 46,16 19,29 32,79 8,25 14,03 3K pa 4 5,2-7,6 2,4 25,06 60,14 17,28 41,47 15,30 36,72 4K pa 4 7,6-9,0 1,4 25,40 35,56 17,59 24,63 14,32 20,05 5K pa 4 9,0-11,1 2,1 25,58 53,72 18,16 38,14 13,00 27,30 6K pa 4 11,1-13,2 2,1 26,17 54,96 18,00 37,80 12,56 26,38 7K pa 4 13,2-15,0 1,8 24,13 43,43 17,20 30,96 17,18 30,92

Pa min 24,13 17,20 8,25 Pa max 27,15 20,10 17,18 Pa kaalutud keskm 13,1 25,76 337,39 18,16 237,95 13,01 170,43

8K pa 2 0,4-1,5 1,1 27,14 29,85 18,87 20,76 9,60 10,56 9K pa 2 1,5-3,5 2,0 26,68 53,36 19,12 38,24 10,22 20,44

10K pa 2 3,5-5,2 1,7 24,36 41,41 16,78 28,53 18,04 30,67 11K pa 2 5,2-7,1 1,9 24,94 47,39 17,45 33,16 15,16 28,80 12K pa 2 7,1-9,4 2,3 26,68 61,36 18,37 42,25 11,63 26,75 13K pa 2 9,4-11,6 2,2 26,10 57,42 17,54 38,59 14,64 32,21 14K pa 2 11,6-13,3 1,7 23,14 39,34 16,45 27,97 19,26 32,74 15K pa 2 13,3-15,0 1,7 22,45 38,17 15,24 25,91 22,92 38,96

Pa min 22,45 15,24 9,60 Pa max 27,14 19,12 22,92 Pa kaalutud keskm 14,6 25,23 368,30 17,49 255,39 15,15 221,14

16K pa 6 1,7-3,7 2,0 27,84 55,68 19,79 39,58 7,44 14,88 17K pa 6 3,7-5,4 1,7 27,72 47,12 19,46 33,08 8,50 14,45 18K pa 6 5,4-7,5 2,1 24,48 51,41 17,12 35,95 17,32 36,37 19K pa 6 7,5-9,4 1,9 24,59 46,72 17,37 33,00 16,70 31,73 20K pa 6 9,4-11,9 2,5 25,92 64,80 17,91 44,78 12,80 32,00 21K pa 6 11,9-13,3 1,4 25,40 35,56 17,87 25,02 14,80 20,72 22K pa 6 13,3-15,0 1,7 24,94 42,40 16,20 27,54 17,96 30,53

Pa min 24,48 16,20 7,44 Pa max 27,84 19,79 17,96 Pa kaalutud keskm 13,3 25,84 343,69 17,97 238,95 13,59 180,68

23K pa 7 1,1-3,1 2,0 27,38 54,76 20,04 40,08 8,34 16,68 24K pa 7 3,1-4,6 1,5 27,20 40,80 19,42 29,13 9,02 13,53 25K pa 7 4,6-6,8 2,2 23,66 52,05 16,37 36,01 19,34 42,55 26K pa 7 6,8-8,5 1,7 26,04 44,27 18,13 30,82 12,79 21,74 27K pa 7 8,5-11,1 2,6 25,40 66,04 16,45 42,77 16,40 42,64 28K pa 7 11,1-13,1 2,0 24,71 49,42 17,37 34,74 16,16 32,32 29K pa 7 13,1-15,0 1,9 23,32 44,31 16,45 31,26 19,78 37,58

Pa min 23,32 16,37 8,34 Pa max 27,38 20,04 19,78 Pa kaalutud keskm 13,9 25,30 351,65 17,61 244,81 14,90 207,04

Koostas T. Tuuling

Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus puuraukude lõikes

61

Lisa 8

Proovi Pa Proovi Proovi CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr. nr intervall pikkus, m % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus

1K pa 4 1,9-3,5 1,6 27,14 43,42 20,10 32,16 9,40 15,04 2K pa 4 3,5-5,2 1,7 27,15 46,16 19,29 32,79 8,25 14,03 8K pa 2 0,4-1,5 1,1 27,14 29,85 18,87 20,76 9,60 10,56 9K pa 2 1,5-3,5 2,0 26,68 53,36 19,12 38,24 10,22 20,44

16K pa 6 1,7-3,7 2,0 27,84 55,68 19,79 39,58 7,44 14,88 17K pa 6 3,7-5,4 1,7 27,72 47,12 19,46 33,08 8,50 14,45 23K pa 7 1,1-3,1 2,0 27,38 54,76 20,04 40,08 8,34 16,68 24K pa 7 3,1-4,6 1,5 27,20 40,80 19,42 29,13 9,02 13,53

min 26,68 18,87 7,44 max 27,84 20,10 10,22 kaalutud keskmine 13,6 27,29 371,16 19,55 265,82 8,79 119,61

3K pa 4 5,2-7,6 2,4 25,06 60,14 17,28 41,47 15,30 36,72 4K pa 4 7,6-9,0 1,4 25,40 35,56 17,59 24,63 14,32 20,05

10K pa 2 3,5-5,2 1,7 24,36 41,41 16,78 28,53 18,04 30,67 11K pa 2 5,2-7,1 1,9 24,94 47,39 17,45 33,16 15,16 28,80 18K pa 6 5,4-7,5 2,1 24,48 51,41 17,12 35,95 17,32 36,37 19K pa 6 7,5-9,4 1,9 24,59 46,72 17,37 33,00 16,70 31,73 25K pa 7 4,6-6,8 2,2 23,66 52,05 16,37 36,01 19,34 42,55 26K pa 7 6,8-8,5 1,7 26,04 44,27 18,13 30,82 12,79 21,74

min 23,66 16,37 12,79 max 26,04 18,13 19,34 kaalutud keskmine 15,3 24,77 378,95 17,23 263,57 16,25 248,63

5K pa 4 9,0-11,1 2,1 25,58 53,72 18,16 38,14 13,00 27,30 6K pa 4 11,1-13,2 2,1 26,17 54,96 18,00 37,80 12,56 26,38

12K pa 2 7,1-9,4 2,3 26,68 61,36 18,37 42,25 11,63 26,75 13K pa 2 9,4-11,6 2,2 26,10 57,42 17,54 38,59 14,64 32,21 20K pa 6 9,4-11,9 2,5 25,92 64,80 17,91 44,78 12,80 32,00 21K pa 6 11,9-13,3 1,4 25,40 35,56 17,87 25,02 14,80 20,72 27K pa 7 8,5-11,1 2,6 25,40 66,04 16,45 42,77 16,40 42,64 28K pa 7 11,1-13,1 2,0 24,71 49,42 17,37 34,74 16,16 32,32

min 24,71 16,45 11,63 max 26,68 18,37 16,40 kaalutud keskmine 17,2 25,77 443,28 17,68 304,08 13,97 240,31

7K pa 4 13,2-15,0 1,8 24,13 43,43 17,20 30,96 17,18 30,92 14K pa 2 11,6-13,3 1,7 23,14 39,34 16,45 27,97 19,26 32,74 15K pa 2 13,3-15,0 1,7 22,45 38,17 15,24 25,91 22,92 38,96 22K pa 6 13,3-15,0 1,7 24,94 42,40 16,20 27,54 17,96 30,53 29K pa 7 13,1-15,0 1,9 23,32 44,31 16,45 31,26 19,78 37,58

min 22,45 15,24 17,18 max 24,94 17,20 22,92 kaalutud keskmine 8,8 23,60 207,64 16,32 143,63 19,40 170,74

Koostas T. Tuuling

4. kiht

Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus litoloogiliste erimite lõikes

1. kiht (+hallikaskollane dolokivi)

2. kiht

3. kiht

62

Lisa 9

Proovi Pa Proovi Proovi CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr. nr intervall, m pikkus, m % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus

1K pa 4 1,9-3,5 1,6 27,14 43,42 20,10 32,16 9,40 15,04 2K pa 4 3,5-5,1 1,6 27,15 43,44 19,29 30,86 8,25 13,20 8K pa 2 0,4-1,5 1,1 27,14 29,85 18,87 20,76 9,60 10,56 9K pa 2 1,5-3,5 2,0 26,68 53,36 19,12 38,24 10,22 20,44

10K pa 2 3,5-5,1 1,6 24,36 38,98 16,78 26,85 18,04 28,86 16K pa 6 1,7-3,7 2,0 27,84 55,68 19,79 39,58 7,44 14,88 17K pa 6 3,7-5,4 1,7 27,72 47,12 19,46 33,08 8,50 14,45 23K pa 7 1,1-3,1 2,0 27,38 54,76 20,04 40,08 8,34 16,68 24K pa 7 3,1-4,6 1,5 27,20 40,80 19,42 29,13 9,02 13,53 25K pa 7 4,6-5,2 0,6 23,66 14,20 16,37 9,82 19,34 11,60

1. ploki min 23,66 16,37 7,44 1. ploki max 27,84 20,10 19,34 1. ploki kaalutud keskmine 15,7 26,85 421,61 19,14 300,56 10,14 159,25

2K pa 4 5,1-5,2 0,1 27,15 2,72 19,29 1,93 8,25 0,83 3K pa 4 5,2-7,6 2,4 25,06 60,14 17,28 41,47 15,30 36,72 4K pa 4 7,6-9,0 1,4 25,40 35,56 17,59 24,63 14,32 20,05 5K pa 4 9,0-11,1 2,1 25,58 53,72 18,16 38,14 13,00 27,30 6K pa 4 11,1-12,4 1,3 26,17 34,02 18,00 23,40 12,56 16,33

10K pa 2 5,1-5,2 0,1 24,36 2,44 16,78 1,68 18,04 1,80 11K pa 2 5,2-7,1 1,9 24,94 47,39 17,45 33,16 15,16 28,80 12K pa 2 7,1-9,4 2,3 26,68 61,36 18,37 42,25 11,63 26,75 13K pa 2 9,4-11,6 2,2 26,10 57,42 17,54 38,59 14,64 32,21 14K pa 2 11,6-12,4 0,8 23,14 18,51 16,45 13,16 19,26 15,41 18K pa 6 5,4-7,5 2,1 24,48 51,41 17,12 35,95 17,32 36,37 19K pa 6 7,5-9,4 1,9 24,59 46,72 17,37 33,00 16,70 31,73 20K pa 6 9,4-11,9 2,5 25,92 64,80 17,91 44,78 12,80 32,00 21K pa 6 11,9-12,7 0,8 25,40 20,32 17,87 14,30 14,80 11,84 25K pa 7 5,2-6,8 1,6 23,66 37,86 16,37 26,19 19,34 30,94 26K pa 7 6,8-8,5 1,7 26,04 44,27 18,13 30,82 12,79 21,74 27K pa 7 8,5-11,1 2,6 25,40 66,04 16,45 42,77 16,40 42,64 28K pa 7 11,1-12,5 1,4 24,71 34,59 17,37 24,32 16,16 22,62

2. ploki min 23,14 16,37 8,25 2. ploki max 27,15 19,29 19,34 2. ploki kaalutud keskmine 29,2 25,32 739,28 17,48 510,52 14,93 436,09

Koostas T. Tuuling

1. plokk (veepealne)

2. plokk (veealune)

Kivimi keskmise keemilise koostise arvutus plokkide lõikes

63

P a.

S uu

dm e

K as

u li

k

nr .

ab s.

ko kk

u la

su m

i k

ih t

kõ rg

., ka

sv u-

m o-

ab s.

k ok

k u

m ki

ht re

en ,

kõ rg

us pa

ks us

la m

am pa

ks us

la m

am (l

am am

in i

m aa

- ab

s

-2 ,5

m )

pi nn

as t

kõ rg

us ,

P a

1 10

,4 2

0, 4

0, 2

10 ,0

5, 2

4, 8

7, 3

-2 ,5

12 ,5

5, 7

4, 7

P a

2 9,

88 0,

4 0,

2 0,

2 9,

5 4,

7 4,

8 7,

3 -2

,5 12

,0 5,

2 4,

7 P

a 3

9, 23

0, 4

0, 1

0, 3

8, 8

4, 0

4, 8

7, 3

-2 ,5

11 ,3

4, 6

P a

4 9,

89 1,

9 0,

3 1,

6 8,

0 3,

2 4,

8 7,

3 -2

,5 10

,5 5,

1 4,

8 P

a 5

10 ,4

5 1,

7 0,

3 1,

4 8,

8 4,

0 4,

8 7,

3 -2

,5 11

,3 5,

5 5,

0 P

a 6

10 ,2

4 1,

0 0,

1 0,

9 9,

2 4,

4 4,

8 7,

3 -2

,5 11

,7 5,

4 4,

8 P

a 7

10 ,0

3 1,

1 0,

2 0,

9 8,

9 4,

1 4,

8 7,

3 -2

,5 11

,4 5,

2 4,

8 P

a 8

9, 95

1, 1

0, 2

0, 9

8, 9

4, 1

4, 8

7, 3

-2 ,5

11 ,4

5, 1

4, 9

A ri

tm .

1, 00

0, 20

0, 80

9, 01

4, 21

4, 8

7, 30

-2 ,5

11 ,5

1 5,

2 4,

8 ke

sk m

.

S ur

fe r1

0 1,

08 0,

88 4,

26 11

,5 6

ar vu

ta tu

na

K oo

st as

T . T

uu li

ng

(v ee

p ea

ln e)

(v ee

al u

n e)

V ee

t a se

, m

16 .0

6. 20

17

K at

te -

ja k

as u

li k

u k

ih i p

ak su

se d

p u

u ra

u k

u d

es

K at

te k

ih t,

m

se al

hu lg

as 1.

p lo

k k

2.

p lo

k k

K as

u li

k k

ih t,

m (

tä it

ed ol

ok iv

i)

Lisa 10

64

Lisa 11 Mahtude arvutus programmis Surfer10

1. ploki täitedolokivi varu (veepealne)

Wed Oct 18 16:26:11 2017 Upper Surface Grid File Name: U:\tiiat\NEHATU SURFER\aluspõhja pealis UR bln.grd Grid Size: 1169 rows x 1069 columns X Minimum: 479710 X Maximum: 480244 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6492550 Y Maximum: 6493134 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 7.9904276618249 Z Maximum: 10.026460264818 Lower Surface Level Surface defined by Z = 4.8 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 546786.86093273 Simpson's Rule: 546791.70855395 Simpson's 3/8 Rule: 546783.12641453 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 546786.86093274 Negative Volume [Fill]: 0 Net Volume [Cut-Fill]: 546786.86093274 1. ploki maht (täitedolokivi aktiivne tarbevaru) on 547 tuh m3. Arvutusel on kasutatud tarkvara: Surfer Version 10 Golden Software, Kriging meetodit. Arvutas T. Tuuling

65

Lisa 11 järg Kattekihi mahu arvutus

Wed Oct 18 16:42:25 2017 Upper Surface Grid File Name: U:\tiiat\NEHATU SURFER\UR maapind.grd Grid Size: 1169 rows x 1069 columns X Minimum: 479710 X Maximum: 480244 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6492550 Y Maximum: 6493134 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 8.5048666877227 Z Maximum: 11.240430565756 Lower Surface Grid File Name: U:\tiiat\NEHATU SURFER\aluspõhja pealis UR bln.grd Grid Size: 1169 rows x 1069 columns X Minimum: 479710 X Maximum: 480244 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6492550 Y Maximum: 6493134 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 7.9904276618249 Z Maximum: 10.026460264818 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 138116.98541773 Simpson's Rule: 138116.94093967 Simpson's 3/8 Rule: 138116.95217662 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 138146.51650444 Negative Volume [Fill]: 29.531086706881 Net Volume [Cut-Fill]: 138116.98541773 Kattekihi maht on 138 tuh m3. Arvutusel on kasutatud tarkvara: Surfer Version 10 Golden Software, Kriging meetodit. Arvutas T. Tuuling

66

! " # $ % % $ & ' ' ( ) ! * ! * " ) + % ( , - * . * # / ) # 0 1 1 2 3 2 4 5 5 6 7 8 9 4 1 : 9 6 1 ; < = > ? @ A B C D E @ F G F F E H > F D > ? F A BI J K . % - ' L M N O ) * * ! # . P $ - & ' $Q R R S T U V W % # % ( # $ X Y T T Z [ \ R ] ^ - _ ` * * ) X * ) - Ma a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a a aN L b c % # d * e I ` & ( N c # % % # & - d * f ` I ( ( & - , c & # % % # % g gh i c $ # & , # * f ` I % ' _ ) i c , ' # # ( , g ` P - 'j k l m % # % ! d * e I ` & % - & ! * * $ # , M ! h n , # ' % # , * f ` I ( ( $` I b i n & # # % o [ [ p [ q [ p r r s e I ` & , ( - N I t n # ' % # % ! d * f ` I $ ( % - ,N I i n % # % , ( g f ` I $ $ $h I t i n u # % * f ` I ( ( , - L h I t n , ( % # ' # & % g g ! * * $ # M ! ! v p ] o [ Z U ] R s # $ & * f ` I % ' ( " # ! # & % g f ` I ( ( , - _ " # ! % # , & M ! ! L $ # * f ` I % ' ,` I i # , ! d * ` P - w P " h I i & # & * ^ L * ) X I i # ( g P ` - N f ` I & $Q R x V y T T o & , # % o [ [ p [ q [ p r r s e I ` &z T Z V R s o Z [ [ ] x ] U s ' M ! P ` - N f ` I $ ${ | T } x S [ x s \ V R s ~ u & gw ` V [ p U T R g{ \ T x s \ [ \ R ] T T Z [ q R ] U x o R R p R [ o Z U ] x \ U U Z x \ R ] U U \ ] x \ U [ p [ s s U Z V V U \ R ] W % # % ( # $^ M " ! ! . % & # % ( # $ q [ p r r s x \ R ] W % ' # % ( # $ q [ p r r \ x o W N # J " _ " O

Lisa 12

67

Topotööde seletuskiri

1. Käesoleva töö objektiks on Lääne maakonnas, Hanila vallas asuv Nehatu geoloogilise uuringu ala. 2. Mõõdistamise välitööd on läbi viidud juunis 2017.a. 3. Töö tellija on Olar Järvloo Talu. 4. Töö on teostatud L`EST 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud Balti süsteemis. Koordinaadid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga GPS püsijaamade võrgu GeoNet vahendusel. Nimetatud püsivõrgu haldaja on OÜ Geosoft. 5. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud:

5.1 GPS RTK liikuvjaamaga Trimble R8 komplektis väliarvutiga TSC2, mille mõõdistamise plaaniline täpsus on horisontaalselt koordinaatide määramisel +/- 5mm + 0,5ppm, kõrguslikult +/-10mm + 1ppm. GPS tööjaama lubatud maksimaalne vahemaa püsijaamast on tehniliste tingimuste järgi 35km. Liikuvjaam on eelnevalt kontrollitud riikliku põhivõrgupunkti (tihendusvõrk) Nehatu (401) mõõdistamise ja täpsusandmete võrdlemise teel. Saadud mõõtmistulemused vastasid Maapõueseaduses §76 p 7 antud täpsusandmetele. 5.2 Elektrontahhümeetriga Leica TC 705 GPS punktidelt polaarselt või nendelt punktidelt lähtuvate kuni kaheastmeliste lahtiste teodoliitkäikude käänupunktidelt polaarviisil. Elektrontahhümeeter on nõuetekohaselt kontrollitud ja justeeritud. Mõõdistamistäpsus 2mm + 2ppm.

Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. Geodeetilises andmekogus esitatud andmed punktile Nehatu (401): Nimi x y H Nehatu 6492937,525 479744,044 10,355

Mõõdistatud riiklik põhivõrgupunkt (tihendusvõrk) Nehatu (401) 26.06.2017. a: x y H Aeg Mõõtmisviis 6492937,513 479744,046 10,381 10.05 Erinevus: -0,012 m +0,002 m +0,026 m

0m5s, mõõtmiste arv: 5; (QC 1& QC 2)

6492937,516 479744,050 10,382 17.20 Erinevus: -0,009 m +0,006 m +0,027 m

0m5s, mõõtmiste arv: 5; (QC 1& QC 2)

Mõõdistatud riiklik põhivõrgupunkt (tihendusvõrk) Nehatu (401) 27.06.2017. a: x y H Aeg Mõõtmisviis 6492937,528 479744,053 10,377 9.55 Erinevus: +0,003 m +0,009 m +0,022 m

0m5s, mõõtmiste arv: 5; (QC 1& QC 2)

6492937,535 479744,037 10,384 16.45 Erinevus: +0,010 m -0,007 m +0,029 m

0m5s, mõõtmiste arv: 5; (QC 1& QC 2)

Lisa 13

68

6. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud GPS liikuvjaamaga otse. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. 7. Andmete arvutitöötlemisel kasutati Trimble TSC2 vastavat GIS tarkvara. Plaani koostamisel on kasutatud tarkvara Microstation V8 ja samakõrgusjoonte arvutamiseks Microstationi lisatarkvara Terramodeler. Tallinnas Sven Kärber 28.08.2017.a. Mäeinsener, tase 6 Kutsetunnistuse nr. 123678

69

Lisa 14

PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT

(lisa 6 lehel)

70

PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE

AKT

Objekti nimetus: Nehatu uuringuruum. Puuraukude asukohad: Läänemaa, Hanila vald, Nehatu küla, katastriüksus Mihkli (tunnus 19502:001:0058), Nehatu uuringuruumi piires. Puuraukude rajamise aeg: puuraugud rajati 2017.a. mais-juunis. Puuraugud: 8 puuraukusügavusega 15 m puuriti iseliikuva puuragregaadiga PBU-2. Puuraugud rajati südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaari setetes oli 132 mm ja karbonaatkivimeis 112 mm. Staatiline veepind puuraugus maapinnast (mõõdetud 16. juunil 2017.a.): andmed on esitatud alljärgnevas tabelis

Pa nr 1 2 3 4 5 6 7 8

Pa süg., m 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0 15,0

Veetase, m

16.06.2017 5,7 5,2 4,6 5,1 5,5 5,4 5,2 5,1

01.09.2017 7,3 6,9 6,3 6,7 7,2 7,2 6,8 6,6 Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud. Likvideerimise aeg ja moodus: puuraugud likvideeriti 25. sept. 2017.a. Puuraukude veealune osa täideti Raatsiotsa kruusakarjäärist pärit purukruusaga diameetriga 0/32 mm, veetasemest kõrgemal tsemendi seguga. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Uuringuloa valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Olar Järvloo Olar Järvloo talu

Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloog Maaomanikud /allkirjastatud digitaalselt/ Olar Järvloo /allkirjastatud digitaalselt/ Malle Järvloo

71

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

PA kataloog.pdf 10 KB

Puuraukude likvideerimise akt.pdf 19 KB

Nehatu puuraukude asendiplaan.pdf 1.2 MB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Tiia Tuuling1 46305280259 28.09.2017 12:26:49 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

14118043062757821278421927661987261151

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FA A2 2B 3D 5B 57 76

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 56 89 52 5E DC AA 85 DA 50 44 50 59 BE EF 30 F7 E5 7B 2D 10 CD 41 F6 EB 9F EB 98 A5 26 DC 8C 3A

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Olar Järvloo2 36006086529 28.09.2017 13:38:32 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

28420120311964028310788584243104054768

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 99 C2 79 16 48 0A 40 82 F3 BE 32 17 F7 E0 92 73 6D 66 C3 7C 0D E8 D8 DE E4 2E 22 77 F6 FE 8E BF

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Malle Järvloo3 46301036512 28.09.2017 13:39:14 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

128874628703230606090644065933858489217 72

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 44 9C 03 86 F8 41 47 C8 24 B5 9A 31 8A 5D 99 26 07 60 37 25 35 D7 E4 F3 71 D9 D 0 AC 01 B4 1C 3A

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

73

! " # $ % & & ! ' & ! & & ( ) * + , - . . * / . . * 0 1 2 , . 3 * 4 ) 5 4 ( 6 & 7 8 ' & & 9 : ; < & = = = = = = 9 > = = & = = ! : ? ! 9 & = ! ' & & 9 3 , . 3 @ 3 A , 7 8 7 # 6 ; < & = 1 . 1 , B C - - . 9 & & & D & : & ? & : : & & 9 & ! = = : = ? & : E F G H I F H F J J F K L M IN H O L O K L P F L M J J M K Q R S T U V T T Q V T T S W X Y = = & = = ! ; < & = = = = = = 9 & Z & : : = = = : & [ \ ] 7 7 : & < ? = & " = " % 9 & C ^ _ ` a _ b C / ^ C c ! " " $ % & & ! _ , A * d e f f 3 * d e f , . 3 * 5 g ) ) 4 6 6 & : = : ] = = 2 A @ . h] = = > = = & = = ! : ? ! 9 & & : : Z & & = ! : & 9 & = i A A f e 2 C ^ _ ` a _ b C / ^ C c * A @ . j : & = : k & k = = : = Z &9 & & 9 & & & = 6 > : ] = = > = = & = = ! : ? ! 9 & < & : & Z & = = = = = 9 > 7 > = = & = =& Z & ? & < 9 = : 9 & Z = = Y 1 3 f 3 1 @ l - B e * f , , e e , 2 l 1 f 3 f e , h d = = & = 3 f . - 3 _ 1 1 2 - - 1 l - 1 l 1 1 3 , 1 m n g ) , , * f , e 1 , , . 3 h d 1 3 9 & : ! & , . 1 3 h d 1 3 A , B 1 1 1 h + l e 3 o 3 l 3 p q q r s t u ( 5 e 4 @ B 1 1 , v v 2 1 39 & & & & 9 < & & \ & & Y w u ( 5 e ) @ A B 1 1 , v v 2 . , 3& < & & Z & 9 & = : & ? & 9 = % 9 & & & : x & : : Z & & = ! i A A f e 2 C ^ _ ` a _ b C / ^ C c : : = = = : & 9 & 6 * A @ . j : & = : k & k = = : = Z & 9 & & 9 & & & = 6 > : + d y u ( 5 e z @ 3 B { . . , 1 3 , 1 1 , @ * 1 3 , . 1 1 3 . e @ h; < & = 1 . 1 , . { . . , , l e B A 1 , l e l l 4 | h h ) m 4 } A

74

? & & ! & = ! ' < & > & : : ? & & : = : = ? & & % l 1 3 . f 3 1 3 . . . . 3 A , B 1 1 1 3 . e @ h0 3 , . 3 u z m e 4 @ l B @ 3 1 . . . @ 3 . 3 , . 3 , 9 f e , 3 1 2 * f e , B f f 1 , 2 @ , 1 f , 2 f f - 3 h y , l 1 1 @ f e g l . g @ f e B @ 3 , . - B f , . 1 f , 2 f f - 3 - 1 , * 2 = & & : : 9 : = & : & < Z = ' & & 9 ! & ? & & ? & : & = ! & : = : = = = ! 9 & & & & 9 & < & % , . . . , . f - B , . 1 f , 2 f f - 3 - 1 , / . f 3 * f e \ & & Y w u ( 5 e z . . e { . . , l 3 1 1 4 ~ h m ( h ) m 4 5 - 1 2 . 1 4 4 n 4 5 n g m 5 . 3 3 l e @ , - - 1 . . , . 4 { . . . . l e @ , - - 1 . . , .

q q q q q \ & & ' & = Z = < & & Z &9 l e B A 1 w & & & C ^ _ ` a _ b C k x [ ] < 6 % + ` - 1 f / 3 , A @ . o h tk = [ 9 , l e l 9 l e B A 1

75

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

Korraldus_Nehatu_GU_akti_heakskiitmine.pdf 221 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Maria Karus1 48912310293 23.10.2017 13:53:13 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

Eesti

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

106340567107119818997619735047236129117

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND

30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 9B A7 7A F3 B8 ED CA 93 1A 93 DB 35 25 43 E7 CD 1A B8 1E 25 34 9E AB 7F B6 6C CD 61 C7 A7 3F 59

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

76

Nehatu_loige.pdf

Nehatu_plaan.pdf

Lisa 13 - piir_maeeraldis.dgn

Lisa 14 - piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 15 - isojooned_maapind_EH.dgn

Lisa 16 - Graafilised_lisad.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HENDRIK KLAAS PNOEE-39908120892 2026-05-22 09:37:45

ERKI VAGURI PNOEE-38811135238 2026-05-26 06:00:19

Geoloogilised läbilõiked.pdf

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

1:2

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

14

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

14

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

m m SW NE

mm W NE

N m m

SE

22,92

8K

9K

11,63

14,64

19,26

13K

14K

15K

10K

11K

12K

16,78

17,45

18,37

18,87 9,60

19,12 10,22

18,04

15,16

17,54

16,45

15,24

22K

21K

17,96

12,80

14,80

17K

16K

18K

20K

19K 16,70

8,50

17,12

19,46

19,79 7,44

16,20

17,32

17,87

17,37

17,91

12,56

17,20

18,00

18,16 13,00

7K

5K

8,25

17,18

9,4

14,32

4K

6K

3K

1K

2K

15,30

17,59

17,28

20,10

19,29

22,92

8K

9K

11,63

14,64

19,26

13K

14K

15K

10K

11K

12K

16,78

17,45

18,37

18,87 9,60

19,12 10,22

18,04

15,16

17,54

16,45

15,24

25K

26K

24K

19,78

23K

28K

27K

29K

8,34

9,02

16,45

19,34

18,13

16,37

20,04

19,42

17,37 16,16

16,40

12,79

16,45

17,59 14,32

15,0 15,0

0,4 0,2

1,5

3,5

5,2

6,8 7,1

9,4

11,6

13,3 4KL

F11,9 LA 38

7,4 7,6

11,4

LA 33 F5,5

3KL

2KL

F8,8 LA 35

1,4

3,9

F2,2 LA 36

0,40,2

1KL

0,1

1,7 2,1

1,0

3,7

5,4

7,5

9,3 9,4

11,9

13,3

15,0

0,3

1,7

3,6

5,7

9,7 9,9

13,4

15,0

F2,6 LA 40

LA 37

F8,5 LA 33

LA 37

F15,3

F14,9

9KL

10KL

11KL

12KL

15,0

13,2

11,1

9,2 9,0

7,6

5,2

3,5

1,9

0,3

15,0

0,4 0,2

1,5

3,5

5,2

6,8 7,1

9,4

11,6

13,3

0,3

1,7

3,6

5,7

9,7 9,9

13,4

15,0

F2,6 LA 40

LA 37

F8,5 LA 33

LA 37

F15,3

F14,9

9KL

10KL

11KL

12KL

15,0

13,1

11,1

8,5

8,3

1,1 1,6

3,1

4,6

6,8

0,2

10,63

PA 1 PA 2

10,09

PA 6

10,45 10,55

PA 5 PA 4

10,10

PA 2

10,09 10,55

PA 5

10,24

PA 7

10,55

PA 5

15,0

1,7

5,7

9KL

F2,6

LA 40

4K

0 40 m20

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2)

Mihkli

19502:001:0058

kaevandamisjärgne veetase, abs 5,0 m

Keskmine uuringuaegne ja eeldatav

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

(taotleja esindaja)

Graafiline lisa 2/3

V 1 : 200

H 1 : 1000

08.05.2026

26/5516

I-I' ... III-III'

Geoloogilised läbilõiked

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Nehatu dolokivikarjäär

Tallinna Infrateenused OÜ

Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m.

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832).

- "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017"

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

TäitedolokiviKasvukiht Moreen

19502:001:0058

Mihkli

1 9 5 0 2 :0

0 1 :0

1 1 3

J a a n i

19502:001:0058

Mihkli

1 9 5 0 2 :0

0 1 :0

2 6 5

M ih

k li p õ ll u

1 9 5 0 2 :0

0 1 :0

3 0 4

K a ja

19502:001:0058

Mihkli

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Keemiline analüüs ja proovi number

Sügavus maapinnast, m

Puuraugu sügavus, m

MgO, %

lahustumatu jääk, %

Korrastatud maa plaan.pdf

Met. toru

Kr .

Kr.

K r.

10,14

1 0 ,0 7

10,02 10,16

10,01

10,15

10,17 10,04

10,05

10,33

10,24

10,33

10,62

10,72

10,51

10,64

10,70

10,81

1 0 ,3

3 1 0 ,4

9 1 0 ,5

4

1 0 ,3

5

1 0 ,4

8 1 0 ,6

4

1 0 ,6

8

1 0 ,7

1

1 0 ,7

7 1 0 ,6

9

1 0 ,8

4

1 0 ,8

0

1 0 ,9

5 1 0 ,9

4

1 0 ,9

7

1 0 ,9

9 1 1 ,1

1 1 1 ,2

6 1 1 ,2

6

10,59

10,49

10,57

10,67

10,97

10,46

10,51

10,13

10,50

10,94

10,41

10,36

10,33

10,18

10,19

10,60

10,55

10,64

10,83

10,77

10,53

10,72

10,60

10,42

10,48

10,4910,08

10,34

10,21

10,38

10,48

10,35

10,53

10,44

10,49

10,54

10,17

10,08

10,05

10,11

10,05

10,04 10,13

10,02 10,17

10 ,0 3

10 ,0 7

10 ,0 8

10 ,1 5

10 ,2 810

,2 9

10 ,4 610

,4 3

11,39

11,36

11,09

11,01

11,16

11,02

10,97

10,44

1 0 ,9

7

1 1 ,0

1

1 0 ,9

0

1 0 ,9

2

1 0 ,8

6

1 0 ,8

6

1 0 ,9

8 1 1 ,0

0

1 1 ,2

1

1 1 ,1

5

1 1 ,0

1 1 1 ,1

5

1 1 ,0

5

1 0 ,9

5

1 0 ,9 2

1 0 ,9 7

1 0 ,8 71 0 ,8 0

10,75

10,79

1 0 ,5

5

1 0 ,4

3

10 ,4 8

10 ,6 2

10,67

10,53

1 0 ,5

6

10 ,4 1

10,4 4

10,59

10,70

10 ,5 3

10 ,5 7

10 ,5 610

,5 8

10 ,5 9

10 ,5 8

10 ,5 710

,5 6

10 ,4 9

10 ,5 2

10,30

10,15 10,19

10,17

10,50

10,49

10,46

10,60

10,80

10,90

10,67

10,75

10,82

11,00

10,72

10,75

1 0 ,4

0

1 0 ,3

2

10,18

10,91

11,11

11,41

10,19

10,00

10,14

10,22

10,44

10,41

10,45

10,66

10,53

10 ,0 9

10 ,3 5

10 ,4 1

10,54

10,17

10,19

11,45

11,41 11,09

11,26

10,78

10,88

10,67

10,68

10,60

10,63 10,47

10,57

10,45

10,42

10,00

10,11

10,06

10,30

10,25

10,85

10,73

11,22

11,33

11,34

10,26

10,54

10,55

8,70

8,80

9 ,6

9

9,49

9 ,6

0 9 ,7

2

8,81

9 ,7

8

9,68

9,79

9,86

9,78

9 ,7 6

9 ,8 4

9 ,8 6

9 ,9 4

9,93

9,23

9,02

8,93 9,67

8,92

9,29

9, 94

9, 97

9,97

9,96 9,83

9,80

9,05

8,88

8,48

8,42

9,14 8,79

8,92 8,89

9,32

9,38 9,29

9,23

9,92

9 ,7

2

9,28

9,60

9 ,6 9

9,27

9,34

9,92

9,47

9,54

9,97

9,26

9,99

9 ,9

8

9,27

8,59

8,31

9,13 8,86 8,91

8,82

9,79 9,77 9,58

8,82 8,74

8,40

9,01

8,75

9,32

8,91

8,81 9,53

9,04

8,83

9,17

9,18

9,14

9,19

9,24

9,25

9,48

9,44

401,21

9,38

9,54

9,41

9,42

9,45

9,30

9,45

9,51 9,47

9,47

9,48

9,50 9,72

9,65

9,59

9,76

9,50

9,93

9,64

9,68

9,589,50

9,69

9,49

9,51

9,83 9,71

9,40

9,68

9,43

9,78

9,85

9,62

9,61

9,94

9,91

9,74

9,98

9,79

9,82

9,69

9,77

-2.30

-2.14

-2.30

-2.07

-2.30

-2.21

-2.30

-0.10

-0.52

5.79

4.25

-1.05

2.66

9.41

0.30

-1.12

3.60

8.28

6.69 3.13 -0.31

1.00

4.00

8.18

8.33

3.70

1.34

0.12

0.70 0.86

4.58

7.23

3.37

-1.76

-0.25

4.03 4.80

7.29

3.44

0.44

-0.09

2.89

5.73

6.03

2.56

0.75

1.03 -0.54

1.66

7.04

8.39

4.61

-0.28

-0.54

0.04

-0.20

0.62

1.92 3.63

4.18

4.36

4.76

6.98

5.32

2.80

5.14

0.29

0.05

2.85

1.32

-0.12

0.51

5.23

5.76

7.64

3.37

2.65

4.84

0.87

-1.54

1.76

6.53

7.95

4.40

1.07

0.40

6.92

3.79

0.52

-0.62

-1.77

3.59

8.92

4.75 3.07

1.29

-2.30

0.07

5.57

7.92 6.94

4.83

0.23

-1.09

0.28

6.01

8.65

6.33

0.97

-0.52

1.90

6.19

8.38

4.56

0.05

-1.01

-0.10

5.79

8.84

7.07

0.57

-1.03 -1.27

2.04

5.34

8.05

5.60

0.86

-0.98

-0.06

4.27

6.46 6.17

4.60

2.56

0.48

1.72 6.95 9.34

4.67

5.62

-1.74

-0.73

2.07

8.45

8.94 0.77

0.03

3.89

7.55

6.17

4.56 2.59

-1.08

-1.81

0.74 2.78

3.80

6.91 0.51

-0.61

-0.92

0.86 3.53

3.50

1.83

4.79

6.70

9.53

8.61

6.64

4.29

3.80

1.45

0.92

0.63

0.38

0.25

0.81

3.50

3.44

3.01

9.34

8.46

7.67

8.28

7.14

7.79

2.91

1.33

6.47

8.78

9

9 9

9

10

1 0

10

1 0

10

1 0

10

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

-2

-1

0

1

2

3

4

5

56

6

7

8

9

1 0

10

1 0

10

1 0

I

II

II I

I'

II'

III'

10,24 1,1

11,4

PA 7

-2,3 PA 7

10,24

-2,3 1,1

11,4

PA 8

10,16

-2,3 1,1

11,4

PA 6

10,45

-2,3

1,

11,7

PA 1

10,63

-2,3

0,4

12,5

PA 4

10,10

-2,3

1,9

10,5

PA 5

10,55

-2,3

1,7

11,3

PA 3

,23

-2,3

0,4

11,3

PA 2

10,09

-2,3

0,4

12,0

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1'

2'

3'

4' 5'

6'

7'

8'

9'

10' 11'

12'

13'

4'15'

17'

18'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

16'

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Puuraugu nr

Kaardileht nr 5244 Vatla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

(taotleja esindaja)

08.05.2026

26/5516

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Nehatu dolokivikarjäär

Tallinna Infrateenused OÜ

Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond

Graafiline lisa 3/3

1 : 1000

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joonI'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Mihkli

19502:001:0058

III kaitsekategooria liigi leiukoht

Veekogu samakõrgusjoon, m

Tehisveekogu

Metsamaa

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m.

4. Keskmine uuringuaegne ja eeldatav kaevandamisjärgne veetase asub abs kõrgusel 5,0 m

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832).

- "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017"

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 01.04.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.05.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Korrastatud maa plaan

0 40 m20

Rahkama

Jaani

Mäe

Mihklipõllu

Jaani

Kaja

Mihkli

16184 Rame-Paatsalu tee

19502:001:0840

19502:001:0112

19502:001:0127

19502:001:0265

19502:001:0113

19502:001:0304

19502:001:0058

19502:001:0005

Taotluses arvestatud nõlvustega 1:2 veepealses ja 1:3 veealuses osas

Veekogu nõlvad vastavalt koostatavale korrastamise projektile

Taotluses arvestatud nõlvustega 1:2 veepealses ja 1:3 veealuses osas

Veekogu nõlvad vastavalt koostatavale korrastamise projektile

Pindala 0,22 ha

Metsamaa

Veekogu nõlvad taimestuvad looduslikult

Veekogu keskmine sügavus 6,4 m

Eeldatav kaevandamisjärgne veetase abs 5,0 m

Veepeegli pindala ~11,32 ha

Tehisveekogu

16181 Karuse-Nehatu tee

19502:001:0910

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

6 492 600

6 492 700

6 492 800

6 492 900

6 493 000

6 493 100

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 492 923,34 479 801,52

2 6 493 074,92 480 030,18

3 6 493 010,83 480 058,73

4 6 493 004,71 480 132,43

5 6 492 764,21 480 164,80

6 6 492 770,55 480 192,52

7 6 492 701,82 480 206,79

8 6 492 608,89 480 115,82

9 6 492 591,59 479 895,13

10 6 492 842,88 479 833,98

Pindala 12,83 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 492 917,46 479 784,86

2' 6 492 954,41 479 839,40

3' 6 493 030,74 479 954,94

4' 6 493 040,90 479 971,15

5' 6 493 046,17 479 978,79

6' 6 493 057,66 479 997,86

7' 6 493 076,95 480 029,28

8' 6 493 010,83 480 058,73

9' 6 493 004,71 480 132,43

10' 6 492 764,21 480 164,80

11' 6 492 770,55 480 192,52

12' 6 492 701,82 480 206,79

13' 6 492 608,89 480 115,82

14' 6 492 591,59 479 895,13

15' 6 492 591,16 479 889,65

16' 6 492 600,80 479 889,33

17' 6 492 609,30 479 888,44

18' 6 492 626,88 479 885,50

19' 6 492 665,82 479 876,51

20' 6 492 708,12 479 865,85

21' 6 492 770,07 479 849,74

22' 6 492 786,04 479 845,78

23' 6 492 796,38 479 843,50

24' 6 492 820,80 479 837,31

25' 6 492 847,76 479 829,41

26' 6 492 860,01 479 824,45

27' 6 492 871,37 479 818,92

28' 6 492 882,34 479 812,65

29' 6 492 893,00 479 805,60

30' 6 492 907,96 479 793,70

Pindala 13,06 ha

N

10

-2

Mäeeraldise plaan.pdf

Met. toru

Kr .

Kr.

K r.

Met. toru

10,14

1 0 ,1 0

1 0 ,0 9

1 0 ,0 7

10,02 10,16

10,01

10,15

10,17 10,04

10,05

10,33

10,24

10,33

10,62

10,72

10,51

10,64

10,70

10,81

10,80

10,27 10,09

10,08

10,11

10,18

10,37

11 ,0 5

1 1 ,0

5

1 0 ,9

6

1 0 ,9

5

10 ,8 2

10 ,73

10 ,7 0

10 ,7 4

10 ,6 9

10,54

10,50

10,39

1 0 ,3

3 1 0 ,4

9 1 0 ,5

4

1 0 ,3

5

1 0 ,4

8 1 0 ,6

4

1 0 ,6

8

1 0 ,7

1

1 0 ,7

7 1 0 ,6

9

1 0 ,8

4

1 0 ,8

0

1 0 ,9

5 1 0 ,9

4

1 0 ,9

7

1 0 ,9

9 1 1 ,1

1 1 1 ,2

6 1 1 ,2

1

1 0 ,6

8

10,59

10,49

10,25

10,13

10,17

10,05

10,11

10,03

10,13

10,24

10,08

10,20

10,01

10,00

10,13

10,11

10,28

10,12

10,05

10,21

10,25

10,26

11,02

10,26 10,20

10,18

10,95

10,21

10,23

10,37

10,24

10,17

10,14

10,25

10,30

10,29

10,34

10,44

10,63

10,52

10,50

10,39

10,55

10,33

10,29

10,57

10,67

10,97

10,46

10,51

10,49

10,30

10,26

10,13

10,53

10,50

10,94

10,41

10,36

10,33

10,18

10,19

10,20

10,28

10,44

10,33

10,25

10,33

10,41

10,28

10,24 10,21

10,17

10,12

10,17

10,15

10,13

10,11

10,15

10,17

10,12

10,24

10,25

10,29

10,58

10,70

11,11

10,60

10,55

10,64

10,48

10,74

10,93

11,06

10,98 10,70

10,85

10,93

10,78

10,81

10,84

10,72

10,75

10,64

10,81

10,77

10,65

10,83

10,77

10,53

10,72

10,60

10,42

10,81

10,53

10,09

10,12

10,00

10,09

10,03

10,04

10,32

10,93

10,61

10,57

10,58

10,33

10,58

10,00

10,68

10,54

10,12

10,39

10,27

10,48

10,4910,08

10,34

10,21

10,38

10,48

10,35

10,53

10,44

10,49

10,54

10,64

10,66

10,24

10,02

10,30

10,38

10,19

10,17

10,08

10,05

10,11

10,05

10,04 10,13

10,02 10,17

10 ,0 3

10 ,0 7

10 ,0 8

10 ,1 5

10 ,2 810

,2 9

10 ,4 610

,4 3

10,10

10,17 10,02

10,00

10,18

10,00

1 0 ,1 9

1 0 ,1 5

1 0 ,2 9

1 0 ,4

6

1 0 ,5

9

1 0 ,5

8

10,90

11,39

11,36

11,09

11,01

11,16

11,02

10,97

10,44

1 0 ,9

7

1 1 ,0

1

1 0 ,9

0

1 0 ,9

2

1 0 ,8

6

1 0 ,8

6

1 0 ,9

8 1 1 ,0

0

1 1 ,2

1

1 1 ,1

5

1 1 ,0

1 1 1 ,1

5

1 1 ,0

5

1 0 ,9

5

1 0 ,9 2

1 0 ,9 7

1 0 ,8 71 0 ,8 0

10,75

10,79

1 0 ,5

5

1 0 ,4

3

10 ,4 8

10 ,6 2

10,67

10,53

1 0 ,5

6

10 ,4 1

10,4 4

10,59

10,70

10 ,5 3

10 ,5 7

10 ,5 610

,5 8

10 ,5 9

10 ,5 8

10 ,5 710

,5 6

10 ,4 9

10 ,5 2

10,30

10,15 10,19

10,22

10,27

10,32

10,37

10,58

10,56

10,63

0,77

10,70

10,69

10,65

10,51

10,41

10,36

10,41

10,28

10,33

10,17

10,50

10,49

10,46

10,60

10,80

10,90

10,67

10,75

10,82

11,00

10,72

10,75

1 0 ,4

0

1 0 ,3

2

10,18 10,54

11,33 11,07

10,84

10,99

10,91

11,11

11,41

10,74

10,28

10,27

10,08

10,22

10,27

10,15

10,11

10,02

10,01

10,25

10,32

10,39

10,44

10,45

10,53

10,19

10,00

10,14

10,22

10,44

10,41

10,45

10,66

10,53

10 ,0 9

10 ,3 5

10 ,4 1

10,54

10,17

10,19

10,24

10,13

10,14

10,06

10,14

10,17

10,17 10,11

10,27

10,19

10,06

10,13

10,24

10,23

10,10

10,18

10,32

10,23

10,12 10,11

10,08 10,10

10,25 10,31

10,33

10,38

10,33

10,31

10,18

10,07

10,04

10,02

10,06

10,09

10,26 10,32

10,35

10,16

10,23

10,01

10,16

10,20

10,51 10,86

10,84

10,42

10,73

11,22

11,32

11,45

11,41 11,09

11,26

10,78

10,88

10,67

10,68

10,60

10,63 10,47

10,57

10,45

10,42

10,00

10,11

10,06

10,30

10,53

10,73

10,85

10,87

10,60

10,31

10,25

10,67

11,19

11,05

11,10

10,94

10,69

10,98

10,89

10,76

10,49

10,65

10,70

10,79

10,70

10,80 10,83

10,86

11,13

11,00

10,81

10,80

11,10

10,91

10,63

11,14

10,98

10,53

10,97

11,06

10,85

10,73

11,22

11,33

11,34

10,57

10,52

10,26

10,54

10,55

10,91

10,56 10,57

10,70

10,73

10,77

10,80 10,33

10,39

10,09 10,00

10,01

10,62

10,68

10,62 10,76

10 ,94

11 ,4 5

10,38

8,70

8,80

9 ,6

9

9,49

9 ,6

0 9 ,7

2

8,81

9 ,7

8

9,68

9,79

9,86

9,78

9 ,7 6

9 ,8 4

9 ,8 6

9 ,9 4

9,93

9,23

9,02

8,93 9,67

8,92

9,29

9, 94

9, 97

9,97

9,96 9,83

9,80

9,05

8,88

8,48

8,42

9,14 8,79

9,95 8,92 8,89

9,32

9,38 9,29

9,23

9,92

9 ,7

2

9,28

9,60

9 ,6 9

9,27

9,34

9,92

9,47

9,54

9,97

9,26

9,99

9 ,9

8

9,27

8,59

8,31

9,13 8,86 8,91

8,82

9,78

9,87

9,98

9,93

9,82

9,79 9,77 9,58

8,82 8,74

8,40

9,01

8,75

9,47 9,32

8,91

8,81 9,53

9,77

9,04

8,83

9,93

9,17

9,67

9,91 9,18

9,149,56

9,19

9,81

9,24 9,43

9,25

9,68

9,89

9,48

9,65

9,44

401,21

9,38 9,89

9,54

9,73

9,41

9,85

9,42

9,45

9,30 9,66

9,77

9,45

9,99

9,72 9,519,64 9,47

9,47

9,85

9,66

9,88

9,79

9,80

9,84

9,48

9,50 9,72

9,939,98 9,79

9,95 9,96

9,97

9,85

9,72

9,65

9,59

9,76

9,50

9,93

9,64

9,68

9,589,50

9,64

9,61 9,98

9,66

9,559,57 9,65

9,54

9,60

9,83

9,76

9,91

9,76

9,68

9,60

9,69

9,49

9,66

9,62

9,51

9,83 9,71

9,40

9,68

9,43

9,78

9,85

9,62

9,61 9,96 9,689,91

9,94

9,73

9,96

9,95

9,92

9,94

9,76

9,98

9,95

9,92 9,91

9,749,75

9,96

9,97

9,92

9,73

9,98

9,8 8

9,96

9,95

9,90

9,93

9,96

9,98

9,79

9,82

9,69

9,77

9

9 9

9

10

1 0

1010

1 0

10

1 0

10

1 0

10

1 0

10

1 0

10

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

I

II

II I

I'

II'

III'

10,24 1,1

11,4

PA 7

-2,3

PA 7

10,24

-2,3 1,1

11,4

PA 8

10,16

-2,3 1,1

11,4

PA 6

10,45

-2,3

1,0

11,7

PA 1

10,63

-2,3

0,4

12,5

PA 4

10,10

-2,3

1,9

10,5

PA 5

10,55

-2,3

1,7

11,3

PA 3

9 23

-2,3

0,4

11,3

PA 2

10,09

-2,3

0,4

12,0

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1'

2'

3'

4' 5'

6'

7'

8'

9'

10' 11'

12'

13'

4'15'

17'

18'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

16'

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Puuraugu nr

Kaardileht nr 5244 Vatla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

(taotleja esindaja)

08.05.2026

26/5516

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Nehatu dolokivikarjäär

Tallinna Infrateenused OÜ

Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond

Mäeeraldise plaan

Graafiline lisa 1/3

1 : 1000

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joonI'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2)

Mihkli

19502:001:0058

III kaitsekategooria liigi leiukoht

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m.

4. Keskmine uuringuaegne ja eeldatav kaevandamisjärgne veetase asub abs kõrgusel 5,0 m

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832).

- "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017"

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 01.04.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.05.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

0 40 m20

Rahkama

Jaani

16181 Karuse-Nehatu tee

Mäe

Mihklipõllu

Jaani

Kaja

Mihkli

16184 Rame-Paatsalu tee

19502:001:0840

19502:001:0112

19502:001:0910

19502:001:0127

19502:001:0265

19502:001:0113

19502:001:0304

19502:001:0058

19502:001:0005

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

6 492 600

6 492 700

6 492 800

6 492 900

6 493 000

6 493 100

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 492 923,34 479 801,52

2 6 493 074,92 480 030,18

3 6 493 010,83 480 058,73

4 6 493 004,71 480 132,43

5 6 492 764,21 480 164,80

6 6 492 770,55 480 192,52

7 6 492 701,82 480 206,79

8 6 492 608,89 480 115,82

9 6 492 591,59 479 895,13

10 6 492 842,88 479 833,98

Pindala 12,83 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 492 917,46 479 784,86

2' 6 492 954,41 479 839,40

3' 6 493 030,74 479 954,94

4' 6 493 040,90 479 971,15

5' 6 493 046,17 479 978,79

6' 6 493 057,66 479 997,86

7' 6 493 076,95 480 029,28

8' 6 493 010,83 480 058,73

9' 6 493 004,71 480 132,43

10' 6 492 764,21 480 164,80

11' 6 492 770,55 480 192,52

12' 6 492 701,82 480 206,79

13' 6 492 608,89 480 115,82

14' 6 492 591,59 479 895,13

15' 6 492 591,16 479 889,65

16' 6 492 600,80 479 889,33

17' 6 492 609,30 479 888,44

18' 6 492 626,88 479 885,50

19' 6 492 665,82 479 876,51

20' 6 492 708,12 479 865,85

21' 6 492 770,07 479 849,74

22' 6 492 786,04 479 845,78

23' 6 492 796,38 479 843,50

24' 6 492 820,80 479 837,31

25' 6 492 847,76 479 829,41

26' 6 492 860,01 479 824,45

27' 6 492 871,37 479 818,92

28' 6 492 882,34 479 812,65

29' 6 492 893,00 479 805,60

30' 6 492 907,96 479 793,70

Pindala 13,06 ha

N

10

Lisa 2 - Kaitise_asendiplaan.pdf

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2 Tallinna Infrateenused OÜ

Nehatu dolokivikarjäär Lääneranna vald, Lääne maakond

Käitise asendiplaan Mõõtkava 1: 5 000

Kinnitas Aadu Niidas

Koostas Gertrud Einmann Kuupäev 19.05.2026

Töö nr 26/5516

Märkused 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS rakendust. 2. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 3.7.0 (litsents: EFL820902737).

Lõhkeaukude puurimine (heiteallikas N-1)

Lõhkamine (pindallikas N-2)

Purustus- ja sorteerimissõlm (pindallikas N-3)

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

N-2

N-3

N-1

Lisa 3 - Laane_Nigula_tuulteroos_2025.jpg

Lisa 4 - Arvutuskaik_Nehatu__05.2026_.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

GERTRUD EINMANN PNOEE-49710030212 2026-05-20 14:37:08

Arvutuskäik_Nehatu (05.2026).docx

Heitkoguste arvutus
Nehatu dolokivikarjääri keskkonnakaitseloa nr T-KL/1033415 esmataotluse juurde

Tallinna Infrateenused OÜ (edaspidi ka arendaja või kaevandaja) taotleb keskkonnaluba täitedolokivi kaevandamiseks Nehatu maardlas asuvale Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisele. Aastane maksimaalne kaevandamise maht on 280 tuh t ehk 100 tuh m3 (dolokivi mahumassi 2,8 juures). Eeltoodud info põhjal on Nehatu dolokivikarjääris planeeritud toimuma järgmised tegevused, millega kaasneb saasteainete heide:
• lõhkeaukude puurimine;
• lõhkamine;
• purustus-sorteerimissõlm (peenestamine, sõelumine);
• materjali laadimine.
Kavandataval tegevusel ei kasutata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1“ nimetatud põletusseadmeid, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põlemisel on 1 MWth või suurem.
Nehatu karjääris kavandatava tegevuste põhimõtteline plokkskeem on esitatud alloleval skeemil.

Joonis 1. Nehatu dolokivikarjääris kavandatava tegevuse plokkskeem.
1. Puur-lõhketööd – heiteallikad N-1 ja N-2
Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile, mis kooskõlastatakse TTJA-ga ning tööde läbiviimisel kasutatakse kvalifitseeritud ja litsentseeritud lõhkajat. Puur-lõhketööd on planeeritud toimuma vee alt, mistõttu lõhkeaukude puurimise (heiteallikas N-1) ja lõhkamise (heiteallikas N-2) protsessides tahkete osakeste heidet ei arvestata.
Lõhkamisel tekkivaid põlemisgaaside heitmeid on võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu1. KLT arvutustes on eelduseks võetud ammooniumnitraadi ehk ANFO-tüüpi lõhkeaine kasutamine. Lõhkeaine erikuluks on kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,6 kg/m3 dolokivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,5 kg/m3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 50 t lõhkeainet. Laboratoorsetel katsetustel2 on mõõdetud, et lõhkeaine plahvatamisega kaasnevate saasteainete sisaldused heitgaasides on järgmised: CO ‑ 0,051 %, NO2 ‑ 0,056 %.
Arvestades aastase lõhkeaine kulu, kujunevad lõhkamiste põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks:
• CO = 50 t x 0,051 % = 0,026 t/a;
• NOx = 50 t x 0,056 % = 0,028 t/a.
Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt, valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Lõhketööde teostamise ajal on muud karjääri tööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Ühel lõhkamisel toimub saasteainete hajumine umbes
5 minuti ehk 300 sekundi jooksul, moodustades tunniajasest heitekoormusest ~8,3 %. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkogused, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt:
• CO = 2,6 kg x 1000 / 3 600 s = 0,708 g/s.
• NOx = 2,8 kg x 1000 / 3 600 s = 0,778 g/s;
2. Purustus-sorteerimissõlm – heiteallikas N-3
Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Nehatu karjääris on planeeritud töötleda 80 % kaevisest. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga. Purusti peenestab kaevise ning sõelur sorteerib selle erinevate fraktsioonide vahel. Valmistoodang jaotatakse vastavate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on kirjeldatud tööprotsessid kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana.
2.1. Materjali laadimine
Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) tekkivate osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles) toodud järgnevast valemist:
, kus:

E – eriheide, osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel);
k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Nehatu dolokivikarjääri mäeeraldisele lähim ilmajaam on Lääne-Nigula meteoroloogiajaam. Tuginedes antud MJ registreeritud ilmastikuandmetele, on 2025. aasta keskmine
tuulekiirus (U) 3,4 m/s. Materjali niiskussisalduseks (M) on võetud 5 %, mis on lubjakivi ja kruusa puhul keskmiseks näitajaks3. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust (tabel 1).
Tabel 1. Osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid
Osakeste aerodünaamiline läbimõõt
PMsum
PM10
PM2,5
Konstant k
0,74
0,35
0,053
Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt:
• E (PMsum) = 0,00058
• E (PM10) = 0,00027
• E (PM2,5) = 0,00004
Saadud eriheidete, aastase tootmismahu (280 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal arvutatud aastased osakeste heitkogused on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Nehatu karjääris
Protsess
Osakeste fraktsioon
Eriheide, kg/t
Protsessi läbiv kogus, t/a
Heitkogus, kg/a
1. Kaevise laadimine purustisse;
2. Purustatud materjali kukkumine sõelurisse;
3. Sõelutud materjali kukkumine puistangusse;
4. Valmistoodangu ladustamine lattu;
5. Valmistoodangu laadimine kallurile väljaveoks.
PMsum
0,00058
280 000
5 x 129,5 =
1 093

PM10
0,00027

5 x 336,0 =
445

PM2,5
0,00004

5 x 9,3 = 49
2.2. Materjali sorteerimine ja purustamine
Analoogselt laadimisprotsessidega sõltuvad kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi eriheitest. Eriheide sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul kui ei kasutata leevendusmeetmeid, on emissoonifaktor maksimaalne (kontrollimata). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90 % (kontrollitud). Taotleja info kohaselt purustussõlmedel eraldi leevendusmeetmeid rakendatud ei ole. Vastavalt Keskkonnaameti juhendile3 on kontrollimata protsessi puhul materjali niiskusesisaldus kuni 1,3 %, kuid kuna dolokivi keskmiseks niiskusesisalduseks loetakse 5 %, saab materjali töötlemist lugeda kontrollitud tööprotsessiks ning arvutustes on kasutatud vastavaid metoodika eriheitmeid.
Eelviidatud metoodika (AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing) kohaselt on eriheited I, II ja III astme purustamise ja sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid IV astme peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille eriheited on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad:
• fr 32/63, ligikaudu 30 % ehk 67 200 t/a;
• fr 16/32 ligikaudu 30 % ehk 67 200 t/a;
• fr 4/16 ligikaudu 10 % ehk 22 400 t/a;
• fr 0/4 ligikaudu 30 % ehk 67 200 t/a.
Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing). Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti PSS-i tootlikkusest, milleks on arendaja hinnangul 200 t/h.
Tabel 3. Purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Nehatu lubjakivikarjääris
Protsess
Protsessi läbiv kogus
Eriheide (kontrollitud)
Heitkogus, kg/a (g/s)

t/a
(t/h)
PMsum
PM10
PM2,5
PMsum
PM10
PM2,5
Purustamine
I-III aste
156 800
(140)
0,0006
0,00027
0,00005
94
(0,023)
42
(0,0011)
8
(0,002)

IV aste
(fr 0/4)
67 200
(60)
0,0015
0,0006
0,000035
101
(0,025)
40
(0,01)
2
(0,001)
Sõelumine
I-III aste
156 800
(140)
0,0011
0,00037
0,000025
172
(0,043)
58
(0,014)
4
(0,001)

IV aste
(fr 0/4)
67 200
(60)
0,0018
0,0011
-
121
(0,030)
74
(0,018)
-

Kokku
488
(0,121)
215
(0,053)
14
(0,004)

Eeltoodud arvutuse põhjal kujunevad purustus- ja sorteerimissõlme (laadimis-, sorteerimis- ja purustamisprotsessides summaarselt) osakeste heitkogused järgmiselt:
• Heiteallikas N-3:
◦ PMsum – 1,581 t/a ja 0,384 g/s
◦ PM10 – 0,660 t/a ja 0,160 g/s
◦ PM2,5 – 0,063 t/a ja 0,015 g/s
3. Kokkuvõte
Nehatu karjääris maavara kaevandamisel ja materjali laadimisel eeldatavalt tekkivad saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 4.
Tabel 4. Nehatu karjääri saasteainete aastased heitkogused
Saasteaine
Heitkogus, t/a
Künniskogus, t/a4
Osakesed summaarselt (PMsum)
sh peenosakesed (PM10)
sh eriti peened osakesed (PM2,5)
1,581
0,660
0,063
1
Süsinikoksiid (CO)
0,026
10
Lämmastikoksiidid (NOx)
0,028
0,3
Saasteainete heitkoguste kohaselt ületatakse taotletaval tegevusel keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 lisas sätestatud künniskoguseid osakeste (PMsum) puhul, mistõttu on vajalik õhusaasteloa taotlemine.

Arvutused koostas 20.05.2026

Gertrud Einmann
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Keskkonnaspetsialist

Lisa 5 - Nehatu_paevane_mura_Ld_suvend_ja_vallid.pdf

M 1 : 7 000

Sooaluse LpA = 45.5 dB

Rahkama LpA = 47.0 dB Sarapiku

LpA = 50.8 dB

Liiase LpA = 50.0 dB

Matsi LpA = 51.0 dB

Point Source Area Source Road Building Embankment Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

unktallikas Pindallikas Tee El - või ühiskondlik hoone Müratõ kevall T otmis- või kõrvalhoone To tmisterritooriumi piir Majapidamise õueala Mäeer ldise piir

Modelleerimisel kasutatud tingimused: - Töötavad mäemasinad: purustus- ja sorteerimissõlm (115 dB), puurmasin (110 dB), ekskavaator (105 dB) ja kaks laadurit (108 dB). - Müraallikate kõrgus maapinnast 0,5 - 4 m. - Müraallikad töötavad pidevalt terve päeva vältel (kell 8-19). - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. - Ümbruskonna maapinna reljeefiga on arvestatud. Maapinna kõrgust on mäeeraldise piires vähendatud 3 m võrra. Katendivallide kõrgus on 3 m.

Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A)

Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: ISO9613 - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2026 alusandmeid

Lisa 6 - Nehatu_paevane_mura_Ld_suvend.pdf

M 1 : 7 000

Sooaluse LpA = 45.5 dB

Rahkama LpA = 47.0 dB Sarapiku

LpA = 51.1 dB

Liiase LpA = 51.3 dB

Matsi LpA = 51.9 dB

Point Source Area Source Road Building Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

unktallikas Pindallikas Tee El - või ühiskondlik hoone T otmis- või kõrvalhoone To tmisterritooriumi piir Majapidamise õueala Mäeer ldise piir

Modelleerimisel kasutatud tingimused: - Töötavad mäemasinad: purustus- ja sorteerimissõlm (115 dB), ekskavaator (105 dB), puurmasin (110 dB) ja kaks laadurit (108 dB). - Müraallikate kõrgus maapinnast 0,5 - 4 m. - Müraallikad töötavad pidevalt terve päeva vältel (kell 8-19). - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. - Ümbruskonna maapinna reljeefiga on arvestatud. Maapinna kõrgust on mäeeraldise piires vähendatud 3 m võrra.

Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A)

Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: ISO9613 - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2026 alusandmeid

Lisa 7 - Nehatu_paevane_mura_Ld_katenditood.pdf

M 1 : 6 000

Sooaluse LpA = 37.1 dB

Rahkama LpA = 38.3 dB

Sarapiku LpA = 41.9 dB

Liiase LpA = 42.7 dBMatsi

LpA = 43.3 dB

Point Source Road Building Foliage Ground Absorption Receiver Calculation Area

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

unktallikas Tee El - või ühiskondlik hoone T otmis- või kõrvalhoone To tmisterritooriumi piir Majapidamise õueala Mäeer ldise piir

Modelleerimisel kasutatud tingimused: - Töötavad masinad: ekskavaator (105 dB) ja kallur (108 dB). - Müraallikate kõrgus maapinnast on 2 m. - Müraallikad töötavad pidevalt terve päeva vältel (kell 8-19). - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. - Ümbruskonna maapinna reljeefiga on arvestatud.

Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A)

Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: ISO9613 - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2026 alusandmeid

Lisa 8 - Maeeraldise_plaan.pdf

Met. toru

Kr .

Kr.

K r.

Met. toru

10,14

1 0 ,1 0

1 0 ,0 9

1 0 ,0 7

10,02 10,16

10,01

10,15

10,17 10,04

10,05

10,33

10,24

10,33

10,62

10,72

10,51

10,64

10,70

10,81

10,80

10,27 10,09

10,08

10,11

10,18

10,37

11 ,0 5

1 1 ,0

5

1 0 ,9

6

1 0 ,9

5

10 ,8 2

10 ,73

10 ,7 0

10 ,7 4

10 ,6 9

10,54

10,50

10,39

1 0 ,3

3 1 0 ,4

9 1 0 ,5

4

1 0 ,3

5

1 0 ,4

8 1 0 ,6

4

1 0 ,6

8

1 0 ,7

1

1 0 ,7

7 1 0 ,6

9

1 0 ,8

4

1 0 ,8

0

1 0 ,9

5 1 0 ,9

4

1 0 ,9

7

1 0 ,9

9 1 1 ,1

1 1 1 ,2

6 1 1 ,2

1

1 0 ,6

8

10,59

10,49

10,25

10,13

10,17

10,05

10,11

10,03

10,13

10,24

10,08

10,20

10,01

10,00

10,13

10,11

10,28

10,12

10,05

10,21

10,25

10,26

11,02

10,26 10,20

10,18

10,95

10,21

10,23

10,37

10,24

10,17

10,14

10,25

10,30

10,29

10,34

10,44

10,63

10,52

10,50

10,39

10,55

10,33

10,29

10,57

10,67

10,97

10,46

10,51

10,49

10,30

10,26

10,13

10,53

10,50

10,94

10,41

10,36

10,33

10,18

10,19

10,20

10,28

10,44

10,33

10,25

10,33

10,41

10,28

10,24 10,21

10,17

10,12

10,17

10,15

10,13

10,11

10,15

10,17

10,12

10,24

10,25

10,29

10,58

10,70

11,11

10,60

10,55

10,64

10,48

10,74

10,93

11,06

10,98 10,70

10,85

10,93

10,78

10,81

10,84

10,72

10,75

10,64

10,81

10,77

10,65

10,83

10,77

10,53

10,72

10,60

10,42

10,81

10,53

10,09

10,12

10,00

10,09

10,03

10,04

10,32

10,93

10,61

10,57

10,58

10,33

10,58

10,00

10,68

10,54

10,12

10,39

10,27

10,48

10,4910,08

10,34

10,21

10,38

10,48

10,35

10,53

10,44

10,49

10,54

10,64

10,66

10,24

10,02

10,30

10,38

10,19

10,17

10,08

10,05

10,11

10,05

10,04 10,13

10,02 10,17

10 ,0 3

10 ,0 7

10 ,0 8

10 ,1 5

10 ,2 810

,2 9

10 ,4 610

,4 3

10,10

10,17 10,02

10,00

10,18

10,00

1 0 ,1 9

1 0 ,1 5

1 0 ,2 9

1 0 ,4

6

1 0 ,5

9

1 0 ,5

8

10,90

11,39

11,36

11,09

11,01

11,16

11,02

10,97

10,44

1 0 ,9

7

1 1 ,0

1

1 0 ,9

0

1 0 ,9

2

1 0 ,8

6

1 0 ,8

6

1 0 ,9

8 1 1 ,0

0

1 1 ,2

1

1 1 ,1

5

1 1 ,0

1 1 1 ,1

5

1 1 ,0

5

1 0 ,9

5

1 0 ,9 2

1 0 ,9 7

1 0 ,8 71 0 ,8 0

10,75

10,79

1 0 ,5

5

1 0 ,4

3

10 ,4 8

10 ,6 2

10,67

10,53

1 0 ,5

6

10 ,4 1

10,4 4

10,59

10,70

10 ,5 3

10 ,5 7

10 ,5 610

,5 8

10 ,5 9

10 ,5 8

10 ,5 710

,5 6

10 ,4 9

10 ,5 2

10,30

10,15 10,19

10,22

10,27

10,32

10,37

10,58

10,56

10,63

0,77

10,70

10,69

10,65

10,51

10,41

10,36

10,41

10,28

10,33

10,17

10,50

10,49

10,46

10,60

10,80

10,90

10,67

10,75

10,82

11,00

10,72

10,75

1 0 ,4

0

1 0 ,3

2

10,18 10,54

11,33 11,07

10,84

10,99

10,91

11,11

11,41

10,74

10,28

10,27

10,08

10,22

10,27

10,15

10,11

10,02

10,01

10,25

10,32

10,39

10,44

10,45

10,53

10,19

10,00

10,14

10,22

10,44

10,41

10,45

10,66

10,53

10 ,0 9

10 ,3 5

10 ,4 1

10,54

10,17

10,19

10,24

10,13

10,14

10,06

10,14

10,17

10,17 10,11

10,27

10,19

10,06

10,13

10,24

10,23

10,10

10,18

10,32

10,23

10,12 10,11

10,08 10,10

10,25 10,31

10,33

10,38

10,33

10,31

10,18

10,07

10,04

10,02

10,06

10,09

10,26 10,32

10,35

10,16

10,23

10,01

10,16

10,20

10,51 10,86

10,84

10,42

10,73

11,22

11,32

11,45

11,41 11,09

11,26

10,78

10,88

10,67

10,68

10,60

10,63 10,47

10,57

10,45

10,42

10,00

10,11

10,06

10,30

10,53

10,73

10,85

10,87

10,60

10,31

10,25

10,67

11,19

11,05

11,10

10,94

10,69

10,98

10,89

10,76

10,49

10,65

10,70

10,79

10,70

10,80 10,83

10,86

11,13

11,00

10,81

10,80

11,10

10,91

10,63

11,14

10,98

10,53

10,97

11,06

10,85

10,73

11,22

11,33

11,34

10,57

10,52

10,26

10,54

10,55

10,91

10,56 10,57

10,70

10,73

10,77

10,80 10,33

10,39

10,09 10,00

10,01

10,62

10,68

10,62 10,76

10 ,94

11 ,4 5

10,38

8,70

8,80

9 ,6

9

9,49

9 ,6

0 9 ,7

2

8,81

9 ,7

8

9,68

9,79

9,86

9,78

9 ,7 6

9 ,8 4

9 ,8 6

9 ,9 4

9,93

9,23

9,02

8,93 9,67

8,92

9,29

9, 94

9, 97

9,97

9,96 9,83

9,80

9,05

8,88

8,48

8,42

9,14 8,79

9,95 8,92 8,89

9,32

9,38 9,29

9,23

9,92

9 ,7

2

9,28

9,60

9 ,6 9

9,27

9,34

9,92

9,47

9,54

9,97

9,26

9,99

9 ,9

8

9,27

8,59

8,31

9,13 8,86 8,91

8,82

9,78

9,87

9,98

9,93

9,82

9,79 9,77 9,58

8,82 8,74

8,40

9,01

8,75

9,47 9,32

8,91

8,81 9,53

9,77

9,04

8,83

9,93

9,17

9,67

9,91 9,18

9,149,56

9,19

9,81

9,24 9,43

9,25

9,68

9,89

9,48

9,65

9,44

401,21

9,38 9,89

9,54

9,73

9,41

9,85

9,42

9,45

9,30 9,66

9,77

9,45

9,99

9,72 9,519,64 9,47

9,47

9,85

9,66

9,88

9,79

9,80

9,84

9,48

9,50 9,72

9,939,98 9,79

9,95 9,96

9,97

9,85

9,72

9,65

9,59

9,76

9,50

9,93

9,64

9,68

9,589,50

9,64

9,61 9,98

9,66

9,559,57 9,65

9,54

9,60

9,83

9,76

9,91

9,76

9,68

9,60

9,69

9,49

9,66

9,62

9,51

9,83 9,71

9,40

9,68

9,43

9,78

9,85

9,62

9,61 9,96 9,689,91

9,94

9,73

9,96

9,95

9,92

9,94

9,76

9,98

9,95

9,92 9,91

9,749,75

9,96

9,97

9,92

9,73

9,98

9,8 8

9,96

9,95

9,90

9,93

9,96

9,98

9,79

9,82

9,69

9,77

9

9 9

9

10

1 0

1010

1 0

10

1 0

10

1 0

10

1 0

10

1 0

10

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

I

II

II I

I'

II'

III'

10,24 1,1

11,4

PA 7

-2,3

PA 7

10,24

-2,3 1,1

11,4

PA 8

10,16

-2,3 1,1

11,4

PA 6

10,45

-2,3

1,0

11,7

PA 1

10,63

-2,3

0,4

12,5

PA 4

10,10

-2,3

1,9

10,5

PA 5

10,55

-2,3

1,7

11,3

PA 3

9 23

-2,3

0,4

11,3

PA 2

10,09

-2,3

0,4

12,0

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1'

2'

3'

4' 5'

6'

7'

8'

9'

10' 11'

12'

13'

4'15'

17'

18'

19'

20'

21'

22'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

16'

Suudme abs kõrgus, m

Lamami abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Puuraugu nr

Kaardileht nr 5244 Vatla

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

(taotleja esindaja)

08.05.2026

26/5516

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Nehatu dolokivikarjäär

Tallinna Infrateenused OÜ

Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond

Mäeeraldise plaan

Graafiline lisa 1/3

1 : 1000

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joonI'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2)

Mihkli

19502:001:0058

III kaitsekategooria liigi leiukoht

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m.

4. Keskmine uuringuaegne ja eeldatav kaevandamisjärgne veetase asub abs kõrgusel 5,0 m

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832).

- "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017"

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 01.04.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.05.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

0 40 m20

Rahkama

Jaani

16181 Karuse-Nehatu tee

Mäe

Mihklipõllu

Jaani

Kaja

Mihkli

16184 Rame-Paatsalu tee

19502:001:0840

19502:001:0112

19502:001:0910

19502:001:0127

19502:001:0265

19502:001:0113

19502:001:0304

19502:001:0058

19502:001:0005

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

6 492 600

6 492 700

6 492 800

6 492 900

6 493 000

6 493 100

4 7 9 9

0 0

4 8 0 0

0 0

4 8 0 1

0 0

4 8 0 2

0 0

4 7 9 8

0 0

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 492 923,34 479 801,52

2 6 493 074,92 480 030,18

3 6 493 010,83 480 058,73

4 6 493 004,71 480 132,43

5 6 492 764,21 480 164,80

6 6 492 770,55 480 192,52

7 6 492 701,82 480 206,79

8 6 492 608,89 480 115,82

9 6 492 591,59 479 895,13

10 6 492 842,88 479 833,98

Pindala 12,83 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 492 917,46 479 784,86

2' 6 492 954,41 479 839,40

3' 6 493 030,74 479 954,94

4' 6 493 040,90 479 971,15

5' 6 493 046,17 479 978,79

6' 6 493 057,66 479 997,86

7' 6 493 076,95 480 029,28

8' 6 493 010,83 480 058,73

9' 6 493 004,71 480 132,43

10' 6 492 764,21 480 164,80

11' 6 492 770,55 480 192,52

12' 6 492 701,82 480 206,79

13' 6 492 608,89 480 115,82

14' 6 492 591,59 479 895,13

15' 6 492 591,16 479 889,65

16' 6 492 600,80 479 889,33

17' 6 492 609,30 479 888,44

18' 6 492 626,88 479 885,50

19' 6 492 665,82 479 876,51

20' 6 492 708,12 479 865,85

21' 6 492 770,07 479 849,74

22' 6 492 786,04 479 845,78

23' 6 492 796,38 479 843,50

24' 6 492 820,80 479 837,31

25' 6 492 847,76 479 829,41

26' 6 492 860,01 479 824,45

27' 6 492 871,37 479 818,92

28' 6 492 882,34 479 812,65

29' 6 492 893,00 479 805,60

30' 6 492 907,96 479 793,70

Pindala 13,06 ha

N

10

Lisa 9 - Geoloogilised_labiloiked.pdf

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

1:2

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

14

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

14

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

0

2

4

6

8

10

12

-2

-4

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

m m SW NE

mm W NE

N m m

SE

22,92

8K

9K

11,63

14,64

19,26

13K

14K

15K

10K

11K

12K

16,78

17,45

18,37

18,87 9,60

19,12 10,22

18,04

15,16

17,54

16,45

15,24

22K

21K

17,96

12,80

14,80

17K

16K

18K

20K

19K 16,70

8,50

17,12

19,46

19,79 7,44

16,20

17,32

17,87

17,37

17,91

12,56

17,20

18,00

18,16 13,00

7K

5K

8,25

17,18

9,4

14,32

4K

6K

3K

1K

2K

15,30

17,59

17,28

20,10

19,29

22,92

8K

9K

11,63

14,64

19,26

13K

14K

15K

10K

11K

12K

16,78

17,45

18,37

18,87 9,60

19,12 10,22

18,04

15,16

17,54

16,45

15,24

25K

26K

24K

19,78

23K

28K

27K

29K

8,34

9,02

16,45

19,34

18,13

16,37

20,04

19,42

17,37 16,16

16,40

12,79

16,45

17,59 14,32

15,0 15,0

0,4 0,2

1,5

3,5

5,2

6,8 7,1

9,4

11,6

13,3 4KL

F11,9 LA 38

7,4 7,6

11,4

LA 33 F5,5

3KL

2KL

F8,8 LA 35

1,4

3,9

F2,2 LA 36

0,40,2

1KL

0,1

1,7 2,1

1,0

3,7

5,4

7,5

9,3 9,4

11,9

13,3

15,0

0,3

1,7

3,6

5,7

9,7 9,9

13,4

15,0

F2,6 LA 40

LA 37

F8,5 LA 33

LA 37

F15,3

F14,9

9KL

10KL

11KL

12KL

15,0

13,2

11,1

9,2 9,0

7,6

5,2

3,5

1,9

0,3

15,0

0,4 0,2

1,5

3,5

5,2

6,8 7,1

9,4

11,6

13,3

0,3

1,7

3,6

5,7

9,7 9,9

13,4

15,0

F2,6 LA 40

LA 37

F8,5 LA 33

LA 37

F15,3

F14,9

9KL

10KL

11KL

12KL

15,0

13,1

11,1

8,5

8,3

1,1 1,6

3,1

4,6

6,8

0,2

10,63

PA 1 PA 2

10,09

PA 6

10,45 10,55

PA 5 PA 4

10,10

PA 2

10,09 10,55

PA 5

10,24

PA 7

10,55

PA 5

15,0

1,7

5,7

9KL

F2,6

LA 40

4K

0 40 m20

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Kaevandamisel säiliv nõlva hoidetervik (katendis 1:2)

Mihkli

19502:001:0058

kaevandamisjärgne veetase, abs 5,0 m

Keskmine uuringuaegne ja eeldatav

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

(taotleja esindaja)

Graafiline lisa 2/3

V 1 : 200

H 1 : 1000

08.05.2026

26/5516

I-I' ... III-III'

Geoloogilised läbilõiked

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Nehatu dolokivikarjäär

Tallinna Infrateenused OÜ

Reti tee 9, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harju maakond

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel -2,3 m.

(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8832).

- "Nehatu uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.11.2017"

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

TäitedolokiviKasvukiht Moreen

19502:001:0058

Mihkli

1 9 5 0 2 :0

0 1 :0

1 1 3

J a a n i

19502:001:0058

Mihkli

1 9 5 0 2 :0

0 1 :0

2 6 5

M ih

k li p õ ll u

1 9 5 0 2 :0

0 1 :0

3 0 4

K a ja

19502:001:0058

Mihkli

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Keemiline analüüs ja proovi number

Sügavus maapinnast, m

Puuraugu sügavus, m

MgO, %

lahustumatu jääk, %

Dokumendiregister	Eesti Geoloogiateenistus
Viit	13-1/26-821
Registreeritud	01.06.2026
Sünkroonitud	02.06.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari	13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik	13-1/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Janno Kuusik
Originaal	Ava uues aknas

Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1033415

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad