| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-21/556-2 |
| Registreeritud | 09.02.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
| Sari | 1.1-21 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.1-21/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Heili Jaamu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Vabariigi President 09.02.2024 nr 5-24-1/13
Riigikogu PSJV nr 5-24-1
Justiitsminister
Õiguskantsler
Vabariigi Valitsus
Teatis
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus Villu Kõve, Ivo Pilving,
Juhan Sarv, Nele Siitam ja Margit Vutt arutab Vabariigi Presidendi taotlust tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus 18. detsembril 2023 vastu võetud
maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus suulises menetluses.
Kohtuistung toimub 5. märtsil 2024 kell 11.00 Tartus, Lossi 17.
Palun hiljemalt 29. veebruariks 2024 teada anda istungil osalevate isikute nimed (esindaja
puhul palun esitada ka esindusõigust tõendav dokument).
PS § 98 sõnastus seab üksnes vähesed piiravad tingimused Vabariigi Valitsusele eelnõu
usaldusküsimusega sidumiseks. Riigikohtu üldkogu on 20.10.2020. a otsuses nr 5-20-3/43
neid tingimusi põhiseaduse ajaloolisele ja süstemaatilisele tõlgendusele tuginedes avanud.
Istungil soovib Riigikohus menetlusosalistega arutada, millised on usaldushääletuse
põhiseaduspärasuse hindamise lähtekohad, keskendudes eeskätt praegusele juhtumile
1) kas antud juhul oli eelnõu usaldushääletusega sidumisel legitiimne eesmärki;
2) kui usaldushääletusega sidumise üheks peamiseks eesmärgiks on pikaajalise
obstruktsiooni ületamine (vrd RKÜKo nr 5-20-3/43, p 39.5), siis
o kas ja millist tähendust omab usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasuse
hindamisel eelnõu kaal või olulisus Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimisel,
sh riigieelarve kui poliitika teostamise ühe põhivahendiga seotus ja sellest
tulenev ajaline surve;
o kas ja millist tähendust omab usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasuse
hindamisel valitsuse ja parlamendi suhetes tekkinud ummikseis ning mida
ummikseisu all silmas pidada;
2(2)
3) kas ja kui, siis milliste abinõudega olnuks praegusel juhul võimalik ületada kõnesoleva
seaduseelnõu menetlemisel parlamentaarset obstruktsiooni nii, et see riivanuks
Riigikogu liikmete õigusi vähem kui eelnõu sidumine usaldusküsimusega, sh
o kas need alternatiivsed meetmed – kui nende olemasolu jaatada – olnuksid
obstruktsiooni ületamiseks piisavalt tõhusad;
o millised argumendid räägivad selliste alternatiivsete obstruktsiooni-tõkke
abinõude kasutamise vastu?
4) Vabariigi President on seaduse välja kuulutamata jätmisel vaidlustanud seaduse
formaalse põhiseaduspärasuse. Kas Riigikohus saab presidendi taotlust lahendades
asuda kontrollima seaduse materiaalset põhiseaduspärasust (vt õiguskantsleri
arvamuse p-d 21 jj)?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
i Usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu 279 SE seletuskiri, lk 3: „Eelnõu vastuvõtmise sidumine
usaldusküsimusega tuleneb asjaolust, et muudatusettepanekute kattuv sisu, nende ebaproportsionaalselt suur hulk
ning vähene põhjendatus kannab parlamentaarse obstruktsiooni tunnuseid. Kõnealuse eelnõu vastuvõtmine on
aga vajalik Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimiseks, samuti on seda vaja Maksu- ja Tolliametil, kes on
lähtunud eeldusest, et seadus jõustub kavandataval kuupäeval (1. jaanuar 2024) ning on seega asunud ka
vastavaid ettevalmistusi selleks oma tööprotsessides tegema. Kui asjaomane eelnõu usaldusküsimusega jätta
sidumata, siis on tõsiseltvõetav oht, et vajalikud muudatused jäävad 2024. aasta 1. jaanuariks jõustamata. Eelnõu
on seotud ka 2024. aasta riigieelarvega.“
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Vabariigi President 09.02.2024 nr 5-24-1/13
Riigikogu PSJV nr 5-24-1
Justiitsminister
Õiguskantsler
Vabariigi Valitsus
Teatis
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus Villu Kõve, Ivo Pilving,
Juhan Sarv, Nele Siitam ja Margit Vutt arutab Vabariigi Presidendi taotlust tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus 18. detsembril 2023 vastu võetud
maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus suulises menetluses.
Kohtuistung toimub 5. märtsil 2024 kell 11.00 Tartus, Lossi 17.
Palun hiljemalt 29. veebruariks 2024 teada anda istungil osalevate isikute nimed (esindaja
puhul palun esitada ka esindusõigust tõendav dokument).
PS § 98 sõnastus seab üksnes vähesed piiravad tingimused Vabariigi Valitsusele eelnõu
usaldusküsimusega sidumiseks. Riigikohtu üldkogu on 20.10.2020. a otsuses nr 5-20-3/43
neid tingimusi põhiseaduse ajaloolisele ja süstemaatilisele tõlgendusele tuginedes avanud.
Istungil soovib Riigikohus menetlusosalistega arutada, millised on usaldushääletuse
põhiseaduspärasuse hindamise lähtekohad, keskendudes eeskätt praegusele juhtumile
1) kas antud juhul oli eelnõu usaldushääletusega sidumisel legitiimne eesmärki;
2) kui usaldushääletusega sidumise üheks peamiseks eesmärgiks on pikaajalise
obstruktsiooni ületamine (vrd RKÜKo nr 5-20-3/43, p 39.5), siis
o kas ja millist tähendust omab usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasuse
hindamisel eelnõu kaal või olulisus Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimisel,
sh riigieelarve kui poliitika teostamise ühe põhivahendiga seotus ja sellest
tulenev ajaline surve;
o kas ja millist tähendust omab usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasuse
hindamisel valitsuse ja parlamendi suhetes tekkinud ummikseis ning mida
ummikseisu all silmas pidada;
2(2)
3) kas ja kui, siis milliste abinõudega olnuks praegusel juhul võimalik ületada kõnesoleva
seaduseelnõu menetlemisel parlamentaarset obstruktsiooni nii, et see riivanuks
Riigikogu liikmete õigusi vähem kui eelnõu sidumine usaldusküsimusega, sh
o kas need alternatiivsed meetmed – kui nende olemasolu jaatada – olnuksid
obstruktsiooni ületamiseks piisavalt tõhusad;
o millised argumendid räägivad selliste alternatiivsete obstruktsiooni-tõkke
abinõude kasutamise vastu?
4) Vabariigi President on seaduse välja kuulutamata jätmisel vaidlustanud seaduse
formaalse põhiseaduspärasuse. Kas Riigikohus saab presidendi taotlust lahendades
asuda kontrollima seaduse materiaalset põhiseaduspärasust (vt õiguskantsleri
arvamuse p-d 21 jj)?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
i Usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu 279 SE seletuskiri, lk 3: „Eelnõu vastuvõtmise sidumine
usaldusküsimusega tuleneb asjaolust, et muudatusettepanekute kattuv sisu, nende ebaproportsionaalselt suur hulk
ning vähene põhjendatus kannab parlamentaarse obstruktsiooni tunnuseid. Kõnealuse eelnõu vastuvõtmine on
aga vajalik Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimiseks, samuti on seda vaja Maksu- ja Tolliametil, kes on
lähtunud eeldusest, et seadus jõustub kavandataval kuupäeval (1. jaanuar 2024) ning on seega asunud ka
vastavaid ettevalmistusi selleks oma tööprotsessides tegema. Kui asjaomane eelnõu usaldusküsimusega jätta
sidumata, siis on tõsiseltvõetav oht, et vajalikud muudatused jäävad 2024. aasta 1. jaanuariks jõustamata. Eelnõu
on seotud ka 2024. aasta riigieelarvega.“
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus pöördumisele | 21.03.2024 | 6 | 1.1-21/556-3 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Riigikohus |
| Tähtaja andmine | 01.02.2024 | 55 | 1.1-21/556-1 | Sissetulev kiri | ram | Riigikohus |