| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/26/1188-1 |
| Registreeritud | 01.06.2026 |
| Sünkroonitud | 02.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
Kliimaministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
29.05.2026 nr 2-2/1948-1
Majandus- ja tööstusministri määruse
"Ettevõtjate digitaliseerimise,
reaalajamajanduse lahenduste ja
andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise
toetamine“ muutmine
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruse nr 2
„Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude
arendamise toetamine“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon
Euroopa Komisjon
Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
Terje Kleemann
+372 5305 4377, [email protected]
EELNÕU
27.05.2026
MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruse nr 2 „Ettevõtjate
digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude
arendamise toetamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruses nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise,
reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) partner –Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes osaleb projekti tegevustes ning kellel on
selge roll ja vastutus toetatava tegevuse elluviimisel;“;
2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „andmine“ tekstiosaga „sekkumise21.1.3.14
puhul“;
3) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) ühekordne tarkvaralitsentsi ostmise või tarkvaraga liitumise kulu;“;
4) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 6tunnistatakse kehtetuks.
5) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks
toetatav projekti raames arendatud tarkvara turundamise kulu.“;
6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Lisaks lõikes 3 nimetatud kuludele on § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks
toetatav digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud
perioodil;“;
7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Lisaks lõikes 3 nimetatud kuludele on § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks
toetatav ühekordne tarkvaralitsentsi ostmise või tarkvaraga liitumise kulu.“;
8) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste korral ja juhul, kui projektile eraldatav
toetus on vähese tähtsusega abi, moodustavad kaudsed kulud projekti abikõlblikest kuludest seitse
protsenti lähtudes ühendmääruse § 21 lõigetest 1 ja 3.“;
9) paragrahvi 21 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „alusel“ tekstiosaga „ja § 7 lõikes 6
sätestatud kaudsed kulud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3 ühtse määrana“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
27.05.2026
Majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruse nr 2 „Ettevõtjate
digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude
arendamise toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Eelnõu kohaselt tehakse täpsustusi ja täiendusi majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a
määruses nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse
kasutusjuhtude arendamise toetamine“. Muudatuste eesmärk on täpsemalt määratleda termin
„partner“, täpsustada abikõlblikke kulusid ning parandada vead määruse sõnastuses.
Muudatused ei muuda määruse eesmärki, sihtrühma ega toetuse andmise põhimõtteid, vaid
parandavad õiguslikku selgust ja rakendatavust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann (5305 4377,
[email protected]) ja digimajanduse osakonna reaalajamajanduse koostöö projektijuht
Pärja Bärg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass
Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse
talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määrust nr 2
„Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse
kasutusjuhtude arendamise toetamine“ redaktsioonis RT I, 27.01.2026, 20.
Eelnõul puudub seos muu menetluses oleva eelnõuga ning see ei mõjuta Euroopa Liidu õiguse
rakendamist.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast punktist.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse termini „partner“ määratlust. Partneriks võib olla Eestis
registreeritud äriühing, kes osaleb projekti tegevustes ning kellel on selge roll ja vastutus
toetatava tegevuse elluviimisel. Kehtivas määruses on termin „partner“ seotud Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käsitlusega, mille kohaselt võivad partneriteks olla ka
füüsilised isikud ja rahvusvahelised organisatsioonid. Määruse eesmärke arvestades ei ole
selline lai käsitlus asjakohane. Kõnealune toetus on suunatud Eesti ettevõtete digitaliseerimise,
äriprotsesside automatiseerimise ja ettevõtetevahelise andmevahetuse arendamisele. Seetõttu
on oluline, et projektides osalevad partnerid oleksid otseselt seotud Eesti majanduskeskkonnaga
ning panustaksid meetme eesmärkide saavutamisse Eestis. Muudatuse eesmärk on täpsustada
partneri rolli viisil, mis vastaks määruse sisulisele eesmärgile, ning välistada, et partneriks
nimetatakse pooli, kellel puudub tegelik seos Eesti ettevõtlusega (nt füüsilised isikud või
rahvusvahelised organisatsioonid ilma otsese majandustegevuseta Eestis).
Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse, et määruses nimetatud tulemusnäitajat „VKEd, kellel on
suurem lisandväärtus töötaja kohta“ kohaldatakse üksnes sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete
digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ puhul. Kuivõrd määrus hõlmab
rakenduskava kahe erineva sekkumise tegevusi, kuid eelnimetatud tulemusnäitaja kohaldub
üksnes ühele nendest, tuleb selguse huvides tuua sättesse viide sekkumisele. Kehtiva sõnastuse
kohaselt võib sätet mõista selliselt, et tulemusnäitajat kohaldatakse kõigile määruse alusel
toetatavatele projektidele, mis on aga väär. Sõnastuse täpsustus on vajalik õigusselguse huvides
ning aitab vältida sätte mitmeti tõlgendamist.
Eelnõu punktidega 3 ja 7 täpsustatakse tarkvara- ja litsentsikulude abikõlblikkust, sätestades,
et abikõlblik on ühekordne tarkvaralitsentsi ostmise või tarkvara kasutuselevõtmise kulu.
Sõnastuse täpsustamine on vajalik, et üheselt määrata toetuse fookus tarkvara kasutuselevõtu
ajal tekkivatele kuludele, mitte selle hilisemale kasutamisele. Toetusmeede on suunatud
ettevõtete digitaliseerimise käivitamisele ehk tarkvara soetamisele ja esmakordsele
juurutamisele. Seetõttu on põhjendatud käsitleda abikõlblikuna üksnes ühekordseid litsentsi
ostmise või tarkvara liidestamisega seotud kulusid, mis on otseselt seotud lahenduse
kasutuselevõtuga. Perioodilisi kulusid (nt kuutasu või muud perioodimaksed) ei toetata, välja
arvatud juhul, kui need sisalduvad ühekordses esmases liitumispaketis ning on lahutamatult
seotud tarkvara kasutuselevõtuga. Sama kululiigi abikõlblikkus sätestatakse ka tegevuse nr 4
puhul, mil samuti tekib vajadus tarkvara kasutada, kuid mis on kehtivas määruses jäänud
abikõlblikuna märkimata.
Eelnõu punktidega 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõike 3 punkt 6. Nimetatud
puntki kehtetuks tunnistamine on vajalik seoses kulu abikõlblikkuse täpsustamisega, milleks
luuakse paragrahvi eraldi lõige (§ 41). Digitaliseerimise strateegia koostamise kulu
abikõlblikkust piiratakse üksnes määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusega, kuna
tegemist on ainsa tegevusega, mille puhul digitaliseerimise strateegia koostamine on määruses
nõutud. Määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse raames on strateegia vajalik
äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise kavandamiseks.
Teiste toetatavate tegevuste puhul ei ole strateegia koostamine nõutud ega vältimatult vajalik.
Muudatus tagab selguse ja hoiab ära toetuste kasutamise selliste kulude katmiseks, mis ei ole
otseselt seotud konkreetse tegevuse nõuetega.
Eelnõu punktidega 5 ja 8 parandatakse sõnastusvead määruse § 7 lõigetes 4 ja 6, sätete sisu ei
muutu.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse toetuse maksmise sätet viitega, mille kohaselt kaudse kulu
puhul, mis on nimetatud määruse § 7 lõikes 6, makstakse toetust ühtse määra alusel vastavalt
ühendmääruse § 28 lõikele 3. Tegemist on täpsustava viitega, mis aitab vältida väärarusaamu
toetuse maksmise protsessis.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).
Eelnõus planeeritud muudatused ei mõjuta riigiabi reeglite kohaldumist.
4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud, määruse rakendamise
eeldatavad tulud ja määruse mõjud
Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes võtab vastu
taotlusi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab toetusi
välja ja vajaduse korral nõuab neid tagasi.
Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise
rakendamisega. Muudatused ei suurenda toetuse saajate halduskoormust ega rakendusüksuse
töökoormust, vaid parandavad õigusselgust ning vähendavad erineva tõlgendamise ja vaidluste
tekkimise riski.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste
Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning
ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse
eelnõu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava
seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.