TAT rahastuslepingu muudatus

1

Lisa 1.

Investeerimisstrateegia ja äriplaan

I Üldosa

1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest finantsinstrumentidena tehtavad

investeeringud on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

2027 eesmärkide saavutamiseks, mis omakorda tulenevad „Eesti 2035“ strateegia ja „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“

(edaspidi TAIE)1 eesmärkidest ja oodatavate tulemuste saavutamise vajadusest.

„Eesti 2035“ strateegia sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

raames on sedastatud, et majandus peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, uusi

ärivõimalusi leidev, paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi

kõigis piirkondades. Paindliku ja turvalise majanduskeskkonna arendamise raames

pööratakse tähelepanu pangandus- ja kapitalituru arendamisele,et parandada kriisidega

toimetuleku võimet, ning panustatakse tegevustesse, et Eesti erinevate piirkondade

ettevõtete rahastamisvõimalused paraneksid2.

TAIE raames on toodud riigipõhistes analüüsides ja investeerimissoovitustes esile, et Eestis

tuleks muuhulgas:

1.1. suunata investeeringuid ühtlasemaks piirkondlikuks arenguks ning väike- ja keskmise

suurusega ettevõtete paremaks ligipääsuks avaliku sektori toetustele ja laenukapitalile,

eriti maapiirkondades.

Planeeritavad rahastamisvahendid panustavad TAIE alaeesmärki: Eesti ettevõtluskeskkond

soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti

piirkondades. TAIE raames:

 arendatakse konkurentsivõimelist ja tarka ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonda,

milleks:

1.1. pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks, ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtete

lisandväärtuse ja TA-võimekuse suurendamiseks ning selleks vajaliku ettevõtete

tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks erinevates Eesti piirkondades.

 suurendatakse kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust, milleks:

2.4 toetatakse ettevõtete kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel,

sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise,

nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu.

1 https://www.hm.ee/media/1501/download 2 https://valitsus.ee/media/4022/download

2

 stimuleeritakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist (3),

milleks:

3.1 parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh

tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades;

3.4. kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti

piirkondades, sh tagades sobivad finantseerimisvõimalused, ning suunatakse rohkem

ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.

II Investeerimisstrateegia

2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringuid rahastamisvahendisse viiakse

otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ raames, hõlmates kahte erieesmärki:

2.1. Erieesmärk 1 – „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“, mille raames rakendatakse

innovatsioonimahukate ja uudseid tehnoloogiaid arendavate ettevõtete toetamiseks.

Nende rahastamisvahendite eesmärk on leevendada innovatsioonimahukate ja uute

tehnoloogiate arendamisega seotud riske ning tagada ettevõtjatele parem juurdepääs

kapitalile;

2.2. Erieesmärk 3 – „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine

ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, mille

raames toetatakse:

2.2.1. ettevõtluse kasvu ja alustamist, idufirmade ökosüsteemi arendamist ning

ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike tugevdamist Eesti eri piirkondades;

2.2.2. VKE-de konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse

suurendamist;

2.2.3. VKE-de juurdepääsu parandamist rahastamisele (kapitalile), sh

piirkondades.

3. Rahastamisvahendit rakendatakse sekkumise „Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“ tegevusena, mille sisuks

konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomine kõigis Eesti

piirkondades, sealhulgas sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu.

4. Rahastamisvahendite kasutamise eesmärk on eelnevalt viidatud poliitikaeesmärkide raames

panustada tegevustesse, mis toetavad innovatsiooni erieesmärgi 1 „Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ raames, hõlmates nii VKEsid kui ka suurettevõtteid, ning soodustada

VKEde kasvu ja ekspordivõimekust erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning töökohtade loomine“ raames.

3

5. Näitajad

Väljundnäitajad

5.1. VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning töökohtade

loomine“ raames:

5.1.1 Tegevuse raames on peamiseks väljundnäitajaks rahastamisvahenditest

toetatavad ettevõtjad, 2024. a sihtasemega 50 ettevõtjat ja 2029. a.

sihttasemega 300 ettevõtjat.

5.1.2 Mis omakorda panustab erieesmärgi üldisesse indikaatorisse: toetatavad

ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad), 2024.

a sihtasemega 50 ettevõtjat ja 2029. a. sihttasemega 300 ettevõtjat;

5.2 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine:

5.2.1 Tegevuse raames on peamiseks väljundnäitajaks rahastamisvahenditest

toetatavad ettevõtjad 2029. a. sihttasemega 12 ettevõtjat, millest 10 VKE-d ja

2 suurettevõtet.

Tulemusnäitaja

5.3 VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning töökohtade

loomine“ raames:

5.3.1 VKE-d, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta, 2029. a. sihttasemega 150

VKE-d.

5.4 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine:

5.4.1 VKE-d, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta, 2029. a.

sihttasemega 5 VKE-d.

6. Kapitali kättesaadavuse parandamiseks pakutakse meetme tegevusena järgmisi

finantstooteid: laenud ja käendused. Toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete

kasvule või lisandväärtuse kasvatamisele.

Mõisted

7. Finantsvõimendus – vahendite lõplikele saajatele eraldatud tagasimakstava rahastamise

summa jagatuna fondide panuse summaga, ehk võimendav mõju (leverage) väljendub

finantsinstrumentide (laenud ja käendused) puhul selles, et väljastatud struktuurivahendite

kohta jõuab koos erasektori panusega ettevõteteni kordades suurem finantseerimise maht.

8. Koefitsient (multiplier ratio) – tagatisinstrumentide kontekstis suhtarv, mis on kindlaks

tehtud igat pakutavat tagatistoodet käsitleva mõistliku riskide eelhindamise alusel

alusvarana välja antud uute laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute

väärtuse ning programmimaksest tagatislepingute jaoks kõrvale pandud summa vahel, mis

on ette nähtud kõnealustest uutest laenudest ja omakapitali või kvaasiomakapitali

investeeringutest tuleneva oodatud ja ootamatu kahjumi korvamiseks.

4

9. Laen – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks

kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa

kokkulepitud ajavahemiku jooksul tagasi maksma.

10. Vahendite lõplik saaja – juriidiline või füüsiline isik, kes saab fondidest toetust

rahastamisvahendi kaudu.

11. Investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise tähtaeg on 31.12.2029. a.

12. Põhitingimused investeerimisstrateegia elluviimisel3:

Tingimused Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 alusel

Rahastamisvahendi rakendaja valik (EL) 2021/1060 määruse artikli 59 lõige 3

Pakutavad finantstooted Laenud ja käendused

Lõppsaajate sihtrühm VKE-d ning Nutika Spetsialiseerumise

erieesmärgi 1 alt lisaks VKE-dele ka suured

ettevõtted.

Laenutoodete üldtingimused Käendustoodete üldtingimused

Kordaja: ei kohaldu Kordaja: sõltub käendustootest, defineeritud

äriplaanis.

Osakaal erieesmärgi 1 puhul 100% ja

erieesmärgi 3 puhul rahastamisvahendi

eelarvest ca 44,5%4

Osakaal erieesmärgi 3 puhul rahastamisvahendi

eelarvest ca 55,5%

Olemasolevad turutõrked: alustavatele

ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad:

tagatised on ebapiisavad ja

omafinantseerimise suutlikkus madal;

innovatsiooni (sh tootearenduse ja

automatiseerimise) finantseerimine pankade

poolt puudulik; eksporditehingute

finantseerimine piiratud; käibekapitali ja

piisavate tagatiste puudumine VKE-del,

innovatsiooni puudulik rahastamine, sobiva

nõustamise puudumine. Eelhindamise põhjal

eristuvad just tõmbekeskustest eemal asuvad

ettevõtted (eriti Ida-Virumaa ettevõtted) ja

eraldi valdkonnana toetada ka

kaitsetööstust5.

Olemasolevad turutõrked: alustavatele

ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad:

tagatised on ebapiisavad ja omafinantseerimise

suutlikkus madal; innovatsiooni (sh

tootearenduse ja automatiseerimise)

finantseerimine pankade poolt puudulik;

käibekapitali ja piisavate tagatiste puudumine.

Eelhindamise põhjal eristuvad just

tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted (eriti

Ida-Virumaa ettevõtted) ja uue valdkonnana ka

tagada kapitali ligipääs kaitsetööstuse

ettevõtetele.

III Äriplaan

3 Põhitingimuste muutmiseks tuleb muuta lepingut. 4 Vastavalt eelhindamise aruande punktile 325: Sellist jaotust kasutatakse ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel, st

struktuurifondide vahendite jaotus allutatud laenu ja laenukäenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele

muuta. 5 Vastavalt 2025. aasta septembris valminud „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos

kaitsetööstuse valdkonna analüüsile“ Innovatsiooni ja kaitsetööstuse turutõrke uuring.pdf

5

13. Turule sekkumise viisid ja rahastamisvahendist pakutavate toodete kirjeldus6.

Toode Kirjeldus

13.1. Laenukäendus

Probleem: VKE-del puuduvad piisavad tagatised laenu, liisingu või

pangagarantii saamiseks.

Sihtrühm: VKE-d ja mikroettevõtted, kes vajavad krediidipakkujalt laenu, või

liisingu saamiseks käendust.

Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab krediidi- või

finantseerimisasutusele riikliku tagatise kuni 80% laenu või liisingu

summast. Laenukäenduse raames on eeldatud VKE kapitali

kättesaadavuse ja halduskoormuse vähendamiseks piiratud

portfelligarantii toote loomist.

Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi

eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas.

Koefitsient: Alla miljon euro laenude puhul kordaja 5 (laenusummasse) ja üle

miljon euro laenude puhul kordaja 4 (laenusummasse).

Prognoositav

võimendus:

5-kordne.

Tulemus: VKE-del ei ole tagatiste puudumine kasvule ja/või lisandväärtuse

kasvatamisele suunatud projektide ellu viimiseks laenu saamise

takistuseks.

13.2. Allutatud laen

Kui varasemalt on EIS rakendanud erinevaid laene sõltuvalt nende sihtrühmast ja/või

otstarbest, siis paindlikkuse suurendamiseks (sh muutuvatele turutingimustele kiirelt

reageerimiseks) on soovitatav luua üks allutatud laenu instrument, mille tingimusi on

võimalik lähtuvalt sihtrühmast või rahastuse otstarbest vastavalt turutõrgetele

varieerida.

Allutatud laenu üldtingimused:

Probleem: Olulisimad probleemid, millega ettevõtted investeeringuvajaduse

katmisel kokku puutuvad, on tagatiste ebapiisavus, kõrged

intressimäärad ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus

ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia). Olulisteks probleemideks

võib pidada ka tagatiste ebapiisavust ettevõtte tegutsemise asukoha

tõttu, ettevõtte puudulikku või vähest ajalugu, investeeringu seotust

innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega

ning vajaliku teabe puudumist erinevate rahastamisvõimaluste kohta.

Sihtrühm: VKE-d ja mikroettevõtted.

Tegevus: Ettevõtte arendamine, laiendamine, tootlikkuse tõstmine, toote- ja

teenusearendus ning innovatsioon, konkurentsivõime tõstmine, sh

investeeringute ja käibevahendite finantseerimine.

6 Äriplaani tingimused tuginevad eelhindamisel, kuid neid käsitletakse näitlikuna ning äriplaani muutmine ei eelda lepingu

muutmist. Koostatud perioodi 2021-2027 eelhindamise aruande ettevõtluse osa põhjal: https://rtk.ee/hindamine/2021-27-1

6

Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos krediidi- ja

finantseerimisasutustega.

Prognoositav

võimendus:

1-kordne.

Tulemus: Ettevõttel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi- või

finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa või

kaasrahastust.

Sisaldades muuhulgas järgmisi fookussegmente:

Ekspordilaen

Probleem: Ettevõtte käivitamisel on takistuseks algkapitali puudumine ning

pangalaenu saamiseks puuduvad piisavad tagatised ja

tegutsemisajalugu.

Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja väljastatud ekspordilaenu abil saab

ettevõtja pakkuda välisostjale pikaajalist maksetähtaega, tasuda

krediidikindlustuse preemiamakset või rahastada välisostjale

müüdavate kaupade tootmist.

Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi

eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.

Prognoositav

võimendus:

1-kordne.

Tulemus: Eksportivatel ettevõtetel on ligipääs kapitalile, millega saab rahastada

teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi

eksporditehinguid.

Tööstuslaen

Probleem: Tööstusettevõtjatel puudub investeeringute tegemiseks kapital, mis

on vajalik krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutava

omafinantseeringu tegemiseks.

Tegevus: Kui investeeringu tegemiseks on vaja kasutada pangalaenu või

liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu

tegemiseks, siis on võimalik kasutada tööstuslaenu. Sarnaselt

ettevõtte omanikule annab rahastamisvahendi rakendaja allutatud

laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab krediidiasutuse

silmis omafinantseeringut. See võimaldab võtta täiendavat liisingut

või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada

Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi

eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.

Prognoositav

võimendus:

1-kordne.

Tulemus: Tööstusettevõtjatel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi-

või finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa.

Kapitalilaen

Probleem: Ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtted ei saa investeerida

arengusse ja tegevusmahtude kasvu, sest puuduvad

7

kommertspankade poolt laenu saamiseks nõutavad tagatised,

omafinantseerimise võime on liiga madal või projekti riskitase on

kõrge.

Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja pakub kapitalilaenu ärimudeli

toimimist tõestanud VKE-dele, kel seni puudub

investeerimisvõimalus kommertspankade poolt nõutavate tagatiste,

kõrge riskitaseme või muu seonduva takistuse tõttu.

Kapitalilaen on allutatud laen, mis aitab, kui ettevõtte kiiret kasvu

soovitakse finantseerida laenuga, kuid pangalaenu saamiseks on

omafinantseerimise võimekus liialt madal või puuduvad piisavad

tagatised. Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja kasutusse

kapitali, mis tulenevalt allutatusest suurendab teiste finantseerijate

silmis ettevõtte omafinantseerimise võimekust.

Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi

eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.

Prognoositav

võimendus:

1-kordne.

Tulemus: Laenukapital on ettevõtete jaoks kättesaadavam.

Regionaallaen

Probleem: Madal tagatisvara turuväärtus väljaspool Tallinna, Tartut ning

osaliselt neid ümbritsevaid valdu muudab ettevõtete laenu saamise

võimalused oluliselt halvemaks.

Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos krediidi- ja

finantseerimisasutustega. Regionaallaen aitab allutatud laenuna katta

krediidi- või finantseerimisasutuse poolt ettevõtjalt nõutavat

omafinantseeringu osa.

Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi

eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.

Regionaallaenu puhul on tegemist nõudluspõhise tootega.

Prognoositav

võimendus:

1-kordne.

Tulemus Laenukapital on maapiirkonna ettevõtete jaoks kättesaadavam.

Innovatsioonilaen

Probleem: Innovatsiooni arengut piiravad kommertspankade konservatiivne

laenupoliitika ja riskikapitali nappus kõrge riskitasemega projektide

rahastamisel.

Tegevus: Innovatsioonilaenu eesmärk on riski jagamine olukordades, kus

teadmusmahukatel ja innovaatiliste tehnoloogiatega tegelevatel

ettevõtetel on piiratud juurdepääs kapitalile.

Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi

eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.

Innovatsioonilaenu puhul on tegemist nõudluspõhise tootega ja

turutõrge on valideeritud 2025. aasta septembris valminud

„Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke

8

uuring koos kaitsetööstuse valdkonna uuringuga. Kaitsetööstuse

raames on eraldiseisvalt analüüsitud ja tuvastatud turutõrge7.

Prognoositav

võimendus:

1-kordne.

Tulemus: Laenukapital on kaitsetööstuse ettevõtete jaoks kättesaadavam.

14. Vastavalt ühendmääruse § 44 lõikele 5 ja ETS § 41 kehtestab rahastamisvahendi rakendaja

rahastamisvahendite rakendamisel toodete pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad

kehtivale eelhindamise lõppjäreldustele ja on suunatud rahastamislepingu eesmärkide

täitmisele.

IV Rahastamisvahendi investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise kord

15. Punktis 13 kirjeldatud toodete pakkumiseks punktis 14 nimetatud täpsustavad tingimused

või nende muudatused esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele ja

rakendusüksusele teadmiseks, vajadusel selgitades tehtud muudatusi, kinnitades nende

kooskõla eelhindamisega ja esitades vähese tähtsusega abi kava muutmise kavatsuse või

kinnitades, et vähese tähtsusega abi kava kohaldub/on asjakohane.

16. Korraldusasutusele, rakendusasutusele ja rakendusüksusele edastatakse täpsustavad

tingimused vähemalt 20 tööpäeva enne tingimuste jõustamist kooskõlastamiseks.

Rakendusasutus ja rakendusüksus vaatavad täpsustavad tingimused läbi ja küsivad selgitusi

juhul, kui ei ole võimalik hinnata tingimuste kooskõla investeerimisstrateegia, lepingu

eesmärkide või eelhindamise kehtivate järeldustega. Juhul kui tuvastatakse vastuolu

eelhindamise kehtivate järelduste, investeerimisstrateegia või lepingu eesmärkidega, annab

rakendusasutus sellest rahastamisvahendi rakendajale teada palvega puudused mõistliku aja

jooksul kõrvaldada või täiendavalt selgitada vastuolude puudumist ning hoiduda muudetud

tingimuste rakendamisest, kuni kooskõla on tagatud.

17. Juhul kui rahastamisvahendi rakendaja esitatud täpsustavad tingimused eeldavad punktis 13

esitatud äriplaani ja/või sekkumise viiside muutmist ulatuses, mida eelhindamise kehtivad

järeldused ei kata, esitab rahastamisvahendi rakendaja esmalt ettepaneku eelhindamise

osaliseks ajakohastamiseks vastavalt lepingu punktile 5 ning arvestades järgnevat:

17.1. Eelhindamise osaline ajakohastamine on selliste olukordade lahendamiseks, kus lepingu

eesmärk ja investeerimisstrateegia ei muutu, kuid lepingu eesmärkide saavutamiseks on vajalik

äriplaani või täpsustavate tingimuste rakendamisel kasutada sekkumisviise või muid

täpsustavaid tingimusi, mis ei tugine kehtivale eelhindamisele.

17.2. Eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks esitab rahastamisvahendi rakendaja

rakendusasutusele kinnitamiseks sellekohase ettepaneku, mis sisaldab eelhindamise

lõpparuandega võrreldavaid meetodeid kasutavat analüüsi, mis vastab vähemalt järgnevatele

küsimustele:

17.2.1 Millist lepingus kirjeldatud turutõrget leevendatakse?

7 Innovatsiooni ja kaitsetööstuse turutõrke uuring.pdf

9

17.2.2 Millis(t)e eelhindamise lõpparuandest erinevate sekkumisviisi(de)ga seda turutõrget

lahendada soovitakse?

17.2.3 Mis on muutus(t)e prognoositav mõju lepingu eesmärkide täitmisele?

17.2.4 Mis on muutus(t)e prognoositav mõju lepingu näitajate täitmisele?

17.3 Rakendusasutusel on ettepanekule vastamiseks aega 20 tööpäeva, mida poolte kirjalikul

kokkuleppel võib pikendada 10 tööpäeva võrra. Tähtaegselt mittevastamist loetakse

keeldumiseks.

17.4 Lepingu punkti 17.2 kohaselt esitatud ettepaneku hindamisel veendub rakendusasutus,

kas lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ning lahendatavad turutõrked ei muutu.

Kui rakendusasutus on veendunud, et punktis 12 nimetatud põhitingimused ja

lahendatavad turutõrked ei muutu, on rakendusasutusel õigus ettepanek rahuldada. Kui

rakendusasutus leiab, et tarvis on muuta lepingu eesmärki või investeerimisstrateegiat,

algatab rakendusasutus jooksva hindamise või lähtub ühendmääruse § 44 lõikest 1 või

algatab lepingu muutmise.

18. Punkti 13 (äriplaan) muutmine punktile 17 tuginedes toimub poolte volitatud esindajate

poolt kirjalikult. Punkti 14 muutmine kehtiva eelhindamise piires toimub tuginedes punktile 15.

Ülejäänud käesoleva lisa punktide muutmise aluseks on vastavad sätted lepingust.

LEPINGU nr 24.8-2/430-1 MUUTMINE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi

rakendusasutus), mida esindab põhimääruse alusel majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo,

ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood 90006012 (edaspidi rahastamisvahendi

rakendaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ivar Pae,

on kokku leppinud muuta 10.07.2023. a sõlmitud lepingut nr 24.8-2/430-1 (edaspidi leping)

järgmiselt:

1. muuta lepingu preambulat, lisades pärast tekstiosa „„Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)““ tekstiosa „ja erieesmärgi

(a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.5 „Laenud ja garantiid ettevõtetele“;

2. muuta lepingu punkte 1.1, 1.4, 4.8, punkti 8 pealkirja, punkti 8.3.2, 11.2, 12.1–12.3, 15.2,

21.1 ja 21.2 ja kehtestada need järgmises sõnastuses:

2.1. „1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida sekkumiste 21.1.3.41 ja 21.1.1.5

rakendamiseks ettenähtud tegevuste elluviimiseks poolte õigusi ja kohustusi

haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning sätestada rahastamisvahendi rakendamise

tingimused lähtuvalt Riigikogu 12.05.2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtetest ning valdkonda

reguleerivast „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035“ (edaspidi TAIE) eesmärkidest.“;

2.2. „1.4. Lepingu eelarve moodustub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide

investeeringutest, mida viiakse otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ raames. Sellest eraldatakse

erieesmärgi 1 – „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ rakendamiseks 10 000 000 eurot ning

erieesmärgi 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning

VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ rakendamiseks

17 540 000 eurot. Vahendite rakendamisel lähtutakse eelhindamiste aruannetes toodud

põhimõtetest, sealhulgas vastavatest kaasfinantseeringu osakaaludest ja finantstoodete

eelarvelisest jaotusest:

1.4.1. erieesmärgi 1 raames laenu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest

koos riikliku kaasfinantseeringuga, milleks on 3 000 000 eurot ning millele lisandub veel

lõppkasusaaja või panga kaasfinantseering ca 20-30%;

1.4.2. erieesmärgi 3 allutatud laene rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi

vahenditest, millele lisandub lõppkasusaaja või panga poolt minimaalselt samas mahus

kaasfinantseering;

1.4.3. laenukäenduse puhul rahastatakse tegevust 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi

vahenditest.“;

2.3. „4.8. Rakendusasutus esitab teadmiseks rahastamisvahendi iga-aastase jooksva

hindamise tulemused ühtekuuluvuspoliitika poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ eesmärgi 1

– „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine“ ning erieesmärgi 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ valdkonna arengukava juhtkomisjonile ja rakendusüksusele.“;

2.4. „8. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud”;

2.5. „8.3.2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, lk 1–12) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 toodud tegevustele ja Euroopa

Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,

26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud

juhtudel.“;

2.6. „11.2.Haldustasu maksmine toimub järgmiselt:

11.2.1. erieesmärgi 1 puhul:

* Järgmise makse võib teha varem, kui väljundnäitaja aastane sihttase on saavutatud.

Perioodi lõpuks ei tohi haldustasu summa ületada (EL) 2021/1060 artiklis 68 lõikes 4

toodud piirmäärasid. Lepingu sõlmimisel on ette nähtud ettemaks kuni 30% kogu

meetme kogumaksumusest vastavalt punktis 1.4 märgitud summast, mis kaetakse kinni

vastavalt vaheetappide täitmisega. Tabelis olevad haldustasu summad on indikatiivsed

ja pigem väljendavad hinnangut.

Periood

Lepingu

sõlmimisel

2026 2026* 2027* 2028* 2029*

Rahastamisvahenditest

toetatavad ettevõtjad

(RC003) (unikaalsed

ettevõtted)

2 3 8 12

Summa kokku*Ettemaks Ettemaks 395 652 392 652 395 652

11.2.2. erieesmärgi 3 puhul:

* Järgmise makse võib teha varem, kui väljundnäitaja aastane sihttase on saavutatud.

Perioodi lõpuks ei tohi haldustasu summa ületada (EL) 2021/1060 artiklis 68 lõikes 4

toodud piirmäärasid. Lepingu sõlmimisel on ette nähtud ettemaks kuni 30% kogu

meetme kogumaksumusest 851 340 eurot, mis kaetakse kinni vastavalt vaheetappide

täitmisega. Tabelis olevad haldustasu summad on indikatiivsed ja pigem väljendavad

hinnangut.“;

2.7. „12.1.Juhul kui lepingu rakendamisel antakse riigiabi või VTA-d, lähtutakse

vastavatest õigusaktidest või neid asendavatest määrustest, ning konkurentsiseaduse §-

des 33 ja 342 sätestatust. Riigiabi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse

artiklit 25 (teadus- ja arendusprojektidele antav abi) või artiklit 14 (investeeringuteks

ettenähtud regionaalabi). Juhul kui Euroopa Komisjoni vastav määrus muutub

kehtetuks, kohaldatakse selle asemel jõustuva määruse vastavate abiliikide sätteid.

Täpsemad riigiabi tingimused sätestatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt

kinnitatud tootetingimustes. VKE puhul ei sisalda käendus abi elementi, kui käenduse

andmisel on täidetud Komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88

kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (Euroopa Liidu Teataja C155,

20.6.2008) punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud tingimused. Laen sisaldab abi elementi, kui

selle intress on madalam kui turu intressimäärad toetuse andmise ajal. Turu

intressimäära fikseerimisel kohaldatakse Komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade

kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (Euroopa Liidu Teataja C14, 19.1.2008

lk 6) sätestatut. Nimetatud teatiste asendamisel uute teatistega juhindutakse viimastes

sätestatust.

12.2. VTA ja riigiabi kavad kehtestatakse rahastamisvahendi rakendaja juhatuse või

juhatuse liikme otsusega. Kehtiv riigiabi või VTA kava esitatakse rakendusasutusele ja

rakendusüksusele koheselt teadmiseks. Lisas 1 olevas äriplaanis nimetatud piiratud

portfelligarantii loomisel tuleb kaasneva abi toetusekvivalendi arvestamise metoodikat

kirjeldada vastavas abikavas.

12.3. VTA saajale ei tohi VTA määruse kohaselt antud VTA koos taotletava toetusega

ületada 300 000 eurot mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.“;

2.8. „15.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab VTA ja riigiabi andmisel dokumentide

säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase abi andmisest.“;

Periood

2023*

(lepingu

sõlmimisel)

2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 2029*

Rahastamisvahenditest

toetatavad ettevõtjad

(RC003) (unikaalsed

ettevõtted)

0

50 100 150 200 250 300

Summa (allutatud laen

+ laenukäendus)

kokku*

Ettemaks 472 967 472

967

472

967

472

967

472

967 472 967

2.9. „21.1. Rakendusasutuse volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel,

kontrollimisel ja vastuvõtmisel on finantsinstrumentide ekspert Anneli Arro, telefon

58843388, e-post [email protected].

21.2. Rahastamisvahendi rakendaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja

kontrollimisel on välisvahendite juht Annelii Ausmees, telefon 667 4112, e-post

[email protected].“;

3. täiendada lepingut punktidega 8.4 ja 8.5 järgmises sõnastuses:

„8.4. Rahastamisvahendi rakendaja jälgib üldise grupierandi määruse sätteid, tuues

investeerimisstrateegias välja asjakohased viited, millist üldise grupierandi määruse sätet

kasutatakse, sealhulgas jälgides kumuleerimise reegleid ja välistusi.

8.5. Juhul kui Euroopa Komisjoni vastavad määrused muutuvad kehtetuks, kohaldatakse

automaatselt nende asemel jõustuvate määruste vastavaid sätteid.“;

4. punktis 20.1 nimetatud lepingu lisa 1 „Investeerimisstrateegia ja äriplaan“ asendatakse uue

lisaga 1 „Investeerimisstrateegia ja äriplaan“ (lisatud).

RAKENDUSASUTUS:

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

registrikood: 70003158

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Telefon: 6 256 330

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

registrikood: 90006012

Sepise 7

11415 Tallinn

Telefon: 6 279 700

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivar Pae

juhatuse liige