Kooskõlastamine: Avaliku teabe seaduse, avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse ning riikliku statistika seaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu).

Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 05.06.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

/*Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Transpordiamet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Infosüsteemi Amet Tartu Ülikooli õigusteaduskond Andmekaitse Inspektsioon Eesti E-kaubanduse Liit Statistikaamet Riigi Infosüsteemi Amet Eesti Koostöö Kogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Riigikohus

Meie 29.05.2026 nr 8-1/4287-1

2

Õiguskantsleri Kantselei Riigikantselei Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Regiina Sepp [email protected]

1

EELNÕU

05.05.2026

Avaliku teabe seaduse, avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse

muutmise seaduse ning riikliku statistika seaduse muutmise

seadus

§ 1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4310 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) võimaldada eraõiguslikul juriidilisel isikul anda nõusolek Statistikaametis või riigi

infosüsteemi kuuluvas andmekogus olevate temaga seotud andmete edastamiseks kolmandale

isikule, võtta tagasi antud nõusolekuid, anda ülevaade antud nõusolekutest ning tagada

toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus.“;

2) paragrahvi 4310 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) juriidilise isiku nõusoleku andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 3 nimetatud eesmärkidel.“;

3) paragrahvi 4310 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) eraõigusliku juriidilise isiku andmestikus – juriidilise isiku ärinimi, registrikood, nõusoleku

andnud esindaja ees- ja perekonnanimi, nõusoleku alusel edastatavate andmete koosseis,

nõusoleku andmise ja tagasivõtmise aeg ning nõusoleku kehtivuse lõppkuupäev.“.

5)  paragrahvi 4310 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Andmenõusolekusüsteemi kasutamine on kohustuslik andmete puhul, mis edastatakse

riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse andmekogudest infosüsteemi andmevahetuskihi

vahendusel andmesubjekti või juriidilise isiku nõusoleku alusel.”

§ 2. Riikliku statistika seaduse muutmine

1) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõna „andmejagamisteenust“ sõnadega „andmejagamis- ja

andmeväljastusteenuseid“;

2) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:

„42) osutada andmeväljastusteenust;“;

3) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 202 järgmises sõnastuses:

„§ 202. Andmeväljastusteenus

(1) Andmeväljastusteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogus antud juriidilise isiku nõusoleku alusel temaga seotud Statistikaametis

olevate andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemine ja edastamine kolmandale isikule.

2

(2) Andmete töötlemiseks võib Statistikaamet töödelda teiste riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude andmeid, kui need andmed on riikliku statistika seaduse alusel Statistikaametil

olemas ning teenuse osutamiseks vajalikud.

(3) Andmeväljastusteenuse osutamisel järgitakse isikuandmete kaitse ning äri-, maksu- ja

pangasaladuse kaitse reegleid ja põhimõtteid.

(4) Andmeväljastusteenuse osutamise täpsema korra ja lepingute sõlmimise nõuded võib

kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

4) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Andmeväljastusteenuse osutamiseks täiendavalt töödeldavaid andmeid säilitatakse

andmete edastamiseni.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2026

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

05.05.2026

Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse avaliku teabe seaduse (AvTS) §-i 4310, mis käsitleb andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu, ning muudetakse riikliku statistika seadust, nähes

Statistikaametile ette võimaluse pakkuda andmeväljastusteenust. Kehtiv õigus ei võimalda

juriidilisel isikul selgelt ja ühtselt anda luba riigi infosüsteemides olevate neid puudutavate

andmete edastamiseks kolmandatele isikutele, mistõttu toimub andmete edastamine ühtse

korrata ja erinevatel viisidel. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu kasutamiseks olukorras, kus eraõiguslik juriidiline isik soovib edastada

temaga seotud andmeid riigi infosüsteemist kolmandale isikule. Eelnõuga luuakse eraõigusliku

juriidilise isiku jaoks ühtne keskne lahendus, mis võimaldab hallata andmenõusolekuid ja

volitusi ning tagada andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavuse. Samuti laiendatakse isikute

ringi, kellele füüsiline isik saab nõusoleku alusel andmeid edastada. Eelnõu eesmärk on

parandada ettevõtjate andmete turvalist ja õiguspärast edastamist ning luua ettevõtjate jaoks

selge ja läbipaistev raamistik nõusolekute ja volituste haldamiseks keskse andmekogu kaudu.

Muudetakse ka riikliku statistika seadust, kus täpsustatakse Statistikaameti ülesandeid, lisatakse

võimalus pakkuda andmeväljastusteenust ning nähakse ette andmeväljastusteenuse õiguslik

raamistik. Muudatus võimaldab Statistikaametil pakkuda andmete väljastamise teenust selgete

ja ühtsete reeglite alusel. Eesmärk on pakkuda eraõiguslikele juriidilistele isikutele andmete

väljastamise teenust, mille tulemusel väheneb ettevõtjate halduskoormus.

Muudatusel on positiivne mõju nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu kasutamine vähendab ettevõtete halduskoormust, sest

võimaldab riigi infosüsteemist ettevõtetel oma andmeid lihtsamalt edasi jagada ning hallata

ühes kohas oma nõusolekuid ja volitusi. Statistikaameti võimalus pakkuda

andmeväljastusteenust suurendab andmete taaskasutust ning toetab uute teenuste

kasutuselevõttu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi osakonna

AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg (teenistusest lahkunud), sama talituse andmete

taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (5448 0113, [email protected]) ning

õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse nõunik Kristel Niidas (5305 5220,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse oli kaasatud Statistikaamet.

2

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:

 avaliku teabe seadus (AvTS) avaldamismärkega RT I, 06.03.2026, 3;

 riikliku statistika seadus (RStS) avaldamismärkega RT I, 11.03.2022, 2.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi1 punkti 259 eesmärgiga

„Andmenõusolekuteenuse funktsionaalsuste laiendamiseks juriidilistele isikutele tehnilise

valmisoleku tagamine“. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on laiendadaandmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamist

ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele (edaspidi ettevõtja). Kuigi andmenõusolekuteenuse

esmaseks eesmärgiks on anda andmesubjektile õigus jagada oma riigisektorist saadud andmeid

ettevõtjatele, siis analüüsis „Ettevõtte andmejagamise võimalused riigis2“ on esile toodud, et ka

juriidilised isikud vajavad andmete jagamise teenust. Täpsemalt on analüüsis välja toodud

digiriigi arengukava tulevikuvaade, mis võimaldaks ettevõtjatel jagada nende kohta käivaid

andmeid mugavalt edasi.3 On oluline mainida, et Euroopa andmestrateegia on seadnud tähtsale

kohale n-ö andmepõhise lähenemise.4 Euroopa Komisjon on oma 2020. andmestrateegia

teatises eraldi eesmärgina nimetanud andmete kättesaadavust, sh avaliku sektori teabe

kasutamist ettevõtjate poolt ehk riigilt ettevõtjatele andmete jagamise.5 Euroopa Parlament

toetas oma 2021. aasta resolutsioonis Euroopa andmestrateegia rõhuasetusi, nimetades samuti

olulise punktina ettevõtjate vahel ja ettevõtjatelt riigile andmete vahetamise soodustamist.6

Eelnõuga nähakse ette võimalus ettevõtjal oma andmeid kolmandate isikutega jagada.

Andmeliiklus võib toimuda ettevõtja soovil nii avaliku sektori asutusele kui ka teisele

ettevõtjale.

Näiteks soovivad ettevõtjad pakkuda selliseid teenuseid, mida tarbivad teised ettevõtjad, et neid

abistada ja vabastada asjatust töökoormusest. Juba riigi käes olevate andmete edastamine teisele

teenuse osutajale vähendaks kindlasti ettevõtja töökoormust. Näiteks on turul mitmeid

pakkujaid,7 kes abistavad ettevõtjaid kestlikkusaruannete koostamisel. 14. detsembril 2022.

aastal vastu võetud kestlikkusaruandluse direktiiv, mis võeti üle raamatupidamise seadusesse,

nähes ette ettevõtjate kohustuse avalikustada kestlikkusteave majandusaasta aruandes.

Kestlikkusaruandes käsitletakse ettevõtte ärimudeli ja väliste tegurite mõju keskkonnale,

ühiskonnale ja juhtimisele.8 Kohustusi, kus ettevõtjat saaks Statistikaameti andmete najal

toetada, on teisigi, nt peagi jõustuv palgalõhe aruandluse direktiiv, mis võetakse eeldatavasti

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 2 https://www.kratid.ee/_files/ugd/7df26f_0f4c611fb8e242218adcad551b733caf.pdf 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Digiühiskonna arengukava 2030, lk 18.

4 Euroopa Komisjon. Euroopa andmestrateegia. 5 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele

ning regioonide komiteele. Euroopa andmestrateegia. Brüssel, 19.02.2020. COM(2020) 66 final, punkt 4

(probleemid). 6 Euroopa Parlament. Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon Euroopa andmestrateegia kohta

2020/2217(INI). 7 Nt Milton, DGE, Intelex Insight jne. 8 Rahandusministeerium. Kestlikkusaruandlus.

3

üle soolise võrdõiguslikkuse seadusesse. Direktiivi kohaselt peavad teatud ettevõtjad koostama

aruande kindlate näitajate kohta. Kohustus lasub suurematel ettevõtjatel ning rakendub järk-

järgult.9 Aja jooksul võib selliseid kohustusi lisanduda veelgi, mistõttu muutub andmete

taaskasutuse küsimus üha asjakohasemaks.

Statistikaamet kogub riikliku statistika kui oma põhiülesande raames hulgaliselt andmeid.10

Oma ülesannete täitmiseks saadakse andmeesitajatelt andmeid elektrooniliselt või paberil, nii

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt kui ka andmekogudest. Riiklikud andmekogud, mida

Statistikaamet kasutab, on loetletud Statistikaameti veebilehel (nt äriregister, ehitisregister, e-

toimiku süsteem, ravikindlustuse andmekogud jne).11 Samuti esitavad ettevõtjad suure hulga

andmeid Statistikaametile küsimustike kaudu, mis on leitavad ameti veebilehelt.12 Riiklikku

statistikat eristavad muust ametkondlikust statistikast just rakendatud põhimõtted ja

kvaliteedikriteeriumid.13 Seega on Statistikaametil suur hulk kvaliteetseid andmeid, mida

säilitatakse üsna pikalt14 ning mille tõttu nähakse kogutud ja säilitatud andmetel suurt

taaskasutamise potentsiaali.

Eelnõu eesmärk on laiendada andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamist

ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning luua selge ja ühtne raamistik olukordadeks, kus

ettevõtja soovib, et riigi infosüsteemis (sh Statistikaametis) tema kohta olemasolevad andmed

edastataks tema määratud kolmandale isikule. Eelnõuga koondatakse nõusolekute ja volituste

andmine, haldamine, tagasi võtmine ning andmevahetuse õiguspärasuse tõendamine keskse

lahenduse alla, vähendades killustatust ja erilahendusi asutustes.

Nõusolekupõhine lähenemine on kooskõlas statistika konfidentsiaalsuse üldpõhimõttega, mille

kohaselt konfidentsiaalseid andmeid kasutatakse üksnes statistilisel eesmärgil, välja arvatud

juhul, kui statistiline üksus on andnud selleks ühemõttelise nõusoleku muuks kasutuseks.

Riikliku statistika seaduses on sätestatud, et riikliku statistika tegijal on õigus levitada isiku

otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid isiku nõusolekul (RStS § 35 lg 2).

Oluline on eristada põhimõttelist lubatavust nõusoleku olemasolul ja avaliku asutuse pädevust

osutada standardiseeritud teenust, mille raames andmeid ettevõtja taotlusel ette valmistatakse

ja edastatakse kolmandale isikule. Praktikas on nõusolekud olnud killustatud ning puudunud

ühtne mehhanism nõusoleku andmiseks, haldamiseks ja tagasi võtmiseks ning edastuse

tõendamiseks. Seetõttu luuakse AvTS-is keskne nõusolekute ja volituste haldamise andmekogu

ning täpsustatakse selle kasutusala ka juriidiliste isikute puhul.

Lisaks nähakse eelnõuga Statistikaametile ette selge õiguslik alus osutada ettevõtjatele

andmeväljastusteenust. Andmeväljastusteenus on eelnõu kohaselt andmete töötlemine ja

edastamine kolmandale isikule juriidilise isiku nõusoleku alusel, kasutades keskset nõusolekute

ja volituste haldamise andmekogu. Eelnõu ei eelda, et Statistikaamet looks eraldi

nõusolekuteenust.

Programmivälise statistikatöö regulatsioon (RStS § 20) ei ole sobiv universaalseks aluseks

9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Palkade läbipaistvus. 10 Riikliku statistika eesmärgid, mis võimaldavad Statistikaametil andmeid koguda, on väga laiad – riikliku

statistika eesmärk on kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku,

sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja

prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning

teadmuspõhiste otsuste langetamiseks (RStS § 1 lg 2). 11 Statistikaameti veebileht. Riiklike andmekogude kasutamine. 12 Statistikaameti veebileht. Küsimustikud. 13 739 SE seletuskiri, lk 4. 14 Statistikaameti veebileht. Andmekaitse.

4

ettevõtjapõhistele andmeedastustele, kuna programmivälise statistikatöö käigus levitatavaid

andmeid on lubatud kasutada üksnes statistilisel või teaduslikul eesmärgil.

Andmeväljastusteenuse kasutuslood ei pruugi olla käsitatavad statistikatööna RStS tähenduses,

mistõttu on vajalik sätestada Statistikaametile õigus teenuse osutamiseks.

Juriidilise isiku nõusolek ei ole IKÜM-i mõttes andmesubjekti nõusolek; kui edastatav

andmekomplekt sisaldab ka füüsiliste isikute isikuandmeid, peab ettevõtjal olema nende

edastamiseks iseseisev õiguslik alus.

Analüüsis toodi veel esile, et andmete taaskasutamine lihtsustab haldusesisest asjaajamist, mis

toetab riigi aktiivseid samme teabe jagamiseks. Ka haldusmenetluse seadus sätestab:

„Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele“ (HMS § 5 lg 2).

Haldusmenetluse käsiraamatu autorid on samuti tõdenud, et viidatud sättega on soovitud piirata

kodanikult nõutavate dokumentide hulka ja kui vähegi võimalik, peaks pädev asutus otsuse

tegemiseks suhtlema info kogumiseks teiste asutustega, mitte kasutama inimest justkui

käskjalana.

Tänapäeva infotehnoloogia võimaldab asutustel omavahel lihtsalt ja kuluefektiivselt infot

vahetada, nt riigilõivu maksmise või äriregistrisse kantud andmete kohta. Seetõttu ei tohikski

kodanikku või ettevõtjat tarbetult edasi-tagasi suunata (HMS § 5 lg 2).15 Sama põhimõtet tuleks

järgida ka ettevõtjate puhul olukorras, kus riigil on andmed olemas, kuid ettevõtja vajaks neid

oma uue kohustuse täitmisel ja/või sooviks neid taaskasutada. Eelnõuga kavandatav õiguslik

lahendus seisneb avaliku teabe seaduse täiendamises, laiendades andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu kasutusala ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Sellega luuakse

ettevõtjatele võimalus anda, hallata ja tagasi võtta andmetöötluseks antud nõusolekuid ühes

keskses riiklikus andmekogus. Lisaks nähakse eelnõuga Statistikaametile ette selge õiguslik

alus ettevõtjatele andmete väljastamise teenuse osutamiseks nõusoleku alusel.

Eelnõuga võimaldatakse ettevõtjate andmetöötluseks antud nõusolekuid hallata keskses riiklus

andmekogus, täiendades AvTS-is andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu sätteid.

Samuti võimaldatakse eelnõuga Statistikaametil pakkuda ettevõtjatele andmete väljastamise

teenust, luues selliseks tegevuseks õigusliku aluse.Eelnõu seadusena jõustumine vähendab

ettevõtjate halduskoormust, sest ei ole vaja esitada samu andmeid korduvalt erinevatele

asutustele ja teenuseosutajatele. Samal ajal väheneb ka avaliku sektori töökoormus, sest

andmete väljastamine toimub edaspidi andmeväljastusteenuse kaudu. Majanduslikus plaanis

loob eelnõu eeldused uuteks andmepõhisteks teenusteks ning suurendab riigi kogutud andmete

taaskasutust.

Eelnõuga ei välistata võimalust, et andmete väljastamise teenust pakuvad teised asutused,

kasutades ettevõtjate nõusoleku saamiseksandmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu.

Asutused, kes soovivad samuti andmete väljastamise teenust pakkuda, peavad üle vaatama neile

antud ülesanded ja pädevused, kas need võimaldavad seda juba praegu teha või tuleb teha

muudatusi.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest kavandatavad muudatused tuginevad

olemasolevatele andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu lahendustele. Eelnõu

aluseks olevad probleemid ja võimalikud lahendused on põhjalikult käsitletud analüüsis

15 Justiits- ja Digiministeerium. Analüüs. Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad

nõuded regulatsioonile. 2021, lk 12.

5

„Ettevõtte andmejagamisteenuse võimalused riigis“ ning arutatud läbi sihtrühmadega

kaasamisseminaril.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab AvTS-i kavandatud

muudatused, teine avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse muutmise

muudatust, kolmas RStS-i muudatused.

Eelnõu § 1. Avaliku teabe seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktidega 1–4 täiendatakse AvTS §-i 4310, mis reguleerib andmenõusoleku ja

volituste haldamise andmekogu.

AvTS § 4310 lõikes 2 täiendatakse andmekogu andmestikku juriidilise isiku nõusoleku

andmestikuga. Andmekogu koosseisu täiendatakse juriidilise isiku nõusolekuga. Edaspidi

koosneb andmekogu kolmest järgmisest andmestikust:

1) andmenõusoleku andmestik, mis teenib füüsilise isiku nõusoleku haldamise eesmärki;

2) volituste haldamise andmestik, mis võimaldab hallata ja kontrollida volitusi;

3) juriidilise isiku nõusoleku andmestik, mis võimaldab hallata eraõigusliku juriidilise isiku

antud nõusolekut andmete edastamiseks.

Selline jaotus võimaldab eristada andmete töötlemise eesmärke ning tagada andmete

eesmärgipärase kasutamise. On oluline silmas pidada, et endiselt jääb kehtima põhimõte, et

andmekogu andmestikke omavahel kokku panna ei tohi ning iga andmestikku tohib kasutada

üksnes lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.

AvTS § 4310 lõiget 3 täiendatakse, tuues välja andmekoosseisu, mida juriidilise isiku andmestik

sisaldab. Andmekoosseis ei erine oluliselt varasemast loetelust. Samuti tehakse tehniline

muudatus, sätestades lõike 3 sissejuhatavas lauseosas, et andmekogus töödeldakse „andmeid“,

mitte „isikuandmeid“, kuna loetelu sisaldab lisaks isikuandmetele ka n-ö tavalisi andmeid.

AvTS § 4310 lõiget 31 täiendatakse tingimusega, et sarnaselt andmesubjekti nõusolekuga on

andmekogu kasutamine kohustuslik juhtudel, kus andmeid edastatakse riigi ja kohaliku

omavalitsuse andmekogudest infosüsteemi andmevahetuskihi vahendusel juriidilise isiku

nõusoleku alusel. Muudatusega tagatakse, et andmete edastamine toimub ühtses, kontrollitavas

ja läbipaistvas keskkonnas, ning hoitakse ära tarbetud kulutused lisaarendusteks, kasutades

nõusolekute kontrollimiseks keskset riiklikku andmekogu.

Eelnõu § 2. Riikliku statistika seaduse muutmine

2019. aasta 1. veebruaril jõustunud riikliku statistika seaduse muudatusega täiendati

Statistikaameti ülesandeid andmejagamisteenusega. Selleks, et Statistikaametil oleks juriidilise

isiku nõusoleku alusel võimalik ettevõtja andmeid kolmanda isikuga jagada, on vaja talle ette

näha õigus pakkuda andmeväljastusteenust. Seega on ülesannete täiendamisel lähtutud samast

loogikast, mida kasutati andmejagamisteenuse reguleerimisel.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse RStS § 9 lõiget 1, täiendades Statistikaameti

tegevuste loetelu andmeväljastusteenusega (vt eelnõus kavandatud RStS-i täiendamine §-ga

6

202), RStS § 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 42. Statistikaameti ülesannete loetellu lisatakse

andmeväljastusteenus. Statistikaameti uus ülesanne on oluline loetelus välja tuua. See kajastab

Statistikaameti rolli mitte ainult riikliku statistika koostajana, vaid ka andmete vahendajana

seaduses sätestatud alustel.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 202, mis sätestab andmeväljastusteenuse.

Lõikes 1 on defineeritud andmeväljastusteenuse mõiste.Andmeväljastusteenus on määratletud

kui andmete töötlemine ja edastamine kolmandale isikule juriidilise isiku nõusoleku alusel,

kasutades andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu. Arvestades Statistikaameti

käsutuses olevate andmete iseloomu, on võimalik kasutada olemasolevaid andmeid laiemalt

ning nende abil ettevõtjate halduskoormust vähendada. Nagu andmejagamisteenuse puhul, ei

ole andmeväljastusteenus oma olemuselt statistikatöö RStS-i tähenduses, vaid on osa asutuse

tegevusest (ülesannete täitmisest või protsessist), mida saab käsitleda üldisemalt teenuspõhise

lähenemise kontekstis. Andmeväljastusteenus võimaldab kiiremat juurdepääsu ettevõtjaga

seotud teabele. Väljastatavaid andmeid võib olla vaja eeltöödelda, et nad oleks kooskõlas

andmekaitsenõuetega. Andmeväljastusteenus võimaldab viia senisest paremini ellu andmete

ühekordse riigile esitamise printsiipi ja kasutada kord juba esitatud andmeid erinevate

ülesannete täitmiseks. Andmeväljastusteenuse osutamiseks peab olema selge volitusnorm

seaduses.

On oluline, et juhul kui ettevõtja soovib, et kolmandale isikule väljastatakse ka isikuandmeid,

peab tal selleks olema IKÜM-i artikli 5 lõikes 1 nimetatud õiguslik alus, olgu selleks siis leping

või muu juriidiline kohustus. Ettevõtja ehk isikuandmete vastutav töötleja peab tagama

õigusliku aluse olemasolu ning Statistikaamet on siin isikuandmete volitatud töötleja.

Statistikaamet peab veenduma, et väljastab õigele isikule õiged andmed, kuid ta ei vastuta

olukorras, kus väljastatud andmeid asub kolmas isik töötlema muudel eesmärkidel kui see,

milleks need talle edastati. Andmeväljastusteenuse osutamisel järgivad andmete töötlejad

isikuandmete kaitse põhimõtteid.

Lõikega 2 nähakse Statistikaametile ette andmeväljastusteenuse pakkumiseks õigus töödelda

riigi infosüsteemi kuuluvate teiste andmekogude andmeid, kui need andmed on riikliku

statistika seaduse alusel Statistikaametil olemas ning teenuse osutamiseks vajalikud. Teenuse

osutamisel on Statistikaametil õigus kontrollida teenuse osutamiseks vajalikke andmeid teistest

riigi andmekogudest. Näiteks kui ettevõtja tellib Statistikaametilt andmeväljastusteenusena

ülevaate oma töötajate arvu ja struktuuri kohta, võib Statistikaamet teenuse korrektseks

osutamiseks kontrollida teises riigi andmekogus, näiteks töötamise registris (TÖR), kas

ettevõtja esitatud töötajate arv vastab seal registreeritud andmetele. Selline päring on lubatud

üksnes juhul, kui vastavad TÖR‑i andmed on Statistikaametil riikliku statistika seaduse alusel

niigi olemas ning neid on vaja teenuse osutamiseks.

Lõikes 3 on sätestatud, et andmeväljastusteenuse osutamisel järgitakse isikuandmete kaitse, äri-

, maksu- ja pangasaladuse kaitse põhimõtteid. Andmeväljastusteenuse osutamisel tuleb

rakendada kõiki vajalikke andmetöötluse kaitsemeetmeid.

Lõikes 4 nähakse ette, et vajaduse korral võib kehtestada andmeväljastusteenuse osutamise ja

lepingute sõlmimise täpsema korra ministri määrusega. Tuleb silmas pidada, et määrusega saab

vajadusel reguleerida andmeväljastusteenust sooviva ettevõtja ja Statistikaameti tegevusi. Kui

ettevõtja soovib, et temaga seotud andmed edastataks teisele ettevõtjale talle mõne teenuse

osutamiseks, on tegemist kahe eraõigusliku juriidilise isiku vahelise lepingulise suhtega, mille

tingimusi õigusaktiga ette ei saa näha, tegemist on kahe isiku lepinguvabadusega ning riik siia

ei sekku. Tegemist on lubava volitusnormiga, kuna on vaja tagada paindlikkus ja ajakohasus,

arvestades tehnoloogia kiiret arengut.

7

Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse RStS §-i 32 lõikega 5, milles sätestatakse

andmeväljastusteenuse osutamiseks töödeldud andmete säilitamise tähtaeg. Täpsemalt on

lubatud andmeid säilitada andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseni, eesmärgiks on andmete

edastamine. Mõeldud on olukorda, kus andmeid mitte üksnes ei edastata, vaid neid on vaja

eeltöödelda. Selline töödeldud andmete kogum tuleb kustutada pärast andmete kolmandale

isikule edastamist.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasus

Seotud põhiõigused: õigus eraelu puutumatusele (PS § 26) ja ettevõtlusvabadus (PS § 31)

Igasugune isikuandmete töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS

§ 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. See tähendab,

et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud

üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik

olulised otsused langetama seadusandja. PS § 11 teise lause kohaselt peavad õiguste ja

vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõiguse riive on

proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Juriidilise isikuga seotud andmete puhul peab silmas pidama, et juriidilisel isikul puudub eraelu,

seega ka põhiseaduslik õigus isikuandmete kaitsele. Küll aga ettevõtja ise töötleb oma töötajate

isikuandmeid. Eelnõuga nähakse ette üksnes juriidilise isiku esindaja nime ja isikukoodi töötlus

andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus. Lisaks on juriidiliste isikute andmed

Eestis teatud ulatuses avalikustatud ka äriregistris. Arvestades, et antud juhul on töödeldavate

isikuandmete hulk minimaalne, ei kaasne andmekogus isikuandmete töötlemisega

andmesubjekti põhiõiguste olulist riivet.

Eelnõuga ei looda Statistikaametile uut seaduslikku alust andmetöötluseks, vaid juriidilise isiku

nõusolekul teisele osapoolele isikuandmete edastamiseks peab ettevõtjal selleks olema omaette

õiguslik alus. Eelnõuga nähakse Statistikaametile ette õigus avaliku sektori asutusena pakkuda

ettevõtjale andmeväljastusteenust, sh teenuse pakkumiseks töödelda isikuandmeid, olles

isikuandmete osas ettevõtja volitatud töötleja.

Eelnõuga ei piirata, vaid laiendatakse ettevõtlusvabadust, võimaldades ettevõtjal temaga seotud

andmeid kasutada temale vajaliku teenuse saamiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Muudatusega võetakse kasutusele termin „andmeväljastusteenus“. Andmeväljastusteenus

RStS-i tähenduses on andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus antud juriidilise

isiku nõusoleku alusel oma ettevõttega seotud Statistikaametis olevate andmete, sealhulgas

isikuandmete, töötlemine ja edastamine kolmandale isikule.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

8

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud

isikuandmete kaitse üldmääruses16 ja õiguskaitseasutuste direktiivis17 sätestatut.

Juriidilise isiku andmetega seotud normid ei käsitle juriidilist isikut andmesubjektina Euroopa

Liidu isikuandmete kaitse õiguse tähenduses, vaid reguleerivad ettevõtjaga seotud andmete

edastamist riigisiseses andmehalduses ja andmevahetuses. Eelnõu kohaselt järgitakse andmete

edastamisel isikuandmete, ärisaladuse ja muude kaitstud huvide kaitse nõudeid.

Eelnõuga ei kehtestata uusi piiranguid Euroopa Liidu siseturu toimimisele ega piiriülestele

andmevoogudele ning eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud andmete

vaba liikumise põhimõttega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisel avaldub mõju eelkõige majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele, väljendudes halduskoormuse vähenemises, andmete taaskasutuse

paranemises ja avaliku sektori töökorralduse ühtlustamises ja töökoormuse vähenemises.

Olulist sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule,

riigi julgeolekule ja välissuhetele eelnõul ei ole ning kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on

samuti madal.

6.1. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused – mõju

töökorraldusele

Eelnõu rakendamine mõjutab avalikku sektorit eelkõige andmenõusolekute ja volituste

haldamise korralduse kaudu. Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu loomise ja

kasutamisega koondatakse seni hajus nõusolekute ja volituste haldamine kesksesse süsteemi.

See võimaldab avaliku sektori asutustel tugineda andmete edastamise õiguspärasuse

kontrollimisel ühtsele mehhanismile ja vähendab vajadust asutusepõhiste lahenduste järele.

Mõju on suurem nende asutuste puhul, kelle hallatavaid andmeid ettevõtjad soovivad juriidilise

isiku nõusoleku alusel kolmandatele osapooltele edastada. Hetkel ei ole võimalik täpselt

prognoosida, kui paljusid asutusi eelnõu rakendamine puudutab. Eelduslikult mõjutab

muudatus eelkõige asutusi, kes peavad riiklikke andmekogusid või on sagedasemad andmete

väljastajad juriidilistele isikutele.

Kuna andmenõusolekute ja volituste haldamise andmekogu toimib teenusena, mille kasutamine

eeldab ettevõtjate huvi konkreetsete andmekomplektide vastu, sõltub mõju ulatus praktikas

sellest, milliste andmete vastu tekib turuosalistel nõudlus. Seetõttu võib mõjutatud asutuste arv

ning andmeväljastuste maht ajas muutuda.

Mõju ei seisne uute ülesannete loomises, vaid olemasolevate andmete väljastamise protsesside

ümberkorraldamises selliselt, et nõusoleku või volituse olemasolu kontroll toimub kesksest

andmekogust.

6.2. Statistikaamet

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates

asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele

võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK.

9

Statistikaameti jaoks täpsustatakse eelnõuga andmejagamis- ja andmeväljastusteenuste

osutamise õiguslikku raamistikku ning luuakse selgem alus andmete edastamiseks

kolmandatele isikutele juriidilise isiku nõusoleku alusel. Eelnõuga ei muudeta Statistikaameti

põhifunktsioone ega ametialast sõltumatust, vaid täpsustatakse olemasolevate ülesannete

täitmise korraldust.

Muudatus mõjutab eelkõige andmeväljastamise protsessi tehnilist ja korralduslikku ülesehitust,

lisandub ühekordne tegevus- protsessi kaardistamine ning liidestamine keskse andmekoguga.

Kui andmete edastamine toimub juriidilise isiku nõusoleku või volituse alusel, toimub

nõusoleku olemasolu kontroll andmenõusolekute ja volituste haldamise andmekogu kaudu

süsteemidevahelise päringuna. Seega ei lisandu Statistikaametile eraldiseisvat manuaalset

kontrollikohustust, vaid muutub õigusliku aluse tuvastamise viis, seega pärast üleminekut

vähenevad paralleelsed asutusesisesed kontrollid ja erilahendused, andmeedastus muutub

ühtsemaks, mis vähendab pikas plaanis asutuse töökoormust.

Oluline on rõhutada, et andmenõusolekuteenus on mõeldud nõusolekute ja volituste

haldamiseks ning toimib vastava teenuse loogika alusel. See ei asenda Statistikaameti

andmeväljastuse keskkonda ega täida andmete töötlemise või edastamise funktsiooni. Andmete

ettevalmistamine, andmekomplektide moodustamine ning andmete väljastamine erinevatele

osapooltele jääb jätkuvalt Statistikaameti ülesandeks.

See tähendab, et Statistikaametil tuleb kujundada või kohandada oma infosüsteemne lahendus

(või luua vastav keskkond), mille kaudu toimub andmekomplektide ettevalmistamine ja

andmete väljastamine kolmandatele isikutele. Andmenõusolekuteenus on seejuures üks

protsessi komponent, mille kaudu kontrollitakse andmete edastamise õiguslikku alust.

6.3. Ettevõtjad – majanduslik mõju ja mõju töökorraldusele

Eraõiguslikele juriidilistele isikutele luuakse eelnõuga selgem ja ühtne raamistik oma

ettevõttega seotud andmete edastamiseks kolmandatele isikutele. Andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu kasutamine võimaldab juriidilisel isikul anda nõusolekuid ja hallata neid

keskselt, mis vähendab halduskoormust, toetab andmete korduvat kasutamist ning suurendab

õiguskindlust andmete edastamisel.

Ettevõtjatele luuakse võimalus kasutada juba riigile esitatud andmeid erinevate teenuste

saamiseks ilma, et samu andmeid oleks vaja korduvalt koguda või edastada, mistõttu paraneb

juurdepääs ettevõttega seotud andmetele ja väheneb halduskoormus. Samal ajal jääb ettevõtjale

vastutus isikuandmete edastamiseks vajaliku õigusliku aluse olemasolu eest, mis toetab

õigusselgust ja andmekaitsenõuete täitmist.

Eelnõuga ei kehtestata ettevõtjatele uusi sisulisi andmete esitamise kohustusi ega muudeta

kehtivaid andmekaitsenõudeid, vaid reguleeritakse andmete edastamise protsessi ja selle

õiguspärasuse tõendamist.

Ettevõtjatele otseseid uusi kohustusi ei lisandu. Kulud võivad tekkida üksnes juhul, kui

ettevõtja soovib teenust kasutama hakata ning peab oma sisemisi andmetöötlus- või

volitusprotsesse selleks kooskõlastama. Kulude maht sõltub ettevõtja enda soovist teenust

kasutada. Juriidilistel isikutel otseseid kulusid ei teki, kuna eelnõuga antakse vabatahtlik

võimalus andmete edastamiseks. Töödeldavate isikuandmete maht jääb minimaalseks (esindaja

nimi ja isikukood).

6.4. Andmesubjektid

10

Eelnõuga ei piirata füüsiliste isikute õigusi võrreldes kehtiva olukorraga, vaid koondatakse

juriidiliste isikute nõusolekute haldamine ühtsesse süsteemi. Eelnõuga laiendatakse isikute

ringi, kellele andmesubjekt võib nõusoleku alusel andmeid edastada, edaspidi ei ole see piiratud

ainult eraõigusliku juriidilise isikuga. Andmesubjektil laieneb võimalus oma andmeid mugavalt

ja turvaliselt jagada ka avaliku sektori asutustega. Muudatuste mõju füüsilistele isikutele eeskätt

kaudne ega too kaasa uusi kohustusi.

6.5. E-riik

Muudatused toetavad e-riigi arengut, muutes andmete edastamise juriidiliste isikute nõusoleku

alusel selgemaks, läbipaistvamaks ja paremini hallatavaks. Kesksete lahenduste kasutamine

aitab vähendada infosüsteemide killustatust ning lihtsustab nii andmete haldamist kui ka nende

kasutamist erinevates teenustes. Samal ajal paraneb andmekaitse, sest andmete töötlemine

toimub ühtsetel õiguslike alustel ning üksnes määratud aja jooksul. See suurendab usaldust e-

teenuste vastu. Kokkuvõttes loovad muudatused paremad eeldused andmete korduvaks

kasutamiseks ja uute e-teenuste arendamiseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Juriidiliste isikute andmenõusolekuteenuse kasutuselevõtt loob ettevõtjatele võimaluse

arendada andmepõhiseid teenuseid ning täiustada olemasolevaid lahendusi erinevates

majandussektorites, sh finants-, tervishoiu-, haridus- ja teenindusvaldkonnas. Teenuse kaudu

saavad ettevõtted pakkuda personaalsemaid ja innovaatilisemaid lahendusi, mis suurendavad

nende konkurentsivõimet ning toovad riigile täiendavat maksutulu.

Teenuse rakendamine vähendab ettevõtjate haldus- ja kontrollikulusid, kuna nõusolekute

haldamine toimub keskses süsteemis ja kontroll on automatiseeritud. See muudab andmete

kasutamise lihtsamaks ja kiiremaks, soodustades uute e-teenuste väljatöötamist ning

ärimudelite mitmekesistumist.

Kokkuvõttes on teenuse majanduslik mõju positiivne: see toetab uute andmepõhiste teenuste

teket, suurendab ettevõtjate konkurentsivõimet ja soodustab täiendavat maksutulu. Teenuse

kasutamise ulatus sõltub ettevõtjate huvist teenusega liituda, mis on prognooside järgi kasvav

trend.

Eelnõuga ei kehtestata uusi kohustusi, vaid luuakse võimalus juriidilise isiku andmete

edastamiseks nõusolekupõhiselt. Seaduse rakendamine eeldab peamiselt tehnilisi

ettevalmistusi.

Asutusel tekivad andmenõusolekuteenusega liidestumiseks ühekordsed kulud, mis on seotud

olemasoleva RIA nõusolekuteenuse haldusliidese seadistamise, testimise ja turvanõuete

täitmisega. Hinnanguline ühekordne kulu teenuse kasutusele võtuks on suurusjärguskuni 10

000 eurot. Teenuse kasutuselevõtt ei too kaasa olulisi iga-aastaseid täiendavaid halduskulusid,

kuna nõusoleku kontroll toimub automaatselt RIA teenuse kaudu. Täpne kulu sõltub liidestuse

tehnilisest keerukusest ja projekti käigus tekkivatest töömahudest.

Eelnõu rakendamisel paraneb riigi valduses olevate andmete taaskasutus ning väheneb

ettevõtjate ja avaliku sektori töökoormus ja kulutused. Pikas perspektiivis aitab lahendus kaasa

administratiivkulude vähenemisele ja avalike teenuste kvaliteedi paranemisele.

8. Rakendusaktid

11

Eelnõu § 2 punkt 3 sisaldab ka uut volitusnormi (kavandatud RStS § 202 lõige 4), mille kohaselt

on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kehtestada määrusega andmeväljastusteenuse

osutamise täpsema korra ja lepingute sõlmimise nõuded.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa vajadust praktiliste

muudatuste järele. See loob võimaluse uut moodi andmetöötluseks. Kuna tegemist ei ole

kohustusega, siis ei ole eelnõukohase seaduse adressaatidel seaduse jõustumise järel vaja oma

tegevust suures mahus ümber korraldada.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu koostamisele ei eelnenud kirjalikku väljatöötamiskavatsust. Huvirühmade ja avalikkuse

kaasamine toimus 26. jaanuari 2026. aasta kaasamisseminaril, kus tutvustati kavandatavaid

muudatusi seoses juriidiliste isikute andmenõusolekuteenuse õigusliku aluse loomisega ning

Statistikaametile esitatud andmete turvalise korduskasutuse võimaldamisega. Seminari käigus

tutvustati varem tehtud analüüsi tulemusi, sh nõusolekupõhise andmeedastuse õiguslikke

eeldusi, teabevaldaja rollide täpsustamist ja andmete taaskasutamist toetavaid

kasutusstsenaariume. Osalejatele esitleti ka eelnõu esialgset kavandit ja kutsuti üles esitama

tagasisidet seminari aruteludes, kavandatava eelnõu kohta oli võimalik nädala jooksul ka

kirjalikke märkusi esitada.

Kutse saadeti ja üritusel osalesid esindajad järgmistest asutustest ja organisatsioonidest:

 Ministeeriumid, sh Rahandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Välisministeerium,

Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium

 Põllumajandus- ja Toiduamet

 Riigikantselei

 Riigi Infosüsteemi Amet

 Andmekaitse Inspektsioon

 Linnade ja Valdade Liit

 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

 Tartu Ülikooli õigusteaduskond

 Tallina Tehnikaülikooli õiguse instituut

 Eesti Andmekaitse Liit

 Eesti Juristide Liit

 Open Knowledge Estonia

 MTÜ Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

 Statistikaamet

 Tallinna Ülikool

 Prokuratuur

 Riigi Infosüsteemi Keskus (RIK)

 Eraettevõtjad, sh tehnoloogiaettevõtjad, sh Cybernetica AS, CGI, Finest, Silva Hunt,

Tulepaak, Enefiti esindus

 Kodanikuühendused ja huvirühmad

 Erialaspetsialistid andmekaitse, õiguse ja digivalitsemise valdkonnast

12

Kutse saadeti ka laiemale ringile ministeeriumidele, avaliku sektori asutustele ja valdkonna

organisatsioonidele, kellel on kokkupuude andmete taaskasutuse, statistika, digivalitsemise,

andmekaitse või ettevõtluskeskkonna valdkonnaga.