Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde

loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmise

seletuskirja lisa 2

Kooskõlastustabel

Kommentaar/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

1. Tööinspektsioon

1.1 Edastasite meile arvamuse

avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 11.

juuni 2009. a määruse nr 94

„Töökeskkonna ohutegurite ja tööde

loetelu, mille puhul alaealise töötamine

on keelatud“ muutmise eelnõu.

Rõhutame alustuseks üle, et alaealiste

kaitse, eriti nende potentsiaalselt

esimesel töökohal, on Tööinspektsiooni

jaoks prioriteetne valdkond ning vajab

kõigi seotud osapoolte erilist hoolt ja

tähelepanu. Kindlasti pöörame omalt

poolt ka sellel aastal suvehooaja alguses

fookuse nii alaealiste töötamist

puudutavale teavitustegevusele kui ka

järelevalvele. Eelnõu jõustumisel

võtame kindlasti planeeritavaid

muudatusi oma tegevuste planeerimisel

arvesse.

Teiseks peame oluliseks eelnõu

menetlemise käigus veelkord ennetavalt

kaaluda kõiki muudatustega seonduvaid

riske, kaitsemeetmeid ja nende selget

väljendumist nii eelnõus kui ka

seletuskirjas. Eraldi soovime siinkohal

rõhutada järgmiseid aspekte:

Teadmiseks võetud.

1.2 seletuskirjas on välja toodud, et

alaealised on müra suhtes

täiskasvanutest tundlikumad. Seetõttu

on oluline rõhutada, et numbrilise

piirmäära kaotamine ei tähenda

ilmtingimata lubatud määra tõusu, vaid

sõltuvalt asjaoludest, võib tähendada ka

selle langemist. Põhimõtte selgitamiseks

võib referentsina kasutada siinkohal

näiteks tööandjatele tuttavat

ekvivalentse mürataseme mõistet (ühik

dB(A));

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

ekvivalentse mürataseme mõistega.

1.3 lisaks seadme kasutusjuhendi

järgimisele ja kõikide asjakohaste

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

kasutusjuhendiga arvestamise osas.

kaitsevahendite kasutamisele peab

mehaanilise lõikuri kasutamine

konkreetse alaealise vanuse korral

olema konkreetse seadme

kasutusjuhendiga selgelt lubatud;

1.4 seadme hooldus-, puhastus- ja

remonditöödele lisaks vajab erilist

tähelepanu seadme võimalik tankimine,

kuna bensiin kuulub kantserogeense

keemilise ohuteguri alla (H350);

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

tankimise ohtlikkusega.

1.5 seletuskirja on jäänud ekslikult

vananenud termin. TLS § 7 käsitleb

õppimiskohustust, mitte enam

koolikohustust.

Arvestatud. Seletuskirja on parandatud

õige terminiga.

2. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

2.1 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

(edaspidi: Kaubanduskoda) tänab

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit

võimaluse eest avaldada arvamust

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a

määruse nr 94 „Töökeskkonna

ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul

alaealise töötamine on keelatud“

muutmise määruse eelnõu kohta. Eelnõu

kohaselt muudetakse müra käsitlevat

regulatsiooni, loobudes konkreetsest 80

dB piirmäärast asendades see kahjustava

müra mõistega. Samuti eelnõuga

sätestatakse tingimused, mille alusel

võib vähemalt 15-aastane alaealine

edaspidi mehaanilise lõikuriga muru

niita.

Kaubanduskoda toetab eelnõuga

plaanitavaid muudatusi. Leiame, et

muudatused suurendavad paindlikkust

eelkõige hooajaliste tööde korraldamisel

ning parandavad märgatavalt alaealiste

võimalusi saada turvaliselt oma esimene

töökogemus ja siseneda tööturule.

Samuti toome välja, et eelnõu

seletuskirja p 6 kohaselt jõustub määrus

üldises korras, kuid Kaubanduskoja

hinnangul peaksid muudatused jõustuma

võimalikult kiiresti, et noored saaksid

väärtuslikku töökogemust juba sel

suvehooajal.

Selgitatud. Jõustumine üldises korras

tähendabki jõustumist kohe kui määrus

on allkirjastatud ning avaldatud Riigi

Teatajas. Seega esimesel võimalusel.

3. Justiits- ja Digiministeerium

3.1 Seletuskirjas esitatud halduskoormuse

hinnangud on mõnevõrra vastuolulised.

Sisukokkuvõttes (lk 1) märgitakse, et

muudatus ei suurenda ega vähenda

halduskoormust, kuid mõju kirjeldavas

osas tuuakse välja, et kuigi tööandjal on

juba kehtiva õiguse kohaselt kohustus

hinnata tööga seotud riske, tagada

vajalikud kaitsemeetmed ja

juhendamine, võivad muudatused

mõnevõrra suurendada tööandjate

koormust ja kulusid (lk 5). Seega palume

Sisukokkuvõttes täpsustada

halduskoormuse muutust. Muudatused

suurendavad alaealiste töövõimalusi

ning annavad tööandjatele suurema

paindlikkuse töö korraldamisel.

Ettevõtjate halduskoormusele võib

muudatustel olla mõlemasuunaline

mõju. Ühelt poolt suurendab piirmäärast

loobumine ettevõtja paindlikkust ja

vähendab formaalse piirmäära järgimise

vajadust. Teiselt poolt võib nõuete

rakendamisega seotud koormus vähesel

määral suureneda, kuna mürariske tuleb

hinnata konkreetse töö, töövahendi ja

kokkupuute kestuse põhjal ning vajaduse

korral kohandada kaitsemeetmeid.

Inimeste ja vabaühenduste

halduskoormust muudatused ei mõjuta.

Arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.

3.2 Palume kaaluda, kas ohtlike kemikaalide

loetelu viite muutmisel võib olla mõju

alaealiste töötamise võimalustele.

Vajaduse korral võiks selgitada, kas uue

määrusega muutub alaealiste jaoks

midagi võrreldes kehtiva olukorraga või

mitte.

Selgitatud. Muudatus tuleneb viidatud

määruse uuendamisest, kuid tööle

kehtestatud nõuded määruse

uuendamisega ei muutunud, seega ei ole

viite uuendamisel mõju alaealiste

töökorraldusele.

3.3 Mõju kirjelduses võiks nimetada ka

kaudseid sihtrühmi. Näiteks puudutab

muudatus kaudselt lapsevanemaid

(alaealiste seaduslikke esindajaid),

noortega töötavaid organisatsioone jt

Arvestatud. Seletuskirja on lisatud

kaudse sihtrühmana lapsevanemad.

Noortega töötavad organisatsioonid on

hinnatud kui tööandjad.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

29.05.2026 nr 2-2/1945-1

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a

määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite

ja tööde loetelu, mille puhul alaealise

töötamine on keelatud“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi

Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille

puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisa kooskõlastustabel

Marilin Lutsoja +372 5883 6479

[email protected]

EELNÕU

28.05.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu,

mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 7 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruses nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille

puhul alaealise töötamine on keelatud“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kahjustav müra;“;

2) paragrahvi 4 tekstis asendatakse tekstiosa „15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete

ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §-s 2 loetletud

kantserogeenset“ tekstiosaga „8. mai 2026. a määruse nr 49 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate

materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite

piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ §-s 3 loetletud kantserogeenset, mutageenset või

reproduktiivtoksilist“;

3) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Lõike 1 punktis 12 nimetatud tööd mehaanilise lõikuriga on lubatud teha vähemalt 15-aastasel

alaealisel, kui töö seisneb muruniitmises ja täidetud on järgmised tingimused:

1) töö vastab alaealise vanusele ja võimetele ega ohusta tema tervist;

2) tööd tehakse seadmega, mille tavapärase kasutamise korral on välistatud otsene kokkupuude

lõiketeraga;

3) alaealine kasutab töö iseloomust tulenevaid ja seadme kasutusjuhendiga ette nähtud asjakohaseid

isikukaitsevahendeid;

4) alaealine ei tee seadme hooldus-, puhastus- ega remonditöid.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

28.05.2026

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja

tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrust nr 94

„Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada alaealiste töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning täpsustada

alaealistele lubatud tööde tegemise tingimusi. Muudatuste puhul lähtutakse riskipõhisest

lähenemisest alaealiste tööohutuse tagamisele.

Eelnõu kohaselt muudetakse müra käsitlevat regulatsiooni, loobudes kehtivas õiguses

sätestatud konkreetsest, 80 dB piirmäärast, ning võetakse kasutusele üldisem, kahjustava müra

mõiste. Selle tulemusena tuleb tööandjal hinnata konkreetse töö ja töövahendiga seotud

mürariske ning rakendada vajaduse korral sobivaid kaitsemeetmeid, sealhulgas kasutada

asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Muudatus tagab paindlikuma ja tegelikest töötingimustest

lähtuva lähenemise alaealiste kaitsele.

Lisaks täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib vähemalt 15-aastane alaealine mehaanilise

lõikuriga muru niita. Muudatusega võimaldatakse teha sellist tööd piiratud ulatuses tingimusel,

et töö vastab alaealise vanusele ja võimetele, kasutatav seade on ohutu, kasutatakse vajalikke

isikukaitsevahendeid ning alaealine ei tee seadme hooldus-, puhastus- ega remonditöid.

Muudatuse eesmärk on võimaldada alaealisel teha praktilisi ja tavapäraseid hooajatöid, tagades

samal ajal tema tervise kaitse ja ohutuse.

Samuti tehakse tehniline muudatus seoses kehtetuks tunnistatud määruse viitega, mis

asendatakse viitega uuele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid reguleerivale määrusele, milles

on loetletud kantserogeenset, mutageenset ning reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad

tööprotsessid.

Muudatused suurendavad alaealiste töövõimalusi ning annavad tööandjatele suurema

paindlikkuse töö korraldamisel. Ettevõtjate halduskoormusele võib muudatustel olla

mõlemasuunaline mõju. Ühelt poolt suurendavad muudatused ettevõtja paindlikkust noorte

töölevõtmisel. Teiselt poolt võib nõuete rakendamisega seotud koormus vähesel määral

suureneda, kuna seadmete kasutamise ja mürariske tuleb hinnata konkreetse töö, töövahendi ja

kokkupuute kestuse põhjal ning vajaduse korral kohandada kaitsemeetmeid. Inimeste ja

vabaühenduste halduskoormust muudatused ei mõjuta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Marilin Lutsoja (5883 6479, [email protected]) ning

sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226, [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. mai 2026. a määrusega nr 49

„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite

mõõtmise kord“.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 94 „Töökeskkonna

ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ 17.01.2020 jõustunud

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.10.2019, 9.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 jäetakse kehtivast regulatsioonist välja müra piirmäär 80 dB. Nõukogu

direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl ei näe ette kindlat detsibellides väljendatud

piirväärtust, vaid sätestab artiklis 7, et alaealistel on keelatud teha tööd, millega kaasneva müra

tõttu võib alaealise tervis saada kahjustada. Seega on asjakohane lähtuda riskipõhisest

lähenemisest, mille kohaselt peab tööandja hindama alaealise tööga seotud müra mõju tervisele

ning rakendama sobivaid ennetus- ja kaitsemeetmeid. Riskide hindamisel tuleb muu hulgas

lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrusest nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise

kord“, mille kohaselt tuleb abinõusid rakendada alates müratasemest 80 dB.

Praktikas tähendab see, et tööandja peab hindama konkreetse töövahendi või tööprotsessi

tegelikku mürataset ja kokkupuute kestust ning tagama vajaduse korral sobivad

isikukaitsevahendid. Lisaks tuleb arvestada, et alaealised on mürale vastuvõtlikumad kui

täiskasvanud. Nii võib ka juba väiksem kui 80 dB müra põhjustada neile kahjustusi. Seega

tuleb seda ka isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel arvestada. Näiteks tuleb muruniitmise

korral anda alaealisele müra summutavad kõrvaklapid või muud sobivad

kuulmiskaitsevahendid, et vähendada kuulmiskahjustuse ja muude terviseriskide tekkimise

ohtu. Samuti tuleb arvestada, et eri seadmed ja töövahendid võivad tekitada väga erineva

tugevusega müra, mistõttu peab isikukaitsevahendite valik olema seotud konkreetse

riskitasemega ega saa põhineda üksnes üldisel hinnangul töö laadile.

Seejuures ei tähenda kehtivas regulatsioonis sisalduva numbrilise piirmäära eemaldamine

automaatselt seda, et alaealise kokkupuude müraga võiks suureneda. Vastupidi, sõltuvalt töö

iseloomust, müraga kokkupuute kestusest, sagedusest ning alaealise individuaalsest

haavatavusest võib riskihindamise tulemusel osutuda vajalikuks rakendada kaitsemeetmeid ka

madalama mürataseme korral. Selline lähenemine võimaldab hinnata tegelikku terviseriski

paindlikumalt ja sisulisemalt. Näiteks võib aluseks võtta ekvivalentse mürataseme mõiste

(dB(A)), mis väljendab töötaja keskmist müraga kokkupuudet kindla ajavahemiku jooksul,

võttes arvesse nii mürataseme tugevust kui ka kokkupuute kestust, mitte ainult üksikuid

hetkelisi müratippe.

Eelnõu punktiga 2 parandatakse viide Vabariigi Valitsuse määrusele, mis käsitleb ohtlike

kemikaalide töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, kuivõrd eelviidatud määrus on alates

15. maist 2026. a kehtetu ning kantserogeenset, mutageenset ning reproduktiivtoksilist ohtu

põhjustavad tööprotsessid on loetletud uues, 8. mai 2026. a määruses nr 49 „Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise

kord“. Seega on tegemist tehnilise muudatusega.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 5 erisusega alaealisele keelatud tööde

loetelus. Selle erisuse järgi lubatakse vähemalt 15-aastasel alaealisel töötada mehaanilise

lõikuriga, kui töö seisneb muruniitmises.

Sätte eesmärk on võimaldada vähemalt 15-aastasel alaealisel piiratud ulatuses mehaanilise

lõikuriga muru niita, tagades tema tervise kaitse ja ohutuse. Üldjuhul on mehaanilise lõikuriga

töö seotud suurema vigastusohuga, eelkõige liikuvate lõiketerade, seadme töötades õhku

paiskuvate esemete ning müra ja vibratsiooniga kokkupuute tõttu. Seetõttu on selline töö

alaealistele üldreeglina keelatud. Kõnealune erand võimaldab siiski vähemalt 15-aastasel

alaealisel tavapäraselt muru niita tingimusel, et töö laad, kasutatav seade ja töökorraldus

tagavad alaealise ohutuse ja riske on vähendatud vastuvõetava tasemeni. Vanusepiiri seadmisel

15. eluaastale on arvestatud nii alaealise töövõime ja küpsusega kui ka kehtivas õiguses samas

vanuserühmas lubatud võrreldava riskitasemega tegevustega. Töölepingu seadus käsitab

15-aastast alaealist juba oluliselt iseseisvama töövõimega töötajana võrreldes nooremate

alaealistega. Näiteks võib vähemalt 15-aastane ja õppimiskohustuse täitnud alaealine töötada

kuni kaheksa tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mis viitab

seadusandja hinnangule, et selles vanuses noorel on üldjuhul olemas piisav füüsiline ja vaimne

võimekus tööülesannete ohutuks täitmiseks. Samuti on õiguskorras juba praegu lubatud

vähemalt 15-aastasele isikule anda piiratud juhtimisõigus T-kategooria mootorsõiduki

juhtimiseks. T-kategooria puhul võib tegemist olla märkimisväärse massiga sõidukiga ning

selle juhtimine eeldab tehnilise seadme ohutut käsitsemist, tähelepanuvõimet ja riskide

hindamise oskust. Kuigi piiratud juhtimisõiguse kasutamine toimub järelevalve tingimustes,

näitab see, et seadusandja peab vähemalt 15-aastast isikut kontrollitud tingimustes üldjuhul

võimeliseks käsitsema kõrgendatud ohuga mehhanisme. Eeltoodu tõttu on vanusepiiri

kehtestamine 15. eluaastale põhjendatud ja proportsionaalne, kuna selles vanuses alaealisel on

üldjuhul olemas piisav arengutase, töövõime ja suutlikkus mõista mehaanilise lõikuri

kasutamisega seotud ohte ning järgida ohutusjuhiseid. Samal ajal võimaldab seatud vanusepiir

kaitsta nooremaid alaealisi, välistades väiksema riskitaju ja kogemusega laste kokkupuute

sellise tööga.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et töö peab olema alaealise vanusele,

arengutasemele ja võimetele vastav ega tohi ohustada tema tervist. Tööandja peab enne töö

lubamist hindama, kas alaealine on suuteline seadet ohutult kasutama, arvestades muu hulgas

seadme kasutusjuhendit, alaealise füüsilisi võimeid, väljaõpet ja juhendamist, töökogemust

ning konkreetse töökeskkonna tingimusi. Juhul kui seadme kasutusjuhend keelab seadme

kasutamise alaealisel, peab tööandja sellest lähtuma. Kui kasutusjuhendis alaealiste kasutamise

kohta piirang puudub või seadme kasutamine on lubatud, peab tööandja hindama seadme

sobivust alaealise vanusele, võimetele ja tööülesannetele ning tagama, et seadme kasutamine

ei ohusta alaealise tervist ega ohutust. Juhendamine ja väljaõpe peab toimuma enne tööle

asumist ning tööandja peab veenduma, et noor on omandanud ohutud töövõtted. Samuti tuleb

tagada piisav järelevalve ning see, et töökoormus ja töö kestus oleksid alaealisele sobivad.

Lisaks peab tööandja hindama, et maastik, millel tööd tehakse, poleks raske ega ohtlik ning

vastaks alaealise võimetele. Alaealised ei pruugi osata näiteks künka kallet õigesti hinnata ning

seadme ümberminek on tõenäolisem. Noored ei pruugi osata ka hinnata murutraktoriga sõites

eri sõiduvõtetest tulenevaid ohtusid või hinnata kaugust objektidest.

Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib tööd teha üksnes sellise seadmega, mille

tavapärase kasutamise korral on välistatud otsene kokkupuude lõiketeraga. Nõude eesmärk on

vähendada raskete lõikevigastuste riski. See tingimus võimaldab kasutada muruniidukeid,

mille lõiketerad paiknevad kaitstult korpuse sees ning millega töötades ei ole kasutajal

võimalik liikuva teraga vahetult kokku puutuda. Erisus puudutab ka tööd trimmeritega.

Trimmerit, millel on lõikamiseks jõhv, võib alaealine kasutada juhul kui see vastab ta

võimekusele. Juhul kui trimmeril on lõikamiseks tera, ei või alaealine seda trimmerit tööks

kasutada.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et alaealine kasutab töö iseloomust tulenevaid ja

seadme kasutusjuhendiga ette nähtud asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Olenevalt

kasutatavast seadmest ja töökeskkonnast võivad sellisteks vahenditeks olla näiteks

kaitseprillid, kuulmiskaitsevahendid, tugevad jalanõud või muud vajalikud kaitsevahendid.

Tööl trimmeriga peab arvestama ka võimalust, et trimmerdamisel lendab tihti väikeseid

kivikesi või muid teravaid osakesi nii trimmerdaja jalgade pihta kui ka kõrgemale ning

lähiümbrusesse. Sellisel juhul peab arvestama töö tegemisel ka sobiva riietusega. Näiteks ei

tohi trimmerdada lühikestes pükstes. Nõude eesmärk on vähendada seadme kasutamisega

kaasnevaid tavapäraseid ohte, sealhulgas silma-, kuulmis- ja jalavigastuste riski.

Isikukaitsevahendid peavad sobima noore eripäradega. Noori peab nende vahendite õigete

kasutusvõtete valikul juhendama ning kasutamist jälgima. Isikukaitsevahendid soetab ja annab

kasutamiseks tööandja.

Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et alaealine ei või teha seadme hooldus-,

puhastus- ega remonditöid. Selliseid töid tehes võivad kaitsemehhanismid olla eemaldatud või

võib tekkida kokkupuude liikuvate või teravate osadega, mistõttu on vigastusoht oluliselt

suurem kui seadme tavapärase kasutamise korral. Hoolduse all mõeldakse ka seadme tankimist

kuna bensiin kuulub kantserogeense keemilise ohuteguri alla (H350) ning tankimisel võib

seega esineda kokkupuude kantserogeeniga. Seetõttu jäävad nimetatud tegevused alaealisele

keelatuks ka juhul, kui muruniitmine ise on lubatud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud ja kooskõlas nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT

L 216, 20.08.1994, lk 12–20), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7).

4. Määruse mõjud

Muudatuste rakendamisega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju ning vähene mõju

riigiasutuste töökorraldusele. Määrusega tehtavad muudatused ei mõjuta regionaalarengut,

infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning

siseturvalisust ja keskkonda.

4.1. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

4.1.1. Sihtrühm: alaealised ja kaudselt nende vanemad

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on alaealised, kes soovivad ja saaksid töötada töödel, mida

kehtiv regulatsioon praegu piirab. Puuduvad andmed selliste alaealiste täpse arvu kohta.

Mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal 7–17-aastastest alaealistest 11% ehk

18 752 noort, peamiselt lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena1. Samal ajal on noorte

töötus viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel, mis viitab noorte keerulisemale olukorrale

tööturul. Kui enne koroonakriisi oli 15–17-aastaste noorte töötuse määr ligikaudu 30%, siis

2025. aastaks jõudis see 46%-ni2. Sotsiaalministeeriumi koolinoorte küsitlusuuringu järgi

soovivad noored töötada ja on aktiivselt tööd otsinud, kuid neile ei leidu piisavalt sobivaid

töövõimalusi3. Muudatused mõjutavad kaudselt ka alaealiste vanemaid, kes annavad nõusoleku

noorte töötamiseks.

Muudatused vähendavad alaealiste tööle kehtestatud piiranguid ning võivad seeläbi aidata

kaasa noorte tööhõive suurenemisele. Konkreetse, 80 dB müra piirmäära asendamine

kahjustava müra mõistega võib avardada alaealiste võimalusi töötada ka sellistel töödel, mille

puhul müratase võib ajutiselt ületada 80 dB, näiteks ürituskorraldus- või välitöödel.

1 Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M. ja Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise

toetamine. Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis. 2 Statistikaamet. Tööpoliitika näitajate rakendus. Nooremate kui 15-aastaste kohta Statistikaametil andmed

puuduvad. 3 Sotsiaalministeerium. (2020). Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.

Muruniitmise erandi loomine avardab 15–17-aastaste noorte võimalusi töötada eelkõige

haljastus- ja heakorratöödel.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda suurem tööst põhjustatud vigastuste ja tervisekahjustuste

risk, kuna alaealised on vähese töökogemuse ja väiksema riskiteadlikkuse tõttu töökeskkonna

ohutegurite suhtes haavatavamad. Riskide maandamiseks säilivad tööandjal kõik töötervishoiu

ja tööohutuse nõuetest tulenevad kohustused hinnata tööga seotud riske, tagada juhendamine

ning rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid. Eelnõus on muruniitmise lubamiseks ette nähtud

ka lisatingimused.

Kokkuvõttes suurendavad muudatused alaealiste võimalusi saada töökogemust, mis võib

toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on kogu alaealiste hulka arvestades väike

kuni keskmine ning mõju avaldub peamiselt hooajalise ja osalise töö tegemise korral.

Ebasoovitavate mõjude risk on maandamismeetmete tõttu väike.

4.1.2. Sihtrühm: tööandjad

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on tööandjad, kes soovivad pakkuda alaealistele tööd, mida

kehtiv regulatsioon praegu piirab. Puuduvad andmed selliste tööandjate täpse arvu kohta.

Olemasolevate andmete põhjal võib siiski järeldada, et alaealisi palkavate tööandjate sihtrühm

on pigem väike. Eelviidatud mõttekoja Praxis analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi

palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–2700. See moodustab

ligikaudu 1,7% kõikidest ettevõtetest4.

Muudatuste mõju tööandjate jaoks seisneb suuremas paindlikkuses sobivate töötajate

palkamisel ning võimalikus tööjõupuuduse leevendamises. Eelkõige puudutab see hooajalisi

haljastus-, heakorra- ja välitöid ning muid mürarikkaid töid. Seejuures ei vähene tööandja

kohustused tööohutuse tagamisel. Kuigi tööandjal on juba kehtiva õiguse kohaselt kohustus

hinnata tööga seotud riske, tagada vajalikud kaitsemeetmed ja juhendamine, võivad

muudatused mõnevõrra suurendada tööandjate koormust ja kulusid, kuna neid kohustusi tuleb

rakendada ka uutes olukordades, kus alaealiste töötamine muutub lubatavaks või senisest

paindlikumaks.

Kokkuvõttes on muudatustel tööandjatele positiivne mõju. Mõju avaldub peamiselt kindlates

sektorites ja eelkõige hooajalist tööd korraldades. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused

võivad suurendada valmisolekut alaealisi tööle võtta, kuid eeldatavasti ei kaasne tööandjatele

märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

4 Arvutatud Statistikaameti tabeli EM001: ettevõtete majandusnäitajad põhjal.

Mõjutatud riigiasutus on Tööinspektsioon. Muudatuste tulemusena võib mõnevõrra suureneda

tööandjate ja alaealiste esindajate vajadus ennetusnõustamise ja selgituste järele. Samuti võib

vähest esialgset koormust tekitada ühtse praktika kujundamine alaealiste töötingimustele

kohalduvate muudatuste rakendamisel ja tõlgendamisel. Mõju Tööinspektsioonile on

kokkuvõttes vähene.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid ja tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning

arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Terviseametile, Eesti Töötukassale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule

PARE, Eesti Kommunaalmajanduse Ühingule, Eesti Maastikuehitajate Liidule, Eesti

Õpilasesinduste Liidule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning Maksu- ja Tolliametile. Saadud tagasiside on koondatud seletuskirja lisas olevasse

kooskõlastustabelisse.