Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrust nr 256 „Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ (edaspidi määrus).
Määruses tehakse järgmised muudatused:
1) kehtestatakse erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistuskohal töötava teenistuja lapsehoiuteenuse kulu hüvitamise määraks 90%;
2) lisatakse varem määruse teksti lisamata jäänud viide registreeritud elukaaslasele;
3) tõstetakse välisesinduses töötava teenistuja lapse transpordi kooli ja tagasi hüvitamise määr 75%-lt 90%-le.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu ei muutu ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421;
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 koosneb 2 punktist, millega muudetakse määrust.
Eelnõu § 1 punkt 1. Määruse § 19 lõige 2 sätestab, et välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse põhjendatud juhtudel kuni 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoiuteenuse kulu 50% ulatuses, kui teenistujal on kaasasolev abikaasa, ja 90% ulatuses, kui teenistuja on välislähetuses kaasasoleva abikaasata.
Lõike esimesse lausesse lisatakse viited kaasasolevale registreeritud elukaaslasele. Kaasasolevaid abikaasasid ja registreeritud elukaaslasi koheldakse välisteenistuses võrdselt ning neile kohalduvad samad õigused ja kohustused. Määruses on juba varem läbivalt asendatud sõna „abikaasa” sõnadega „abikaasa või registreeritud elukaaslane” vastavas käändes, kuid selles sättes on jäänud sõnastus muutmata.
Lõiget täiendatakse teise lausega selliselt, et erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistuskohal töötavale teenistujale hüvitatakse lapsehoiuteenuse kulu 90% ulatuses ka juhul, kui tal on kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane. Erakorralised ja täievolilised suursaadikud täidavad esindusülesandeid vastavalt diplomaatilisele protokollile sageli koos abikaasa või registreeritud elukaaslasega. Samuti panustavad suursaadikute abikaasad või registreeritud elukaaslased tihti saatkonna korraldatavatesse äridiplomaatia- või kultuuriüritustesse. Seega vajavad nad lapsehoiuteenust sageli nii tööajal kui ka töövälisel ajal, kui toimuvad diplomaatilised vastuvõtud või muud üritused. Seega on põhjendatud neile lapsehoiuteenuse kulu hüvitamine 90% ulatuses.
Eelnõu § 1 punkt 2. Määruse § 20 lõike 1 punktis 4 on sätestatud, et välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse alates viieaastase kaasasoleva lapse (või noorema, kui laps käib asukohariigi koolis ja seal on ette nähtud varasem koolikohustus) põhi- ja üldkeskhariduse omandamise kulud, sealhulgas põhjendatud juhul kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 75% ulatuses.
Sätet muudetakse selliselt, et edaspidi on võimalik põhjendatud juhul hüvitada kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 90% ulatuses. Kuna lapse transport kooli kuulub olulisena hariduse omandamise juurde ning arvestades, et välisesinduses töötava teenistuja lapsele sobiv (rahvusvaheline) kool võib asuda kodust kaugel või kooli organiseeritava transpordi kasutamine võib olla vältimatu lapse turvalisuse tagamiseks, on põhjendatud hüvitada transport kooli ja tagasi 90% ulatuses.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. augustil 2026. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatuste sihtrühm
Muudatused puudutavad Välisministeeriumi diplomaate (u 350) ja erialadiplomaate teistest riigiasutustest (u 75), samuti välisesindusse lähetatavaid haldusteenistujaid (u 35 Välisministeeriumist ja u 5 teistest riigiasutustest) ning muude ametiasutuste lähetatuid (60–80). Samuti puudutab muudatus diplomaatide, haldusteenistujate ja muude ametnike perekonnaliikmeid (u 290 Välisministeeriumist ja u 90 teistest ministeeriumitest). Määruse § 19 lõike 2 teises lauses tehtav täiendus puudutab kitsamalt erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistuskohal töötavaid diplomaate. Täpset sihtrühma suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna roteerivas süsteemis muutuvad need arvud pidevalt.
Määrusega kavandatav muudatus puudutab ka Välisministeeriumi ning lähetajaministeeriumite personali-, haldus- ja rahandusosakondi ning Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujaid. Välisministeeriumis on sihtrühma suurus umbes 15 inimest, Kaitseministeeriumi valitsemisalas ligikaudu 10–12 inimest. Teistes asutustes puudutab muudatus umbes 10 inimest. Lisaks kuuluvad sihtrühma muude teenistujaid pikaajalisse välislähetusse saatvate ametiasutuste asjakohaste osakondade teenistujad. Sihtrühma suurust muudes ametiasutustes ei ole võimalik täpselt hinnata, kuna Välisministeeriumil puudub sellest ülevaade.
Muudatuse mõjud
Määrusega kavandatavatel muudatustel on teatav sotsiaalne ja majanduslik mõju välisriigis viibivatele diplomaatidele, välisesinduses töötavatele haldusteenistujatele, muudele pikaajaliselt välisriiki lähetatud teenistujatele ning eespool nimetatute perekonnaliikmetele. Samuti kaasneb määrusega teatav mõju riigiasutuste töökorraldusele.
Määruse rakendamine ei too kaasa:
1) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
2) mõju elu- ja looduskeskkonnale;
3) mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele;
4) mõju regionaalarengule ega
5) muud otsest või kaudset mõju.
4.1. Sotsiaalne mõju
Oluline mõju puudub.
Eelnõuga kaasneb välislähetuses viibivatele teenistujatele ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele teatav sotsiaalne mõju, eelkõige positiivne mõju nende heaolule. Suursaadikute lapsehoiuteenuse kulu hüvitamise protsendimäära tõstmine võimaldab teenistujal osaleda töövälisel ajal toimuvatel esindusüritustel. Samuti mõjutab välislähetuses viibivate perede heaolu lapse koolitranspordi kulu hüvitamise protsendimäära tõstmine, mis muudab kooli korraldavata turvalise ja mugava transpordi kättesaadavust. Samas ei ole nimetatud kulude hüvitamise määra tõus suur ning säilib teenistuja omaosalus nende kulude katmisel. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.2. Majanduslik mõju
Oluline mõju puudub.
Eelnõuga kaasneb teatav majanduslik mõju välislähetuses viibivatele teenistujatele ja kaasasolevatele perekonnaliikmetele, kuna tõstetakse kulude hüvitamise protsendimäärasid. Muudatusega kaasnev mõju on positiivne. Nimetatud kulude hüvitamise määra tõus ei ole suur ning säilib teenistuja omaosalus nende kulude katmisel. Seega ei ole mõju ulatus suur. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Oluline mõju puudub.
Muudatus avaldab teatavat mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite (sh muude ametiasutuste) töökorraldusele. Eelnõuga muudetakse kulude hüvitamise protsendimäärasid, millega tuleb ministeeriumitel oma töös arvestada. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne.
Määruse rakendamisega, st suursaadikute lapsehoiuteenuse kulu hüvitamise protsendimäära ja välislähetuses kaasasolevate laste koolitranspordi kulude hüvitamise protsendimäära tõstmisega, kaasneb Välisministeeriumile ja lähetajaministeeriumitele (sh muudele ametiasutustele) kulu.
Käesoleval aastal kasutab kooli korraldatud koolitransporti 28 Välisministeeriumi teenistujate kaasasolevat last. Välisministeeriumi keskmine kulu aastas lapse kohta on 2500 eurot. Sellest hüvitatakse vanematele 75%, kokku ümardatult 53 000 eurot aastas. Hüvitamise protsendimäära tõstmine 90%-le tähendab Välisministeeriumile lisakulu aastas ligikaudu 11 000 eurot.
Koolitransporti kasutavate laste arv on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus ja ei ole ette näha selle hüppelist kasvu. Kulud on võimalik katta Välisministeeriumi olemasolevatest eelarvevahenditest.
Lähetajaministeeriumitest (sh muudest ametiasutustest) viibivad pikaajalises välislähetuses üksikud teenistujad, muudatusega kaasnev lisakulu ei ole seega olulise suurusega ning see kaetakse lähetajaministeeriumi (sh ametiasutuse) eelarvest.
Lapsehoiuteenuse kulu hüvitamise protsendimäära tõstmise täpset kulu ei ole võimalik ette näha. Hinnanguliselt võib see ulatuda mõnest tuhandest kuni kümne tuhande euroni aastas, mida on võimalik katta Välisministeeriumi olemasolevatest eelarvevahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2026. a. Jõustumise aeg on seotud välisteenistuse iga-aastase rotatsiooniperioodi algusega.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu Kantseleile. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega, millega on arvestatud (vt lisatud kooskõlastamise tabel). Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Ülejäänud ministeeriumid ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Riigikogu Kantselei eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.
Margus Tsahkna
Välisminister
Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256
„Välislähetustasu ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning
teenistuja kulude katmise kord“ muutmise määruse eelnõu
seletuskirja lisa
MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL
Kooskõlastaja või arvamuse esitaja
Märkuse või ettepaneku sisu
Arvestatud või arvestamata jäetud, arvestamata jätmise põhjus
1.
Justiits- ja Digiministeerium
Juhime tähelepanu, et määruse eelnõu preambulis on viidatud välisteenistuse seaduse § 65 lõikele 4 kui volitusnormile, kuid nimetatud lõige volitab Vabariigi Valitsust kehtestama teenistuja ja tema kaasasoleva perekonnaliikme ravikulude loetelu. Seejuures eelnõu sisu ei puuduta ravikulude loetelu, vaid lapsehoiuteenuse kulu hüvitamist ja teenistuja lapse transpordi kooli ja tagasi hüvitamise määra tõstmist. Palume viidatud volitusnorm preambulist välja jätta.
Arvestatud.
Eelnõu preambulis on volitusnormiks välisteenistuse seaduse § 65 lg 1, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme kulude katmise tingimused ja kord.