Innovatsiooniprojekti ideekavand1
AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE
Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.
Innovatsiooniprojekti nimi
Ideekavand nr 1
Ruumiline planeerimine 2.0: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused
Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond
☐ Riigi kriisikindluse suurendamine
☒ Majanduse kasvule kaasa aitamine
☒ Riigi tõhus juhtimine
Innovatsiooniprojekti esitajad
(tulevased RK partnerid) (asutus/asutused)2
Juhtiv partner: Maa- ja Ruumiamet (MaRu)
Partnerid:
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT)
Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik
(nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon)
Kontaktisik:
Moonika Schmidt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]; 51936022
Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes)
27 kuud
Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest.
Innovatsiooniprojekti kogumaksumus
(sh käibemaks, kui on abikõlblik)
Kogumaksumus: 2 245 000 eurot
MaRu: 417 000 eurot
MKM: 176 000 eurot
KeMIT: 1 652 000 eurot
Käibemaks
Maa- ja Ruumiamet (juhtiv partner)
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde)
1. Probleemikirjeldus (max 2 lk)
Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab.
• Selgitage, miks on probleem aktuaalne.
• Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu).Kirjeldage probleemi tausta. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel? Tooge välja relevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel.
Planeeringumenetluste kestused on ebaühtlased, killustunud ja taotleja jaoks prognoosimatud, mõjudes sellistena negatiivselt Eesti majandusarengule.
Planeerimisseaduse alusel koostatud planeeringud on aluseks suurele osale Eesti ruumiotsustest. Eelkõige hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb lisaks eri valdkondade õigusaktidele lähtuda planeeringutes seatud maakasutus- ja ehitusreeglitest. Planeeringud koostatakse valdavalt kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil, mis arvestab lähimuspõhimõtet ning ennetab elanike võõrandumist valitsemisotsustest.
Eesti eri piirkondades erinevad planeerimismenetlused oluliselt.3 Taotluse esitamisel ei ole huvitatud isikul (arendajal) arusaama, millistest teguritest või milliste asutuste seisukohtadest võib tema kavandatud tegevuse elluviidavus sõltuda. Taotleja vaates prognoosimatu planeeringute koostamine avaldab negatiivset mõju kinnisvaraturule (sh eluaseme hindadele) ning seega ka riigi majandusarengule. Iga venitatud aasta lükkab edasi nt uute ehitiste turuletulekut, tõstes ka kinnisvara lõpphinda. Seega kinnisvara hindade tõus pole üksnes turutingimuste tulemus, vaid mõjutatud viivitustest ehitamist ettevalmistavates menetlustes. Tallinnas on kinnisvaraarendajad hinnanud, et veniv planeeringuprotsess võib lisada nt uue korteri maksumusele kuni 20%4.
Ajakulu tuleneb ka sellest, et ruumiandmetest analüütiliselt tuletatava info hankimine ei ole automatiseeritud, vaid on suures osas käsitöö. Infot ei talletata piisavalt süsteemselt ja lihtsalt leitavalt ning iga uuekordne samast piirkonnast huvitatud investor alustab planeerimisega seotud tegevusi otsast peale. Planeeringumenetlused on täna üles ehitatud ilma andmepõhise planeerimise võimalusi ära kasutamata.
Probleemi lahendamiseks on käivitatud muuhulgas järgmised muudatused:
• 2025. aasta alguses loodi Maa- ja Ruumiamet, mille ülesanne on koondada Eesti ruumialane oskusteave, andmed ja digilahendused ning toetada eri osapooli tõhusate menetluste läbiviimisel ja kvaliteetse ruumi loomisel.
• Planeerimisseadusesse on sisseviimisel mitmed planeeringumenetlust lühendavad muudatused ning ära jäetud olulise lisaväärtuseta tegevusi. Näiteks on laiendatud ehitusõiguse andmise võimalusi projekteerimistingimustega, sätestatud planeeringutele “kehtivusaeg”, tehtud ettepanek lihtsustada detailplaneeringute muutmist, kehtetuks tunnistamist ja poolelioleva planeeringu koostamise lõpetamist.
• 2026. a. kevadeks valmivad koostöös TalTechiga kasutajate andmevajadustele tuginevad andmemudeli põhise planeerimise aluspõhimõtted ning loogiline andmemudel (üldine andmestruktuur, andmehalduse üldraamistik). Samuti koostatakse soovituslik teekaart (vajalike tegevuste ja muudatuste kogum) ülemineku toetamiseks. Vastavat projekti rahastatakse MKM teadus-arendustegevuse vahenditest.5
Need muudatused loovad eeldusi probleemi lahendamisele, kuid ilma täiendavate andmepõhiste lahendusteta ei ole nende muudatuste potentsiaalne mõju täismahus realiseeritav.
Planeeringud koostatakse seni erinevaid andmedefinitsioone ja vormistustavasid kasutades, lähtudes konkreetse kohaliku omavalitsuse ning planeerimiskonsultandi harjumustest ja eelistustest. Andmed ei ole Eesti eri piirkondade vahel võrreldavad, planeeringute koostamises osalevad ja planeeringuandmeid kasutavad osapooled ei saa kasutada planeeringuandmeid sisendina enda valdkonnas. Planeeringu koostamises osalejad (arendajad, riigiasutused, mõjutatud isikud) kulutavad aega planeeringuandmete tõlgendamisele, vajalik võib olla konsultatsiooniteenuse hankimine planeeringu rakendamise tõlgendamiseks.
Standardiseerimine ja harmoniseerimine on siiani olnud ruumilises planeerimises väljakutseks, kuna kohalikud omavalitsused on tajunud seda kui kohalikku otsustusvabadusse sekkumist. See on aga viinud olukorrani, kus omavalitsuste võimekused ja viisid planeeringuid menetleda on väga erinevad, mis on ebamugav arendaja vaatest, kuna igas KOV-is kehtiksid justkui erinevad reeglid.
Samas on planeeringu vormi standardiseerimine tõhususe saavutamiseks vältimatu ning seda on võimalik teha ilma kohalikku sisulisse otsustuspädevusse sekkumata. Esimene samm planeeringute vormi standardiseerimise suunas astuti 2019. aastal, mil seati esimesed planeeringute vorminõuded. 2022. aastal võeti kasutusele planeeringute andmekogu planeeringute kättesaadavuse edendamiseks, praegu toimub kehtivate planeeringute ühtsete nõuete alusel tagantjärele digiteerimine. Loomisel on ühtne planeeringute menetluse infosüsteem e-ehituse platvormil menetluste läbipaistvuse suurendamiseks ning kiirendamiseks. Nimetatud muudatustega on loodud vundament ruumilise planeerimise digitaliseerimisele ja planeerimis- ning ehitusvaldkonna menetluste loogilisele sidumisele.
Seega kaasneb andmemudeli põhisele planeerimisele üleminekuga otsene kasu menetluste tõhustamise näol. See omakorda loob eeldused automaatkontrollide ning tänapäevaste digilahenduste (nt eelotsustuslahenduste, AI-teenuste) kasutuselevõtuks.
Sellele viitasid selgelt ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kaudu MKM-ile esitatud ettepanekud planeeringute menetluse kiirendamiseks. Järgnevalt on toodud rühmitatult ettepanekute seosed taotletava innovatsiooniprojektiga:
• Viia lõpuni planeeringute digipööre, võimaldades läbipaistvamat menetlust, automaatkontrolle ja visuaalidel põhinevat kaasamist;
• Detailplaneeringu koostamise kohustuse vähendamine. Eeldab ehitus- ja maakasutustingimuste standardiseeritud kujul loomist ja töötlemist, et oleks võimalik automaatselt kontrollida kavandatava tegevuse sobivust antud asukohas ning anda ehitusõigus lihtsustatult (projekteerimistingimused).
• Planeeringute menetlusaegade lühendamine: Menetlusaegade lühendamiseks on vajalikud lisaks õigusaktide muudatustele ka standardiseeritud planeeringuandmete olemasolu ning kättesaadavus, et kõik osapooled saaksid kiirelt korrektse ülevaate planeeringuga kavandatust.6 Standardiseeritud planeeringuandmed võimaldavad koostada detailplaneeringu või projekti lahendusvariandid, mille puhul on ilma täiendava analüüsi või tõendamiseta aru saada, kas kavandatu vastab seatud nõuetele.
• Muuta planeeringu algatamist nii, et nõuetele vastavuse kontroll protsessi alguses on automaatne ning algatamise otsust seetõttu tarvis ei ole. Eeldab standardiseeritud planeeringuandmete ning automaatkontrollide funktsionaalsuse olemasolu.
• Õiguslikud sekkumised menetluste viibimise korral. Riigi sekkumine KOV-i menetlustesse on otstarbekas vaid tõendatud tegevuste ja takistuste korral; andmemudelipõhine planeering tagab protsessi pideva ja ajakriitilise jälgimise.
Ruumilise planeerimise valdkonna andmepõhiste lahenduste juurutamisel on heaks eeskujuks Soome, kellega Eesti planeerimissüsteem oluliselt sarnaneb.
Soomel on väga sarnased kogemused ruumilise planeerimise valdkonna tõhustamisel. Sarnaselt Eestile asus Soome ruumilise planeerimise digitaliseerimist riigis keskselt korraldama 2010-date aastate lõpus7 ning 2020-2025 töötati Soomes välja valdkonna kesksed andmemudelid, mida ei ole veel praktikas rakendatud. Ühtsete lahenduste kasutuselevõtt kogu Soomes on kavandatud 2029. aastaks. Eestis saame katsetada Soomes aastaid koostatud tehnilise andmemudeli kohandamist siinsete oludega; olulise sisulise lisandväärtusena saame tegelike planeeringumenetluste alusel piloteerida, millised koostamist kiirendavad muudatused saab ülemineku tagajärjel planeeringute koostamises teha.
2. Projekti eesmärk
Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata.
• Kirjeldage, kuidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta.
Projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ eesmärk on katsetada andmepõhiste ja automatiseeritud tööriistade abil arendusi ettevalmistavate maakasutusotsuste ja planeeringute ühtlustamist ja kiirendamist, tagades tegevuste prognoositavuse ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis.
Eesmärk saavutatakse kolme projekti koosmõjus:
1. Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused – keskendub planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia alusel standardiseeritud planeeringuandmed);
2. Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis- ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning keskkonnamõju hindamise andmetega;
3. Kiirelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslikud kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu.
Kolm projekti moodustavad terviku ning ainult kõiki kolme korraga teostades on võimalik piloteerida automatiseeritud arenduse eelotsuste funktsionaalsusi, luues seeläbi eeldused halduskoormuse vähendamiseks, ruumimuutuste läbipaistvuse ja aktsepteeritavuse suurendamiseks paremini kättesaadava teabe abil.
Käesolev taotlus käsitleb kolmest ülal-loetletust projektist esimest: „Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“
Projekti eesmärk
Katsetatud on lahendused, mille abil arendajad, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled saavad enda igapäevatöös kasutada tänapäevaseid tööriistu arendusvõimaluste automaatseks välja selgitamiseks ja kontrolliks planeeringutes seatud tingimuste suhtes, tuginedes andmemudelina esitatud planeeringuandmetele.
Tulemid
Piloteeritud on üleriigiline standardne detailne planeeringute andmemudel, loodud prototüübid planeerimise läbiviimiseks uue andmemudeli ning protsessi alusel (sh kasutajate toetamist protsessi käigus) piloteeritud päriseluliste planeeringute peal. Projektis mõõdetakse, kas ja kui palju kiirendab ja lihtsustab prototüüpide kasutamine arendusi ettevalmistavaid menetlusi ning kavandatava planeeringu teostatavuse hindamist.
Planeeritavad mõõdikud
1. Piloteeritud planeeringute arv, mille tagasiside kasutajatelt on kõrgem kui 5/10, st omab positiivset mõju protsessile (sihttase 10)
2. Kasutajate8 rahulolu planeeringute andmemudeliga skaalal 1-10: vastavus kasutajate vajadustele, piloteeritava planeerimismenetluse kestusele ja selgusele9.(sihttase keskmiselt 7,0)
3. Ruumilise planeerimise valdkonda tundva kasutaja ajakulu koostatava detailplaneeringu vastavuse kontrolli teostamiseks üldisemates planeeringutes seatud tingimustele (sihttase: 60 min).
Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus.
Projekti käigus tellitakse ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel, mis aitab kogu projekti vältel hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima positiivse mõju. Mudel on rakendatav kogu projekti vältel, olulistes otsustuskohtades on selle abil võimalik hinnata, milliste muudatustega on otstarbekas projekti järgmistes etappides jätkata.
3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk)
Kirjeldage võimalikke lahendusi ning tegevusi, millega projekti eesmärk saavutatakse.
• Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda).
• Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi, mida antud katseprojekti raames plaanitakse teha.
• Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate.
Enne võimalike lahenduste katsetustena realiseerimist luuakse projekti käigus ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel. Tellitav mudel aitab hinnata, kui suurt rahalist mõju omaksid ruumiotsuste ettevalmistavates tegevustes muudatuste tegemine kogu protsessile, mil määral saavutataks kokkuhoid halduskuludes, mil määral oleks prognoositav kaudne positiivne sotsiaal-majanduslik mõju (sh riigieelarvele, SKP-le ja välisinvesteeringutele). Mudelit on võimalik rakendada kogu projekti vältel suurima eeldatava positiivse mõjuga sekkumiste tuvastamiseks.
1. Projekti „Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“ keskmes on TalTechi teostatava alusuuringu tulemuste põhjal uue täisdigitaalse planeeringu andmemudeli prototüüpimine. Andmemudeli loomisega seonduvalt katsetatakse täisdigitaalse planeeringu toimivuse vaatest järgmisi võimalikke lahendussuundi: Täisdigitaalsete planeeringute andmemudeli loomine ja prototüüpimine e-ehituse/planeeringute menetluse infosüsteemi (PLANIS) testkeskkonnas, sh uue andmemudeli koostoime analüüs teiste andmemudelitega.
2. Era- ja avaliku sektori kasutajatega kasutusvajaduste täpsem määratlemine. Tagasiside põhjal prototüüpides muudatuste tegemine.
3. Andmemudeli piloteerimine koostatavates üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes Piloteerimisfunktsionaalsuse tagamine projekti jaoks eraldi paigaldatavas e-ehituse testkeskkonnas. Piloteerimiseks abimaterjalide (näidisfailid, näidisplaneeringud jmt) loomine. Piloteerimise alusel muudatuste tegemine andmemudelis ja funktsionaalsuste asjakohastamine.
4. Olemasolevates planeeringute failides kontekstipõhiste otsingute tegemise katsetaminePilootprojekti väljundite rakendamise katsetamine e-ehituse/PLANIS platvormil, sh vajadusel uue mikroteenuste arhitektuuri testimine ja olemasolevate andmete “tõlkimine” uuele andmemudeli kujule.
5. Menetlusosaliste võimekuse kasvatamiseks ja andmemudeli põhise planeerimise täielikuks rakendamiseks vajalike tugimehhanismide katsetamine. Eesmärgiks on tuvastada, millist tuge on kasutajatel vaja kogu Eestis andmemudelipõhisele planeerimisele täielikuks üle minekuks. Näiteks näidisfailid, nõustamisrobot, kasutajate võrgustik ja tugiisikud vm. Ühe lootustandva suunana näeb hankija generatiivsel AI-l põhinevat ja isikustatud toe agenti, mis on suuteline kasutajatele isikustatud ja juhtumipõhiseid soovitusi andma ning ehitus- või planeeringutaotlustele kontekstipõhiseid hinnanguid andma.
Selgitus: Mida tähendab generatiivsel AI-l põhinev ja isikustatud kasutajat nõustav tugi?
E-ehituse platvormi teenindab juba täiustatud retrieval agumented generation-i (RAG) ja agendimudeli alusel arendatud juturobot, mis platvormi teenuste kasutajatele vajadusepõhiselt vesteldes selgitusi ja abiinfot annab, selleks vajadusel ka konkreetse ehitise andmeid kasutades.
Uue andmemudeli arendamine PLANIS teenuse baasi võimaldab arendada AI-mikroteenuse kujule ja testida e-ehituse arhitektuuris järgmise lahenduse ning funktsionaalsused:
• e-ehituse platvormile sisselogiva kasutaja AI-abiline, mille loomiseks analüüsitakse ka Bürokrati agendi kasutamist. Nii võiks Bürokratt, kui ta suunab kasutaja Riigiportaalist e-ehituse platvormile, kaasa võtta juba kogutud teadmise, et kasutaja ei peaks oma soove uues keskkonnas otsast peale agendile kordama.
• Lisaks analüüsitakse ja viiakse läbi piloottest, kus see e-ehituses kasutajat abistav agent saab oma volituse ja käitumisjuhise algse volituse koostöös RIA-ga läbiviidavast Aruait- projektist – mis võimaldab lisaks Bürokrattide võrgustikule anda volitust üle ka teiste agentide kaudu, mida inimesed kasutavad. Teenuse arendamise esimeses faasis arendatakse välja kasutaja nimel temaga seotud andmete pärimine ja kasutamine vastavalt kasutaja soovile ning testitakse varasemalt loodud planeeringu- ja ehitusandmete automaatkontrolli rakenduse tulemite kasutamist agendi poolt, pakkudes kasutajale välja kaalutlemiseks erinevaid planeeringu teostamise lahendusi. Järgmises faasis luuakse agendile võimalus täita planeeringumenetluses vormide automaatset täitmist agendi poolt kasutaja soovi alusel. Kolmandas faasis treenitakse sama AI mikroteenuse juurde agent, mis oskab kasutajat abistada kaardirakenduses ruumiandmete leidmises ja visualiseerimises soovitud kujul ning seostatult kasutajaga seotud planeeringuga. Selle funktsiooni teostamiseks selgub analüüsis vajadus luua lisaks täiendav AI-teenus, mis indekseerib kasutaja agendi mudeli jaoks MaRU teenustes saadaolevaid ruumiandmeid.
• Teenuse arendamise esimeses faasis arendatakse välja kasutaja nimel temaga seotud andmete pärimine ja kasutamine vastavalt kasutaja soovile ning testitakse varasemalt loodud planeeringu- ja ehitusandmete automaatkontrolli rakenduse tulemite kasutamist agendi poolt, pakkudes kasutajale välja kaalutlemiseks erinevaid planeeringu teostamise lahendusi.
• Järgmises faasis luuakse agendile võimalus täita planeeringumenetluses vormide automaatset täitmist agendi poolt kasutaja soovi alusel.
• Kolmandas faasis treenitakse sama AI mikroteenuse juurde agent, mis oskab kasutajat abistada kaardirakenduses ruumiandmete leidmises ja visualiseerimises soovitud kujul ning seostatult kasutajaga seotud planeeringuga. Selle funktsiooni teostamiseks selgub analüüsis vajadus luua lisaks täiendav AI-teenus, mis indekseerib kasutaja agendi mudeli jaoks MaRU teenustes saadaolevaid ruumiandmeid.
Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli lahenduse valiku juures on oluline tagada koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja planeeritava arhitektuuriga, mille juurde kuulub nn „agentse riigi/aruaida“ visioon. Sellest tulenevalt on mõistlik tehisaru mudel arendada riigi poolt keskselt kasutatavale analoogsete mudelite lähtekoodile ja siduda see vastavate lahenduse arhitektuuri nõuetega.
Kokkuvõttes, projekti raames katsetatakse täisdigitaalse planeeringu realiseeritavust et leida kulutõhusaimad ning suurima mõjuga viisid selle laiapindseks kasutuselevõtuks. Täisdigitaalsele andmemudeli põhisele planeeringute koostamisele ülemineku alternatiiv on tänase olukorra jätkumine, mis ei võimalda automaatsete eelotsuste kasutuselevõttu ja seeläbi planeerimismenetluste tõhustamist.
Käesoleva projekti paralleel- või jätkutegevusena (ei rahastata käesoleva taotluse eelarvest) toimub:
• õigusaktides muudatuste tegemine (nt planeerimisseadus, planeeringute vormistusnõuete määrus, andmekogude põhimäärused), et tagada definitsioonide ühtsus ning andmemudeli kasutuselevõtt;
• viiakse ellu tegevused andmemudelil põhineva planeerimise täielikuks rakendamiseks ning määratakse kindlaks investeerimisvajadus (sh kõigi kehtivate planeeringute ühtsele andmemudelile üleminekuks ning kõigis planeeringumenetlustes kasutuselevõtuks);
Innovatsiooniprojekti läbiviimise horisontaalsed põhimõtted:
• Lähtutakse käitumisteaduslikest põhimõtetest ning võetakse arvesse sektoris juurdunud käitumistavasid ja sotsiaalseid norme, selgitades välja üleminekuga seotud eelarvamused ning hirmud. Eraldi tähelepanu pööratakse käitumist suunavate motivaatorite võimestamisele eesmärkide saavutamiseks.
• Keskendutakse sektoris tegutsejate vajadustest lähtuvate sobivaimate lahenduste väljatöötamisele ning nende prototüüpimisele ja piloteerimisele, et tagada lahenduste sujuv ja laialdane kasutuselevõtt.
4. Projekti uuenduslikkus
Tuua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms?
• Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis.
• Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist?
Projekti innovaatilisus seisneb dokumendipõhise ruumilise planeerimise asendamises andmemudeli põhise, automatiseeritud eelotsuseid võimaldava planeerimisprotsessiga, mis võimaldab tõhusamat menetlust, kohest vigade tuvastust ning paremat andmete ja visualisatsioonide kasutamist kõikides planeeringu etappides.
Eestis ning võrdlusriikides (nt Läti, Rootsi, Soome, Saksamaa, välja arvatud osaliselt Holland) ei ole andmemudeli põhist planeerimist teadaolevalt üleriigiliselt laiapindselt kasutusele võetud. Mitmes riigis on kasutusel planeeringute andmebaasid ning menetlussüsteemid, ent maakasutust suunavaid ruumiandmeid säilitatakse dokumendipõhiselt, mitte riiklikult ruumiandmebaasidena. Näiteks Soomes kavandatakse ühtse andmemudeli kasutuselevõttu 2029. aastal. Planeeringute koostajad on harjunud planeeringuid koostama ning eri osapooled (arendajad, kooskõlastajad, trassivaldajad, avalikkus) planeeringutega tutvuma dokumentide põhiselt (planeeringujoonised, seletuskiri).
Senise dokumendipõhise ruumilise planeerimise praktika jätkamine ei võimalda üleminekut automatiseeritud protsessidele ning sellest tulenevat tõhususe kasvu. Antud projekti tulemuste abiga on võimalik teha järgmised vajalikud muudatused:
• Planeeringute menetlus liigub dokumendipõhisest menetlusest andmepõhisele menetlusele. See tähendab, et menetluses kasutatakse vahetult olemasolevaid andmeid ja luuakse juurde uusi andmeid, mida teistes planeeringutes aga ka muudel eesmärkidel kasutada.
• Ära jäävad korduvad tagasisidestamise etapid, sest süsteem tuvastab konfliktid juba eelkontrolli käigus enne, kui planeering isegi menetlejani jõuab.
• Planeeringu andmed, selle vorm ja mõju on selgelt mõistetav tänu 3D visualiseerimise tööriistadele. Kooskõlastajad ja huvitatud osapooled ei pea infot välja lugema keerukatest tehnilistest joonistest.
• Planeeringu kõigis etappides saavad automatiseeritud tööriistad abistada planeeringu osapooli, kasutades kõiki andmeid, mis on süsteemile asukohapõhiselt või sisseloginud kasutaja profiili põhjal teada. Muuhulgas, annab planeeringu uue andmestiku teenustes kättesaadavus võimaluse tehisintellekti abil kasutajale kuvada kontekstipõhist infot (nt ettevõtluse või keskkonnaga seotud võimalusi või piiranguid), kasutajate jaoks planeeringu kõikides etappides vorme eeltäita või pakkuda tuge ja soovitusi planeeringu koostamiseks selliselt, et see vastaks kohe kehtivatele nõuetele ning esitades geoinfo teenuses kasutajale ruumiandmeid tema vajadusega seotult.
• Planeeringuandmetele tuginev eelotsustusfunktsionaalsus – millised tegevused on võimalikud planeeringu tingimusi arvestades, millised täiendavad menetlused on vajalikud
Katsetused viime läbi selliselt, et tagatud on nii sobivaimate tehnoloogilise viiside leidmine prototüüpide loomise kaudu kui ka nende rakendatavus tegelikes arendusprotsessides. Selleks viiakse lisaks kasutajate vajadustest lähtuvate prototüüpide loomisele kõigis projektides läbi ka pilootprotsessid (menetlused) lõppkasutajate (arendajad, kohalikud omavalitsused, muud olulised osapooled) koostöös.
5. Projekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed
Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist, ning kavanda maandamismeetmed.
Vormilist ühtsust nähakse sekkumisena kohalikku otsustusõigusesse
Teadaolevalt on ruumilise planeerimise sektoris ligi 30 aastat valitsenud pea täielik vormivabadus, mida on hakatud valdkonna standardiseerimiseks ja tõhustamiseks sammhaaval riiklikul tasandil muutma alates 2019. aastast. Vormilist ühtsust on tõlgendatud kohalikku otsustusõigusse sekkumisena ning riskina asukohapõhisele kvaliteetsele ruumiloomele. Seetõttu eeldame projekti läbiviimisel, et pidevalt tuleb selgitada ülemineku oodatavat kasu ning seda tuleb näitlikustada prototüüpimise ja testimise etapis.
Ühtsetes definitsioonides ei õnnestu kokku leppida
Planeeringute valdkonna madal standardiseeritus tuleneb osaliselt planeeringutes lahendatavate valdkondade definitsioonide erinevusest. Näiteks on tiheasustusala mõiste reguleeritud mitmes eri õigusaktis eri valdkondade varieeruvast eripärast tulenevalt, ühtlasi on tegemist planeeringulise mõistega. Eri valdkondade õigusaktide mõistete erisuste taga on vastava valdkonna erivajadused, sageli ka välja kujunenud haldus- ja kohtupraktika, mis takistab ühtsete definitsioonide kasutuselevõttu. Projekti läbiviimisel arvestatakse, et täielik standardiseerimine ei pruugi olla lühikeses ajaperspektiivis võimalik ning see võib vajada jätkutegevusi ning laiapindset koostööd.
Projekti tulemuste vähene rakendatavus otsustajate või ettevõtjate vaates
Et vältida sihtrühma huvidele mittevastavust, kaasatakse huvirühmade (sh KOV-id, ettevõtjad) ja seotud valdkondade esindajad projekti eri etappides. Moodustatakse regulaarselt kohtuv töörühm.
Lisaks aitab seotud projekti „Kiirelt kitsendustest ehituseni“ käigus loodav sekkumiste tasuvuse hindamise mudel olulistes otsustuskohtades hinnata, millised muudatused tooksid kaasa suurima oodatud muutuse ning projekti tegevusi vastavalt suurimale oodatavale positiivsele mõjule kohandada.
Ajakavast maha jäämine
Kuigi projekti maht on realistlik, sest eesmärk on lahendusi vaid katsetada, võib tekkida viivitusi sellest, et kaasatud on suur hulk osapooli kellel kõigil on oma eripärad andmete ja töökorralduse osas, mida me hetkel detailideni ei tea. Risk maandatakse iga etapi sisemise tähtaegade süsteemiga ning regulaarsete sisekoosolekute abil, mida koordineerib projektijuht. Lisaks viiakse paljud tegevused läbi paralleelselt.
Meeskonnaliikme lahkumine või ootamatu töökoormuse ümberjagamine
Personalimuutused võivad juhtuda nii töötajast kui ka poliitilistest otsustest tulenevalt. Oleme projekti jaganud paraja suurusega osadeks, mis võimaldab agiilselt infot jagada ning kiirelt rollid/vastutused ümber mängida. Valdkonnas on pädevaid spetsialiste, et tagada isikute asendamine. Rollid ning projektis tehtavad otsused, muutused, jagatav info on dokumenteeritud ning igas tööetapis on vähemalt kaks inimest, kes saavad teineteist asendada.
Eelarvest ei piisa
Eelarve on tehtud ekspertide poolt nende parimaid hetketeadmisi arvesse võttes. Võib juhtuda, et sellest ei piisa eesmärkide saavutamiseks. Sellisel juhul skaleeritakse katsetused väiksemaks.
Teiste valdkondade jaoks ei ole projekt prioriteet
Ruumiandmete koosvõime on prioriteet antud projekti partnerite jaoks. Hetkel on tegemist ka valitsuse prioriteediga. Teeme projekti vältel teadlikult tööd eri tasanditel infot vahetades, et tagada projekti prioriteetsus ning teiste valdkondade huvi ning osalus projektis.
Hanked ebaõnnestuvad
Hanked on plaanis läbi viia koostöös KeMIT-iga, kellel on pikaajaline valdkondlike infotehnoloogiliste hangete läbiviimise kogemus.
Asutuse suutlikkus kolme projekti samaaegseks elluviimiseks võib osutuda ebapiisavaks
Kõiki kolme projekti juhib Maa- ja Ruumiamet, keda toetavad projektijuhid partnerasutustest. Projektid on kooskõlas MaRu prioriteetidega ning viiakse ellu tihedas koostöös poliitikakujundajate, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga. Projektide juhtimisstruktuur ja tööjõuvajadus on läbi mõeldud ning vastavuses projekti vajadustega. Vajaduse korral on MaRu-l võimalik kaasata lisatööjõudu või rakendada oma olemasolevaid töötajaid ajutiselt projektide toetamiseks.
Üks kolmest projektist ei saa toetust.
Kolm projekti moodustavad ühtse terviku ning ainult neid korraga ellu viies on võimalik katsetuste kaudu hinnata, kas andmete koosvõimelisus võimaldab planeerimisprotsesse tõhustada. Projektid on riskide maandamiseks disainitud selliselt, et ka vaid ühe või kahe projekti realiseerimisega saavutatakse kasutatavad järeldused, Samas kui rahastust antakse vaid näiteks esimesele projektile, jääb reform poolikuks ning kiire rakendamise asemel tuleb esmalt leida lisavahendeid ülejäänud katsetuste tegemiseks ning koheselt ei ole võimalik saavutada arenduste kiirendamise eesmärki. Kokkuvõttes pikendab see reformi tulemuste saavutamist mitme aasta võrra.
6. Projekti ajakava
Koostage realistlik ajakava, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele.
• Ajakava koostamisel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud, vajalike lubade saamine projekti jooksul vms).
• Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada?
• Jagage tegevused loogilisteks etappideks, arvestage tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust või paralleelsust.
• Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS
Tegevused
Tegevuse algus
(mitmes kuu)
Tegevuse lõpp
(mitmes kuu)
Kestus kokku
(mitu kuud)
I etapp
Projekti ettevalmistus sh värbamine ja hanked
1
8
7
Tasuvusmudeli analüüs ja välja töötamine
4
10
6
Andmemudeli analüüs varasemalt välja töötatud loogilise andmemudeli alusel
7
11
4
Asukohapõhise teavitusfunktsiooni prototüübi väljatöötamine
10
13
3
Andmemudeli prototüüp
11
16
5
II etapp
Kasutajakeskse detailse andmemudeli põhjal hindamisraamistiku ehk standardiseeritud ehitusõiguse ja planeeringute kontrollide reeglistiku prototüübi välja töötamine
13
22
9
Prototüübid, mis suudavad PLANIS andmekogu aktuaalsetest andmetest automaatselt vajalikku teavet välja lugeda ja muuta see masinloetavaks ja andmemudelile vastavaks
16
24
9
Otsustusprotsessi piloteerimine kasutajakeskse detailse andmemudeli põhjal
16
23
8
Kokkuvõtted ja aruandlus
25
27
3
KOKKU
27 kuud
Ajakavas toodud tegevustega paralleelselt toimub tihe koostöö projektiga seotud valdkondade poliitika kujundajatega, kohalike omavalitsuste esindajatega ning sektoriga laiemalt. Koostööd tehakse vastavalt vajadusele näiteks projekti vahetulemuste avalikustamise, katsetatavate lahenduste tagasisidestamise või vajaliku sisendi kogumise abil.
7. Projekti eelarve
Koostage realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust.
• Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.
• Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused.
• Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega.
Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks.
Tegevused
Partner 1 kulud
Partner 2 kulud
Partner 3 kulud
Kulud kokku
MaRu
KeMIT
MKM
Tehnilised analüüsid & tehniliste lahenduste välja töötamine
200 000
100 000
70 000
370 000
Prototüüpimine ja piloteerimine (sh testimine, valideerimine ja dokumenteerimine)
0
885 000
0
885 000
Taristu kulud (andmeruum, arvutusressurss, treeningandmete liigutamine)
0
135 000
0
135 000
Projektimeeskonna personalikulu
217 000
532 000
106 000
854 000
KOKKU
417 000
1 652 000
176 000
2 245 000
Projekti eelarve koosneb kolme partnerasutuse kuludest ning on jaotatud nelja kulugruppi:
• Tehniliste analüüside plokis viib KeMIT läbi analüüsi maakasutustoimingute hindamisraamistiku loomiseks ning MKM kasutajakeskse andmemudeli analüüsi.
• Suurim kulugrupp on prototüüpimine, mille moodustavad peaasjalikult IT-hanked (nt planeeringu andmemudeli prototüüpimine), mis on KeMIT-i korraldada. MKM-i roll on piloteerimise korraldamine, mis on vajalik, et katsetada prototüüpide sisulist mõju menetlustele.
• Taristu kulude plokis on pilveressursi ja tööriistade tagamine prototüüpimiseks (EKS, ML mudeltite taristu, agendi teenused, 3 planeeringute teenus, VRAM), andmeruumi tagamine projektis tehtavate tegevuste jaoks ning projekti andmetöötlustoimingute pilve viimisega seonduvad kulud kogu projekti perioodi peale (arvestuslikult 22 kuud).
• Kõigil asutustel tekib projektiga seonduvalt vajadus kaasata täiendavat personali projekti eesmärkide ellu viimiseks. Projektimeeskonna rollid on välja toodud peatükis 9 olevas tabelis.
Lisaks projekti eelarvest rahastatavale projektimeeskonnale panustavad kõigis asutustes projekti eesmärkide saavutamisse projektiga seotud ametikohad (analüütikud, toote- või teenuseomanikud, nõunikud, keskastmejuhid, seotud arendusprojektide juhid). See tagab muuhulgas loodavate lahenduste kooskõla paralleelsete arendusprotsessidega (nt e-ehituse või MaRu geoportaali arendused) ning vastavuse poliitika kujundamise eesmärkidele.
8. Võimalikud lahenduste pakkujad
Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad.
• Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud). Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale.
E-ehituses on arenduspartnerid olnud nt Tietoevry ja Wenture. GIS teemadega tegelevad nt Regio, Datel, CGI, KappaZeta. AlphaGIS, RuumAB, Inphysica Technology. Kasutajakeskse ruumilise planeerimise digitaliseerimise võimalikud toetajad on ka Skepast&Puhkim, Hendrikson DGE, Artes Terrae, TalTech, Tartu Ülikool, Ernst&Young, Velvet jt. Tehisaru arendajate osas CGI, Mindtitan, Datel, Stacc, Solita ja teised.
9. Projekti meeskond ja töökorraldus
Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate.
• Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas.
• Kirjeldage projekti juhtimise korraldust.
• Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad.
• Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata.
NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud!
Kolm projekti toimuvad paralleelselt ning moodustavad terviku. Projektide sidususest tulenevalt on neli meeskonnaliiget, kes töötavad kõikides projektides osalise koormusega ning omavad koondvaadet kolmest projektist ja nende tegevustest. Need on:
• MaRu programmijuht
• MKM programmijuht
• Kemit projektijuht
• Kemit arendusmeeskonna juht
Nemad moodustavad projekti tuumikmeeskonna, kuhu- kaasatakase vastavalt vajadusele projektimeeskonna teisi liikmeid. Projekti tegevuste läbiviimist juhitakse ühtse projektide ülese digikanali kaudu (Confluence, Planner vmt). Projekti tuumikmeeskond vahetab infot iganädalastel koordinatsioonikoosolekutel. Projektide tegevustest ja fookusest olenevalt ülejäänud meeskond projektis varieerub (detailselt välja toodud allolevas tabelis). Kuna käesolevas projektis eeldab projekti tulemuste saavutamine tugevat koostööd MaRu ja MKMi vahel, siis toimub projekti juhtimine tandemis, kus igal partneril on oma selge roll:
• MaRu täidab projektis juhtivpartneri ning üldkoordineerija rolli, kuna projekti sisulised tegevused tuginevad valdavas osas MaRu pädevusele planeerimisvaldkonna rakendusasutusena. MaRu koordineerib seega projektide omavahelist sidusust, annab aru juhtrühmale, korraldab peamisi kommunikatsioonitegevusi, kaasamistegevusi ja piloote (sh nende hankeid) ja teeb aruandlust.Maru on ka peamine kontakt Riigikantseleile projektiga seotud küsimustes ning vastutab partnerlepingu täitmise eest.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellija ja ruumivaldkonna koordinaator strateegilisel tasandil. Hoiab kõikides projektides kurssi, et projekti tegevused oleksid kooskõlas riigi ruumipoliitika ja prioriteetsete suundadega, vastutab valdkondlike poliitikate kujundamise eest.
• Keskkonnaministeeriumi IT-keskus (KeMIT), on projekti IT-partner ja peamine hankija. Korraldab kõiki arendushankeid ja nende täitmist, vaatab, et tegevused oleks rakendatavad olemasolevas arhitektuuris, vajadusel teeb muudatusi IT-taristus, teostab arendustöid ja testimisi.
Projektide strateegilisi otsuseid teeb juhtrühm, kuhu kuuluvad kõigi partnerite esindajad. Lisaks kaasatakse juhtrühma Eesti Linnade ja Valdade Liit (toetuskiri lisatud taotlusele) ning Riigikantselei. Juhtrühm koordineerib tegevusi, jälgib eesmärkide täitmist ning teeb strateegilisi otsuseid, tagades projekti sujuva ja sidusa elluviimise. Juhtrühma kogunemise sagedus varieerub vastavalt projekti etapile, ent ei toimu harvemini, kui kord kvartalis.
Tagamaks vahendite kasutamise eesmärgipärasuse, toimub kogu projekti vältel vahetulemuste valideerimine sihtrühmadega nii pilootprojektide abil kui eeldatavasti ka avaliku vahetulemuste kättesaadavaks tegemise.
.
Allolevas tabelis on toodud välja rollid ja tööjaotus partnerite kaupa ning planeeritavad meeskondade koosseisud.
Asutus
Roll
Põhitegevused
Planeeritav töökoormus
MaRu
Juhtivpartner
• Projekti üldjuhtimine;
• Pilootide(proof of concept’i) läbi viimine
• Aruandlus RK-le ja juhtrühmale.
• Programmijuht (0,5) - innovatsiooni tervikprotsessi juhtimine, koostöö muude arendusprojektidega;
• Analüütik (1,0) - piloteeritavate lahenduste kooskõla olemasolevate rakendustega;
Kokku: 1,5 FTE
MKM
Strateegiline partner
• Planeerimise tõhustamiseks vajalike lahenduste defineerimine;
• Tasuvusmudeli välja töötamine
• Programmijuht (0,5) - ruumipoliitika eesmärkide realiseerimine innovatsiooniprotsessi kaudu;
• Ekspert (0,5) - planeeringute andmemudeli piloteerimise toetamine.
Kokku: 1,0 FTE
KeMIT
IT-partner
• Piloteeritavate lahenduste innovatsioonihanked;
• Piloteeritavate lahenduste integreerimine MaRu platvormidesse
• Majasisesed arendus- ja testimistööd.
• Hangete ja tarkvaraarenduse ekspertiis:
◦ Projektijuht (0,25);
◦ Arendustiimi juht (0,25)
◦ Full-stack arendaja (0,5)
◦ ;
◦ Tehisaru insener/andmeteadlane (1,0)
◦ Testija (QA) (1,0).
Kokku: 3,0 FTE
Lisaks projekti partneritele osalevad projektide läbiviimises seotud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajad piiratud töökoormusega (prognoositavalt kuni 0,1 täistööaega), mis ei ole projektist rahastatav.
Antud projekt on üks kolmest „Ruumiline planeerimine 2.0“ projektist. Igal projektil on küll oma meeskond, kuid need teevad omavahel tihedat koostööd, sh jagavad infot ning kohtuvad regulaarselt aruteludeks. Projektide sünergia hoidmiseks kasutame innovatsiooniprotsesside juhtimiseks kasutavat metoodikat (umbes 100-päevased õppetsüklid).10 Samuti on projektidel üks ja sama juhtrühm.
10. Projekti tulemuste elluviimine
Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust pärast katseprojekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu viia.
.
• Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms?
• Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega?
• Tooge välja olulisemad riskid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul. Kuidas plaanite neid riske maandada?
• Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt.
Planeerimissüsteem vajab sisulist ja digitaalset raputust – see tuleb tervikuna ümber mõtestada ja üles ehitada, sest kitsaskohad on omavahel seotud ning osalised parandused ei toimi. Selle pärast veavad projekti eest MaRu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös nii Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega, tagades vastutuse nii poliitikakujunduse kui ka rakendusliku tasandi eest. Uuendused on kavandatud terviklikult, arvestades regulatsioone, kasutajate vajadusi, digivõimalusi ja ressursse.
Edasine arendus ja kasutuselevõtt
Käesoleva projekti raames luuakse kõik lahendused proof of concept (POC) staadiumis, milles valideeritakse ära tehnoloogia kasutamine ja kasutajate valmisolek. See võimaldab neid lahendusi vahetult pärast projekti lõppu edasi arendada selliselt, et need realiseeruvad MaRu digiteenuste uuendustena. Tegevused on MaRu vaatest prioriteetsed, kuid uusi teenuseid luua ei ole plaanis. Projekt võimaldab viia olemasolevad teenused uuele tasemele, et need vastaks kasutajate ootustele ja rakendaks maksimaalselt kaasaegseid tehnoloogiaid.
Menetlustes kasutajat abistava tehisaru mudeli valikul tagame koosvõime riigi infosüsteemi tänase ja tulevase arhitektuuriga, sh „agentse riigi/aruaida“ visiooniga. Mudeli arendame riigi kesksele analoogsete mudelite lähtekoodile, seome arhitektuurinõuetega ning kohandame e-ehituse platvormi mikroteenuseks.
Tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus
Teeme pilootlahendused võimalikult suures ulatuses olemasolevates e-ehituse või MaRu geoportaali keskkondades. See aitab kasutajad kohe testimisse kaasata (ühises liivakastis) ning lahenduste sobivuse korral need lihtsamini kasutusele võtta. Kuna e-ehitus ja geoportaal on vaja nagunii töös hoida ja edasi arendada, siis on lisanduvad halduskulud võimalik hoida minimaalsena.
Suur osa projekti skoobis olevatest teenustest on täna olemas – projektis kirjeldatud katsetused ja innovatsioon võimaldab aga viia neid uuele tasemele ning edendada teenuste jätkusuutlikkust. Muudatused võimaldavad olemasolevaid teenuseid jätkusuutlikumalt üleval pidada, mis tähendab, et nende ülalpidamisest võib vabaneda rahaline ressurss. See valideeritakse projekti käigus tasuvusmudeli abil. Projektis käsitletakse terviklikult tehisaru rakenduste mõistlikku kasutamist, sh ülalpidamiskulude minimeerimise stsenaariumid.
Osad projekti raames loodavatest katsetustest omavad potentsiaali, et tulevikus toimiva teenusena MaRu-le tulu tuua. Sellised tasulised teenused on n-ö rätsepteenused ja -tööriistad sisselogitud kasutajatele vajalike tegevuste mugavamaks ja kiiremaks tegemiseks (nt arendaja töölaud, liidestusvõimalus väliste tarkvaradega, menetlejat või taotlejat nõustav agent).
Olulisemad riskid ja maandamismeetmed
Loodavate lahenduste rakendamine tähendab kindlasti tavapäraste tööprotsesside ja toimimistavade muutmist. Innovatsiooniprojekt viiakse läbi kasutajate kasutuselevõtu valmisoleku suurendamiseks planeerimisvaldkonna ja selles osalevate osapoolte esindajatega tihedas koostöös, kaasates laia kasutajate hulka testimisse ja võimalike lahenduste väljatöötamisse.
Tulemuste skaleeritavus
Lahenduste loomisel kasutatakse mikroteenuste arhitektuuri ning kooskõlas KeMIT-iga tagatakse nende pilvekõlbulikkus. Iga loodud mikroteenuse koodi on võimalik jagada teiste avaliku sektori asutustega, kes omakorda saavad võtta selle aluseks enda teenuste ja toodete arendamisel. Koodi saab jagada läbi Riigi Infosüsteemi Ameti koodivaramu.
Tulemuste skaleeritavus planeeringute valdkonnas
Loodav andmemudel ning sellele tuginevad lahendused on rakendatavad üle Eesti planeeringute koostamisel ning kehtivate planeeringute taasdigiteerimisel ühtse andmemudeli kujule.
Kood luuakse vabavaralise litsentsi alusel, mis võimaldaks selle kasutuselevõttu ka teistes riikides.
11. Mõju ettevõtlusele
☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris.
12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega
• Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).
• Kirjeldage teie projekti võimaliku lahenduse seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).
Digilahendused igas eluvaldkonnas
(vt teekaarti)
Projekt panustab kolme fookusvaldkonna prioriteeti järgmiselt:
1. „Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks“
Projekti lähtekohaks ja sisendiks on käimasolev projekt “Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”, mida viivad läbi TalTechi teadlased ning mille tulemusel valmib teoreetiline mudel. TalTechi projektist projekti „Ruumiline planeerimine 2.0“ toimub otsene teadmussiire, kuna selle mudeli põhjal töötatakse välja detailse andmemudeli prototüüp ning testitakse seda.
Koosvõimeliselt toimivad ruumiandmed võimaldavad teha kiiremaid ja paremaid eelotsuseid selle kohta, kuhu saab ehitada. Hoides kokku nii arendajate kui ka avaliku sektori ressursse.
Kõiki ruumiandmete valdkondi hõlmavad koosvõimelised andmed tõstavad andmete kvaliteeti, mistõttu tõuseb ka teenuste kiirus ja kvaliteet, milles neid kasutatakse.
2. „Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks“
Projektis katsetatav tehisintellektil põhinev eelotsustaja panustab äriprotsesside efektiivsuse tõstmisesse.
3. „Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis.“
Projekt on otseselt seotud ehituse digitaliseerimisega seotud lahendustega planeerimise valdkonnas ning siin testitakse automatiseerimise võimalusi ning digitaalseid kaksikuid ja simulatsioone.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused
(vt teekaart)
-
Kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine
(vt teekaart)
-
Nutikad ja kestlikud energialahendused
(vt teekaart)
-
13. Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega
• Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse.
• Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse.
Eesti 2035
Projekt „Ruumiline planeerimine 2.0“ toetab Eesti 2035 arenguvajadusi, aidates kaasa ühtse ja andmepõhise planeerimissüsteemi loomisse, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid ja prognoositavamaid ruumiotsuseid ning nutikamaid teenuseid. See parandab ettevõtluskeskkonda ja investeerimiskindlust, vähendades halduskoormust ning kiirendades planeerimisprotsesse.
• Projekt panustab järgmistesse riigivalitsemise suundadesse:
◦ “Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise”. Eesmärgi all on selgitatud, et suurenema peab riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Samuti tuleb edendada Eestit digiriigina ning andmemajandust. Loodav lahendus tagab tõhusa riigivalitsemise vähendades ressurssi, mis on vajalik kavandatavate ruumimuudatuste realiseeritavuse kontrolliks. Ruumiandmete koosvõime arendamine ja testimine panustab otseselt andmemajanduse arendamisse.
◦ „Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesmärgi all on selgitatud, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis ning et avalike teenuste kujundamisel tuleb kasutajakogemus teha maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks. Projekti probleemistik tõukub otseselt kasutajate vajadustest ning tagasisidest planeerimisprotsessidele. Lahenduste katsetamisse on kaasatud ka teenuse kasutajad ning seeläbi on projekti tulemite abil võimalik kujundada ende vajadustele vastav kvaliteetne teenus.
• Projekt panustab ruumi ja liikuvuse suunda:
◦ „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.“ Antud projektis teevad omavahel koostööd enamus ruumivaldkonna osapooli mõtestades läbi ruumiplaneerimise kui tervik protsessi, mistõttu selle projekti tulemused on sisendiks ning annavad olulise tõuke Eesti 2035 strateegias loetletud ruumivaldkonna eesmärkide saavutamisse.
• Projekt panustab suunda majandus ja kliima:
◦ „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi.“ Antud projekt panustab sellesse suunda vähendades bürokraatlikke takistusi ettevõtluses.
Eesti digiühiskonna arengukava 2030
Projekt panustab prioriteeti “Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine” ning täpsemalt tegevusse “Toetame andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh avaandmete kättesaadavust“. Ruumiandmed on kõrge väärtusega avaandmed ning tegevus loob alused eri valdkondade ruumiandmete koosvõimeks.
Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030
Projekt panustab otseselt valges raamatus toodud 2030. a. seatud järgmiste eesmärkide saavutamisse: avaliku sektori organisatsioonide andmed on kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad lähtuvalt kasutusvajadustest; ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja leiab laialdast taaskasutamist, sh tootestamist, nii avalikus, teadus-, kui ka erasektoris. Projekt on kooskõlas ka valges raamatus välja toodud eesmärkide saavutamiseks valitud tegevustega, sh soovitusega võtta kasutusele tehisintellekti ja masinõppe suurandmete analüüsi meetodid, mis toetavad ruumiandmete tootmist ja väärindamist, soodustada ruumiandmetel põhinevate teenuste loomist tagades kvaliteetsed, masinloetavad ning metaandmetega varustatud ruumiandmed ning võimaldada kasutajate vajadustest lähtuvalt andmetele ligipääsu.
Euroopa andmestrateegia (2020)
Antud projekti üks tulemusi on kättesaadavamad ruumiandmed, mis on kooskõlas EL-i digitaalstrateegias sätestatud eesmärgiga edendada andmete vaba liikumist EL-is,
suurendada andmete kättesaadavust ja taaskasutust, luua ühiseid Euroopa andmeruume (sh georuumiline andmeruum), toetada majandust, innovatsiooni ja avalikke teenuseid.
INSPIRE 2007/2/EÜ direktiiv
Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad maa kasutamisega seotud piirangud. Direktiiv loob ruumiandmete jagamise ja ühilduvuse õigusliku raamistiku (ruumiandmete infrastruktuur EL-is) ning kohustab liikmesriike tegema ruumiandmeid kättesaadavaks (sh ruumiline planeerimine, halduspiirid, keskkond jms). Seega panustab antud projekt otseselt direktiivi eesmärkide saavutamisse.
14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel
• Selgitada ning tuua välja seosed ja viited, missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.
• Kui ideekavandi esitaja on MTÜ, siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja, §2 lg2).
Maa- ja Ruumiamet
• Ameti põhimäärus sätestab järgmised antud projektiga seotud avalikud ülesanded: maa- ja ruumiandmete hõive ning avalikustamine; ehitus-, planeerimis-, maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja infosüsteemide pidamine, nende arendamise ja halduse korraldamine.
• Täpsemalt on ameti Digiteenuste teenistuse põhiülesanded tagada andmete koostalitlus ja andmekvaliteet ning digiteenuste ülene kasutajatugi, proaktiivselt koondada, hallata, väärindada ning avalikustada maa- ja ruumiandmekogude andmeid ning juhtida infotehnoloogiliste arenduste projekte.
• MaRu eesmärgiks on kvaliteetsem ja tõhusam ruumiplaneerimine ning selle strateegilise ruumiplaneerimise osakonna eesmärgiks on arendada kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkust kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Vastavalt planeerimisseadusele on planeerimisalase tegevuse korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
• Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Kliimaministeeriumiga.
• Ministeeriumi põhimääruses on maa- ja ruumipoliitika osakonna põhiülesannetena muuhulgas sätestatud ruumilise planeerimise ja maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise suunamine ja koordineerimine, ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga ning maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmise koordineerimine.
Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus
• Vastavalt põhimäärusele korraldab amet ministeeriumi valitsemisala pakutavate avalike infotehnoloogiliste teenuste ühetaolist arendamist ja haldamist ning standardite ja klassifikaatorite arendamist ning haldamist oma tegevusvaldkonnas. Samuti teostab ja korraldab ministeeriumi valitsemisala andmekogude arendamist ja haldamist.
15. Rahastus mitmest allikast
• Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest?
• Kui jah, siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse.
-
Kinnitused
☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele.
☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult kooskõlastatud.
Allkirjastamine
• Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava(te) asutus(t)e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms) ja saata
[email protected].