Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastus nõudele tagada pesitsusperioodil sektorite võrdne kohtlemine ja ühtne eelkontrolli kord

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

OÜ Karo Mets

Tambet Song

Teie: 16.04.2026

Meie: Kuupäev digiallkirjas

nr 4.3-1/1042-1

Vastuskiri

Austatud härra Song

Täname Teid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile saadetud algatuskirja eest,

milles juhite tähelepanu metsanduse ja põllumajanduse ebavõrdsele kohtlemisele

pesitsusperioodi piirangute ja eelkontrolli rakendamisel.

Teie tõstatatud küsimused on põllumajandussektori konkurentsivõime ja õigusselguse

seisukohalt olulised. Esitame ministeeriumi seisukohad Teie ettepanekutele ja

küsimustele, kuid käsitleme teemat põllumajanduse vaatest.

I Halduspraktika ühtlustamine ja ettepanek kehtestada põllumajanduses täiendav

eelkontroll

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et metsanduse ja

põllumajanduse majandustegevuse olemus ja mõju elurikkusele on bioloogiliselt ja

tehnoloogiliselt erinevad. Kuigi Looduskaitseseaduse § 55 kehtib universaalselt kõigile,

ei pea me otstarbekaks metsanduses rakendatava eelkontrolli metoodika (nt 40 m

vahedega läbikammimine ja kirjalikud kontrollaktid) automaatset ülekandmist

põllumajandussektorisse.

Põllumajandusmaa on majandatav ala, kus agrotehnilised tööd (seemne külvist saagi

koristuseni) saavad toimuda vastavalt aastaaegadele ja need sõltuvad oluliselt

ilmastikutingimustest. Teie poolt pakutud kohustuslik eelkontroll igal katastriüksusel

tähendaks põllumajandustootjatele ebamõistlikku halduskoormust ja kulusid ning see

ohustaks toidujulgeolekut ja sektori jätkusuutlikkust.

II Vastused püstitatud küsimustele

 Õiguslik alus ja standardite erinevus: Metsanduse ja põllumajanduse erinev

kohtlemine tuleneb peamiselt ökosüsteemide eripärast. Mets on pikaajaline ja

stabiilne elupaik liikidele, kelle pesitsustsükkel on häiringute suhtes tundlikum.

Põllumajandusmaal pesitsevad liigid on reeglina kohastunud dünaamilise

keskkonnaga. Praegune halduspraktika tugineb Keskkonnaameti

2 (2)

riskihinnangutele, kus raietegevust loetakse suurema negatiivse mõjuga

tegevuseks kui tavapärast põllumajanduslikku maakasutust.

 Pesitsusriski hindamine: Oleme nõus Teie tähelepanekuga, et

põllumajandusmaal on häiring korduv. Kuid erinevalt metsast, kus raie muudab

elukeskkonda aastakümneteks, on põllumajandustööd lühiajalised.

 Võrdsuspõhimõte: Võrdsuspõhimõte nõuab sarnaste olukordade sarnast

kohtlemist. Meie hinnangul ei ole metsa raiumine ja rohumaa niitmine oma

olemuselt identse mõjuga tegevused, mistõttu on erinev lähenemine eelkontrollile

õiguslikult põhjendatav erisustega tegevuste mõjus ja kestuses.

 Tingimuslikkus: Põllumajandussektoris on lindude pesitsusaegne kaitse juba

reguleeritud täiendavalt läbi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

tingimuslikkuse süsteemi, täpsemalt HPK (maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmine) 8 standardi kaudu. Vastavalt kehtestatud nõuetele

on põllumajandustootjatel keelatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus

või pügamine keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning

on lubatud alates 15. juulist. HPK nõuete rikkumine toob kaasa kõigi taotletavate

pindala ja loomapõhiste toetuste vähendamise, mis on sektoris efektiivne ennetav

meede. Seega leiame, et põllumajanduses on pesitsusaegne kaitse tagatud läbi

tingimuslikkuse süsteemi viisil, mis on proportsionaalne sektori eripäradega.

Lisaks rakendatakse ühises põllumajanduspoliitikas keskkonnameetmeid, mis

aitavad kaasa keskkonnahoidlike põllumajanduspraktikate suuremale levikule.

Nende seas on ka selliseid tegevusi, mis mõjuvad põllulindudele positiivselt (nt

mahepõllumajandus, maastikuelementide soodustamine, rohumaaribade jätmine

põldude äärtesse ja keskele, talvine taimkate, vahekultuurid jpt). Täiendava,

metsandusega sarnase eelkontrolli kihi lisamine põllumajandustegevusele (nt

kündmine või niitmine) oleks vastuolus halduskoormuse vähendamise

põhimõtetega.

III Kokkuvõte

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei pea vajalikuks algatada Teie poolt

kirjeldatud ranges vormis eelkontrolli korda põllumajandussektoris. Leiame, et

keskkonnahoid ja majandustegevus peavad olema tasakaalus ning piirangud peavad

olema proportsionaalsed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Rannik

Põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhataja

Koopia: [email protected], [email protected],

[email protected], [email protected]

Siim Suure

5647 4914, [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

OÜ Karo Mets

Tambet Song

Teie: 16.04.2026

Meie: Kuupäev digiallkirjas

nr 4.3-1/1042-1

Vastuskiri

Austatud härra Song

Täname Teid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile saadetud algatuskirja eest,

milles juhite tähelepanu metsanduse ja põllumajanduse ebavõrdsele kohtlemisele

pesitsusperioodi piirangute ja eelkontrolli rakendamisel.

Teie tõstatatud küsimused on põllumajandussektori konkurentsivõime ja õigusselguse

seisukohalt olulised. Esitame ministeeriumi seisukohad Teie ettepanekutele ja

küsimustele, kuid käsitleme teemat põllumajanduse vaatest.

I Halduspraktika ühtlustamine ja ettepanek kehtestada põllumajanduses täiendav

eelkontroll

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et metsanduse ja

põllumajanduse majandustegevuse olemus ja mõju elurikkusele on bioloogiliselt ja

tehnoloogiliselt erinevad. Kuigi Looduskaitseseaduse § 55 kehtib universaalselt kõigile,

ei pea me otstarbekaks metsanduses rakendatava eelkontrolli metoodika (nt 40 m

vahedega läbikammimine ja kirjalikud kontrollaktid) automaatset ülekandmist

põllumajandussektorisse.

Põllumajandusmaa on majandatav ala, kus agrotehnilised tööd (seemne külvist saagi

koristuseni) saavad toimuda vastavalt aastaaegadele ja need sõltuvad oluliselt

ilmastikutingimustest. Teie poolt pakutud kohustuslik eelkontroll igal katastriüksusel

tähendaks põllumajandustootjatele ebamõistlikku halduskoormust ja kulusid ning see

ohustaks toidujulgeolekut ja sektori jätkusuutlikkust.

II Vastused püstitatud küsimustele

 Õiguslik alus ja standardite erinevus: Metsanduse ja põllumajanduse erinev

kohtlemine tuleneb peamiselt ökosüsteemide eripärast. Mets on pikaajaline ja

stabiilne elupaik liikidele, kelle pesitsustsükkel on häiringute suhtes tundlikum.

Põllumajandusmaal pesitsevad liigid on reeglina kohastunud dünaamilise

keskkonnaga. Praegune halduspraktika tugineb Keskkonnaameti

2 (2)

riskihinnangutele, kus raietegevust loetakse suurema negatiivse mõjuga

tegevuseks kui tavapärast põllumajanduslikku maakasutust.

 Pesitsusriski hindamine: Oleme nõus Teie tähelepanekuga, et

põllumajandusmaal on häiring korduv. Kuid erinevalt metsast, kus raie muudab

elukeskkonda aastakümneteks, on põllumajandustööd lühiajalised.

 Võrdsuspõhimõte: Võrdsuspõhimõte nõuab sarnaste olukordade sarnast

kohtlemist. Meie hinnangul ei ole metsa raiumine ja rohumaa niitmine oma

olemuselt identse mõjuga tegevused, mistõttu on erinev lähenemine eelkontrollile

õiguslikult põhjendatav erisustega tegevuste mõjus ja kestuses.

 Tingimuslikkus: Põllumajandussektoris on lindude pesitsusaegne kaitse juba

reguleeritud täiendavalt läbi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

tingimuslikkuse süsteemi, täpsemalt HPK (maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmine) 8 standardi kaudu. Vastavalt kehtestatud nõuetele

on põllumajandustootjatel keelatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus

või pügamine keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning

on lubatud alates 15. juulist. HPK nõuete rikkumine toob kaasa kõigi taotletavate

pindala ja loomapõhiste toetuste vähendamise, mis on sektoris efektiivne ennetav

meede. Seega leiame, et põllumajanduses on pesitsusaegne kaitse tagatud läbi

tingimuslikkuse süsteemi viisil, mis on proportsionaalne sektori eripäradega.

Lisaks rakendatakse ühises põllumajanduspoliitikas keskkonnameetmeid, mis

aitavad kaasa keskkonnahoidlike põllumajanduspraktikate suuremale levikule.

Nende seas on ka selliseid tegevusi, mis mõjuvad põllulindudele positiivselt (nt

mahepõllumajandus, maastikuelementide soodustamine, rohumaaribade jätmine

põldude äärtesse ja keskele, talvine taimkate, vahekultuurid jpt). Täiendava,

metsandusega sarnase eelkontrolli kihi lisamine põllumajandustegevusele (nt

kündmine või niitmine) oleks vastuolus halduskoormuse vähendamise

põhimõtetega.

III Kokkuvõte

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei pea vajalikuks algatada Teie poolt

kirjeldatud ranges vormis eelkontrolli korda põllumajandussektoris. Leiame, et

keskkonnahoid ja majandustegevus peavad olema tasakaalus ning piirangud peavad

olema proportsionaalsed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Rannik

Põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhataja

Koopia: [email protected], [email protected],

[email protected], [email protected]

Siim Suure

5647 4914, [email protected]