Riigikogu uurimiskomisjoni
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks istungi protokoll nr 11
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 20. mai 2026
Algus 9.30, lõpp 11.00
Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)
Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Vladimir Arhipov, Madis Kallas
Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik)
Puudusid: Helir-Valdor Seeder, Toomas Uibo Timo Suslov, Peeter Tali
Kutsutud: Riigikogu liige Ants Frosch, riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks nädala (18.05.2026-21.05.2026) töökava
Komisjoni istung kolmapäeval, 20.05.2026 kell 9.30
(ruum R 407)
1. Valimistele suunatud mõjutustegevus ja selle rahastamine
Otsustati:
1. 1.Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Vladimir Arhipov, Madis Kallas).
2. Valimiste mõjutamine ja Eesti valmisolek valimiste turvalisuse tagamisel
Riigi valimisteenistuse juht tõi sissejuhatavas osas mitmeid näiteid valimiste mõjutamisest erinevates riikides.
Ühe näitena käsitleti 2024. aasta Moldova presidendivalimisi, kus valimiste mõjutamine toimus aktiivselt erinevate mõjutusrühmade poolt ja Vene Õigeusu Kiriku kaasabil. Levitatud olid ähvardavad ja manipuleerivad sõnumid, näiteks väited, et lääs viib Moldova sõtta ning Euroopa Liit hävitab traditsioonilised väärtused. Samuti püüti mõjutada avalikkuse usaldust riigiinstitutsioonide ja valimiste usaldusväärsuse vastu.
Teise näitena arutati Armeenia 2026. aasta parlamendivalimiste eel täheldatavaid mõjutustegevusi ning toodi välja sellised riskid nagu: elanikkonna hirmutamine võimaliku erioperatsiooniga; kandidaatide vastu suunatud laimukampaaniad; valeväidete levitamine, sealhulgas süüdistused inimkaubanduses, välismaistes kinnisvaratehingutes ja radioaktiivsete jäätmete importimises ning ladustamises; Euroopa Liidu ja Armeenia vaheliste suhete õõnestamine.
Lisaks märgiti, et 2024. aastal tühistas Rumeenia konstitutsioonikohus presidendivalimiste esimese vooru hääletustulemused väidetava Venemaa mõjutustegevuse tõttu, kuna selle võitis enne valimisi väga madala toetusega presidendikandidaat Călin Georgescu, kelle edu taga olevat väidetavalt sotsiaalmeediakampaania, mida saanuks korraldada ainult Venemaa. Venemeelne presidendikandidaat sai mõjutuskampaania tõttu sotsiaalmeediakeskkonnas Tiktok kahe kuuga populaarsemaks kui kõik teised presidendikandidaadid aasta jooksul olid populaarsust kogunud. Tegemist oli organiseeritud kampaaniaga läbi algoritmide ja mõjuisikute.
RVT juht kinnitas, et Eestis saab valida elektrooniliselt ja pabersedelitega. Elektrooniline süsteem koosneb kolmest autonoomsest infosüsteemist nagu e-hääletamise süsteem, valimiste infosüsteem ja valimiste veebileht. Süsteemide autonoomsus on väga oluline, sest see tähendab, et ühe süsteemi ründamise korral ei saa mõjutada teiste süsteemide toimimist.
Peamiseks koostööpartneriks süsteemi arendamisel ja haldamisel on Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), kes majutab infosüsteeme oma serverites ning osaleb nende arendamises.
Jaoskonnakomisjonide arvutitöökohti haldab Riigi IT keskus (RIT).
Valimistega seotud kommunikatsiooni ja mõjutustegevuse seirega tegeleb erinevate asutuste koostööl põhinev töörühm, kuhu kuuluvad:
• Riigi Valimisteenistus (RVT);
• Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni üksus (Stratkom);
• Politsei- ja Piirivalveamet (PPA);
• Andmekaitse Inspektsioon (AKI);
• Siseministeerium; • Välisministeerium.
Riigi valimisteenistus vastutab valimiste ajal meediamonitooringu eest ning kasutab valeinfo tuvastamiseks Riigikantselei Stratkom poolt loodud monitooringu lahendusi. RVT juht rõhutas, et olulisel kohal on valeinfo kiire ümberlükkamine koos valijate teavitamisega, faktikontroll ja ladus koostöö Andmekaitseinspektsiooni ja Tarbijakaitse – ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastavate üksustega.
2025. aastal toimunud KOV valimistelt saadud kogemuste põhjal tõdeti, et tõsiseid mõjutustegevusega seotud juhtumeid ei esinenud. Koostöö meediaplatvormidega toimis ning ulatuslikke väärinfointsidente ei tuvastatud, küberrünnakute arv valimiste perioodil ei tõusnud, valimiste korraldajate aadressidele suunatud ründeid ei olnud. Pärast valimistulemuste väljakuulutamist ilmnesid üksikud häälte ostmise juhtumid, mille kohta politsei algatas menetluse. Erakorralise juhtumina tõi RVT juht välja KOV valimiste ajal käivitatud petuskeemi, kus inimestele helistati telefoni teel ning paluti „valijate nimekirja kontrollimise“ ettekäändel jagada oma PIN-koode. Tegemist oli isoleeritud intsidendiga, kuid analoogilise skeemiga seotud juhtumite kohta tehti PPA-le 63 teadet ning peteti välja ligikaudu 308 000 eurot.
Kaardistati üks valijatega manipuleerimisega seotud tegevus, mille viis läbi erakond Koos. Manipulatsioon seisnes selles, et erakond Koos palus kõigilt nende poolt hääletanud inimestelt ekirja, mis häälte andmist kinnitas. Seejärel esitas erakond Koos VVK-le väljavõtted saadetud ekirjadest, eesmärgiga tõendada, et erakonnale antud häälte arv erineb oluliselt VVK poolt kinnitatud ametlikest tulemustest. VVK seda kaebust ei rahuldanud.
Arutelus käsitleti ka platvormide TikTok ja Telegram kaudu levivat valeinfot ning selles keskkonnas loodud võltskontosid.
Vaatlemise käigus tõdeti, et valimiste ja E-hääletamise usaldusväärsus ei mõjuta otseselt valimistulemusi. E-hääletamisega seotud vaidlused kuuluvad pigem poliitilise debati juurde, kuna selle kasutamise osas puudub Eesti ühiskonnas täielik konsensus. Lisaks Eestile kasutatakse valimistel elektroonilist hääletamist Šveitsis, samuti Ladina-Ameerika riikides, sest väljaspool Ladina-Ameerika riike elavate valijate osakaal on väga suur ning nad vajavad kaugelt hääletamise võimalust.
RVT juht selgitas, et valimisjaoskondade ja valimiste korraldajate kaitseks ei ole Eestis seni eraldi turvameetmeid rakendatud, kuigi viimastel aastatel on seoses mõjutustegevuse intensiivistumisega ja ühiskonna polariseerumisega riskitase tõusnud.
Ühe probleemina nähakse vaatlejaid ja nende rolli, sest vaatlemisel võib olla ka pahupool ehk varjatud jälgimine ja mõjutamine. Näitena toodi Gruusia valimised, mille käigus viibisid hääletusruumides inimesed, kes märkisid üles hääletamisel osalenud isikuid. Ka valimiskomisjoni liikmete ähvardamise juhtumid on hakanud Euroopa riikides pead tõstma. Selle taustal kardetakse, et valimiste korraldamise töö muutub inimestele vähem atraktiivseks.
Erinevad eksperdid ja ODHIR raport on Eesti E-hääletamise süsteemi hinnanud turvaliseks ja auditeeritavaks, sest nendes olevate andmete terviklikkust ja algoritme on võimalik kontrollida. Ehääletamise puhul arendatakse edasi ka „nullteadmise tõestuse“ (zero-knowledge proof) lahendusi, et tugevdada kontrollitavust.
Võrreldes E-hääletamise süsteemiga, mis on rangelt kontrollitav, võib paberhääletusel esineda veel suuremaid inimlikke eksimusi ja manipulatsiooni.
E-hääletuse auditeid viivad läbi riigi valimisteenistuse poolt hangitud audiitorid. Läbipaistvuse suurendamiseks tegi RVT Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku laiendada audiitorite ringi, mis eeldaks seaduse muutmist. RVT arvates, võiks suurem kontrollijate mitmekesisus tõsta valijate usaldust valimissüsteemi vastu.
Arutelu käigus tulid välja mitmeid valimisi ja meediaruumi usaldusväärsust mõjutavaid probleemkohad:
• E-hääletamisega seotud üldised riskid seisnevad selles, et Eestis puudub täielik poliitiline ja ühiskondlik konsensus e-hääletamise korraldamise osas. Iga väiksemgi tehniline tõrge evalimiste süsteemis võib tekitada avalikkuse meelepaha ja usaldamatust. Samuti mõjutab iga tõrge Eesti e-teenuste töös negatiivselt e-hääletamise usaldusväärsust.
• Valimiste ajal langevad rünnaku alla ka valimistega otseselt mitteseotud veebilehed (sh erakondade veebilehed).
• Kuna Eestis ei akrediteerita valimiste vaatlejaid, siis üksikud välisvaatlejad võivad tahtlikult segada komisjonide tööd.
• Valimiskaebuste arv valimiste järel on väga suur ning nende menetlemine võib venida pikaks.
• Ülemaailmsete sotsiaalmeediaplatvormide (nt Telegram) kaudu levivat väärinfot on keeruline piirata ja eemaldada. Seda saab teha üksnes koostöös meediaplatvormi omanikega. Telegram ei ole valmis koostööd tegema kuna ei defineeri ennast sotsiaalmeedia platvormina
• Üleriigilise valimiste infovahetuse töövõrgustiku puudumine. Üksikud töögrupid tegutsevad kindlaks määratud valdkondades.
• Tehisintellekt võib lähiajal jõuliselt sekkuda valimiste infosüsteemide töösse. Juba täna on olemas AI tööriistad, mis suudavad tuvastada infosüsteemi nõrkusi ja potentsiaalseid turvaauke, mida saab rünnete automatiseerimiseks kasutada.
Seoses eelnimetatud kitsaskohtadega pakkusid komisjoni liikmed välja järgmised lahendused ja ettepanekud:
• Vaatlejate osas tuleb seaduses täpsustada vaatlejate õigusi (piirata filmimist ja pildistamist, täpsustada milliseid toiminguid saab üldse vaadelda ja vaidlustada, kehtestada akrediteeringud välisvaatlejatele).
• Kaebuste menetluse osas tuleb seaduses lihtsustada kaebuste läbivaatamise korda, piirata võimalust esitada kaebus avalikes huvides ja lubada ainult endaga seotud toimingute kohta, kautsjoni kehtestamine kaebuste esitamisel.
• Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võiks tõsiste rikkumiste korral tühistada hääletustulemused osaliselt (mõne valimispiirkonna piires) või täielikult mõjuval põhjusel kui rikkumised avaldavad olulistmõjul mandaatide jaotusele.
• Valimistulemuste säilitamine eraldi serveris kahe valimisperioodi vahelisel ajal järelkontrolli jaoks – põhimõttel, et järgmiste valimiste tulemused tühistavad eelmise valimise tulemused.
• Tugevdada PPA järelevalvet valimiste ajal toime pandud rikkumiste üle.
• Kaasata TTJA-d oma tegevustesse läbivalt, sealhulgas kommunikatsiooni töörühma.
• Kaaluda jaoskonnakomisjoni liikmete nimekirja mitte avaldamist enne valimisi, et vähendada võimalikku mõjutustegevust nende suunal.
• Kaaluda enne igat parlamendi valimist lauaõppuse korraldamine, kuhu kaasatakse kõik peamised valimiste korraldamise, järelevalve, kommunikatsiooni ja julgeolekuga seotud osapooled. Õppuse eesmärk oleks täpsustada peamised ohustsenaariumid, kaardistada välise sekkuja võimalikud tegevused ning läbi mängida asutustevaheline infovahetus, otsustusahelad ja olemasolevate protseduuride toimivus. Õppuse järel tuleks vormistada lühike kokkuvõte tuvastatud kitsaskohtade ja vajalikest järeltegevustest.
• Kaaluda kes ja kuidas hindab ulatuslikku mõjutamist, mille tagajärjel tühistatakse valimistulemused.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eerik-Niiles Kross
esimees (allkirjastatud digitaalselt)
Regina Aasumets
protokollija