Eesti Teaduste Akadeemia ettepanek riigieelarve kohta

PRESIDENT Kohtu 6, 10130 Tallinn, Estonia / www.akadeemia.ee

[email protected]

Riigikogu

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

[email protected]

29.05.2026 nr 1-11/74-2026

Austatud Riigikogu esimees Lauri Hussar

Kirjutan Teile, et tänada hea koostöö eest Riigikogu ja Akadeemia ühiste

istungite läbiviimisel. ”Vaimu ja võimu dialoog Toompeal” sündmustega

oleme loonud hea foorumi, et arutada Eesti tulevikku ja aktuaalseid

probleeme. Meie initsiatiiv on Euroopa akadeemiates saanud suurt

tähelepanu ja heakskiitu. Usun, et rajame ühiselt täiesti uut koostööd, millest

mõlemal poolel, aga eriti Eesti rahval saab olema palju kasu. Heade

tulemuste saavutamiseks on vaja aega ja tõsist tööd.

Pöördun Teie poole palvega küsida nõu ja esitada ettepanek kahes omavahel

seotud asjas:

Esiteks soovin lugupidamisega esitada ettepaneku, et Eesti Teaduste

Akadeemial oleks alates 2027. aastast riigieelarves iseseisev eelarverida, mis

kinnitatakse Riigikogu poolt.

Teiseks soovin esitada ettepaneku, et Eesti Teaduste Akadeemia eelarve

moodustaks 0,01% SKT-st, mis vastab 1%-le teaduse ja arendustegevuse

riiklikust eeslarvest. Juhul, kui meie eelarve otsustatakse lõplikult

Riigikogus, tagaks see Akadeemiale äärmiselt olulise sõltumatuse. Teeme

samal ajal ka suuri pingutusi, et riigipoolset rahastust täiendada erasektori

vahenditega.

Oleme Akadeemias neid probleeme arutanud ja toome alljärgnevad

põhjendused meie ettepanekute toetuseks.

Esiteks on Eesti Teaduste Akadeemia seaduse järgi Akadeemia ülesandeks

arendada ja esindada Eesti teadust, millest ametliku statistika kohaselt juba

üle poole toimub ettevõtluses. Seega on praegu Akadeemia tähtsaim

ülesanne lisaks alusuuringutele ka ettevõtetes toimuvaterakendusteaduse

arendamine.

PRESIDENT Kohtu 6, 10130 Tallinn, Estonia / www.akadeemia.ee

[email protected]

Eesti on jõudnud olukorda, kus tugeva majandusliku kasvu tagamiseks tuleb

allhankijariigist jõuliselt edasi liikuda uute kõrgtehnoloogiliste toodete ja

teenuste arendamise ning müügi suunas. See tähendab, et ka teadus saab uue

funktsiooni: teadustegevuse tulemusel peab tekkima uusi tooteid ja teenuseid

nii olemasolevate ettevõtete kui ka uute ettevõtete kaudu. Selles on teaduste

akadeemial suur roll, kuna see vastutab nii alusteaduste kui ka

rakendusteaduste arendamise eest, olles sillaks nende kahe maailma vahel.

Teiseks on Eesti Teaduste Akadeemia seadusjärgne ülesanne nõustada

Vabariigi Valitsust ja Riigikogu, et anda kõige uuemat teaduslikult

põhjendatud informatsiooni, millest on kasu riiklikult oluliste otsuste

langetamisel. Oleme seda Akadeemia komisjonide kaudu teinud ja

saavutanud häid tulemusi. Komisjonid koosnevad tippteadlastest,

ettevõtjatest ja ministeeriumite esindajatest. Töö efektiivsemaks muutmiseks

vajavad komisjonid operatiivseid doktorikraadiga teadusspetsialiste, kes

töötavad läbi ja valmistavad professionaalsel tasemel ette komisjonide

materjalid ja ettepanekute projektid. Ideaalis peaksid selline tugi tulevikus

olema kõigil olulisematel komisjonidel. Sarnaselt toimivad Rootsi

Kuningliku Teaduste Akadeemia komisjonid, keda toetavad palgalised

spetsialistid. Nii saame kujuneda Eesti riigile oluliseks efektiivseks analüüsi-

ja ekspertkeskuseks (think tankiks). Praegu on Akadeemia oma nappidest

vahenditest rahastanud kohtumisi Riigikoguga ja kutsunud esinema olulisi

välisriikide tipp-spetsialiste.

Kolmandaks on uurija-professuurid väga oluline instrument probleemide

teaduslikul selgitamisel. Eesti Teaduste Akadeemia jagab aastas 4 uurija-

professuurile 70 000 eurot professuuri kohta. See vajab täiendavat tuge, et

suurendada individuaalseid toetusi ja avada kohti olulistes uutes

valdkondades. Eeskujuks on siin Soome Akadeemia ja Rootsi Kuningliku

Teaduste Akadeemia professuurid, mis ulatuvad tihti 500 000 euroni aastas

professuuri kohta.

Uurija-professuuri institutsioon annab võimaluse alustada teaduslikke

uuringuid uutel kiiresti arenevatel erialadel nagu kvantarvutus, mis hakkab

maailma 5-10 aasta pärast totaalselt muutma. Juba praegu oleme uurija-

professuuri kasutanud tehisaru edendamiseks. Samuti aitab uurija-

professuur tagasi Eestisse tuua välismaale tööle läinud Eesti talente.

Edaspidi on plaanis avada uurija-professuure ka teistel Eesti riigile olulistel

aladel, nagu maavarad, toit ja selle julgeolek, riigikaitse jm.

Neljandaks, on Akadeemia alustanud rea uuteolulisete algatustega. Seni on

Eesti Teaduste Akadeemia püüdnud kärbitavast eelarvest ise neid rahastada

PRESIDENT Kohtu 6, 10130 Tallinn, Estonia / www.akadeemia.ee

[email protected]

– näiteks kohtumised Riigikoguga, Nobeli auhindade tutvustamine, Nobeli

laureaatide loengud, teadusdiplomaatia alased kohtumised kõigi Eestis

resideeruvate välisriikide esindajatega ning tüüpi teadust ja ettevõtlust

toetava kasvusihtkapitali fondi loomine.

Tahaksin juhtida tähelepanu, et Eesti Teaduste Akadeemia kantselei töötajate

töötasud on jäänud maha ülikoolide töötajate töötasudest umbes 30%

ulatuses. Samuti on Akadeemia osakonnajuhatajate, asepresidentide,

peasekretäri ja presidendi töötasud ülikoolide vastavate ametikohtadega

võrreldes umbes poole väiksemad.

Eesti Teaduste Akadeemia eelarve ei ole aastate jooksul kavanud vaid seda

on kärbitud seoses raske majandusliku olukorraga. Elukallidus on tõusnud ja

ka inflatsioon on meie eelarvet vähendanud. Eelöeldut arvestades pöördume

Teie poole lugupidava ettepanekuga, et Akadeemia eelarve oleks 0,01%

SKT-st ning et Eesti Teaduste Akadeemial oleks riigieelarves eraldi

eelarverida.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Saarma

President

PRESIDENT Kohtu 6, 10130 Tallinn, Estonia / www.akadeemia.ee

[email protected]

Riigikogu

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

[email protected]

29.05.2026 nr 1-11/74-2026

Austatud Riigikogu esimees Lauri Hussar

Kirjutan Teile, et tänada hea koostöö eest Riigikogu ja Akadeemia ühiste

istungite läbiviimisel. ”Vaimu ja võimu dialoog Toompeal” sündmustega

oleme loonud hea foorumi, et arutada Eesti tulevikku ja aktuaalseid

probleeme. Meie initsiatiiv on Euroopa akadeemiates saanud suurt

tähelepanu ja heakskiitu. Usun, et rajame ühiselt täiesti uut koostööd, millest

mõlemal poolel, aga eriti Eesti rahval saab olema palju kasu. Heade

tulemuste saavutamiseks on vaja aega ja tõsist tööd.

Pöördun Teie poole palvega küsida nõu ja esitada ettepanek kahes omavahel

seotud asjas:

Esiteks soovin lugupidamisega esitada ettepaneku, et Eesti Teaduste

Akadeemial oleks alates 2027. aastast riigieelarves iseseisev eelarverida, mis

kinnitatakse Riigikogu poolt.

Teiseks soovin esitada ettepaneku, et Eesti Teaduste Akadeemia eelarve

moodustaks 0,01% SKT-st, mis vastab 1%-le teaduse ja arendustegevuse

riiklikust eeslarvest. Juhul, kui meie eelarve otsustatakse lõplikult

Riigikogus, tagaks see Akadeemiale äärmiselt olulise sõltumatuse. Teeme

samal ajal ka suuri pingutusi, et riigipoolset rahastust täiendada erasektori

vahenditega.

Oleme Akadeemias neid probleeme arutanud ja toome alljärgnevad

põhjendused meie ettepanekute toetuseks.

Esiteks on Eesti Teaduste Akadeemia seaduse järgi Akadeemia ülesandeks

arendada ja esindada Eesti teadust, millest ametliku statistika kohaselt juba

üle poole toimub ettevõtluses. Seega on praegu Akadeemia tähtsaim

ülesanne lisaks alusuuringutele ka ettevõtetes toimuvaterakendusteaduse

arendamine.

PRESIDENT Kohtu 6, 10130 Tallinn, Estonia / www.akadeemia.ee

[email protected]

Eesti on jõudnud olukorda, kus tugeva majandusliku kasvu tagamiseks tuleb

allhankijariigist jõuliselt edasi liikuda uute kõrgtehnoloogiliste toodete ja

teenuste arendamise ning müügi suunas. See tähendab, et ka teadus saab uue

funktsiooni: teadustegevuse tulemusel peab tekkima uusi tooteid ja teenuseid

nii olemasolevate ettevõtete kui ka uute ettevõtete kaudu. Selles on teaduste

akadeemial suur roll, kuna see vastutab nii alusteaduste kui ka

rakendusteaduste arendamise eest, olles sillaks nende kahe maailma vahel.

Teiseks on Eesti Teaduste Akadeemia seadusjärgne ülesanne nõustada

Vabariigi Valitsust ja Riigikogu, et anda kõige uuemat teaduslikult

põhjendatud informatsiooni, millest on kasu riiklikult oluliste otsuste

langetamisel. Oleme seda Akadeemia komisjonide kaudu teinud ja

saavutanud häid tulemusi. Komisjonid koosnevad tippteadlastest,

ettevõtjatest ja ministeeriumite esindajatest. Töö efektiivsemaks muutmiseks

vajavad komisjonid operatiivseid doktorikraadiga teadusspetsialiste, kes

töötavad läbi ja valmistavad professionaalsel tasemel ette komisjonide

materjalid ja ettepanekute projektid. Ideaalis peaksid selline tugi tulevikus

olema kõigil olulisematel komisjonidel. Sarnaselt toimivad Rootsi

Kuningliku Teaduste Akadeemia komisjonid, keda toetavad palgalised

spetsialistid. Nii saame kujuneda Eesti riigile oluliseks efektiivseks analüüsi-

ja ekspertkeskuseks (think tankiks). Praegu on Akadeemia oma nappidest

vahenditest rahastanud kohtumisi Riigikoguga ja kutsunud esinema olulisi

välisriikide tipp-spetsialiste.

Kolmandaks on uurija-professuurid väga oluline instrument probleemide

teaduslikul selgitamisel. Eesti Teaduste Akadeemia jagab aastas 4 uurija-

professuurile 70 000 eurot professuuri kohta. See vajab täiendavat tuge, et

suurendada individuaalseid toetusi ja avada kohti olulistes uutes

valdkondades. Eeskujuks on siin Soome Akadeemia ja Rootsi Kuningliku

Teaduste Akadeemia professuurid, mis ulatuvad tihti 500 000 euroni aastas

professuuri kohta.

Uurija-professuuri institutsioon annab võimaluse alustada teaduslikke

uuringuid uutel kiiresti arenevatel erialadel nagu kvantarvutus, mis hakkab

maailma 5-10 aasta pärast totaalselt muutma. Juba praegu oleme uurija-

professuuri kasutanud tehisaru edendamiseks. Samuti aitab uurija-

professuur tagasi Eestisse tuua välismaale tööle läinud Eesti talente.

Edaspidi on plaanis avada uurija-professuure ka teistel Eesti riigile olulistel

aladel, nagu maavarad, toit ja selle julgeolek, riigikaitse jm.

Neljandaks, on Akadeemia alustanud rea uuteolulisete algatustega. Seni on

Eesti Teaduste Akadeemia püüdnud kärbitavast eelarvest ise neid rahastada

PRESIDENT Kohtu 6, 10130 Tallinn, Estonia / www.akadeemia.ee

[email protected]

– näiteks kohtumised Riigikoguga, Nobeli auhindade tutvustamine, Nobeli

laureaatide loengud, teadusdiplomaatia alased kohtumised kõigi Eestis

resideeruvate välisriikide esindajatega ning tüüpi teadust ja ettevõtlust

toetava kasvusihtkapitali fondi loomine.

Tahaksin juhtida tähelepanu, et Eesti Teaduste Akadeemia kantselei töötajate

töötasud on jäänud maha ülikoolide töötajate töötasudest umbes 30%

ulatuses. Samuti on Akadeemia osakonnajuhatajate, asepresidentide,

peasekretäri ja presidendi töötasud ülikoolide vastavate ametikohtadega

võrreldes umbes poole väiksemad.

Eesti Teaduste Akadeemia eelarve ei ole aastate jooksul kavanud vaid seda

on kärbitud seoses raske majandusliku olukorraga. Elukallidus on tõusnud ja

ka inflatsioon on meie eelarvet vähendanud. Eelöeldut arvestades pöördume

Teie poole lugupidava ettepanekuga, et Akadeemia eelarve oleks 0,01%

SKT-st ning et Eesti Teaduste Akadeemial oleks riigieelarves eraldi

eelarverida.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Saarma

President