Maksujõuetute ettevõtete kahju kohta riigile

Hr JUrgen Ligi Rahandusminister

O( juuni2o26

ARUPARIMINE

MakscjOuctute ettevOtete kabju rilgile

Lugupeetud rahandusminister

MaksejOuetuse teenistuse hinnangul voib ligi 40 000 esitamata majandusaasta aruande taga peituda kuni 6,4 miljardi euro ulatuses varjatud volgu ja vOimalikku kahju. Samal ajal on viimaste aastate jooksul sajad ettevOtted jatnud maha ktimnete ja sadade miljonite eurode ulatuses maksuvOlgu, tOotasuvôlgu fling kohustusi tarnijate ja teiste vOlausaldajate ees, jima et ettevOtete tegelikele juhtidele jargneks sisulist vastutust.

Avalikkuse ette toodud juhtumid naitavad, et Eestis on voimalik ettevOte sisuliselt tuhjaks teha, jätta maksud ja kohustused tasumata ning jatkata seejärel tegevust uue ettevOtte kaudu. Sageli viiakse vara, kliendid vOi tegevus tile teise aritihingusse enne, kui vana ettevOte muutub ametlikult maksejOuetuks. Samal ajal jaavad riigil maksud iaekumata, tootajad tootukassa huvitistele fling volausaldajad rahast ilma, Selline tegevus moonutab ausat konkurentsi fling jatab vastutustundlikud ettevotted ebavOrdsesse olukorda.

MaksejOuetuse teenistus on toonud vaija, et paijudel juhtudel puudub ettevotetel nOuetekohane raamatupidamine, panicrotiavaidused jaetakse teadi ikult esitamata ning ettevotetejuhid liiguvad tihest firmast teise ilma sisuliste piiranguteta. Samuti puudub riigil täpne ulevaade sellest, kui suur osa kahjudest jtiab lOpuks maksumaksjate kanda labi maksmata maksude, tootukassa hUvitiste ning pankrotimenetiuste kulude.

Tekkinud olukord tekitab tOsiseid kusimusi Eesti ettevOtluskeskkonna usaidusvaarsuse, jarelevalvesUsteemi tohususe ning riigi voimekuse kohta kaitsta ausaid ettevOtjaid ja maksumaksj a raha.

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu too- ja kodukorra seaduse § 139 vastata jargmistele kUsimusteie:

1. Kui suureks hindab Rahandusministeerium riigiie tekkivat otsest ja kaudset rahalist kahju seoses maksejOuetute ettevOtete, tasumata maksude ja esitamata majandusaasta aruannetega?

2. Kas ministeerium peab praegust jarelevalvesUsteemi piisavaks oiukorras, kus ettevOtte tegevust ja vara on vOimahk enne pankrotti teise ariuhingusse tile viia fling jatkata tegevust uue ettevOtte kaudu?

3. Milliseid samme plaanib valitsus astuda selleks, et takistada ettevOtete sihilikku tuhjaks tegeinist, maksuvOlgade mahajatmist ja tegevuse UmbertOstmist Uhest ettevOttest teise?

Aruparhnine

“C’1”

4. Kas Rahandusministeerium toetab juhatuse liikmete suuremat isiklikku vastutust juhtudel, kus ettevOtte maksejOuetus vOi maksuvOlad on tekkinud raskete

juhtimisvigade vOi tahtliku tegevuse tOttu?

5. Kas ministeerium analuusib voimalust kehtestada taiendavaid noudeid voi piiranguid

isikutele, kes on seotud korduvate rnaksejOuetute vOi aruandlust mitte esitavate

ettevOtetega?

6. Milliseid meetmeid kavandatakse selleks, et parandada maksude laekumist, ettevOtete labipaistvust ja riigi vôimekust avastada varjatud majandustegevust enne kahju tekkimist?

Lugupidamisega

/

P /*LL c/

_j

C •

. // j/P /

4