Eesti inimeste vähese tervena elatud eluea kohta

Pr Karmen Joller Sotsiaalminister

c . juuni 2026.a.

ARUPARIMINE

Eesti inimeste vahene tervena elatud eluiga

Lugupeetud sotsiaalminister

Statistikaameti varsked andmed naitavad, et Eesti inirneste oodatav eluiga on tOusnud 79,8

aastani, kuid tervena elatud aastate arv on langenud 57,3 aastani. See tahendab, et Eesti

inimesed elavad keskrniselt enarn kui 22 aastat terviseprobleemidega. Eriti murettekitav on

asjaolu, et tervena elatud aastate vahenemine puudutab enim nooremaid inimesi kuni 35.

eluaastani. Statistikaameti hinnangul on viimastel aastatel vahenenud nende noorte osakaal, kes

hindavad oma tervist heaks vOi väga heaks, fling sarnal ajal on kasvanud pikaajaliste haigustega

noorte arv.

Sotsiaalministeeriumi enda vaimse tervise analuasid naitavad samuti stivenevat kriisi.

Ministeeriumi hinnangul on depressioonirisk enam kui veerandil Eesti inimeslest fling noorte

seas koguni igal teisel. Samuti on toodud vaija, et Eestis puudub terviklik vaimse ten’ise

süsteem fling kriitiline puudus on nii spetsialistidest kui kAttesaadavatest teenustest.

Euroopa Liidu vordluses on Eesti tervena elatud aastate naitajalt jatkuvalt kehvemas pooles.

Euroopa Liidu keskmine tervena elatud eluiga oh 2023. aastal tile 63 aasta, Eestis aga ligi kuus

aastat vahem. Mitmete analuuside kohaselt tahendab see, et Eesti inimesed elavad ktill kauem

kui varern, kuid suur osa sellest ajast moodub krooniliste haigusre, vaimse tervise probleernide

voi piiratud tOOvOimega.

Avalikkuses tekitab aba rohkem kusimusi ka vastuolu riigi tervisepoliitika ja tegeliku olukorra

vahel. Uhelt poolt raagitakse pensioniea tOstmisest ja pikemast tooelust, kuid teisalt halveneb

just nooremate pOlvkondade terviseseisund. Eksperdid on juhtinud tahelepanu sellele, et Eesti

tervishoiususteem keskendub liiga paiju tagajargede ravimisele fling liiga vahe ennetusele,

tervisekaitumisele ja vaimse tervise hoidmisele.

Murettekitav on ka asjaolu, et noorte vaimse tervise probleemid suvenevad väga kiiresti.

Avalikkuses on kolanud hinnangud, et laste ja noorte vaimse tervise haired on muutunud lausa

uhiskondlikuks kriisiks ning suitsiidikatsete arv noorte seas kasvab.

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavah Riigikogu too- ja kodukorra seaduse § 139 vastata

jargmistele kusimustele:

1. Kuidas hindab sotsiaalministeerium olukorda, kus Eesti inimeste oodatav eluiga

kasvab, kuid tervena elatud aastate arv vaheneb?

Ame

“.2 .2LQC I

2. Millised on sotsiaalministeeriurni hiimangul peamised pOhjused, miks just noorte

tervisenaitajad halvenevad? Kas ministeeriumil on olemas eraldi tegevuskava noorte

fuUsilise ja vaimse tervise parandamiseks fling milliseid konkreetseid meetmeid see

sisaldab?

3. Kuidas kavatseb ministeerium parandada vaimse tervise teenuste, sealhulgas

psUhholoogilise abi ja psuhhiaatrilise ravi kattesaadavust noortele?

4. Kas ministeerium peab realistlikuks pensioniea töstmist olukorras. kus tervena elatud

aastate arv väheneb ja noorte tervis halveneb?

5. Milliseid meetmeid kavandatakse tervisekaitumise parandamiseks, sealbulgas

liikumise, urie, toitumise ja soltuvusprobleemide ennetamiseks noorte seas?

6. Kas ministeerium analUusib seost sotsiaalmeedia kasutuse, too- ja Oppesurve ning

noorte vaimse tervise halvenernise vahel?

- /

/

(2ven4

‘-zA}a t

Lugupidamisega

UI

_/%% ( 7t

C / —----

I

\4U JILV\ iSJcJ3 :fç

c r/0