PÕSK vastus kollektiivsele pöördumisele "Eesti lipu kaitseks"

Heino Rull Teie 25.02.2026

Meie .06.2026 nr 1-6/26-45/2

Vastus kollektiivsele pöördumisele

„Eesti lipu kaitseks“

Austatud Heino Rull

Riigikogule esitati 1099 allkirjaga kollektiivne pöördumine „Eesti Lipu kaitseks“.

Riigikogu menetleb kollektiivseid pöördumisi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatüki

182 „Kollektiivse pöördumise menetlemise kord“ alusel. Riigikogu juhatus edastas

kollektiivse pöördumise oma 10. märtsi 2026. a otsusega nr 42 edasiseks menetlemiseks

põhiseaduskomisjonile.

Kollektiivses pöördumises tehakse ettepanek lõpetada Ukraina lippude heiskamine

lipumastides ja hoonete fassaadidel. Pöördumises põhjendatakse, et Ukraina lipud jätavad

Eesti lipud varju. Kui ühes lipumastis on Ukraina lipp ja teises ei ole ühtegi lippu rikutakse

Eesti lipu seadust. Pöördumises tuuakse näitena, et Vabaduse väljakul on maja fassaadil Eesti

lipu kõrval ka Ukraina lipp. Sisuliselt soovitakse pöördumises tehtud ettepanekuga eesti lipu

seaduse muutmist.

Põhiseaduskomisjon arutas pöördumist 19. mai 2026. a istungil, kus kuulas ära pöördujate

esindaja.

Komisjoni istungil osales Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, kes selgitas, et

Eesti riigi territooriumil mõne välisriigi lipu heiskamisel, peab samal ajal olema heisatud ka

Eesti lipp ning see peab asetsema aukohal võrreldes teise riigi või rahvusvahelise

organisatsiooni lipuga. Võimalike rikkumiste korral tuleks konkreetsetel juhtudel juhtida lipu

heiskajate tähelepanu normide rikkumisele. Ukraina lipu ja värvide kasutamine avalikus

ruumis peegeldab Eesti ühiskonna toetust Ukrainale seoses Venemaa agressiooniga. Ta

märkis, et on selle teemaga korduvalt kokku puutunud ning tema hinnangul ei ole Ukraina

lippe heisatud Eesti lipu arvelt. Eesti ei vaja täiendavat regulatsiooni Ukraina lipu kasutamise

osas.

Põhiseaduskomisjon ei nõustunud pöördumises esitatud ettepanekuga ning otsustas selle

vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punktile 5 tagasi lükata. Tagasi

lükkamisepoolt hääletas viis ja vastu neli põhiseaduskomisjoni liiget.

2

Ukraina lippe ja nende värve on avalikus ruumis kasutatud eesmärgiga väljendada toetust

Ukrainale kui agressiooni ohvrile. Seda on tehtud solidaarsusest nii kodanikualgatuse korras,

kohalike omavalitsuste initsiatiivil kui ka erinevate asutuste vabast tahtest. Selline

lipuheiskamine on oma olemuselt ajutine ning seotud sõjaolukorraga. Eesti ühiskond on alates

sõja algusest järjepidevalt ja nähtavalt väljendanud oma toetust ning lippude eemaldamine

olukorras, kus sõjategevus jätkub, võiks anda eksitava signaali toetuse vähenemisest või

lõppemisest. Demokraatlikus ühiskonnas peab inimestel säilima õigus väljendada oma

seisukohti, sealhulgas lippude kaudu. Seejuures tuleb täita Eesti lipu seaduse §-i 10 nõudeid,

mille kohaselt Eesti lipu heiskamisel koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal

kohal.

Sama küsimust on käsitletud ka varasemalt Riigikogus menetletud Eesti lipu seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (747 SE) raames, mille eesmärk oli piirata teiste riikide lippude

heiskamist. Eelnõu ei leidnud toetust põhiseaduskomisjonis ja lükati tagasi Riigikogu

täiskogus. Seega on teema juba põhjalikult läbiarutatud nii põhiseaduskomisjonis kui ka

Riigikogu täiskogus.

Põhiseaduskomisjoni 19. mai 2026. a istungi protokoll on kättesaadav Riigikogu kodulehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

631 6443 [email protected]

Heino Rull Teie 25.02.2026

Meie .06.2026 nr 1-6/26-45/2

Vastus kollektiivsele pöördumisele

„Eesti lipu kaitseks“

Austatud Heino Rull

Riigikogule esitati 1099 allkirjaga kollektiivne pöördumine „Eesti Lipu kaitseks“.

Riigikogu menetleb kollektiivseid pöördumisi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatüki

182 „Kollektiivse pöördumise menetlemise kord“ alusel. Riigikogu juhatus edastas

kollektiivse pöördumise oma 10. märtsi 2026. a otsusega nr 42 edasiseks menetlemiseks

põhiseaduskomisjonile.

Kollektiivses pöördumises tehakse ettepanek lõpetada Ukraina lippude heiskamine

lipumastides ja hoonete fassaadidel. Pöördumises põhjendatakse, et Ukraina lipud jätavad

Eesti lipud varju. Kui ühes lipumastis on Ukraina lipp ja teises ei ole ühtegi lippu rikutakse

Eesti lipu seadust. Pöördumises tuuakse näitena, et Vabaduse väljakul on maja fassaadil Eesti

lipu kõrval ka Ukraina lipp. Sisuliselt soovitakse pöördumises tehtud ettepanekuga eesti lipu

seaduse muutmist.

Põhiseaduskomisjon arutas pöördumist 19. mai 2026. a istungil, kus kuulas ära pöördujate

esindaja.

Komisjoni istungil osales Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, kes selgitas, et

Eesti riigi territooriumil mõne välisriigi lipu heiskamisel, peab samal ajal olema heisatud ka

Eesti lipp ning see peab asetsema aukohal võrreldes teise riigi või rahvusvahelise

organisatsiooni lipuga. Võimalike rikkumiste korral tuleks konkreetsetel juhtudel juhtida lipu

heiskajate tähelepanu normide rikkumisele. Ukraina lipu ja värvide kasutamine avalikus

ruumis peegeldab Eesti ühiskonna toetust Ukrainale seoses Venemaa agressiooniga. Ta

märkis, et on selle teemaga korduvalt kokku puutunud ning tema hinnangul ei ole Ukraina

lippe heisatud Eesti lipu arvelt. Eesti ei vaja täiendavat regulatsiooni Ukraina lipu kasutamise

osas.

Põhiseaduskomisjon ei nõustunud pöördumises esitatud ettepanekuga ning otsustas selle

vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punktile 5 tagasi lükata. Tagasi

lükkamisepoolt hääletas viis ja vastu neli põhiseaduskomisjoni liiget.

2

Ukraina lippe ja nende värve on avalikus ruumis kasutatud eesmärgiga väljendada toetust

Ukrainale kui agressiooni ohvrile. Seda on tehtud solidaarsusest nii kodanikualgatuse korras,

kohalike omavalitsuste initsiatiivil kui ka erinevate asutuste vabast tahtest. Selline

lipuheiskamine on oma olemuselt ajutine ning seotud sõjaolukorraga. Eesti ühiskond on alates

sõja algusest järjepidevalt ja nähtavalt väljendanud oma toetust ning lippude eemaldamine

olukorras, kus sõjategevus jätkub, võiks anda eksitava signaali toetuse vähenemisest või

lõppemisest. Demokraatlikus ühiskonnas peab inimestel säilima õigus väljendada oma

seisukohti, sealhulgas lippude kaudu. Seejuures tuleb täita Eesti lipu seaduse §-i 10 nõudeid,

mille kohaselt Eesti lipu heiskamisel koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal

kohal.

Sama küsimust on käsitletud ka varasemalt Riigikogus menetletud Eesti lipu seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (747 SE) raames, mille eesmärk oli piirata teiste riikide lippude

heiskamist. Eelnõu ei leidnud toetust põhiseaduskomisjonis ja lükati tagasi Riigikogu

täiskogus. Seega on teema juba põhjalikult läbiarutatud nii põhiseaduskomisjonis kui ka

Riigikogu täiskogus.

Põhiseaduskomisjoni 19. mai 2026. a istungi protokoll on kättesaadav Riigikogu kodulehel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

esimees

Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee

631 6443 [email protected]