RIKK vastuskiri Eesti Meediaettevõtete Liidu arvamusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 SE kohta

1

Väino Koorberg Teie 01.06.2026

Eesti Meediaettevõtete Liit

Meie .06.2026 nr 1-1/15-668/40

Vastus teie seisukohale kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE III) kohta

Austatud härra Koorberg

Pöördusite täna Riigikogu riigikaitsekomisjoni poole seoses homme Riigikogus

lõpphääletusele mineva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõuga (668 SE III).

Loomulikult pidasime vajalikuks Eesti Meediaettevõtete Liidu pöördumist kiireloomulisena

riigikaitsekomisjoni tänasel istungil arutada ja teile vastata.

Toote oma kirjas välja järgmise:

I Meediapiirangud. Toote oma pöördumises välja, et Kaitsevägi saab õiguse tsiviilkriisides

meediat piirata ning meedia isegi sulgeda. See ei vasta siiski tegelikkusele.

Teie pöördumisest: eelnõu asendab täna kehtivaid Hädaolukorra seadust, Riigikaitseseadust

ja erakorralise seisukorra seadust ning seob need kõik ühte eelnõusse. Ajakirjandusvabaduse,

informatsioonivabaduse ja meediateenuse vaates tuleb aga tavalist kriisiolukorda,

erakorralist seisukorda ja sõjaseisukorda vaadelda erinevalt vastavalt kriisi ohtlikkusele ja

reageerimisvajadusele. Kõik kriisid (näiteks mastaapne üleujutus või ekstreemsed

ilmastikuolud) ei vaja nii piiravat reaktsiooni kui sõjaseisukord. Tänane hädaolukorra seadus

ega riigikaitse seadus ei võimalda meediateenuse osutamist keelata või ajakirjandusväljaande

väljaandmist keelata, erakorralise seiskorra seadus pakub selleks kaudselt võimaluse.

Kavandatavas seaduses on selline võimalus aga kõikide loetletud kriiside puhul (§67-68).

Juhime tähelepanu, et teabe levitamise piiramine (eelnõu § 67) ja meediateenuste osutamise ja

ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine (eelnõu § 68) ongi eelnõu järgi lubatud üksnes

erakorralises ja sõjaseisukorras, mitte tsiviilkriisides. Seega teie väitel, et Kaitsevägi

hakkab tsiviilkriisis meediat piirama, ei ole alust.

Eelnõu § 67 ja § 68: Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võivad

erakorralise või sõjaseisukorra ajal/…/

Selgitame, et piiravate meetmete rakendamine on lubatud ainult Eesti vastu suunatud

eksistentsiaalse ohu korral, kui Riigikogu on selle lahendamiseks välja kuulutanud

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra, ning üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on

selle kas ise otsustanud või selle edasi volitanud TTJAle, KVle, KAPOle või PPAle.

2

Kui kehtivas õiguses on meedia piiramise õigus ka näiteks siseministril ja peaministril, siis

eelnõu (668 SE III) seda ette ei näe. Võrreldes kehtiva õigusega koondab eelnõu selliste

piirangute otsustamise ainult Vabariigi Valitsusele. See tähendab, et otsust ei tee enam üksik

minister, vaid see sünnib valitsuse ühise arutelu ja otsuse tulemusena. Nii on tagatud, et nii

kaaluka mõjuga otsuseid hinnatakse laiemalt ning erinevate vaatenurkade ja mõjude

koosmõjus. Samuti otsustab Vabariigi Valitsus, kas ta volitab teatud ulatuses ja teatud

piirangute seadmise edasi või mitte. Valitsusel ei ole kohustust ühtegi piirangut edasi volitada,

see on üksnes võimalus. Edasivolitamisel seatakse ka konkreetsed piirangud, mida volitatav

asutus võib või ei või teha.

Ühest küljest peaks olulisuse põhimõttest tulenevalt ulatuslike piirangute kehtestamise otsuse

tegema täidesaatva riigivõimu kõrgeim tasand ehk Vabariigi Valitsus. Teisest küljest on

kriisiolukorra lahendamine eelkõige erakorralise ja sõjaseisukorra ajal olemuslikult aja

poolest kriitiline tegevus. Pärast erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist

Riigikogus saavad juhul kui valitsus otsustab asutusele volituse anda, rakendada meetmeid

need asutused, kellel on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamisel keskne roll ja kelle

puhul võib kiire sekkumine olla vajalik. Eelnõu koostamisel piirati see õigus teadlikult vaid

nelja konkreetse asutusega.

Iga selline otsus peab põhinema konkreetsel vajadusel (näiteks info levik ohustab Kaitseväe

üksuste paiknemise paljastamist) ning olema kooskõlas põhiõiguste piiramise üldiste

põhimõtetega: valida tuleb kõige vähem kahju tekitav meede, seda saab rakendada vaid

eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses ning seni, kuni see on vältimatult vajalik. Ka

sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal järgitakse sõna- ja ajakirjandusvabaduse

põhimõtteid ning piirangute eesmärk ei saa olla kriitilise arvamuse või ebamugavate

küsimuste vaigistamine. Kõne all on eelkõige sellise teabe piiramine, mille avaldamine võib

vahetult kujutada ohtu inimeste turvalisusele või kahjustada kaitsetegevuse läbiviimist.

Asutused on edasivolitamise korral oma otsustes seotud konkreetsete valitsuse seatud

tingimustega: keelata võib teabe levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht

avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele.

Ühtlasi võib ka praegu, tänase kehtivas õigusruumis ja rahuajal, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet piirata meediavabadust, kui levitatav sisu ohustab riigi julgeolekut või

riigikaitset (meediateenuste seadus).

Veel juhime tähelepanu, et sarnaseid piiravaid õiguslikke regulatsioone rakendatakse hetkel

ka Ukrainas. Näiteks on keelatud avaldada teavet, mille avaldamine võib anda vastasele

teadmise Ukraina relvajõudude või teiste kaitsejõudude tegevusest ja kahjustada ülesannete

täitmist sõjaseisukorra ajal (niisamuti nagu on eelnõus piiramise lisatingimus „kui sellega

kaasneb oht sõjalise kaitse tagamisele“). Näiteks:

• väeosade tegelikud nimetused, teenistujate isikuandmed ning nende asukoha ja koondumise

geograafilised koordinaadid;

• väeosade koondumis-, paiknemis- ja lahinguvõime taastamise kohad või piirkonnad koos

viitega asulatele või geograafilistele objektidele;

• õhutõrjeüksuste tulepositsioonide asukohad;

• sõjatehnika liikumine, liikumismarsruudid, liigid ja kogused;

• partneritelt saadava relvastuse ja sõjatehnika tarneajad, liigid, kogused ning praegused ja

tulevased koondamis- või ladustamiskohad, kui seda ei ole ametlikult avaldatud.

Lisaks toote välja, et väljaannete sulgemine ei tohiks käia üksnes TTJA, PPA, KAPO ja KV

otsusel. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 67 ja § 68 ei käsitle meediaväljaannete sulgemist ja

selle otsustamise edasivolitamist.

3

Kaitseväel ei ole õigust meediaväljaannet eelpoolnimetatud eelnõu paragrahvide alusel

sulgeda. Vajadusel sulgemise otsustab ainult Vabariigi Valitsus ja seda ainult erakorralises

või sõjaseisukorras (mitte tsiviilkriisides) ja need on eraldi meetmetena sätestatud eelnõu §-

ides 64 ja § 65. Kaitseväge saab Vabariigi Valitsus üksnes volitada piirama teatud liiki infot,

mis näiteks ohustab Kaitseväe üksuste paiknemist vms infot, mis ohustab otseselt riigi sõjalist

kaitsmist.

Juhime tähelepanu, et meedia sulgemine tõsistes riigikaitselistes erikordades on ka

kehtivas õiguses juba ette nähtud, selles osas ei loo eelnõu (668 SE III) midagi uut.

Näiteks erakorralise seisukorra seaduse § 17 lõike 1 punktid 7 ja 8 sätestavad, et erakorralise

seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu

kõrvaldamiseks peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete

väljaandmise ja keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise.

Riigikaitseseaduse § 20 lõige 7 sätestab, et Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku

tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra lõppemiseni peatada

meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et

nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi

julgeolekut.

II Sõnumisaladuse piiramine. Toote välja, et see meede peaks olema lubatud üksnes kohu

loal.

Juhime tähelepanu, et nimetatud toimingut (varjatud sisenemine hoonesse, ruumi, sõidukisse,

piirdega alale või arvutisüsteemi) võibki eelnõu (668 SE III) kohaselt teha üksnes kohtu

loal. Eelnõu § 74 lõike 1 kohaselt annab sellise toiminguga sõnumisaladuse piiramiseks loa

halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik julgeolekuasutuse, Politsei- ja

Piirivalveameti või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Samuti tuleb eelnõu

kohaselt iga põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme kohaldamisel, sealhulgas selle

kohaldamise üle otsustamisel, juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest. See nõue on

sõnaselgelt sätestatud ka eelnõu §-s 47.

III Kriisiolukorra teabepiirangud on liiga laiad ja varased (eelnõu § 130). Toote välja, et

eelnõu kohaselt saavad asutused kriisiolukorras õiguse tunnistada kogu info asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks.

Selgitame, et seadus ei kohusta tunnistama kogu kriisiolukorraks valmistumise või selle

lahendamisega seotud teavet asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. See ei ole sätte

eesmärk ega tulene ka selle sõnastusest. Riigiasutused ei saa sellel alusel salastada kogu

oma kriisitegevust puudutavat infot. Sätte kohaselt peab teabevaldaja esmalt piirama

juurdepääsu üksnes sellisele teabele, mida töödeldakse eelnõust tulenevate kriisiolukorraks

valmistumise või selle lahendamise ülesannete täitmiseks, näiteks riskianalüüside ja

kriisiplaanide koostamisel või toimepidevuse tagamise nõuete täitmisel. Seejuures on oluline,

et juurdepääsupiirangu seadmisel peab teabevaldaja hindama, kas piirang on konkreetsel juhul

põhjendatud. Juurdepääsu võib piirata üksnes sellises ulatuses, milles teabe avalikuks tulek

kahjustaks kriisiolukorra lahendamist (näiteks teave kriisiülesannet lahendava asutuse

toimepidevuse kohta). Sellise teabe kaitsmise eesmärk on vältida olukordi, kus vaenulik riik

või muu pahatahtlik osapool saaks seda kasutada kriisiolukorra lahendamise kahjustamiseks

ja seeläbi kahjustada ka Eesti julgeolekut, kriitiliste teenuste toimepidevust või ühiskondliku

stabiilsust. Selle tõttu on oluline, et juurdepääsupiirangu saaks teabele seada ka kriisideks

valmistumise etapis, mil koostatakse kriisiplaane ning töötatakse välja meetmed

toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuse riskide maandamiseks.

Selline teave, näiteks andmed kriitilise taristu või teenuste haavatavuste kohta, püsib sageli

muutumatuna pikema aja vältel. Põhjendatud juhtudel võib juurdepääsupiirangut pikendada,

4

et vähendada riski, et teavet kasutatakse kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise

kahjustamiseks. Asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe kaitsmisel teeb teabevaldajate

üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

Kokkuvõtteks saab öelda, et piirangute eesmärk ei ole kriitilise arvamuse või ebamugavate

küsimuste vaigistamine. Kõne all on eelkõige sellise teabe levitamise piiramine, mille

avaldamine võib vahetult kujutada ohtu inimeste turvalisusele või kahjustada kaitsetegevuse

läbiviimist.

Lisaks on ajakirjandusväljaannete piiramise võimalus riigi julgeoleku tagamiseks ette nähtud

ka juba kehtivas erakorralise seisukorra seaduses ja riigikaitseseaduses. Eelnõu (668 SE III)

kohaselt ei saa Kaitsevägi õigust tsiviilkriisides meediat piirata. Võimalik meedia piiramine

võib toimuda üksnes Riigikogu poolt eelnevalt välja kuulutatud erakorralises ja

sõjaseisukorras ning üksnes Vabariigi Valitsuse otsusel või volitusel. Veel kord, rahuajal on

õigus kehtiva meediateenuste seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

õigus piirata meediavabadust, kui levitatav sisu ohustab riigi julgeolekut või riigikaitset.

Veel tugevdatakse eelnõuga (668 SE III) piiravate meetmete rakendamise järelevalvet. Lisaks

asutusesisestele kontrollimehhanismile saab õiguskantsler selliste otsuste üle

järelevalvepädevuse. Õiguskantsler kontrollib muu hulgas seda, kas erakorralise seisukorra ja

sõjaseisukorra väljakuulutamine on kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsleri järelevalve alla

kuuluvad ka korraldused, millega kriisiolukorras piiratakse inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.

Lisaks saab ka õigusi ja vabadusi piiravaid akte kohtus vaidlustada.

Riigikaitsekomisjon on vastastikku sobival ajal valmis teiega kohtuma võimalike

lisaküsimuste arutamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

esimees

Koopia: Kaitseministeerium

Kaitsevägi

Aivar Engel

631 6470 [email protected]

1

Väino Koorberg Teie 01.06.2026

Eesti Meediaettevõtete Liit

Meie .06.2026 nr 1-1/15-668/40

Vastus teie seisukohale kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE III) kohta

Austatud härra Koorberg

Pöördusite täna Riigikogu riigikaitsekomisjoni poole seoses homme Riigikogus

lõpphääletusele mineva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõuga (668 SE III).

Loomulikult pidasime vajalikuks Eesti Meediaettevõtete Liidu pöördumist kiireloomulisena

riigikaitsekomisjoni tänasel istungil arutada ja teile vastata.

Toote oma kirjas välja järgmise:

I Meediapiirangud. Toote oma pöördumises välja, et Kaitsevägi saab õiguse tsiviilkriisides

meediat piirata ning meedia isegi sulgeda. See ei vasta siiski tegelikkusele.

Teie pöördumisest: eelnõu asendab täna kehtivaid Hädaolukorra seadust, Riigikaitseseadust

ja erakorralise seisukorra seadust ning seob need kõik ühte eelnõusse. Ajakirjandusvabaduse,

informatsioonivabaduse ja meediateenuse vaates tuleb aga tavalist kriisiolukorda,

erakorralist seisukorda ja sõjaseisukorda vaadelda erinevalt vastavalt kriisi ohtlikkusele ja

reageerimisvajadusele. Kõik kriisid (näiteks mastaapne üleujutus või ekstreemsed

ilmastikuolud) ei vaja nii piiravat reaktsiooni kui sõjaseisukord. Tänane hädaolukorra seadus

ega riigikaitse seadus ei võimalda meediateenuse osutamist keelata või ajakirjandusväljaande

väljaandmist keelata, erakorralise seiskorra seadus pakub selleks kaudselt võimaluse.

Kavandatavas seaduses on selline võimalus aga kõikide loetletud kriiside puhul (§67-68).

Juhime tähelepanu, et teabe levitamise piiramine (eelnõu § 67) ja meediateenuste osutamise ja

ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine (eelnõu § 68) ongi eelnõu järgi lubatud üksnes

erakorralises ja sõjaseisukorras, mitte tsiviilkriisides. Seega teie väitel, et Kaitsevägi

hakkab tsiviilkriisis meediat piirama, ei ole alust.

Eelnõu § 67 ja § 68: Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võivad

erakorralise või sõjaseisukorra ajal/…/

Selgitame, et piiravate meetmete rakendamine on lubatud ainult Eesti vastu suunatud

eksistentsiaalse ohu korral, kui Riigikogu on selle lahendamiseks välja kuulutanud

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra, ning üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on

selle kas ise otsustanud või selle edasi volitanud TTJAle, KVle, KAPOle või PPAle.

2

Kui kehtivas õiguses on meedia piiramise õigus ka näiteks siseministril ja peaministril, siis

eelnõu (668 SE III) seda ette ei näe. Võrreldes kehtiva õigusega koondab eelnõu selliste

piirangute otsustamise ainult Vabariigi Valitsusele. See tähendab, et otsust ei tee enam üksik

minister, vaid see sünnib valitsuse ühise arutelu ja otsuse tulemusena. Nii on tagatud, et nii

kaaluka mõjuga otsuseid hinnatakse laiemalt ning erinevate vaatenurkade ja mõjude

koosmõjus. Samuti otsustab Vabariigi Valitsus, kas ta volitab teatud ulatuses ja teatud

piirangute seadmise edasi või mitte. Valitsusel ei ole kohustust ühtegi piirangut edasi volitada,

see on üksnes võimalus. Edasivolitamisel seatakse ka konkreetsed piirangud, mida volitatav

asutus võib või ei või teha.

Ühest küljest peaks olulisuse põhimõttest tulenevalt ulatuslike piirangute kehtestamise otsuse

tegema täidesaatva riigivõimu kõrgeim tasand ehk Vabariigi Valitsus. Teisest küljest on

kriisiolukorra lahendamine eelkõige erakorralise ja sõjaseisukorra ajal olemuslikult aja

poolest kriitiline tegevus. Pärast erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist

Riigikogus saavad juhul kui valitsus otsustab asutusele volituse anda, rakendada meetmeid

need asutused, kellel on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamisel keskne roll ja kelle

puhul võib kiire sekkumine olla vajalik. Eelnõu koostamisel piirati see õigus teadlikult vaid

nelja konkreetse asutusega.

Iga selline otsus peab põhinema konkreetsel vajadusel (näiteks info levik ohustab Kaitseväe

üksuste paiknemise paljastamist) ning olema kooskõlas põhiõiguste piiramise üldiste

põhimõtetega: valida tuleb kõige vähem kahju tekitav meede, seda saab rakendada vaid

eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses ning seni, kuni see on vältimatult vajalik. Ka

sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal järgitakse sõna- ja ajakirjandusvabaduse

põhimõtteid ning piirangute eesmärk ei saa olla kriitilise arvamuse või ebamugavate

küsimuste vaigistamine. Kõne all on eelkõige sellise teabe piiramine, mille avaldamine võib

vahetult kujutada ohtu inimeste turvalisusele või kahjustada kaitsetegevuse läbiviimist.

Asutused on edasivolitamise korral oma otsustes seotud konkreetsete valitsuse seatud

tingimustega: keelata võib teabe levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht

avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele.

Ühtlasi võib ka praegu, tänase kehtivas õigusruumis ja rahuajal, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet piirata meediavabadust, kui levitatav sisu ohustab riigi julgeolekut või

riigikaitset (meediateenuste seadus).

Veel juhime tähelepanu, et sarnaseid piiravaid õiguslikke regulatsioone rakendatakse hetkel

ka Ukrainas. Näiteks on keelatud avaldada teavet, mille avaldamine võib anda vastasele

teadmise Ukraina relvajõudude või teiste kaitsejõudude tegevusest ja kahjustada ülesannete

täitmist sõjaseisukorra ajal (niisamuti nagu on eelnõus piiramise lisatingimus „kui sellega

kaasneb oht sõjalise kaitse tagamisele“). Näiteks:

• väeosade tegelikud nimetused, teenistujate isikuandmed ning nende asukoha ja koondumise

geograafilised koordinaadid;

• väeosade koondumis-, paiknemis- ja lahinguvõime taastamise kohad või piirkonnad koos

viitega asulatele või geograafilistele objektidele;

• õhutõrjeüksuste tulepositsioonide asukohad;

• sõjatehnika liikumine, liikumismarsruudid, liigid ja kogused;

• partneritelt saadava relvastuse ja sõjatehnika tarneajad, liigid, kogused ning praegused ja

tulevased koondamis- või ladustamiskohad, kui seda ei ole ametlikult avaldatud.

Lisaks toote välja, et väljaannete sulgemine ei tohiks käia üksnes TTJA, PPA, KAPO ja KV

otsusel. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 67 ja § 68 ei käsitle meediaväljaannete sulgemist ja

selle otsustamise edasivolitamist.

3

Kaitseväel ei ole õigust meediaväljaannet eelpoolnimetatud eelnõu paragrahvide alusel

sulgeda. Vajadusel sulgemise otsustab ainult Vabariigi Valitsus ja seda ainult erakorralises

või sõjaseisukorras (mitte tsiviilkriisides) ja need on eraldi meetmetena sätestatud eelnõu §-

ides 64 ja § 65. Kaitseväge saab Vabariigi Valitsus üksnes volitada piirama teatud liiki infot,

mis näiteks ohustab Kaitseväe üksuste paiknemist vms infot, mis ohustab otseselt riigi sõjalist

kaitsmist.

Juhime tähelepanu, et meedia sulgemine tõsistes riigikaitselistes erikordades on ka

kehtivas õiguses juba ette nähtud, selles osas ei loo eelnõu (668 SE III) midagi uut.

Näiteks erakorralise seisukorra seaduse § 17 lõike 1 punktid 7 ja 8 sätestavad, et erakorralise

seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu

kõrvaldamiseks peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete

väljaandmise ja keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise.

Riigikaitseseaduse § 20 lõige 7 sätestab, et Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku

tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra lõppemiseni peatada

meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et

nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi

julgeolekut.

II Sõnumisaladuse piiramine. Toote välja, et see meede peaks olema lubatud üksnes kohu

loal.

Juhime tähelepanu, et nimetatud toimingut (varjatud sisenemine hoonesse, ruumi, sõidukisse,

piirdega alale või arvutisüsteemi) võibki eelnõu (668 SE III) kohaselt teha üksnes kohtu

loal. Eelnõu § 74 lõike 1 kohaselt annab sellise toiminguga sõnumisaladuse piiramiseks loa

halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik julgeolekuasutuse, Politsei- ja

Piirivalveameti või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Samuti tuleb eelnõu

kohaselt iga põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme kohaldamisel, sealhulgas selle

kohaldamise üle otsustamisel, juhinduda proportsionaalsuse põhimõttest. See nõue on

sõnaselgelt sätestatud ka eelnõu §-s 47.

III Kriisiolukorra teabepiirangud on liiga laiad ja varased (eelnõu § 130). Toote välja, et

eelnõu kohaselt saavad asutused kriisiolukorras õiguse tunnistada kogu info asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks.

Selgitame, et seadus ei kohusta tunnistama kogu kriisiolukorraks valmistumise või selle

lahendamisega seotud teavet asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. See ei ole sätte

eesmärk ega tulene ka selle sõnastusest. Riigiasutused ei saa sellel alusel salastada kogu

oma kriisitegevust puudutavat infot. Sätte kohaselt peab teabevaldaja esmalt piirama

juurdepääsu üksnes sellisele teabele, mida töödeldakse eelnõust tulenevate kriisiolukorraks

valmistumise või selle lahendamise ülesannete täitmiseks, näiteks riskianalüüside ja

kriisiplaanide koostamisel või toimepidevuse tagamise nõuete täitmisel. Seejuures on oluline,

et juurdepääsupiirangu seadmisel peab teabevaldaja hindama, kas piirang on konkreetsel juhul

põhjendatud. Juurdepääsu võib piirata üksnes sellises ulatuses, milles teabe avalikuks tulek

kahjustaks kriisiolukorra lahendamist (näiteks teave kriisiülesannet lahendava asutuse

toimepidevuse kohta). Sellise teabe kaitsmise eesmärk on vältida olukordi, kus vaenulik riik

või muu pahatahtlik osapool saaks seda kasutada kriisiolukorra lahendamise kahjustamiseks

ja seeläbi kahjustada ka Eesti julgeolekut, kriitiliste teenuste toimepidevust või ühiskondliku

stabiilsust. Selle tõttu on oluline, et juurdepääsupiirangu saaks teabele seada ka kriisideks

valmistumise etapis, mil koostatakse kriisiplaane ning töötatakse välja meetmed

toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuse riskide maandamiseks.

Selline teave, näiteks andmed kriitilise taristu või teenuste haavatavuste kohta, püsib sageli

muutumatuna pikema aja vältel. Põhjendatud juhtudel võib juurdepääsupiirangut pikendada,

4

et vähendada riski, et teavet kasutatakse kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise

kahjustamiseks. Asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe kaitsmisel teeb teabevaldajate

üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

Kokkuvõtteks saab öelda, et piirangute eesmärk ei ole kriitilise arvamuse või ebamugavate

küsimuste vaigistamine. Kõne all on eelkõige sellise teabe levitamise piiramine, mille

avaldamine võib vahetult kujutada ohtu inimeste turvalisusele või kahjustada kaitsetegevuse

läbiviimist.

Lisaks on ajakirjandusväljaannete piiramise võimalus riigi julgeoleku tagamiseks ette nähtud

ka juba kehtivas erakorralise seisukorra seaduses ja riigikaitseseaduses. Eelnõu (668 SE III)

kohaselt ei saa Kaitsevägi õigust tsiviilkriisides meediat piirata. Võimalik meedia piiramine

võib toimuda üksnes Riigikogu poolt eelnevalt välja kuulutatud erakorralises ja

sõjaseisukorras ning üksnes Vabariigi Valitsuse otsusel või volitusel. Veel kord, rahuajal on

õigus kehtiva meediateenuste seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

õigus piirata meediavabadust, kui levitatav sisu ohustab riigi julgeolekut või riigikaitset.

Veel tugevdatakse eelnõuga (668 SE III) piiravate meetmete rakendamise järelevalvet. Lisaks

asutusesisestele kontrollimehhanismile saab õiguskantsler selliste otsuste üle

järelevalvepädevuse. Õiguskantsler kontrollib muu hulgas seda, kas erakorralise seisukorra ja

sõjaseisukorra väljakuulutamine on kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsleri järelevalve alla

kuuluvad ka korraldused, millega kriisiolukorras piiratakse inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.

Lisaks saab ka õigusi ja vabadusi piiravaid akte kohtus vaidlustada.

Riigikaitsekomisjon on vastastikku sobival ajal valmis teiega kohtuma võimalike

lisaküsimuste arutamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Stoicescu

esimees

Koopia: Kaitseministeerium

Kaitsevägi

Aivar Engel

631 6470 [email protected]