Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-2/1972-1
Registreeritud	02.06.2026
Sünkroonitud	03.06.2026
Liik	Õigusakti eelnõu
Funktsioon	2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari	2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik	2-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Käthlin Sander (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Võrdsuspoliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

2-21972-1 02.06.2026 Õigusakti eelnõu.asice

EN_VordKS jt muutmise seadus_28.05.pdf

SK lisa_kooskolastustabel_28.05.pdf

SK lisa_rakendusaktide kavandid_28.05.pdf

SK lisa_vastavustabel_28.05.pdf

SK_VordKS jt muutmise seadus_28.05.pdf

Vordse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.pdf

EN_VordKS jt muutmise seadus_28.05.pdf

EELNÕU

28.05.2026

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel loetakse diskrimineerimiseks

ka põimdiskrimineerimine.

(8) Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise erivorm, mille puhul isikut koheldakse

halvemini või ta on ebasoodsamas olukorras kahe või enama käesoleva seaduse § 1 lõikes 1

nimetatud või soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaitstud tunnuse tõttu ja nende tunnuste mõju

isiku kohtlemisele või olukorrale on omavahel eraldamatult põimunud.“;

2) seaduse 4. peatüki ja § 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „volinik“ sõnadega „ning tema

kantselei“;

3) paragrahvi 15 lõiked 11 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Voliniku ja tema kantselei tegevuseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest. Voliniku ja

tema kantselei eelarve esitatakse riigieelarves valdkonna eest vastutava ministeeriumi

valitsemisala eelarve eraldiseisva osana. Voliniku mitmeaastane rahastamiskava esitatakse

valdkonna strateegilises arengudokumendis teistest riigiasutustest selgelt eristatavana.“;

5) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Voliniku ja tema kantselei eelarve määramisel lähtutakse vajadusest tagada voliniku

institutsiooni iseseisvus ning eelarve stabiilsus ja piisavus kõigi tema pädevuses olevate

ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.“;

6) paragrahvi 15 lõiget 51 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Samuti täidab asetäitja-nõunik voliniku ülesandeid arvamuse andmisel asjas, mille

menetlemisest volinik on ennast käesoleva seaduse § 17 lõike 8 alusel taandanud.“;

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse tegevusse või selle mõjutamine on

keelatud.

(8) Volinik ja tema kantselei on nõukogu direktiivi (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes

kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või

etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata

isiku usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste

ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja

teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ (ELT L, 2024/1499, 29.05.2024) artikli 2 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste

ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes

ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL (ELT L, 2024/1500,

29.05.2024) artikli 2 lõike 1 kohaselt määratud võrdõigusasutus.“;

8) seadust täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Voliniku valimine ja ametisse nimetamine

(1) Avaliku konkursi voliniku ametikohale kuulutab välja valdkonna eest vastutav

ministeerium.

(2) Konkursi korraldab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud voliniku valimise

komisjon. Voliniku valimise komisjoni koosseisust vähemalt poole moodustavad võrdse

kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse valdkonna eksperdid ja selliste vabaühenduste

esindajad, millel on põhikirjalisest eesmärgist tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu

ning toetada võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist.

(3) Volinikuna tegutsev isik peab:

1) olema teovõimeline ja alaliselt Eestis elav Eesti kodanik;

2) olema omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi

kvalifikatsiooni;

3) olema heade teadmistega võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse alasest õigusest ja

eelneva valdkondliku töökogemusega;

4) olema vähemalt kaheaastase juhtimiskogemusega;

5) valdama keeleseaduse nõuetest lähtudes riigikeelt vähemalt C1-tasemel;

6) valdama inglise keelt vähemalt B2-tasemel.

(4) Voliniku nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse

Vabariigi Valitsus, olles enne ära kuulanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse.

Ettepaneku tegemisel lähtub valdkonna eest vastutav minister voliniku valimise komisjoni

ettepanekust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui volinik viibib

emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.

§ 152. Voliniku asetäitja-nõuniku valimine ja ametisse nimetamine

(1) Avaliku konkursi voliniku asetäitja-nõuniku leidmiseks korraldab ja asetäitja-nõuniku

nimetab ametisse volinik.

(2) Asetäitja-nõunikuna tegutsev isik peab vastama käesoleva seaduse § 151 lõikes 3 volinikule

seatud nõuetele. Volinik võib kehtestada lisanõuded asetäitja-nõuniku teadmiste ja kogemuste

kohta, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks.“;

9) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) nõustab tema poole pöördunud diskrimineerimist kahtlustavat isikut ning käesoleva

seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel võrdse kohtlemise eest või võrdse

kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse (edaspidi edendamiskohustus)

täitmise eest vastutavat isikut käesoleva seaduse rakendamise küsimustes (edaspidi

nõustamine);“;

10) paragrahvi 16 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõustab ja abistab isikuid haldus-, kohtu- või töövaidluskomisjoni menetluses

diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel;“;

11) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) osaleb menetluses, mille esemeks on käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse

seaduses sätestatud keelu või kohustuse rikkumine, esindades isikut, kes leiab, et teda on

diskrimineeritud, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218, halduskohtumenetluse seadustiku

§ 32, haldusmenetluse seaduse § 13 ja töövaidluse lahendamise seaduse § 17 alusel või

tegutsedes sellise isiku toetuseks nõustajana tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 228 alusel,

kaasatud haldusorganina halduskohtumenetluse seadustiku § 24 alusel või muu organina

haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 2 alusel;

22) annab tsiviil- või halduskohtumenetluses, mille esemeks on käesolevas seaduses või soolise

võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud keelu või kohustuse rikkumine, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 293 kohaselt või töövaidluskomisjoni menetluses töövaidluse lahendamise

seaduse § 44 kohaselt eksperdina arvamuse või selgituse;“;

12) paragrahvi 16 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) annab isiku avalduse alusel või laekunud teabe põhjal võimaliku diskrimineerimise

asetleidmise või edendamiskohustuse rikkumise kohta arvamusi (edaspidi arvamus);“;

13) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) lahendab diskrimineerimisvaidlusi, andes tema poole selleks ühiselt pöördunud

vaidluspooltele võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta siduva arvamuse (edaspidi

siduv arvamus);

32) esitab oma pädevusest lähtudes tähelepanekuid õiguskantsleri läbiviidavas

diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetluses õiguskantsleri seaduse § 359 lõike 4 kohaselt või

töövaidluskomisjoni läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetluses lepitusseaduse

§ 24 lõigete 1 ja 2 kohaselt;“;

14) paragrahvi 16 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutusele, samuti kohaliku omavalitsuse

üksusele ning selle asutusele õigusakti ja selle eelnõu kohta;“;

15) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) annab Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutusele soovitusi strateegilise arengudokumendi

ja selle elluviimise käesolevale seadusele ning soolise võrdõiguslikkuse seadusele vastavuse

tagamiseks;“;

16) paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„61) annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule soovitusi käesolevas seaduses ning soolise

võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistika

kogumiseks;

62) teeb ja avaldab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist käsitlevaid sõltumatuid

uuringuid;“;

17) paragrahvi 16 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) avaldab kord nelja aasta jooksul aruande ja soovitused soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rakendamise ning struktuursete probleemide kohta;“;

18) paragrahvi 16 punktis 8 asendatakse tekstiosa „soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise edendamisel, sealhulgas“ sõnadega „oma ülesannete täitmisel ning“;

19) paragrahvi 16 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) võtab tarvitusele meetmeid diskrimineerimise ennetamiseks ning võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, arvestades seejuures põimdiskrimineerimisest

tulenevaid erilisi ebasoodsaid olukordi;“;

20) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–9 järgmises

sõnastuses:

„(2) Vabariigi Valitsus, valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning selle asutus

teavitavad voliniku nõudmisel teda hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva paragrahvi lõike 1

punkti 5 alusel tehtud ettepaneku või sama lõike punkti 51 alusel antud soovituse saamist sellest,

kuidas ettepanekut või soovitust on arvesse võetud, ja teevad selle teabe avalikult

kättesaadavaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud ülesannete täitmisel tagab volinik kõigile

isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse ning puudega

inimestele võrdsed võimalused pääseda ligi tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete kavandamiseks ja täitmiseks võtab

volinik vastu ja avaldab oma veebilehel igal aastal uuendatava nelja-aastase tööprogrammi ja

aastase tegevuskava. Tööprogrammis kirjeldab volinik järgneva nelja aasta tegevussuundi ja

prioriteete käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tema pädevuses olevate ülesannete täitmisel.

Tegevuskavas esitab volinik detailse ülevaate jooksval kalendriaastal kavas olevatest

tegevustest ja nende elluviimise kavandatavad tähtajad.

(5) Volinik avaldab kord aastas oma veebilehel eelmise kalendriaasta tegevusaruande, mis

sisaldab olulisemate arvamuste kokkuvõtteid, tegevuste ülevaadet, eelarvet ning personali- ja

finantsaruannet, ning esitab Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate volinikule seadusega

pandud ülesannete täitmise kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud aruande ja lõikes 5 nimetatud

tegevusaruande koostamiseks kogub volinik oma tegevuse kohta statistikat soo-, käesoleva

seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste ja ühiskonnaelu valdkondade põhiselt ning võttes

arvesse Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kehtestatud võrdõigusasutuste toimimise ühiseid

näitajaid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel koostatud aruandes üldise hinnangu andmiseks

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja

edendamiskohustuse kohta riigis on volinikul õigus saada riikliku andmekogu vastutavalt

töötlejalt ja muult andmevaldajalt statistikat käesolevas seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse

seaduses sätestatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise kohta, soo- või käesoleva seaduse

§ 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste põhiselt ühiskonnaelu valdkonda või ühiskondlikku nähtust

iseloomustavaid koondandmeid ja statistikat ning käesoleva seaduse ja soolise

võrdõiguslikkuse seaduse alusel kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta. Kui

koondandmete või statistika esitamine eeldab andmevaldajalt isikuandmete töötlemist,

kirjeldab volinik andmeid taotledes täpset andmevajadust ja selgitab selle eesmärki.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11–32 nimetatud ülesande täitmiseks töötleb volinik

järgmisi andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid:

1) menetluses osaleva isiku nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja muud

sidevahendite andmed, mida isik on volinikule tema ülesannete täitmise raames andnud;

2) menetluse asjaolude kirjeldus;

3) menetluses kogutud ja isikute esitatud tõendid;

4) muud menetluses asjakohased andmed.

(9) Volinik säilitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 11–32 nimetatud ülesannete täitmise

käigus kogutud isikuandmeid ja neid sisaldavaid dokumente kuni üks aasta pärast ülesannete

täitmist. Volinik võib tema poole pöördunud või muude asjasse puutuvate isikute huvides või

avalikes huvides säilitada andmeid kuni viis aastat pärast ülesannete täitmist. Isikuandmed

anonüümitakse või kustutatakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta

lõpus.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Voliniku poole pöördumine

(1) Igaühel on õigus pöörduda voliniku poole nõustamise või arvamuse saamiseks. Voliniku

poole pöördumise takistamine on keelatud.

(2) Voliniku poole võib pöörduda kirjalikult paberil või elektrooniliselt või suuliselt. Arvamuse

saamiseks avalduse suuline esitamine peab olema põhjendatud.

(3) Volinik teavitab tema poole pöördunud isikut kümne tööpäeva jooksul pöördumise

kättesaamisest arvates järgnevast:

1) pöördumise esitaja kirjeldatud olukorda käsitlevad õigusaktid ja õiguskaitsevahendid;

2) voliniku pädevus pöördumise aluseks olevas küsimuses, menetlustähtajad ja muud

menetluslikud aspektid;

3) pöördumisele kohaldatavad konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reeglid;

4) teistelt asutustelt või organisatsioonidelt psühholoogilise või muu asjakohase toetuse saamise

võimalused.

(4) Nõustamise saamiseks pöördumise esitanud isikule ja pöördumise esitajale, kelle avaldus

lahendatakse käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 alusel nõustamise teel, tagatakse

konfidentsiaalsus. Nõustamise teel lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni

andes tagab volinik, et nõustamise aluseks oleva olukorraga seotud õigustatud ega kohustatud

isikud ei oleks tuvastatavad.

(5) Nõustamise saamiseks esitatud pöördumisele vastab volinik esimesel võimalusel ning

nõustamine viiakse läbi ühe kuu jooksul pöördumise saamisest arvates. Arvamuse saamiseks

esitatud avaldusele vastab volinik käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 ettenähtud korras.“;

22) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Volinik annab arvamuse avalduse esitanud isikule (edaspidi arvamuse taotleja).

(2) Arvamuse eesmärk on anda väljaselgitatud asjaoludel põhinev ja põhjendatud

eksperdihinnang selle kohta, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise

põhimõtet või kas on rikutud muid käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses

sätestatud õigusi või kohustusi.“;

23) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „diskrimineerimisele“ sõnadega „või

edendamiskohustuse rikkumisele“;

24) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Arvamuse andmise menetluse käigus võib volinik anda avalduse aluseks olevas olukorras

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale

isikule informatsiooni arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta üksnes avalduse sisu kohta ja

viisil, mis ei võimalda tuvastada arvamuse taotleja isikut.“;

25) paragrahvi 17 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kellel võib olla

diskrimineerimisjuhtumi asjaolude või edendamiskohustuse võimaliku rikkumise kohta

vajalikku informatsiooni. Volinikul on õigus nõuda kirjalikke seletusi võimaliku

diskrimineerimise asjaolude kohta ja dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud

mõistliku tähtaja jooksul, samuti teha asjaolude väljaselgitamiseks kohapealseid vaatlusi,

kuulata ära asja kohta teavet omavaid isikuid, teha järelepärimisi riiklikes andmekogudes ning

teha teabe saamiseks koostööd järelevalve- ja muude asutustega. Teavet on õigus saada ka

töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ja muude

hüvede kohta.

(5) Arvamus antakse kahe kuu jooksul alates ajast, kui saab selgeks, et avalduse aluseks olevat

küsimust ei ole käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 alusel asjakohasem lahendada

nõustamise teel. Kui arvamust ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul võimalik anda, võib volinik

tähtaega kuni kahe kuu võrra pikendada, teavitades sellest koos põhjendusega arvamuse

taotlejat enne tähtaja lõppemist.

(6) Arvamuse taotleja kirjalikul nõusolekul, või kui voliniku omal algatusel antud arvamus

käsitleb konkreetse isiku võimalikku diskrimineerimist, siis selle isiku kirjalikul nõusolekul

edastab volinik arvamuse isikule, kes vastutab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või

edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras.“;

26) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui see on asjakohane, esitab volinik koos arvamusega ettepanekud rikkumise

heastamiseks ja edasiste rikkumiste ennetamiseks. Isik, kes vastutab võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas

olukorras, peab kolme kuu jooksul ettepanekute saamisest arvates andma volinikule teavet

nende arvesse võtmise kohta.

(8) Volinik taandab ennast arvamuse andmise menetlusest, kui ta põhjendatult ei saa jääda

arvamuse andmisel erapooletuks.“;

27) paragrahvi 18 pealkirja täiendatakse pärast sõna „keeldumine“ sõnadega „ja loobumine“;

28) paragrahvi 18 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Volinik keeldub või loobub arvamuse andmisest, tagastab isiku esitatud kirjaliku avalduse või

keeldub suulise avalduse vormistamisest, kui:“;

29) paragrahvi 18 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tõttu“ sõnadega „või avaldus ei puuduta

käesoleva seaduse või soolise võrdõiguslikkuse seaduse reguleerimis- ega kohaldamisala“;

30) paragrahvi 18 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „arvamuse“ sõnadega „või siduva

arvamuse“;

31) paragrahvi 18 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) samal alusel ja sama eseme kohta on algatatud vaidemenetlus, tehtud vaideotsus, algatatud

kohtumenetlus, jõustunud kohtuotsus, algatatud menetlus töövaidluskomisjonis, jõustunud

töövaidluskomisjoni otsus, algatatud lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis või sõlmitud

töövaidluskomisjonis lepituskokkulepe, esitatud avaldus õiguskantslerile, pooleli

õiguskantsleri läbiviidav diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlus või sõlmitud õiguskantsleri

kinnitatud lepitusmenetluse kokkulepe;“;

32) paragrahvi 18 täiendatakse punktidega 4–8 järgmises sõnastuses:

„4) avalduses esitatud informatsioon on arvamuse andmiseks ebapiisav ja arvamuse taotleja on

jätnud asjakohase lisainformatsiooni voliniku määratud mõistliku tähtaja jooksul esitamata;

5) arvamuse taotleja on avalduses teadlikult esitanud valeinformatsiooni või tegutseb

pahauskselt;

6) avalduse aluseks olevat küsimust on asjakohane lahendada nõustamise teel ning sellega ei

kahjustata arvamuse taotleja võimalust kaitsta oma käesolevas seaduses või soolise

võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õigusi;

7) arvamuse taotlejal on võimalus kasutada oma õiguste kaitseks muid, tõhusamaid ja kiiremaid

õiguskaitsevahendeid;

8) arvamust küsitakse asjas, mille puhul võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või

edendamiskohustuse täitmise eest vastutav isik on volinik.“;

33) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Volinik teavitab arvamuse taotlejat käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–6 alusel

arvamuse andmisest loobumisest või keeldumisest kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid

hiljemalt kaks kuud pärast avalduse saamist, ning selgitab selle põhjuseid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 alusel arvamuse andmisest loobumisest

teavitab volinik arvamuse taotlejat hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse saamist ning

nõustab ja vajaduse korral abistab isikut sobivama õiguskaitsevahendi kasutamisel.“;

34) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Volinik võib arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni üksnes

avalduse sisu ja voliniku arvamuse kohta ning sellisel viisil, et arvamuse taotleja isik ei oleks

tuvastatav. Juhul kui voliniku arvamuse kohaselt ei ole avalduse aluseks olevas õigussuhtes

käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud õigusi või kohustusi

rikutud, peab avalikkusele informatsiooni andmisel eelnimetatud nõudeid järgima ka isiku

puhul, kelle tegevuse või tegevusetuse kohta arvamust taotleti.“;

35) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

„§ 191. Voliniku siduv arvamus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks

(1) Diskrimineerimisvaidluse pooled võivad ühiselt pöörduda voliniku poole siduva arvamuse

saamiseks võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta. Siduva arvamuse andmisel

kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 17 ja 18 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(2) Siduva arvamuse saamiseks esitavad diskrimineerimisvaidluse pooled volinikule ühise

allkirjastatud avalduse, milles kirjeldatakse vaidluse eset ja esitatakse kummagi poole kirjeldus

diskrimineerimisvaidluse aluseks olevast olukorrast.

(3) Siduva arvamuse andmisel koheldakse diskrimineerimisvaidluse pooli võrdsena. Mõlemale

poolele antakse võimalus avaldada oma seisukoht ning esitada dokumente ja kirjalikke

selgitusi. Siduva arvamuse andmisel ei kohalda volinik käesoleva seaduse § 8 lõike 2 teist lauset

ega soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 4 lõike 2 teist lauset.

(4) Siduva arvamuse saamiseks pöördunud vaidluspooltele tagatakse konfidentsiaalsus. Volinik

annab siduva arvamuse ainult tema poole pöördunud pooltele. Volinik ei või poolte kirjaliku

nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni vaidluspoolte ega vaidluse sisu kohta sellisel

viisil, et see võimaldaks vaidluspoolte isikuid tuvastada.

(5) Kui diskrimineerimisvaidluse pooled seda soovivad ja see on asjakohane, esitab volinik

siduvas arvamuses lisaks arvamusele diskrimineerimise võimaliku asetleidmise kohta ja

käesoleva seaduse § 17 lõike 7 kohaselt esitatud ettepanekule ka käesoleva seaduse § 24 alusel

ettepaneku diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või kahju muul moel

heastamiseks.

(6) Volinik lõpetab siduva arvamuse andmise menetluse arvamust andmata, kui:

1) pooled sõlmivad kompromissi või lepivad kokku siduva arvamuse taotlemisest loobumises;

2) pool ei osale menetluses või teavitab volinikku siduva arvamuse taotlemisest loobumisest.

(7) Vaidluspooled võtavad kohustuse lähtuda voliniku siduvast arvamusest. Voliniku siduvas

arvamuses esitatud ettepanekut arvesse võtma kohustatud pool annab volinikule hiljemalt üks

kuu pärast ettepaneku arvesse võtmiseks määratud tähtpäeva teavet selle kohustuse täitmise

kohta.

(8) Kui selleks kohustatud pool ei võta arvesse voliniku käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel

poolte soovil esitatud ettepanekut diskrimineerimisega tekitatud kahju voliniku määratud

mõistliku tähtaja jooksul hüvitada või muul moel heastada, võib teine vaidluspool pöörduda

kahju hüvitamise nõudmiseks soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 13 või käesoleva seaduse § 24

alusel kohtu või töövaidluskomisjoni poole.“;

36) paragrahvi 20 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja ta vabastatakse ametist“;

37) paragrahvi 20 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse § 151 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumise päevast;“;

38) paragrahvi 20 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud avalduse ametist tagasiastumiseks esitab

volinik valdkonna eest vastutavale ministrile. Avalduse rahuldamise otsustab ja voliniku

vabastab ametist Vabariigi Valitsus.“;

39) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vabariigi Valitsus võib voliniku ametist vabastada, kui ta on haiguse tõttu või muul

põhjusel olnud kuus kuud järjest võimetu täitma oma ametiülesandeid.“;

40) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõna „käskkirjas“ sõnaga „korralduses“;

41) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) olla erakonna liige ega osaleda muul moel erakonna tegevuses;“;

42) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 ettenähtud piirang kehtib ka voliniku asetäitja-

nõunikule.“;

43) paragrahvi 23 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Töövaidluskomisjon võib diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras, kui

pooled avaldavad selleks soovi töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise kestel.“;

44) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Diskrimineerimisvaidluse pooltel on kokkuleppel võimalik pöörduda ühiselt soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punkti 31

kohaselt siduva arvamuse saamiseks.“;

45) paragrahvi 25 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aegumistähtaja kulgemine peatub õiguskantsleri

läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku siduva arvamuse andmise menetluse ajaks.“;

46) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute

võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või

veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse

kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste

kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ (ELT L, 2024/1499, 29.05.2024);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes

kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste

valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL (ELT L, 2024/1500, 29.05.2024).“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ja tema asetäitja-nõuniku

teenistusülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste nõuded ning lisanõuete

kehtestamise tingimused kehtestatakse võrdse kohtlemise seadusega.“;

2) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „juhtide“ sõnadega „ega soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku“;

3) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktides 3 ja 6“.

§ 3. Erakonnaseaduse muutmine

Erakonnaseaduse § 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning tema asetäitja-nõunik.“.

§ 4. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „õiguskantsler“

tekstiosaga „,soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik“.

§ 5. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine

Soolise võrdõiguslikkuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Töövaidluskomisjon võib diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras, kui

pooled avaldavad selleks soovi töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise kestel.“;

2) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Diskrimineerimisvaidluse pooltel on kokkuleppel võimalik pöörduda ühiselt soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1

punkti 31 kohase siduva arvamuse saamiseks.“;

3) paragrahvi 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aegumistähtaja kulgemine peatub õiguskantsleri

läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku siduva arvamuse andmise menetluse ajaks.“.

§ 6. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Diskrimineerimisvaidluse puhul võib tõendiks olla ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku arvamus võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 3 tähenduses või

voliniku selgitus.“;

2) paragrahvi 44 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku arvamusele ja selgitusele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.“.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 19. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

SK lisa_kooskolastustabel_28.05.pdf

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

Kooskõlastustabel

Jrk nr Ettepanek/märkus Seisukoht

I kooskõlastusring

Andmekaitse Inspektsioon

1. Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised

tähelepanekud.

Üldiselt tuleb isikuandete töötlemist puudutavas seaduses sätestada, mis eesmärgil

andmeid töödeldakse (andmete töötlemise eesmärk ei saa olla pelgalt andmete

kogumine, vaid see on seotud asutusele seadusega pandud ülesannete täitmisega),

milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse, kes on isikuandmete töötlemisel

vastutav või kaasvastutavad töötlejad ning kui kaua andmeid säilitatakse1 .

Esitatud eelnõu teksti oleks vaja eeltoodut arvestades üle vaadata ning vajadusel

täiendada isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Näiteks näeb eelnõu ette voliniku

õiguse koguda andmeid, sh isikuandmeid, diskrimineerimisjuhtumi kohta, kuid

määramata on kogutavate andmete kategooriad, liiga laialt on reguleeritud

andmeid esitama kohustatud isikute ja asutuste ring ning reguleerimata on kogutud

andmete säilitamine. Allpool on toodud täpsemad näited eelnõu sätetest, mis

vajavad täpsustamist seoses isikuandmete töötlemisega.

Teadmiseks võetud.

2. Eelnõu § 1 p-ga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 lg-ga 6, mis näeb ette voliniku

kohustuse koguda aruannete koostamiseks andmeid. Sättest ei tule välja, et koguda

Arvestatud, eelnõu täpsustatud. Eelnõukohane

VõrdKS § 16 lõige 6 näeb ette, et volinik kogub

tuleb ka isikuandmeid, kuid seletuskirjas on täpsustatud, et isikuandmed tuleb

kogumisel muuta anonüümseks või kui see ei ole võimalik, pseudonüümida. Ehk

mõeldud on ikkagi ka isikuandmete kogumine. Eelnõu § 1 pga 20 täiendatakse

VõrdKS § 16 lg-ga 7, mis sätestab, et aruandes üldise hinnangu andmiseks võrdse

kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja

edendamiskohustuse kohta riigis on volinikul õigus saada riikliku andmekogu

vastutavalt töötlejalt ja muult andmevaldajalt statistilist teavet ning käesoleva

seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel kohustatud isikutelt ülevaateid

kohustuste täitmise kohta. Juhime tähelepanu, et kui mõeldud on ka isikuandmete

pärimine mis iganes andmekogust ja mis iganes andmevaldajalt, siis volitusnorm

vajab täpsustamist.

Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ning Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktika kohaselt peab norm, mis näeb ette isikuandmete töötlemise (eraelu

riive), olema selge ning inimesele mõistlikult ettenähtav. Antud juhul puudub

inimesel võimalus aru saada, millised on isikuandmete töötlemise piirid, sh

millised andmed millisest allikast soovitakse saada. Palume eelviidatud eelnõu

sätete teksti täiendada selliselt, et isikuandmete töötlemine oleks seadusega ette

nähtud ning et seadusnormist oleks selge, millised isikuandmed, kelle kohta ning

mis allikatest kogutakse. Sama märkus puudutab ka eelnõu § 1 p 25 lg-t 4.

Kavandatava VõrdKS § 16 lg 6 osas palume lisaks seletuskirjas täpsemini

selgitada, kuidas näeb välja andmete anonüümimise või pseudonüümimise

protsess, sh mis hetkel andmed anonüümitakse või pseudonüümitakse.

oma tegevuse kohta aruannete tarbeks statistikat,

st isikustamata andmeid. Sättest on välja jäetud

segadust tekitav viide isikuandmete

anonüümimisele ja pseudonüümimisele.

Eraldiseisvalt on eelnõusse lisatud VõrdKS § 16

täiendamine lõigetega 8 ja 9, mis käsitlevad

laiemalt voliniku töö käigus kogutud andmete, sh

isikuandmete töötlemist.

VõrdKS § 16 eelnõukohase lõikega 7 seoses

selgitame, et selle sättega ei anta volinikule

õigust saada riikliku andmekogu vastutavalt

töötlejalt ega muult andmevaldajalt

isikuandmeid. Eelnõu on muudetud, termin

„statistiline teave“ on asendatud

mõistekasutusega „koondandmed ja statistika“.

Seletuskirja on lisatud selgitus, et terminit

koondandmed mõistetakse eelnõus lähtuvalt

riikliku statistika seaduse § 3 lõikest 3 kui

üksikandmetest kindla metoodika alusel

statistilise töötlemise ja analüüsi tulemusena

saadud andmeid ning seda kasutatakse vastavalt

andmeanalüüsi ja statistika oskussõnastikule

samatähenduslikuna terminiga agregeeritud

andmed1. Selgitatud on ka, mida mõeldakse

eelnõus ja seletuskirjas statistika mõistet

kasutades.

3. Eelnõu § 1 p-ga 22 nähakse ette, et volinik annab arvamuse avalduse esitanud

isikule ja vajaduse korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse

kohtlemise nõuete täitmist. Sama punkti lg 2 täpsustab arvamuse eesmärgi ning

Arvestatud. Selguse tagamiseks on eelnõuga

jäetud VõrdKS § 17 lõikest 1 nii kehtiva õiguse

kui varasema eelnõuga võrreldes välja viide

1 Andmeanalüüsi ja statistika oskussõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2026. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/aso/agregeeritud%20andmed/1/est (07.04.2026)

selgitab, et eesmärgiks on anda eksperthinnang konkreetses õigussuhtes aset

leidnud rikkumise kohta. Sellest võib järeldada, et arvamus antakse konkreetse

isikuga seotud juhtumi kohta ja seega sisaldab selle isiku isikuandmeid (isiku

tuvastamist võimaldavat teavet). Seletuskirjas ei ole aga selgitatud, kes on need

isikud, kellel võiks olla arvamuse saamiseks vajadus ja õigustatud huvi. Lisaks

jääb arusaamatuks, milles võiks see õigustatud huvi seisneda ja kuidas

tuvastatakse, et isiku õigustatud huvi kaalub üle avalduse esitanud isiku huve

eraelu kaitsele. Samas eelnõu § 1 p 24 näeb ette, et isiku tuvastamist võimaldava

informatsiooni edastamine on võimalik ainult taotleja kirjalikul nõusolekul.

Eelnõu § 1 p 25 (lg 6) samuti näeb ette, et volinik saab edastada arvamuse ainult

taotleja nõusolekul. Ülaltoodut arvestades jääb selgusetuks, millal ja millisel

õiguslikul alusel toimub isikuandmeid sisalduva arvamuse avaldamine

kolmandatele isikutele. Kui sätte eesmärgiks ei ole luua võimaluse jagada eraisiku

olukorra puudutavat arvamust kolmandate isikutega õigustatud huvi alusel, siis

peaks sätet selgemini sõnastama.

isikutele, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse

kohtlemise nõuete täitmist. Muudatusega ei

kaotata võimalust, et sellised organisatsioonid

saavad voliniku poole pöörduvat inimest

esindada või toetada või, kui asjakohane

(eelkõige kui tegemist nt määratlemata isikute

hulka puudutava võimaliku rikkumisega), ka ise

arvamuse taotlejana voliniku poole pöörduda.

4. Eelnõu § 1 p-ga 25 (lg 6) sätestatakse, et omal algatusel antud arvamuse puhul või

arvamuse taotleja kirjalikul nõusolekul edastab volinik arvamuse isikule, kes

vastutab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse

täitmise eest arvamuse aluseks olevas olukorras. Juhime tähelepanu, et säte

sõnastus ei ole piisavalt selge. Sättest võib järeldada, et omal algatusel antud

arvamuse puhul (ehk olukorras, kui isik ei ole ise arvamust taotlenud) justkui ei

pea andmesubjekti (isiku, kelle olukorra kohta on arvamus avaldatud) nõusolekut

küsima, kuna säte eeldab ainult arvamuse taotleja ehk avalduse esitanud isiku

nõusoleku olemasolu. Kui omal algatusel antud arvamus puudutab konkreetse

isiku olukorda ning isik on tuvastatav, siis tema isikuandmeid sisalduva arvamuse

edastamiseks peab olema ka tema nõusolek.

Arvestatud, eelnõu täiendatud.

5. Ühtlasi soovitame viidata seletuskirjas isikuandmete töötlemist lubava nõusoleku

osas IKÜM artiklile 7, mis sätestab nõusoleku andmise tingimused.

Mittearvestatud, selgitame. Nagu eelnõu

andmekaitsealases mõjuanalüüsis märgitud,

töötleb volinik talle pöörduja või kohustatud

isiku antud isikuandmeid avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks (IKÜM artikkel 6(1)e).

Isikuandmete töötlemist lubavad nõusoleku

küsimine oleks vajalik, kui tegemist oleks

andmete töötlemisega IKÜM artikkel 6(1)a

alusel.

Täiendavalt selgitame, et eelnõu § 17 lõike 6

puhul puudutab nõusolek üksnes võrdse

kohtlemise põhimõtte rakendamise või

edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale

isikule arvamuse edastamise olukorda, mitte

voliniku poolt isikuandmete töötlemist enda

ülesannete täitmisel.

6. Eelnõu § 1 p 41 sätestab, et volinik ei tohi ametisoleku ajal olla erakonna liige ega

osaleda muul moel erakonna tegevuses. Palume täpsustada, kuidas (milliste

andmete põhjal) kontrollitakse, kas volinik osaleb mingil moel erakonna tegevuses

ja kas seda kontrolli tehakse proaktiivselt iga voliniku (voliniku kandidaadi) puhul.

Märgime, et kui tegemist on proaktiivse taustakontrolliga, siis peab seda kontrolli

võimaldav regulatsioon (sh kontrollitavate andmete liigid ja allikad) olema selgelt

sätestatud seaduses.

Selgitame. Piirangu täitmise üle ei ole kavas

teostada proaktiivset kontrolli. Sarnaselt

õiguskantslerile kehtestatud ametisoleku aegse

tegevuspiiranguga (ÕKS § 12 lg 1 p 2) on ka

volinikule (ja tema asetäitja-nõunikule) seatava

piirangu eesmärk rõhutada vajadust, et volinik

hoiduks ametisoleku ajal tema sõltumatust

tegelikult või näiliselt kahjustada võivast

tegevusest. Piirangu järgimine jääb voliniku ja

tema asetäitja-nõunikuna ametis oleva isiku

kohustuseks.

Eesti Ametiühingute Keskliit

7. Täname eelnõu eest. Peame endiselt heaks mõtteks võrdse kohtlemise temaatikat

käsitleda ühes seaduses kahe erineva seaduse asemel. Kahjuks eelnõu

seletuskirjast ei selgu, miks on loobutud võrdse kohtlemise seaduse ja soolise

võrdõiguslikkuse seaduse ühendamisest, mille nägi ette 2024. aastal

kooskõlastamisele saadetud eelnõu.

Teadmiseks võetud.

Alljärgnevalt mõned tähelepanekud novembris 2025 esitatud eelnõu kohta.

8. Eestis on võrdõiguslikkuse küsimustes ainus ekspert soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise volinik (edaspidi volinik). Kõik inimesed, kes leiavad, et neid

on diskrimineeritud, peaksid saama abi volinikult. Töövaidlusi lahendavad kohtud

ja töövaidluskomisjonid võiksid samuti saada otsuste tegemisel tugineda voliniku

kui eksperdi arvamusele.

Arvestatud. Kooskõlastamisele saadetud eelnõu

järgi on volinikul VõrdKS § 16 lg 1 p 22 alusel

õigus anda tsiviil- või halduskohtumenetluses,

mille esemeks on VõrdKSis või SoVSis

sätestatud keelu või kohustuse rikkumine, TsMS

§ 293 alusel eksperdina arvamus.

Eelnõusse on lisatud muudatus, millega antakse

volinikule pädevus esitada eksperdina arvamus

ka töövaidluskomisjoni menetluses. Vastav

muudatus tehakse ka töövaidluse lahendamise

seaduses.

9. Voliniku abi avalduse esitamisel töövaidluskomisjonile

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VõrdKS § 16 punkti 2. Muudatuse kohaselt

volinik nõustab ja abistab isikuid haldus- või kohtumenetluses diskrimineerimist

käsitlevate kaebuste esitamisel.

Eesmärgiks peaks olema, et enamus vaidlusi lahendatakse kohtuväliselt. Seetõttu

peaks voliniku pädevuses olema ka nõustamine ja abistamine

töövaidluskomisjonile avalduse esitamisel.

Arvestatud. Sätet täiendatud selliselt, et voliniku

pädevus isikuid diskrimineerimist käsitlevate

kaebuste esitamisel nõustada ja abistada hõlmab

ka töövaidluskomisjoni menetlust.

10. Voliniku abi kollektiivsete huvide kaitsel

Eelnõu seletuskirja (lk 12) kohaselt on eelnõust jäänud välja voliniku soov anda

talle õigus pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse diskrimineeritud

isikute kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks, sellisest tegevusest

hoidumiseks ning tehtud kahju hüvitamiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt sellist

õigust volinikule ei anta seetõttu, et kollektiivsete huvide kaitse hagide süsteem ei

ole seni Eesti õigusruumile omane.

Selgitame. Direktiivi ülevõtmisel on

liikmesriikidele jäetud valik, milliseid õiguseid

talle kohtumenetluses osalemiseks anda.

Eelnõukohaste muudatustega laieneksid voliniku

õigused kolmest võimalikust kahe võrra, mis

praegusega võrreldes on märkimisväärne

muutus. Volinikule kollektiivsete huvide kaitseks

kohtusse pöördumise õiguse andmine vajab

põhjalikumat analüüsi, kuna selliste hagide

Riik peaks soodustama kollektiivsete huvide kaitsmist, kujundades õigusruumi ja

lisades õigusaktidesse vastavaid sätteid. Antud juhul eelnõu koostajad pigem

leiavad, et kollektiivsete huvide kaitsmine ei olegi Eestis vajalik. Selle

seisukohaga ei ole ametiühingutel võimalik nõustuda.

esitamise võimalus on Eesti õiguses endiselt väga

piiratud, seni loodud vähesed võimalused

tulenevad EL õiguse nõuetest (st sellise

võimaluse loomine on EL õiguse kohaselt neil

juhtudel olnud kohustuslik) ning praktika

puudub. Seetõttu jäetakse taolise võimaluse

loomine kaalumiseks tulevikus.

11. Voliniku siduv arvamus

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VõrdKS kehtivat § 16 punktiga 31, mille

kohaselt volinik lahendab diskrimineerimisvaidlusi, andes tema poole selleks

ühiselt pöördunud vaidluspooltele siduva arvamuse võimaliku diskrimineerimise

asetleidmise kohta. Täpsemalt reguleerib siduvat arvamust eelnõu punkt 35,

millega täiendatakse VõrdKS §-ga 191.

Eelnõu järgi siduv arvamus on vaidluspooltele täitmiseks kohustuslik. Samas kui

selleks kohustatud pool ei täida voliniku esitatud ettepanekut diskrimineerimisega

tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel heastamiseks voliniku määratud

mõistliku tähtaja jooksul, võib teine vaidluspool pöörduda kahju hüvitamise

nõudmiseks kohtu või töövaidluskomisjoni poole.

Leiame, et voliniku siduv arvamus, mis on pooltele kohustuslik, võiks olla lõplik

ja peaks kaasa tooma sarnased tagajärjed töövaidluskomisjonides kinnitatud

kompromissiga. Eesmärgiks peaks olema diskrimineerimisvaidluse kiire ja lõplik

lahendamine. Kui siduv kohustuslik arvamus ei lõpeta vaidlust, siis ei ole mõtet

pöörduda voliniku poole siduva arvamuse saamiseks.

Mittearvestatud. Eelnõu kohaselt tuleneb

voliniku siduva arvamuse puhul siduv iseloom

poolte valmidusest voliniku arvamust enda jaoks

siduvaks pidada. Kui kumbki pool siduva

arvamuse andmise menetluse läbiviimise ajal

jõuab arusaamisele, et ta ikkagi ei soovi, et

voliniku valmiv arvamus oleks tema jaoks siduv,

on tal eelnõukohase § 191 lg 6 punkti 2 alusel

võimalik volinikku siduva arvamuse taotlemisest

loobumisest teavitada. Kui seda enne arvamuse

andmist tehtud ei ole, samuti on mõlemad pooled

menetluses osalenud, näitab see poolte ühist

valmidust arvamust aktsepteerida ning sellest ka

edasisel tegutsemisel lähtuda. Eelnõukohane

seadus (sama lõike punkt 1) võimaldab pooltel

voliniku siduva arvamuse taotlemisest loobuda

ka kokkuleppel, samuti sõlmida selle menetluse

väliselt kompromiss.

Samas on poolel, kes soovib näiteks teise poole

loobumise korral siiski saada volinikult arvamust

vaidluse asjaolude kohta, võimalik taotleda

volinikult tavapärast arvamust. Volinik võib

otsustada toetada võimalikku diskrimineerimise

ohvrit samas asjas ka kohtusse pöördumisel,

sealhulgas esindajana.

12. Voliniku abi võimalikul diskrimineerimisel seoses töölepingu ülesütlemisega

VõrdKS § 2 lg 1 p 2 järgi on diskrimineerimine keelatud muuhulgas töö- või

teenuse osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel.

Riigikohus on määruses nr 3-2-1-167-16 leidnud, et kui töötajat diskrimineeriti

töölepingu ülesütlemisel, siis ülesütlemise tühisuse tuvastamisel mõistetakse

rahaline hüvitus diskrimineerimise eest välja TLS § 109 lg 1 alusel.

Selleks, et saada hüvitist TLS § 109 alusel, peab töötaja esitama nõude

töövaidluskomisjonile või kohtule 30 päeva jooksul töölepingu

ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Seega peab töötaja, kes leiab, et

teda diskrimineeriti töölepingu ülesütlemisel, nõudma diskrimineerimise

tuvastamist ja diskrimineerimise eest hüvitist 30 päeva jooksul töölepingu

ülesütlemise avalduse saamisest ning on välistatud nõude esitamine VõrdKS § 24

lõike 1 alusel ühe aasta jooksul päevast, millal töötaja sai teada või pidi teada

saama kahju tekkimisest seoses diskrimineerimisega töösuhte lõpetamisel.

Diskrimineerimise kahtluse korral peaks isik saama abi volinikult, et otsustada, kas

esitada diskrimineerimise tuvastamise nõue või mitte. Eelnõu § 1 punktiga 21

täiendatakse VõrdKSi §-ga 161 lõikega 5. Selle kohaselt nõustamise saamiseks

esitatud pöördumisele peab volinik vastama esimesel võimalusel, kuid hiljemalt

ühe kuu möödumisel pöördumisest. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetava VõrdKS §

17 lõike 5 kohaselt on volinikul arvamuse andmiseks aega vähemalt 2 kuud ja seda

tähtaega saab pikendada veel 2 kuud.

Seega kahjuks eelnõu järgi ei saa töötaja, kes leiab, et teda diskrimineeriti

töölepingu ülesütlemisel, avalduse esitamisel töövaidluskomisjonile arvestada

voliniku poolse nõustamisega, voliniku kui eksperdi arvamusega ega ka voliniku

abiga avalduse koostamisel. Voliniku abi tagamiseks tuleks eelnõud kindlasti

muuta ja eelpool toodud puudused kõrvaldada.

Mittearvestatud. Juhime tähelepanu, et viidatud

kohtuasjas oli küsimuse all võimalik

diskrimineerimine ja vastavalt hüvitise

maksmine seoses tunnusega, mis ei ole § 2

lõigete 1 ja 2 kohaselt VõrdKS kohaldamisalas.

VõrdKS § 2 lg 3 ei loo iseseisvat eeldust, et seal

nimetatud tunnuste põhiselt isikute

diskrimineerimise korral kohalduks VõrdKS

alusel kahju hüvitamise regulatsioon või ka seda,

et neile tunnustele laieneks voliniku pädevus. Kui

isiku tööleping on lõpetatud VõrdKS § 2 lõigetes

1 või 2 (või ka SoVSis) nimetatud tunnustest

lähtuvalt võrdse kohtlemise nõuet rikkudes,

kohaldub VõrdKS § 24 ette nähtud tähtaeg.

Eesti Inimõiguste Keskus

Saadetud ühisarvamus võrdse kohtlemise võrgustiku raames (vt all).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

13. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust võrdse

kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta. Oleme eelnõuga tutvunud ning esitame järgnevalt

Kaubanduskoja seisukohad.

Teadmiseks võetud.

14. 1. Põimdiskrimineerimine

Eelnõu § 1 p 1 sätestab põimdiskrimineerimise definitsiooni, mille kohaselt

„Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise erivorm, mille puhul isikut

koheldakse halvemini või ta on ebasoodsamas olukorras kahe või enama käesoleva

seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud või soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaitstud

tunnuse tõttu ja nende tunnuste mõju isiku kohtlemisele või olukorrale on omavahel

eraldamatult põimunud.“.

Leiame, et seadusesse ei ole vaja eraldi diskrimineerimise liiki lisada. Ka kehtiv

seadus võimaldab juba praegu tuvastada diskrimineerimist mitme tunnuse alusel (nt

sugu ja vanus). Uue juriidilise termini lisamine ei muuda isiku kaitset sisuliselt

tugevamaks, küll aga muudab õiguse rakendamise keerukamaks. Samuti termin

„eraldamatult põimunud“ on subjektiivne ja raskesti sisustatav. See loob olukorra,

kus tööandjal on võimatu ette prognoosida, millist käitumist võidakse tõlgendada

põimdiskrimineerimisena. Seaduse tekst peab olema selge ja arusaadav ka juriidilise

kõrghariduseta tööandjale.

Sellest tulenevalt teeb Kaubanduskoda ettepaneku jätta eelnõust välja

põimdiskrimineerimist käsitlevad täiendused ja tugineda kehtivale

diskrimineerimise regulatsioonile.

Mittearvestatud. VõrdKS § 3 lõiked 2-4

võimaldavad diskrimineerimist tuvastada vaid

ühe või teise konkreetse, VõrdKS § 1 lõikes 1

nimetatud tunnusega seoses. Sarnane

regulatsioon on SoVSis. Selline regulatsioon

võimaldab küll tuvastada diskrimineerimise

samaaegselt ka mitme eri tunnuse alusel, kuid ei

võimalda tuvastada diskrimineerimist olukorras,

kus toimunut ei saa pidada diskrimineerimiseks

ühe või teise tunnuse alusel eraldiseisvalt, kuid

see on leidnud aset kahe või enama tunnuse

koosmõju tõttu. Näiteks, kui töökohas

kehtestatakse nägu katvate rõivaste kandmise

keeld, siis on sellisel keelul eelkõige negatiivne

mõju konservatiivsematest kogukondadest

mosleminaiste selles organisatsioonis töötamise

võimalustele (st soo ja usuliste veendumuste

kombineerumine), samas kui eraldi ei oleks

võimalik tuvastada ei soo ega usuliste

veendumuste tõttu diskrimineerimist, kuna

teistele naistele ega moslemi meestele sellisel

keelul samasugust negatiivset mõju ei oleks.

Termini tähendust ja selle Eesti õigusesse

toomise vajadust on pikemalt selgitatud eelnõu

seletuskirjas.

Põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon on

direktiivide ülevõtmise kontekstis vajalik seoses

volinikule direktiivide artikli 5 lõike 2 alusel

pandava kohustusega võtta asjakohastel juhtudel

arvesse põimdiskrimineerimisest tulenevaid

spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi (eelnõukohane

VõrdKS § 16 lg 1 p 9).

15. 2. Voliniku pädevus anda siduvaid arvamusi

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse seadust uue paragrahviga 24¹, mis sätestab

siduva arvamuse andmise menetluse korra. Täpsemalt eelnõu § 1 p-ga 13 antakse

volinikule vahekohtu tüüpi pädevus, võimaldades diskrimineerimisvaidluse

osapooltel, kui nad ühiselt nii soovivad, pöörduda voliniku poole siduva arvamuse

saamiseks diskrimineerimise asetleidmise kohta. Eelnõu § 1 p 35 reguleerib

täpsemalt voliniku poolt antavat siduvat arvamust. Tegemist on uue vaidluste

kohtuvälise lahendamise mehhanismiga, mille eesmärk on eelnõu seletuskirja

kohaselt pakkuda diskrimineerimisvaidlustele kiiremat ja pooltele siduvat

alternatiivi kohtumenetlusele ning laiendada seeläbi diskrimineerimise ohvrite

õiguskaitsevõimalusi.

Kaubanduskoda mõistab kohtuväliste vaidluste lahendamise võimaluste

arendamise eesmärki. Samas leiame, et eelnõus kavandatud siduva arvamuse

regulatsioon ei taga piisavalt menetluse erapooletust ega poolte võrdsust, eelkõige

ettevõtjate kui võimalike vaidluspoolte vaates.

Eelnõu kohaselt on voliniku üheks keskseks ülesandeks diskrimineerimist

kahtlustavate isikute nõustamine ja abistamine, sealhulgas esialgse hinnangu

Arvestatud osaliselt. Eelnõuga nähakse ette

vajalikud piirangud selleks, et siduva arvamuse

andmist ei toimuks asjas, milles volinik on mõne

muu ülesande täitmisel juba arvamuse

kujundanud, mis võiks luua erapoolikuse riski.

Nagu seletuskirjas märgitud, saab volinik

nõustamise raames selgitada pöördujale kehtivat

õigust ning anda nõu edasiseks tegutsemiseks

õiguste kaitsel. Volinik ei kujunda ega anna

nõustamise käigus hinnangut (sh esialgset)

võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta.

Samuti, eelnõukohase § 18 lg 1 p 2 ja § 191 lg 1

koosmõjus ei saa volinik siduvat arvamust anda

samal alusel ja sama eseme kohta, mille puhul ta

on eelnevalt juba arvamuse andnud. Seega ei saa

tekkida olukorda, kus volinik hakkab siduva

arvamuse andmist menetlema

diskrimineerimisvaidluses, mille asjaolude kohta

andmine võimaliku diskrimineerimise kohta juba enne formaalse menetluse

algatamist (eelnõu § 1 p 9). Lisaks on volinikul õigus anda arvamusi võimaliku

diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või omal algatusel

(eelnõu § 1 p 12).

See tähendab praktikas, et enne siduva arvamuse menetlust võib volinik olla sama

juhtumi asjaoludega juba sisuliselt tutvunud ning kujundanud esialgse seisukoha,

sageli ühe poole huvidest lähtudes. Sellises olukorras koondub voliniku kätte mitu

omavahel vastuolus olevat rolli, ühelt poolt isiku nõustaja ja abistaja ning vajaduse

korral arvamuse andja, teiselt poolt sama vaidluse lahendaja siduva arvamuse

andmise kaudu. Kaubanduskoda leiab, et selline rollide kattumine ei ole kooskõlas

erapooletuse põhimõttega ega vasta menetlusliku tasakaalu nõuetele, mida

eeldatakse vaidluste lahendamisel, eriti olukorras, kus antav arvamus on pooltele

siduv.

Lisaks juhib Kaubanduskoda tähelepanu asjaolule, et siduva arvamuse andmine

toimub eelnõu kohaselt voliniku üldise arvamuse andmise menetlusraamistiku

alusel. Arvamuse andmise menetluses on volinikul ulatuslik uurimispädevus,

sealhulgas õigus nõuda dokumente ja kirjalikke seletusi, koguda teavet teistelt

isikutelt, teha kohapealseid vaatlusi ning kuulata ära asjassepuutuvaid isikuid

(eelnõu § 1 p 25). Eelnõus ei ole sätestatud eraldi menetlusreegleid ega

täiendavaid erapooletuse tagatisi siduva arvamuse andmise puhuks ega ka

piiranguid, mis välistaksid varasema nõustamis- või arvamuse andmise rolli samas

asjas.

Kaubanduskoda leiab, et selline regulatsioon võib ettevõtjad siduva arvamuse

menetluses seada ebasoodsamasse olukorda. Ühel poolel on riiklik institutsioon,

mille seadusest tulenev ülesanne on eelkõige diskrimineerimise ohvrite toetamine,

ning kellel on ulatuslik uurimispädevus, teisel poolel aga ettevõtja, kellel puudub

võrreldav institutsionaalne tugi ning kes peab kaitsma oma huve piiratud

ressurssidega. See kahjustab poolte võrdsuse põhimõtet ning võib vähendada

usaldust siduva arvamuse kui vaidluste lahendamise mehhanismi vastu.

Eeltoodust tulenevalt leiab Kaubanduskoda, et eelnõu vajab siduva arvamuse

regulatsiooni osas täiendamist selgete ja siduvate menetluslike garantiidega,

ta juba on oma eelnõukohase seaduse § 16 lg 1

punktis 3 nimetatud arvamuse andnud.

Eelnõukohase seaduse § 191 lg 2 kohaselt saab

kumbki vaidluse pool esitada avalduses

omapoolse kirjelduse diskrimineerimisvaidluse

aluseks olevast olukorrast. Sama paragrahvi lõike

3 kohaselt antakse mõlemale poolele võimalus

avaldada ka oma seisukoht. Kooskõlastusringi

järgselt on sama lõiget täiendatud selliselt, et

pooled võivad lisaks seisukohale esitada ka

dokumente ja kirjalikke selgitusi. Voliniku

uurimispädevus toetab mõlema poole huvides

asjaolude väljaselgitamist, võimaldades

seejuures vähendada poolte koormust, kui

volinikul on võimalik vajalikke dokumente või

andmeid teabe valdajalt otse, vaidluspoolt

koormamata välja küsida.

mis tagaksid voliniku erapooletuse ning poolte võrdsuse. Alternatiivina tuleks

kaaluda siduva arvamuse pädevusest loobumist või selle olulist piiramist,

näiteks välistades võimaluse anda siduvat arvamust asjas, milles volinik on

varem tegutsenud nõustaja või arvamuse andjana.

16. 3. Voliniku uurimispädevuse ulatus

Eelnõu laiendab oluliselt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

pädevust arvamuste andmise menetluses. Eelnõu § 1 p 25 kohaselt on volinikul

õigus arvamuse andmiseks koguda teavet, nõuda dokumente ja kirjalikke seletusi,

teha kohapealseid vaatlusi ning kuulata ära asjassepuutuvaid isikuid. Tegemist on

ulatusliku uurimispädevusega.

Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et volinik ei ole järelevalveasutus ning tema

tegevus ei toimu klassikalise haldusjärelevalve raamistikus. Samas ei näe eelnõu

ette selgeid menetluslikke tagatisi ettevõtjatele, kelle suhtes volinik

uurimispädevust kasutab. Eelnõus puuduvad mh kriteeriumid, millal ja millises

ulatuses on teabe nõudmine lubatud, selged proportsionaalsuse ja vajalikkuse

piirid ning ettevõtja võimalus vaidlustada voliniku teabenõudeid enne nende

täitmist. Selline sekkumine ettevõtja tegevusse toob kaasa märkimisväärse

halduskoormuse ning suurendab riski, et ettevõtjatelt nõutakse ulatuslikku teavet

olukorras, kus puudub selge vaidlus või õiguslikult siduv menetlus.

Kaubanduskoda leiab, et eelnõus kavandatud uurimispädevus ei ole piisavalt

tasakaalustatud ettevõtjate õiguste ja õiguskindluse kaitsega.

Uurimispädevuse kasutamine peaks olema selgelt piiritletud ning seotud

konkreetsete ja põhjendatud asjaoludega, mitte kujunema üldiseks ja

laialdaseks sekkumisvõimaluseks ettevõtjate tegevusse.

Selgitame. Enamus märkuses välja toodud

uurimist toetavatest õigustest on volinikul juba

kehtiva õiguse järgi. VõrdKS § 17 lõige 4 näeb

ette, et arvamuse andmiseks on volinikul õigus

saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada

diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks

vajalikku informatsiooni, ja nõuda kirjalikke

seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude

kohta, samuti dokumentide või nende koopiate

esitamist tema määratud tähtaja jooksul. Teabe

saamise õigus hõlmab ka andmeid töötajale

arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva tasu,

tasustamise tingimuste ning muude hüvede

kohta.

Nii kehtivas kui eelnõukohases § 17 lõikes 4 on

märkuses küsitud kriteeriumid vajalikul määral

esitatud. Sätte kohaselt on voliniku õigus piiratud

teabega, mis on vajalik arvamuse andmiseks.

Kuna ta annab arvamusi võimaliku

diskrimineerimise asetleidmise või

edendamiskohustuse rikkumise kohta

konkreetsel juhul, saab volinik küsida teavet

ainult selle konkreetse juhtumiga seoses ja

arvamuse andmiseks vajalikul määral. Selle üle,

millist teavet ja mis mahus arvamuse andmiseks

vaja on, peab volinik eksperdina saama siiski

igakordselt ise otsustada. See, et volinikul oleks

olemas kogu arvamuse andmiseks vajalik info,

on nii arvamuse taotleja kui ka arvamuse aluseks

olevas olukorras kohustatud isiku huvides, sest

ainult nii saab volinik anda olukorra kohta

õiguspärase arvamuse. Kohustatud isikute

halduskoormuse vähendamiseks antakse

volinikule eelnõuga õigus küsida konkreetsetel

asjaoludes arvamuse andmiseks vajalikke

andmeid ka riiklikest andmekogudest, see

tähendab tööandja või ettevõte ei pea neid

andmeid riigile enam teistkordselt andma.

Lähtuvalt VõrdKS § 2 lõikele 4 lähtub volinik

arvamuse andmise menetlust läbi viies ka

haldusmenetluse seadusest, sh seal sätestatud

haldusmenetluse põhimõtetest. Näiteks peab

haldustoiming olema kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (§ 3 lg

2). HMS näeb ette ka, et haldusmenetlus viiakse

läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (§ 5 lg 2).

Samas on haldusorgan kohustatud välja

selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega

asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks

tõendeid oma algatusel (§ 6).

17. 4. Mõjuanalüüs

Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas hinnatakse kavandatavate

muudatuste mõju ettevõtjate halduskoormusele pealiskaudselt ning ebapiisavalt.

Eelnõu seletuskirja lk-l 46 on välja toodud, et „Mõju halduskoormusele on vähene,

sest ettevõtjatel kohustatud isikutena võib küll tekkida vajadus volinikule

kohustuste täitmise kohta infot anda, samuti tuleb siduva arvamuse puhul

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirjas on mõjuanalüüsi täiendatud.

Oluline on tähele panna, et suur osa märkuses

välja toodud uurimist toetavatest õigustest on

volinikul juba kehtiva õiguse järgi, mistõttu neil

puudub eelnõust tulenev mõju. VõrdKS § 17

volinikule anda teada ettepanekute täitmise kohta, kuid sellised olukorrad saavad

olema ettevõtete töös pigem harvad“.

Kaubanduskoda leiab, et selline hinnang ei ole piisavalt põhjendatud ega arvesta

eelnõus kavandatud muudatuste tegelikku ulatust. Eelnõu laiendab oluliselt

voliniku pädevust, sealhulgas õigust nõuda ettevõtjatelt dokumente ja selgitusi,

koguda teavet ning kasutada ulatuslikku uurimispädevust arvamuse andmise

menetluses. Iga selline teabenõue tähendab ettevõtja jaoks täiendavat

halduskoormust, sh ajakulu, personaliressursside kasutamist ning vajadust kaasata

õigusnõustajaid. Seletuskirjas ei ole hinnatud kulusid, mis võivad ettevõtjatele

kaasneda näiteks teabenõuete täitmisega seotud tööajakuluna ja siduva arvamuse

menetluses ettepanekute täitmisega. Lisaks ei ole mõjuanalüüsis arvestatud, et

isegi juhul, kui siduva arvamuse menetlused on üksikjuhtumid, puudutab voliniku

uurimispädevus kõiki ettevõtjaid potentsiaalselt ning võib rakenduda ka tavapärase

arvamuse andmise või omal algatusel algatatud menetluse raames. Seega ei ole

tegemist üksnes erandlike olukordadega, vaid ettevõtjate jaoks üldise ja püsiva

halduskoormuse kasvuga.

Kaubanduskoda leiab, et eelnõu mõjuanalüüsi tuleks täiendada ning anda

realistlik hinnang ettevõtjatele kaasnevatele kuludele ja halduskoormusele.

Ilma sellise analüüsita ei ole võimalik hinnata kavandatavate muudatuste

proportsionaalsust ega nende mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

lõige 4 näeb ette, et arvamuse andmiseks on

volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt,

kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi

asjaolude selgitamiseks vajalikku

informatsiooni, ja nõuda kirjalikke seletusi

võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta,

samuti dokumentide või nende koopiate esitamist

tema määratud tähtaja jooksul. Teabe saamise

õigus hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud,

makstud või maksmisele kuuluva tasu,

tasustamise tingimuste ning muude hüvede

kohta.

Mitmed lisanduvad uurimist toetavad õigused on

ka sellised, millega ei kaasne lisakoormust

ettevõtjale isegi juhul, kui arvamuse andmise

protsess konkreetset ettevõtjat puudutab (nt õigus

kuulata ära asja kohta teavet omavad isikud) või

ettevõtja võimalikku koormust hoopis

vähendavad (õigus teha järelepärimisi riiklikes

andmekogudes).

Vähemoluline pole mõju vaates asjaolu, et

volinik annab aastas keskmiselt vähem kui 10

arvamust. Ning kuigi volinik viib arvamuse

andmiseks läbi ja küsib VõrdKS § 17 lõike 4

alusel teavet ja dokumente ka menetlusteks, mis

erinevatel põhjustel arvamuse andmiseni ei jõua,

jääb voliniku uurimispädevusest puudutatud

ettevõtjate arv siiski marginaalseks.

Eesti LGBT Ühing

Saadetud ühisarvamus võrdse kohtlemise võrgustiku raames (vt all).

Eesti Linnade ja Valdade Liit

18. Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab kaasamise eest.

Esitatud kujul ei pea me võimalikuks eelnõud kooskõlastada alljärgnevatel

põhjustel.

Hetkel on ebaselge, kuidas peaks volinik kohaliku omavalitsuse (KOV) eelnõude

kooskõlastusringi lisatama või kuidas kooskõlastusring sellisel juhul käib. Lisaks

pole üheselt arusaadav milliste eelnõude puhul konkreetselt kooskõlasturingile

peaks võrdõigusvoliniku lisama. Ettepanek on eelnõude osa välja jätta KOV

tasandil.

Eelnõu koostamisel on aluseks võetud kaks Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi

(2024/1499 ja 2024/1500), mis sätestavad võrdõigusasutuste toimimise

miinimumnõuded. Oluline on rõhutada, et direktiivid seavad miinimumnõuded ehk

liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätted, mis on soodsamad kui

direktiivis sätestatud miinimumnõuded. Seega on liikmesriikidel nõuete

siseriiklikku õigusesse ülekandmisel teatav kaalutlusruum. Direktiivide artikkel 24

lg 1 kohustab liikmesriike jõustama vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19.

juuniks 2026.

Tuleb tunnistada direktiivide ülevõtmise vajadust, kuid märgime, et eelnõu toob

kaasa märkimisväärse halduskoormuse kasvu kohalikele omavalitsustele ja seda

selge ja piisava mõjuanalüüsita.

Teadmiseks võetud. Konkreetsete ettepanekute

kohta on seisukohad ja kommentaarid esitatud

allpool vastavate punktide juures.

19. Kohalike omavalitsuste kohustused.

Eelnõu § 1 punktiga 20 (kavandatav VõrdKS § 16 lg 2) nähakse ette, et Vabariigi

Valitsus, valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning selle asutus peavad

voliniku nõudmisel kolme kuu jooksul teavitama volinikku ettepanekute või

soovituste täitmisest ning tegema selle teabe avalikult kättesaadavaks.

Selgitame. Kohaliku omavalitsuse üksusi ja

nende asutusi puudutab selle sätte puhul ainult

voliniku juba kehtivast õigusest tulenev pädevus

teha ettepanekuid õigusaktide muutmise ja

täiendamise kohta (VõrdKS § 16 p 5). Kuna

voliniku ressursid on piiratud, ei ole tal seni

See loob kohalikele omavalitsustele uue, täiendava aruandluskohustuse, mille

täitmiseks puudub piisav ressurss. Eelnõu mõjuanalüüs (punkt 7) märgib küll, et

„koormuse kasv on suurim voliniku institutsioonile“, kuid ei käsitle piisavalt

kohalike omavalitsuste tekkida võivat tegelikku koormust. Kuivõrd eelnõu ei

lahenda ka küsimusi, kui sageli võib volinik selliseid nõudmisi esitada ja millised

on konkreetsed nõuded teabe vormile ja mahule, ei ole võimalik seda ka praeguses

etapis ja arvamuse andmise käigus sisuliselt hinnata.

Kuivõrd mõju kohalikule omavalitsusele on eeldatavasti suur, tuleks eelnõus

lahendada ka küsimus, kas ja kuidas kohalikele omavalitsustele eraldatakse

täiendavat ressurssi selle kohustuse täitmiseks.

olnud, ega saa ka tulevikus olema võimalik

regulaarselt jälgida kohaliku omavalitsuse

tasandi regulatsioone ja õigusloomet, mistõttu on

ettepanekute hulk väike ja sagedus

ebaregulaarne. Kuna teavet saab küsida vaid

tehtud ettepaneku järgimise kohta, siis on alust

eeldada, et ka uut, täitmise kohta teabe küsimise

õigust saab volinik kohalike omavalitsuste puhul

kasutada harva. Sellest tulenevalt ei ole alust

järeldada, et kohalikele omavalitsusüksustele või

nende asutustele kaasneks eelnõuga uus, täiendav

ja mahukas kohustus, mis nõuaks lisaressurssi.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud vastavate

selgitustega.

20. Paralleelsed õiguskaitsemehhanismid.

Seaduse muutmisega soovitakse luua olukord, kus diskrimineerimiskaebuste

lahendamiseks on mitu paralleelset mehhanismi: 1) kohus; 2) töövaidluskomisjon;

3) õiguskantsleri lepitusmenetlus; 4) voliniku arvamus; ja 5) voliniku siduv

arvamus (eelnõu § 1 p 35, kavandatav VõrdKS § 19¹).

Tekib küsimus, kas selline süsteem on tõhus ja arusaadav. Direktiivide artikkel 7

nõuab alternatiivset vaidluste lahendamist, kuid ei nõua tingimata kõigi nende

mehhanismide samaaegset olemasolu. Kaaluda tuleks süsteemi lihtsustamist ja

selgemat tööjaotust erinevate institutsioonide vahel.

Selgitame. Kehtiva õiguse kohaselt lahendab

diskrimineerimisvaidlusi kohus või

töövaidluskomisjon, lepitusmenetluse korras ka

õiguskantsler (VõrdKS § 23, SoVS § 12). Nagu

seletuskirjas selgitatud, ei saa

töövaidluskomisjon ega õiguskantsler lahendada

riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku

ja tema tööandja vahelist

diskrimineerimisvaidlust. Õiguskantsler ei vii

läbi ka lepitusmenetlusi, mille esemeks on

näiteks vaidlus võimaliku diskrimineerimise üle

soo, rassi või etnilise päritolu tõttu riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuse poolt teenuse

pakkumisel, sest üheks osapooleks oleks

riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või

organ või avalik-õiguslik juriidiline isik.

Vastavate institutsioonide pädevust ei ole

nimetatud osades võimalik ka laiendada. Volinik

annab kehtiva õiguse alusel võimaliku

diskrimineerimise kohta arvamuse, kuid ei

lahenda diskrimineerimisvaidlusi. Seega ei ole

Eestis kõigiks direktiividega ette nähtud

juhtudeks direktiivide artiklis 7 ette nähtud

diskrimineerimisvaidluse kohtuvälise

lahendamise võimalust, mida viib läbi kas

võrdõigusasutus ise või „muu pädev asutus, kui

see on nii riigisiseses õiguses ette nähtud või

tavaks“. Seetõttu on peetud vajalikuks anda

volinikule kui valdkondlikule sõltumatule

eksperdile pädevus viia läbi

diskrimineerimisvaidluse kohtuvälist

lahendamist voliniku siduva arvamuse andmise

menetluse raames. Samas ei ole peetud

mõistlikuks kaotada diskrimineerimisvaidluste

kohtuvälise lahendamise võimalust

töövaidluskomisjonis ja õiguskantsleri

lepitusmenetluse kaudu.

21. Konkreetsed märkused eelnõu sätete kohta

Põimdiskrimineerimine (§ 1 punkt 1)

Eelnõuga lisatakse VõrdKS § 3 lõige 7, mis üritab defineerida mõistet

põimdiskrimineerimine. Üritab just seetõttu, et legaaldefinitsiooni andmine ei ole

õnnestunud ning antud definitsiooniga ei saavutata eesmärki määratleda sõna

tähendus õigusruumis. Lisaks võib mõiste „põimunud“ praktikas osutuda raskesti

rakendatavaks, kuivõrd sisuliselt ei ole võimalik eristada, millal on tunnuste mõju

„eraldamatult põimunud“ ja millal mitte.

Teadmiseks võetud. Termini tähendust ja selle

Eesti õigusesse toomise vajadust on pikemalt

selgitatud eelnõu seletuskirjas ja

kooskõlastustabeli punktis 14.

22. Voliniku pädevuse laienemine (§ 1 punktid 9-20) Selgitame. Eelnõu sätestab volinikule õiguse

saada VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud

Voliniku pädevuse märkimisväärne laienemine (nõustamine, kohtus esindamine,

siduva arvamuse andmine, andmete kogumine) on põhimõtteliselt mõistetav, kuid

eelnõu § 1 punktiga 20 (kavandatav VõrdKS § 16 lg 7) antakse volinikule õigus

saada „riikliku andmekogu vastutavalt töötlejalt ja muult andmevaldajalt statistilist

teavet ning käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel

kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta.“

Kohalikud omavalitsused on SoVS § 9 alusel kohustatud isikud. See tähendab, et

volinikul on kohalikelt omavalitsustelt õigus nõuda regulaarselt ülevaateid

edendamiskohustuse täitmise kohta. See on ebamõistlik, mistõttu palume

kehtestada selged piirangud selliste nõudmiste sagedusele ja mahule ning tagada,

et need ei dubleeriks muid aruandluskohustusi.

isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta

aruande tarbeks, mida ta avaldab üks kord nelja

aasta jooksul. See määrab ka ülevaate küsimise

sageduse. Tegemist ei ole ebamõistlikult suurt

koormust toova regulaarsusega. Kuna SoVS,

VõrdKS ega muud Eesti õigusaktid ei näe ette

muud kohalike omavalitsuste üksustele ega

nende asutustele suunatud aruandluskohustust

seoses SoVS või VõrdKS nõuete täitmisega, ei

teki volinikule antava ülevaate küsimise

õigusega ka dubleerimist.

23. Mõju kohalikele omavalitsustele

Eelnõu seletuskirja punkt 6.4 märgib, et eelnõu muudatustest võib tekkida ka

vähene mõju teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. See

hinnang on liiga optimistlik, kuivõrd kohalikud omavalitsused peavad:

1) andma volinikule infot ettepanekute ja soovituste täitmise kohta (VõrdKS § 16

lg 2);

2) esitama ülevaateid edendamiskohustuse täitmise kohta (VõrdKS § 16 lg 7);

3) võimaldama volinikule juurdepääsu statistilisele teabele;

4) konsulteerima volinikuga õigusaktide ettevalmistamisel (kavandatav VV

reglemendi muudatus).

Kuigi iga üksik kohustus võib tunduda väike, on nende kumulatiivne mõju

märkimisväärne, eriti väiksemate omavalitsuste puhul, kellel puudub eraldi

võrdsuspoliitika spetsialist.

Selgitame. Eelnõukohase VõrdKS § 16 lg 2

alusel tekib kohalikel omavalitsustel kohustus

anda volinikule infot ainult nende ettepanekutega

arvestamise kohta, mida volinik on teinud

kohaliku omavalitsuse üksusele ning selle

asutusele õigusakti muutmise kohta. Eelnõuga ei

panda KOV üksustele ega nende asutustele

kohustust konsulteerida volinikuga kõigi oma

õigusaktide osas, samuti ei kohaldu KOVidele

kavandatav VV reglemendi muudatus. Volinik

teeb seega ka edaspidi ettepanekuid õigusaktide

muutmise kohta vaid siis, kui talle on tema töö

käigus saanud teatavaks kohaliku omavalitsuse

üksuse või selle asutuse õigusakt, mis ei vasta

SoVS või VõrdKS nõuetele. Senise praktika

kohaselt ei juhtu seda tihti ning kindlasti ei

puuduta see enamust KOV-üksustest.

Eelnõukohase VõrdKS § 16 lg 7 alusel tekib

volinikul õigus küsida statistilist teavet ja

ülevaateid edendamiskohustuse täitmise kohta

kord nelja aasta jooksul koostatava aruande

tarbeks. Seega ei ole ka selle kohustuse täitmine

ebamõistlikult koormav.

Juhime tähelepanu ka VõrdKS § 2 lõikele 4,

millest tulenevalt kohaldatakse VõrdKS-s

ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse

seadust (arvestades VõrdKS erisusi). Seega peab

volinik oma tegevuses lähtuma ka HMSis

kehtestatud hea halduse põhimõtetest.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

24. Täname võimaluse eest eelnõu kohta oma arvamust avaldada. Eesti

Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide esindajad on tutvunud Võrdse

kohtlemise seaduse jt seaduste muudatusettepanekutega. Esitame allpool

omapoolsed tähelepanekud ja ettepanekud.

Esmalt mõned üldised tähelepanekud.

Suur osa praegu välja pakutud muudatustest sarnanevad nendega, mis sisaldusid

juba 2024. aasta kevadel esitatud Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse

eelnõus ja mis tunduvad mitmes osas ületavat EL direktiivide miinimumnõudeid.

Leiame, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks ei peaks

riik tegelema ülereguleerimisega, mis õõnestab usaldust riigi ja kodaniku vahel.

Voliniku institutsioon peaks ka edaspidi jääma kaitsma diskrimineeritud isikute

õigusi, nagu see on olnud seni ja mitte saama juurde õigusi, kohustusi ja ressursse

ühiskonna aktiivseks ümberkujundamiseks. Edendamiskohustuse täitmise

jälgimine, mille sisu on seaduses sätestatud väga üldsõnaliselt, võimaldaks

tulevikus ametnike isiksusest ja maailmavaatest tulenevat erapoolikut suhtumist.

Ükski omavalitsus, ettevõtja või haridusasutus poleks kaitstud voliniku ametkonna

täpselt määratlemata alustel toimuva sekkumise eest.

Teadmiseks võetud.

25. Eelnõust ei selgu, milline on rollide ja vastutuse jaotus Õiguskantsleri (kelle

ülesandeks on Puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve, soolise

diskrimineerimise lepitusmenetlus, põhiseadusliku diskrimineerimise keelu

täitmise kontroll jms) ja voliniku kantselei ning tööinspektsiooni vahel. Eriti

keeruliseks muutuks see juhul, kui meie õigusruumi tuuakse sisse senitundmatu

mõiste „põimdiskrimineerimine”.

Eelnõuga ei muudeta õiguskantsleri,

tööinspektsiooni ja voliniku kehtiva õiguse

kohaseid ülesandeid ja seeläbi ka rollijaotust

arvamuses esitatud märkuses viidatud

küsimustes. Ülevõetavatest direktiividest

tulenevalt täiendatakse vaid

diskrimineerimisvaidluste kohtuvälise

lahendamise regulatsiooni. Nagu seletuskirjas on

selgitatud, kui praegu näeb VõrdKS ette, et

diskrimineerimisvaidlusi lahendab

lepitusmenetluse korras ainult õiguskantsler, siis

muudatusega nähakse ette, et ka

töövaidluskomisjon võib diskrimineerimisasjas

lepitusmenetlust läbi viia, kuid seda vaid TvLS §

34 lõikes 2 nimetatud juhul ehk siis, kui

lepitusmenetluseks avaldatakse soovi

töövaidluskomisjonis juba lahendamisel oleva

diskrimineerimisvaidlust hõlmava töövaidluse

lahendamise kestel. Sellisel juhul ei oleks

mõistlik suunata pooli diskrimineerimisvaidlust

lepitusmenetluse korras lahendama

õiguskantsleri juurde, kuna eeldatavalt on TVK

asja avalduse alusel teatud määral juba

menetlenud. Tegemist on siiski piiratud

juhtudega. Kui pooled teavad juba enne TVK

poole pöördumist, et soovivad tööalase

diskrimineerimisvaidluse lahendada

lepitusmenetluse korras, tuleks neil selleks

pöörduda õiguskantsleri poole. Eelnõuga

lisandub võimalus pöörduda vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks ka voliniku poole

siduva arvamuse saamiseks. Siduv arvamus

annab pooltele alternatiivse, lepitusmenetlusest

erineva võimaluse vaidlus kohtuväliselt

lahendada. Selle võimaluse kujundamisel lähtuti

asjaolust, et volinik on Eestis võrdse kohtlemise

valdkonnas kõige sügavamat eksperditeadmist

omav sõltumatu institutsioon. Sellest tulenevalt

on siduva arvamuse menetluse puhul volinikul

vaidluse lahendamisel ka lepitusmenetluse

läbiviijast oluliselt aktiivsem roll lahendamiseks

vajalike asjaolude väljaselgitamisel ning

menetluse tulemuseks on mitte poolte kokkulepe,

vaid eksperdi põhjendatud arvamus

diskrimineerimise asetleidmise kohta.

26. Eelnõu peamised konkreetsed küsitavused on meie arvates järgmised:

1. Eelnõu kohasel täiendatakse paragrahvi 3 lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel loetakse

diskrimineerimiseks ka põimdiskrimineerimine. Põimdiskrimineerimine on

diskrimineerimise erivorm, mille puhul isikut koheldakse halvemini või ta on

ebasoodsamas olukorras kahe või enama käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud

või soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaitstud tunnuse tõttu ja nende tunnuste

mõju isiku kohtlemisele või olukorrale on omavahel eraldamatult põimunud.“

Ettepanek: Jätta see säte eelnõust välja.

Põhjendus: Eesti seadusandlusesse tahetakse lisada otsesele ja kaudsele

diskrimineerimisele uus diskrimineerimise vorm, mille sisu on äärmiselt ebaselge.

Problemaatiliseks muudab sellise konstruktsiooni kasutamise eelkõige asjaolu, et

pole teada, keda kellega võrrelda tuleb. Eelnõust ei selgu, kuidas üldse

saaks/tuleks tuvastada sellist mitmel alusel diskrimineerimist juhul, kui

diskrimineerimise keeldude ulatused eri alustel erinevad. Ei selgu ka, kas

kannatanu ise peab oskama mitmel alusel diskrimineerimise aspekti välja tuua või

Mittearvestatud. Põimdiskrimineerimise termin

ja definitsioon on direktiivide ülevõtmise

kontekstis vajalik seoses volinikule direktiivide

artikli 5 lõike 2 alusel pandava kohustusega võtta

asjakohastel juhtudel arvesse

põimdiskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi

ebasoodsaid olukordi (eelnõukohane VõrdKS §

16 lg 1 p 9).

Termini tähendust ja selle Eesti õigusesse

toomise vajadust on pikemalt selgitatud eelnõu

seletuskirjas. Samuti on seletuskirjas toodud

näide asjakohaste võrdlusisikute kohta.

jääb see vaidluse lahendaja ülesandeks. Ametnikele tekib sellega uusi võimalusi

„loovaks” lähenemiseks ja kohustatud isikul on praktiliselt võimatu tõendada, et ta

pole isikut ebasoodsalt kohelnud. Leiame, et diskrimineerimine peab jääma

selgepiiriliseks õiguslikuks kontseptsiooniks nii nagu see on EL ja rahvusvahelises

õiguses kokku lepitud.

27. 2. Eelnõu kohaselt täiendatakse paragrahvi 15 lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Voliniku ja tema kantselei eelarve määramisel lähtutakse vajadusest tagada

voliniku institutsiooni iseseisvus ning eelarve stabiilsus ja piisavus kõigi tema

pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.“

Ettepanek: Jätta see säte eelnõust välja.

Põhjendus: Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, kuna mitte ühegi teise riikliku

institutsiooni osas ei ole seaduse tasandil välja toodud vajadus tagada eelarve

stabiilsus ja piisavus tema pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

Mittearvestatud. Direktiivide artikkel 4 kohustab

liikmesriike tagama, et igal võrdõigusasutusel

oleksid piisav inim- ja rahaline ressurss ning

tehnilised vahendid kõigi oma ülesannete

tõhusaks täitmiseks ja pädevuse tõhusaks

kasutamiseks kõigi võrdse kohtlemise

direktiivides reguleeritud tunnuste ja

valdkondade puhul. Direktiivide

põhjenduspunktides (2024/1499 – pp 22,

2024/1500 – pp 21) rõhutatakse ka rahaliste

vahendite stabiilsuse olulisust.

28. 3. Eelnõu kohaselt täiendatakse paragrahvi 15 lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Keelatud on sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse tegevusse või

selle mõjutamine.“

Ettepanek: Jätta see säte eelnõust välja.

Põhjendus: Seadus ütleb juba sõnaselgelt, et volinik on sõltumatu ja erapooletu

asjatundja, seetõttu on keeld mittevajalik. Näiteks kohtute seaduses ja

õiguskantsleri seaduses selline keeld puudub, seega oleks tegemist ebavõrdse

kohtlemisega.

Mittearvestatud. Direktiivide artikkel 3 sätestab

nõudeid võrdõigusasutuste sõltumatuse

tagamiseks. Direktiivide kohaselt peavad

võrdõigusasutused olema vabad mis tahes

välisest mõjust (sh poliitilisest, rahalisest,

usulisest). Nad ei tohi oma ülesannete täitmisel ja

pädevuse teostamisel saada (st ei küsida ega

vastu võtta) juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt

avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult üksuselt.

Õigusselguse huvides lisatakse sekkumise ja

mõjutamise keeld ka eelnõukohasesse

seadusesse.

29. 4. Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust §-ga 151, mille lõige 2 ütleb:

(2) Konkursi korraldab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud voliniku

valimise komisjon. Voliniku valimise komisjoni koosseisust vähemalt poole

moodustavad võrdse kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse valdkonna eksperdid

ja selliste kodanikuühenduste esindajad, millel on põhikirjalisest eesmärgist

tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu ning toetada võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamist.

Ettepanek: Kasutada sõnastust „komisjoni koosseisust vähemalt poole

moodustavad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna eksperdid,

kellel on kogemus vastava valdkonna teadustöös või praktilise töö kogemus nt

võrdõigusvoliniku jm riigiametis.”

Põhjendus: Nagu ütesime juba eelmisel aastal, ei tohiks voliniku valimisse

kaasatud olla vabaühenduste aktivistid, kes hindaksid voliniku kandidaate reeglina

kallutatult, lähtudes oma maailmavaatest ja oma organisatsiooni kitsastest

huvidest. Volinik on kõrge riigiametnik, kes peab olema erapooletu asjatundja,

mitte mingi ideoloogia elluviija.

Mittearvestatud. Diskrimineerimine on nii

põhiseaduse kui soolise võrdõiguslikkuse

seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega keelatud,

võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine vastavate seadustega sätestatud

kohustused. Seetõttu on asjakohatu nimetada

taolisi põhikirjalisi eesmärke maailmavaateliseks

ning nende organisatsioonide esindajaid oma

organisatsiooni kitsastest huvidest lähtuvateks.

Viidatud organisatsioonides tegutsevad

valdkondlikud eksperdid ja/või on tegemist

nende ühiskonnarühmade esindus- ja

huvikaitseorganisatsioonidega, kelle õiguste

kaitsel volinik tegutseb. Seetõttu on asjakohane,

et taolised ühendused osalevad ka voliniku

valimisel.

30. 5. Eelnõu § 152 kohaselt eeldatakse volinikult kõrgharidust, määratlemata

valdkonda.

Ettepanek: Volinikul peaks olema vähemalt magistrikraad õigusteaduses. See säte

võiks jõustuda peale praegu ametis oleva voliniku ametiaja lõppemist.

Arvestatud osaliselt. Sätet on täiendatud selliselt,

et volinikul peab olema vähemalt magistrikraad.

Õigusteaduse magistrikraadi nõue oleks

põhjendamatult kitsendav – mitmetel volinikuna

tegutsenutel ei ole olnud akadeemilist õigusalast

kõrgharidust. Piisav on, kui vajalikud erialased

teadmised ja oskused on tagatud voliniku

kantselei koosseisus.

31. 6. Eelnõu kohaselt paragrahvi 16 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõustab ja abistab isikuid haldus- või kohtumenetluses diskrimineerimist

käsitlevate kaebuste esitamisel;“

Arvestatud.

Ettepanek: Jätta see säte eelnõust välja.

Põhjendus: Praegu ütleb seadus, et volinik nõustab ja abistab isikuid kaebuste

esitamisel, täpsustamata valdkonda. Nii võiks see ka jääda. Arvestades meie

kohtusüsteemi ülekoormatust, ei peaks volinik hakkama kohtuhagisid ette

valmistama, pigem peaks suunama osapooli kohtuväliseid lahendusi leidma.

Direktiiv ei nõua otseselt abistamist kohtukaebuste esitamisel.

32. 7. Eelnõu kohaselt paragrahvi 16 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises

sõnastuses:

„21) osaleb menetluses, mille esemeks on käesolevas seaduses või soolise

võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud keelu või kohustuse rikkumine,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218, halduskohtumenetluse seadustiku § 32,

haldusmenetluse seaduse § 13 ja töövaidluse lahendamise seaduse § 17 kohaselt

isiku, kes leiab, et teda on diskrimineeritud, esindajana või tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 228 kohaselt nõustajana, halduskohtumenetluse seadustiku § 24

kohaselt kaasatud haldusorganina või haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 2

kohaselt muu organina selle isiku toetuseks;

22) annab tsiviil- või halduskohtumenetluses, mille esemeks on käesolevas

seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud keelu või kohustuse

rikkumine, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 kohaselt eksperdina arvamuse;“

Ettepanek: Voliniku roll võiks piirduda nii tsiviil- kui haldusmenetluses nõustaja

rolliga ning vajadusel saaks ta anda eksperdina arvamuse.

Põhjendus: Direktiivide kohaselt tuleb riikidel valida vähemalt üks kolmest

variandist, mille seas on ka õigus osaleda kohtumenetluses ühe või mitme ohvri

toetuseks. Ohvri toetamine ei pea tähendama osalemist kohtumenetluses esindaja,

kaasatud haldusorgani või muu organina. Eesti võiks direktiivi üle võtmisel

lähtuda miinimumnõuetest.

Mittearvestatud. Voliniku piiratud ressursse

arvestades on oluline, et volinik saaks valida

kõigi menetlusseadustike kohaselt võimalike

rollide vahel ning otsustada, millises rollis igal

konkreetsel juhul toetamine kõige asjakohasem

ja ressursitõhusam (st vähimate ressurssidega

suurimat kasu toov) on.

33. 8. Eelnõu kohaselt paragrahvi 16 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Mittearvestatud. Nii edendamise toetamine

eksperdinõu ja ettepanekute kaudu kui ka ise

„3) annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise või

edendamiskohustuse rikkumise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud

teabe põhjal omal algatusel (edaspidi arvamus);“

Ettepanek: Säilitada praegune seaduse sõnastus ehk jätta välja sõnad „või

edendamiskohustuse rikkumise”.

Põhjendus: Praegu piirdub arvamuse andmine ainult diskrimineerimise

asetleidmise juhtudega ja selliselt võiks see ka jääda. Voliniku institutsioon peaks

ka edaspidi jääma kaitsma diskirimineeritud isikute õigusi, nagu see on olnud seni,

ja mitte saama juurde kohustusi ja õigusi ühiskonna aktiivseks ideoloogiliseks

ümberkujundamiseks. Direktiivid seda ei nõua.

meetmete tarvitusele võtmine võrdse kohtlemise

ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks on

olnud voliniku ülesanneteks alates VõrdKS

vastuvõtmisest. Täiendus toetab ka direktiivide

artiklis 5 võrdõigusasutustele ettenähtud

edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa

võrdsuslõime ja erimeetmete laiemale ja

asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi

seadusega juba kohustatud osapoolte tõhusamale

tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete

aspektidega.

34. 9. Eelnõu kohaselt paragrahvi 16 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) võtab tarvitusele meetmeid diskrimineerimise ennetamiseks ning võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, arvestades seejuures

põimdiskrimineerimisest tulenevaid erilisi ebasoodsaid olukordi;“

Ettepanek: Jätta see säte eelnõust väja ja säilitada olemasolev sõnastus.

Põhjendus: Kehtivas seaduses toodud kohustusele lisatakse põimdiskrimineerimise

arvestamise nõue, mille sisu on aga ebaselge. Selline aktivism võib kohustatud

isikutele ja kogu ühiskonnale kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi, mille mõjusid ei

ole seletuskirjas hinnatud. Direktiivid seda ei nõua.

Mittearvestatud. Direktiivide artikli 5 lõike 2

kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et

võrdõigusasutusel oleks volitus võtta ennetamise

ja edendamise meetmeid ja et nende tegevuste

läbiviimisel võiksid võrdõigusasutused võtta

arvesse ka spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi, mis

tulenevad intersektsionaalsest

diskrimineerimisest (eelnõus kasutatakse vastena

põimdiskrimineerimise terminit).

35. 10. Eelnõu kohaselt paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi

täiendatakse lõikega

2 järgmises sõnastuses:

„(2) Vabariigi Valitsus, valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning selle

asutus teavitavad voliniku nõudmisel teda hiljemalt kolme kuu möödumisel

käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel tehtud ettepaneku või sama lõike

Mittearvestatud. Eelnõu kohaselt peab volinikku

ettepaneku või soovituse arvesse võtmisest eraldi

teavitama vaid juhul, kui volinik seda nõuab. See

võib olla vajalik ettepanekute ja soovituste puhul,

mille volinik on teinud väljaspool tavapärast

õigusloome- või strateegilise arengudokumendi

loomise protsessi. Kui volinik saab piisava

tagasiside ettepanekule või soovitusele

punkti 51 alusel antud soovituse saamisest sellest, kuidas ettepanekut või soovitust

on arvesse võetud, ja teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks.

Ettepanek: Jätta see säte eelnõust välja.

Põhjendus: Säte puudutab voliniku ettepanekuid ja soovitusi riigi- ja KOV asutuste

õigusaktide ja arengudokumentide kohta, mida tavapäraselt esitatakse eelnõude

kooskõlastamise käigus või saadetakse ametliku kirjana, millele vastamine on riigi

reguleeritud. Kõik kooskõlastusringile saabunud ettepanekud ja soovitused

koondatakse ühtsesse tabelisse. Ei ole kuidagi põhjendatud tõsta volinikku teiste

riiklike institutsioonide ja asutuste, sh õiguskantsleri kõrval eriliselt esile ja panna

riigi- ja KOV asutustele lisakohustusi voliniku ettepanekutele ja soovitustele eraldi

vastamiseks. Ka direktiivid seda otseselt ei nõua.

tavapärase poliitikakujundamise protsessi

käigus, ei ole tal ka põhjust eraldi teavitamist

nõuda.

36. 11. Eelnõu kohaselt paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna

„diskrimineerimisele“ sõnadega „või edendamiskohustuse rikkumisele“

Ettepanek: jätta muudatus eelnõust välja Põhjendus: volinik peaks piirduma

diskrimineeritud isikute õiguste kaitsega, nagu see on olnud siiani.

Mittearvestatud. Täiendus toetab direktiivide

artiklis 5 võrdõigusasutustele ettenähtud

edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa

võrdsuslõime ja erimeetmete laiemale ja

asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi

seadusega juba kohustatud osapoolte tõhusamale

tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete

aspektidega. Ning kuigi seni ei ole volinikul

olnud otsest ülesannet anda arvamusi ka

edendamiskohustuse rikkumise kohta, on tal

kehtiva VõrdKS § 16 p 1 kohaselt ka seni olnud

ülesanne jälgida VõrdKS ja SoVS nõuete täitmist

ning nõustada ja teavitada Vabariigi Valitsust ja

valitsusasutusi ning kohaliku omavalitsuse

üksuste asutusi nende seaduste rakendamise

küsimuses.

37. 12. Eelnõu kohaselt täiendatakse paragrahvi 17 lõikega 31 järgmises sõnastuses: Mittearvestatud. Täiendus toetab direktiivide

artiklis 5 võrdõigusasutustele ettenähtud

edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa

„(31) Arvamuse andmise menetluse käigus võib volinik anda avalduse aluseks

olevas olukorras võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või

edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale isikule informatsiooni arvamuse

taotleja kirjaliku nõusolekuta üksnes avalduse sisu kohta ja viisil, mis ei võimalda

tuvastada arvamuse taotleja isikut.“

Ettepanek: jätta välja sõnad “või edendamiskohustuse täitmise”

Põhjendus: volinik peaks piirduma diskrimineeritud isikute õiguste kaitsega, nagu

see on olnud siiani.

võrdsuslõime ja erimeetmete laiemale ja

asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi

seadusega juba kohustatud osapoolte tõhusamale

tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete

aspektidega.

38. 13. Eelnõu kohaselt paragrahvi 17 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„(4) Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kellel

võib olla diskrimineerimisjuhtumi asjaolude või edendamiskohustuse võimaliku

rikkumise kohta vajalikku 5 informatsiooni. Volinikul on õigus nõuda kirjalikke

seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta ja dokumentide või nende

koopiate esitamist tema määratud mõistliku tähtaja jooksul, samuti teha asjaolude

väljaselgitamiseks kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavaid

isikuid, teha järelepärimisi riiklikes registrites ning teha teabe saamiseks koostööd

järelevalve- ja muude asutustega. Teavet on õigus saada ka töötajale arvutatud,

makstud või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ja muude hüvede

kohta.

(6) Omal algatusel antud arvamuse puhul või arvamuse taotleja kirjalikul

nõusolekul edastab volinik arvamuse isikule, kes vastutab võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks

olevas olukorras.“

Ettepanek: jätta lõikest 4 välja sõnad “või edendamiskohustuse võimaliku

rikkumise” ja lõikest 6 sõnad “või edendamiskohustuse täitmise”.

Mittearvestatud. Täiendus toetab direktiivide

artiklis 5 võrdõigusasutustele ettenähtud

edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa

võrdsuslõime ja erimeetmete laiemale ja

asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi

seadusega juba kohustatud osapoolte tõhusamale

tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete

aspektidega.

Põhjendus: volinik peaks piirduma diskrimineeritud isikute õiguste kaitsega, nagu

see on olnud siiani.

39. 14. Eelnõu kohaselt paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises

sõnastuses:

„(7) Kui see on asjakohane, esitab volinik koos arvamusega ettepanekud

rikkumise heastamiseks ja edasiste rikkumiste ennetamiseks. Isik, kes vastutab

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest

arvamuse aluseks olevas olukorras, peab kolme kuu jooksul alates ettepanekute

saamisest andma volinikule teavet nende täitmise kohta.

Ettepanek: jätta välja sõnad “või edendamiskohustuse täitmise”

Põhjendus: volinik peaks piirduma diskrimineeritud isikute õiguste kaitsega, nagu

see on olnud siiani.

Mittearvestatud. Täiendus toetab direktiivide

artiklis 5 võrdõigusasutustele ettenähtud

edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa

võrdsuslõime ja erimeetmete laiemale ja

asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi

seadusega juba kohustatud osapoolte tõhusamale

tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete

aspektidega.

40. Loodame, et saate meie ettepanekuid arvesse võtta eelnõu lõppversiooni

kujundamisel.

Teadmiseks võetud.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

41. ENUT toetab ja tervitab kõnealust seaduseelnõu ning leiab, et tegemist on vajaliku

edasiminekuga võrdsuse edendamist käsitlevates Eestis õigusaktides. Eelkõige

tervitame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku (edaspidi

võrdõigusvolinik või volinik) ülesannete ja sekkumisvormide mitmekesistamist.

Diskrimineerimisohvri kohtus esindamise õiguse andmist volinikule on

võrdõiguslikkuse eest seisvad huvikaitseorganisatsioonid oodanud kaua.

Olukorras, kus Eestis on vähe kohtuasju, mis puudutavad SoVS-i ja VõrdKS-i

tõlgendamist ja rakendamist2, on hädavajalik, et võrdõigusvolinik võtab

Teadmiseks võetud.

2 Sepper, M.-L (2024), Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse rakendamine. Kohtute ja võrdõigusvoliniku praktika analüüs. Veebis kättesaadav:

https://www.praxis.ee/uploads/2025/01/SoVS%20ja%20V%C3%B5rdKS%20rakendamise%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf.

diskrimineerimise ohvrite abistamisel aktiivsema rolli kas ohvri esindaja või

nõustajana nagu näeb ette eelnõu § 1 punkt 10.

Väga vajalikud on ka muudatused, mille eesmärk on tagada võrdõigusvoliniku

sõltumatus ning see, et volinikuks nimetatakse valdkonna tunnustatud ekspert.

Toetame sätteid, mis kirjutavad voliniku kandidaadile ette kõrgemad erialased

nõudmised ning annavad voliniku ametisse nimetamise õiguse Vabariigi

Valitsusele.

Kauaoodatud lisandus VõrdKS-i on ka põimdiskrimineerimise mõiste, mis võtab

arvesse inimese mitme karakteristiku ehk tunnusega seoses kogetud ebavõrdse

kohtlemise kogemused, mis on teaduskirjanduses laialdaselt käsitletud, mida aga

Eesti õigus seni ei reguleerinud.

42. Eelnõust loeme välja läbiva soovi, et võrdõigusvolinikul oleks rohkem ülesandeid

ja õigusi ning et ta teeks rohkem kui seni. Näiteks uus on see, et volinik peab iga

nelja aasta kohta avaldama aruande ja soovitused soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja struktuursete probleemide kohta.

Uudne on ka see, et volinik peab koostama nelja-aastase tööprogrammi ning tal on

võimalus läbi viia siduva arvamusega lõppev menetlus. Need lisandused VõrdKS-i

on meie silmis vajalikud. Tunneme aga muret, kas voliniku ülesandeid laiendades

ja talle esitatud nõudmisi tõstes lisandub ikka voliniku kantselei eelarvesse vajalik

rahaline ressurss. Alates voliniku institutsiooni loomisest aastal 2005 on asutus

vaevelnud alarahastuse käes. Sellele probleemile, mis mõjutab nii voliniku

kantselei töö efektiivsust kui ka sõltumatust, on osutanud läbi aastate mitmed Eesti

huvikaitseorganisatsioonid3 ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid, nagu

CEDAW komitee4, ECRI5 ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik6. Eelnõuga

Selgitame. Eelnõu seletuskirjas esitatud voliniku

lisaressursivajadus lähtub voliniku hinnangust.

3 Näiteks võrdse kohtlemise võrgustiku 2021. aasta ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks. Veebis kättesaadav:

https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/UPR-EST-uus.pdf. 4 Committee on the Elimination of Discrimination against Women (2024, Concluding observations on the seventh periodic report of Estonia. Veebis kättesaadav:

https://docs.un.org/en/CEDAW/C/EST/CO/7. 5 ECRI (2015) Report on Estonia (5th monitoring cycle), 16.06.2015. Veebis kättesaadav: https://rm.coe.int/fifth-report-on-estonia-estonian-translation-/16808b56f2. 6 Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Dunja Mijatovići raport 11.–15. juunini 2018 toimunud Eesti visiidi kohta. Veebis kättesaadav: https://rm.coe.int/euroopa-noukogu-

inimoiguste-voliniku-dunja-mijatovici-raport-11-15-juu/16808de6a3.

Eesti õigusesse ülevõetavate direktiivide üks olulistest eesmärkidest on tagada

võrdõigusasutuste sõltumatus ning tegevuseks vajalikud ressursid (vt direktiivi

2024/1499 artikkel 4 ja direktiivi 2024/1500 artikkel 4). Oleks kahetsusväärne, kui

Eesti puhul tähendaks direktiivide ülevõtmine võrdõigusvolinikule lisaülesandeid

ning veelgi suuremat ressursikitsikust.

Eelnõu seletuskiri sedastab, et volinikule lisanduvad eelnõuga uued ülesanded ning

selleks on ette nähtud ka „mõningane lisaressurss“. See on ebamäärane lubadus.

Soovitame koostöös võrdõigusvoliniku kantseleiga täpsemalt hinnata ressursi

mahtu, mida on vaja, et volinik saaks tõhusalt ja piisavas mahus täita kõiki oma

seadusjärgseid ülesandeid.

43. Alljärgnevalt on esitatud VõrdKS-i paragrahvide planeeritavad muudatused, mille

kohta meil on kommentaar või ettepanek.

§ 16¹. Voliniku poole pöördumine

(3) Volinik teavitab tema poole pöördunud isikut kümne tööpäeva jooksul

pöördumise kättesaamisest arvates järgnevast:

1) pöördumise esitaja kirjeldatud olukorda käsitlevad õigusaktid ja

õiguskaitsevahendid;

2) voliniku pädevus pöördumise aluseks olevas küsimuses, menetlustähtajad

ja muud menetluslikud aspektid;

3) pöördumisele kohaldatavad konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse

reeglid;

4) teistelt asutustelt või organisatsioonidelt psühholoogilise või muu

asjakohase toetuse saamise võimalused.

Leiame, et nii lühikese tähtaja seadmine voliniku kantseleile on liigselt koormav.

Teistele asutustele, sh sadade töötajatega suurtele ministeeriumidele, ei ole

üldjuhul kehtestatud nii lühikest tähtaega menetluslikes küsimustes. Kui soov on

tagada see, et pöördumise esitajale saab lühikese aja jooksul teatavaks, et tema

kaebus on kantseleis kätte saadud, piisab sellest, kui pöördujale saadetakse (e-

Mittearvestatud. Direktiivide artikkel 6 lg 3

punktis a on siiski ette nähtud, et ohvrite

abistamiseks teavitavad võrdõigusasutused neid

kõigepealt muuhulgas „õigusraamistikust, mille

hulka kuulub nõustamine vastavalt ohvri

konkreetsele olukorrale“. Seetõttu on asjakohane

ka eelnõukohases seaduses näha ette, et info

õigusaktide (ja õiguskaitsevahendite) kohta

lähtuks pöördumise esitaja kirjeldatud

olukorrast. Muud aspektid esialgses teavituses on

üldisemad, nagu ka arvamuse avaldaja seda

soovitab. Esialgse teavituse tähtaeg on

volinikuga eelnõu ettevalmistamise käigus läbi

räägitud.

kirjade puhul automaatne) kinnituskiri, milles on lühiülevaade voliniku

pädevusest, menetlustähtajad, pöördumisele kohaldatavad konfidentsiaalsuse ja

isikuandmete kaitse reeglid ning teistelt asutustelt või organisatsioonidelt

psühholoogilise või muu asjakohase toetuse saamise võimalused. Info ei peaks

olema pöördumise põhine, st see ei peaks nõudma pöördumise kohta õigusliku

(eel-)analüüsi valmimist 10 tööpäeva jooksul.

Direktiiv 2024/1499 artikkel 6 lg 2 sätestab küll sarnase nimistu nagu eelnõus,

kuid ei nõua liikmesriigilt, et asutus peaks pöördujale info just 10 tööpäeva jooksul

edastama. Soovitame, et kõnealuse tähtaja osas võiks ametis olev volinik ise öelda,

mis oleks mõistlik tähtaeg.

44. § 16 lg 5 Nõustamise saamiseks esitatud pöördumisele vastab volinik esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel pöördumisest.

Kui sätte mõte on see, et nõustamine peaks leidma aset ühe kuu jooksul, siis vajab

säte täpsemat sõnastamist. Praeguse sõnastuse korral on võimalik mõista, et piisab,

kui nõustamise soovile vastatakse kuu jooksul kirjaga, milles pakutakse välja

nõustamise aeg või küsitakse täpsustavaid küsimusi, kuid nõustamine ise ühe kuu

jooksul ei toimu.

Arvestatud, sõnastust täpsustatud.

45. § 17 lg 6

Omal algatusel antud arvamuse puhul või arvamuse taotleja kirjalikul

nõusolekul edastab volinik arvamuse isikule, kes vastutab võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse

aluseks olevas olukorras.“

Voliniku arvamuse andmisele eelneb uurimismenetlus, mille raames küsib volinik

vajadusel nii kaebuse esitajalt kui ka väidetavalt diskrimineerijalt selgitusi ja

dokumente, mille abil saab volinik hinnata, kas toimunud on diskrimineerimine.

Tegemist on haldusmenetlusega haldusmenetluse seaduse tähenduses. Kui

konkreetne isik on voliniku arvamuse andmise menetluse pooleks, peab ta ka

saama tutvuda menetluse tulemusel valmiva arvamusega, mis teda ju vahetult

puudutab. Siinses lõikes on aga sätestatud, et arvamus edastatakse vastustajale

Mittearvestatud. Kui arvamus puudutab

konkreetse tuvastatava isiku olukorda, peab tema

isikuandmeid sisaldava arvamuse edastamiseks

olema tema nõusolek. Vt ka AKI eelnõu kohta

esitatud arvamust.

vaid siis, kui arvamuse taotleja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Säte võib

olla sellises sõnastuses kehtiva õigusega vastuolus ja eksitav, st arvamuse taotlejal

ei peaks olema õigust vetostada arvamuse edastamist vastustajale. Sätte asemel

piisaks sellest, kui voliniku kantselei sisedokument, nt menetluskord vms, näeb

ette, et arvamuse taotlejale selgitatakse, et kui volinik alustab menetlust arvamuse

andmiseks, tähendab see ühtlasi seda, et arvamus edastatakse ka teisele

menetluspoolele.

46. § 19¹. (6) Volinik lõpetab siduva arvamuse andmise menetluse arvamust

andmata, kui:

1) pooled sõlmivad kompromissi või lepivad kokku siduva arvamuse

taotlemisest loobumises;

2) pool ei osale menetluses või teavitab volinikku siduva arvamuse

taotlemisest loobumisest.

Tervitame plaani anda volinikule õigus viia läbi siduva arvamusega menetlus, kui

pooled seda taotlevad. Leiame aga, et seadus ei peaks võimaldama pooltel oma

taotlusest taganeda. Arvestades, et õiguskantsleri puhul on perioodil 2004. a kuni

märts 2025 viidud vaid ühel korral7 lõpuni lepitusmenetlus, mis on sarnane

kavandatud voliniku siduva arvamuse menetlusele, st lepitusmenetluse

regulatsioon ei ole reaalsuses rakendunud, teeme ettepaneku loobuda poolte

võimalusest taganeda oma taotlusest siduva arvamuse saamiseks. Kui eelnõu

koostaja leiab, et loobumise võimalus peaks seaduses sisalduma, on võimalik

alternatiivselt ka täpsustada, millise menetlusliku etapini on võimalik taotlusest

taganeda (nt menetluse algetapis).

Mittearvestatud. Kuna voliniku siduva arvamuse

täitmine on pooltele õiguslikult kohustuslik

(eelnõukohane VõrdKS § 191 lg 7), kuid

jõustamismehhanismita eeldab siiski

vaidluspoolte heas tahtes tegutsemist, peab

pooltele jääma võimalus oma algsest nõusolekust

kuni siduva arvamuse andmiseni loobuda. Samas

jääb poolele, kes siiski soovib voliniku arvamust

vaidlusalases küsimuses saada, võimalus

pöörduda voliniku poole nö tavalise arvamuse

saamiseks VõrdKS § 17 alusel.

47. Kollektiivsete huvide kaitse

Seletuskirjas on sedastatud, et volinik on avaldanud soovi saada õiguse pöörduda

Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse diskrimineeritud isikute kollektiivseid huve

Mittearvestatud. Direktiivi ülevõtmisel on

liikmesriikidele jäetud valik, milliseid õiguseid

talle kohtumenetluses osalemiseks anda.

Eelnõukohaste muudatustega laieneksid voliniku

7 Sepper, M.-L (2025), Country report. Transposition and implementation at national level of Council Directives 2000/43 and 2000/78. Estonia. European network of legal

experts in gender equality and non-discrimination. Veebis kättesaadav: https://www.equalitylaw.eu/downloads/6396-estonia-country-report-non-discrimination-2025.

kahjustava tegevuse lõpetamiseks, sellisest tegevusest hoidumiseks ning tehtud

kahju hüvitamiseks. Toetame voliniku sellist ettepanekut.

Euroopa soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise õigusekspertide võrgustik on

soovitanud soolise võrdsuse valdkonnas strateegilise hagelemise võimaldamiseks

actio popularis tüüpi nõudeõigust ja kollektiivset huvide kaitset.8 Sama võrgustik

on teisal selgitanud, et actio popularis on väga kasulik vahend, mis lubab asutustel

tegutseda enda nimel avalikkuse huvides ilma et kindlaks oleks tehtud konkreetne

ohver, keda esindada. EL-is on 2024. aasta detsembri seisuga kollektiivse

esindushagi esitamise võimalus diskrimineerimise asjades lubatud 15 liikmesriigis:

Austrias, Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Luksemburgis,

Madalmaades, Maltal, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal,

Slovakkias ja Ungaris.9

Võrdõigusasutuste Euroopa Võrgustik Equinet on koostanud ülevaate

võrdõigusasutustest, kes kasutavad oma töös actio popularist ning leidnud, et on

terve rida elulisi situatsioone, milles diskrimineerimise vastu saab tulemuslikult

astuda just actio popularis abil, näiteks diskrimineerivate töökuulutuste või

värbamise kohta tehtud diskrimineerivate väljaütlemiste, samuti diskrimineerivate

algoritmide puhul.10

Lisaks seletuskirjas toodud ülevaatele viitame käesoleva aasta 1. jaanuaril

jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustele, eelkõige 49¹. peatükile

„Kollektiivsed esindushagid“, mille järgi on kollektiivse esindushagi menetlust

võimalik kasutada juhtudel, kus ettevõtjapoolne õigusnormide rikkumine on

kahjustanud või võib kahjustada võlaõigusseaduse tähenduses tarbijate või

isikuandmete kaitse seaduse tähenduses andmesubjektide kollektiivseid huve.

õigused juba kolmest võimalikust kahe võrra, mis

praegusega võrreldes on märkimisväärne

muutus. Volinikule lisaks kollektiivsete huvide

kaitseks kohtusse pöördumise õiguse andmine

eeldab põhjalikumat analüüsi, sh seepärast, et

taoliste hagide esitamise võimalus on Eesti

õiguses jätkuvalt väga piiratud, vähesed loodud

võimalused tulenevad EL õiguse nõuetest (st

sellise võimaluse loomine on EL õiguse kohaselt

neil juhtudel olnud kohustuslik) ning praktika

puudub. Seetõttu jäetakse taolise võimaluse

loomine kaalumiseks tulevikus.

8 Guerrero, M. (2020). Strategic litigation in EU gender equality law. European network of legal experts in

gender equality and non-discrimination, lk 106. Kättesaadav veebis: https://www.equalitylaw.eu/downloads/5123-strategic-litigation-in-eu-gender-equality-law-pdf-1-19-mb. 9 Chopin, I. ja Germaine, C. (2024). A comparative analysis of non-discrimination law in Europe 2024. European network of legal experts in gender equality and non-

discrimination, lk 103. Kättesaadav veebis: https://www.equalitylaw.eu/downloads/6276-a-comparative-analysis-of-non-discrimination-law-in-europe-2024. 10 Equality Law in Practice Working Group (2022). Equality Bodies working on cases without an identifiable

victim: Actio popularis. Equinet. Kättesaadav veebis: https://equineteurope.org/wp-content/uploads/2023/04/Action-Popularis-Discussion-Paper_Final.pdf.

48. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Teeme ettepaneku lisada avaliku teenistuse seadusesse säte, mis peataks

võrdõigusvoliniku ametiaja kulgemise ajaks, kui ta viibib emapuhkusel,

isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel sarnaselt ATS § 23 lõikega

4, mis annab sellise töö ja pereelu ühitamise garantii riigisekretärile, ministeeriumi

kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile.

Arvestatud osaliselt. Kuna eelnõukohase

seadusega tunnistatakse voliniku ametiaja säte

avaliku teenistuse seaduses (§ 23 lg 2 p 6)

kehtetuks, ei ole ettepaneku arvestamiseks ATSi

muutmine enam asjakohane. Vastav täiendus

tehakse VõrdKSi (§ 151 lg 5).

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Saadetud ühisarvamus võrdse kohtlemise võrgustiku raames (vt all).

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

49. Edastasite Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile (EVEA)

arvamuse avaldamiseks võrdse kohtlemise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on miinimumnõudeid sätestavate EL

direktiivide üle võtmisega Eesti õigusesse. Direktiivide kohaselt võivad

liikmesriigid kehtestada või säilitada ka sätteid, mis on soodsamad kui käesolevas

direktiivis sätestatud miinimumnõuded. EVEA hinnangul puudub vajadus selliste

sätete kehtestamiseks. Alljärgnevalt juhime tähelepanu mõnedele eelnõu

probleemidele ja esitame oma seisukohad.

Teadmiseks võetud.

50. 1. Eelnõu kohaselt loetakse diskrimineerimiseks ka põimdiskrimineerimine.

Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise erivorm, mille puhul isikut

koheldakse halvemini või ta on ebasoodsamas olukorras kahe või enama võrdse

kohtlemise seaduses nimetatud või soolise võrdõiguslikkuse seadusega kaitstud

tunnuse tõttu ja nende tunnuste mõju isiku kohtlemisele või olukorrale on

omavahel eraldamatult põimunud. EVEA arvates ei ole vaja sätestada eraldiseisva

diskrimineerimise liigina sellist kokku põimitud diskrimineerimist. Mõlemat

diskrimineerimist reguleerivat seadust saab kohaldada samaaegselt ja uue mõiste

sissetoomine pigem vähendab õigusselgust.

Mittearvestatud. VõrdKS § 3 lõiked 2-4

võimaldavad diskrimineerimist tuvastada vaid

ühe või teise konkreetse, VõrdKS § 1 lõikes 1

nimetatud tunnusega seoses. Sarnane

regulatsioon on SoVSis. Selline regulatsioon

võimaldab küll tuvastada diskrimineerimise

samaaegselt ka mitme eri tunnuse alusel, kuid ei

võimalda tuvastada diskrimineerimist olukorras,

kus toimunut ei saa pidada diskrimineerimiseks

ühe või teise tunnuse alusel eraldiseisvalt, kuid

see on leidnud aset kahe või enama tunnuse

koosmõju tõttu. Näiteks, kui töökohas

kehtestatakse nägu katvate rõivaste kandmise

keeld, siis on sellisel keelul eelkõige negatiivne

mõju konservatiivsematest kogukondadest

mosleminaiste selles organisatsioonis töötamise

võimalustele (st soo ja usuliste veendumuste

kombineerumine), samas kui eraldi ei oleks

võimalik tuvastada ei soo ega usuliste

veendumuste tõttu diskrimineerimist, kuna

teistele naistele ega moslemi meestele sellisel

keelul samasugust negatiivset mõju ei oleks.

Termini tähendust ja selle Eesti õigusesse

toomise vajadust on pikemalt selgitatud eelnõu

seletuskirjas.

Põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon on

direktiivide ülevõtmise kontekstis vajalik seoses

volinikule direktiivide artikli 5 lõike 2 alusel

pandava kohustusega võtta asjakohastel juhtudel

arvesse põimdiskrimineerimisest tulenevaid

spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi (eelnõukohane

VõrdKS § 16 lg 1 p 9).

51. 2. Eelnõus sätestatakse, et voliniku ja tema kantselei eelarve määramisel lähtutakse

vajadusest tagada voliniku institutsiooni iseseisvus ning eelarve stabiilsus ja

piisavus kõigi tema pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Eesti

seadustes ei ole kombeks selliseid deklaratsioone sätestada. Piisab sellest, et

seaduse kohaselt on volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb

iseseisvalt.

Mittearvestatud. Direktiivide artikkel 3 kohaselt

peavad liikmesriigid võtma meetmeid tagamaks,

et võrdõigusasutused on sõltumatud ja vabad

välisest mõjust. Direktiivide artikkel 4 kohustab

liikmesriike tagama, et igal võrdõigusasutusel

oleksid piisav inim- ja rahaline ressurss ning

tehnilised vahendid kõigi oma ülesannete

tõhusaks täitmiseks ja pädevuse tõhusaks

kasutamiseks kõigi võrdse kohtlemise

direktiivides reguleeritud tunnuste ja

valdkondade puhul. Direktiivide

põhjenduspunktides (2024/1499 – pp 22,

2024/1500 – pp 21) rõhutatakse ka rahaliste

vahendite stabiilsuse olulisust.

52. 3. Seadusesse kavatsetakse lisada säte, mille järgi korraldab konkursi valdkonna

eest vastutava ministri moodustatud voliniku valimise komisjon. Voliniku valimise

komisjoni koosseisust vähemalt poole moodustavad võrdse kohtlemise või soolise

võrdõiguslikkuse valdkonna eksperdid ja selliste kodanikuühenduste esindajad,

millel on põhikirjalisest eesmärgist tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu

ning toetada võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Siin on

probleemiks, et ühelt poolt on kodanikuühendused defineerimata õigusmõiste,

millel on liiga lai ulatus ja teiselt poolt on lähtumine põhikirjalisest eesmärgist

liiga erapoolik või suisa ideoloogiline. Kindlasti peaksid sinna komisjoni kuuluma

mõned üleriigiliste ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, sealhulgas väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate esindaja.

Arvestatud osaliselt. Kodanikuühenduse termin

asendatud eelnõus vabaühenduse terminiga,

mida kasutatakse nii Sidusa Eesti arengukava

2030-s kui vastava esindusorganisatsiooni

(Vabaühenduste Liit) nimes. Vabaühenduste Liit

defineerib vabaühendust kui

mittetulundusühendust, mille tegevus ja

administratsioon on avalikust võimust ja

äriettevõtetest sõltumatud. Vabaühenduste hulka

kuuluvad seltsingud, mittetulundusühingud,

sihtasutused ja nende katusorganisatsioonid

juhul, kui nad pole asutatud avaliku võimu või

äriettevõtte poolt selleks, et täita nende poolt

määratletud ülesannet. Diskrimineerimine on nii

põhiseaduse kui soolise võrdõiguslikkuse

seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega keelatud,

võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine vastavate seadustega sätestatud

kohustused. Seetõttu on asjakohatu nimetada

taolisi põhikirjalisi eesmärke erapoolikuks või

ideoloogiliseks. Viidatud organisatsioonides

tegutsevad valdkondlikud eksperdid ja/või on

tegemist nende ühiskonnarühmade esindus- ja

huvikaitseorganisatsioonidega, kelle õiguste

kaitsel volinik tegutseb. Seetõttu on asjakohane,

et taolised ühendused osalevad ka voliniku

valimisel. Ettevõtlusorganisatsioonide esindajate

kaasamise eesmärk ja põhjendatus voliniku

valiku protsessi jääb märkusest ebaselgeks.

53. 4. Volinikule seatakse eelnõus kõrghariduse omamise nõue. EVEA hinnangul on

voliniku ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks oluline, et isik oleks omandanud

magistrikraadi õiguse õppesuunal.

Arvestatud osaliselt. Sätet on täiendatud selliselt,

et volinikul peab olema vähemalt magistrikraad.

Õigusteaduse magistrikraadi nõue oleks

põhjendamatult kitsendav – mitmetel volinikuna

tegutsenutel ei ole olnud akadeemilist õigusalast

kõrgharidust. Piisav on, kui vajalikud erialased

teadmised ja oskused on tagatud voliniku

kantselei koosseisus.

54. 5. Eelnõu kohaselt nõustab ja abistab volinik isikuid haldus- või kohtumenetluses

diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, samuti osaleb menetluses isiku,

kes leiab, et teda on diskrimineeritud, esindajana. Eelnõust ei selgu, kas need

ülesanded on voliniku õigus või kohustus. Kohustuse korral katab esindusõigus ka

nõustamise ja abistamise kaebuste esitamisel. Kui aga on tegemist voliniku

kaalutlusõigusega, siis on eelnõus sätestamata kriteeriumid, millistel juhtudel on

volinikul võimalik keelduda isiku esindamisest haldus- või kohtlusmenetluses ning

piirduda ainult nõustamise ja abistamisega kaebuste esitamisel. Ka ei selgu

eelnõust üheselt, kas volinik peab neid ülesandeid täitma isiklikult. Seaduses on

ainult sõnastatud, et volinikku teenindab kantselei. Kindlasti ei ole korrektne

selline õiguslik lahendus, mille kohaselt ilma õigusteaduse magistrikraadita

volinikult nõutakse isikute esindamist kohtus. Kohtumenetluse reeglitest tulenevalt

saab ta seda ülesannet täita ainult kasutades volitatud isikut, kes omab õigusalast

magistrikraadi.

Selgitame. VõrdKS §-s 16 on sätestatud voliniku

pädevus, st loetletud tema kui institutsiooni

võimupiiresse jäävad tegevused.

Esindamispädevuse kasutamise kohta on

seletuskirjas märgitud, et menetluses esindajana

osalemise vajalikkuse üle otsustab volinik,

lähtudes näiteks sarnaste juhtumite arvukusest,

juhtumi raskusest ja/või õigusliku selguse

väljaselgitamise vajadusest mingis küsimuses.

Voliniku kui institutsiooni pädevuses olevaid

ülesandeid täidab volinik teda teenindava

kantselei kaasabil. Nagu seletuskirjas selgitatud,

võib TsMS § 218 lg 1 punkti 2 (sarnane HKMS §

32 lg 1 p 2) alusel lepinguliseks esindajaks olla

volinik, kui tal on nõutav õigusalane

kvalifikatsioon, või vastavat haridusnõuet täitev

kantselei ametnik. Samuti võib volinikule antud

esindusõiguse vajaduse korral edasi anda

advokaadile (TsMS § 222 lg 1 p 9, TsMS § 218

lg 1 p 1).

55. 6. Seadust täiendatakse uue ülesandega, mille kohaselt annab volinik lisaks

võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta arvamusi ka võrdse kohtlemise

edendamiskohustuse rikkumise kohta. Kehtiva seaduse järgi peab näiteks tööandja

võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendama vajalikke meetmeid, et

kaitsta töötajat diskrimineerimise eest ning teavitama töötajat sobival viisil

käesolevas seaduses sätestatud õigustest ja kohustustest. Haridus- ja

teadusasutused, koolitust korraldavad muud asutused ja isikud arvestavad õppesisu

määramisel ja õppetöö korralduses vajadust edendada võrdse kohtlemise

põhimõtet. Samuti peab Iga ministeerium jälgima oma valitsemisala piires

käesoleva seaduse nõuete täitmist ning tegema koostööd teiste isikute ja asutustega

võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel. Kui eelpoolnimetatud isikutel ja

asutustel on suur autonoomia ja valikuvõimalus, kuidas võrdset kohtlemist

edendada, siis on väga keeruline tuvastada edendamiskohustuse rikkumist. See

muutuks voliniku suvaõiguseks. Samuti ei ole sellisel arvamusel praktilist

tähendust erinevalt arvamusest diskrimineerimise tuvastamise kohta, mida saab

kasutada tõendina erinevates vaidluste lahendamise menetlustes.

Selgitame. Kuigi kohustatud isikutel on teatav

otsustus- ja tegutsemisruum kohustuste täitmisel,

on volinikul sõltumatu eksperdi ja riikliku

institutsioonina siiski seaduse kohane pädevus

hinnata, kas ja kuidas (sh kas seaduse eesmärki ja

nõudeid silmas pidades) neid kohustusi

täidetakse. Ka kehtiva VõrdKS § 16 p 1 kohaselt

jälgib volinik VõrdKS ja SoVS nõuete täitmist.

Voliniku arvamusel on ka praktiline väärtus

edendamiskohustuse täitmise kontrolli puhul.

Nagu seletuskirjas märgitud, toetab uus pädevus

direktiivide artiklis 5 võrdõigusasutustele

ettenähtud edendamispädevuse rakendamist,

aidates kaasa võrdsuslõime ja erimeetmete

laiemale ja asjatundlikumale kasutuselevõtule

ning seeläbi seadusega juba kohustatud osapoolte

tõhusamale tegutsemisele diskrimineerimise

struktuursete aspektidega. Sama eesmärki

kannavad ka kehtiva VõrdKS § 16 punktides 5 ja

6 sätestatud ülesanded ning mitmed eelnõuga

samasse lõikesse lisatavad punktid (p 11 ja p 51,

samuti eelnõuga lisatav § 16 lg 2.

Edendamiskohustuse täitmise seire tõhustamine

suurendab eeldatavalt kohustatud isikute

motivatsiooni neid kohustusi täita.

56. 7. Diskrimineerimisvaidluste lahendamiseks sätestatakse voliniku jaoks uus

pädevus, mis võimaldab tal anda tema poole selleks ühiselt pöördunud

vaidluspooltele siduva arvamuse võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta.

Selgitame. Eelnõukohase seaduse § 191 lg 3 näeb

ette, et siduva arvamuse andmisel koheldakse

diskrimineerimisvaidluse pooli võrdsena ning

Eelnõus on jäetud reguleerimata, kas sellise arvamuse andmisel kaasatakse

vaidluspooli ja kuidas sellisel juhul toimub nende osalemine vastavas menetluses.

Samuti puudub selgus selles osas, milline on selle siduva arvamuse õiguslik

tähendus. Eelnõust ei ole võimalik aru saada, kas siduva arvamuse peaks saama

esitada ka kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

mõlemale poolele antakse võimalus avaldada

oma seisukoht. See tähendab, et arvamuse

andmisel kaasatakse vaidluspooli selleks, et nad

saaksid oma seisukohti avaldada. Seletuskirjas

on ka eraldi märgitud, et mõlemad pooled saavad

avaldusele lisada omapoolse kirjelduse vaidluse

aluseks olevast olukorrast. Siduva arvamuse

andmisel ei kohalda volinik ka VõrdKS ja SoVS

sätteid, mis muudel juhtudel näevad ette

diskrimineerimisvaidluste lahendamisel ette, et

kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, keeldub

tõendamast, et ta ei ole rikkunud võrdse

kohtlemise põhimõtet, võrdsustatakse

keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.

Eelnõukohase VõrdKS § 191 lg 7 näeb ette, et

siduv arvamus on vaidluspooltele täitmiseks

kohustuslik. Seletuskirjas selgitatakse, et see

tähendab, et kui vaidluspooled on usaldanud

diskrimineerimise asetleidmise tuvastamise

volinikule ning volinik ei ole olnud sunnitud

seaduses ettenähtud tingimuste täitumise tõttu

menetlust arvamust andmata lõpetama (nii

pooltel ühiselt kui kummalgi poolel on

eelnõukohasest seadusest lähtuvalt mitmeid

võimalusi sellist lõpetamist oma tegevusega

põhjustada), tuleb pooltel voliniku hinnangut

aktsepteerida. Samuti tähendab see, et kui volinik

on esitanud arvamuses ettepanekud

(diskrimineeriva) olukorra muutmiseks ja/või

tulevaste rikkumiste ennetamiseks, peab SoVSi

või VõrdKSi nõudeid rikkunud pool voliniku

ettepanekutest lähtuvalt ka käituma. Võttes

arvesse, et volinik saab siduva arvamuse anda

vaid juhul, kui kumbki pool seda oma

käitumisega ei takista, võib eeldada, et

kohustatud pool ettepanekuid arvestab. Samas

nähakse lõike 7 teises lauses ette ka kohustus

volinikku ettepanekute järgimisest teavitada

hiljemalt ühe kuu möödumisel täitmiseks antud

tähtaja möödumisest. Kui selgub, et ettepanekuid

ei ole siiski arvestatud ja selleks ei ole ka

objektiivseid põhjuseid, võib volinik otsustada

näiteks toetada diskrimineerimise ohvrit samas

asjas kohtusse pöördumisel (sh esindajana).

57. 8. Kui volinik teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutusele, samuti

kohaliku omavalitsuse üksusele ning selle asutusele lisaks õigusaktide muutmisele

ka õigusaktide eelnõude kohta, siis tagasiside andmine volinikule peaks käima

üldises korras. Puudub mõjuv põhjus ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes teiste

isikutega, kes samuti osalevad õigusloome protsessis ja edastavad oma arvamusi

ning ettepanekuid eelnõude infosüsteemis.

Selgitame. Eelnõu kohaselt peab volinikku

ettepaneku või soovituse arvesse võtmisest eraldi

teavitama vaid juhul, kui volinik seda nõuab. See

võib olla vajalik ettepanekute ja soovituste puhul,

mille volinik on teinud väljaspool tavapärast

õigusloome- või strateegilise arengudokumendi

loomise protsessi. Kui volinik saab piisava

tagasiside ettepanekule või soovitusele

tavapärase poliitikakujundamise protsessi

käigus, ei ole tal ka põhjust eraldi teavitamist

nõuda.

Feministeerium

Saadetud ühisarvamus võrdse kohtlemise võrgustiku raames (vt all).

Haridus- ja Teadusministeerium

58. Esitasite kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks võrdse kohtlemise seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega.

Eelnõu paragrahvi 151 lõikes 3 sätestatakse volinikuna tegutsevale ja seega ka

volinikuks kandideerivale isikule üldised teovõimet, kodakondsust, haridust,

keeleoskust ja juhtimiskogemust puudutavad nõuded ning ka spetsiifilised

valdkondlike teadmiste ja kogemuste nõuded. Volinikuna tegutsev isik peab

paragrahvi 151 lõike 3 punkti 2 järgi olema omandanud kõrghariduse või sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses

või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

Arvestades volinikule seadusega antud tööülesandeid palume kaaluda kuivõrd on

vastavad pädevused saavutatavad bakalaureusekraadi või sellele vastava

kvalifikatsiooni omandamisega. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard” lisaga 1 on kehtestatud kõrgharidustaseme õppe

õpiväljundid. Võttes arvesse voliniku tööülesannete komplekssust saavutatakse

vajalikud pädevused pigem magistriõppe lõpetamisel.

Sel põhjusel teeme ettepaneku muuta eelnõu paragrahvi 151 lõike 3 punkti 2,

kehtestades volinikuna tegutseva isiku haridusnõudeks vähemalt riiklikult

tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi

haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi

kvalifikatsiooni.

Arvestatud, eelnõu vastavalt ettepanekule

muudetud.

Justiits- ja Digiministeerium

59. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiits- ja

Digiministeeriumile kooskõlastamiseks võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja

Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõu § 1 p 11 (VõrdKS § 16 p 22) – sättega lisatakse soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise voliniku (edaspidi volinik) pädevuste loetellu tsiviil- ja

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

halduskohtumenetluses eksperdina arvamuse andmine. Märgime, et

eksperdiarvamuse küsib ja ekspertiisi määrab kohus, vt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 293, 294. Palume see seletuskirjas selgemini välja tuua, et ei

jääks eksitavat muljet, justkui oleks tegemist iseseisva kohtumenetluses osalemise

ja arvamuse andmise alusega, st justkui säte sisaldaks selles küsimuses

kohtumenetluse normi. Eksperdiarvamuse regulatsioon asub TsMS 32. ptk-s.

Menetlusõigus ei takistanud ka varem voliniku eksperdiks määramist ega volinikul

tsiviilkohtumenetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastava lepingulise esindajana või

TsMS § 228 alusel nõustajana osalemist, millega eelnõu samuti tegeleb. Palume

seletuskirja täiendada.

60. 2. Eelnõu § 1 p 25 (VõrdKS §17 lg 4) – eelnõuga muudetakse ja sõnastatakse säte

järgmiselt:

„(4) Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kellel

võib olla diskrimineerimisjuhtumi asjaolude või edendamiskohustuse võimaliku

rikkumise kohta vajalikku informatsiooni. Volinikul on õigus nõuda kirjalikke

seletusi võimaliku diskrimineerimise asjaolude kohta ja dokumentide või nende

koopiate esitamist tema määratud mõistliku tähtaja jooksul, samuti teha asjaolude

väljaselgitamiseks kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavaid

isikuid, teha järelepärimisi riiklikes registrites ning teha teabe saamiseks koostööd

järelevalve- ja muude asutustega. Teavet on õigus saada ka töötajale arvutatud,

makstud või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ja muude hüvede

kohta.“

Esitame sätte kohta kolm tähelepanekut.

Esiteks, seletuskirjast ei nähtu, miks on vaja laiendada voliniku pädevust, andes

talle õiguse teha järelepärimisi riiklikes registrites. Haldusmenetluse seadus sellist

meedet ette ei näe, samuti ei tulene see otseselt ülevõetavast direktiivist. Volituste

laiendamine eeldab asjakohaseid põhjendusi ja praktilist vajadust, praeguses

seletuskirjas ei ole põhjendused piisavad. Kui volituse laiendamine on vajalik,

palume seletuskirja täiendada.

Esimese tähelepanekuga seoses on seletuskirja

lisatud selgitus. Riiklikes andmekogudes

järelepärimiste tegemise õigus antakse volinikule

eelkõige selleks, et volinik ei koormaks arvamuse

aluseks olevas olukorras võrdse kohtlemise

põhimõtte täitmise eest vastutavat isikut (nt

tööandja) selliste andmete või dokumentide

küsimisega, mille isik on riigile juba andnud.

Teise tähelepanekuga seoses märgime, et

voliniku teabe saamise õigus hõlmab andmeid

töötajale arvutatud, makstud või maksmisele

kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ning muude

hüvede kohta ka juba kehtivas seaduses. Õigus

on vajalik selleks, et volinik saaks anda arvamusi

võrdse kohtlemise põhimõtte täitmise kohta töö

tasustamisel (VõrdKS § 2 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ning

SoVS § 6 lg 2 p 3). Seletuskirja on täiendatud.

Kolmanda tähelepanekuga seoses märgime, et

eelnõu on täiendatud, lisades eelnõukohase

VõrdKSi § 16 lõike 9, milles nähakse ette, et

volinik säilitab nt nõustamise, arvamuse andmise

Teiseks ei nähtu seletuskirjast, miks on vaja voliniku volitusi laiendada

maksusaladuse osas. Ei selgu ka see, kellelt neid andmeid pärima hakatakse, kellel

on kohustus neid andmeid volinikule väljastada. Palume seletuskirja täiendada ka

selle kohta.

Kolmandaks on eelnõus reguleerimata, kui kaua säilitatakse uurimise käigus

saadud andmed. Seda ei reguleeri ka kehtiv VõrdKS. Palume eelnõu vastavalt

täiendada.

ja esindamise ülesannete täitmise käigus talle

antud isikuandmeid ja neid sisaldavaid

dokumente nii kaua ühe aasta pärast ülesannete,

mille jaoks neid andmeid vajatakse, täitmist.

Tema poole pöördunud või muude asjasse

puutuvate isikute huvides või avalikes huvides

võib volinik isikuandmeid ja neid sisaldavaid

dokumente säilitada kuni viis aastat pärast

ülesande täitmist. Sättega täpsustatakse ka

anonüümimise või kustutamise aeg.

61. 3. Eelnõu § 1 p 13 ja 35 (VõrdKS § 16 lg 31, § 191) – eelnõuga luuakse voliniku

siduva arvamuse institutsioon. Eelnõust ja seletuskirjast jääb mulje, justkui

voliniku arvamus oleks õiguslikult siduv ja nii on ka seletuskirjas mitmes kohas

sõnaselgelt öeldud. Siiski, tegemist on pigem sellise moraalselt siduva

arvamusega, arvamuse täitmise eelduseks on poolte heas usus tegutsemine.

Eelnõuga ei nähta ette arvamuse täidetavaks tunnistamise regulatsiooni, arvamuse

kohtus vaidlustamise võimalust ega ka täitedokumendi regulatsiooni. Seega on

„siduvus“ ja „õiguslik siduvus“, millest eelnõu ja seletuskiri räägivad, eksitavad

ning loodava dokumendi õiguslik tähendus on ebamäärane.

Palume seletuskirjas uue dokumendi õiguslik tähendus selgelt välja tuua (vt nt SK

lk 38). Õigusselguse kaalutlusel tasuks kaaluda ka dokumendi nimetuse muutmist.

Eelnõu kohase VõrdKS § 191 lg 6 selgitustes (SK lk 27) on lause: „[..] erinevalt

TsMSi alusel toimuvast vahekohtumenetlusest volinik kompromissi oma

arvamusena ei kinnita.“ See lause ei ole mõistetav. Esiteks, TsMSis on reguleeritud

küll vahekohtumenetluse üldised põhimõtted, aga vahekohtumenetlus toimub

konkreetse vahekohtu reglemendi alusel. Teiselt poolt on TsMSis küll

kompromissi regulatsioon vahekohtumenetluses, aga vahekohus kompromissi ei

kinnita, nagu SK-s viidatakse, vaid vahekohus vormistab kompromissi vahekohtu

otsusena, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega, vt TsMS §

744 lg 1.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja parandatud ja

täiendatud. Eelnõus jäädakse siiski „siduva

arvamuse“ termini juurde.

VõrdKS § 191 lg 8 selgitusi lugedes (SK lk 27) võib jääda mulje, et kohtusse

pöördumise korral on siduval arvamusel ette kindlaksmääratud jõud ja soovitud

tulemus on vaid vormistamise küsimus. Palume seletuskirjas selgitada, et see

dokument on kohtumenetluses tõend. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma siseveendumuse kohaselt.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole

kokku leppinud teisiti. Ühisest soovist voliniku arvamus saada ei saa järeldada

kokkulepet TsMS § 232 lg 2 tähenduses.

62. 4. Eelnõu § 1 p 43 (VõrKS § 23) – sätte selgituses (SK lk 29) märgitakse:

„Eelnõuga lisandub võimalus pöörduda vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ka

voliniku poole siduva (eksperdi)arvamuse saamiseks.“

Arvestades, et eelnõu reguleerib ka seda, et voliniku tegevust reguleerivas

seaduses on edaspidi alus, mis lubab tal anda tsiviilkohtumenetluses

eksperdiarvamuse, seejuures ekspertiisi määramisele ja eksperdiarvamuse

küsimisele kohaldatakse TsMSi, siis on viidatud seletuskirja lause

eksperdiarvamuse osas eksitav. Palume seletuskirja korrigeerida.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud selliselt, et

oleks üheselt arusaadav, et lauses peetakse silmas

eelnõukohase seaduse § 19¹ alusel antavat

siduvat arvamust.

5. Eelnõu § 1 p 45 (VõrdKS § 25 lg 2) ja § 5 p 3 (SVS § 14 lg 2) – tõstatame

küsimuse, nõude aegumise peatumise regulatsiooni asukohast õigussüsteemis.

Üldiselt on Eestis nõuete aegumistähtajad ja nende peatumise alused reguleeritud

põhjalikult ja kompaktselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10. peatükis. Võiks

küsida, miks on käesoleval juhul aegumise peatumise regulatsioon jäetud

eriseaduste reguleerida. Samas saab seda põhjendada ilmselt asjaoluga, et nimetatud

eriseadustes on juba reguleeritud aegumistähtaegasid, mistõttu on peetud

mõistlikuks jätta aegumisega seonduvad lisanduvad reeglid samuti nende samade

õigusaktide hooleks. Aegumise erisusi eksisteerib ka nt töölepinguseaduses ja

perekonnaseaduses, nii et ei saa öelda, et oleks tegu pretsedenditute valikutega.

Siiski palume kaaluda aegumise peatumine reguleerida tsiviilseadustiku üldosa

seaduses (vt nt TsÜS § 167 lg 3: Aegumine peatub poolte poolt kokkulepitud

ekspertiisi tegemiseni või kokkulepitud lepitusmenetluse lõpuni.). Oleme valmis

koostööks sättele TsÜSis sobiva koha leidmisel.

Arvestatud osaliselt. Vastavalt ettepanekule

kaaluti aegumise peatumise regulatsiooni

esitamist TsÜSis. Kuna tegemist on siiski

spetsiifilise, ainult diskrimineerimisvaidlusi

puudutava kahju hüvitamise nõude aegumise

peatumise regulatsiooniga ning aegumise enda

regulatsioon nendes küsimustes on juba

reguleeritud VõrdKSis ja SoVSis, otsustati ka

aegumise peatumise regulatsioon õigusselguse

huvides esitada siiski samades õigusaktides.

63. 6. Eelnõu § 5 (KVS § 13 lg 1 p 16) – eelnõuga täiendatakse korruptsioonivastase

seaduse (KVS) loetelu isikutest, kes peavad esitama huvide deklaratsiooni,

voliniku ning tema asetäitjanõunikuga. Märgime, et üksnes KVS § 13 lg 1 loetelu

täiendamisest ei piisa, vaid üle tuleb vaadata ka teised sätted, mis seda kohustust

KVS-s puudutavad. Näiteks KVS §-s 15 nähakse ette, kellel on õigus kontrollida

deklaratsioone. Seega tuleb läbi mõelda ning eelnõus reguleerida, kellel on õigus

voliniku ning tema asetäitja-nõuniku deklaratsioone kontrollida.

Lisaks märgime, et huvide deklaratsioonide registri põhimääruse § 9 lg-s 2

määratakse kindlaks pädev asutus, ning selline asutus tuleb määrata ka praegusel

juhul. See tähendab, et kõnealuse põhimääruse muutmise vajadus tuleb nimetada

seletuskirja 8. osas ning lisada eelnõule vastava rakendusakti kavand.

Arvestatud. Eelnõu muudetud. Viide volinikule

lisatud KVS 13 lg 1 punkti 1 täiendamisena,

seeläbi kohaldub volinikule ka KVS § 15 lg 1

punkt 1. Kuna asetäitja-nõunikul puuduvad

seaduse kohaselt ulatuslikud tegevuspiirangud, ei

laiendata talle deklaratsiooni esitamise

kohustust. Seletuskirjale lisatud vastava registri

põhimääruse muutmise rakendusakti kavand,

mille kohaselt täiendatakse määruse § 9 lõiget 2

punktiga 10, määrates voliniku puhul pädevaks

asutuseks tema kantselei.

64. 7. Seletuskirja ja sellele lisatud rakendusakti kavandi kohaselt soovitakse mh

lisada Vabariigi Valitsuse reglementi (reglement) nõue, mille kohaselt eelnõu või

muu küsimuse, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse seaduses või võrdse

kohtlemise seaduses sätestatud õiguseid või kohustusi või mõjutab nende täitmist,

ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinikuga.

Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul oleks selline eelkonsulteerimine igati

tervitatav, kuid näeme mõningaid vastuolusid selle sätestamisega VV reglemendis.

Esiteks ütleb reglemendi § 4 juba täna, et ministri otsustatava või Vabariigi

Valitsusele esitatava küsimuse ettevalmistaja teeb aegsasti koostööd

ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning vajaduse korral teiste asjaomaste avalik-

õiguslike institutsioonidega ning et eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse

kaasatakse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale.

Reglemendis ei ole loetletud üksikasjalikult kõiki osapooli, keda tuleb eelnõu

valmistamisse kaasata. Võrdne kohtlemine ja sooline võrdõiguslikkus on vaid üks

näide horisontaalsetest valdkondadest, mida tuleb ministri ja Vabariigi Valitsuse

otsuste ja eelnõude ettevalmistamisel arvesse võtta. Seetõttu näeme, et suunis

Mittearvestatud. Õigusaktide muutmise kohta

mh Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele

ettepanekute tegemist on voliniku pädevuses

juba kehtiva seaduse kohaselt (VõrdKS § 16 p 5).

Voliniku ülesanne on ka nõustada ja teavitada mh

Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi VõrdKS ja

SoVS rakendamist käsitlevates küsimustes (§ 16

p 6). Samuti on kehtivas Vabariigi Valitsuse

reglemendis JDMi viidatud regulatsioon. Samas

praktikas vajalikku konsulteerimist

ettevalmistaja algatusel nii mõnigi kord ei toimu

ning volinik peab ennast omaalgatuslikult

protsessidesse kaasama, kui ta neist teadlikuks

saab. Selline praktika ei taga voliniku ülesannete

ja tema tegevuse eesmärkide tõhusat täitmist.

Oleme seisukohal, et olukorda ei parandaks

piisavalt ka kaasamise heas tavas antud suunis.

Juhime tähelepanu ka sellele, et direktiivide

artikkel 15 kohaselt peavad liikmesriigid

kaasata asjakohasel juhul volinikku sobituks paremini kaasamise hea tava

dokumenti.

Lisaks ütleb VV reglement § 6 lg 4, et eelnõu kooskõlastamisel kontrollib

asjaomane ministeerium muu hulgas ka oma valitsemisalasse kuuluvas osas eelnõu

või muu küsimuse ettevalmistamisel tehtud mõjude hindamist. See eeldab mh ka

seda, et eelnõu ettevalmistamisel võib eelnõu ettevalmistaja asjaomase

ministeeriumidega konsulteerida ning paluda nõu teatud valdkonna mõju

hindamisel. Hetkel toimiva süsteemi kohaselt vastutab soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise teemade eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(MKM) ning täna MKM praktikas ka kujundab nende teemade mõju hindamise

süsteemi ja vajadusel nõustab teisi ministeeriume nendes küsimustes. Eelnõu

seletuskirjast ei selgu, kuidas eelnõuga soovitud uue korra järgi kujuneks

vastutusvaldkonnad ning mis roll jääks MKM ametnikele. Seega näeme selles

küsimuses teatud dubleerimist.

Samuti märgime, et Justiits- ja Digiministeeriumil on kavas muuta hea õigusloome

ja normitehnika eeskirjas mõjuhindamise nõudeid ja sellega seoses uuendada ka

mõjude hindamise metoodikat. Selle raames soovime rohkem rõhku pöörata

horisontaalsete teemade mõju hindamisele, sh soolisele võrdõiguslikkusele ja

võrdsele kohtlemisele. Kõik ettepanekud, kuidas tagada eelnõude mõju hindamisel

võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse arvestamist, on teretulnud.

kehtestama menetlused tagamaks, et valitsus ja

asjaomased riigiasutused konsulteerivad

võrdõigusasutustega direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ, 2004/113/EÜ

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL tulenevate õiguste ja

kohustustega seotud õigusaktide, poliitikate,

menetluste ja programmide küsimuses.

Nimetatud direktiivid on Eesti õigusesse üle

võetud VõrdKS-i ja SoVSiga. Leiame, et nõutava

menetluse kehtestamiseks on sobivaim viis VV

reglemendi täiendamine rakendusakti kavandis

pakutud kujul.

65. 8. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis

jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju

kohta.

Arvestatud.

66. 9. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada

Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu

parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud.

Rahandusministeerium

67. Rahandusministeerium kooskõlastab võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Palume eelnõuga tehtavas võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 15 lõike 3

uues sõnastuses jätta välja viited aastase riigieelarve detailsusele ja kaaluda

üldisemat sõnastust, mis siiski toetaks voliniku ja tema kantselei sõltumatust.

Seletuskirja kohaselt kirjeldatakse seaduses välja kujunenud praktikat. Me ei toeta

riigieelarve liigenduse sisse kirjutamist valdkonna seadustesse, kuna riigieelarve

detailsus määratakse riigieelarve seadusega (RES), mis on põhiseaduslik seadus.

Vastavalt RES § 26 lõikele 5 liigendatakse riigieelarves kulud tulemusvaldkondade

ja programmi tegevuste kaupa. Programmi tegevused määratakse programmis,

mille kinnitab minister (RES § 19 lõige 5 ja § 20 lõige 4). Seega sõltub ministri

kinnitatud programmist, kas volinik ja tema kantselei on sätestatud programmis

eraldi tegevusena. Lisaks võib riigieelarve liigendus ja detailsus muutuda, kui

muudetakse programme (programmi tegevuste nimetuse või arvu muutmise peab

heaks kiitma Vabariigi Valitsus11) või RES-i. Arvestades eelnevat, palume

korrigeerida ka VõrdKS § 16 (mis läheb lõikeks 1) punkti 5¹, milles võiks viidata

meetme ja tegevuse asemel üldistele strateegilistele arengukavadele, mille alla

kuulub ka programm koos meetmete ja tegevustega (vt RES § 19 lõiked 1 ja 5).

Arvestatud.

Eelnõukohase VõrdKS § 15 lõike 3 sõnastuses

viited üldistatud, nähes ette, et riigieelarves

esitatakse voliniku ja tema kantselei eelarve

valdkonna eest vastutava ministeeriumi

valitsemisala eelarves eraldiseisva osana ning et

voliniku mitmeaastane indikatiivne

rahastamiskava esitatakse valdkondlikus

strateegilises arengudokumendis teistest

riigiasutustest selgelt eristatavana.

Eelnõukohases VõrdKS 16 lg 1 punktis 5¹ tehtud

sisuliselt soovitud muudatused. „Strateegiliste

arengukavade“ termini asemel kasutatakse siiski

„strateegiliste arengudokumentide“ terminit

nagu see on kasutusel ka märkuses viidatud RES

§-s 19. Sätet täiendatud viitega, et voliniku

soovitused võivad käsitleda ka strateegiliste

arengudokumentide elluviimist (st nt programmi

alusel reaalselt elluviidavaid meetmeid ja

tegevusi).

68. 2. Palume välja jätta ka viite sõltumatute institutsioonide sättele. Sõltumatute

institutsioonide eelarved on kajastatud riigieelarves lähtudes RES § 28 lõikest 2,

mille kohaselt riigieelarve seaduses esitatakse sätted, mille esitamise kohustus

tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite

kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduste või

tingimustega. See, kuidas need sätted esitatakse, ei ole RES tasandil reguleeritud

Arvestatud. Vt selgitus RaMi märkuse 1 juures.

11 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019.a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise

tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lõige 5¹.

(nt et on olemas sõltumatute institutsioonide paragrahv), mis võimaldab paindlikku

regulatsiooni. Seega ei peaks seda reguleerima ka valdkonna seadus.

69. 3. Palume eelnõu kooskõlastamise raames arvestada ka Rahandusministeeriumi

valitsemisalas oleva Statistikaameti 21. detsembri 2025. a kirjas nr 1-10/0466-1

toodud märkustega, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile otse

edastatud. Kui eelnõuga kaasnevad kulud Rahandusministeeriumi valitsemisalale,

vt Statistikaameti kirja punkti 3, siis tuleks eelnõu enne Vabariigi Valitsusele

esitamist selles osas veelkord Rahandusministeeriumiga kooskõlastada.

Selgitame. Statistikaametile ei lisandu

võrdsusteemade juhtimislaua ja

võrdõigusindeksiga seoses otseselt eelnõust

tulenevalt lisakohustusi või -ülesandeid. Kui

voliniku soovil tekib vajadus lisada

juhtimislauale uusi näitajaid, tellib ja tasub nende

eest volinik. Juhtimislaua integreerimine

volinik.ee kaetakse voliniku eelarvest.

Siseministeerium

Kooskõlastatud märkusteta Teadmiseks võetud.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

70. Saatsite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks võrdse kohtlemise seaduse

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Toetan esitatud eelnõud ning tunnustan Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit hea kaasamise ja koostöö eest eelnõu

koostamisel. Toon siiski järgnevalt välja mõned murekohad, millele tähelepanu

pöörata.

Teadmiseks võetud.

71. Eelnõus toodud muudatuste ajendiks on Euroopa Liidus vastuvõetud direktiivid

2024/1499 ja 2024/1500 (edaspidi direktiivid), mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta

hiljemalt 19. juuniks 2026. Direktiivide eesmärgiks on tõhustada inimeste kaitset

diskrimineerimise eest ja tõhustada ka õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise

toimumise korral. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks laiendatakse

võrdõigusasutuste (Eesti kontekstis siis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

Teadmiseks võetud.

kohtlemise voliniku) ülesandeid märgatavalt. Direktiivide nõuetele vastamine

eeldab voliniku kantseleilt sealhulgas ka uute pädevuste arendamist.

Samas eelnõu seletuskirja 7. osas märgitakse, et seaduse rakendamisega

kaasnevate kulude rahastamisvajadus alates 2027. aastast tõstatatakse 2027. aasta

riigieelarve ja 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis.

Soovin juhtida tähelepanu, et direktiivide artikkel 4 kohaselt tuleb liikmesriikidel

tagada võrdõigusasutustele piisavad ressursid, mis on vajalikud kõigi tema

ülesannete tõhusaks täitmiseks ja pädevuste tulemuslikuks teostamiseks tunnuste

puhul ja valdkondades, mis on reguleeritud võrdse kohtlemise direktiivides

(79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ).

Pean väga oluliseks, et riik annab kindluse, et võetud kohustuste sisuliseks

täitmiseks vajalikud ja piisavad ressursid volinikule on tagatud.

72. Eelnõuga antakse volinikule pädevus osaleda eri rollides tsiviil- ja halduskohtu-

või haldusmenetluses (seletuskiri lk 11).

Selles osas teen täiendavalt kaks ettepanekut. Esmalt teen ettepaneku täiendada

eelnõu viisil, et volinik saaks sarnaselt tsiviil- või halduskohtumenetlustes

sätestatule anda eksperdina arvamuse ka töövaidluskomisjonis läbiviidavas

menetluses.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud muudatus,

millega antakse volinikule pädevus esitada

eksperdina arvamus ka töövaidluskomisjoni

menetluses. Vastav muudatus tehakse ka

töövaidluse lahendamise seaduses.

73. Teiseks toon välja, et olen varasemalt teinud ettepaneku (kiri nr 2-5/28_2023

Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse ühendamise teemal, 02.08.2023)

sätestada eelnõus voliniku õigus pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse

diskrimineeritud isikute kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks,

sellisest tegevusest hoidumiseks ning tehtud kahju hüvitamiseks. Kollektiivseid

huve kahjustav tegevus on mis tahes tegu, mis riivab määratlemata arvu

diskrimineeritud isikute ühiseid huve ja on vastuolus võrdse kohtlemise seadusega.

Eelnõus ei ole selle ettepanekuga arvestatud. Seletuskirjas põhjendatakse, et

kollektiivsete huvide kaitse hagide süsteem ei ole Eesti õigusruumile omane.

Mittearvestatud. Direktiivi ülevõtmisel on

liikmesriikidele jäetud valik, milliseid õiguseid

talle kohtumenetluses osalemiseks anda.

Eelnõukohaste muudatustega laieneksid voliniku

õigused juba kolmest võimalikust kahe võrra, mis

praegusega võrreldes on märkimisväärne

muutus. Volinikule lisaks kollektiivsete huvide

kaitseks kohtusse pöördumise õiguse andmine

eeldab põhjalikumat analüüsi, sh seepärast, et

taoliste hagide esitamise võimalus on Eesti

õiguses jätkuvalt väga piiratud, vähesed loodud

Samas mööndakse, et tegemist ei ole siiski Eesti õigussüsteemile täiesti võõra

lähenemisega, tuues näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, kel on

tarbijakaitseseaduse § 21 lõike 2 punkti 6 kohaselt õigus nõuda maakohtu kaudu

tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja

ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu

tegevuse lõpetamist. Tarbijakaitseseaduse § 64 kohaselt võib Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse.

Nimetatud õiguse andmine volinikule oleks oluline võimalus võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamiseks ja ohvrite õiguste kaitseks juhtudel, kus ühise huviga

diskrimineerimisohvreid on määratlematu arv.

Olukorrad, kus selline õigus rakendust leiaks ning parandaks võrdse kohtlemise

seaduse rakendamist, on aastate lõikes olnud mitmeid. Üheks näiteks võib tuua

süsteemse algoritmipõhise värbamissüsteemi, mille tõttu teatud rühma kandidaadid

ei pääse isegi konkursile. Sellisteks gruppideks võivad olla näiteks puuetega

inimesed ning vanemad inimesed.

Teen ettepaneku kaaluda veelkord võimalust sätestada eelnõus voliniku õigus

pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse diskrimineeritud isikute

kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks.

võimalused tulenevad EL õiguse nõuetest (st

sellise võimaluse loomine on EL õiguse kohaselt

neil juhtudel olnud kohustuslik) ning praktika

puudub. Seetõttu jäetakse taolise võimaluse

loomine kaalumiseks tulevikus.

74. Lisaks veel tehniline tähelepanek. Volinikule tekib kohustus vastu võtta igal aastal

uuendatav nelja-aastane tööprogramm ja aastane tegevuskava ning avaldada need

oma veebilehel hiljemalt 31.12. Arvestades seaduse kavandatavat

jõustumistähtaega 19.06.2026, siis nimetatud kohustus saaks jõustuda alles 2027.

aastal.

Selgitame. Leiame, et sellele kohustusele ei

tuleks siiski kehtestada eraldi

jõustumistähtpäeva. Esimene nelja-aastane

tööprogramm (2027-2030) ja aastane

tegevuskava (2027) valmistatakse ette 2026. a.

sügisel ning avaldatakse voliniku veebilehel

hiljemalt 31.12.2026.

Sotsiaalkindlustusamet

75. Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud arvamuse andmiseks võrdse

kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

Teadmiseks võetud. Eelnõuga ei sätestata ega

laiendata riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste

seaduse eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja toetab selle eesmärki. Sellest olenemata

soovime ära markeerida mõned tähelepanekud, mis meil eelnõuga tutvudes

tekkisid.

1. Teeme ettepaneku kaaluda võimalusel ka juhiste ja/või koolitusmaterjalide

koostamist, mis aitaksid riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel, sh SKA-l, täita

edendamiskohustust ning vältida diskrimineerimist teenuste pakkumisel.

edendamiskohustusi, täpsustatakse ainult

voliniku pädevust nende kohustuste täitmise

jälgimisel. Samas on võrdsuspoliitika osakond

nii varasemalt kui plaanib ka tulevikus viia ellu

tegevusi edendamiskohustuse täitmise

toetamiseks (sh näiteks e-koolitused Digiriigi

Akadeemias, võrdsuskeskuse veebikeskkond, EL

vahendite kasutamisel ÜKP fondide

võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse tugi jne).

76. 2. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu seletuskirja täiendamist selgitustega, et

millistel juhtudel on diskrimineerimisvaidluse lahendamine õiguskantsleri

lepitusmenetluse pädevuses ning millistel juhtudel on asjakohane pöörduda

voliniku poole siduva arvamuse saamiseks. Meile jäi ebaselgeks, kas SKA-l on

kohustus suunata diskrimineerimise kahtlusega isik voliniku või õiguskantsleri

poole, kui teenuse osutamise käigus peaks ilmnema diskrimineerimise kahtlus

ja/või millal peaks SKA lahendama selle küsimuse oma menetluses? Kuidas

vältida olukorda, kus sama juhtumit menetlevad paralleelselt SKA, volinik ja

õiguskantsler? Näiteks kui lapse õiguste rikkumine sisaldab diskrimineerimise

tunnuseid, siis kas SKA-l on kohustus lahendada küsimus oma menetluses ja

pädevuse piires või tuleks see suunata kohe volinikule? Või kui SKA tuvastab

diskrimineerimise teenuse osutamisel (nt puudega isiku teenuse kättesaadavus),

kas sellisel juhul peab SKA rakendama meetmeid või tuleb kaasata volinik? Kas

seadus näeb ette kohustuse menetluse peatamiseks või lõpetamiseks, kui teine

organ menetleb sama asja? Näiteks, kas volinikul on pädevus anda siduv arvamus

diskrimineerimise kohta lapse ja kohaliku omavalitsuse vahelises vaidluses, kui

sama juhtumit menetleb lastekaitseseaduse alusel SKA?

Selgitame. Nagu seletuskirjas on välja toodud, on

õiguskantsleri diskrimineerimisvaidluse

lahendamise pädevus (lepitusmenetluse vormis)

piiratud juhtudega, kui võimalik diskrimineerija

on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik. See

tähendab, et õiguskantsler ei vii lepitusmenetlust

läbi juhul, kui inimene arvab, et teda on

diskrimineerinud nt riigi- või kohaliku

omavalitsusüksuse asutus. Sellist piirangut ei ole

volinikul siduva arvamuse andmisel. Juhtudel,

mille puhul vaidluse kohtuvälise lahendamise

pädevus on nii õiguskantsleril kui volinikul, jääb

isiku või vaidluse osapoolte otsustada, millise

institutsiooni ja menetluse kasuks nad lähtuvalt

nende eripäradest otsustavad.

Ühelgi asutusel või muul isikul ei ole kohustust

suunata tema poole tema tegevuse puhul

diskrimineerimist kahtlustavat inimest voliniku

või õiguskantsleri juurde. On mõistlik, et

kõigepealt analüüsib toimunut ning võtab oma

tegevuse kohta seisukoha isik, kellel on võrdse

kohtlemise kohustus, ise. Vajaduse korral võib

kohustatud isik pöörduda voliniku poole

nõustamise saamiseks VõrdKS ja SoVS

rakendamist puudutavates küsimustes. Kui

sellise analüüsi/auditi vms tulemusel jõuab

kohustatud isik seisukohale, et tema hinnangul

diskrimineerimist siiski toimunud ei ole, on

inimesel jätkuvalt võimalik pöörduda

eksperdihinnangu saamiseks voliniku poole.

Samuti on eriarvamusele jäänud pooltel

eelnõukohase seaduse alusel võimalik ühiselt

pöörduda voliniku poole siduva arvamuse

saamiseks.

Eelnõuga ei muudeta ka järelevalveasutuste

senist pädevust menetlusi läbi viia.

Loetelu juhtudest, mil volinik keeldub või loobub

arvamuse (sh siduva arvamuse) andmisest,

esitatakse eelnõukohase seaduse §-s 18. Selles

regulatsioonis tuuakse välja konkreetsed juhud,

mil volinik keeldub või loobub arvamuse

andmisest põhjusel, et samal alusel ja sama

eseme kohta toimub menetlus muus organis või

on teinud muu organ otsuse.

77. 3. Eelnõu näeb ette voliniku õiguse koguda statistikat ja saada teavet kohustatud

isikutelt (§ 1 p 20, VõrdKS § 16 lg 7). SKA jaoks on oluline, et ka andmete

esitamise kord oleks selgelt reguleeritud. Hetkel jäi meile ebaselgeks, et milliseid

andmeid, millises vormis ja millise sagedusega soovitakse koguda ning kas sellega

seonduvalt nähakse ette ka töökoormuse kasvu teistele asutustele?

Selgitame. Eelnõukohase § 16 lõike 7

täiendustega tagatakse, et isikuandmete

töötlemist vajava tellimuse esitamiseks on mitte

ainult seadusest tulenev üldine eesmärk

(hinnangu andmine aruandes), vaid andmete

saamise õigus on ka konkreetsemalt piiritletud –

küsitavad koondandmed (ehk agregeeritud

andmed) või statistika peavad võimaldama

iseloomustada ühiskonnaelu valdkonda või

ühiskondlikku nähtust soo või VõrdKS § 1 lõikes

1 nimetatud tunnuste (nt rahvus või vanus) vaates

või peab küsitav statistika andma infot VõrdKSis

ja SoVSis sätestatud õiguste kasutamise ja

kohustuste täitmise kohta. Andmevajadus peab

olema täpselt kirjeldatud (et andmevaldaja saaks

täpselt hinnata, milliseid isikuandmeid töödelda

on vaja) ning konkreetsete andmete vajadus

selgitatud. Seadusega ei ole võimalik ette näha

andmete täpset loetelu või senisest

konkreetsemaid eesmärke, kuna volinikul peab

olema võimalik iga aruande koostamisel

otsustada selle fookuste ja sellest tulenevalt ka

olukorra kirjeldamiseks vajaminevate

koondandmete ja statistika üle. Samas juhime

tähelepanu, et koondandmete, statistika ja

ülevaadete küsimine selle sätte alusel toimub

vaid kord nelja aasta jooksul esitatava Eesti

olukorda üldiselt iseloomustava aruande tarbeks.

Seega ei kaasne sellega teistele asutustele

märkimisväärset kohustust.

Statistikaamet

78. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on algatanud eelnõude

infosüsteemis võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VõrdKS) muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse

avaldamise protsessi. Eelnõuga antakse muuhulgas võrdse kohtlemise volinikule

õigus saada teistelt andmevaldajatelt statistilist teavet ja ülevaateid soolise

võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) ja VõrdKSi kohustuste täitmise kohta.

Eelnõuga tutvus ka Statistikaamet (edaspidi SA), keda on mainitud eelnõu

seletuskirjas ühe võimaliku koostööpartnerina andmete töötlemisel. Sellest

Teadmiseks võetud.

tulenevalt esitame järgnevalt enda tähelepanekud, mida oleme eelnevalt

väljendanud informaalses suhtluses.

79. 1. Eelnõu kohaselt täiendatakse eelnõu punktiga 20 kehtiva seaduse §-i 16 lõikega

7, mis ütleb, et „käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel koostatud aruandes

üldise hinnangu andmiseks võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise

võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamiskohustuse kohta riigis on volinikul õigus

saada riikliku andmekogu vastutavalt töötlejalt ja muult andmevaldajalt statistilist

teavet ning käesoleva seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel

kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise kohta“. Seletuskirjas on

rõhutatud eelkõige seda, et kui andmed on olemas riiklikus andmekogus, oleks

asjakohane, et volinik pöörduks andmete saamiseks esmajärjekorras riikliku

andmekogu vastutava töötleja poole. Sellise andmekogu puudumise korral on

volinikul õigus saada andmeid ka muudelt andmevaldajatelt. Kehtiva õiguse

kohaselt piirdub voliniku õigus andmeid saada informatsiooniga, mis on vajalik

konkreetsetel juhtudel arvamuse andmiseks. Palume siinkohal täpsustada, kes

sellest õiguslikust konstruktsioonist võiks järeldada, et volinik saaks edaspidi ka

otse andmekogude poole pöörduda ning SA ei ole kohustatud SA poolt kogutud

andmeid edastama?

Selgitame. Kui üldise hinnangu andmiseks

vajalikud andmed on olemas konkreetses

valdkondlikus riiklikus andmekogus, siis

pöördub volinik nende saamiseks selle

andmekogu vastutava töötleja poole. Kui

volinikul on aga hinnangu andmiseks vaja

koondandmeid või statistikat, mis põhineb

Statistikaameti valduses olevatel mitme

andmekogu ühendamist vajavatel andmetel või

ainult Statistikaameti kogutavatel andmetel, siis

on Statistikaamet see, kelle poole volinik

koondandmete või statistika saamiseks pöördub.

Volinikule ei anta eelnõuga õigus saada

aruannete koostamiseks riiklikest

andmekogudest isikupõhiseid andmeid.

80. 2. Vältimaks segadust rakendamisel, palume selgitada seonduvalt ka eelmises

punktis viidatuga, mida on mõeldud lisatavas §-i 16 lõikes 7 mõiste „statistiline

teave“ ja seletuskirjas andmekaitselise mõjuhinnangu all kasutatava mõiste „teave

statistilisel kujul“ all ning milline on seos eelnõu punktiga 20 lisatavas §-i 16

lõikes 6 kasutatava mõistega „andmed“. Kuivõrd nende kasutusotstarve eelnõu

sõnastuse kohaselt on nii nelja aasta tagant esitatava nn olukorra aruande kui ka

lõikes 5 ettenähtud voliniku iga-aastase tegevusaruande puhul, siis SA puhul tuleb

arvestada, et edastada saame andmeid üksnes agregeeritud kujul, arvestades

sealjuures otsese ja kaudse tuvastamise võimaluse puudumist.

Arvestatud. Sõna „andmed“ eelnõukohase

VõrdKSi § 16 lõikes 6 ja sõnad „statistiline

teave“ sama paragrahvi lõikes 7 on eelnõus

asendatud vastavalt sõnadega statistika ja

„koondandmed ja statistika“. Seletuskirja on

lisatud selgitus, et terminit koondandmed

mõistetakse eelnõus lähtuvalt riikliku statistika

seaduse § 3 lõikest 3 kui üksikandmetest kindla

metoodika alusel statistilise töötlemise ja

analüüsi tulemusena saadud andmeid ning seda

kasutatakse vastavalt andmeanalüüsi ja statistika

oskussõnastikule samatähenduslikuna terminiga

agregeeritud andmed12. Selgitatud on ka

„statistika“ tähendust, millest eelnõu ja

seletuskirja puhul lähtutakse.

81. 3. Seletuskirjas on selgesõnaline viide, et Statistikaameti väljatöötatud

võrdsusteemade juhtimislaud ja võrdõigusindeks on kavas integreerida volinik.ee

lehele. Palume siinkohal selgitada, kas see eeldab mingeid täiendavaid tegevusi ja

ressursse, millega SA peab edaspidi arvestama. Juhime tähelepanu, et kui seaduse

muutmisega kaasnevad SA-le täiendavad kohustused või ülesanded, tuleks see

eelnevalt kooskõlastada ning tagada ka nende täitmiseks vajalik rahastus. Näiteks

kui tekib vajadus lisada eelpool mainitud juhtimislauale uusi näitajaid, teostada

tehnilisi muudatusi vms, tuleb SA aegsasti protsessi kaasata ning läbi rääkida nii

tegevused kui seonduvad kulud SA poolt teenuse osutamiseks.

Selgitame. Statistikaametile ei lisandu

võrdsusteemade juhtimislaua ja

võrdõigusindeksiga seoses otseselt eelnõust

tulenevalt lisakohustusi või -ülesandeid. Kui

voliniku soovil tekib vajadus lisada

juhtimislauale uusi näitajaid, tellib ja tasub nende

eest volinik. Juhtimislaua integreerimine

volinik.ee kaetakse voliniku eelarvest.

82. 4. Seoses isikuandmete töötlemisega teabe avaldamiseks tuleb silmas pidada, et

igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh kogumiseks, kasutamiseks,

säilitamiseks, avalikustamiseks jne) peab alati olema õiguslik alus. Selleks võib

olla avalikes huvides oleva ülesande täitmine (IKÜM art 6 lg 1 punkt e), teatud

juhtudel ka juriidilise kohustuse täitmine (IKÜM art 6 lg 1 punkt c), millele peab

lisanduma täiendav siseriiklik regulatsioon (IKÜM art 6 lg 3). Eriliiki andmete

töötlemiseks peab täiendavalt olema üks IKÜM art 9 lõikes 2 nimetatud alustest

(nt art 9 lg 2 punkt g oluline avalik huvi). Ka SA-le tellimuse esitamisel

isikuandmete töötlemiseks tuleb välja tuua õiguslik alus koos töötlemise

eesmärgiga, isegi kui väljund on agregeeritud kujul. Teatud juhtudel, kui tegemist

on isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 lg 5 kohaselt täidesaatva

riigivõimu analüüsi ja uuringuga, mida tehakse poliitika kujundamise eesmärgil

ning mis on suunatud mingi probleemi või uurimisküsimuse lahendamisele

piiratud aja jooksul, kontrollib andmekaitse inspektsioon eelnevalt IKS § 6

tingimuste täitmist. Kui tegemist on andmete regulaarse kasutamisega mingi oma

avaliku ülesande täitmiseks, on vajalik selge õiguslik alus käesolevas eelnõus.

Arvestatud, eelnõu täiendatud. Eelnõukohase §

16 lõike 7 täiendustega tagatakse, et

isikuandmete töötlemist vajava tellimuse

esitamiseks on mitte ainult seadusest tulenev

üldine eesmärk (hinnangu andmine aruandes),

vaid andmete saamise õigus on ka

konkreetsemalt piiritletud – küsitavad

koondandmed (ehk agregeeritud andmed) või

statistika peavad võimaldama iseloomustada

ühiskonnaelu valdkonda või ühiskondlikku

nähtust soo või VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud

tunnuste (nt rahvus või vanus) vaates või peab

küsitav statistika andma infot VõrdKSis ja

SoVSis sätestatud õiguste kasutamise ja

kohustuste täitmise kohta. Andmevajadus peab

olema täpselt kirjeldatud (et andmevaldaja saaks

12 Andmeanalüüsi ja statistika oskussõnastik. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2026. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/aso/agregeeritud%20andmed/1/est (07.04.2026)

täpselt hinnata, milliseid isikuandmeid töödelda

on vaja) ning konkreetsete andmete vajadus

selgitatud. Seadusega ei ole võimalik ette näha

andmete täpset loetelu või senisest

konkreetsemaid eesmärke, kuna volinikul peab

olema võimalik iga aruande koostamisel

otsustada selle fookuste ja sellest tulenevalt ka

olukorra kirjeldamiseks vajaminevate

koondandmete ja statistika üle.

Vabaühenduste Liit

83. Vabaühenduste Liit on tutvunud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadusega

ning toetab selles kirjeldatud üldisi eesmärke ja muutusi. Sellest tulenevalt ei esita

me ka praeguses eelnõu menetlemise etapis täiendavaid tähelepanekuid ja

kommentaare.

Teadmiseks võetud.

Võrdse kohtlemise võrgustik13

84. Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust võrdse kohtlemise seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Teeme seda koos vabaühendustest koosneva võrdse kohtlemise võrgustikuga.

Võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate vabaühendustena peame positiivseks, et

eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis käsitlevad

võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid ja annavad võrdõigusvoliniku

institutsioonile suurema mõju ja kaalu Eesti ühiskonnas. 2023. aasta jaanuaris

saatsime koostöös võrdse kohtlemise võrgustiku ja mõttekojaga Praxis

Teadmiseks võetud.

13 Võrdse kohtlemise võrgustiku liikmed on: Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti LGBT Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Pagulasabi, Eesti

Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Feministeerium, URALIC Keskus

sotsiaalministeeriumile ühisarvamuse, millega soovitasime valitsusel direktiivi

eelnõud toetada, et tugevdada ja tagada sõltumatus võrdõigusorganitele üle ELi14.

Käesoleva eelnõu eesmärgid – tõhustada inimeste kaitset diskrimineerimise eest,

parandada nende õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise toimumise korral ning

tagada senisest paremini soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

institutsiooni sõltumatus – on igati tervitatavad ja ajakohased. Voliniku pädevuste

laiendamine ja institutsionaalse sõltumatuse tugevdamine on oluline samm

inimõiguste kaitse suurendamisel Eestis.

85. Voliniku õigus esindada diskrimineerimise ohvreid

On väga oluline, et inimeste õiguskaitsevõimaluste parandamiseks plaanitakse

eelnõuga anda volinikule pädevus esindada diskrimineerimise ohvrit kohtu- või

haldusmenetluses ning osaleda vajaduse korral muul viisil menetlustes tema

toetuseks. Tegemist on sisulise muudatusega, mis võib oluliselt parandada

diskrimineerimise ohvrite tegelikku ligipääsu õiguskaitsele. Teame oma

kogemusest, et paljudel juhtudel on diskrimineerimisohvritel piiratud ressursid, või

valmisolek oma õiguste eest iseseisvalt kohtus seista.

See muudatus aitab tasakaalustada jõuvahekordi diskrimineerimisvaidlustes ning

võib vähendada ka heidutavat mõju, mis sageli takistab diskrimineerimise ohvritel

kohtu poole pöörduda.

Teadmiseks võetud.

86. Murekohad ja täpsustamist vajavad küsimused

a) Voliniku roll töövaidluskomisjonis

Kuigi eelnõu näeb ette, et volinik saab osaleda menetlustes diskrimineerimise

ohvri toetuseks, vajab täiendavat analüüsi ja selgust tema tegelik roll ja mõju.

Arvestades, et töövaidluskomisjon on paljude tööalaste diskrimineerimisvaidluste

puhul esmaseks ja kõige kättesaadavamaks õiguskaitse võimaluseks, on oluline

tagada, et voliniku osalemine selles menetluses oleks mitte üksnes formaalselt

Arvestatud osaliselt. Eelnõu on täiendatud, andes

volinikule töövaidluskomisjoni menetluses lisaks

esindamise õigusele võimaluse anda ka

eksperdina arvamus või selgitus, mida vastavalt

TvLSi muudatusele käsitletakse TVK menetluses

tõendina.

14 PRAXIS ja võrdse kohtlemise võrgustik. 2023. E-kiri: Arvamuse avaldamine Eesti seisukohtade kujundamiseks võrdõigusasutuste direktiivide eelnõude kohta, 6.01.2023.

võimalik, vaid ka sisuliselt tõhus. Leiame, et asjakohane oleks anda volinikule

võimalus esitada arvamus ka töövaidluskomisjonis läbiviidavas menetluses.

Ehk soovitame selgemalt analüüsida, kas ja kuidas on volinikul võimalik

töövaidluskomisjonis:

 tegelikult esindada diskrimineerimise ohvrit või teda toetada,

 mõjutada menetluse kvaliteeti ja diskrimineerimisõiguse sisulist

kohaldamist,

 ning kas kehtiv töövaidlusmenetluse raamistik toetab voliniku aktiivset ja

mõjusat rolli.

87. b) Siduvate arvamuste institutsioon

Tervitame võimalust lahendada diskrimineerimisvaidlusi kohtuväliselt siduva

arvamuse kaudu, kui pooled seda ühiselt soovivad. Samas näeme vajadust

täiendavalt hinnata selle mehhanismi praktilist toimivust ja mõju.

Murekohtadena tõstatame küsimused:

 kui realistlikult on diskrimineerimise ohvril võimalik saavutada teise poole

nõusolek siduva arvamuse andmiseks, eriti olukordades, kus poolte

jõupositsioonid on ebavõrdsed;

 milline on siduva arvamuse tegelik kaal ja täidetavus olukorras, kus

arvamuse adressaat ei ole motiveeritud olukorda parandama;

 ning kas siduva arvamuse menetlus ei või praktikas jääda vähekasutatavaks

just nende juhtumite puhul, kus kaitsevajadus on suurim.

Soovitame eelnõu rakendamisel pöörata erilist tähelepanu sellele, et siduva

arvamuse mehhanism ei jääks üksnes teoreetiliseks võimaluseks, vaid kujuneks

reaalseks ja usaldusväärseks alternatiiviks kohtumenetlusele.

Selgitame. Siduva arvamuse institutsiooni

loomisel on võetud eelduseks, et mitte ainult

võimalikud diskrimineerimise ohvrid, vaid ka

paljud kohustatud isikud on huvitatud

diskrimineerimisvaidluse lahendamisest eksperdi

kaasabil. Voliniku näol on tegemist spetsiifilist

eksperditeadmist omava institutsiooniga, kes

pakub vaidluse tasuta ja suurema aja- ning

halduskuluta lahendamise võimalust. Nõustume,

et siduva arvamuse institutsioon ei ole hea

lahendus olukordadeks, kus üks pooltest ei ole

motiveeritud vaidluse õiguspärasest

lahendamisest ja/või olukorra parandamisest.

Samas ei oleks sellises olukorras heaks

lahenduseks ka muud alternatiivsed vaidluste

lahendamise võimalused, mistõttu nähakse

eelnõuga volinikule ette mitmeid võimalusi

toetamaks võimalikku diskrimineeritut nii

kaebuste esitamisel kohtusse või

töövaidluskomisjoni kui menetluse käigus kas

otseselt (nt esindajana) või kaudsemalt oma

eksperditeadmist jagades.

Oluline roll uue menetluse usaldusväärsuse ja

kasutuse suurendamisel on volinikul endal.

88. c) Voliniku tegelik võimekus ja rahastuse piisavus

Peame kriitiliselt oluliseks rõhutada, et voliniku pädevuste märkimisväärne

laienemine peab olema reaalselt toetatud piisava, stabiilse ja prognoositava

rahastusega. Ilma tegelike ressurssideta ei ole võimalik täita uusi ja senisest

oluliselt töömahukamaid ülesandeid, sealhulgas:

 diskrimineerimise ohvrite esindamine erinevates menetlustes,

 siduvate arvamuste andmine,

 ulatuslikum andmekogumine ja analüüs,

 ennetus- ja teavitustöö ning

 regulaarne aruandlus ja strateegiline planeerimine.

Rõhutame, et voliniku institutsiooni tugevdamine ei saa tohi jääda üksnes

muudatuseks seadusetekstis. On väga oluline tagada, et volinikul oleksid päriselt

olemas nii inimressurss, ekspertiis kui ka rahalised vahendid, mis võimaldavad

laienevat ülesannete ringi kvaliteetselt ja mõjusalt täita. Vastasel juhul tekib oht, et

eelnõu ambitsioonikad eesmärgid praktikas ei realiseeru. Oleme voliniku

rahastusküsimustele juhtinud tähelepanu läbi aastate ja ning see on olnud

korduvalt ka fookuses Eesti Inimõiguste Keskuse poolt välja antavas inimõiguste

aruandes.

Teadmiseks võetud.

89. Lisaks palume, et juhul, kui Teil on lisainfot soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste seaduse eelnõu (SVVVS) hetkeseisu või sellega seonduvalt valminud

Advokaadibüroo Sorainen AS-i analüüsiga, siis andke sellest meile teada. Oleme

alati valmis SVVVS-i protsessis kaasa lööma ning samuti oleme huvitatud

tutvuma valminud analüüsiga, mida senini ei ole meie teada avalikustatud.

Teadmiseks võetud. Praegu lisainfo puudub.

Õiguskantsler

90. Tänan võimaluse eest avaldada arvamust võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Eelnõu punktiga 13 on kavas täiendada võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 16

lõikega 32, mille kohaselt saab volinik esitada tähelepanekuid õiguskantsleri

läbiviidava lepitusmenetluse käigus. Voliniku osalemine õiguskantsleri

korraldatavas lepitusmenetluses ei oleks kooskõlas õiguskantsleri sõltumatuse

põhimõttega, mida näevad ette Eesti Vabariigi põhiseadus (§ 139), rahvusvahelised

lepingud, riiklike inimõiguste asutuste staatust ja toimimist määratlevad

põhimõtted (Pariisi printsiibid) ning Euroopa Nõukogu ombudsmaniinstitutsioone

käsitlevad Veneetsia printsiibid. Kavandatav muudatus ei ole kooskõlas ka

õiguskantsleri lepitusmenetluse põhimõtetega. Õiguskantsleril on õigus otsustada

menetluse, sealhulgas lepitusmenetluse vormi ja üksikasjade üle (õiguskantsleri

seaduse (ÕKS) § 20 lg 1). Õiguskantsleri nõusolekul võib lepitusmenetluse

istungile kutsuda ja seal ära kuulata erialaasjatundjaid, kuid iga kord istungit

korraldada ei ole vaja (§ 359 lg 4). Õiguskantsleri lepitusmenetluse dokumente ega

teavet ei avalikustata (§ 358 lg 1).

Arvestatud. Volinikule antav pädevus tuleneb

direktiivide artiklist 7, mille kohaselt peavad

võrdõigusasutused saama pakkuda

diskrimineerimisvaidluse osapooltele

alternatiivset võimalust vaidluse lahendamiseks.

Seda menetlust võib juhtida kas võrdõigusasutus

ise või muu pädev asutus. Kui alternatiivset

vaidluse lahendamise võimalust pakub muu

asutus, näeb direktiiv ette, et võrdõigusasutusel

peab olema pädevus esitada talle tähelepanekuid

vastavalt riigisisesele õigusele ja tavale. Eelnõu

on täiendatud viitega ÕKS § 359 lõikele 4, mille

kohaselt võib istungile (kui õiguskantsler on

sama paragrahvi lõike 1 alusel avalduse

läbivaatamiseks otsustanud istungi korraldada)

õiguskantsleri nõusolekul kutsuda ja seal ära

kuulata erialaasjatundjaid.

91. Eelnõu punktiga 35 lisatava § 191 lõike 1 teises lauses on sätestatud, et kui volinik

annab siduvat arvamust, kohaldatakse § 18, arvestades selles paragrahvis

sätestatud erisusi. On oluline, et seadusest tuleks selgelt välja, et volinik ei saa

anda siduvat arvamust, kui õiguskantslerile on esitatud avaldus lepitusmenetluse

läbiviimiseks, kui lepitusmenetlus on pooleli või kui selles asjas on kinnitatud

kokkulepe. Õiguskantsleri lepitusmenetluses sõlmitud kokkulepe on täitedokument

(täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 8). Kui siduv ja sundtäidetav kokkulepe on

juba olemas, kahjustaks teise kokkuleppe taotlemise võimalus õiguskindlust ning

kulutaks asjatult riigi ressursse.

Selgitame. Eelnõukohase seaduse § 18 lg 3 näeb

ette, et volinik keeldub või loobub arvamuse

andmisest, tagastab isiku esitatud kirjaliku

avalduse või keeldub suulise avalduse

vormistamisest muuhulgas siis, kui samal alusel

ja sama eseme kohta on esitatud avaldus

õiguskantslerile, pooleli õiguskantsleri läbiviidav

diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlus või

sõlmitud õiguskantsleri kinnitatud

lepitusmenetluse kokkulepe. Nagu märkuses

viidatud, kohaldub see säte eelnõukohase § 191

lõike 1 kohaselt ka voliniku siduva arvamuse

andmisel.

II kooskõlastusring

Eesti Linnade ja Valdade Liit

92. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade

Liidule täiendavaks kooskõlastamiseks võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Täname selgituste eest

meie kirjas 04.12.2025 nr 2-3/187-2 tõstatatud küsimustele.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu.

Teadmiseks võetud.

93. Liidu liikmete poolt on juhitud tähelepanu, et uute ülesannete panemine kohalikele

omavalitsusüksustele ei tohiks tekitada liigset lisakoormust igapäevatöös.

Teadmiseke võetud. Eelnõuga kavandatavad

muudatused ei too kohalikele

omavalitsusüksustele kaasa lisakoormust

igapäevatöös.

94. Tähtis on, et volinikuga suhtlemise võimalus on tagatud kogu Eestis ja selle

võimaluse loomisele panustaks omalt poolt ka volinik. Lahendamist vajab ka

turvalise ja konfidentsiaalse suhtluskanali loomine inimestele, kes soovivad

volinikuga suhelda kohaliku omavalitsusüksuse ruumides (avalikus raamatukogus,

valla- või linnavalitsuse ametiruumides vm taolises kohas).

Teadmiseks võetud. Vastavalt eelnõukohasele §

16 lõikele 3 (eelnõu § 1 p 20) on volinikul

kohustus tagada kõigile isikutele tema teenuste ja

informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavus.

Voliniku põhimääruses on kavas täpsustada, et

tasuta ja võrdse kättesaadavuse tagamisel peab

volinik arvestama regionaalseid, keelelisi ja muid

eripärasid ning -vajadusi. Teavitusviise valides

tuleb volinikul võtta arvesse sihtrühma

eripärasid, pöörates eri tähelepanu rühmadele,

kelle juurdepääsu teabele võib takistada nende

ebakindel majanduslik seisund, vanus, puue,

kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või

veebipõhistele vahenditele juurdepääsu

puudumine. Seletuskirjas on märgitud, et

teenuste piirkondlikku kättesaadavust saab

parandada näiteks kommunikatsioonivahendite

kasutamise või regulaarsete piirkondlike info- ja

nõustamispäevade korraldamise abil. Vajaduse

korral lepib volinik kohalike

omavalitsusüksustega kokku sobivate

kommunikatsioonivahenditeta inimeste

võimalused kasutada volinikuga suhtlemiseks

KOV vastavaid võimalusi. Seletuskirja on

täiendatud viitega turvalise ja konfidentsiaalse

suhtluskanali kasutamise võimaluste olulisuse

kohta.

Justiits- ja Digiministeerium

95. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiits- ja

Digiministeeriumile kooskõlastamiseks võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja

Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.

Teadmiseks võetud.

96. Eelnõu § 1 p 7 – kõnealuse punktiga nähakse muu hulgas ette, et sekkumine voliniku

ja tema kantselei tööalasesse tegevusse või selle mõjutamine on keelatud. Kuna

sellekohase sõnastuse järgi ei ole selge, kellele piirang sekkuda on seatud ja mida

selle piirangu rikkumine kaasa toob, siis palume muuta sõnastust ning kasutada

näiteks IKS § 51 eeskujul, et volinik ja tema kantselei on oma ülesannete täitmisel

sõltumatu.

Mittearvestatud. Täiendatud seletuskirja.

Kehtiva VõrdKS § 15 lõike 1 kohaselt on soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

VõrdKS ja SoVS nõuete täitmist jälgiv ning muid

seadusega talle pandud ülesandeid täitev

„sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb

iseseisvalt“. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4

kantselei teenindab volinikku, seetõttu laieneb

tema sõltumatus ka kantseleile. Eelnevat

arvestades oleks soovitatud sõnastus kordav ja

seetõttu ebavajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 7 ette nähtud muudatus on

asjakohane seadusesse lisada selleks, et

selgemalt oleks täidetud direktiivide artikli 3

lõikes 1 esitatud nõue, mille kohaselt

liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et

võrdõigusasutused on sõltumatud ning vabad

välisest mõjust, ning nad ei küsi ega võta oma

ülesannete täitmisel ja pädevuse teostamisel

juhiseid valitsuselt ega mis tahes avalik-

õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.

Kuna sekkumise piirangu adressaati ei ole välja

toodud, siis on keeld kõikne, nagu ka direktiivid

ette näevad. Keelu rikkumise katse korral saab

volinik selgesõnalisele keelule viidata ja

keelduda sekkumise eesmärgist lähtuvast

tegutsemisest. Seletuskirja on vastavalt

täiendatud, samuti on seletuskirjas viidatud

direktiivide vastavatele põhjenduspunktidele,

mis regulatsiooni eesmärki selgemalt avavad.

97. Eelnõu§ 1 p 8 – kõnealuse punktiga nähakse ette voliniku kvalifikatsiooninõuded.

Lisaks sellele nähakse sama punktiga ette, et asetäitja-nõunikuna tegutsev isik peab

vastama käesoleva seaduse § 151 lõikes 3 volinikule seatud nõuetele. Esiteks

märgime, et kvalifikatsiooninõuete kehtestamine mingi kutseala puhul kujutab

endast põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 29 riivet. Riigikohus on leidnud, et

seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise15,

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud, sh

põhiõiguse riive proportsionaalsuse analüüsiga.

15 RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24

sh peavad seaduses sisalduma põhiõiguste riive raamid. Seega tuleb seletuskirja

täiendada põhiõiguse riive proportsionaalsuse analüüsiga16.

98. Lisaks eelnevalt on eelnõu § 1 punktiga 8 ette nähtud, et volinik võib kehtestada

lisanõuded asetäitja-nõuniku teadmiste ja kogemuste kohta. Kuna

kvalifikatsiooninõuded kujutavad endast põhiõiguste piiranguid, mille raamid tuleb

kindlaks määrata seaduse tasandil, siis saab volinik üksnes täpsustada asetäitja-

nõuniku teadmiste ja kogemuste sisu, kuid ei saa kehtestada täiendavaid nõudeid

võrreldes § 151 lõikes 3 sätestatuga. Palume kavandatava lõike sõnastust täpsustada

ning näha ette, et volinik võib täpsustada nõudeid asetäitja-nõuniku teadmiste ja

kogemuste kohta ja seletuskirjas täpsustada, et nõuete täpsustamine ei võimalda

näha ette täiendavaid nõudeid võrreldes seaduses ette antud raamidega.

Arvestatud osaliselt. Eelnõus lähtutakse

sarnasest regulatsioonist ATSis, mille § 14 lg 4

annab ametiasutuse juhile õiguse kehtestada

mitte ainult VV määrusega teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõudeid täpsustavaid

nõudeid, vaid ka lisanõudeid isiku teadmistele ja

oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete

täitmiseks. Eelnõu on täiendatud tingimusega, et

volinik võib asetäitja-nõuniku teadmistele ja

oskustele lisanõudeid kehtestada, kui see on

vajalik teenistusülesannete täitmiseks.

99. Eelnõu § 1 p 13 – kõnealuse punktiga nähakse muu hulgas ette, et volinik lahendab

diskrimineerimisvaidlusi oma siduva arvamusega. Juhime tähelepanu, et eelnõu ega

kehtiva seaduse tekstist tulenevalt ei ole arusaadav, mida on mõeldud voliniku

siduva arvamuse all. Eelnõu ja seletuskirja põhjal jääb mulje justkui voliniku

arvamus oleks õiguslikult siduv. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on

tegemist pigem moraalselt siduva arvamusega, st arvamuse täitmise eelduseks on

poolte heas usus tegutsemine, kuna eelnõuga ei nähta ette arvamuse täidetavaks

tunnistamise regulatsiooni, arvamuse kohtus vaidlustamise võimalust ega ka

täitedokumendi regulatsiooni. Seega „siduvus“ ja „õiguslik siduvus“, millest eelnõu

ja seletuskiri lähtuvad, on eksitavad ning jätavad arvamuse õigusliku tähenduse

ebamääraseks. Palume seletuskirjas arvamuse õiguslik tähendus selgelt välja tuua ja

ebakorrektsed selgitused seletuskirjast välja jätta. Õigusselguse kaalutlusel palus

Justiits- ja Digiministeerium esimesel kooskõlastusringil muuta dokumendi

nimetust – jääme oma seisukoha juurde ning palume muudatus eelnõusse sisse viia.

Arvestatud osaliselt. Eelnõukohase VõrdKS §

191 lõike 7 sõnastust on muudetud, uue sõnastuse

kohaselt võtavad vaidluspooled kohustuse

lähtuda voliniku siduvast arvamusest.

Seletuskirjast on kustutatud viited siduva

arvamuse õiguslikule siduvusele. Jääme endiselt

selle juurde, et voliniku siduval arvamusel on

poolte jaoks kokkuleppeliselt siduv iseloom,

kuna volinikult ühiselt siduvat arvamust küsima

minnes on pooled arvamuse enda jaoks siduvuses

kokku leppinud, sellega nõustunud, ning

teadlikud selle järgimise kohustuslikkusest

vaidluspooltele. Eelnõu kohaselt (eelnõukohane

VõrdKS § 191 lg 6) on nii ühel poolel kui pooltel

ühiselt võimalik kogu menetluse vältel luua

16 Vt selle kohta ka haldusjuhist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide

vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks. Arvutivõrgus kättesaadav: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-03/haldusjuhis.pdf

olukord, mille tõttu volinik siduvat arvamust ei

anna, vältides seeläbi täitmiseks kohustusliku

arvamuse tekkimist. Volinik lõpetab siduva

arvamuse andmise menetluse arvamust andmata,

kui pooled sõlmivad kompromissi või lepivad

kokku siduva arvamuse taotlemisest loobumises,

samuti siis, kui üks pool ei osale menetluses või

teavitab volinikku siduva arvamuse taotlemisest

loobumises. Kui pooled osalevad menetluses ja

ei avalda soovi siduva arvamuse taotlemisest

loobuda, siis võtavad nad endale kohustuse

arvamuse andmisel sellest ka lähtuda, sest siduva

arvamuse järgimise kohustuslikkus on seadusest

(eelnõukohane VõrdKS § 191 lg 7) tulenevalt

selgelt ettenähtav. Eelnevast tulenevalt ei

muudeta eelnõus voliniku siduva arvamuse

nimetust. Poolte kokkuleppelist valmidust

arvamust enda jaoks siduvaks lugeda kui

arvamuse siduvuse allikat rõhutatakse ka

seletuskirjas.

100. Lisaks eelnevale märgime, et seletuskirja kohaselt nähakse volinikule ette

vahekohtu tüüpi võimalus anda diskrimineerimisvaidluse poolte soovil tavapärase

arvamuse asemel õiguslikult siduv arvamus. Justiits- ja Digiministeeriumi

hinnangul on viide „vahekohtu tüüpi vaidluse lahendamisele“ eksitav, tekitab

õiguslikku ebaselgust ja tuleb seletuskirjast välja jätta.

Arvestatud. Võrdlus vahekohtu kaudu vaidluste

lahendamisega on seletuskirjast kustutatud.

101. Eelnõu § 16 lg 5 – veebilehel eelmise kalendriaasta tegevusaruande avaldamisega

seoses palume seletuskirjas selgitada, et aruandes ei avalikustata isikuandmeid.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud selgitusega,

et olulisemate arvamuste kokkuvõtete esitamisel

avaldatakse tegevusaruandes isikuandmeid ainult

juhul, kui see on vajalik ning seadusega

sätestatud tingimustel (vt arvamuse puhul

eelnõukohane § 19) ning personaliaruandes

võidakse isikupõhiselt avaldada andmeid, mis

juba on avalikud (nt kantseleis töötamise fakt või

palgaandmed) või mille avalikustamine on

seadusega lubatud.

102. Eelnõu § 7 – Justiits- ja Digiministeerium ei toeta eelnõuga kavandatavaid

töövaidluse lahendamise seaduse (TVLS) muudatusi. Eelnõu § 1 punktis 11

(kavandatav § 16 lg 22) ja seletuskirjas viidatakse voliniku poolt eksperdiarvamuse

andmisele töövaidluskomisjoni menetluses, kuna kehtiv töövaidluse lahendamise

seadus eksperdiarvamust tõendi liigina ei reguleeri. Kavandatav TVLS muudatus ei

ole vajalik, sest sättes viidatud arvamust saab menetluses käsitleda dokumentaalse

tõendina, mis on TVLS regulatsiooniga kaetud. Samuti ei ole eelnõu ega seletuskirja

põhjal arusaadav TsMS-ile viitamise vajadus. Juhime tähelepanu, et voliniku

arvamusel on menetluses samasugune kaal kui muudel tõenditel. Justiits- ja

Digiministeerium ei toeta ühe vaidluse liigi jaoks tõendamise erinormide

kehtestamist. Juhime tähelepanu, et ka teistes töövaidluse liikides võib olla mõeldav

ekspertide kasutamine, seega tuleb hoida töövaidluse lahendamise menetlus

ühetaolisena. Palume TVLS muudatused eelnõust välja jätta.

Mittearvestatud. Eelnõu §-s 7 sätestatud TvLSi

muudatustega nähakse ette mitte ainult võimalus

kasutada TVK menetluses voliniku VõrdKS § 16

lg 1 punkti 3 alusel antud arvamust (mida saab

menetluses kasutada dokumentaalse tõendina),

vaid kasutada voliniku kui eksperditeadmistega

isiku teadmisi ka kirjaliku või suulise selgituse

kaudu.

Seletuskirja on § 7 käsitluse juurde lisatud

täpsem selgitus TsMS-ile viitamise vajaduse

kohta. Seletuskirjas selgitatakse ka, miks on

vajalik luua voliniku kui eksperdi TVK

menetlusse vastavalt olukorrale ja vajadusele

erinevates rollides kaasamiseks praegusest

paremad võimalused.

TvLSi ja vastavast VõrdKSi muudatusest

loobumisel jäetaks kasutamata võimalus toetada

töövaidluskomisjoni menetluse kvaliteeti

valdkonnas, kus vaidlused on õiguslikult ja

tõenduslikult tavapärasest keerukamad.

Diskrimineerimist puudutavad vaidlused ei ole

oma olemuselt alati sama selged kui

klassikalisemad, nt saamata jäänud töötasu

vaidlused. Nendes võib muuhulgas olla vajalik

sobilike võrdlusisikute leidmine, kaudse

diskrimineerimise tuvastamine, samuti asjaolude

käsitlemine, mida töötajal endal on keeruline

tõendada.

Kavandatav muudatus on oluline ka õigusselguse

aspektist, mis on kriitilise tähtsusega

töövaidluskomisjoni menetluses, kuhu isikud

pöörduvad sageli professionaalse õigusabita ning

õigusalaste eriteadmisteta. Seetõttu ei ole piisav

üksnes abstraktne teadmine, et voliniku arvamust

võib olla võimalik esitada dokumentaalse

tõendina. Menetluse osapooltele peab olema

seadusest arusaadav, millisel viisil ja millises

rollis saab voliniku arvamust

diskrimineerimisvaidluses kasutada. Selge

regulatsioon aitab vältida menetluslikke vaidlusi

arvamuse lubatavuse või menetlusliku tähenduse

üle, mis takistaksid menetluse sujuvust ja kiirust.

Seega, TVK-de poolt voliniku eriteadmiste

kaasamiseks selge regulatsiooni sätestamine

toetab töövaidluskomisjoni lahendite kvaliteeti ja

diskrimineerimist kogenud töötajate võimalust

saada kiire, õiglane ja taskukohane lahendus

töövaidluskomisjonis, selmet pöörduda kohtusse,

mis on oluliselt ajamahukam, stressirohkem ning

kulukam nii pooltele kui riigile. See on kooskõlas

ka TvLS § 13 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttega

lahendada töövaidlus õigesti, võimalikult lihtsalt,

kiirelt ja väikeste kuludega.

Lisaks, kehtiv TvLS juba näeb

diskrimineerimisvaidluste puhul ette erisuse: §

45 lõike 2 järgi rakendatakse

diskrimineerimisvaidlustes võrdse kohtlemise

seaduses või soolise võrdõiguslikkuse seaduses

ette nähtud jagatud tõendamiskohustust. Seega

on seadusandja juba kehtivas õiguses

tunnustanud, et diskrimineerimisvaidlused

erinevad tavapärastest töövaidlustest ning

vajavad teatud juhtudel teistsugust menetluslikku

käsitlust.

103. Rakendusaktid – eelnõuga seonduvalt soovitakse täiendada Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 4 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Eelnõu või muu küsimuse, mis

puudutab soolise võrdõiguslikkuse seaduses või võrdse kohtlemise seaduses

sätestatud õiguseid või kohustusi või mõjutab nende täitmist, ettevalmistamisel

konsulteeritakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga.“

Seletuskirjast ei selgu, mida täpsemalt sellise nõude all mõeldakse. Justiits- ja

Digiministeerium ei toeta sellise sätte lisamist reglementi. Esiteks sama paragrahv

sätestab juba, et ministri otsustatava või Vabariigi Valitsusele esitatava küsimuse

ettevalmistaja teeb aegsasti koostööd ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning

vajaduse korral teiste asjaomaste avalik-õiguslike institutsioonide ja üleriigilise

kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. Samuti, et eelnõu või muu küsimuse

ettevalmistamisse kaasatakse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise

heale tavale, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Lisaks näeb reglemendi § 6 lg 4 ette

asjaomase ministeeriumi kohustuse kontrollida kooskõlastamisel muu hulgas ka

oma valitsemisalasse kuuluvas osas eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisel

tehtud mõju hindamist. Võrdse kohtlemise valdkonna eest vastutaja on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle poole saavad eelnõusid koostavad

ametnikud pöörduda ka konsultatsiooni saamiseks. Leiame, et senine reglemendis

sätestatu on piisav suunamaks eelnõu või muu küsimuse väljatöötajaid aegsasti

pädevate asutustega, antud juhul võrdse kohtlemise volinikuga, konsulteerima ning

reglemendis ei ole konkreetsete kaasatavate asutuste või institutsioonide nimeline

väljatoomine vajalik. Teiseks oleme täiendamas Hea õigusloome ja normitehnika

eeskirjas mõjuhindamise nõudeid, kus üheks mõjuvaldkonnaks saab olema mõju

Mittearvestatud. Ülevõetavate direktiivide artikli

15 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama

menetlused tagamaks, et valitsus ja asjaomased

riigiasutused konsulteerivad võrdõigusasutustega

direktiividest 79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ, 2004/113/EÜ 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL tulenevate õiguste ja kohustustega

seotud õigusaktide, poliitikate, menetluste ja

programmide küsimuses. Nimetatud direktiivid

on Eesti õigusesse üle võetud VõrdKS-i ja

SoVSiga.

Õigusaktide muutmise kohta mh Vabariigi

Valitsusele ja valitsusasutustele ettepanekute

tegemist on voliniku pädevuses juba kehtiva

seaduse kohaselt (VõrdKS § 16 p 5). Voliniku

ülesanne on ka nõustada ja teavitada mh

Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi VõrdKS ja

SoVS rakendamist käsitlevates küsimustes (§ 16

p 6). Samuti on kehtivas Vabariigi Valitsuse

reglemendis JDMi viidatud regulatsioon. Samas,

praktikas vajalikku konsulteerimist

ettevalmistaja algatusel tihtipeale ei toimu ning

volinik peab ennast omaalgatuslikult

võrdsetele võimalustele. See aitab kaasa sellele, et õigusaktide väljatöötamisel

hinnatakse alati mõju mh ka võrdsele kohtlemisele. Eelnõu17 on läbinud

kooskõlastusringi ja esitatakse peagi Vabariigi Valitsusele.

protsessidesse kaasama, kui ta neist (juhuslikult)

teadlikuks saab.

Seetõttu ei saa lugeda praegust VV reglemendis

sätestatud menetlust piisavaks, et tagada

ülevõetavate direktiivide nõuetekohane täitmine.

Samuti ei taga selline praktika voliniku

ülesannete ja tema tegevuse eesmärkide tõhusat

sisulist täitmist.

Võttes arvesse voliniku kui iseseisva

institutsiooni staatust, samuti asjaolu, et

nõuanded ning muud sekkumised on oluliselt

tõhusamad, kui need on tehtud protsessi

algusjärgus, ei saaks ei korrektseks ega piisavaks

lugeda ka olukorda, kus voliniku kaasamise

vajadusele tähelepanu juhtimine jääks

igakordselt VVS kohaselt võrdsuspoliitika eest

vastutava ministeeriumi (hetkel MKM)

ülesandeks.

Leiame jätkuvalt, et õigusaktides sätestatud

menetluskord peab parimal võimalikul viisil

tagama, et iga eelnõu või muu küsimuse

ettevalmistaja mõtleks protsessi kavandades

muuhulgas alati läbi, kas kavandatav tegevus

puudutab soolise võrdõiguslikkuse seaduses või

võrdse kohtlemise seaduses sätestatud õiguseid

või kohustusi või mõjutab nende täitmist ning kas

seetõttu on vajalik protsessi juba algusjärgus

kaasata ka volinik. Näeme, et sellise tulemuse ja

seeläbi ka direktiividega nõutava menetluse

17 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b5ac471-8ff8-469e-b192-5622407aa7bd

tagamiseks on sobivaim viis VV reglemendi

täiendamine rakendusakti kavandis pakutud

kujul.

Rahandusministeerium

104. Rahandusministeerium kooskõlastab võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) meie

märkustega arvestamise korral.

1. Eelnõu §-ga 5 on maksukorralduse seadusesse planeeritud muudatus, mille mõju

Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) ei ole võimalik hinnata. Kahetsusväärselt on

andmevahetus ametiga läbi rääkimata. Eelnõust ei selgu, milliseid andmeid ja

millisel tehnilisel viisil soovitakse saada. Ilma täpse andmekoosseisu ja

andmevahetusprotsessi kirjelduseta ei ole võimalik hinnata arendusvajadusi ega

kaasnevat töökoormust.

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinikule on kavas luua tehisaru lahendusi ja andmete filtreerimise tööriistu, kuid

puudub selgus, kuidas on kavandatud andmete tehniline liikumine MTA ja voliniku

(kantselei) vahel. Meile ei ole teada, kas voliniku kantseleil on piisav IT-võimekus

arendada ja hallata vajalikke liideseid (nt üle X-tee), et tagada turvaline ja

automaatne andmevahetus.

Palume andmevahetus MTA-ga läbi rääkida ning eelnõud ja seletuskirja vastavalt

täiendada.

Arvestatud. Andmevahetus MTA-ga läbi

räägitud. Kuna MTA soov IT-arenduse kaudu

automaatse andmevahetuse võimaluse loomiseks

oleks voliniku iga-aastast andmevajaduse mahtu

arvestades (eeldatavalt kuni 10 juhtumi tarbeks

aastas) ebaproportsionaalne, samuti kuna MTA

hinnangul on nende arendusressurss lähiaastateks

juba hõivatud ning arutelu selle arenduse üle ei

ole võimalik avada enne 2027. a. lõppu, on MKS

muudatus eelnõust välja jäetud. See tähendab, et

MTA ei saa volinikule oma andmekogu(de)st

andmeid väljastada ning nt töötamise asjaolu ja

töötasu puudutavad andmed peavad volinikule

arvamuse andmise võimaldamiseks andma

tööandjad.

105. 2. Palume mitte kehtetuks tunnistada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 23 lõike 2

punkti 6. Nimetatud muudatusega kaob ATSist regulatsioon, et soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (volinik) nimetatakse ametisse viieks

aastaks. ATS § 23 sätestab avaliku teenistuse üldise põhimõtte, et ametnik

nimetatakse ametikohale määramata ajaks. Samal ajal toob sama paragrahvi lõige 2

välja selle põhimõtte erisused koos loeteluga kindlatest ametikohtadest, mida

täidetakse määratud ajaks. Näiteks sätestab ATS § 23 lõike 2 punkt 3, et määratud

Arvestatud osaliselt. Eelnõust on välja jäetud

ATS § 23 lg 2 punkti 6 kehtetuks tunnistamine.

Samas jäetakse olulisema volinikku puudutava

regulatsiooni kompaktsuse eesmärgil eelnõusse

endiselt voliniku ametiaja regulatsioon VõrdKSis

– sarnane lahendus on ka kehtivas õiguses

(VõrdKS § 15 lg 2). Lisaks, kuna voliniku

ajaks nimetatakse ametikohale riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler,

Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht. Sama regulatsioon kehtib Vabariigi

Presidendi nõuniku, riigi julgeoleku volitatud esindaja juhi, Konkurentsiameti

peadirektori ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja ning ka voliniku

ametikohtade kohta. Loetletud ametikohtade puhul ei ole tähtaegsust eriseaduste või

valdkondlike määrustega sätestatud. Määratud ajaks ametikohale nimetamise

regulatsioon tuleneb enamasti üksnes ATSist. Ühetaolisuse huvides palume kaaluda

eelnõus vastavate muudatuste tegemist, millega jääks kehtima ATS § 23 lõike 2

punkt 6 ning eelnõust jääks välja VõrdKS regulatsioon, mis sätestab voliniku

ametikohale nimetamise määratud ajaks.

ametiaja regulatsioon jääb ka ATSi, siis

täiendatakse eelnõu § 2 punktiga 3 ATS § 23

lõiget 4 viitega sama paragrahvi lõike 2 punktile

6, nähes samaselt eelnõukohase VõrdKS § 151

lõikele 5 ette voliniku ametiaja tähtaja kulgemise

peatumise ajaks, kui volinik viibib emapuhkusel,

isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või

vanemapuhkusel.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

106. Andsin eelnõu osas sisulise tagasiside 09.12.2025 kirjaga nr 2- 5/69_2025. Pean

siiski veelkordselt oluliseks juhtida tähelepanu voliniku kantselei täiendavate

rahaliste vahendite vajadusele seoses eelnõuga kavandatavate uute ülesannetega.

Seoses lisanduvate ülesannetega tekib vajadus muu hulgas uue

dokumendihaldussüsteemi hankimiseks ja juurutamiseks. Eelnõuga lisanduvate

täiendavate kohustuste täitmine eeldab kantseleilt senisest oluliselt süsteemsemat

andme- ja dokumendihaldust. Praegu kasutusel olev dokumendihaldussüsteem ei

võimalda andmeid piisavalt eristada säilitustähtaegade ja juurdepääsupiirangute

kaupa ega taga vajalikul tasemel aruandlusvõimekust ning andmete anonüümimise,

pseudonüümimise korraldust. Ilma täiendavate rahaliste vahenditeta võib tekkida

olukord, kus seadusega pannakse volinikule täiendavad kohustused, kuid kantseleil

puuduvad nende nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud tehnilised eeldused. Palume

eelnõu edasises menetluses arvestada vajadusega näha voliniku kantseleile ette

piisavad vahendid andme- ja dokumendihalduse arendamiseks, et tagada

kavandatavate ülesannete täitmine tõhusalt, õiguspäraselt ja andmekaitsenõuetele

vastavalt.

Teadmiseks võetud. Voliniku lisaressursi

vajaduse käsitlust seletuskirjas täiendatud viitega

andme- ja dokumendihalduse arendamisega

seotud lisavajadustele.

Eesti Puuetega Inimeste Koda

107. Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) jaoks on võrdne kohtlemine, sealhulgas

võrdõigusvoliniku institutsiooni pädevuse ja õiguste laiendamine väga oluline.

Esitasime eelnõule Võrdse kohtlemise võrgustiku (võrgustik) liikmena ka

ühisarvamuse, mille juurde jääme.

Lisame teemaga seonduvalt, et jätkuvalt on lahendamata puuetega inimeste jaoks

kaua oodatud seaduslikud (hetkel soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse

(SVVVS) eelnõu kohaldamisala) muudatused, mis keelaksid diskrimineerimise

puude alusel kõikides eluvaldkondades ja sektorites. EPIKoda on nii iseseisvalt kui

võrgustiku liikmena esitanud korduvalt pöördumisi ja seisukohtasid (vt ka Eesti

Puuetega Inimeste Koja arvamus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste

seaduse eelnõule |Eesti Puuetega Inimeste Koda) rõhutades nii rahvusvahelisest kui

siseriiklikust õigusest ja ka praktilisest elust tulenevat vajadust laiendada

diskrimineerimist keelavat kaitseala. Kahjuks ei ole senini teavet, miks vajalikke

muudatusi ei tehta. Eelnõu kooskõlastustabelis on võrgustiku küsimusele, mis on

saanud SVVVS-e eelnõu menetluse raames tellitud Advokaadibüroo Sorainen

analüüsist ning millal vastav analüüs avaldatakse vastatud lakooniliselt, et hetkel

lisainfo puudub. Leiame, et aastaid tõstatatud ja sihtgrupi jaoks eluliselt vajalik

teema vajab viivitamatult sisulist lahendamist seaduslike muudatuste näol.

Puuduvad arusaadavad ja veenvad argumendid osas, miks vajalikke seaduse

muudatusi ei tehta ning miks ei ole võimalik avaldada riigi raha eest tellitud

uuringut. Lisame, et oleme jätkuvalt valmis aruteludeks ja koostööks eesmärgiga

tagada kiire SVVVS vastuvõtmine ja rakendamine.

Teadmiseks võetud. Käesoleva eelnõu eesmärk

on võrdõigusasutuste direktiivide ülevõtmine.

VõrdKS kohaldamisala laiendamine, mis tagaks

seaduse tasandil puudega inimeste detailsema

kaitse diskrimineerimise eest kõigis

eluvaldkondades, tuleb lahendada eraldi

seadusemuudatusega, mida praeguse valitsuse

tegevusprogrammis ette nähtud ei ole. EPIKoja

kirjas viidatud SVVVS eelnõu menetluse raames

tellitud analüüsi tellis advokaadibüroolt Sorainen

Justiits- ja Digiministeerium - Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil puudub sellele

ligipääs ning täpsem informatsioon selle kohta.

SK lisa_rakendusaktide kavandid_28.05.pdf

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU KAVANDID

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse

nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 ja § 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“

§ 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse seaduses või

võrdse kohtlemise seaduses sätestatud õiguseid või kohustusi või mõjutab nende täitmist,

ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinikuga.“.

§ 2. Määrus jõustub 19. juunil 2026. aastal.

Kristel Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruse

nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku ning kantselei põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a. määruses nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel tagab volinik tema pädevusse jäävate erinevate

ülesannete täitmisel sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise.“;

2) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõikes 51 ette nähtud juhtudel täidab voliniku

ülesandeid asetäitja-nõunik.“;

3) paragrahvi 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lg 1 punkti 1 kohaselt soolise võrdõiguslikkuse seaduse

ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmise jälgimiseks ning sama paragrahvi lõike 1

punktis 7 ja lõikes 5 nimetatud aruannete koostamiseks volinik:“;

5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) teeb võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 62 kohaselt võrdse kohtlemise

põhimõtte täitmise ning rikkumisega seotud sõltumatuid uuringuid.“;

6) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „Isikute“ tekstiosaga „Võrdse kohtlemise

seaduse § 16 lõike 1 punkti 3 alusel arvamuse ja punkti 31 alusel siduva arvamuse

saamiseks isikute“;

7) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Arvamuses kirjeldab volinik kogutud teabel põhinevalt arvamuse aluseks olevaid

asjaolusid ning annab võrdse kohtlemise seadusele või soolise võrdõiguslikkuse

seadusele ning Eesti Vabariigi jaoks siduvatele välislepingutele ja muudele õigusaktidele

tugineva põhjendatud hinnangu võrdse kohtlemise põhimõtte või soolise

võrdõiguslikkuse seaduse 3. peatükis sätestatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise või

võrdse kohtlemise seaduse 3. peatükis sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise ja edendamise kohustuse täitmise või rikkumise kohta.“;

9) paragrahvi 9 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 4 kohaselt seaduste mõju analüüsimisel

naiste ja meeste ning võrdse kohtlemise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel

jagunevate isikute seisundile ühiskonnas ning võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1

punktides 5 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise toetamiseks volinik:“;

10) paragrahvi 9 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) analüüsib Eesti õigusaktide vastavust Euroopa Liidu soolist võrdõiguslikkust ning

võrdset kohtlemist käsitlevatele õigusaktidele ja nende eelnõudele ning edastab analüüsi

tulemused asjakohastele institutsioonidele;“;

11) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Diskrimineerimise ennetamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

edendamine“;

12) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punkti 9 kohaselt diskrimineerimise

ennetamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks ning

võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punktides 11, 5, 51, 6, 7 ja 8 nimetatud ülesannete

täitmiseks ja täitmise toetamiseks volinik:“;

13) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „võrdse kohtlemise valdkondades“

sõnadega „võrdsest kohtlemisest või soolise võrdõiguslikkuse või võrdse kohtlemise

edendamine“;

14) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) teavitab soolise võrdõiguslikkuse seaduse või võrdse kohtlemise seaduse alusel

kohustatud isikuid nende kohustustest ja kohustuste täitmise võimalustest ning seaduse

rakendamise headest tavadest ning koolitab, nõustab ja juhendab neid;

7) teavitab soolise võrdõiguslikkuse seaduse või võrdse kohtlemise seaduse alusel

õigustatud isikuid seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest, õiguskaitse võimalustest

ning voliniku pädevusest ning nõustab neid õiguste kasutamisel;

8) osaleb võrdset kohtlemist ning soolist võrdõiguslikkust käsitlevates avalikes

aruteludes.“;

15) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Volinik teeb diskrimineerimise ennetamisel, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise edendamisel ning muude ülesannete täitmisel koostööd õiguskantsleri,

sotsiaalpartnerite, vabaühenduste ning teiste asutuste ja isikutega.“;

16) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

„§ 111. Voliniku tööprogramm ja tegevuskava

Volinik avaldab võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 4 ette nähtud nelja-aastase

tööprogrammi ja aastase tegevuskava oma veebilehel hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.“;

17) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Voliniku tegevusaruanne

Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud tegevusaruandes annab volinik lisaks

eelmise kalendriaasta tegevuste ülevaatele informatsiooni ka oma eelmise aasta eelarve

ja selle kasutamise kohta, samuti kantselei töötajate arvu ning personali soolise ja

vanuselise koosseisu ja voolavuse kohta. Ülevaade sisaldab ka aasta jooksul antud

olulisemate arvamuste kokkuvõtteid. Tegevusaruannet tutvustatakse Riigikogu

põhiseaduskomisjonile ja aruanne avaldatakse voliniku veebilehel hiljemalt järgmise

kalendriaasta 30. aprilliks.“;

18) määrust täiendatakse §-dega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„§ 13. Teenuste ja informatsiooni kättesaadavus ja ligipääsetavus

(1) Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõigetes 1, 4 ja 5 loetletud ülesannete täitmisel tagab

volinik kõigile isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse,

arvestades seejuures regionaalseid, keelelisi ja muid eripärasid ning -vajadusi.

(2) Puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks

võrdsete võimaluste loomiseks rakendab volinik lisaks üldistele ligipääsetavuse

edendamise meetmetele ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke

meetmeid.

(3) Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõigetes 1, 4 ja 5 nimetatud ülesandeid täites

teavitusviise ja -vahendeid valides võtab volinik arvesse sihtrühma eripärasid, pöörates

eri tähelepanu rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib takistada nende ebakindel

majanduslik seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või

veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumine.

§ 14. Volinikule puhkuse andmine ja teenistuslähetusse saatmine

Volinikule puhkuse andmise otsustab ja tema teenistuslähetusse saatmise korralduse

annab volinik oma käskkirjaga.“.

§ 2. Määrus jõustub 19. juunil 2026. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide

registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a. määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide

registri põhimäärus“ § 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku suhtes Soolise

Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei.“.

§ 2. Määrus jõustub 19. juunil 2026. aastal.

Kristel Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

SK lisa_vastavustabel_28.05.pdf

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

Kaldkirjas sätted kehtestatakse muudetult või tervikuna eelnõuga või rakendusaktide muudatustega.

Direktiivi (EL) 2024/1499

norm

(artikkel, lõige, punkt)

Direktiivi (EL) 2024/1500

norm

(artikkel, lõige, punkt)

EL-i õigusakti normi

ülevõtmise kohustus

(Jah, ei, valikuline)

EL-i õigusakti normi

sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed

õigusaktid

(pealkiri, paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1 lg 1

Artikkel 1

Eesmärk, reguleerimisese ja

kohaldamisala

1. Käesolevas direktiivis

sätestatakse

võrdõigusasutuste toimimise

miinimumnõuded eesmärgiga

parandada nende

tulemuslikkust ja tagada

nende sõltumatus, et

tugevdada

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tuleneva

Art 1 lg 1

Artikkel 1

Eesmärk, reguleerimisese

ja kohaldamisala

1. Käesolevas direktiivis

sätestatakse

võrdõigusasutuste toimimise

miinimumnõuded

eesmärgiga parandada nende

tulemuslikkust ja tagada

nende sõltumatus, et

tugevdada direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tuleneva võrdse kohtlemise

põhimõtte kohaldamist.

Ei Direktiivi reguleerimisese ja

eesmärk

võrdse kohtlemise põhimõtte

kohaldamist.

Art 1 lg 2

2. Käesoleva direktiiviga

liikmesriikidele pandud

kohustused ja

võrdõigusasutuste ülesanded

hõlmavad

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevaid

õigusi ja kohustusi.

Art 1 lg 2

2. Käesoleva direktiiviga

liikmesriikidele pandud

kohustused ja

võrdõigusasutuste ülesanded

hõlmavad direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevaid õigusi ja

kohustusi.

Ei Direktiivi kohaldamisala

Art 1 lg 3

3. Käesolev direktiiv ei

mõjuta direktiivi

(EL) 2023/970

konkreetsemaid sätteid.

Ei Direktiivi kohaldamisala

Art 2 lg 1

Artikkel 2

Võrdõigusasutuste

määramine

1. Liikmesriigid määravad

ühe või mitu asutust (edaspidi

„võrdõigusasutused“), kes

teostavad käesolevas

Art 2 lg 1

Artikkel 2

Võrdõigusasutuste

määramine

1. Liikmesriigid määravad

ühe või mitu asutust

(„võrdõigusasutused“), kes

teostavad käesolevas

Jah VõrdKS § 15 lg 8

Eestis teostab ülevõetavates

direktiivides sätestatud pädevust

võrdõigusasutusena soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik ja tema

kantselei.

direktiivis sätestatud

pädevust.

direktiivis sätestatud

pädevust.

Art 2 lg 2

2. Käesolev direktiiv ei piira

tööinspektsioonide või muude

täitevasutuste pädevust ega

sotsiaalpartnerite riigisisese

õiguse ja tavade kohaseid

õigusi ja eesõigusi, sealhulgas

seoses kollektiivlepingutega

ning kohtumenetluses

esindamise ja kaitsega.

Art 2 lg 2

2. Käesolev direktiiv ei piira

tööinspektsioonide ja muude

täitevasutuste pädevust ega

sotsiaalpartnerite riigisisese

õiguse ja tavade kohaseid

õigusi ja eesõigusi,

sealhulgas seoses

kollektiivlepingutega ning

kohtumenetluses esindamise

ja kaitsega.

Ei Direktiivi kohaldamisala

(piirav) säte.

Art 3 lg 1

Artikkel 3

Sõltumatus

1. Liikmesriigid võtavad

meetmeid tagamaks, et

võrdõigusasutused on

sõltumatud ning vabad

välisest mõjust, ning nad ei

küsi ega võta oma ülesannete

täitmisel ja pädevuse

teostamisel juhiseid

valitsuselt ega mis tahes

avalik-õiguslikult või

eraõiguslikult üksuselt.

Art 3 lg 1

Artikkel 3

Sõltumatus

1. Liikmesriigid võtavad

meetmeid tagamaks, et

võrdõigusasutused on

sõltumatud ning vabad

välisest mõjust, ning nad ei

küsi ega võta oma ülesannete

täitmisel ja pädevuse

teostamisel juhiseid

valitsuselt ega mis tahes

avalik-õiguslikult või

eraõiguslikult üksuselt.

Jah VõrdKS § 15 lg 1, lg 3 ja

31, lg 5, lg 7

ATS § 11 lg 4, § 14 lg 4, §

16 lg 6, § 23, § 24 lg 4 p 6,

§ 63 lg 4

Voliniku pm § 2 lg 2 ja 3, §

2 lg 4, §-d 4 ja 5

Siin ja edaspidi viitab lühend

„Voliniku pm“ Vabariigi

Valitsuse 10. juuni 2010. a

määrusele nr 71 „Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku ning

kantselei põhimäärus“

Võrdõigusasutused haldavad

kooskõlas käesoleva direktiivi

eesmärkidega ja kohaldatava

õigusraamistiku alusel oma

rahalisi ja muid vahendeid

ning võtavad vastu otsuseid

seoses oma sisestruktuuri,

vastutuse, personali ja

organisatsiooniliste

küsimustega.

Võrdõigusasutused haldavad

kooskõlas käesoleva

direktiivi eesmärkidega ja

kohaldatava õigusraamistiku

alusel oma rahalisi ja muid

vahendeid ning võtavad

vastu otsuseid seoses oma

sisestruktuuri, vastutuse,

personali ja

organisatsiooniliste

küsimustega.

Art 3 lg 2

2. Liikmesriigid näevad ette

läbipaistvad menetlused

võrdõigusasutuste töötajate,

eelkõige otsustusõigusega või

juhtival ametikohal olevate

isikute või vajaduse korral

juhatuse liikmete, valimise,

ametisse nimetamise, ametist

vabastamise ja võimaliku

huvide konflikti kohta, et

tagada nende pädevus ja

sõltumatus.

Art 3 lg 2

2. Liikmesriigid näevad ette

läbipaistvad menetlused

võrdõigusasutuste töötajate,

eelkõige otsustusõigusega

või juhtival ametikohal

olevate isikute või vajaduse

korral juhatuse liikmete

valimise, ametisse

nimetamise, ametist

vabastamise ja võimaliku

huvide konflikti kohta, et

tagada nende pädevus ja

sõltumatus.

Jah VõrdKS § 15 lg 51, § 151–

152, § 20–22

EKS § 3 p 8

KVS § 13 lg 1 p 1

Art 3 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused loovad

sisestruktuuri, mis tagab neile

Art 3 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused loovad

sisestruktuuri, mis tagab

Jah Voliniku pm § 2 lg 2

võimaluse teostada oma

pädevust sõltumatult ja

vajaduse korral erapooletult.

neile võimaluse teostada oma

pädevust sõltumatult ja

vajaduse korral erapooletult.

Art 3 lg 4

4. Liikmesriigid tagavad, et

mitmes valdkonnas

tegutsevate asutuste

sisestruktuuriga tagatakse

asutuse volituste sõltumatu

täitmine võrdõiguslikkuse

valdkonnas.

Art 3 lg 4

4. Liikmesriigid tagavad, et

mitmes valdkonnas

tegutsevate asutuste

sisestruktuuriga tagatakse

asutuse volituste tõhus

täitmine võrdõiguslikkuse

valdkonnas.

Valikuline Eestis on võrdõigusasutuse

ülesanded eraldiseisval

institutsioonil (soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik ja tema

kantselei), mistõttu ei vaja säte

Eesti õigusesse ülevõtmist.

Art 4

Artikkel 4

Vahendid

Liikmesriigid tagavad

vastavalt nende riiklikele

eelarvemenetlustele, et igale

võrdõigusasutusele antakse

personal ning tehnilised ja

rahalised vahendid, mis on

vajalikud kõigi tema

ülesannete täitmiseks ja kõigi

tema pädevuste tulemuslikuks

teostamiseks tunnuste puhul

ja valdkondades, mida

reguleeritakse

Art 4

Artikkel 4

Vahendid

Liikmesriigid tagavad

vastavalt nende riiklikule

eelarvemenetlusele, et igale

võrdõigusasutusele antakse

personal ning tehnilised ja

rahalised vahendid, mis on

vajalikud kõigi tema

ülesannete täitmiseks ja kõigi

tema pädevuste

tulemuslikuks teostamiseks

tunnuste puhul ja

valdkondades, mida

Jah VõrdKS § 15 lg 31

direktiividega 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ, sealhulgas

juhul, kui võrdõigusasutused

on mitmes valdkonnas

tegutsevate asutuste osad.

reguleeritakse direktiividega

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL,

sealhulgas juhul, kui

võrdõigusasutus on mitmes

valdkonnas tegutseva asutuse

osa.

Art 5 lg 1

Artikkel 5

Teadlikkuse suurendamine,

diskrimineerimise

ennetamine ja võrdse

kohtlemise edendamine

1. Liikmesriigid võtavad

vastu asjakohased meetmed,

näiteks strateegiad, et

suurendada kogu oma

territooriumil elanikkonna

teadlikkust

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevatest

õigustest ning

võrdõigusasutustest ja nende

teenustest, pöörates erilist

tähelepanu diskrimineerimise

ohus olevatele isikutele ja

rühmadele.

Art 5 lg 1

Artikkel 5

Teadlikkuse suurendamine,

diskrimineerimise

ennetamine ja võrdse

kohtlemise edendamine

1. Liikmesriigid võtavad

vastu asjakohased meetmed,

näiteks strateegiad, et

suurendada kogu oma

territooriumil elanikkonna

teadlikkust direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevatest õigustest ning

võrdõigusasutustest ja nende

teenustest, pöörates erilist

tähelepanu diskrimineerimise

ohus olevatele isikutele ja

rühmadele.

Valikuline Voliniku pm § 10 lg 7

Voliniku pm § 10 lg 8

Sätestatakse liikmesriikide

kohustus võtta vastu meetmeid

(nt strateegiad) elanikkonna

teadlikkuse tõstmiseks

võrdsusdirektiividest

tulenevatest õigustest,

võrdõigusasutustest ja nende

teenustest. Ei eelda otseselt

siseriikliku õigusnormi

kehtestamist. Teadlikkuse

suurendamine õigustest ja

õiguskaitsevõimalustest on nii

võrdsuspoliitika eest vastutava

ministeeriumi (praegu MKM)

kui võrdõigusasutuse (volinik)

tavapärase töö osa.

Direktiivide ülevõtmise raames

rakendatava meetmena

täiendatakse siiski voliniku

põhimäärust (rakendusaktide

kavandid, voliniku põhimääruse

muutmise eelnõu § 1 p 13),

nähes diskrimineerimise

ennetamise ja võrdse

kohtlemise ning soolise

võrdõiguslikkuse edendamise

kohustuse täitmise raames

volinikule ette ka teavitamise ja

avalikes aruteludes osalemise

ülesanded.

Art 5 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

volitused võtta meetmeid

diskrimineerimise

ennetamiseks ja võrdse

kohtlemise edendamiseks

nagu tuleneb direktiividest

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ.

Selline tegevus võib muu

hulgas hõlmata positiivsete

meetmete ja soolõime

edendamist avaliku ja

erasektori üksustes, neile

asjakohase koolituse,

nõustamise ja toe pakkumist,

osalemist avalikus arutelus,

suhtlemist asjaomaste

sidusrühmadega, sealhulgas

sotsiaalpartneritega, ning

heade tavade vahetamise

edendamist. Nende tegevuste

läbiviimisel võivad

võrdõigusasutused võtta

Art 5 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

volitused võtta meetmeid

diskrimineerimise

ennetamiseks ja võrdse

kohtlemise edendamiseks

tulenevalt direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL.

Selline tegevus võib muu

hulgas hõlmata positiivsete

meetmete ja soolõime

edendamist avaliku ja

erasektori üksustes, neile

asjakohase koolituse,

nõustamise ja toe pakkumist,

osalemist avalikus arutelus,

suhtlemist asjaomaste

sidusrühmadega, sealhulgas

sotsiaalpartneritega, ning

heade tavade vahetamise

edendamist. Nende tegevuste

läbiviimisel võivad

võrdõigusasutused võtta

arvesse spetsiifilisi

Jah VõrdKS § 3 lg 7 ja 8, § 16

lg 1 p-d 11, 5, 51, 9, lg 2

Voliniku pm § 10

Eelnõu § 1 p 1

(intersektsionaalse

diskrimineerimise käsitlemiseks

voliniku töös võetakse

kasutusse eestipärasem

põimdiskrimineerimise termin).

arvesse spetsiifilisi

ebasoodsaid olukordi, mis

tulenevad intersektsionaalsest

diskrimineerimisest, mille

puhul sooline

diskrimineerimine on

kombineeritud

diskrimineerimisega, mis

toimub ühe või mitme

tunnuse alusel, mis on kaetud

direktiivide 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ või

2004/113/EÜ alusel.

ebasoodsaid olukordi, mis

tulenevad

intersektsionaalsest

diskrimineerimisest, mille

puhul sooline

diskrimineerimine on

kombineeritud

diskrimineerimisega, mis

toimub ühe või mitme

tunnuse alusel, mis on

kaitstud direktiivide

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ või

2004/113/EÜ alusel.

Art 5 lg 3

3. Liikmesriigid ja

võrdõigusasutused võtavad

arvesse iga sihtrühma jaoks

asjakohasemaid

teavitusvahendeid ja -viise.

Nad keskenduvad eelkõige

rühmadele, kelle juurdepääsu

teabele võib takistada näiteks

nende ebakindel majanduslik

seisund, vanus, puue,

kirjaoskuse tase,

kodakondsus, elanikustaatus

või veebipõhistele vahenditele

juurdepääsu puudumine.

Art 5 lg 3

3. Liikmesriigid ja

võrdõigusasutused võtavad

arvesse iga sihtrühma jaoks

asjakohasemaid

teavitusvahendeid ja -viise.

Nad keskenduvad eelkõige

rühmadele, kelle juurdepääsu

teabele võib takistada näiteks

nende ebakindel majanduslik

seisund, vanus, puue,

kirjaoskuse tase,

kodakondsus, elanikustaatus

või veebipõhistele

vahenditele juurdepääsu

puudumine.

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13

Art 6 lg 1

Artikkel 6

Ohvrite abistamine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused on

võimelised pakkuma

väidetavatele ohvritele abi,

nagu on sätestatud lõigetes 2–

Käesoleva direktiivi

kohaldamisel tähendab

„ohver“ iga isikut, kes leiab,

et teda on diskrimineeritud

direktiivi 79/7/EMÜ artikli 4,

direktiivi 2000/43/EÜ

artikli 2, direktiivi

2000/78/EÜ artikli 2 või

direktiivi 2004/113/EÜ

artikli 4 tähenduses.

Art 6 lg 1

Artikkel 6

Ohvrite abistamine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused on

võimelised pakkuma

ohvritele abi, nagu on

sätestatud lõigetes 2–4.

Käesoleva direktiivi

kohaldamisel tähendab

„ohver“ iga isikut –

olenemata näiteks tema

sotsiaal-majanduslikust

seisundist, poliitilistest

vaadetest, vanusest, tervisest,

kodakondsusest,

elanikustaatusest, keelest,

nahavärvist, kirjaoskuse

tasemest, soost,

sooidentiteedist, soolisest

eneseväljendusest või

sootunnustest –, kes leiab, et

teda on diskrimineeritud

direktiivi 2006/54/EÜ

artikli 4 või direktiivi

2010/41/EL artikli 4

tähenduses.

Jah VõrdKS § 161 lg 1 Säte viitab sama artikli lõigetes

2–4 esitatud abistamise

moodustele – info nende sätete

ülevõtmise kohta on esitatud

vastavate lõigete juures.

Art 6 lg 2

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, §

161 lg 1, § 17 lg 2

2. Võrdõigusasutustel peab

olema võimalik võtta vastu

kaebusi diskrimineerimise

kohta.

2. Võrdõigusasutustel peab

olema võimalik võtta vastu

kaebusi diskrimineerimise

kohta.

Art 6 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutused

abistavad ohvreid ning

teavitavad neid kõigepealt

järgmisest:

a) õigusraamistikust, mille

hulka kuulub nõustamine

vastavalt ohvri konkreetsele

olukorrale;

Art 6 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutused

abistavad ohvreid ning

teavitavad neid kõigepealt

järgmisest:

a) õigusraamistikust, mille

hulka kuulub nõustamine

vastavalt ohvri konkreetsele

olukorrale;

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 11, 2,

§ 161 (sh lg 3 p 1)

Art 6 lg 3 p b

b) võrdõigusasutuste

pakutavatest teenustest ja

seonduvatest menetluslikest

aspektidest;

Art 6 lg 3 p b

b) võrdõigusasutuste

pakutavatest teenustest ja

seonduvatest menetluslikest

aspektidest;

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 2

Art 6 lg 3 p c

c) kättesaadavatest

õiguskaitsevahenditest,

sealhulgas võimalusest

pöörduda kohtusse;

Art 6 lg 3 p c

c) kättesaadavatest

õiguskaitsevahenditest,

sealhulgas võimalusest

pöörduda kohtusse;

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 1

Art 6 lg 3 p d

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 3

d) kohaldatavatest

konfidentsiaalsusreeglitest,

isikuandmete kaitsest ning

d) kohaldatavatest

konfidentsiaalsusreeglitest,

isikuandmete kaitsest ning

Art 6 lg 3 p e

e) võimalustest saada

psühholoogilist või muud liiki

asjakohast tuge teistelt

asutustelt või

organisatsioonidelt.

Art 6 lg 3 p e

e) võimalustest saada

psühholoogilist või muud

liiki asjakohast tuge teistelt

asutustelt või

organisatsioonidelt.

Jah VõrdKS § 161 lg 3 p 4

Art 6 lg 4

4. Võrdõigusasutused

teavitavad kaebuse esitajaid

mõistliku aja jooksul sellest,

kas kaebuse menetlemine

lõpetatakse või on põhjust

seda jätkata.

Art 6 lg 4

4. Võrdõigusasutused

teavitavad kaebuse esitajaid

mõistliku aja jooksul sellest,

kas kaebuse menetlemine

lõpetatakse või on põhjust

seda jätkata.

Jah VõrdKS § 161 lg 5, § 17 lg

Art 7

Artikkel 7

Alternatiivne vaidluste

lahendamine

Võrdõigusasutused võivad

pakkuda pooltele

alternatiivset võimalust

vaidluste lahendamiseks. Seda

menetlust võib juhtida

Art 7

Artikkel 7

Alternatiivne vaidluste

lahendamine

Võrdõigusasutused võivad

pakkuda pooltele

alternatiivset võimalust

vaidluste lahendamiseks.

Seda menetlust võib juhtida

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p-d 31,

32, § 191, § 23, § 25 lg 2

SoVS § 12, § 14 lg 2

ÕKS § 1 lg 5, § 19 lg 2, §

355–3515

TvLS § 33–36 (seonduvalt

LepS)

võrdõigusasutus ise või

kooskõlas riigisisese õiguse ja

tavaga muu pädev asutus,

kellele võrdõigusasutus võib

esitada tähelepanekuid.

Selline alternatiivne vaidluste

lahendamine võib toimuda eri

vormides, nagu vahendus või

lepitamine, kooskõlas

riigisisese õiguse ja tavadega.

Lahenduse puudumine ei

takista pooltel kasutamast

oma õigust osaleda

kohtumenetluses.

Liikmesriigid näevad ette

piisava aegumistähtaja, mis

tagaks vaidluse pooltele

juurdepääsu

õigusemõistmisele, näiteks

peatades aegumistähtaja, kui

pooled osalevad alternatiivses

vaidluste lahendamise

menetluses.

võrdõigusasutus ise või

kooskõlas riigisisese õiguse

ja tavaga muu pädev asutus,

kellele võrdõigusasutus võib

esitada tähelepanekuid.

Selline alternatiivne

vaidluste lahendamine võib

toimuda eri vormides, nagu

vahendus või lepitamine,

kooskõlas riigisisese õiguse

ja tavadega. Lahenduse

puudumine ei takista pooltel

kasutamast oma õigust

osaleda kohtumenetluses.

Liikmesriigid näevad ette

piisava aegumistähtaja, mis

tagaks vaidluse pooltele

juurdepääsu

õigusemõistmisele, näiteks

peatades aegumistähtaja, kui

pooled osalevad

alternatiivses vaidluste

lahendamise menetluses.

Art 8 lg 1

Artikkel 8

Uurimised

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

volitused uurida, kas on

Art 8 lg 1

Artikkel 8

Uurimised

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on volitus

uurida, kas on rikutud

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, § 17

rikutud direktiivides

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ

sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtet.

direktiivides 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL sätestatud võrdse

kohtlemise põhimõtet.

Art 8 lg 2

2. Liikmesriigid kehtestavad

uurimiste korraldamise

raamistiku, mis võimaldab

võrdõigusasutustel teavet

koguda. Eelkõige antakse

selle raamistikuga

võrdõigusasutustele tegelik

õigus pääseda juurde teabele

ja dokumentidele, mis on

vajalikud diskrimineerimise

tuvastamiseks. Samuti

nähakse sellega ette

asjakohased mehhanismid, et

võrdõigusasutused saaksid sel

eesmärgil asjaomaste avaliku

sektori asutustega koostööd

teha.

Art 8 lg 2

2. Liikmesriigid kehtestavad

uurimiste korraldamise

raamistiku, mis võimaldab

võrdõigusasutustel teavet

koguda. Eelkõige antakse

selle raamistikuga

võrdõigusasutustele tegelik

õigus pääseda juurde teabele

ja dokumentidele, mis on

vajalikud diskrimineerimise

tuvastamiseks. Samuti

nähakse sellega ette

asjakohased mehhanismid, et

võrdõigusasutused saaksid

sel eesmärgil asjaomaste

avaliku sektori asutustega

koostööd teha.

Jah VõrdKS § 17

Voliniku pm § 8

Art 8 lg 3

3. Liikmesriigid võivad

kooskõlas riigisisese õiguse ja

tavaga anda lõigetes 1 ja 2

osutatud volitused ka mõnele

Art 8 lg 3

3. Liikmesriigid võivad

kooskõlas riigisisese õiguse

ja tavaga anda lõigetes 1 ja 2

osutatud volituse ka mõnele

Valikuline

teisele pädevale asutusele.

Kui selline pädev asutus on

uurimise lõpetanud, esitab ta

võrdõigusasutusele selle

taotluse alusel teabe uurimise

tulemuste kohta.

teisele pädevale asutusele.

Kui selline pädev asutus on

uurimise lõpetanud, esitab ta

võrdõigusasutusele selle

taotluse alusel teabe uurimise

tulemuste kohta.

Art 8 lg 4

4. Liikmesriigid võivad

otsustada, et käesoleva artikli

lõike 1 ja artikli 9 kohaseid

uurimisi ei algatata ega

jätkata samal ajal, kui samas

asjas on pooleli

kohtumenetlus.

Art 8 lg 4

4. Liikmesriigid võivad

otsustada, et käesoleva artikli

lõike 1 ja artikli 9 kohaseid

uurimisi ei algatata ega

jätkata samal ajal, kui samas

asjas on pooleli

kohtumenetlus.

Valikuline VõrdKS § 18 lg 1 p 3

Art 9 lg 1

Artikkel 9

Arvamused ja otsused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleksid

volitused esitada ja

dokumenteerida oma

juhtumile antud hinnang,

sealhulgas kindlakstehtud

faktid ja põhjendatud järeldus

diskrimineerimise olemasolu

kohta. Liikmesriigid

otsustavad, kas selleks tuleb

Art 9 lg 1

Artikkel 9

Arvamused ja otsused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleksid

volitused esitada ja

dokumenteerida oma

juhtumile antud hinnang,

sealhulgas kindlakstehtud

faktid ja põhjendatud

järeldus diskrimineerimise

olemasolu kohta.

Liikmesriigid otsustavad, kas

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 3, § 17

Voliniku pm § 18

koostada mittesiduv arvamus

või siduv otsus.

selleks tuleb koostada

mittesiduv arvamus või siduv

otsus.

Art 9 lg 2

2. Kui see on asjakohane,

sisaldavad nii mittesiduvad

arvamused ja siduvad otsused

konkreetseid meetmeid

tuvastatud võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumise

heastamiseks ja edasiste

juhtumite ärahoidmiseks.

Liikmesriigid kehtestavad

asjakohased mehhanismid

mittesiduvate arvamuste

järelmeetmete võtmiseks,

näiteks tagasiside andmise

kohustuse, ja siduvate otsuste

täitmiseks.

Art 9 lg 2

2. Kui see on asjakohane,

sisaldavad nii mittesiduvad

arvamused ja siduvad

otsused konkreetseid

meetmeid tuvastatud võrdse

kohtlemise põhimõtte

rikkumise heastamiseks ja

edasiste juhtumite

ärahoidmiseks. Liikmesriigid

kehtestavad asjakohased

mehhanismid mittesiduvate

arvamuste järelmeetmete

võtmiseks, näiteks tagasiside

andmise kohustuse, ja

siduvate otsuste täitmiseks.

Jah VõrdKS § 17 lg 7

Art 9 lg 3

3. Võrdõigusasutused

avaldavad vähemalt

kokkuvõtte oma sellistest

arvamustest ja otsustest, mida

nad peavad eriti oluliseks.

Art 9 lg 3

3. Võrdõigusasutused

avaldavad vähemalt

kokkuvõtte oma sellistest

arvamustest ja otsustest,

mida nad peavad eriti

oluliseks.

Jah VõrdKS § 16 lg 5

Voliniku pm § 12

Art 10 lg 1

Artikkel 10

Kohtuvaidlused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

osaleda kohtumenetlustes

tsiviil- ja haldusasjades, mis

on seotud

direktiivides 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ sätestatud

võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamisega vastavalt

käesoleva artikli lõigetele 2–

4, kooskõlas hagi

vastuvõetavust käsitlevate

riigisiseste õigusnormide ja

tavaga, sealhulgas normidega

ohvri nõusoleku nõutavuse

kohta.

Art 10 lg 1

Artikkel 10

Kohtuvaidlused

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

osaleda kohtumenetlustes

tsiviil- ja haldusasjades, mis

on seotud direktiivides

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamisega

vastavalt käesoleva artikli

lõigetele 2–4, kooskõlas hagi

vastuvõetavust käsitlevate

riigisiseste õigusnormide ja

tavaga, sealhulgas normidega

ohvri nõusoleku nõutavuse

kohta.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 21 ja

Art 10 lg 2

2. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab õigust esitada kohtule

märkusi kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga.

Art 10 lg 2

2. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab õigust esitada

kohtule märkusi kooskõlas

riigisisese õiguse ja tavaga.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 22

Art 10 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab ka vähemalt ühte

järgmistest:

a) õigust algatada

kohtumenetlus ühe või mitme

ohvri nimel;

Art 10 lg 3 p a

3. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab ka vähemalt ühte

järgmistest:

a) õigust algatada

kohtumenetlus ühe või

mitme ohvri nimel;

Valikuline VõrdKS § 16 lg 1 p 21 Nõue anda võrdõigusasutusele

õigus osaleda kohtumenetluses

vähemalt ühel punktides a–c

ettenähtud viisil.

Art 10 lg 3 p b

b) õigust osaleda

kohtumenetluses ühe või

mitme ohvri toetuseks või

Art 10 lg 3 p b

b) õigust osaleda

kohtumenetluses ühe või

mitme ohvri toetuseks või

Valikuline VõrdKS § 16 lg 1 p 21 Nõue anda võrdõigusasutusele

õigus osaleda kohtumenetluses

vähemalt ühel punktides a–c

ettenähtud viisil.

Art 10 lg 3 p c

c) õigust algatada avalike

huvide kaitseks

kohtumenetlus enda nimel.

Art 10 lg 3 p c

c) õigust algatada avalike

huvide kaitseks

kohtumenetlus enda nimel.

Valikuline Nõue anda võrdõigusasutusele

õigus osaleda kohtumenetluses

vähemalt ühel punktides a–c

ettenähtud viisil.

Art 10 lg 4

4. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetlustes

hõlmab õigust osaleda

siduvate otsuste täitmise või

kohtuliku läbivaatamise

menetlustes, kui

võrdõigusasutustel on artikli 9

Art 10 lg 4

4. Võrdõigusasutuse õigus

osaleda kohtumenetluses

hõlmab õigust osaleda

siduvate otsuste täitmise või

kohtuliku läbivaatamise

menetlustes, kui

võrdõigusasutustel on

artikli 9 lõike 1 kohaselt

Valikuline Võrdõigusasutuse õigus osaleda

tema enda tehtud siduva otsuse

täitmise või kohtuliku

läbivaatamise menetluses.

Eestis ei anta volinikule

kohtulikult täitmisele

suunatavad või läbivaadatava

siduva otsuse tegemise õigust,

seega ei ole vajalik anda

lõike 1 kohaselt õigus

selliseid otsuseid vastu võtta.

õigus selliseid otsuseid vastu

võtta.

volinikule ka õigust osaleda

sellise otsuse täitmise või

läbivaatamise kohtulikus

menetluses.

Art 11

Artikkel 11

Menetluslikud tagatised

Liikmesriigid tagavad, et

artiklites 6–10 osutatud

menetlustes kaitstakse

asjaomaste füüsiliste ja

juriidiliste isikute

kaitseõigust. Artiklis 9

osutatud siduvaid otsuseid

vaadatakse kohtulikult läbi

kooskõlas riigisisese

õigusega.

Art 11

Menetluslikud tagatised

Liikmesriigid tagavad, et

artiklites 6 kuni 10 osutatud

menetlustes kaitstakse

asjaomaste füüsiliste ja

juriidiliste isikute

kaitseõigust. Artiklis 9

osutatud siduvaid otsuseid

vaadatakse kohtulikult läbi

kooskõlas riigisisese

õigusega.

Jah VõrdKS § 161 lg 4, § 17

lg-d 31 ja 6, § 19, § 191 lg-

d 3–4

ÕKS § 358

TvLS § 33 lg 1 – LepS §-d

4 ja 5

Eesti õiguses ei ole ja eelnõuga

ei looda volinikule õigust anda

siduvaid otsuseid direktiivide

artikkel 9 mõistes.

Art 12 lg 1

Artikkel 12

Võrdne juurdepääs

1. Liikmesriik tagab kõigile

võrdsel alusel juurdepääsu

võrdõigusasutuste teenustele

ja väljaannetele.

Art 12 lg 1

Artikkel 12

Võrdne juurdepääs

1. Liikmesriik tagab kõigile

võrdsel alusel juurdepääsu

võrdõigusasutuste teenustele

ja väljaannetele.

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13 lg 1

Art 12 lg 2 Art 12 lg 2 Jah VõrdKS § 161 lg 1

2. Võrdõigusasutused

tagavad, et kaebuste

esitamisel ei ole takistusi ning

et nad on näiteks võimelised

võtma vastu kaebusi suuliselt,

kirjalikult ja veebis.

2. Võrdõigusasutused

tagavad, et kaebuste

esitamisel ei ole takistusi

ning et nad on näiteks

võimelised võtma vastu

kaebusi suuliselt, kirjalikult

ja veebis.

VõrdKS § 161 lg 2

Art 12 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused osutavad

kaebuse esitajatele tasuta

teenuseid kogu riigi

territooriumil, sealhulgas

maapiirkondades ja

äärealadel.

Art 12 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused osutavad

kaebuse esitajatele tasuta

teenuseid kogu riigi

territooriumil, sealhulgas

maapiirkondades ja

äärealadel.

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13 lg 1

Art 13

Artikkel 13

Ligipääsetavus ja

mõistlikud abinõud

puuetega inimestele

Liikmesriigid tagavad

ligipääsetavuse ja näevad ette

mõistlikud abinõud, et

kindlustada puuetega

inimestele võrdne juurdepääs

Art 13

Artikkel 13

Ligipääsetavus ja

mõistlikud abinõud

puuetega inimestele

Liikmesriigid tagavad

ligipääsetavuse ja näevad ette

mõistlikud abinõud, et

kindlustada puuetega

inimestele võrdne juurdepääs

Jah VõrdKS § 16 lg 3

Voliniku pm § 13 lg 2

võrdõigusasutuste kõikidele

teenustele ja tegevustele,

mille hulka kuuluvad ohvrite

abistamine, kaebuste

käsitlemine, alternatiivne

vaidluste lahendamine, teave

ja väljaanded ning samuti

ennetus-, edendamis- ja

teadlikkuse suurendamise

meetmed.

võrdõigusasutuste kõikidele

teenustele ja tegevustele,

mille hulka kuuluvad ohvrite

abistamine, kaebuste

käsitlemine, alternatiivne

vaidluste lahendamine, teave

ja väljaanded ning samuti

ennetus-, edendamis- ja

teadlikkuse suurendamise

meetmed.

Art 14

Artikkel 14

Koostöö

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

asjakohased mehhanismid, et

teha oma pädevuse piires

koostööd sama liikmesriigi

teiste võrdõigusasutustega

ning asjaomaste avaliku ja

erasektori üksustega,

sealhulgas tööinspektorite,

sotsiaalpartnerite ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidega riiklikul,

piirkondlikul ja kohalikul

tasandil ning muudes

liikmesriikides ning liidu ja

rahvusvahelisel tasandil.

Art 14

Artikkel 14

Koostöö

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

asjakohased mehhanismid, et

teha oma pädevuse piires

koostööd sama liikmesriigi

teiste võrdõigusasutustega

ning asjaomaste avaliku ja

erasektori üksustega,

sealhulgas tööinspektorite,

sotsiaalpartnerite ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidega riiklikul,

piirkondlikul ja kohalikul

tasandil ning muudes

liikmesriikides ning liidu ja

rahvusvahelisel tasandil.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 8

Voliniku pm § 10 lg 2

Art 15

Artikkel 15

Konsulteerimine

Liikmesriigid kehtestavad

menetlused tagamaks, et

valitsus ja asjakohased

ametiasutused konsulteerivad

võrdõigusasutustega

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevate

õiguste ja kohustustega

seotud õigusaktide, poliitika,

menetluste ja programmide

küsimustes.

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

anda nendes küsimustes

soovitusi, neid avaldada ja

taotleda nende soovituste

kohta edasiste meetmete

võtmist.

Art 15

Artikkel 15

Konsulteerimine

Liikmesriigid kehtestavad

menetlused tagamaks, et

valitsus ja asjaomased

riigiasutused konsulteerivad

võrdõigusasutustega

direktiividest 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL tulenevate

õiguste ja kohustustega

seotud õigusaktide, poliitika,

menetluste ja programmide

küsimuses.

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on õigus

anda nendes küsimustes

soovitusi, neid avaldada ja

taotleda nende soovituste

kohta edasiste meetmete

võtmist.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p-d 5 ja

51, § 16 lg 2

VV reglement § 4 lg 3

Art 16 lg 1

Artikkel 16

Andmete kogumine ja

juurdepääs

Art 16 lg 1

Artikkel 16

Andmete kogumine ja

juurdepääs

Jah VõrdKS § 16 lg 6

võrdõiguslikkust

käsitlevatele andmetele

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused koguvad

oma tegevuse kohta andmeid,

et koostada artikli 17

punktides b ja c osutatud

aruanded.

Võrdõigusasutuste kogutud

andmed jaotatakse

direktiividega 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ reguleeritud

tunnuste ja valdkondade

kaupa ning kooskõlas

käesoleva direktiivi artiklis 18

osutatud näitajatega. Kogutud

isikuandmed muudetakse

anonüümseks või kui see ei

ole võimalik, siis

pseudonüümitakse.

võrdõiguslikkust

käsitlevatele andmetele

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused koguvad

oma tegevuse kohta

andmeid, et koostada artikli

17 punktides b ja c osutatud

aruanded.

Võrdõigusasutuste kogutud

andmed jaotatakse

direktiividega 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL reguleeritud

tunnuste ja valdkondade

kaupa ning kooskõlas

käesoleva direktiivi artiklis

18 osutatud näitajatega. Kõik

kogutud isikuandmed

muudetakse anonüümseks

või kui see ei ole võimalik,

siis pseudonüümitakse.

Art 16 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleks

võimalik läbi viia

diskrimineerimist käsitlevaid

sõltumatuid uuringuid.

Art 16 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel oleks

võimalik läbi viia

diskrimineerimist käsitlevaid

sõltumatuid uuringuid.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 6²

Voliniku pm § 7 p 6

Art 16 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

juurdepääs

direktiividest 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ

ja 2004/113/EÜ tulenevate

õiguste ja kohustustega

seotud statistikale, kooskõlas

riigisisese õigusega, kui

võrdõigusasutused peavad

sellist statistikat vajalikuks, et

anda üldine hinnang

diskrimineerimise olukorrale

liikmesriigis ja koostada

käesoleva direktiivi artikli 17

punktis c osutatud aruanded.

Art 16 lg 3

3. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutustel on

juurdepääs direktiividest

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevate õiguste ja

kohustustega seotud

statistikale, kooskõlas

riigisisese õigusega, kui

võrdõigusasutused peavad

sellist statistikat vajalikuks,

et anda üldine hinnang

diskrimineerimise olukorrale

liikmesriigis ja koostada

käesoleva direktiivi artikli 17

punktis c osutatud aruanded.

Jah VõrdKS § 16 lg 7

Art 16 lg 4

4. Liikmesriigid lubavad

võrdõigusasutustel anda

avalik-õiguslikele ja

eraõiguslikele üksustele,

sealhulgas ametiasutustele,

sotsiaalpartneritele,

äriühingutele ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidele soovitusi

selle kohta, milliseid andmeid

tuleb direktiividest

Art 16 lg 4

4. Liikmesriigid lubavad

võrdõigusasutustel anda

avalik-õiguslikele ja

eraõiguslikele üksustele,

sealhulgas riigiasutustele,

sotsiaalpartneritele,

äriühingutele ja

kodanikuühiskonna

organisatsioonidele soovitusi

selle kohta, milliseid

andmeid tuleb direktiividest

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 61

79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ,

2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ

tulenevate õiguste ja

kohustuste kohta koguda.

Liikmesriigid võivad lubada

võrdõigusasutustel täita

võrdõiguslikkust käsitlevate

andmete kogumisel ka

koordineerivat rolli.

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL

tulenevate õiguste ja

kohustuste kohta koguda.

Liikmesriigid võivad lubada

võrdõigusasutustel täita

võrdõiguslikkust käsitlevate

andmete kogumisel ka

koordineerivat rolli.

Art 17 p a

Artikkel 17

Aruanded ja strateegiline

planeerimine

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused

a) võtavad vastu

tööprogrammi, milles

sätestatakse nende

prioriteedid ja tulevane

tegevus;

Art 17 p a

Artikkel 17

Aruanded ja strateegiline

planeerimine

Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused

a) võtavad vastu

tööprogrammi, milles

sätestatakse nende

prioriteedid ja tulevane

tegevus;

Jah VõrdKS § 16 lg 4

Voliniku pm § 111

Art 17 p b

b) koostavad igal aastal

tegevusaruande, mis sisaldab

aastaeelarvet ning personali-

ja finantsaruannet, ning

teevad selle üldsusele

kättesaadavaks ning

Art 17 p b

b) koostavad igal aastal

tegevusaruande, mis sisaldab

aastaeelarvet ning personali-

ja finantsaruannet, ning

teevad selle üldsusele

kättesaadavaks, ning

Jah VõrdKS § 16 lg 5

Voliniku pm § 12

Art 17 p c

c) avaldavad vähemalt iga

nelja aasta tagant ühe

soovitusi sisaldava aruande

või mitu sellist aruannet

võrdse kohtlemise ja

diskrimineerimise olukorra

ning võimalike struktuursete

probleemide kohta oma

liikmesriigis.

Art 17 p c

c) avaldavad vähemalt iga

nelja aasta tagant ühe

soovitusi sisaldava aruande

või mitu sellist aruannet

võrdse kohtlemise ja

diskrimineerimise olukorra

ning võimalike struktuursete

probleemide kohta oma

liikmesriigis.

Jah VõrdKS § 16 lg 1 p 7

Art 18 lg 1

Artikkel 18

Järelevalve ja aruandlus

1. Hiljemalt 19. juuniks 2026

kehtestab komisjon

rakendusaktiga käesoleva

direktiivi alusel määratud

võrdõigusasutuste toimimise

ühiste näitajate loetelu.

Näitajate ettevalmistamisel

võib komisjon küsida nõu

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Ametilt, Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituudilt

ja liidu tasandi

võrdõigusasutuste

võrgustikelt. Kõnealused

näitajad hõlmavad

Art 18 lg 1

Artikkel 18

Järelevalve ja aruandlus

1. Hiljemalt 19. juuniks 2026

kehtestab komisjon

rakendusaktiga käesoleva

direktiivi alusel määratud

võrdõigusasutuste toimimise

ühiste näitajate loetelu.

Näitajate ettevalmistamisel

võib komisjon küsida nõu

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Ametilt, Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituudilt

ja liidu tasandi

võrdõigusasutuste

võrgustikelt. Kõnealused

näitajad hõlmavad

Ei Euroopa Komisjoni tegevust

reguleeriv säte.

võrdõigusasutuste personali

ning tehnilisi ja rahalisi

vahendeid, sõltumatut

toimimist, ligipääsetavust ja

tulemuslikkust, samuti nende

volituste, õiguste või

struktuuri muudatusi, ning

nendega tagatakse riikide

tasandil kogutud andmete

võrreldavus, objektiivsus ja

usaldusväärsus. Näitajaid ei

tohi kasutada järjestamiseks

ega üksikutele

liikmesriikidele konkreetsete

soovituste andmiseks.

Rakendusakt võetakse vastu

kooskõlas artikli 22 lõikes 2

osutatud

kontrollimenetlusega.

võrdõigusasutuste personali

ning tehnilisi ja rahalisi

vahendeid, sõltumatut

toimimist, ligipääsetavust ja

tulemuslikkust, samuti nende

volituste, õiguste või

struktuuri muudatusi, ning

nendega tagatakse riikide

tasandil kogutud andmete

võrreldavus, objektiivsus ja

usaldusväärsus. Näitajaid ei

tohi kasutada järjestamiseks

ega üksikutele

liikmesriikidele konkreetsete

soovituste andmiseks.

Rakendusakt võetakse vastu

kooskõlas artikli 22 lõikes 2

osutatud

kontrollimenetlusega.

Art 18 lg 2

2. Hiljemalt 19. juuniks 2031

ja seejärel iga viie aasta tagant

esitavad liikmesriigid

komisjonile kogu asjakohase

teabe käesoleva direktiivi

kohaldamise kohta. Selline

teave sisaldab vähemalt

andmeid võrdõigusasutuste

toimimise kohta ning selles

võetakse arvesse

Art 18 lg 2

2. Hiljemalt 19. juuniks 2031

ja seejärel iga viie aasta

tagant esitavad liikmesriigid

komisjonile kogu asjakohase

teabe käesoleva direktiivi

kohaldamise kohta. Selline

teave sisaldab vähemalt

andmeid võrdõigusasutuste

toimimise kohta ning selles

võetakse arvesse

Ei Liikmesriigi

aruandluskohustuste säte, ei

eelda siseriikliku normi

kehtestamist.

võrdõigusasutuste poolt

artikli 17 punktide b ja

c kohaselt koostatud

aruandeid.

võrdõigusasutuste poolt

artikli 17 punktide b ja c

kohaselt koostatud

aruandeid.

Art 18 lg 3

3. Komisjon koostab

käesoleva direktiivi

kohaldamise ja praktilise

mõju kohta aruande, mis

põhineb lõikes 2 osutatud

teabel ning täiendavatel

asjakohastel andmetel, mille

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Amet ja Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituut on

kogunud riikide ja liidu

tasandil eelkõige

võrdõigusasutustelt, liidu

tasandi riiklike

võrdõigusasutuste

võrgustikelt nagu Equinet,

kodanikuühiskonna

organisatsioonidelt või

muudelt sidusrühmadelt.

Kõnealuses aruandes

käsitletakse võrdõigusasutuste

sõltumatut toimimist ja

tulemuslikkust

liikmesriikides, tuginedes

Art 18 lg 3

3. Komisjon koostab

käesoleva direktiivi

kohaldamise ja praktilise

mõju kohta aruande, mis

põhineb lõikes 2 osutatud

teabel ning täiendavatel

asjakohastel andmetel, mille

Euroopa Liidu Põhiõiguste

Amet ja Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituut

on kogunud riikide ja liidu

tasandil eelkõige

võrdõigusasutustelt, liidu

tasandi riiklike

võrdõigusasutuste

võrgustikelt, nagu Equinet,

kodanikuühiskonna

organisatsioonidelt või

muudelt sidusrühmadelt.

Aruandes käsitletakse

võrdõigusasutuste sõltumatut

toimimist ja tulemuslikkust

liikmesriikides, tuginedes

lõike 1 kohaselt kehtestatud

näitajatele.

Ei Euroopa Komisjoni tegevust

reguleeriv säte.

lõike 1 kohaselt kehtestatud

näitajatele.

Art 19 lg 1

Artikkel 19

Dialoog võrdõigusasutuste

toimimise teemal

1. Artikli 18 kohase

järelevalve ja aruandluse

raames ning selleks, et

tõhustada liidu

institutsioonide vahelist

dialoogi ja tagada suurem

läbipaistvus, võib Euroopa

Parlament kutsuda komisjoni

igal aastal arutama kõnealuses

artiklis osutatud küsimusi,

mis on seotud käesoleva

direktiivi alusel määratud

võrdõigusasutuste

toimimisega.

Art 19 lg 1

Artikkel 19

Dialoog võrdõigusasutuste

toimimise teemal

1. Artikli 18 kohase

järelevalve ja aruandluse

raames ning selleks, et

tõhustada liidu

institutsioonide vahelist

dialoogi ja tagada suurem

läbipaistvus, võib Euroopa

Parlament kutsuda komisjoni

igal aastal arutama

kõnealuses artiklis osutatud

küsimusi, mis on seotud

käesoleva direktiivi alusel

määratud võrdõigusasutuste

toimimisega.

Ei Euroopa Parlamendi ja

komisjoni tegevust reguleeriv

säte.

Art 19 lg 2

2. Euroopa Parlament võib

artiklis 18 osutatud küsimuste

kohta arvamust avaldada

resolutsioonides.

Art 19 lg 2

2. Euroopa Parlament võib

artiklis 18 osutatud

küsimuste kohta arvamust

avaldada resolutsioonides.

Ei Euroopa Parlamendi tegevust

reguleeriv säte.

Art 19 lg 3

Ei Euroopa Komisjoni tegevust

reguleeriv säte.

3. Komisjon võtab vajaduse

korral arvesse kõiki käesoleva

artikli kohaselt toimuva

dialoogi käigus väljendatud

seisukohtadest tulenevaid

asjaolusid, sealhulgas

artikli 18 osutatud küsimustes

Euroopa Parlamendi

resolutsioone, tehes seda ka

käesoleva direktiivi toimimise

läbivaatamisel.

3. Komisjon võtab

asjakohasel juhul arvesse

kõiki käesoleva artikli

kohaselt toimuva dialoogi

käigus väljendatud

seisukohtadest tulenevaid

asjaolusid, sealhulgas

artiklis 18 osutatud küsimusi

käsitlevaid Euroopa

Parlamendi resolutsioone,

tehes seda ka käesoleva

direktiivi toimimise

läbivaatamisel.

Art 20 lg 1

Artikkel 20

Miinimumnõuded

1. Liikmesriigid võivad

kehtestada või säilitada sätted,

mis on soodsamad kui

käesolevas direktiivis

sätestatud miinimumnõuded.

Art 20 lg 1

Artikkel 20

Miinimumnõuded

1. Liikmesriigid võivad

kehtestada või säilitada

sätted, mis on soodsamad kui

käesolevas direktiivis

sätestatud miinimumnõuded.

Ei Luba liikmesriikidele

kehtestada või säilitada

direktiivis sätestatud

miinimumnõuetest soodsamad

sätted. Ei eelda siseriiklikku

õigusesse eraldi normi

kehtestamist.

Art 20 lg 2

2. Käesoleva direktiivi

rakendamine ei tohi mitte

mingitel asjaoludel osutuda

põhjuseks, et alandada

diskrimineerimise eest

Art 20 lg 2

2. Käesoleva direktiivi

rakendamine ei tohi mitte

mingitel asjaoludel osutuda

põhjuseks, et alandada

diskrimineerimise eest

Ei Keeld direktiivi rakendamisega

seoses alandada liikmesriikides

juba kehtivat diskrimineerimise

eest pakutava kaitse taset.

Keeldu on direktiivi ülevõtmisel

arvestatud.

pakutava kaitse taset, mille

liikmesriigid on juba taganud

direktiividega 79/7/EMÜ,

2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja

2004/113/EÜ hõlmatud

valdkondades.

pakutava kaitse taset, mille

liikmesriigid on juba taganud

direktiividega 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL hõlmatud

valdkondades.

Art 21 lg 1

Artikkel 21

Isikuandmete töötlemine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused võivad

koguda ja töödelda

isikuandmeid ainult juhul, kui

see on vajalik käesolevast

direktiivist tulenevate

ülesannete täitmiseks.

Art 21 lg 1

Artikkel 21

Isikuandmete töötlemine

1. Liikmesriigid tagavad, et

võrdõigusasutused võivad

koguda ja töödelda

isikuandmeid ainult juhul,

kui see on vajalik

käesolevast direktiivist

tulenevate ülesannete

täitmiseks.

Jah VõrdKS § 16 lg-d 6-9 Eelnõu § 1 p 20. Volinikule

antakse eelnõuga andmete

kogumise ja töötlemise pädevus

vaid direktiivist tulenevate

pädevuste raames

tegutsemiseks.

Art 21 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

kui võrdõigusasutused

töötlevad määruse (EL)

2016/679 artikli 9 lõikes 1

osutatud isikuandmete

eriliike, nähakse ette sobivad

ja konkreetsed meetmed, et

kaitsta andmesubjekti

põhiõigusi ja huve.

Art 21 lg 2

2. Liikmesriigid tagavad, et

kui võrdõigusasutused

töötlevad määruse

(EL) 2016/679 artikli 9

lõikes 1 osutatud

isikuandmete eriliike,

nähakse ette sobivad ja

konkreetsed meetmed, et

Jah VõrdKS § 16 lg 6, 8, 9Eelnõu § 1 p 20. Voliniku

kogutavad isikuandmed

muudetakse anonüümseks või

see ei ole võimalik, siis

pseudonüümitakse.

kaitsta andmesubjekti

põhiõigusi ja huve.

Art 22 lg 1

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

Nimetatud komitee on

komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

Art 22 lg 1

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab

komitee. Nimetatud komitee

on komitee määruse

(EL) nr 182/2011 tähenduses.

Art 22 lg 2

2. Käesolevale lõikele

viitamisel kohaldatakse

määruse (EL) nr 182/2011

artiklit 5.

Art 22 lg 2

2. Käesolevale lõikele

viitamisel kohaldatakse

määruse (EL) nr 182/2011

artiklit 5.

Art 23

Artikkel 23

Direktiivide 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ muudatused

Direktiivist 2000/43/EÜ

jäetakse välja III peatükk ja

direktiivist 2004/113/EÜ

III peatükk. Viiteid

asjaomastes peatükkides

osutatud võrdset kohtlemist

edendavatele asutustele

Art 23

Artikkel 23

Direktiivide 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL muudatused

Direktiivist 2006/54/EÜ

jäetakse välja artikkel 20 ja

direktiivist 2010/41/EL

artikkel 11.

Viiteid asjaomastes artiklites

osutatud võrdset kohtlemist

edendavatele asutustele

käsitatakse viidetena

käesoleva direktiivi artikli 2

lõikes 1 osutatud

võrdõigusasutustele.

käsitatakse viidetena

käesoleva direktiivi artikli 2

lõikes 1 osutatud

võrdõigusasutustele.

Art 24 lg 1

Artikkel 24

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad

käesoleva direktiivi

järgimiseks vajalikud õigus-

ja haldusnormid hiljemalt

19. juuniks 2026.

Liikmesriigid teatavad

nendest viivitamata

komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid

vastu võtavad, lisavad nad

nendesse või nende ametliku

avaldamise korral nende

juurde viite käesolevale

direktiivile. Sellise viitamise

viisi näevad ette liikmesriigid.

Art 24 lg 1

Artikkel 24

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad

käesoleva direktiivi

järgimiseks vajalikud õigus-

ja haldusnormid hiljemalt

19. juuniks 2026.

Liikmesriigid teatavad

nendest viivitamata

komisjonile.

Kui liikmesriigid need

normid vastu võtavad,

lisavad nad nendesse või

nende ametliku avaldamise

korral nende juurde viite

käesolevale direktiivile.

Sellise viitamise viisi näevad

ette liikmesriigid.

Ei Ülevõtmist käsitlev säte.

Eelnõukohased muudatused

jõustuvad eelnõu § 6 kohaselt

19. juunil 2026. a. Samaks ajaks

on kavandatud rakendusaktide

muudatuste jõustumine.

Eelnõu § 1 p 46-ga täiendatakse

VõrdKS normitehnilist märkust

viidetega direktiividele (EL)

2024/1499 ja (EL) 2024/1500.

Art 24 lg 2

2. Liikmesriigid edastavad

komisjonile käesoleva

direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt

vastuvõetavate põhiliste

riigisiseste õigusnormide

teksti.

Art 24 lg 2

2. Liikmesriigid edastavad

komisjonile käesoleva

direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt

vastuvõetavate põhiliste

riigisiseste õigusnormide

teksti.

Ei Ei vaja õigusaktide muutmist,

direktiivide ülevõtmiseks

muudetavate seaduste tekstid

edastatakse vastuvõtmisel

Euroopa Komisjonile.

Art 25

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub

kahekümnendal päeval pärast

selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

Artiklit 23 kohaldatakse alates

19. juunist 2026.

Art 25

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub

kahekümnendal päeval pärast

selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

Artiklit 23 kohaldatakse

alates 19. juunist 2026.

Ei Direktiivi jõustumissäte

Art 26

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on

adresseeritud liikmesriikidele.

Art 26

Artikkel 26

Adressaadid

Käesolev direktiiv on

adresseeritud

liikmesriikidele.

Ei Direktiivi adressaatide säte

SK_VordKS jt muutmise seadus_28.05.pdf

28.05.2026

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks samasisulist (kuid erinevate muudetavate

õigusaktide tõttu erineva õigusliku alusega) võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid

käsitlevat direktiivi (direktiivid 2024/14991 ja 2024/15002, edaspidi koos võrdõigusasutuste

direktiivid või direktiivid). Eestis on direktiivides viidatud võrdõigusasutuseks võrdse

kohtlemise seaduse alusel tegutsev soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

(edaspidi võrdõigusvolinik või volinik) ja tema kantselei.

Eelnõukohaste muudatustega tõhustatakse inimeste kaitset diskrimineerimise eest ja nende

õiguskaitsevõimalusi diskrimineerimise toimumise korral. Täpsustatakse isikute õigusi

voliniku läbiviidavates menetlustes, voliniku ülesannete üldnõuetena sätestatakse nii teenuste

kui ka info üldine kättesaadavus ja ligipääsetavus, samuti nõue arvestada

põimdiskrimineerimise erilist mõju inimeste olukorrale. Laienevad voliniku ülesanded. Näiteks

saab ta õiguse esindada diskrimineerimise ohvreid kohtus, lahendada poolte soovil ise

diskrimineerimisvaidlusi, koguda detailsemat statistikat3 ja teha rohkem ennetustööd. Senisest

paremini tagatakse voliniku kui institutsiooni sõltumatus, sh valiku- ja nimetamisprotsessi

muutmise ning eelarvega seotud õiguste selgema reguleerimise abil. Suurendatakse ka voliniku

tegevuse läbipaistvust, nähes ette iga-aastase tegevuskava ja nelja-aastase tööprogrammi

avalikustamise ja iga-aastased tegevusaruanded nii avalikkusele kui ka parlamendile, mis

käsitlevad ka tema ressurssi ja eelarvet ning selle kasutamist.

Seadusemuudatuste mõju halduskoormusele on väike. Ettevõtjatel võib küll tekkida vajadus

volinikule (juba kehtivas õiguses neile pandud) kohustuste täitmise või voliniku tehtud

ettepanekute arvestamise kohta infot anda, kuid sellised olukorrad saavad olema ettevõtete töös

harvad. Parem ennetus ja nõustamine võib samas isegi vähendada niigi väikest vaidluste ja

kaebuste arvu. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused peavad andma infot oma

poliitikate ja õigusaktide vastavuse kohta SoVSis ja VõrdKSis esitatud nõuetele ning arvestama

voliniku ettepanekutega, kuid seda tehakse suures osas juba praegu, mistõttu olulist koormuse

kasvu ei prognoosita. Koormuse kasv on suurim voliniku institutsioonile, vajalikud võivad olla

1 Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse

kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta

tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või

seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses

kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning

millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL. 3 Statistika mõistet kasutatakse eelnõus tavapärases tähenduses, ehk tegemist on andmete statistilise töötlemise

tulemusena saadud ja mingit nähtust, valdkonda vm iseloomustava kokkuvõtliku ja üldistava teabega.

muudatused töökorralduses, andmete kogumises, lisanduvad ülesanded. Volinikul on siiski

võimalik oma ülesannete täitmisel seada prioriteete, samuti on ette nähtud lisaressurss.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

võrdsuspoliitika osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander

([email protected], 5196 1886). Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud eelnimetatu ja

sama ministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Age Viira ([email protected], 5910 7348).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetajad Mari Koik ([email protected]) ja Inge Mehide

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis valitsusele esitamise

tähtajaga IV kvartal 2025.

Eelnõu on vähesel määral seotud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja

õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest

võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist. Seos tuleneb vajadusest käsitleda Eesti õiguses

kõigist kolmest direktiivist tulenevalt põimdiskrimineerimist (käesoleva eelnõu § 1 punktid 1

ja 19) ja voliniku pädevust osaleda diskrimineeritud isiku nimel ja toetuseks kohtu- või muudes

menetlustes (käesoleva eelnõu § 1 punkt 11).

Eelnõuga muudetakse:

- võrdse kohtlemise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.03.2026, 14;

- avaliku teenistuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 7;

- erakonnaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.05.2022, 8;

- korruptsioonivastase seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 12;

- soolise võrdõiguslikkuse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 72:

- töövaidluse lahendamise seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 24.11.2020, 6.

Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle järgmised Euroopa Liidu direktiivid:

- nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust,

isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku

usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest,

naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses

kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive

2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ (edaspidi direktiiv 2024/1499);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes

kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste

valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive

2006/54/EÜ ja 2010/41/EL (edaspidi direktiiv 2024/1500).

Direktiivid tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta 19. juuniks 2026.

Eelnõu Riigikogus seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.

Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud HÕNTE § 2 lõikest 2 tulenevalt väljatöötamiskavatsuse

koostamist, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja selle aluseks olevate

direktiivide eelnõude ettevalmistamisel ja menetlemisel sisuliselt lähtuti hea õigusloome ja

normitehnika eeskirjas väljatöötamisekavatsusele sätestatud nõuetest. Eesti toetas direktiivide

vastuvõtmist.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle 2024. a vastu võetud võrdõigusasutuste

direktiivid. Ka enne võrdõigusasutuste direktiivide vastuvõtmist kehtinud EL-i õiguse kohaselt

pidi liikmesriikidel olema määratud asutus või asutused, kelle ülesanne on edendada, sh

analüüsida, jälgida ja toetada kõikide isikute võrdset kohtlemist nii, et neid ei diskrimineeritaks

nendes direktiivides käsitletud alustel, sh pakkudes sõltumatut abi diskrimineerimise ohvritele.

Eestis on selliseks võrdõigusasutuseks (equality body) võrdse kohtlemise seaduse alusel juba

enam kui 10 aastat tegutsenud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja tema

kantselei.

Kuna liikmesriigiti väga erineva rakendamispraktika tõttu ei täitnud varasem regulatsioon oma

eesmärki ning abi ei olnud ka Euroopa Komisjoni 2018. aasta soovitustest4, otsustati leppida

kokku oluliselt detailsemates võrdõigusasutuste miinimumstandardites. Selleks võeti vastu

kaks sisuliselt sama, kuid EL-i õiguses muudetavate õigusaktide tõttu erineva EL-i õiguses

sätestatud alusega direktiivi. Direktiividega sätestatakse siduvad miinimumnõuded

võrdõigusasutuste sõltumatusele, pädevusele, volitustele, ressursile ja nende teenuste

kättesaadavusele. Eesmärk on tugevdada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist kogu EL-

is, ühtlustades võrdõigusasutuste standardeid ning tagades diskrimineerimist kogenud

inimestele kõigis liikmesriikides ühtlasem kaitse diskrimineerimise eest. Osaliselt vastab

voliniku institutsioon ja tema pädevus juba direktiividest tulenevatele nõuetele, kuid täielikuks

vastavuseks on vajalikud mitmed muudatused ja täiendused.

Inimeste õiguskaitsevõimaluste parandamiseks antakse volinikule pädevus esindada

diskrimineerimise ohvrit kohtu- või haldusmenetluses või osaleda vajaduse korral muul viisil

menetlustes tema toetuseks. Laiendamaks võimalusi diskrimineerimisvaidluste kohtuväliseks

asjatundlikuks lahendamiseks, sätestatakse voliniku õigus anda siduvaid arvamusi, kui vaidluse

osapooled seda ühiselt soovivad.

Eelnõuga täpsustatakse ka isikute õigusi voliniku läbiviidavates menetlustes (sh pöördumise

lubatavad vormid, tagasiside tähtajad, konfidentsiaalsus). Nähakse ette, et voliniku teenused ja

4 Komisjoni soovitus (EL) 2018/ 951 võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

tema antav informatsioon peab olema kõigile võrdselt ja tasuta kättesaadav ning puudega

inimestele tuleb tagada võrdsed võimalused pääseda ligi tema teenustele, tegevustele ja

informatsioonile.

Inimeste tõhusamaks kaitseks diskrimineerimise eest ja ühiskonnas levinud struktuurse

ebavõrdsuse vähendamiseks laiendatakse ja täpsustatakse ka voliniku pädevust astuda samme

diskrimineerimise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Näiteks antakse volinikule sõnaselge

pädevus teha ettepanekuid õigusaktide eelnõude kohta, anda soovitusi strateegiliste

arengudokumentide, meetmete ja tegevuste soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja võrdse

kohtlemise seadusele vastavuse tagamiseks ning statistika kogumiseks valdkondlike seaduste

rakendamise kohta. Selleks, et voliniku eksperdiarvamused tähelepanuta ei jääks, nähakse ette,

et õigusakte ja strateegiadokumente, meetmeid ning tegevusi puudutavate ettepanekute-

soovituste arvestamise kohta peab voliniku nõudmisel talle infot andma. Õiguskorda tuuakse

põimdiskrimineerimise termin ning voliniku kohustus arvestada ennetus- ja edendamistöös

sellest tulenevaid spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi. Vähemalt iga nelja aasta tagant kohustub

volinik avaldama ka ülevaate võrdse kohtlemise, vähemuste võrdsete võimaluste ja soolise

võrdsuse seisust Eesti ühiskonnas.

Voliniku sõltumatuse paremaks tagamiseks reguleeritakse eelnõus detailsemalt voliniku

valimise korda, suurendades protsessi läbipaistvust ja vähendades sõltumist konkursi

korraldajast. Muudetakse voliniku ametisse nimetamise korraldust, andes ametisse nimetaja roll

ministri asemel kollegiaalsele organile – valitsusele – ja kaasates arvamuse andjana Riigikogu

põhiseaduskomisjoni. Sätestatakse, et voliniku eelarve peab olema stabiilne ja piisav kõigi tema

pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks.

Voliniku töö läbipaistvuse tagamiseks kohustatakse teda avalikustama oma iga-aastane

tegevuskava ja nelja-aastane tööprogramm, samuti esitama nii avalikkusele kui Riigikogu

põhiseaduskomisjonile igal aastal aruanne oma tegevustest, ressursist ja eelarvest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 nähakse ette võrdse kohtlemise seaduse muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VõrdKS § 3 lõigetega 7 ja 8. Eesti õigusruumi tuuakse

põimdiskrimineerimise kontseptsioon ja termin (ingl intersectional discrimination) (lisatav § 3

lg 8). Põimdiskrimineerimine on diskrimineerimise erivorm, mida kehtiv õigus ei käsitle ja

mida seetõttu ei saa oma töös rakendada ka volinik. Eelnõukohase seadusega (lisatav § 3 lg 7)

loetakse põimdiskrimineerimine VõrdKS-i ja SoVS-i alusel diskrimineerimiseks ja on seeläbi

keelatud. Põimdiskrimineerimise puhul leiab halvem kohtlemine või ebasoodsamas olukorras

olek aset korraga kahe või enama tunnuse tõttu, mis on kaitstud kas võrdse kohtlemise

seadusega (VõrdKS § 1 lg 1 tunnuste loetelu) või soolise võrdõiguslikkuse seadusega, kuid seda

juhul, kui erinevate tunnuste põhjuslik mõju on niimoodi põimunud, et ei ole tunnuste kaupa

eristatav. Eri tunnused võivad olla kaitstud eri seadustes, st üks tunnus on sugu, teine näiteks

vanus, või võivad mõlemad/kõik olla ka VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnused, näiteks

rahvus ja vanus. Põimdiskrimineerimise puhul on ebasoodsamasse olukorda pandud mitme

tunnuse alusel teatud ühiskondlikku rühma kuuluvad isikud. Näiteks, kui töökohas

kehtestatakse pearäti ja nägu katvate rõivaste kandmise keeld, siis on sellisel keelul eelkõige

negatiivne mõju konservatiivsematest kogukondadest mosleminaiste selles organisatsioonis

töötamise võimalustele (st soo ja usuliste veendumuste kombineerumine), samas kui eraldi ei

oleks küsimus võimalikus soo või usuliste veendumuste tõttu diskrimineerimises, kuna teistele

naistele või ka moslemi meestele sellisel keelul samasugust negatiivset mõju ei oleks. Euroopa

Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon märgib põimdiskrimineerimist

selgitades, et tunnuste sellisel moel põimumine loob uue (kaitstud) tunnuse5.

Põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon on direktiivide ülevõtmise kontekstis vajalik

seoses volinikule direktiivide artikli 5 lõike 2 alusel pandava kohustusega võtta asjakohastel

juhtudel arvesse põimdiskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi ebasoodsaid olukordi (eelnõu

§ 1 p 19, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 9).

Eelnõu § 1 punktidega 2–42 muudetakse ja täiendatakse VõrdKS 4. peatükki, mis käsitleb

Eesti võrdõigusasutuse – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku –

institutsiooni. Juba enne eelnõuga ülevõetavate direktiivide vastuvõtmist nägi Euroopa Liidu

kehtiv õigus (direktiivid 2000/43/EÜ6, 2004/113/EÜ7, 2006/54/EÜ8, 2010/41/EL9 ja

2019/1158/EL10) ette, et liikmesriikides peab nende direktiivide rakendamise toetamiseks

olema määratud asutus, kelle ülesannete hulka kuulub diskrimineerimise ohvritele sõltumatu

abi osutamine diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel, diskrimineerimist käsitleva

sõltumatu uurimise korraldamine ning sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste

esitamine seoses diskrimineerimise asjaoludega. Eestis on selliseks võrdõigusasutuseks algselt

SoVS-i alusel, aastast 2009 aga VõrdKS-i alusel iseseisvalt tegutsev võrdse kohtlemise, soolise

võrdsuse ja võrdsete võimaluste valdkonna sõltumatu ja erapooletu asjatundja, soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt

on volinik haldusorgan.

Eelnõu § 1 punkt 2 on tehniline muudatus – sellega lisatakse VõrdKS 4. peatüki ja § 15

pealkirja viide voliniku kantseleile, mida nii peatükk kui paragrahv samuti reguleerib.

Eelnõu § 1 punktidega 3–7 muudetakse voliniku ja tema kantselei eelarvet, voliniku valimist

ja ametisse nimetamist ning voliniku asetäitja-nõuniku rolli regulatsiooni. Muudatuste eesmärk

on vastavalt võrdõigusasutuste direktiivide nõuetele senisest paremini tagada voliniku kui

ametiisiku ja institutsiooni sõltumatus.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 15 lõiked 11 ja 2, mis reguleerivad

vastavalt voliniku ametikohale konkursi läbiviimist ja voliniku ametisse nimetamist valdkonna

5 ECRI sõnastik on veebilehel https://www.coe.int/en/web/european-commission-against-racism-and-

intolerance/ecri-glossary. Vt kirjet „intersectional discrimination“. 6 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest

või etnilisest päritolust. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32000L0043. 7 Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses

kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A32004L0113. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastamine). https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02006L0054-20060726. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste

võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32010L0041. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö-

ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL. https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1158.

eest vastutava ministri poolt. Muudatus on vajalik, kuna voliniku valimise kohta on kavas

kehtestada detailsem regulatsioon, samuti muudetakse eelnõuga voliniku ametisse nimetamise

korda. Uus regulatsioon kehtestatakse VõrdKS uue §-ga 151 (vt eelnõu § 1 punkt 8).

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse VõrdKS § 15 lõiget 3, mis käsitleb voliniku ja tema

kantselei tegevuse rahastamist. Võttes aluseks voliniku põhimääruse (§ 4 lg 1) ning direktiivide

nõuded (eelkõige artiklid 3 (sõltumatus) ja 4 (vahendid)), kirjeldatakse seaduses välja

kujunenud praktikat, mille kohaselt esitatakse voliniku ja tema kantselei eelarve iga-aastases

riigieelarve seaduses valdkonna eest vastutava ministeeriumi valitsemisala eelarves (praegu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) eraldiseisva osana (praegu eraldi real

programmi tegevusena ja sõltumatute institutsioonide eelarveid käsitlevas tekstiparagrahvis).

Oluline on, et kuigi voliniku eelarve paigutub riigieelarve struktuuris valdkonna eest vastutava

ministeeriumi eelarvesse, ei saa ministeerium selle suurust muuta, vaid selle kinnitab iga-

aastase riigieelarve seadusega Riigikogu. Selline lähenemine võimaldab Riigikogul soovi

korral hinnata ka eelarve piisavust voliniku ülesannete täitmiseks ja seda vajaduse korral

suurendada. Seaduse tasandil kinnitatakse ka, et voliniku mitmeaastane indikatiivne

rahastamiskava esitatakse valdkonna strateegilises arengudokumendis, milleks praegu on

valdkondlik nelja-aastane soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm. Samuti

rõhutatakse, et voliniku rahastamiskava peab olema teistest riigiasutustest (konkreetsel juhul

ministeeriumi tegevustest ja rahastamiskavast) selgelt eristatav. Praegu on see tagatud seeläbi,

et voliniku institutsioon on programmis esitatud eraldi tegevusena.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 15 uue lõikega 31, millega sätestatakse kriteeriumid,

millele voliniku eelarve direktiivi nõuetest tulenevalt peab vastama. Nähakse ette, et eelarve

määramisel lähtutakse vajadusest tagada voliniku institutsiooni iseseisvus ning tema eelarve

stabiilsus ja piisavus kõigi voliniku pädevuses olevate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. See

tähendab muu hulgas, et volinikule uute ülesannete andmise korral peab riik vastavalt

vajadusele suurendama ka voliniku ja tema kantselei eelarvet. Lisavahenditeta lisaülesannete

panemine halvendab voliniku võimet täita olemasolevaid ülesandeid, kuid seab kahtluse alla ka

uute ülesannete täitmise tõhususe. Lisanduvad kulud võivad olla nii planeeritavad kui ka

planeerimatud. Näiteks volinikule seoses direktiivi artikli 10 ülevõtmisega lisanduv pädevus

osaleda kohtumenetluses diskrimineerimisohvri esindajana (vt eelnõu § 1 p 11, eelnõukohane

VõrdKS § 16 lg 1 p 21) eeldab tõhususe tagamiseks ka seda, et volinikul oleks inimestele nende

kaebuste kohtusse viimisel võimalik lubada nt riigilõivu jms kulude katmist ning kinnitada, et

juhul kui kohus määrab mõned kulud voliniku esindatava isiku kanda (nt kaotuse puhul

vastaspoole kulud), saaks need katta voliniku eelarvest. Volinikul võib kantseleis sobivate

inimeste vähesuse tõttu olla vaja esindamisteenus ka sisse osta. Uute ülesannete täitmine, nt

tegevusaruande (eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 5) ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja struktuursete probleemide

aruande (eelnõu § 1 p 17, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 7) jaoks andmete kogumine (eelnõu

§ 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 6) süsteemsel ja väikese halduskoormusega viisil,

samuti tõhusam teavitustegevus, võib eeldada ka IT-arendusi. Uute ülesannete tõhus täitmine

võib eeldada ka voliniku ja kantselei töötajate pädevuse arendamist, teavitustegevusi uute

ülesannete kohta, et inimesed teaksid voliniku teenuseid kasutada jms.

Eelarve piisavust hinnates on oluline pidada silmas ka volinikule tema ülesannete täitmiseks

seatavaid üldiseid nõudeid. Näiteks peab direktiivide artikli 12 kohaselt olema kõigil

juurdepääs kõigile voliniku teenustele (vt eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 3).

See tähendab muuhulgas, et voliniku teenused oleksid ühtmoodi kättesaadavad üle Eesti,

eeldades kas võimekust regulaarselt n-ö maakonnakülastusi teha või häid videokohtumise

lahendusi voliniku kantseleis, aga vajaduse korral ka kokkuleppeid nt kohalike

omavalitsustega, et ka inimesed, kel endal sobilikud infokommunikatsioonivahendid

puuduvad, saaksid kohaliku omavalitsuse vastavaid võimalusi kasutada.

Riigieelarve üldise kärpimise korral võib vähendada ka voliniku eelarvet, kuid kärbe ei või olla

proportsioonilt suurem kui teistel asutustel. Direktiivide rakendamise seisukohast on lubamatu

voliniku eelarvevahendite kärpimine näiteks seetõttu, et ametis olev valitsus ei pea tema

pädevusse jäävaid tegevusi oluliseks, samuti otsese või kaudse n-ö kättemaksuna voliniku

ebameeldivate otsuste, soovituste või muude tegevuste eest. Võrdõigusasutuse eelarvet ei tohi

kasutada survevahendina tema sõltumatuse piiramiseks. Direktiivide kohaselt peab volinikul

olema sõltumatu õigus ise oma eelarve detailsema kasutamise üle otsustada, seetõttu ei ole

kohane ka näiteks valdkonna eest vastutava ministeeriumi sekkumine voliniku eelarve

kasutamisse (sealhulgas näiteks ettepanekud, milliste tegevuste arvelt kärpeid ellu viia või

milliseid tegevusi prioriseerida – kuhu ressurssi rohkem suunata).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VõrdKS § 15 lõiget 51, mis käsitleb voliniku asetäitja-

nõuniku rolli. Kui senise regulatsiooni kohaselt täidab asetäitja-volinik voliniku ülesandeid

viimase puudumisel (näiteks ajutine äraolek, olukord, kus eelmine volinik on ametist lahkunud,

kuid uut ei ole veel nimetatud vms), siis nüüd lisatakse asetäitja-nõunikule ülesanne tegutseda

voliniku ülesannetes ka olukorras, kus volinik on ennast huvide konflikti tõttu arvamuse

andmisest taandanud (vt eelnõu § 1 p 26, eelnõukohane VõrdKS § 17 lg 8)). Muudatus lähtub

direktiivide artiklist 3, mis näeb ette, et voliniku ülesannete täitmisel peab olema tagatud ka

erapooletus.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VõrdKS § 15 lõigetega 7 ja 8. Lõikega 7 nähakse ette, et

sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse tegevusse, samuti selle mõjutamine on

keelatud. Keeld kehtib kõigile. Keelu rikkumise katse korral saab volinik selgesõnalisele

keelule viidata ja keelduda sekkumise eesmärgile vastavast tegutsemisest. Täienduse tegemisel

on lähtutud direktiivide artiklist 3 (ja seonduvatest põhjenduspunktidest), mille kohaselt peab

võrdõigusasutus olema vaba mis tahes välisest mõjust (sh poliitilisest, rahalisest, usulisest11)

ega tohi oma ülesannete täitmisel ja pädevuse teostamisel ei küsida ega võtta juhiseid valitsuselt

ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult üksuselt. Võrdõigusasutusel peab olema

õigus ise otsustada oma rahaliste ja muude vahendite, struktuuri, vastutuse, personali (sh

töötajate valik ja juhtimine12) ja organisatsiooniliste küsimuste (sh prioriteetide13) üle.

Lõikega 8 tuuakse direktiivide artikli 2 lõikest 1 lähtuvalt selgesõnaliselt välja, et volinik ja

tema kantselei on Eestis määratud direktiivides sätestatud pädevust teostavaks

võrdõigusasutuseks. Sarnaselt on näiteks isikuandmete kaitse seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud,

et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõike 1 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 tähenduses sõltumatu

järelevalveasutus on Andmekaitse Inspektsioon.

11 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 12 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 13 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VõrdKS-i kahe uue paragrahviga. Paragrahviga 151

reguleeritakse senisest põhjalikumalt voliniku valimise ja ametisse nimetamise kord.

Regulatsioon võtab arvesse direktiivide artiklis 3 liikmesriikidele sätestatud kohustust

kehtestada läbipaistvad reeglid võrdõigusasutuses otsustus- ja juhtimisõigusega isikute valiku,

ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise kohta, et tagada nende

pädevus ja sõltumatus. Eesmärk on tagada voliniku valimisel ja ametisse nimetamisel

võimalikult läbipaistev ja asjakohaseid osalisi kaasav protsess ning vähendada vastutava

ministri senist suvaõigust konkursi korraldamisel ja isiku valimisel14. Eelnõus kirjeldatud

valikuprotsessi peab asjakohaseks ka volinik15.

Paragrahvi 151 lõike 1 kohaselt kuulutab valdkonna eest vastutav ministeerium voliniku

ametikohale välja avaliku konkursi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt korraldab kogu konkursi

voliniku ametikohale (sh kuulutab konkursi välja) valdkonna eest vastutav minister (VõrdKS

§ 15 lg 11). Kuna tegelikkuses on konkursi väljakuulutajaks ministeerium, on asjakohane viia

täpsustus sisse ka seadusesse. Samuti soovitakse eelnõuga läbipaistvuse tagamiseks rõhutada,

et tegemist peab olema avaliku konkursiga. See tähendab, et voliniku ametikoha puhul ei

kohaldata ATS § 16 lg-eid 2–5 ja lg-t 9, mis võimaldavad ametikoha täita sisekonkursiga või

konkursita. Vastavad muudatused tehakse ka ATS § 16 lõikesse 6 (eelnõu § 2 p 2). Muud

täpsustused konkursi korraldamise korras on esitatud järgnevates lõigetes.

Lõike 2 kohaselt korraldab konkursi ministri moodustatud valikukomisjon, mille koosseisust

vähemalt poole moodustavad võrdsete võimaluste või soolise võrdsuse valdkonna eksperdid

(koosseisu peab kuuluma nii ühe kui ka teise valdkonna eksperte, kuid iga ekspert ei pea olema

mõlema valdkonna asjatundja) ja selliste vabaühenduste esindajad, millel on põhikirjalisest

eesmärgist tulenev huvi võidelda diskrimineerimise vastu ning toetada võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Kirjeldatud põhikirjaliseks eesmärgiks võib olla nii

otsesõnu näiteks diskrimineerimise ennetamine, võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste või

soolise võrdsuse edendamine, kui näiteks laiemalt inimõiguste kaitse vms. Laiapõhjaline ning

sõltumatuid valdkondlikke asjatundjaid ja valdkonnas tegutsevate vabaühenduste esindajaid

hõlmav valikukomisjon suurendab valikuprotsessi objektiivsust ja kvaliteeti ning aitab vältida

kallutatust ja tagada, et välja valitakse parim kandidaat, keda tunnustavad ka valdkonnas

tegutsevad teised asjatundjad ja huvirühmad.

Lõikes 3 sätestatakse volinikuna tegutsevale ja seega ka volinikuks kandideerivale isikule

üldised teovõimet, kodakondsust, haridust, keeleoskust ja juhtimiskogemust puudutavad

nõuded ning ka spetsiifilised valdkondlike teadmiste ja kogemuste nõuded. Kehtiv õigus (ATS

§ 14 lõige 4) näeb ette, et voliniku puhul tulenevad nõuded VV määrusest ja lisaks võib neid

14 ECRI üldine poliitikasoovitus nr 2 näeb ette (p 23), et võrdõigusasutustes juhtivatel kohtadel olevad inimesed

peaks olema valitud ja ametisse määratud läbipaistva, pädevusel põhineva ja osalusega menetluses.

Täidesaatvatel ametkondadel ei tohiks väljavalimise üheski järgus olla otsustavat mõju. https://rm.coe.int/ecri-

general-policy-no-2-on-equality-bodies-to-combat-racism-and-intol/1680a0b95c. ECRI juhtis Eesti tähelepanu

vajadusele suurendada voliniku sõltumatust mh õigusaktides tema ametisse nimetamise protsessi läbipaistvuse ja

üksikasjalikkuse suurendamise kaudu nt viienda seiretsükli aruandes Eesti kohta 2015 (vt p 28).

https://rm.coe.int/fifth-report-on-estonia-estonian-translation-/16808b56f2. Sarnase ettepaneku on teinud ka

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikud. Vt nt Dunja Mijatovići raport 11.–15. juunini 2018 toimunud Eesti

visiidi kohta (p 116). https://rm.coe.int/euroopa-noukogu-inimoiguste-voliniku-dunja-mijatovici-raport-11-15-

juu/16808de6a3. 15 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023.

kehtestada volinikku ametisse nimetav isik. Seoses voliniku värbamise ja ametisse nimetamise

korra muutmisega ning talle VõrdKSis teadmiste ja kogemuste nõuete kehtestamisega on vaja

kehtivat korda muuta – eelnõu §-ga 2 muudetakse ATSi, sätestades, et volinikule nähakse

nõuded ette VõrdKSis. Sarnaselt on seaduses sätestatud nõuded teistele sõltumatutele

kõrgematele ametnikele, näiteks riiklikule lepitajale (KTTLS § 81), andmekaitse inspektsiooni

juhile (IKS § 52 lg 1), samuti õiguskantslerile (ÕKS § 8). Regulatsiooni eesmärk on suurendada

voliniku valiku protsessi läbipaistvust ning piirata konkurssi korraldava ministri ja

ministeeriumi suvaõigust volinikukandidaatidele nõuete kehtestamisel. Kvalifikatsiooninõuete,

sh valdkondlike teadmiste ja kogemuse seaduses sätestamine suurendab usaldust voliniku kui

eksperdiks oleva institutsiooni vastu.

Punkti 1 kohaselt peab volinikuna tegutsev isik olema teovõimeline ja alaliselt Eestis elav Eesti

kodanik. Punktis lähtutakse nii põhiseaduse § 30 lõikest 1, mille kohaselt ametikohad

riigiasutustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega, kui ka ATS § 14 lõikest 1,

milles sätestatakse ametnikule lisaks kodakondsuse nõudele täieliku teovõime ning eesti keele

seaduses sätestatud ulatuses oskuse nõue. Eesti kui alalise elukoha nõue on esitatud ka näiteks

riiklikule lepitajale (KTTLS § 81 p 1). Voliniku puhul lähtub nõue eeldusest, et riikliku ja

isikupõhise institutsioonina on voliniku nähtavuse, temast kui institutsioonist teadlikkuse ning

institutsiooni ülesannete tõhusa täitmise tagamiseks paljudel juhtudel vajalik ka tema füüsiline

kohalolu. Samuti tagavad punktis 1 esitatud kodakondsuse ja alalise elukoha nõue voliniku

püsiva ja tugevdatud seotuse Eesti õiguskorraga ning lojaalsuse riigile.

Punkti 2 kohaselt eeldatakse volinikuna tegutsevalt isikult riiklikult tunnustatud magistrikraadi

või sellele vastavat kvalifikatsiooni haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastavat

välisriigi kvalifikatsiooni. ATS § 14 lõige 1 sätestab ametnikule vähemalt keskhariduse nõude.

Samas näiteks tippjuhi asetäitjale ning ametiasutuse struktuuriüksuse juhile on Vabariigi

Valitsuse 19.12.2012 määrusega nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte

oskusele esitatavad nõuded“ (edaspidi viidatud kui VV määrus nr 114) kehtestatud kõrghariduse

nõue (§ 2 lg 2). Magistrikraadi nõude sätestamisel volinikule lähtutakse muuhulgas Haridus- ja

Teadusministeeriumi hinnangust, mille kohaselt voliniku tööülesannete komplekssust

arvestades saavutatakse vajalikud pädevused pigem magistriõppe lõpetamisel. Hinnangut andes

lähtus HTM Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisaga

1 kehtestatud kõrgharidustaseme õppe õpiväljunditest.

Punkti 3 kohaselt peavad volinikuna tegutseval isikul olema head teadmised võrdse kohtlemise

ja soolise võrdsuse alasest õigusest, samuti eelnev töökogemus võrdse kohtlemise või soolise

võrdsuse valdkonnas. Sarnase kvalifikatsiooninõude seadusesse lisamise ettepaneku on teinud

ka volinik ise16. Valdkondlike teadmiste ja töökogemuse nõude vajalikkus tuleneb asjaolust, et

voliniku institutsioon ja tema usaldusväärsus põhineb tema asjatundlikkusel.

Punktiga 4 kehtestatakse vähemalt kaheaastane eelneva juhtimiskogemuse nõue, kuna tegemist

on eraldiseisvat institutsiooni juhtiva isikuga. Sarnane juhtimiskogemuse nõue on VV

määrusega nr 114 sätestatud näiteks ka tippjuhi asetäitjale ning Riigikantselei ja ministeeriumi

struktuuriüksuse juhile (§ 3 lg 1). Määrus annab küll ka alternatiivi – kõrghariduse

omandamisele järgnenud vähemalt 3-aastane töökogemus ametiasutuse või ametikoha

valdkonnas – kuid arvestades, et voliniku institutsiooni sõltumatust ja väga piiratud ressursse,

16 Samas.

mis tähendavad, et volinik peab esimesest päevast alates kantselei juhtimisega iseseisvalt toime

tulema, on oluline, et volinikuna tegutseval isikul oleks varasem juhtimiskogemus.

Punktiga 5 nähakse ette eesti keele kui riigikeele oskuse nõue vähemalt C1-tasemel. Nõue on

asjakohane, kuna tegemist on riiklikku institutsiooni juhtiva ja selle kaudu riiki esindava

tippspetsialistiga.

Punktiga 6 kehtestatakse ka inglise keele oskuse nõue vähemalt B2-tasemel, kuna volinik

osaleb rahvusvahelises suhtluses, sealhulgas esindab Eestit Euroopa võrdõigusasutuste

võrgustikus Equinet. VV määruse nr 114 § 4 sätestab tippjuhi asetäitjale ning Riigikantselei ja

ministeeriumi struktuuriüksuse juhile inglise, prantsuse, saksa või vene keele mõistmise ja

rääkimise oskuse nõude Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis

toodud C1-tasemel ning kirjutamise oskuse nõude B2-tasemel. Voliniku nõuete kehtestamisel

lähtutakse asjaolust, et Euroopas toimub võrdsusvaldkonna rahvusvaheline suhtlus valdavalt

inglise keeles.

Põhiõiguse riive proportsionaalsuse analüüs

Voliniku ja tema asetäitja-nõuniku ametis olevatele isikule (vt eelnõukohane VõrdKS § 152 lg 2)

haridus-, juhtimiskogemuse, keeleoskuse ja muude nõuete kehtestamisega riivatakse vähesel

määral isikute põhiseaduse § 29 lõikest 1 tulenevat õigust vabalt valida töökohta. Põhiseaduse

kommenteeritud väljaande kohaselt viitab „töökoht“ tavapäraselt konkreetsele palgatöökohale

ükskõik millise tegevusala ja elukutse raames ning seda nii erasektoris kui riigi või KOV

asutuses17. Samas märgitakse, et Riigikohtu lahenditest võib järeldada, et PS § 29 lg 1 esimene

lause hõlmab kõiki isikuid, kes saavad töist sissetulekut.

PS § 29 lõike 1 esimeses lauses sätestatud õigus ei ole absoluutne – sama lõike teine lause lubab

seadusega sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § 11 teise lause kohaselt

peavad põhiõiguste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus peab demokraatlikus ühiskonnas

vajalikuks piiranguid, mis on nendega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ehk

sobivad, vajalikud ja mõõdukad18.

Õiguskantsler on märkinud, et riigil on õigus, sageli ka kohustus esitada kõrgendatud ja kohati

piiravaid nõudmisi isikutele, kes töötavad avalikus teenistuses ning riigivõimu ja

õigusemõistmisega seotud tegevusaladel19. Voliniku ja tema asetäitja-nõunikuna töötavale

isikutele kvalifikatsiooni- ja teiste nõuete kehtestamise eesmärk on, nagu eespool märgitud,

suurendada voliniku valiku protsessi läbipaistvust ning piirata konkurssi korraldava ministri ja

ministeeriumi suvaõigust volinikukandidaatidele nõuete kehtestamisel. Kvalifikatsiooninõuete,

sh valdkondlike teadmiste ja kogemuse seaduses sätestamine suurendab usaldust voliniku kui

eksperdiks oleva institutsiooni vastu.

Sätestatud piirangute vajalikkust ja eesmärgikohast sobivust on selgitatud eespool vastavate

punktide käsitluses. Riivet saab pidada mõõdukaks, lähtudes, et sarnaste ametikohtade puhul

17 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3500/paragrahv_29 18 Sama 19 Õiguskantsleri 29.04.2016 kiri nr 6-8/160511/1601884 Riigikogule.

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_nr_7_riigikogule.pdf

on, nagu eespool kirjeldatud, seatud sarnaseid piiranguid. See tähendab, et selliseid piiranguid

isikute õigusele töökoha valimisel peetakse ka laiemalt vajalikeks ning proportsionaalseteks.

Lõige 4 näeb ette, et erinevalt kehtivast õigusest nimetab voliniku valdkonna eest vastutava

ministri asemel ametisse Vabariigi Valitsus. Ettepaneku konkreetse isiku ametisse nimetamiseks

teeb siiski konkursi välja kuulutanud minister, kuid tema ettepaneku aluseks on voliniku

valimise laiapõhjalise komisjoni ettepanek. Enne otsuse tegemist kuulab valitsus ära ka

Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse kandidaadi kohta. Samasugust lahendust kasutatakse

isikuandmete kaitse seaduse § 54 lõike 1 kohaselt Andmekaitse Inspektsiooni kui sõltumatu

järelevalveasutuse juhi ametisse nimetamisel. Voliniku ametisse nimetamise protsessis on

põhiseaduskomisjonile rolli andmisel arvestatud muu hulgas asjaolu, et tegemist on voliniku

institutsiooni ja tööga hästi kursis oleva komisjoniga, kuna nii praeguse praktika kui ka tulevase

normi (vt eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 5) kohaselt annab volinik komisjonile

kord aastas ülevaate oma tegevustest. Sarnaselt kehtivale õigusele nimetatakse volinik ametisse

viieks aastaks.

Kuigi voliniku ametisse nimetamine valitsuse poolt ei kaota täielikult ära täidesaatva võimu

otsustuspädevust, peaks nii valitsuse kui koalitsioonil põhineva kollektiivse kogu kui ka

Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse andmine laiendama ka otsustamisse kaasatud

poliitiliste arvamuste paletti. Valitud süsteem ei välista täielikult võimalust, et voliniku valimisi

mõjutavad poliitilised erimeelsused või kokkulepped, kuid vabaühenduste kaasamine

valikukomisjoni töösse ning volinikuna töötavale isikule seaduse tasandil seatud täpsemad

nõuded aitavad senisest paremini tagada valikuprotsessi läbipaistvust ja toetavad voliniku

senisest suuremat sõltumatust. Uus valiku- ja ametisse nimetamise kord aitab suurendada

voliniku mandaadi legitiimsust.

Lõikega 5 nähakse ette, et voliniku ametiaja tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui volinik viibib

emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Samasugune viieaastase

ametiaja tähtaja peatumine on avaliku teenistuse seaduse § 23 lg 2 punkti 3 ja sama paragrahvi

lõike 4 alusel ette nähtud riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile,

Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile. Kuna Rahandusministeeriumi soovil jääb

voliniku ametiaja regulatsioon ka ATSi (§ 23 lg 2 p 6), siis täiendatakse eelnõu paragrahvis 2

ka ATS § 23 lõiget 4.

Paragrahviga 152 sätestatakse miinimumnõuded voliniku asetäitja-nõuniku valimiseks ja

nähakse ette, et tema nimetab ametisse volinik. Ka nende muudatuste taustaks on direktiivide

artikkel 3 (ja seonduvad põhjenduspunktid). Järgimaks nõuet, et võrdõigusasutuse otsustus- ja

juhtimisõigusega isikute valik peab olema läbipaistev, kuid samas, et võrdõigusasutusel peab

institutsionaalse iseseisvuse tagamiseks olema õigus ise otsustada oma personali (sh töötajate

valiku) üle, nähakse § 152 lõikega 1 ette kohustus korraldada voliniku asetäitja-nõuniku

leidmiseks avalik konkurss, kuid antakse selle läbiviimise õigus volinikule. Arvestades, et

seadus (VõrdKS § 15 lg 51) näeb ette rea olukordi, mil asetäitja-nõunik kohustub täitma

voliniku ülesandeid, nähakse samaväärse pädevuse tagamiseks ette, et ka asetäitja-nõunikule

kehtivad § 151 lõikega 3 volinikuna tegutsevale isikule eelnõukohase seadusega kehtestatavad

nõuded. Samas jäetakse asetäitja-nõuniku värbamise, talle teenistusalase pädevuse lisanõuete

kehtestamise, tema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise pädevus volinikule. Asetäitja-

nõuniku teadmistele ja oskustele lisanõuete kehtestamise õiguse andmisel lähtutakse sarnasest

regulatsioonist ATS-is, mille § 14 lg 4 annab ametiasutuse juhile õiguse kehtestada VV

määrusega nr 114 võrreldes nii täpsustavaid, kui täiendavaid lisanõudeid isiku teadmistele ja

oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Samuti ei laiendata asetäitja-

nõunikule volinikule kehtivaid tegevuspiiranguid (VõrdKS § 22), v.a eelnõuga lisatav erakonna

liikmeks olemise ja muul moel erakonna tegevuses osalemise piirang (vt eelnõu § 1 p 40).

Seejuures lähtutakse eelkõige asjaolust, et asetäitja-nõunik täidab voliniku rolli eeldatavalt

harva ning samas ei ole erinevalt volinikust tema asetäitja-nõuniku palk piisavalt suur, et seda

saaks lugeda alalisi tegevuspiiranguid kompenseerivaks. Samas kehtivad nii asetäitja-nõunikule

kui teistele voliniku kantselei töötajatele üldised ametnike tegevuse erapooletust reguleerivad

nõuded. Samuti on kavas voliniku ja kantselei põhimääruses ette näha, et kantselei struktuuri

kinnitamisel ja töö jaotamisel peaks volinik arvestama vajadust tagada enda pädevusse jäävate

ülesannete täitmisel sõltumatus ja erapooletus (kavandikohane § 2 lg 2).

Eelnõu § 1 punktidega 9–20 muudetakse ja täiendatakse VõrdKS § 16, milles on loetletud

voliniku pädevuses olevad ülesanded. Olulisemad lisanduvad ülesanded on võimalus osaleda

kohtumenetluses diskrimineerimisohvri esindajana ning õigus anda diskrimineerimisvaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks poolte soovil siduv ning olukorra parandamise ettepanekuid

sisaldav arvamus. Laieneb VõrdKSi ja SoVSi tõhusamat rakendamist toetav õigustatud ja

kohustatud isikute nõustamispädevus, samuti võimalus anda õigusloome- ja

poliitikakujundamise protsessides eksperdinõu võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse

edendamiseks. Volinikule nähakse ette andmete kogumise ja analüüsimise, töö läbipaistva

planeerimise ning regulaarse ülevaate andmise kohustus oma tegevuse ning võrdse kohtlemise

ja soolise võrdsuse olukorra kohta Eestis. Muudatuste tulemusel on diskrimineerimise ohvritel

lihtsam oma õigusi kaitsta (volinik saab neid aktiivsemalt aidata), asutused ja ettevõtjad saavad

eksperdiabi juba ennetavalt (volinik kui nõuandja) ja riigil on parem ülevaade ebavõrdsusega

seotud probleemidest (andmed ja aruandlus).

Eelnõu § 1 punktiga 9 lisatakse voliniku pädevuses olevate ülesannete loetellu (eelnõukohases

seaduses § 16 lg 1) punkt 11, mis käsitleb voliniku pädevust nõustada õigustatud ja kohustatud

osapooli VõrdKSi ja SoVSi rakendamisel. Sel moel saab volinik oma eksperditeadmistega

aktiivsemalt ka seaduse rakendamist toetada. Nõustamispädevus aitab vältida õigusrikkumisi

ning suurendab asjaomaste osapoolte teadlikkust. Uus ülesanne toetab direktiivide artiklis 5

ettenähtud teadlikkuse parandamise, diskrimineerimise ennetamise ja võrdse kohtlemise

edendamise funktsiooni täitmist. Tegemist ei ole täiesti uue ülesandega – volinik on pakkunud

nõustamist ka seni –, kuid õigusselguse huvides sätestatakse see nüüd ka eraldi ülesandena.

Voliniku hinnangul julgustab nõustamispädevus inimesi voliniku poole pöörduma20.

Lisatav punkt annab volinikule õiguse nõustada tema poole pöördunud diskrimineerimist

kahtlustavat isikut ning VõrdKSi ja SoVSi alusel võrdse kohtlemise või edendamiskohustuse

täitmise eest vastutajat. Diskrimineerimist kahtlustava isikuna võib voliniku poole

nõustamiseks pöörduda nii inimene, kes kahtlustab enda diskrimineerimist, kui ka näiteks

lähedane, kolleeg, pealtnägija, samuti näiteks huvikaitseorganisatsioon, kellele on teatavaks

saanud võimalikud diskrimineerimisele osutavad asjaolud. Volinik saab pöördujale selgitada

kehtivat õigust ning anda nõu edasiseks tegutsemiseks õiguste kaitsel.

20 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023.

Võrdse kohtlemise eest vastutavaks isikuks, kes samuti võib nõu saamiseks voliniku poole

pöörduda, on aga näiteks tööandja, kauba või teenuse pakkuja, haridus- või teadusasutus.

Erineva detailsusega edendamiskohustus on VõrdKSi 3. peatükis ja SoVSi 3. peatükis ette

nähtud tööandjatele (VõrdKS § 12, SoVS § 11), haridus- ja teadusasutustele ning koolitust

korraldavatele muudele asutustele ja isikutele või koolituse korraldamisega tegelevatele

institutsioonidele (VõrdKS § 13, SoVS § 10) ning ministeeriumidele (VõrdKS § 14) ja laiemalt

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele (SoVS § 9). Volinik saab kohustatud isikuid nõustada

nii juba tekkinud võimaliku diskrimineerimise olukorras kui ka selles, milliseid meetmeid on

asjakohane ellu viia diskrimineerimise ennetamiseks ning võrdse kohtlemise ja soolise

võrdsuse edendamiseks ning kuidas seda parimal moel teha.

Nõustamispädevuse teostamist toetavad voliniku avalikud infomaterjalid, kodulehel avaldatud

kasutajasõbralikud korduma kippuma küsimuste vastused jms. Vabariigi Valitsuse ja

valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste VõrdKSi ja SoVSi rakendamise

küsimustes nõustamise ja teavitamise pädevuse näeb ette ka juba kehtiv seadus (VõrdKS § 16

p 6). See punkt võimaldab volinikul ka proaktiivset, st tema enda algatusel, mitte ainult

pöördumispõhist tegutsemist, seepärast jääb ka see voliniku ülesannete loetellu eraldi alles.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse voliniku VõrdKS § 16 punkti 2 (eelnõukohane § 16 lg 1

p 2) kohast pädevust abistada isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel.

Eelnõuga nähakse ette, et abistamise pädevus puudutab diskrimineerimist käsitlevate kaebuste

esitamist haldus- või kohtumenetluses, samuti töövaidluskomisjoni menetluses. Oluline on

silmas pidada, et nagu ka teiste ülesannete puhul antakse sättega volinikule pädevus, mille

täitmisel on tal tema väga piiratud ressurssi ja samas ülesannete rohkust arvestades alati ka

kaalutlusõigus. Näiteks, kaebuste esitamisel nõustamise ja abistamise mahu üle otsustamisel

võib volinik võtta arvesse nii isikut (nt ei pea volinik abistama isikut, kellel on ilmselgelt

piisavad vahendid tasulise õigusabi eest maksmiseks), olukorda (nt ei pea volinik abistama

kaebuse esitamisel asjas, milles tema hinnangul ei ole tegemist diskrimineerimisega) või muid

asjaolusid.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VõrdKSi kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktidega 21 ja 22, mis mõlemad käsitlevad voliniku pädevust osaleda eri rollides tsiviil- ja

halduskohtu- või haldusmenetluses, samuti töövaidluskomisjoni menetluses. Voliniku pädevuse

mõttes on tegemist uute ülesannetega – seni ei ole volinikul olnud sõnaselget pädevust isikuid

diskrimineerimisvaidlustes esindada, toetada ega oma asjatundjaarvamusi menetlustes esitada.

Samas ei looda muudatustega voliniku jaoks menetlusseaduste mõttes uusi rolle, vaid

viidatakse, millistes juba menetlusseadustes ettenähtud rollides volinik menetlustes osaleda

saab.

Lisatava punkti 21 kohaselt osaleb volinik VõrdKSis või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse

rikkumise küsimuses toimuvas menetluses isiku, kes leiab, et teda on diskrimineeritud,

esindajana (TsMS § 218, HKMS § 32, HMS § 13 või TvLS § 17). Volinik võib menetluses

osaleda ka sellise isiku toetuseks, tehes seda nõustajana (TsMS § 228), kaasatud haldusorganina

(HKMS § 24) või muu organina (HMS § 11 lg 2) (direktiivide artikli 10 lg 3 punkt b)).

Esindajana isiku nimel kohtusse pöördumise õigust loetakse õiguseks algatada kohtumenetlus,

mille näeb ette direktiivide artikli 10 lg 3 punkt a). TsMS § 218 lg 1 punkti 2 (sarnane HKMS

§ 32 lg 1 p 2) alusel võib lepinguliseks esindajaks olla volinik, kui tal on nõutav õigusalane

kvalifikatsioon, või vastavat haridusnõuet täitev kantselei ametnik. Samuti võib volinikule

antud esindusõiguse vajaduse korral edasi anda advokaadile (TsMS § 222 lg 1 p 9, TsMS § 218

lg 1 p 1). Esindusõigus hõlmab ka hagi või muu avalduse (TsMS § 222 lg 1 p 1), kaebuse

(HKMS § 31 lg 2), taotluse (HMS § 13 lg 1) esitamise õigust. Direktiivid ei nõua otseselt, et

võrdõigusasutusel oleks roll ka TvLS alusel läbi viidavatest menetlustes, kuid võttes arvesse,

et paljud diskrimineerimisvaidlused tekivad Eestis just tööasjades ja seega on TVK-l

diskrimineerimisvastases õiguskaitses oluline roll, on parema õiguskaitse tagamiseks oluline

käsitleda ka voliniku rolle TVK menetluses. Töövaidluste lahendamisel määrab

esindamisõiguse ulatuse esindatav (TvLS § 17 lg 2, TsÜS § 120 lg 2), kes saab volitusega

hõlmata ka avalduse esitamise. Volinik võib sama asja raames pöörduda esindajana kohtusse ka

mitme diskrimineeritud isiku nõusolekul ja nimel, sama kehtib isiku(te) toetuseks osalemise

puhul. Menetluses osalemine võimaldab volinikul oma eksperditeadmisi paremini isikute

õiguste kaitsel ära kasutada ning toetab menetlustes ka võrdse kohtlemise teemade

asjatundlikku käsitlemist. Menetluses esindajana osalemise vajalikkuse üle otsustab volinik,

lähtudes näiteks sarnaste juhtumite arvukusest, juhtumi raskusest ja/või õigusliku selguse

väljaselgitamise vajadusest mingis küsimuses. Eelkõige on selline pädevus volinikule vajalik,

et võidelda levinuma ja süstemaatilisema diskrimineerimise ja struktuurse ebavõrdsuse vastu21.

Kohtupraktika aitab suurendada õigusselgust, parandada teadlikkust ja arusaamist

diskrimineerimisest kui nähtusest ning toetab ka seaduse tõhusamat rakendamist.

Diskrimineerimise ohvritele annab voliniku senisest suurem võimalik roll ja tugi eriti

kohtumenetlustes julgust ja võimalusi oma õiguste kaitseks.

Volinik on avaldanud soovi saada õiguse pöörduda ka Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse

diskrimineeritud isikute kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks, sellisest

tegevusest hoidumiseks ning tehtud kahju hüvitamiseks22. Kollektiivseid huve kahjustavaks

tegevuseks tuleks voliniku hinnangul lugeda mis tahes tegu, mis riivab määramata arvu

diskrimineeritud isikute ühiseid huve ja on võrdset kohtlemist reguleeriva seadusega vastuolus.

Kollektiivsete huvide kaitse hagide süsteem ei ole Eesti õigusruumile omane. Samas ei ole

tegemist meie õigussüsteemile ka enam täiesti võõra lähenemisega. Näiteks on Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA) 2019. a algusest tarbijakaitseseaduse (TKS) § 21 lõike 2

punkti 6 kohaselt õigus nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult

kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija

õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist. TKS § 64 kohaselt võib TTJA pöörduda Eesti

Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. Paragrahvi 64 lõike 2 kohaselt loetakse kollektiivseid

huve kahjustavaks tegevuseks mis tahes tegu, mis riivab või võib riivata määramata arvu

tarbijate ühiseid huve ning mis on vastuolus TKSis, võlaõigusseaduses jt seadustes sätestatuga,

eeskätt ebaausa kauplemisvõtte kasutamine või kasutamise kavatsus. 2025. a. algusest lisandus

tsiviilkohtumenetluse seadustikku seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ, ülevõtmisega kollektiivse esindushagi menetluse

regulatsioon. TsMS § 4971 kohaselt on uues peatükis 491 sätestatud menetlust võimalik

21 Volinik on varem panustanud kohtupraktika tekkimisse strateegilise hagelemise kaudu, valides välja juhtumid,

millega kohtusse pöördumist toetada, organiseerides õigusabi ja võttes kohtukulude kandmise enda kanda.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku 2014. aasta tegevuse aruanne. https://volinik.ee/volinik-

live-web-prd/s3fs-public/wp-content/uploads/2020/01/SVV-Aastaaruanne-2014.pdf. 22 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023

kasutada juhtudel, kus ettevõtjapoolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib

kahjustada võlaõigusseaduse tähenduses tarbijate või isikuandmete kaitse seaduse tähenduses

andmesubjektide kollektiivseid huve. Kollektiivse esindushagiga on võimalik taotleda

rikkumise tuvastamist ja lõpetamist, edasise rikkumise keelamist või parandamisavalduse

esitamist, samuti individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramist.

Direktiivi ülevõtmisel on liikmesriikidele jäetud valik, milliseid õiguseid talle kohtumenetluses

osalemiseks anda. Eelnõukohaste muudatustega laieneksid voliniku õigused juba kolmest

võimalikust kahe võrra, mis praegusega võrreldes on märkimisväärne muutus. Volinikule lisaks

kollektiivsete huvide kaitseks kohtusse pöördumise õiguse andmine eeldab põhjalikumat

analüüsi, sh seepärast, et taoliste hagide esitamise võimalus on Eesti õiguses jätkuvalt väga

piiratud, vähesed loodud võimalused tulenevad EL õiguse nõuetest (st sellise võimaluse

loomine on EL õiguse kohaselt neil juhtudel olnud kohustuslik) ning praktika puudub. Seetõttu

jäetakse taolise võimaluse loomine tulevikus kaalumiseks.

Lisatava punkti 22 kohaselt annab volinik VõrdKSis või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse

rikkumise küsimuses toimuvas tsiviil- ja halduskohtumenetluses eksperdina arvamuse (TsMS

§ 293. Ülesanne põhineb direktiivide artikkel 10 lõikel 2, mis näeb ette, et võrdõigusasutuse

õigus osaleda kohtumenetluses hõlmab õigust esitada kohtule märkusi kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga. Eesti kohtumenetluste regulatsiooni arvestades saab selle nõude

rakendamiseks pidada asjakohaseks eksperdi rolli. TsMS § 293 kohaselt on kohtul

menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii

menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse,

rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. Muudatusega nähakse VõrdKSiga

selgesõnaliselt ette voliniku ülesanne kohtu küsimisel eksperdi rolli täita. Ülesande täitmine

toimub vastavalt TsMS 32. peatükis sätestatud eksperdiarvamuse regulatsioonile. Võttes

arvesse, et kohtust enam jõuab diskrimineerimisvaidlusi töövaidluskomisjoni, luuakse sama

punktiga volinikule õigus anda eksperdina arvamus või selgitus ka TVK menetluses.

Seonduvalt tehakse eelnõu §-s 7 ettepanekud töövaidluse lahendamise seaduse täiendamiseks.

Ka see ülesanne aitab kaasa diskrimineerimisasjade arutelude kvaliteedi ja asjatundlikkuse

kasvule.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)

punkti 3, nähes volinikule ette võimaluse anda arvamusi lisaks diskrimineerimise asetleidmisele

ka edendamiskohustuse rikkumise kohta. Uus pädevus toetab direktiivide artiklis 5

võrdõigusasutustele ettenähtud edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa võrdsuslõime ja

erimeetmete laiemale ja asjatundlikumale kasutuselevõtule ning seeläbi seadusega juba

kohustatud osapoolte tõhusamale tegutsemisele diskrimineerimise struktuursete aspektidega.

Sama eesmärki kannavad ka kehtiva VõrdKS § 16 punktides 5 ja 6 sätestatud ülesanded ning

eelnõuga lisatavad punktid 11 (eelnõu § 1 p 9) ja 51 (eelnõu § 1 p 15), samuti eelnõuga lisatav

§ 16 lg 2 (eelnõu § 1 p 20), mis kohustab voliniku ettepanekute järgimise ja soovituste täitmise

kohta tagasisidet andma. Edendamiskohustuse täitmise seire tõhustamine suurendab eeldatavalt

kohustatud isikute motivatsiooni neid kohustusi täita. Näiteks võivad ka võrdse kohtlemise või

soolise võrdõiguslikkuse eest seisvad vabaühendused esitada edendamiskohustuste järjekindla

täitmata jätmise puhul volinikule avalduse rikkumise tuvastamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VõrdKS kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktidega 31 ja 32, mis käsitlevad voliniku pädevust diskrimineerimisvaidluste alternatiivses

(st kohtuvälises) lahendamises. Punkti täiendavad eelnõu § 1 punktid 35, 44 ja 45 ning § 4

punktid 3 ja 4.

Punktiga 31 antakse volinikule uus vaidluste lahendamise pädevus, võimaldades

diskrimineerimisvaidluse osapooltel, kui nad ühiselt nii soovivad, pöörduda voliniku poole

siduva arvamuse saamiseks diskrimineerimise asetleidmise kohta. Uus ülesanne annab

vaidlusosalistele vaidluse lahendamiseks kiire ja odava, samas asjatundliku võimaluse.

Seejuures on oluline, et mõlemad pooled usaldaksid voliniku institutsiooni sõltumatust,

erapooletust ja eksperdi staatust, sest siduvat arvamust küsides võtavad vaidluspooled

kohustuse sellest hiljem lähtuda (vt eelnõukohane VõrdKS § 191 lg 7).

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 23, SoVS § 12) lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus

või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi

õiguskantsler. Diskrimineerimise kahtluse korral saab isik pöörduda eksperdiarvamuse

saamiseks voliniku poole, kuid seda ei käsitleta vaidluse lahendamise vormina.

Direktiivide artikli 7 kohaselt peavad võrdõigusasutused saama pakkuda

diskrimineerimisvaidluse pooltele vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust. Eesmärk on

tagada, et vaidluse lahendamiseks oleks ka kohtuga võrreldes kiirem ja taskukohasem

võimalus23. Sellist menetlust võib juhtida kas võrdõigusasutus ise või muu pädev asutus, kui

see on nii riigisiseses õiguses ette nähtud või tavaks. Muu pädeva asutuse läbiviidava menetluse

puhul peab võrdõigusasutusel olema õigus esitada asja kohta tähelepanekuid. Ka muu pädeva

asutuse/üksuse puhul peavad vaidluse lahendamise eest vastutavad isikud olema sõltumatud ja

erapooletud ning omama eksperditeadmisi, samuti peavad need üksused olema alaliselt

tegutsevad24.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 kohaselt on töövaidluskomisjon

Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Paragrahvi 13

lõike 2 kohaselt peab TVK kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või

osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, TVK juhataja võib

selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada

vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni. TVK lepitusmenetlusele

kohaldatakse TvLS § 33 lõike 1 kohaselt lepitusseaduses lepitusorgani tegevuse kohta sätetatut

TvLS erisustega. Lepitusmenetluseks võib soovi avaldada kuni töövaidlusasjas otsuse

tegemiseni (§ 34 lg 3). Avaldaja võib avalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku,

avaldusele tuleb lisada poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud

kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses (§ 34 lg-d 4 ja 5). Kirjalik

lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul lepituseks tehtud avalduse

menetlusse võtmise otsustamisest, kokkuleppe sõlmimata jätmisel loetakse lepitusmenetlus

lõppenuks (§ 35). Kui lepituskokkulepet ei sõlmita, on pooltel õigus pöörduda sama

töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse (30 kalendripäeva jooksul

arvates lepitusmenetluse lõppemisest) (§ 36).

23 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 24 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.

Lepitusseaduse (LepS) § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse selle seadusega lepitusmenetlust

tsiviilasjades. Lõike 3 kohaselt on lepitusmenetlusega tsiviilasjas tegu juhul, kui vaidlus tuleneb

eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. See tähendab, et vaidlustes, mille üheks pooleks

on avalik võim, sh näiteks ametniku ja tema tööandja vahelist vaidlust, lepitusseaduse kohase

lepitusmenetlusega ja seega ka TvLSi alusel ettenähtud töövaidluskomisjoni juhi läbiviidava

lepitusmenetlusega lahendada ei saa.

Õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 355lõike 1 kohaseltkontrollib õiguskantsler füüsilise või

eraõigusliku juriidilise isiku tegevust ning viib läbi lepitusmenetluse isiku avalduse alusel, kes

leiab, et teda on diskrimineeritud § 19 lõikes 2 nimetatud tunnuse tõttu. Sellest järelduvalt ei

saaks ametnik ja tema tööandja kasutada ka õiguskantsleri pakutavat lepitusmenetlust. Samuti

ei vii õiguskantsler läbi lepitusmenetlusi, mille esemeks on näiteks vaidlus võimaliku

diskrimineerimise üle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt teenuse pakkumisel, sest

üheks osapooleks oleks riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ või avalik-õiguslik

juriidiline isik.

Et Eestis ühest küljest juba on loodud võimalus diskrimineerimisasja kohtuväliselt

lepitusmenetluse korras lahendada, samas ei ole olemasolevad võimalused täielikult direktiivi

nõuetele vastavad (nt TvLSi alusel lahendamisel on küsimuse alla seatud sõltumatuse nõude

täielik täitmine25, samuti ei ole tagatud eksperditeadmised diskrimineerimisasjades, lisaks ei

viida ei TvLSi ega ÕKSi alusel läbi lepitusmenetlusi halduskohtu pädevusse jäävates asjades),

on asjakohane anda volinikule direktiividest tulenev diskrimineerimisvaidluse kohtuvälise

lahendamise eraldi pädevus, kuid seda mitte lepitusmenetluse kujul. Alternatiivse võimalusena

nähakse võimalust volinikul anda, kui diskrimineerimisvaidluse pooled seda soovivad,

tavapärase arvamuse asemel siduv arvamus. Selle arvamuse siduvus tuleneb asjaolust, et

voliniku poole ühiselt pöörduvad pooled loevad selle arvamuse kokkuleppeliselt enda jaoks

siduvaks ning võtavad endale kohustuse sellest lähtuda. Siduvast arvamusest lähtumise

kohustuslikkus pooltele ja poole võimalused vältida või takistada siduva arvamuse andmist

voliniku poolt, on eelnõukohases seaduses selgesõnaliselt sätestatud. Siduva arvamuse

andmisel kohaldub üldiselt voliniku tavapärase arvamuse andmisele kehtestatud regulatsioon,

eriregulatsioon sätestatakse uues kavandatavas §-s 191 (vt eelnõu § 1 p 34). Volinik saab siduva

arvamuse poolte soovil anda nii tsiviil- kui ka halduskohtu pädevusse jäävates SoVSi või

VõrdKSi rakendamise küsimustes, st selle vaidluste kohtuvälise lahendamise vormi puhul

puuduvad piirangud, mis on kehtivas õiguses lepitusmenetlusel.

Punktiga 32 nähakse volinikule ette seni puudunud võimalus esitada oma pädevusest lähtuvalt

tähelepanekuid teiste institutsioonide läbiviidavates alternatiivsetes vaidluse lahendamise

menetlustes – õiguskantsleri või töövaidluskomisjoni läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse

lepitusmenetluses. Õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse puhul lähtutakse seejuures

õiguskantsleri seaduse § 359 lõikest 4, mille kohaselt võib istungile (kui õiguskantsler sama

paragrahvi lõike 1 alusel avalduse läbivaatamiseks otsustanud istungi korraldada)

õiguskantsleri nõusolekul kutsuda ja seal ära kuulata erialaasjatundjaid. Töövaidluskomisjonis

läbiviidava lepitusmenetluse puhul lähtutakse lepitusseaduse § 24 lõigetest 1 ja 2, mille kohaselt

poole soovil ning tingimusel, et lepitusorgan peab seda otstarbekaks, võidakse tellida

25 Kõve, Liin, Jäätma, Kreutzberg, Stein, Ojavee, Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise

põhiseaduspärasuse analüüs, Tartu 2025, lk 64-65. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasu

se%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf.

erialaasjatundjalt vaidluse asjaolude selgitamiseks ekspertiis ning lepituskohtumisele kutsuda

ja ära kuulata erialaasjatundjad. Lepitusseadus kohaldub, kuna vastavalt TvLS § 33 lõikele 1

kohaldatakse lepitusmenetlusele töövaidluskomisjonis lepitusorgani tegevuse kohta sätestatut.

Voliniku uus pädevus (ette nähtud ka direktiivide artiklis 7) võimaldab voliniku

eksperditeadmiste ja -kogemuste jõudmist ka teiste läbiviidavatesse alternatiivsetesse

menetlustesse ning soodustab diskrimineerimisasjades alternatiivseid menetlusi läbiviivate

institutsioonide koostööd.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse õigusselguse huvides VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu

kohaselt selle lõike 1) punkti 5, nähes ette, et voliniku Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele,

kohaliku omavalitsuse üksustele ja nende asutustele muudatus- ja täiendusettepanekute

tegemise õigus ei hõlma mitte ainult kehtivaid õigusakte, vaid ka õigusaktide eelnõusid.

Kehtivat regulatsiooni võib küll tõlgendada selliselt, et volinikul on juba õigus teha

ettepanekuid eelnõudele millega muudetakse olemasolevaid õigusakte, kuid sellest ei tulene

üheselt, et voliniku õigus laieneb ka esmakordselt väljatöötatavate õigusaktide eelnõudele.

Volinik on ka seni esitanud seaduseelnõude kooskõlastusringides nii eelnõu väljatöötaja

ettepanekul kui omal algatusel arvamusi kavandatud muudatuste mõju ja kooskõla kohta võrdse

kohtlemise või soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega. Samas ei ole eelnõude väljatöötajatel

sõnaselget kohustust konsulteerida volinikuga eelnõude osas, mis võivad mõjutada VõrdKSi

või SoVSi rakendamist, neis sätestatud õiguste kasutamist või kohustuste täitmist. Praktikas

vajalikku konsulteerimist ettevalmistaja algatusel nii mõnigi kord ei toimu ning volinik peab

ennast omaalgatuslikult protsessidesse kaasama, kui ta neist teadlikuks saab. Selline praktika ei

taga voliniku ülesannete ja tema tegevuse eesmärkide tõhusat täitmist muuhulgas sellepärast,

et protsessidesse kaasamine või kaasumine võib toimuda liiga hilises etapis selleks, et voliniku

eksperditeadmist sisukalt arvestatud saaks. Oluline on ka, et direktiivide artikli 15 kohaselt

peavad liikmesriigid kehtestama menetlused tagamaks, et valitsus ja asjaomased riigiasutused

konsulteerivad võrdõigusasutustega direktiividest 79/7/EMÜ, 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ,

2004/113/EÜ 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL tulenevate õiguste ja kohustustega seotud

õigusaktide, poliitikate, menetluste ja programmide küsimuses. Nimetatud direktiivid on Eesti

õigusesse üle võetud VõrdKS-i ja SoVSiga. Seetõttu, tagamaks volinikule antud ülesannete

tõhus täitmine, on rakendusaktide kavandis esitatud ettepanek muuta ka Vabariigi Valitsuse

reglementi, nähes ette, et eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab SoVSis või VõrdKSis

sätestatud õigusi või kohustusi või mõjutab nende täitmist, ettevalmistamisel konsulteeritakse

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse VõrdKSi kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktiga 51, millega antakse volinikule õigus anda valitsusele ja valitsusasutustele soovitusi

riigi tasandi strateegilise arengudokumendi ja selle elluviimise VõrdKSile ja SoVSile vastavuse

tagamiseks. Strateegilised arengudokumendid on riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohaselt riigi

pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm.

Voliniku soovitused võivad aga käsitleda näiteks ka programmi rakendamist, st selles määratud

meetmete ja tegevuste elluviimist. Uus pädevus toetab direktiivide artiklis 5

võrdõigusasutustele ettenähtud edendamispädevuse rakendamist, aidates kaasa võrdsuslõime ja

erimeetmete laiemale ja asjatundlikumale kasutuselevõtule. Sama eesmärki kannavad näiteks

ka kehtiva VõrdKS § 16 punktides 5 ja 6 sätestatud ülesanded ning eelnõuga lisatav § 16 lõige

2 (eelnõu § 1 p 20), mis kohustab voliniku ettepanekute arvestamise ja soovituste täitmise kohta

tagasisidet andma.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse VõrdKS kehtivat § 16 (eelnõu kohaselt selle lõiget 1)

punktidega 61 ja 62, mis käsitlevad andmete kogumise ja analüüsimisega seotud pädevust.

Muudatusettepanekute aluseks on võrdõigusasutuste direktiivide artikkel 16.

Punktiga 61 antakse volinikule õigus anda soovitusi VõrdKSis ja SoVSis sätestatud õiguste

kasutamise ja kohustuste täitmise kohta statistika kogumiseks. Soovituste adressaadiks võivad

olla riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused, avalik-õiguslikud või eraõiguslikud

juriidilised isikud, sh ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja vabaühendused. Uus ülesanne põhineb

võrdõigusasutuste direktiivide artikli 16 lõikel 4. Pädevus annab volinikule kui valdkonna

asjatundjale, kellel on hea ülevaade ka riigi võrdsusandmete lünkadest, rolli aidata kaasa nende

lünkade kaotamisele. Andmed on vajalikud riigis võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse

olukorrast ülevaate saamiseks, need on vajalikud poliitika ja meetmete vajaduse tuvastamiseks

ning nende sihitatud planeerimiseks, samuti nende mõju hindamiseks. Volinikul on olemas

kompetents võtta soovitusi andes arvesse ka tundlikke isikuandmeid (nt usulised ja muud

veendumused, seksuaalne sättumus) hõlmavate võrdsusandmete ja nende kogumise eripärasid.

Punktiga 62 nähakse direktiivi artikli 16 lõikest 2 tulenevalt ette voliniku pädevus teha ja

avaldada võrdse kohtlemise põhimõtet, sh selle rikkumisi, st diskrimineerimist käsitlevaid

sõltumatuid uuringuid. Taolistest sotsiaalteaduslikest uuringutest saadav teave aitab teha

kindlaks diskrimineerimise leviku ulatust ühiskonnas, selgitada välja ajas toimunud muutusi,

hinnata SoVSi ja VõrdKSi rakendamist, selgitada välja lisameetmete rakendamise vajadus.

Lisaks võib neist uuringutest saadav informatsioon pakkuda tuge diskrimineerimisjuhtumite

puhul diskrimineerimise kahtlust toetava argumendina. Näiteks, kui uuringust selgub, et 80%

negatiivse laenuotsuse saajatest on naised, võib olla alust kahtlustada, et kasutatakse võib-olla

küll pealtnäha neutraalseid, kuid toimelt diskrimineerivaid otsustuskriteeriume. Sellised

uuringutulemused võivad omakorda anda alust kahtlustada, et ka konkreetset naist x on talle

laenu mitte andes kaudselt diskrimineeritud, kuigi väliselt on kohaldatavad kriteeriumid

sooliselt neutraalsed. Sõltumatuse nõudega peetakse silmas, et volinikul on õigus otsustada

uurimisküsimuste jm asjasse puutuva üle, samuti et nt teised riigiasutused, poliitilised

otsustajad, eraettevõtjad vm ei või mõjutada uuringutulemusi ega sekkuda nende avaldamisse.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VõrdKSi kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)

punkti 7, nähes volinikule ette kohustuse avaldada kord nelja aasta jooksul aruanne ja

soovitused võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja

struktuursete probleemide kohta Eestis. Tegemist on juba kehtivas õiguses ettenähtud

aruandluskohustuse täpsustamisega direktiivide artiklist 17 lähtudes. Struktuursete

probleemide käsitlus peaks hõlmama nii Eestis esinevaid struktuurse ebavõrdsuse ilminguid kui

ka struktuurseid kitsaskohti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete

rakendamisel, sh näiteks edendamiskohustuse täitmisel. Samadest direktiivide sätetest

tulenevad ka eelnõu § 1 punktis 20 ettenähtud täiendused (eelnõukohased VõrdKS § 16 lõiked

4 ja 5).

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1) punkti

8, nähes ette, et volinik teeb mitte ainult soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel, vaid kõigi oma ülesannete täitmisel teiste isikute ja asutustega koostööd.

Muudatuse vajadus tuleneb direktiivide artiklist 14 (vt täpsemalt ka artikli selgitust seletuskirja

punktis 5), mis kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutustel on asjakohased

mehhanismid teha oma pädevuse piires koostööd nii sama riigi teiste võrdõigusasutustega kui

muude asjaomaste avaliku ja erasektori üksustega (sh Tööinspektsioon, andme- ja

õiguskaitseasutused, järelevalveasutused jne). Sellega seoses muudetakse ka voliniku

põhimääruse § 10 lõiget 2.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse VõrdKS kehtiva § 16 (eelnõu kohaselt selle lõike 1)

punkti 9, lisades voliniku senisele ülesandele (võtta meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise

võrdõiguslikkuse edendamiseks õigusselguse huvides direktiivide artiklist 5 lähtuvalt) viite ka

pädevusele võtta meetmeid diskrimineerimise ennetamiseks. Diskrimineerimise ennetamiseks

võetavad meetmed on eelkõige suunatud õigusrikkumise ennetamisele, samas kui võrdsuse

edendamise meetmed hõlmavad lisaks tegevusi, mis aitavad vähendada struktuurset

ebavõrdsust organisatsioonis või ühiskonnas. Ennetamise ja edendamise tegevusi ellu viie peab

volinik võtma arvesse spetsiifilisi, põimdiskrimineerimisest tulenevaid ebasoodsaid olukordi.

Täiendus põhineb direktiivide artikli 5 lõikel 2. Voliniku kohustusega seoses tuuakse VõrdKSi

eelnõuga ka põimdiskrimineerimise termin ja definitsioon (eelnõu § 1 p 1, eelnõukohane

VõrdKS § 3 lõiked 7 ja 8).

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse VõrdKS § 16 uute lõigetega, milles sätestatakse voliniku

ülesannete elluviimist toetav raamistik, sh üldised nõuded voliniku tegevustele, voliniku

kohustus oma ülesannete elluviimise lühiajaliseks ja keskpikas perspektiivis planeerimiseks,

voliniku kohustus avaldada aruandeid nii oma ülesannete täitmise kui soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise olukorra kohta Eestis ning nõuded VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud

isikutele anda volinikule infot kohustuste täitmise ning voliniku ettepanekute järgimise ja

soovituste täitmise kohta.

Lõikega 2 nähakse ette, et kui volinik on teinud lõike 1 punkti 5 alusel ettepaneku või punkti 51

kohaselt soovituse, peab ettepaneku või soovituse saanud Vabariigi Valitsus, valitsusasutus,

kohaliku omavalitsuse üksus ning selle asutus andma voliniku nõudmisel talle kolme kuu

jooksul ettepaneku või soovituse saamisest teavet selle kohta, kuidas seda on arvesse võetud.

Samuti on ettepaneku või soovituse saaja kohustatud teabe täitmise kohta avalikult

kättesaadavaks tegema. Täiendus nähakse ette direktiivide artiklites 5 ja 15 ettenähtud

ülesannete (sh positiivsete meetmete ja võrdsuslõime rakendamise edendamine, soovituste

kohta edasiste meetmete võtmise taotlemine) täitmise tõhustamiseks – soovituste täitmisest ja

ettepanekute järgimisest või selle plaanidest teavitamise kohustus suurendab tõenäosust, et need

ei jää tähelepanuta, ning toetab VõrdKSis ja SoVSis sätestatud edendamiskohustuste senisest

tõhusamat täitmist, mis aitab omakorda kaasa struktuurse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise

vähendamisele Eesti ühiskonnas. Täitmise või selle plaanide avalikustamise nõue suurendab

edendamiskohustuse täitmise läbipaistvust.

Lõikega 3 sätestatakse nõudmised, mida volinik peab arvestama lõikes 1 loetletud ülesannete

täitmisel. Samad nõudmised kehtivad ka lõigetes 4 ja 5 nimetatud töö planeerimist ja aruandlust

käsitlevatele ülesannetele. Lõikes 3 nähakse ette, et volinik peab tagama kõigile isikutele tema

teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse ning võrdsed võimalused puudega

inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks. Teenuste ja

informatsiooni kättesaadavuse kohustus ei hõlma mitte ainult nõustamist või arvamuste andmist

(sh siduva arvamuse andmist diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks), vaid näiteks ka

kaebuste esitamisel pakutavat abi, vajaduse korral menetlustes osalemisega pakutavat tuge,

teavitustegevusi, aruandeid ja analüüse. Informatsiooni all peetakse silmas eelkõige kirjalikku

koondatud informatsiooni (direktiivide artiklis 12(1) „väljaanne“/„publication“). Mitmete

teenuste puhul (nt arvamuse ja siduva arvamuse andmine, nõustamine) on kättesaadavuse

tagamiseks oluline ka see, et inimese ja voliniku vaheliseks infovahetuseks oleks olemas

vajalikul määral turvaline ja konfidentsiaalsust tagav suhtlusvõimalus. Juhul kui inimese enda

jaoks kättesaadavad suhtluskanalid seda ei võimalda, võib volinikul olla vajalik tema teenuse

kättesaadavuse tagamiseks sõlmida kokkuleppeid ka kolmandate isikutega (nt kohalikud

omavalitsusüksused) selliste võimaluste loomiseks nende kaasabil. Põhimäärusega on kavas

täpsustada (kavandikohase põhimääruse § 13 lg 1), et võrdse kättesaadavuse tagamisel arvestab

volinik ka regionaalseid, keelelisi ja muid eripärasid ning erivajadusi. See eeldab näiteks, et

info eelkõige inimeste õiguste ja voliniku teenuste kohta on kättesaadav ka lihtsas keeles,

vajaduse korral lisaks eesti keelele ka muus Eestis üldkasutatavas keeles, eri kanalites

(traditsiooniline ja sotsiaalmeedia, otsesuhtlus) ning elanikkonnarühmade (nt noored, eakad,

vähemusrahvused) eripärasid (sh digikirjaoskus) arvestavalt. Teenuste piirkondlikku

kättesaadavust saab parandada näiteks kommunikatsioonivahendite kasutamise või ka

regulaarsete piirkondlike info- ja nõustamispäevade korraldamise kaudu. Samuti nähakse

põhimääruses ette (kavandi kohane § 14 lg 3), et teavitusviise ja -vahendeid valides võtab

volinik arvesse sihtrühma eripärasid, pöörates eri tähelepanu rühmadele, kelle juurdepääsu

teabele võib takistada nende ebakindel majanduslik seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase,

kodakondsus, elanikustaatus või veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumine.

Puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks võrdsete

võimaluste loomiseks rakendab volinik lisaks üldistele ligipääsetavuse edendamise meetmetele

ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke (eri)meetmeid (kavandikohase

põhimääruse § 13 lg 2). Puudega inimestele ligipääsu tagamisel on lisaks üldisele teenuste ja

informatsiooni kättesaadavuse nõudele direktiividest tulenevalt (artikkel 13) hõlmatud ka

tegevused, milleks võivad olla näiteks voliniku korraldatavad üritused, asutustele jt antavad

soovitused või tehtavad ettepanekud jms. Seega on puudega inimestele vajalik tagada võrdsed

võimalused ligipääsuks kõigele eelnõukohase VõrdKS § 16 lõikes 1 nimetatud ülesannete

täitmise raames tehtavale. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb lähtuda eelkõige Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud nõuetest, konkreetsel juhul

vajalikud mõistlikud abinõud (muudatused või kohandused) tuleb tagada kooskõlas ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Mõistliku abinõuna käsitletakse erimeetmeid, mis

on vajalikud konkreetse isiku jaoks ligipääsetavuse tagamiseks, kui see ei ole juba tagatud

üldiste meetmetega.

Lõikega 4 nähakse volinikule ette kohustus võtta lõike 1 kohaselt tema pädevusse kuuluvate

ülesannete täitmise planeerimiseks ja elluviimiseks vastu igal aastal uuendatav nelja-aastane

tööprogramm koos aastase tegevuskavaga, mis mõlemad peab volinik oma veebilehel

avaldama. Sätte eesmärk on tagada voliniku töö planeerimisel „Heaolu arengukava (2023–

2030)“ soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmist detailsema keskmise pikkusega

strateegilise ettevaate olemasolu ning iga-aastane spetsiifiliste tegevuste kavandamine.

Kohustus parandab nii voliniku töö planeerimist kui ka töö läbipaistvust, võimaldades huvitatud

osapooltel saada ülevaade voliniku prioriteetidest (sh avalikkus ja otsustajad) ning teha soovi

korral koostööettepanekuid (nt vabaühendused ja teised asutused). Täpsustatakse ka, millist

infot volinik tööprogrammis ja tegevuskavas esitab. Tööprogrammis kirjeldab volinik VõrdKS

§ 16 lõike 1 kohaselt tema pädevuses olevate ülesannete täitmisel järgneva nelja aasta

tegevussuundi ja prioriteete. Tegevuskavas esitab volinik detailse ülevaate jooksval

kalendriaastal kavas olevatest tegevustest ja nende elluviimise planeeritavad tähtajad. Voliniku

ja kantselei põhimäärusesse kavandatava muudatuse kohaselt (kavandikohase põhimääruse §

111) avaldatakse tööprogramm ja tegevuskava voliniku veebilehel hiljemalt iga aasta

31. jaanuariks.

Lõikega 5 kohustatakse volinikku avaldama kord aastas oma veebilehel eelmise kalendriaasta

kohta tegevusaruanne, mis peab lisaks olulisemate arvamuste kokkuvõtetele ja tegevuste

ülevaatele sisaldama teavet ka eelarve kohta ning personali- ja finantsaruannet. Olulisemate

arvamuste kokkuvõtete esitamisel avaldatakse tegevusaruandes isikuandmeid ainult juhul, kui

see on vajalik ning seadusega sätestatud tingimustel (vt arvamuse puhul eelnõukohane § 19).

Personaliaruandes võidakse isikupõhiselt avaldada andmeid, mis juba on avalikud (nt kantseleis

töötamise fakt või palgaandmed) või mille avalikustamine on seadusega lubatud. Kohustus

põhineb direktiivide artiklil 17. Eelnõuga tuuakse seadusesse kohustus jätkata ka juba aastaid

toiminud praktikaga, mille kohaselt annab volinik kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile

ülevaate talle seadusega pandud ülesannete täitmise kohta. Põhiseaduskomisjonile ettekannete

tegemine annab volinikule võimaluse oma seisukohti ka otse seadusandjale edastada ning

toetab seeläbi tema tegutsemist sõltumatu eksperdina. Samuti võimaldab see volinikul

väljendada seadusandjale otse ja faktidega toetatult näiteks oma lisaressursi vajadust. Voliniku

ja kantselei põhimäärusesse kavandatava muudatusega on kavas täpsustavalt ette näha, et

tegevusaruanne tuleb voliniku veebilehel avalikustada ja põhiseaduskomisjonile esitada

hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. aprilliks (kavandikohase põhimääruse § 12). Põhimääruses

on kavas täpsustada ka seaduses tehtud viiteid tegevusaruande sisu kohta. Põhimääruse

muudatuste kohaselt tuleks aruandes anda lisaks eelmise aasta tegevuste ülevaatele

informatsiooni ka eelmise aasta eelarve ja selle kasutamise kohta, samuti kantselei töötajate

arvu ning personali soolise ja vanuselise koosseisu ja voolavuse kohta.

Lõike 6 kohaselt peab volinik nii lõike 1 punktis 7 viidatud vähemalt iga nelja aasta tagant

esitatava nn olukorra aruande kui ka lõikes 5 ettenähtud iga-aastase tegevusaruande

koostamiseks koguma oma tegevuse kohta statistikat, mis põhineb soo tunnusel ja VõrdKS § 1

lõikes 1 nimetatud tunnustel ning on kogutud ühiskonnaelu valdkondade kaupa. Muu hulgas

peab volinikul olema tunnuste (sugu, rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus

või veendumused, vanus, puue, seksuaalne sättumus) ja valdkonnapõhine info talle esitatud

pöördumiste kohta. Volinikul peab olema võimalik anda infot näiteks mitte ainult selle kohta,

mitu soo tõttu diskrimineerimisega seotud pöördumist talle aastas esitati, vaid ka selle kohta,

mitu pöördumist käsitles tööelus soo tõttu diskrimineerimist. Uus õigus lähtub direktiivide

artikli 16 lõikest 1. Nagu direktiivide artikli 16 lõikes 1 ette nähtud, viitab ka seadusemuudatus,

et volinik peab oma tegevuse kohta andmete kogumisel arvestama ka Euroopa Komisjoni

(direktiivide artikli 18 lõike 1 alusel kehtestatava) rakendusaktiga kehtestatud

võrdõigusasutuste toimimise ühiseid näitajaid. Statistika ja ühised näitajad ei sisalda

isikuandmeid.26

Lõikega 7 nähakse ette, et selleks, et volinik saaks lõike 1 punktis 7 viidatud nn olukorra

aruande koostamisel anda üldise hinnangu võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning

soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamise kohta riigis, on tal õigus saada vastavate

26 Euroopa Andmekaitseinspektori ametlikud märkused komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega

kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1499 alusel määratud võrdõiguslikkusega

tegelevate asutuste toimimise ühiste näitajate loetelu: https://www.edps.europa.eu/system/files/2025-

11/2025_11_21_formal_comments_equality_bodies_en.pdf

andmete valdajalt (riikliku andmekogu vastutav töötleja, Statistikaamet vm) koondandmeid27

ja statistikat ning VõrdKSi ja SoVSi alusel kohustatud isikutelt ülevaateid kohustuste täitmise

kohta. Andmevaldajate kohustuse piiritlemiseks täpsustakse sättes, et voliniku õigus puudutab

ühiskonnaelu valdkonda või ühiskondlikku nähtust soo tunnuse või VõrdKS § 1 lõikes 1

nimetatud tunnuste põhiselt iseloomustavaid koondandmeid või statistikat. Näiteks võib volinik

küsida Sotsiaalkindlustusametilt mõne hüvitise või pensioni saajate soolist või vanuselist

jaotust. Samuti on volinikul õigus küsida statistikat VõrdKSis ja SoVSis sätestatud õiguste

kasutamise ja kohustuste täitmise kohta. Siin võib näiteks tuua töövaidluskomisjonide ja

kohtumenetluste statistika. Selleks, et andmevaldaja saaks täpselt hinnata, kas ja milliste

isikuandmete töötlemist koondandmete andmiseks vaja on, näeb eelnõu ette, et kui

koondandmete või statistika esitamine eeldab andmevaldajalt isikuandmete töötlemist,

kirjeldab volinik andmeid taotledes täpset andmevajadust ja selgitab selle eesmärki. Seadusega

ei ole võimalik ette näha andmete täpset loetelu või senisest konkreetsemaid eesmärke, kuna

volinikul peab olema võimalik iga aruande koostamisel otsustada selle fookuste ja sellest

tulenevalt ka olukorra kirjeldamiseks vajamineva teabe üle.

Voliniku uus õigus põhineb direktiivide artikli 16 lõikel 3. Kui koondandmete või statistika

aluseks olevad andmed on olemas riiklikus andmekogus, oleks asjakohane, et volinik pöörduks

koondandmete või statistika saamiseks esmajärjekorras riikliku andmekogu vastutava töötleja

poole. Sellise andmekogu puudumise korral on volinikul õigus saada vajaminev teave ka

muudelt andmevaldajatelt. Muu andmevaldaja poole võib volinikul olla vajalik pöörduda ka

siis, kui tal on oma ülesande täitmiseks vaja mitmest riiklikust andmekogust pärit andmetel

põhinevaid koondandmeid või statistikat ja muul andmevaldajal (nt Statistikaametil) on

mõlemad vajalikud andmehulgad nende koondandmeteks töötlemise või statistika tegemise

tarbeks olemas. Eesmärk on, et isikuandmed töötleks voliniku vajadustele vastavaks see, kes

juba neid andmeid valdab, puudub vajadus anda isikuandmeid nende töötlemiseks üle

volinikule endale. Kehtiva õiguse kohaselt piirdub voliniku õigus andmeid saada

informatsiooniga, mis on vajalik konkreetsetel juhtudel arvamuse andmiseks. Uue regulatsiooni

eesmärk on toetada aruannete kvaliteeti. Samuti aitab see leevendada ka voliniku väljendatud

muret, et lisaks ressursi nappusele on tal seni VõrKS § 16 punktis 7 ettenähtud ülesannet täita

takistanud ka alusandmete puudumine28.

Lõikega 8 määratletakse voliniku enda teatud ülesannete (sh arvamuse andmise ja

kohtumenetluses esindamise) täitmisel töödeldavad andmed. Seejuures on oluline rõhutada, et

sarnaselt õiguskantsleri menetlustele või kohtumenetlusele piiritleb andmekoosseisu eelkõige

voliniku pädevus ja konkreetse täidetava ülesande iseloom. Täielikku detailset andmekoosseisu

ei ole võimalik seadusega kehtestada, kuna volinikul peab olema õigus töödelda kõiki andmeid,

mis talle on ülesande täitmise raames antud (kas pöördunud isikute vt poolt) ja mis selleks

vajalikud on. Ei või tekkida olukorda, kus volinikul puudub õigus asjas tähtsust omavaid

andmeid töödelda, mistõttu ta ei saa oma ülesandeid nõuetekohaselt ja kvaliteetselt täita.

Ülesande täitmisel töötleb volinik ka isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid. Isikuandmeid

27 Terminit „koondandmed“ mõistetakse eelnõus ja seletuskirjas lähtuvalt riikliku statistika seaduse § 3 lõikest 3

kui üksikandmetest kindla metoodika alusel statistilise töötlemise ja analüüsi tulemusena saadud andmeid ning

seda kasutatakse vastavalt andmeanalüüsi ja statistika oskussõnastikule samatähenduslikuna terminiga

agregeeritud andmed. 28 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kiri nr 2-5/28_2023 Sotsiaalministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse

ühendamise teemal, 02.08.2023.

töödeldes järgib volinik isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest

tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades VõrdKSis sätestatud erisusi.

Lõikes 9 sätestatakse, et volinik säilitab ülesannete (näiteks nõustamise, arvamuse ja siduva

arvamuse andmise, kohtumenetluses osalemise) täitmise käigus kogutud isikuandmeid ja neid

sisaldavaid dokumente kuni aasta peale ülesannete täitmist. Samas võib teatud juhtudel olla

tema poole pöördunud või muude asjasse puutuvate isikute või ka avalikkuse huvides, et näiteks

arvamuse andmiseks kogutud infokogumit säilitataks kauem. Sellisteks puhkudeks sätestatakse

eelnõuga volinikule õigus säilitada andmeid ja dokumente ka pikemalt, kuid mitte kauem kui

viis aastat pärast ülesannete täitmist. Säilitustähtaja möödumisel isikuandmed anonüümitakse

või kustutakse. Seda tehakse üks kord aastas tähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Tähtaja

määramisel viidatakse ülesannetele mitmuses, kuna samu andmeid võib olla vaja mitme

ülesande täitmiseks. Näiteks arvamuse andmise käigus kogutud andmed võivad olla vajalikud

ka isiku abistamisel kohtusse pöördumisel või menetluses eksperdiarvamuse andmiseks.

Säilitamise tähtaeg saabub, kui täitub üks või kuni viis aastat pärast viimase ülesande täitmist.

Teabe pikem säilitamine võib olla vajalik näiteks selleks, et volinik ja kantselei töötajad saaksid

hilisemate sarnaste asjaoludega juhtumite puhul varasema arvamuse argumentatsiooni aluseks

olevat detailset teavet üle vaadata. Selline vajadus võib ilmneda ka seoses menetlustega, mis ei

lõppenud arvamuse andmisega, kuna neil juhtudel ei tekkinud põhjalikku andmeid käsitletavat

argumenteeritud analüüsi. Tähtaja seadmisel on konsulteeritud volinikuga, kes peab viieaastast

säilitamistähtaega sellise järelseire jaoks piisavaks. Kogutud teabe säilitamine võib olla vajalik

ka juhul, kui voliniku menetluse aluseks olnud asi jõuab hiljem kohtusse – näiteks soovib

diskrimineerimist kahtlustav isik esitada kahju hüvitamise nõude. TsMS § 236 lõige 2 näeb ette,

et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult

tõendite kogumist. Volinik võib olla menetluse raames kogunud andmeid, millele

diskrimineerimist kahtlustaval isikul endal ligipääs puudub. Kohus saab sel juhul nende

tõendite kättesaadavaks tegemise (volinikult) oma määrusega korraldada (TsMS § 239 lg 1).

Eelnõu § 1 punktid 21–35 (eelnõukohased VõrdKS §-d 161–191)reguleerivad detailsemalt

voliniku poole nõustamiseks või arvamuse saamiseks tehtud pöördumisi. Muudetud ja

täiendatud kujul regulatsioon muudab pöördumistele vastamise paindlikumaks ja paremini

pöördujate vajadusi arvestavaks. Samas toetab see voliniku väga piiratud ressursi optimaalset

kasutamist, võimaldades volinikul pakkuda kergematel juhtudel pigem nõustamist kui

põhjalikku uurimist nõudvat arvamust, vältides ressursi liigset kulutamist siis, kui avaldaja

tegelikult ei soovi või ei vaja voliniku eksperdiarvamust (nt pahatahtlik avaldus, lisaselgituste

andmata jätmine või menetlus mujal) või kui kiiremat ja tõhusamat abi on võimalik mujalt

saada. Nii saab volinik oma süvitsi analüüsimisele kuluva ressursi suunata avaldustele, mille

puhul tema asjatundlikkus annab inimesele parima võimaluse oma õiguste kaitseks või

vastutajatele tulemuslikuma tõuke edendamiskohustuse täitmiseks. Lisanduv

diskrimineerimisvaidluse osaliste ühisel soovil antav siduv arvamus võimaldab SoVSi ja

VõrdKSi täitmise üle toimuvaid vaidlusi parimaid valdkondlikke teadmisi omava sõltumatu

eksperdi abil senisest veelgi tõhusamalt kohtuväliselt lahendada.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse VõrdKSi §-ga 161, millega sätestatakse voliniku poole

nõustamiseks või arvamuse saamiseks pöördumiste üldine regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt on igaühel õigus voliniku poole pöörduda VõrdKS § 16 lõike 1 punkti 11 alusel

nõustamise (uus pädevus – eelnõu § 1 p 9) või § 16 lõike 1 punkti 3 alusel arvamuse saamiseks.

Nagu eelnõukohase § 16 lg 1 punkti 11 selgituses märgitud, võib diskrimineerimise

kahtlustamise korral nõustamise saamiseks voliniku poole pöörduda nii inimene, kes kahtlustab

võimalikku diskrimineerimist enda puhul, kui nt kolleeg, lähedane või ka

huvikaitseorganisatsioon. Samuti võib nõustamist küsida isik, kes vastutab võrdse kohtlemise

tagamise või edendamiskohustuse täitmise eest. Ka arvamuse saamiseks võib lisaks

üksikisikule pöörduda näiteks huvikaitseorganisatsioon või muu vabaühendus, millel on

õigustatud (näiteks põhikirjast tulenev) huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete või

edendamiskohustuse täitmist, samuti isik, kes ise vastutab konkreetses olukorras võrdse

kohtlemise tagamise või edendamiskohustuse täitmise eest ja soovib nt organisatsiooni siseselt

esitatud kaebuse tõttu selgust. Sõnaselgelt keelatakse voliniku poole pöördumise takistamine.

Keelul on eelkõige õigusselguse loomise eesmärk, see on teadmiseks SoVSi ja VõrdKSi alusel

kohustatud isikutele, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu võivad inimesed soovida voliniku

poole pöörduda. Samuti saavad sellele vajaduse korral tähelepanu juhtida võimalikud

diskrimineerimise ohvrid ning volinik ise. Kuigi keelu rikkumise puhuks ei ole otseselt ette

nähtud sanktsiooni, võib kohus, töövaidluskomisjon või eelnõu kohaselt teatud juhul ka volinik

arvestada seda näiteks hüvitise suuruse üle otsustamisel.

Lõikega 2 täpsustatakse voliniku poole pöördumise formaadid. Isik võib voliniku poole

pöördumiseks valida tema jaoks sobivaima pöördumise vormi, näiteks pöörduda kas kirjalikult

paberil, elektrooniliselt (nii e-kirjaga kui ka voliniku kodulehe kaudu) või suuliselt (nt

helistades või vastuvõtul). Suulise pöördumise vormistab vajaduse korral avalduseks voliniku

kantselei töötaja. Kui nõustamise saamiseks on suuline pöördumine teiste vormidega võrdselt

kõigile kasutatav, siis arvamuse saamiseks pöördumise puhul on suulise pöördumise õigust

mõneti piiratud, kuna arvamuse andmiseks viib volinik läbi pikema ja põhjalikuma menetluse,

mis eeldab detailsemaid faktipõhiseid andmeid. Avalduse suuline esitamine on siiski võimalik

juhtudel, kui selleks on spetsiifiline põhjus, näiteks kui pöördujal on kirjalikku või elektroonilist

esitamist takistav puue, tal on puudulik kirjaoskus või tema võimalused avaldust muul moel

esitada tulenevad muudest asjaoludest, mille ületamist temalt oleks ebamõistlik eeldada.

Kui seadusega ei ole sätestatud menetlustoimingu vormi ja muid üksikasju, määrab

pöördumisele vastamise toimingu vormi ja üksikasjad volinik. Vormi ja üksikasjade määramisel

peab volinik lähtuma eesmärgipärasuse, tõhususe, lihtsuse ja kiiruse põhimõttest ning vältima

isikutele liigsete kulutuste ja ebamugavuste tekitamist.

Lõikes 3 esitatakse direktiivide artiklist 6 tulenevalt nõuded, millist infot peab iga voliniku

poole nõustamise või arvamuse saamiseks pöördunud isik 10 tööpäeva jooksul saama. Direktiiv

näeb küll ette sellise info saatmise nõude vaid võimalikele diskrimineerimise ohvritele (iga isik,

kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise direktiivide tähenduses diskrimineeritud), kuid kuna

eelnõukohase seaduse alusel saaksid Eestis nõustamist küsida näiteks ka kohustatud isik,

võimaliku diskrimineeritu lähedased, kolleegid, diskrimineerimise pealtnägijad, samuti

huvikaitseorganisatsioonid, siis laieneb teabe saamise õigus ka neile, sest ka nende pöördumise

korral võib vajalik informatsioon jõuda võimaliku ohvrini. Pöördujat teavitatakse tema

kirjeldatud olukorda käsitlevatest õigusaktidest ja õiguskaitsevahenditest, voliniku pädevusest

pöördumise aluseks olevas küsimuses ja asjakohastest menetlustest (sh menetluse tähtaeg),

pöördumisele kohaldatavatest konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reeglitest, kuid ka

teistelt asutustelt või organisatsioonidelt psühholoogilise või muu asjakohase toetuse

(nõustamine või muu) saamise võimalustest.

Lõike 4 kohaselt peab volinik tagama konfidentsiaalsuse nii nõustamiseks pöördunud isikule

kui ka isikule, kes pöördus küll arvamuse saamiseks, kuid kelle mure lahendamiseks volinik

pidas sobilikumaks nõustamist (eelnõu § 1 p 32 – VõrdKS § 18 (lg 1) uus punkt 6).

Nõustamiseks pöördunud õigustatud isikule tuleb tagada konfidentsiaalsus ka nõustamise

aluseks olevas olukorras kohustatud isiku puhul, st volinik ei või kohustatud isikule avaldada,

et tema tegevuse või tegevusetuse suhtes on voliniku poole pöördutud. Nõustamise teel

lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andmisel (nt oma tegevustest

ajakirjanduses rääkides) peab volinik tagama, et avaliku käsitlemise kaudu ei oleks tuvastatavad

ei nõustamiseks pöördunud õigustatud ega kohustatud isikud ega ka nt võimalik diskrimineerija

olukorras, kus inimene pöördub küsimaks nõu seoses tööandja või kaupade või teenuste

pakkuja võimaliku diskrimineeriva käitumise kohta. Konfidentsiaalsus aitab kaasa sellele, et

rohkem isikuid, sh kohustatud osapooli, nõu saamiseks voliniku poole pöörduks. See omakorda

tõhustab SoVSi ja VõrdKSi rakendamist. Arvamuse andmisel rakenduvaid

konfidentsiaalsusreegleid käsitletakse eelnõu § 1 punktides 24 ja 34.

Lõige 5 näeb ette, et nõustamise saamiseks esitatud pöördumisele tuleb vastata esimesel

võimalusel. Et vastamine ei tähenda tingimata vajalikus mahus nõustamise läbiviimist,

rõhutatakse eraldi, et nõustamine tuleb läbi viia ühe kuu jooksul. Arvamuse andmise tähtaeg on

reguleeritud VõrdKS § 17 eelnõukohases lõikes 5 (eelnõu § 1 p 25).

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse VõrdKS § 17 lõiget 1 täpsustusega, et diskrimineerimise

asetleidmise või edendamiskohustuse rikkumise kohta avalduse esitanud isikule viidatakse

edaspidi kui arvamuse taotlejale. Õigusselguse tagamiseks jäetakse lõike sõnastusest välja

viide, et arvamus antakse lisaks arvamuse taotlejale vajaduse korral ka isikule, kellel on

õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist, kuna selline sõnastus oli nii kehtivas

õiguses kui eelnõus eksitav. Selliste isikute all peetakse silmas näiteks

huvikaitseorganisatsioone või muid vabaühendusi, mille õigustatud huvi tuleneb näiteks

põhikirjast. Nagu eelnõu § 161 lõike 1 puhul seletuskirjas selgitatud, võivad sellised

organisatsioonid ise volinikule avalduse esitada. Sel juhul saavad nad arvamuse aga juba

arvamuse taotlejana. Samuti võivad sellised isikud enda suhtes diskrimineerimist kahtlustavat

inimest voliniku poole pöördumisel esindada või toetada. Sel juhul on avalduse formaalne saaja

aga ikkagi isik, kelle nimel või toetuseks voliniku poole pöörduti.

Samuti muudetakse selle punktiga VõrdKS § 17 lõiget 2, tuues senisest selgemalt välja voliniku

arvamuse eesmärgi. Eelnõuga ei muudeta arvamuse tegelikku iseloomu, vaid viiakse selle

eesmärgi kirjeldus paremini kooskõlla arvamuse mõtte ja senise praktikaga. Praeguse seaduse

kohaselt peaks voliniku arvamus andma hinnangu, mis alles koostoimes VõrdKSi, SoVSi,

Eestile siduvate välislepingute ja muude õigusaktidega võimaldab (kellelgi teisel) hinnata, kas

konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnõukohase sõnastusega

nähakse aga ette, et voliniku arvamus ise ongi eksperdihinnang selle kohta, kas konkreetses

õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seoses arvamuse andmise pädevuse

laiendamisega võimalikult võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiselt ka edendamiskohustuse

rikkumisele (eelnõu § 1 p 11), arvestatakse seda täiendust ka arvamuse eesmärgi

ümbersõnastamisel. Eesmärgi kirjelduses tuuakse välja ka, et arvamus peab põhinema voliniku

poolt väljaselgitatud asjaoludel ning olema põhjendatud. Arvamuse laiem eesmärk võimaldab

volinikul selles käsitleda ka struktuurseid probleeme, mitte ainult konkreetse isiku olukorda

konkreetses õigussuhtes.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse VõrdKS § 17 lõiget 3 seoses VõrdKS kavandatava § 16

p 3 muutmisega (eelnõu § 1 p 12) nõudega, et edendamiskohustuse rikkumise kohta arvamuse

taotleja peab avalduses kirjeldama edendamiskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid.

Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VõrdKS § 17 uue lõikega, milles kirjeldatakse voliniku

konfidentsiaalsuskohustuse ulatust arvamuse taotleja isiku osas suhtluses teise osapoolega, st

isikuga, keda avaldaja võrdse kohtlemise põhimõtte või edendamiskohustuse rikkumises

kahtlustab. Kavandatava lõikega 31 nähakse ette, et arvamuse taotleja, st avalduse esitaja

kirjaliku nõusolekuta võib volinik menetluse käigus anda informatsiooni üksnes avalduse sisu

kohta ja seda moel, mis ei võimalda avalduse esitaja isikut tuvastada. Näiteks on volinikul

võimalik avalduse saamisel esialgu pöörduda kohustuse võimaliku rikkuja poole küsimusega

üldise soolise võrdõiguslikkuse või võrdse olukorra kohta organisatsioonis. Samas on

tõenäoline, et eelkõige diskrimineerimise võimaliku asetleidmise puhul arvamuse andmiseks

vajaliku info kogumiseks on volinikul varem või hiljem vaja teisele osapoolele avaldada ka

pöörduja isik. Selleks on tal aga vaja selgitada olukorda arvamuse taotlejale, sh tema isiku

avaldamise põhjuseid, tema õigusi, kui teine osapool peaks näiteks hakkama käituma arvamuse

taotlejat ohvristavalt (VõrdKS § 3 lg 6), ning saada temalt tema isiku avaldamiseks nõusolek.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse VõrdKS § 17 lõikeid 4–6, täpsustades voliniku õigust

saada arvamuse andmiseks teistelt isikutelt teavet, arvamuse andmise tähtaega ja seda, millistel

juhtudel edastab volinik oma arvamuse lisaks arvamust küsinud isikule ja võrdse kohtlemise

nõuete täitmist õigustatud huviga jälgivale isikule (VõrdKS § 17 lg 1) ka isikule, kes vastutab

võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks

olevas olukorras.

Lõike 4 muudatustega laiendatakse voliniku teabe saamise õigust ka neile olukordadele, kus ta

annab arvamuse edendamiskohustuse võimaliku rikkumise küsimuses. Seatakse ka nõue, et

voliniku antav tähtaeg kirjalike selgituste andmiseks võimaliku diskrimineerimise asjaolude

kohta ning dokumentide või nende koopiate esitamiseks peab olema mõistlik. Teabe saamise

õigust täiendatakse, andes volinikule juurde õiguse teha asjaolude väljaselgitamiseks

kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavaid isikuid (nt organisatsiooni teised

töötajad, võimaliku diskrimineerimisjuhtumi tunnistajad jt), esitada järelepärimisi riiklikes

andmekogudes ning teha teabe saamiseks koostööd järelevalve- ja muude asutustega (nt kui

järelevalveasutustel on pädevus, mida volinikul pole, kuid mis võimaldab saada arvamuse

andmiseks vajalikku teavet). Riiklikes andmekogudes järelepärimiste tegemise õigus antakse

volinikule eelkõige selleks, et volinik ei koormaks arvamuse aluseks olevas olukorras võrdse

kohtlemise põhimõtte täitmise eest vastutavat isikut (nt tööandja) selliste andmete või

dokumentide küsimisega, mille isik on riigile juba andnud. Andmete andmekogust küsimise

õigus on, nii nagu muud lõikes 4 nimetatud õigused, piiratud nõudega, et küsitav teave peab

puudutama diskrimineerimisjuhtumi asjaolusid (või edendamiskohustuse võimalikku

rikkumist) ning olema vajalik arvamuse kujundamiseks.

Töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ning muude

hüvede kohta teabe saamise õigus on eraldi välja toodud ka juba kehtivas seaduses ning

sisuliselt seda ei muudeta. Õigus on vajalik selleks, et volinik saaks anda arvamusi võrdse

kohtlemise põhimõtte täitmise kohta töö tasustamisel (VõrdKS § 2 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ning

SoVS § 6 lg 2 p 3). Arvamuse andmiseks on vajalik nii diskrimineerimist kahtlustava töötaja

kui võimalike võrdlusisikute tasu ja muude hüvede teave, samuti tasustamise tingimuste info

(nt palgakorraldus, palgamäärad jms). Peamiseks infoallikaks jääb neis küsimustes endiselt

tööandja.

Laiendatud õigus eeldab teistelt osalistelt suuremat valmidust teha olukorra väljaselgitamisel

volinikuga koostööd. Teabe saamise õigus on voliniku arvamuse andmisel kriitilise tähtsusega

– see on vajalik, et arvamus oleks teadmispõhine ning võtaks arvesse kõiki asjakohaseid

tõendeid, suurendades seeläbi ka arvamuse usaldusväärsust. Muudatusettepanekud põhinevad

võrdõigusasutuste direktiivide artiklil 8.

Lõikes 5 täiendatakse arvamuse andmise tähtaja regulatsiooni. Kui kehtiva õiguse kohaselt

peab volinik arvamuse andma kahe kuu jooksul avalduse esitamisest alates, siis eelnõu kohaselt

hakkab kahe kuu tähtaeg kulgema ajast, kui volinik on otsustanud, et avalduse aluseks olevat

küsimust ei oleks asjakohasem lahendada nõustamise teel (VõrdKS § 18 lg 1 uus punkt 6).

Praktikast tulenevalt nähakse ka ette, et juhul kui volinikul ei ole võimalik arvamust ettenähtud

tähtaja jooksul anda, võib ta tähtaega kuni kahe kuu võrra pikendada. Tähtaja pikendamisel

peab volinik sellest avalduse esitajat ka enne esialgse tähtpäeva saabumist ka teavitama ning

pikendamist põhjendama. Pikendamise vajadus võib tuleneda näiteks asja keerukusest, samuti

raskustest kas avaldajalt endalt või teistelt osapooltelt arvamuse andmiseks vajaliku (lisa)info

saamisel.

Lõikes 6 täpsustatakse, et arvamuse teisele osapoolele saatmiseks on vaja avalduse esitajalt

saada just kirjalik nõusolek. Kui voliniku algatusel antud arvamus käsitleb konkreetse isiku

võimalikku diskrimineerimist, siis on arvamuse teisele osapoolele saatmiseks vajalik

käsitletava isiku kirjalik nõusolek. Sättesse lisatakse eelnõu § 1 punktiga 12 tehtavast

täiendusest tulenev viide ka edendamiskohustuse täitmise eest vastutavale isikule.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse VõrdKS § 17 uute lõigetega, mis käsitlevad voliniku

õigust anda arvamusega koos ka ettepanekuid ning voliniku kohustust ennast teatud juhtudel

arvamuse andmise menetlusest taandada.

Lõikega 7 nähakse ette, et kui see on asjakohane, esitab volinik koos oma arvamusega ka

ettepanekud selle kohta, kuidas rikkumist heastada (nt kahju hüvitamine, vabandamine vms)

ning edasisi (sarnaseid) rikkumisi, sealhulgas sama rikkumise kordumist, ennetada. Näiteks

võib volinik soovitada viia organisatsioonis läbi laiem võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste

ja soolise võrdsuse analüüs ja kavandada tegevusi tuvastatud puudujääkide kaotamiseks,

vaadata üle palgasüsteem, täiendada sisekorraeeskirja, muuta tavasid, luua kord ahistamisest ja

diskrimineerimisest teavitamiseks ja kaebuste menetlemiseks, korraldada võrdse kohtlemise

teemadel koolitusi vms. Juhul kui sellised ettepanekud esitatakse, peab võrdse kohtlemise

põhimõtte järgimise või edendamiskohustuse eest vastutav isik andma volinikule kolme kuu

jooksul nende saamisest teavet, kuidas ettepanekuid on järgitud või kavatsetakse järgida.

Tagasisidet andma kohustava normi eesmärk on suurendada tõenäosust, et voliniku ettepanekud

ei jää tähelepanuta ning rikkumise ja selle põhjustega tegelikult ka tegeldakse hoolimata sellest,

et voliniku arvamus ei ole õiguslikult siduv. Kohustus annab volinikule võimaluse arvamuse

andmise järel proaktiivselt rikkujaga kontakteeruda, nt tähtpäeva lähenedes kohustust meelde

tuletada, ettepanekute arvestamise toetamiseks nõustamist pakkuda. Uus regulatsioon lähtub

direktiivide artikli 9 lõikest 2.

Lõikega 8 sätestatakse, et volinik peab ennast arvamuse andmise menetlusest taandama, kui

ilmnvad põhjused, miks ta ei saa arvamuse andmisel erapooletuks jääda. Sellised põhjused

võivad esineda näiteks asjaoludel, mille puhul TsMS § 23 näeb ette kohtuniku taandumise

kohustuse. Näiteks peab volinik menetlusest taanduma, kui ta on isiklikult (nt juhtum puudutab

tema enda tegevust väljaspool ametikohustuste täitmist – nt tema tegevust õppejõuna),

perekondlikult või muul moel seotud arvamuse taotleja või avalduse esemega. Voliniku

menetlusest taandumise korral täidab tema ülesandeid tema asetäitja-nõunik (vt eelnõu § 1 p

6).

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse VõrdKS § 18 pealkirja viitega arvamuse andmisest

loobumisele. Tegemist on tehnilise muudatusega, et pealkiri väljendaks täpsemalt paragrahvi

sisu.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse sarnaselt VõrdKS § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa

viitega arvamuse andmisest loobumisele. Tegemist on tehnilise muudatusega, et sissejuhatav

lauseosa sobituks paremini lõikes esitatud punktidega. Sissejuhatav lauseosa sõnastatakse

tervikuna ilma sõnata võima (st volinik keeldub või loobub arvamuse andmisest, mitte võib

keelduda või loobuda), kuna loetletud juhtudel ei ole vaja anda volinikule diskretsiooniõigust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 1 võimalusega, et volinik

keeldub või loobub arvamuse esitamisest ka juhul, kui avaldus ei puuduta VõrdKSi või SoVSi

reguleerimis- ega kohaldamisala. Täiendus on praktikas vajalik eelkõige VõrdKSi jätkuvalt

tunnusepõhiselt eristatud kohaldamisala tõttu, sest voliniku pädevus on otseselt VõrdKSi ja

SoVSi reguleerimis- ja kohaldamisalaga piiratud.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 2, võimaldades volinikul

arvamuse andmisest keelduda ka siis, kui ta on andnud samal alusel ja sama eseme kohta

eelnevalt siduva arvamuse. See välistab juhtumid, kus volinik peaks asja uuesti menetlema, kui

üks siduva arvamuse saanud osapooltest lõpptulemusega siiski rahul ei ole.

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse VõrdKS § 18 lõike 1 punkti 3 ning lisatakse arvamuse

andmisest keeldumise aluste hulka ka juhud, mil samal alusel ja sama eseme kohta on algatatud

vaidemenetlus, tehtud vaideotsus või algatatud töövaidluskomisjonis lepitusmenetlus või

sõlmitud lepituskokkulepe. Töövaidluskomisjonis lepitusmenetluse läbiviimise ja

lepituskokkuleppe sõlmimise võimalus lisandus Eesti õigusesse 2018. aastal töövaidluse

lahendamise seaduse jõustumisel.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse VõrdKS § 18 lõiget 1 lisapunktidega, kus on uued alused

volinikul arvamuse andmisest keeldumiseks või loobumiseks. Uued alused antakse voliniku

töös ilmnenud vajaduste põhjal ning need võimaldavad senisest paremini säästa voliniku ja

tema kantselei väga piiratud inimressurssi ebaotstarbekate avalduste põhjaliku menetlemise

pealt, vabastades seda muu hulgas eelnõuga antavate uute ülesannete täitmiseks.

Punkti 4 kohaselt võib volinik arvamust mitte anda ka juhul, kui avalduses esitatud

informatsioon on arvamuse andmiseks ebapiisav ja arvamuse taotleja ei ole voliniku antud

tähtajaks asjakohast lisainformatsiooni esitanud.

Punkt 5 võimaldab jätta arvamuse andmata, kui arvamuse taotleja on avalduses teadlikult

esitanud valeinfot või tegutseb pahauskselt.

Punkt 6 näeb volinikule ette võimaluse jätta arvamus andmata ka siis, kui avalduse aluseks olev

küsimus on asjakohane lahendada hoopis nõustamise teel. Lisatingimuseks on, et arvamuse

andmise asemel nõustamine ei või kahjustada arvamuse taotleja võimalusi oma VõrdKSis või

SoVSis sätestatud õigusi kaitsta. Muudatus lähtub voliniku praktikas ilmnenud vajadusest.

Kõik isikute poolt formaalselt arvamuse andmiseks esitatud avaldused ei nõua põhjalikku

uurimist ja analüüsi – küsimus võib olla võimalik, kiirem ja praktilisem lahendada seaduse

selgitamise ja nõustamise teel. Selline võimalus aitab volinikul kasutada optimaalselt oma

piiratud ressurssi, kuid mitte isikutele vajaliku abistamise arvel.

Punktiga 7 sätestatakse võimalus arvamust mitte anda, kui arvamuse taotlejal on võimalus

kasutada muid, tõhusamaid ja kiiremaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks. Sellisel

juhul nõustab volinik arvamuse taotlejat tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamise

küsimuses. Tõhusam võib olla näiteks vaide esitamine või vaidluse lahendamine

töövaidluskomisjonis, mille otsused on siduvad ja mille kaudu saab isik nõuda ka talle

diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist.

Punkt 8 võimaldab volinikul keelduda arvamuse andmisest ka siis, kui arvamust küsitakse asjas,

mille puhul volinik kui institutsioon on konkreetses asjas võrdse kohtlemise põhimõtte

järgimise või edendamiskohustuse täitmise eest vastutav isik. Kui avalduse aluseks olev

diskrimineerimise või edendamiskohustuse rikkumise kahtlus puudutab voliniku kui

institutsiooni tegevust, ei ole volinik ega tema kantselei piisavalt erapooletud eksperdiarvamuse

andmiseks. Sellistel juhtudel on arvamuse taotlejal võimalik pöörduda näiteks õiguskantsleri

poole.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse VõrdKS § 18 uute lõigetega, mis reguleerivad voliniku

tegevust lõikes 1 loetletud võimaluste kasutamise korral.

Lõige 2 kohustab volinikku teavitama arvamuse taotlejat lõike 1 punktide 1–6 alusel arvamuse

andmisest loobumisest või keeldumisest mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu

möödumisel avalduse saamisest. Avalduse taotlejat tuleb teavitada kirjalikult ning talle

selgitada loobumise või keeldumise põhjuseid. Kuni kahe kuu pikkune tähtaeg on vajalik

sellepärast, et volinik võib olla avaldust juba erineva põhjalikkusega menetlenud (nt küsinud ja

oodanud lisainformatsiooni erinevatelt osalistelt), enne kui selgub keeldumiseks või

loobumiseks põhjust andev asjaolu. Sätte aluseks on võrdõigusasutuste direktiivide artikli 6

lõige 4.

Lõige 3 näeb ette, et juhul kui arvamuse andmisest loobumise põhjuseks on asjaolu, et avalduse

taotlejal oleks oma õiguste kaitsmiseks voliniku arvamusest tõhusam või kiirem võimalus, või

kui volinik ei saa arvamust anda, kuna avalduse keskmes on voliniku institutsiooni enda

tegevus, siis peab volinik arvamuse taotlejat sellest avalduse saamisest arvates hiljemalt

kolmandal tööpäeval teavitama. Samuti peab volinik nõustama ning vajaduse korral ka

abistama arvamust taotlenud isikut sobivama õiguskaitsevahendi kasutamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VõrdKS § 19, mis käsitleb avalduse uurimistulemuste

avalikustamist. Tekst viiakse paremini kooskõlla pealkirjaga ning regulatsiooni täpsustatakse

võimalike diskrimineerimisohvrite paremaks kaitseks. Kui kehtiva § 19 kohaselt võib volinik

anda avalikkusele arvamuse taotleja nõusolekuta informatsiooni „üksnes menetletava avalduse

sisu kohta“ (st pealkiri viitab uurimistulemustele, kuid säte ise käsitleb alles menetluses olevat

ehk menetletavat avaldust), siis muudetud sõnastuse kohaselt võib volinik anda arvamuse

taotleja kirjaliku nõusolekuta avalikkusele informatsiooni üksnes avalduse sisu ja voliniku

arvamuse kohta ning seda tuleb teha selliselt, et arvamuse taotleja isik ei oleks tuvastatav.

Näiteks aastaaruandes avalduste kohta infot andes teeb volinik seda anonüümitult.

Uue sõnastuse kohaselt ei või volinik menetluse kestel, st siis, kui arvamus on alles

kujundamisel, avalikkusele arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta infot anda ka üksnes

avalduse sisu kohta.

Direktiivide artikli 11 eesmärgist lähtuvalt nähakse muudatusega lisaks ette, et juhul kui volinik

annab hinnangu, et VõrdKSi või SoVSi rikkumist ei ole toimunud, peab volinikul olema

avalikkusele tema isiku kohta info andmiseks ka selle isiku luba, kelle tegevuse või

tegevusetuse kohta arvamust taotleti.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse VõrdKSi uue §-ga 191, milles reguleeritakse täpsemalt

volinikule antavat uut alternatiivset vaidluste lahendamise pädevust – voliniku siduva arvamuse

andmist (eelnõu § 1 p 13, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 1 p 31).

Lõike 1 kohaselt võivad diskrimineerimisvaidluse pooled ühiselt pöörduda voliniku poole

siduva arvamuse saamiseks võimaliku diskrimineerimise toimumise kohta. Siduva arvamuse

andmisel kohaldab volinik arvamuse andmist käsitlevaid §-e 17 ja 18, välja arvatud, kui §-ga

191 sätestatakse eriregulatsioon. VõrdKSis reguleerimata küsimustes rakendub

haldusmenetluse seadus (VõrdKS § 2 lg 4 ja kavandikohase põhimääruse § 8 lg 1).

Arvamuse siduv iseloom tuleneb poolte kokkuleppelisest valmidusest voliniku arvamust enda

jaoks siduvaks pidada. Kui kumbki pool siduva arvamuse andmise menetluse läbiviimise ajal

jõuab arusaamisele, et ta ikkagi ei soovi, et voliniku valmiv arvamus oleks tema jaoks siduv, on

tal eelnõukohase § 191 lg 6 punkti 2 alusel võimalik volinikku siduva arvamuse taotlemisest

loobumisest teavitada. Kui seda enne arvamuse andmist tehtud ei ole, samuti on mõlemad

pooled menetluses osalenud, näitab see poolte ühist valmidust arvamust aktsepteerida ning

sellest ka edasisel tegutsemisel lähtuda. Eelnõukohane seadus (lg 6 punkt 1) võimaldab pooltel

voliniku siduva arvamuse taotlemisest loobuda ka kokkuleppel, samuti sõlmida selle menetluse

väliselt kompromiss. Vt ka allpool vastavate lõigete selgitusi.

Lõige 2 näeb ette, et siduva arvamuse saamiseks peavad vaidluse osapooled esitama volinikule

ühise avalduse. Avaldus võib olla kas kirjalikult paberil või elektrooniline ning vastavalt

(digi)allkirjastatud. Ühises avalduses tuleb kirjeldada vaidluse eset, st tuua välja õiguslik

küsimus, mille üle vaieldakse. Ühine avaldus on vajalik kinnitamaks mõlema poole soovi ja

valmidust, et volinik vaidluse siduva arvamusega lahendaks. Avaldusele saavad mõlemad

pooled lisada omapoolse kirjelduse vaidluse aluseks olevast olukorrast.

Lõikes 3 rõhutatakse, et vaidluse pooli tuleb siduva arvamuse andmisel kohelda võrdsena. Selle

põhimõtte tõhusaks rakendamiseks nähakse ette, et mõlemale poolele tuleb anda võimalus oma

seisukohtade avaldamiseks, samuti poole hinnangul vaidluse lahendamiseks vajalike

dokumentide ja kirjalike selgituste esitamiseks. Nähakse ka ette, et siduva arvamuse andmisel

ei kohalda volinik VõrdKS § 8 lõike 2 teist lauset ega SoVS § 4 lõike 2 teist lauset. See

tähendab, et kui isik, keda teine osapool kahtlustab diskrimineerimises, keeldub tõendamast, et

ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, ei võrdsusta volinik seda selles menetluses

diskrimineerimise omaksvõtuga. Sellisel juhul tuleb volinikul vastavalt kavandatava § 191

lõikele 6 siduva arvamuse andmise menetlus lõpetada arvamust andmata poole menetluses

mitteosalemise tõttu.

Lõikega 4 sätestatakse konfidentsiaalsusreeglid. Kui tavalise arvamuse andmise puhul kaitseb

seadus eelkõige arvamuse taotlejat, siis siduva arvamuse puhul tagatakse konfidentsiaalsus

mõlemale poolele. Ka arvamus ise antakse ainult vaidluspooltele ning avalikkusele võib nii

vaidluspoolte kui ka sisu kohta anda mõlema poole kirjaliku nõusolekuta infot vaid viisil, mis

ei võimalda poolte isikuid tuvastada. See tähendab ka, et kui infot avalikkusele sellisel moel

anda ei ole võimalik, siis saab volinik konkreetse siduva arvamuse kohta esitada vaid statistilist

infot (nt vaidluse aluseks olnud tunnuse ja eluvaldkonna kohta). Suurem konfidentsiaalsus on

n-ö soodustingimus, mis eeldatavalt suurendab võimalike rikkujate valmidust siduva arvamuse

saamiseks voliniku poole pöörduda.

Lõikega 5 nähakse ette võimalus, et poolte soovil võib volinik asjakohasel juhul esitada oma

siduvas arvamuses lisaks arvamusele diskrimineerimise asetleidmise kohta ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral olukorra muutmiseks ja tulevaste

rikkumiste ennetamiseks tehtavatele ettepanekutele (eelnõu § 1 p 26, eelnõukohane VõrdKS

§ 17 lg 7) ka ettepaneku diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel

heastamiseks. Seda tehes peab volinik lähtuma VõrdKS § 24 sätestatud kriteeriumidest.

Lõikega 6 nähakse ette juhud, mil volinik lõpetab siduva arvamuse andmise menetluse

arvamust andmata. Seda teeb volinik siis, kui pooled sõlmivad (voliniku siduva arvamuse

andmise menetlusest sõltumatult, selle menetluse väliselt) kompromissi või lepivad muul

põhjusel kokku siduva arvamuse taotlemisest loobumises (p 1). Volinik lõpetab arvamuse

andmise menetluse arvamust andmata ka siis, kui pool(ed) menetluses oma algsest ühisest

sooviavaldusest hoolimata ei osale või teavitab vaidluse üks pool volinikku taotlusest

loobumisest (p 2).

Lõige 7 näeb ette, et vaidluspooled võtavad kohustuse lähtuda voliniku siduvast arvamusest.

See tähendab, et kui vaidluspooled on usaldanud diskrimineerimise asetleidmise tuvastamise

volinikule ning volinik ei ole olnud sunnitud seaduses ettenähtud tingimuste täitumise tõttu

menetlust arvamust andmata lõpetama (vt eelmine lõik), on pooled nõustunud, et voliniku

arvamus on nende jaoks siduv ning võtnud endale seeläbi kohustuse voliniku hinnangut

aktsepteerida. Samuti tähendab see, et kui volinik on esitanud arvamuses ettepanekud

(diskrimineeriva) olukorra muutmiseks ja/või tulevaste rikkumiste ennetamiseks, peab SoVSi

või VõrdKSi nõudeid rikkunud pool voliniku ettepanekutest lähtuvalt ka käituma. Võttes

arvesse, et volinik saab siduva arvamuse anda vaid juhul, kui kumbki pool seda oma

käitumisega ei takista, võib eeldada, et kohustatud pool ettepanekuid järgib. Samas nähakse

lõike 7 teises lauses ette ka kohustus volinikku ettepanekute arvestamisest teavitada hiljemalt

ühe kuu möödumisel täitmiseks antud tähtaja möödumisest. Kui selgub, et ettepanekud on siiski

arvestamata ja selleks ei ole ka objektiivseid põhjuseid, võib volinik otsustada näiteks toetada

diskrimineerimise ohvrit samas asjas kohtusse pöördumisel (sh esindajana).

Lõikes 8 nähakse ette, et kui volinik on poolte soovil teinud oma siduvas arvamuses ettepaneku

ka diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks või muul moel heastamiseks kuid

heastamiseks kohustatud pool ei ole seda tähtajaliselt teinud, võib õigustatud pool kasutada oma

VõrdKS § 24 ja SoVS § 13 tulenevat õigust pöörduda hüvitamise nõudega kohtu või

töövaidluskomisjoni poole. Inimesele on sel juhul aga kohtumenetluses võimalik tõendina

esitada ka voliniku põhjendatud arvamus ning kui volinik peab seda asjakohaseks, võib ta

inimest kohtu või TVK poole pöördumisel toetada.

Eelnõu § 1 punktidega 36–40 täpsustatakse voliniku volituste lõppemise regulatsiooni, võttes

arvesse tema uut nimetamise korda.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VõrdKS § 20 lõiget 1, jättes tekstist välja viite vajadusele

lõikes 1 loetletud tingimuste tekkimise korral (nt ametis oleku tähtaja möödumine,

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine, surm) volinik veel eraldi (kavandatava muudatuse

kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt) ametist vabastada. Ainsateks juhtudeks, kui volinik Vabariigi

Valitsuse poolt ametist vabastatakse, jäävad omal soovil ametist tagasiastumine (eelnõu § 1 p

38, eelnõukohane VõrdKS § 20 lg 1 punkt 2) ja kuus kuud järjest kestev võimetus täita oma

ülesandeid (eelnõu § 1 p 39, eelnõukohane VõrdKS § 21 lg 1).

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse VõrdKS § 20 kehtivat punkti 1 (eelnõukohane VõrdKS

§ 20 lg 1 p 1). Tegemist on tehnilise muudatusega, millega asendatakse eelnõust tulenevate

muudatuste tõttu viide sättele, milles on ette nähtud voliniku ametis oleku tähtaeg.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse VõrdKS § 20 teise lõikega, milles täpsustatakse voliniku

ametist vabastamise kord omal soovil tagasiastumise korral. Selle kohaselt peab volinik ametist

tagasiastumise avalduse esitama valdkonna eest vastutavale ministrile (praegu majandus- ja

tööstusminister). Avalduse rahuldamise otsustab ja voliniku vabastab oma otsusega ametist

valitsus, kes kavandatavate muudatuste kohaselt voliniku ka ametisse nimetab.

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse VõrdKS § 21 lõiget 1, täpsustades ka seal, et voliniku

ametist vabastaja (kui ta on haiguse tõttu või muul põhjusel olnud kuus kuud järjest kestvalt

võimetu täitma oma ametiülesandeid) ja seeläbi ka kirjeldatud juhul vabastamise vajaduse üle

otsustaja on valitsus.

Eelnõu § 1 punktiga 40 tehakse tehniline muudatus VõrdKS § 21 lõikes 2, asendades viite

käskkirjale viitega Vabariigi Valitsuse korraldusele.

Eelnõu § 1 punktidega 41 ja 42 tugevdatakse voliniku ja tema asetäitja-nõuniku sõltumatust,

nähes ette nende poliitilise erapooletuse nõude. Vastavalt muudetakse ka erakonnaseadust (vt

eelnõu § 3).

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VõrdKS § 22 lõiget 1 uue punktiga, mille kohaselt

nähakse ette, et volinik ei tohi ametisoleku ajal olla erakonna liige ega osaleda ühelgi muul

moel erakonna tegevuses. See täpsustus on vajalik voliniku poliitilise sõltumatuse tagamiseks.

Sarnane tegevuspiirang on seatud näiteks õiguskantslerile (ÕKS § 12 lg 1 p 2), Andmekaitse

Inspektsiooni juhile (IKS § 52 lg 2) ja kohtunikele (kohtute seaduse § 49 lg 2 p 2, kus piirang

on sõnastatud keeluna olla erakonna liige). Piirangu täitmise üle ei ole kavas teostada

proaktiivset kontrolli. Sarnaselt õiguskantslerile kehtestatud ametisoleku aegse

tegevuspiiranguga on ka volinikule (ja tema asetäitja-nõunikule) seatava piirangu eesmärk

rõhutada vajadust, et volinik hoiduks ametisoleku ajal tema sõltumatust tegelikult või näiliselt

kahjustada võivast tegevusest. Piirangu järgimine jääb voliniku ja tema asetäitja-nõunikuna

ametis oleva isiku kohustuseks.

Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse VõrdKS § 22 lõikega 3, millega nähakse ette, et erakonda

kuulumise ja selle tegevuses muul moel osalemise piirang laieneb ka voliniku asetäitja-

nõunikule. Sarnaselt ei või erakonna liikmeks olla lisaks õiguskantslerile ka tema nõunikud

(erakonnaseaduse § 5 lg 3 p 1). Muude tegevuspiirangute asetäitja-nõunikule laiendamine oleks

ebaproportsionaalne, võttes arvesse, et ta täidab voliniku ülesandeid piiratud aja jooksul.

Eelnõu § 1 punktidega 43–45 viiakse sisse muudatused VõrdKS 5. peatükki, mis käsitleb

diskrimineerimisvaidluste lahendamist. Samad muudatused viiakse eelnõu §-ga 4 sisse SoVSi

vastavatesse sätetesse.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse VõrdKS § 23 (eelnõukohane lõige 1), mis käsitleb

diskrimineerimisvaidluste lahendamist. Kui praegu näeb VõrdKS ette, et

diskrimineerimisvaidlusi lahendab lepitusmenetluse korras ainult õiguskantsler, siis

muudatusega nähakse ette, et ka töövaidluskomisjon (TVK) võib diskrimineerimisasjas

lepitusmenetlust läbi viia, kuid seda vaid TvLS § 34 lõikes 2 nimetatud juhul ehk siis, kui

lepitusmenetluseks avaldatakse soovi töövaidluskomisjonis juba lahendamisel oleva

diskrimineerimisvaidlust hõlmava töövaidluse lahendamise kestel. Sellisel juhul ei oleks

mõistlik suunata pooli diskrimineerimisvaidlust lepitusmenetluse korras lahendama

õiguskantsleri juurde, kuna eeldatavalt on TVK asja avalduse alusel teatud määral juba

menetlenud. Tegemist on siiski piiratud juhtudega. Kui pooled teavad juba enne TVK poole

pöördumist, et soovivad tööalase diskrimineerimisvaidluse lahendada lepitusmenetluse korras,

tuleks neil selleks pöörduda õiguskantsleri poole. Eelnõuga lisandub võimalus pöörduda

vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ka voliniku poole siduva arvamuse saamiseks (vt eelnõu

§ 1 punkt 35, eelnõukohane uus § 19¹).

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse VõrdKS § 23 lõikega 2, milles viidatakse eelnõuga

lisanduvale võimalusele, et diskrimineerimisvaidluse pooled võivad kokkuleppel pöörduda

vaidluse lahendamiseks ühiselt ka voliniku poole temalt siduva arvamuse saamiseks (vt eelnõu

§ 1 p 13).

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse VõrdKS § 25 teise lõikega, nähes ette diskrimineerimise

korral kahjunõude esitamise tähtaja kulgemise peatumise ajaks, mil õiguskantsler viib läbi

lepitusmenetlust või volinik menetleb siduva arvamuse andmist. See on vajalik, kuna mõlemal

juhul võib menetlus vähemalt ühe poole soovil või tegevusetuse tõttu ka tulemusetult katkeda,

mis juhul peab võimaliku diskrimineerimise ohvrile jätkuvalt jääma võimalus pöörduda oma

õiguste kaitseks ja hüvitise saamiseks kohtu või töövaidluskomisjoni poole. Kulgemise

peatumine on vajalik ka seetõttu, et voliniku siduva arvamuse küsimisel on pooltel õigus, kuid

mitte kohustus küsida ettepanekut ka kahju hüvitamise kohta. Samuti on kulgemise peatumine

oluline diskrimineerimisohvri õiguste tagamiseks neil juhtudel, kui volinik on küll poolte soovil

esitanud oma arvamuses ettepaneku kahju hüvitamiseks, kuid kohustatud pool ei ole seda

ettepanekut järginud (vt eelnõu § 1 punkt 35, eelnõukohane uus § 191 lg 8).

Eelnõu § 1 punktiga 46 nähakse ette normitehnilise märkuse täiendamine viidetega kahele

ülevõetavale direktiivile.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust seoses voliniku värbamise ja ametisse

nimetamise korra muutmisega ning ametiaja peatumisega seotud täiendusega VõrdKSis.

Punktiga 1 muudetakse ATS § 14 lõike 4 teist lauset, mis näeb ette, et volinikule võib

teenistusülesannete täitmiseks kehtestada täpsustavaid ja lisanõudeid tema ametisse nimetamise

õigust omav isik (kehtiva õiguse kohaselt valdkondlik minister). Kuna eelnõuga muudetakse

kehtivat voliniku värbamise ja ametisse nimetamise korda, sealhulgas sätestatakse tema

pädevusnõuded (mis kehtivad ka tema asetäitja-nõunikule, vt eelnõu § 1 punkt 8), on vaja muuta

ka ATSi regulatsiooni. Uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse voliniku ja tema asetäitja-nõuniku

teenistusülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste nõuded VõrdKSis.

Punktiga 2 täiendatakse ATS § 16 lõiget 6 selliselt, et sisekonkursiga või ka üldse konkursita

ametikoha täitmise võimalused ei laieneks volinikule, nii nagu see on valitsusasutuste juhtide

puhul. See tähendab, et voliniku ametikoha täitmiseks tuleb alati korraldada avalik konkurss (vt

eelnõu § 1 p 8).

Punktiga 3 muudetakse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõiget 4, mis näeb ette riigisekretäri,

ministeeriumi kantsleri ja asekantsleri, Riigikantselei direktori ning valitsusasutuse juhi

viieaastase ametiaja tähtaja kulgemise peatumise ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel

viibimise ajaks. Lõikesse lisatakse viide ATS § 23 lg 2 punktile 6, sest sarnaselt peatub ka

voliniku ametiaja tähtaja kulgemine (eelnõukohane VõrdKS § 151 lg 5).

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse erakonnaseaduse § 5 lõiget 3 uue punktiga 61, mille kohaselt ei või

erakonna liikmeks olla ka volinik ega tema asetäitja-nõunik.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõiget 1 uue punktiga 16, millega

lisatakse volinik nende isikute hulka, kes peavad oma huvid vastava deklaratsiooniga igal aastal

avaldama. Täienduse eesmärk on tagada läbipaistvuse kaudu paremini voliniku sõltumatus ja

erapooletus. Voliniku asetäitja-nõunikule sarnast kohustust ei panda, kuna vastavalt

eelnõukohase seaduse § 22 lõikele 3 (eelnõu § 1 p 42) laieneb voliniku tegevuspiirangutest tema

asetäitja-nõunikule vaid keeld olla erakonna liige ja osaleda muul moel erakonna tegevuses.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-e 12 ja 14, viies seal olevatesse

diskrimineerimisvaidluste lahendamise sätetesse sisse VõrdKS §-dega 23 ja 25 identsed

muudatused. Muudatuste selgitused on juba esitatud eelnõu § 1 punktide 43–45 käsitluses.

Punktiga 1 nähakse ette, et poolte soovil võib TVK lahendada töövaidlusasjas tekkinud

diskrimineerimisvaidlusi ka lepitusmenetluse korras, kui selline soov tekib pooltel juba

menetluses oleva töövaidluse lahendamise kestel.

Punktiga 2 nähakse ette, et diskrimineerimisvaidluse pooled võivad vaidluse lahendamiseks

pöörduda vastavalt võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõike 1 punktile 31 voliniku poole siduva

arvamuse saamiseks.

Punktiga 3 täiendatakse SoVS § 14 teise lõikega, nähes ette, et kahju hüvitamise nõude

aegumise tähtaja kulgemine peatub õiguskantsleri läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku

läbiviidava siduva arvamuse andmise menetluse ajaks.

Eelnõu §-ga 6 täiendatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 44 lõikeid 2 ja 3. Lõikesse 2

lisatakse teine lause, mille kohaselt võib diskrimineerimisvaidluse puhul tõendiks olla ka

voliniku VõrdKS § 16 lg 1 punkti 3 alusel antav arvamus või voliniku selgitus. Lõikesse 3

lisatava teise lausega nähakse ette, et töövaidluskomisjoni menetluses kohaldatakse voliniku

arvamusele ja selgitusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. TsMS

§ 293 lõige 2 näeb ette, et eriteadmistega isiku ülekuulamisele asjaolu või sündmuse

tõendamiseks, mille kogemiseks olid vajalikud eriteadmised, kohaldatakse tunnistaja

ülekuulamise kohta sätestatut ning eriteadmistega isiku kirjalikku arvamust hinnatakse

dokumentaalse tõendina. Lõige 3 käsitleb ekspertiisi määramise asemel teises menetluses

esitatud või koostatud eksperdiarvamuse kasutamist. Voliniku menetlusse kaasamise võimalusi

kirjeldatakse TsMS-ile viitamise kaudu, kuna sarnaselt on TvLS § 44 lõikes 3 lahendatud ka

üldiselt dokumentaalsete tõendite, asitõendite ja vaatluse käsitlemine TVK menetluses. TsMS

§ 293 lõike 2 viite kaudu nähakse ette võimalus, et volinik eriteadmisi võib TVK menetluses

kasutada nii kirjaliku kui suulise selgituse kaudu. Kirjalikku selgitust loetakse seejuures

dokumentaalseks tõendiks ning suulise selgituse saab volinik anda ülekuulamise kaudu, millele

kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut. TsMS § 293 lõikele 3 viitamine annab

võimaluse kasutada TVK menetluses ka voliniku enda menetluse tulemusena VõrdKS § 16 lg 1

punkti 3 alusel antud arvamust. Ainult voliniku VõrdKS § 6 lg 1 punkti 3 kohase arvamuse

TVK menetluses dokumentaalse tõendina kasutamise võimalus, mis eeldaks, et isik pöördub

enne TVK menetlust voliniku poole arvamuse saamiseks, ei ole menetluse tõhususe eesmärki

ning tähtaegu arvestades piisav. Kiire ja asjatundliku õiguskaitse eesmärgil on tihtipeale

mõistlikum, kui isik pöördub esimesel võimalusel oma õiguste kaitseks TVK-sse, kes oma

menetluse raames saab voliniku eksperditeadmiste kasutamiseks vajaduse korral küsida temalt

jooksvalt kas kirjalikku või suulist selgitust.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse eelnõukohase seaduse jõustumisajaks 19. juuni 2026, mis on

võrdõigusasutuste direktiivide ülevõtmise tähtaeg.

4. Eelnõu terminoloogia

Uue terminina tuuakse võrdse kohtlemise seadusesse põimdiskrimineerimine (vt eelnõu § 1

punkti 1 selgitust seletuskirja 3. peatükis).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle kaks direktiivi:

- nõukogu direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta

isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute

võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või

veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse

kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste

kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja

2004/113/EÜ;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes

kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste

valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja

2010/41/EL.

Direktiividega lepiti Euroopa Liidus esmakordselt kokku siduvates miinimumnõuetes

liikmesriikide võrdõigusasutuste sõltumatusele, pädevusele, volitustele, ressursile ja nende

teenuste kättesaadavusele. Miinimumstandardite kehtestamisega sooviti parandada

võrdõigusasutuste tulemuslikkust ja tagada nende sõltumatus, et tugevdada direktiividest

79/7/EMÜ29, 2000/43/EÜ30, 2000/78/EÜ31, 2004/113/EÜ32, 2006/54/EÜ33 ja 2010/41/EL34

(edaspidi võrdse kohtlemise direktiivid) tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist35.

Direktiivide vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1.

Artikli 2 kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe või mitu asutust (nn võrdõigusasutust),

kellele antakse direktiivides 2024/1499 ja 2024/1500 sätestatud pädevus edendada võrdset

kohtlemist ja täita direktiivides sätestatud ülesandeid. Direktiivid ei piira tööinspektsioonide

ega muude järelevalveasutuste pädevust ega sotsiaalpartnerite õigusi ega volitusi, ka mitte

seoses kollektiivlepingutega ning kohtumenetluses esindamise ja kaitsmisega.

Eestis on võrdõigusasutuseks, kellele antakse direktiivides viidatud pädevus, võrdse kohtlemise

seaduse 4. peatüki alusel tegutsev soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ja teda

teenindav kantselei. See sätestatakse ka eelnõukohase VõrdKS § 15 lõikes 8 (eelnõu § 1 p 7).

Artikkel 3 sätestab nõuded võrdõigusasutuste sõltumatuse tagamiseks. Võrdõigusasutused

peavad olema vabad mis tahes välisest mõjust (sh poliitilisest, rahalisest, usulisest36). Nad ei

tohi oma ülesannete täitmisel ja pädevuse teostamisel saada (st ei küsida ega vastu võtta)

juhiseid valitsuselt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult ega eraõiguslikult üksuselt. Neil peab

olema õigus ise otsustada oma rahaliste ja muude vahendite, struktuuri, vastutuse, personali (sh

töötajate valik ja juhtimine37) ja organisatsiooniliste küsimuste (sh prioriteetide38) üle.

Liikmesriikidel on kohustus kehtestada läbipaistvad reeglid (nt nõue täita ametikohad avalike

29 Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta

sotsiaalkindlustuse valdkonnas (EÜT L 6, 10.01.1979, lk 24–25). 30 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või

etnilisest päritolust (EÜT L 180, 19.07.2000, lk 22–26). 31 Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale

pääsemisel (EÜT L 303, 02.12.2000, lk 16–22). 32 Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja

teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37–43). 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.07.2006, lk 23–36). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse

kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180,

15.07.2010, lk 1–6). 35 Direktiivi 2024/1500 puhul on välja toodud, et see ei mõjuta direktiivi (EL) 2023/970 (nn palkade läbipaistvuse direktiivi)

konkreetsemaid sätteid, milles küll ka võrdõigusasutustele viidatakse. 36 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 37 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 38 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17.

konkursside kaudu39) võrdõigusasutuses otsustus- ja juhtimisõigusega isikute valiku, ametisse

nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise kohta, et tagada nende pädevus

ja sõltumatus. Liikmesriigid peavad tagama, et võrdõigusasutused looksid sisemise struktuuri

(nt töökorralduse ja menetlused40), mis võimaldab sõltumatut ja vajadusel erapooletut

tegutsemist. See on oluline potentsiaalselt vastuoluliste ülesannete – nt juhtumi uurimine ja

juhtunule hinnangu andmine – puhul, eriti kui võrdõigusasutus võib teha siduvaid otsuseid41.

Kui võrdõigusasutuse roll on antud mitme mandaadiga asutusele, st asutusele, mis täidab ka

muid ülesandeid (nt ombudsman või inimõiguste institutsioon), peab liikmesriik seisma hea

selle eest, et asutuse sisestruktuur tagaks võrdsusteemaliste ülesannete sõltumatu (ja tõhusa42)

täitmise.

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 15 lg 1) on juba volinik iseseisvalt tegutsev sõltumatu ja

erapooletu asjatundja. Tema sõltumatuse selgemaks tagamiseks vastavalt direktiivi nõuetele

keelatakse eelnõuga selgesõnaliselt mis tahes sekkumine voliniku ja tema kantselei tööalasesse

tegevusse ja selle mõjutamine (eelnõu § 1 p 7), reguleeritakse detailsemalt voliniku valimist,

muudetakse tema ametisse nimetamise ning volituste lõppemise / ametist vabastamise korda

ning sätestatakse miinimumnõuded voliniku asetäitja-nõuniku valimisel ja tema ametisse

nimetamise kord (eelnõu § 1 p 8 ja p-d 36–40), nähakse ette, et volinik ja tema asetäitja-nõunik

ei või ametis oleku ajal olla erakonna liikmed ega osaleda muul moel erakonna tegevuses

(eelnõu § 1 p-d 41 ja 42, § 3). Voliniku ja kantselei põhimääruses pannakse volinikule kohustus

kantselei struktuuri kinnitamisel ja töö jaotamisel tagada erinevate ülesannete täitmisel

sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmine.

Artikkel 4 kohustab liikmesriike tagama, et igal võrdõigusasutusel oleksid piisav inim- ja

rahaline ressurss ning tehnilised vahendid (sh kvalifitseeritud töötajad, sobivad ruumid ja

taristu43) kõigi oma ülesannete tõhusaks (sh mõistliku ajaga ning riigisiseses õiguses sätestatud

tähtaegade jooksul44) täitmiseks ja pädevuse tõhusaks kasutamiseks kõigi võrdse kohtlemise

direktiivides reguleeritud tunnuste ja valdkondade puhul. Nõue kehtib ka juhul, kui

võrdõigusasutus on osa mitmes valdkonnas tegutsevast / mitme mandaadiga asutusest. Seda

tuleb silmas pidada ka võrdõigusasutusele uute ülesannete andmisel45. Oluline on ka rahaliste

vahendite stabiilsus, nende ettevaatav mitmeaastane kavandamine, samuti peaksid need

võimaldama katta kulusid, mida on keeruline planeerida (nt kaebuste arvu suurenemine,

kohtukulude katmise vajadus, automatiseeritud süsteemide kasutamine)46. Muu hulgas peab

võrdõigusasutuse ressurss (nii inim- kui tehniline) võimaldama tal nii kasutada

automatiseeritud süsteeme (sh tehisintellektil põhinevaid) oma töös kui hinnata selliste

süsteemide vastavust võrdse kohtlemise nõuetele47.

Kehtiv õigus (VõrdKS § 15 lg 3, voliniku põhimääruse § 4) reguleerib voliniku eelarve

küsimusi põgusalt. VõrdKS näeb ette, et voliniku tegevust finantseeritakse riigieelarvest ning

põhimäärus täpsustab, et voliniku ja kantselei tegevuseks vajalikud kulud nähakse ette

39 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 18, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 17. 40 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 19, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 18. 41 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 19, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 18. 42 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 20, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 19. 43 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 44 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 45 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 21, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 20. 46 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 22, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 21. 47 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 22, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 21.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real ning majandustehinguid

kajastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamisarvestuses ja

valisemisala majandusaasta aruandes. Praktikast võib veel välja tuua, et voliniku eelarvet

kajastatakse iga-aastases riigieelarve seaduses sõltumatute institutsioonide paragrahvis ja

voliniku teenuse indikatiivset nelja-aastast rahastamiskava soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programmi lisas 2. Õigusselguse tagamiseks kirjeldatakse senist regulatsiooni ja

praktikat eelnõu kohaselt mõneti üldistatumalt VõrdKSis (eelnõu § 1 p-d 4 ja 5), nähes direktiivi

nõuete põhjal ka ette, et voliniku eelarve määramisel tuleb tagada selle stabiilsus ja piisavus

kõigi tema ülesannete tulemuslikuks saavutamiseks.

Artikkel 5 keskendub liikmesriigi kohustustele ja võrdõigusasutuste pädevusele, mis ulatub

kaugemale juriidilisest võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest, käsitledes teadlikkuse

suurendamist, (diskrimineerimise) ennetamist ja (võrdse kohtlemise) edendamist. Nende

tegevuste eesmärk on tegeleda diskrimineerimise struktuursete aspektidega ja aidata kaasa

sotsiaasetele muutustele48. Selle artikli kohaselt peavad liikmesriigid võtma meetmeid (nt

strateegiad), et parandada elanikkonna teadlikkust ELi võrdse kohtlemise valdkonna

direktiividest tulenevatest õigustest ning võrdõigusasutuste olemasolust ja teenustest. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata diskrimineerimisohus olevatele inimestele ja rühmadele.

Võrdõigusasutused peavad olema volitatud tegelema diskrimineerimise ennetamise ja võrdse

kohtlemise edendamisega. Selline tegevus võib hõlmata positiivsete meetmete ja võrdsuslõime

rakendamise soodustamist, selleks koolituste, nõustamise, toe pakkumist, osalemist avalikes

aruteludes, suhtlust sidusrühmadega, samuti heade tavade leviku toetamist. Nende tegevuste

elluviimisel peab võrdõigusasutustel olema võimalik võtta arvesse võrdse kohtlemise

direktiivides käsitletud tunnuste (nt sugu ja rahvus või usulised veendumused) kombineeritud

koosmõjul tekkinud intersektsionaalsest diskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi

ebasoodsaid olukordi. Intersektsionaalsele diskrimineerimisele tuleb tähelepanu pöörata ka

diskrimineerimise kohta andmete kogumisel ning ohvrite abistamisel49. Tegevuste elluviimisel

tuleb kasutada iga sihtrühma jaoks sobivaimaid teavitusvahendeid ja -viise. Erilist tähelepanu

tuleb pöörata rühmadele, kellel on raskusi info kättesaamisega nt tulenevalt nende ebakindlast

majanduslikust seisundist, vanusest, puudest, kirjaoskusest, kodakondsusest, elanikustaatusest

või veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumisest.

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 9) on volinikul juba pädevus võtta kasutusele

meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Seda pädevust

toetavad näiteks ka ülesanded teha valitsusele ja valitsusasutustele, samuti KOVi üksustele ning

nende asutustele ettepanekuid õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta (VõrdKS § 16 p 5)

ning nõustada ja teavitada valitsust ja valitsusasutusi ning KOVi üksuste asutusi (kellel kõigil

on nt SoVS § 9 kohaselt ulatuslikud soolise võrdsuse edendamise kohustused, samuti nii SoVSi

kui ka VõrdKSi alusel edendamiskohustused tööandjana) VõrdKSi ja SoVSi rakendamist

käsitlevates küsimustes (VõrdKS § 16 p 6). Lisaks loetletakse voliniku ja kantselei

põhimääruses (§ 10) tegevused, mida volinik edendamispädevuse rakendamiseks teha saab.

Direktiividest tulenevalt täiendatakse VõrdKSi regulatsiooni selliselt, et edendamisega seotud

pädevusele lisanduks ennetamise pädevus (eelnõu § 1 p 19), lisaks täiendatakse voliniku

ülesandeid, millega ta aitab kaasa diskrimineerimise ennetamisele ning võrdse kohtlemise ja

soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (nt eelnõu § 1 p-d 9, 12 (edendamiskohustuse rikkumise

48 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 23, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 22. 49 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 16, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 15.

kohta arvamuse andmise lisamine), 14, 15, 16 (uuringute pädevus), 17, 18, 20 (ettepanekute ja

soovituste arvestamise tagasiside andmise kohustus, tegevuse ülevaade, andmete kogumine)).

Täiendatakse ka põhimääruse § 10. Intersektsionaalse diskrimineerimise arvestamise

võimaldamiseks voliniku töös lisatakse VõrdKSi termin põimdiskrimineerimine (eelnõu § 1 p

1) ning nähakse ette (eelnõu § 1 p 19) voliniku kohustus võtta ennetamis- ja

edendamisülesannete täitmisel arvesse ka põimdiskrimineerimisest tulenevaid spetsiifilisi

ebasoodsaid olukordi. Põhimäärust täiendatakse §-ga 13, nähes selle lõikes 3 ette voliniku

kohustuse arvestada teavitusviise ja -vahendeid valides sihtrühma eripärasid.

Direktiivide artikkel 6 näeb ette, et võrdõigusasutustel peab olema pädevus pakkuda abi

inimestele, kes arvavad, et neid on diskrimineeritud, sh võtta vastu diskrimineerimiskaebusi.

Direktiiv kasutab ohvri mõistet ning defineerib seda kui iga isikut (seejuures olenemata nt tema

sotsiaalmajanduslikust seisundist, poliitilistest vaadetest, vanusest, tervisest, kodakondsusest,

elanikustaatusest, keelest, nahavärvist, kirjaoskuse tasemest, soost, sooidentiteedist, soolisest

eneseväljendusest või sootunnustest50), kes leiab, et teda on diskrimineeritud võrdse kohtlemise

direktiivide tähenduses. Tagamaks, et kõik ohvrid saavad esitada kaebuse, peaks olema

võimalik esitada kaebusi mitmel viisil ning kaebuse esitaja valitud keeles, mis on liikmes riigis

üldkasutatav51. Lähtudes eeldusest, et abi vajavad ka isikud, kelle diskrimineerimine ei ole

tuvastatud, näeb artikkel 6 detailselt ette, millist infot peab võrdõigusasutus võimalikule ohvrile

tema pöördumise korral kõigepealt andma. See hõlmab teavet õigusraamistikust ning

nõustamist vastavalt ohvri konkreetsele olukorrale, teavet võrdõigusasutuse pakutavatest

teenustest, seonduvat menetlusinfot, teavet õiguskaitsevahendite, konfidentsiaalsusreeglite52 ja

isikuandmete kaitse, samuti psühholoogilise või muu asjakohase toe saamise võimaluste kohta.

Kaebuse esitajaid tuleb teavitada ka sellest, kas kaebust hakatakse põhjalikumalt menetlema

(või piirdutakse esialgse teabe andmisega). Liikmesriigid vastutavad selle eest, et oleks

kindlaks määratud võrdõigusasutuse kaebuse esitajate teavitamise kord, nt menetluse ajakava

või menetluslikud tagatised korduvate või kuritahtlike kaebuste vastu53.

Kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 3) on volinikul pädevus anda arvamusi võimaliku

diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal

omal algatusel. Voliniku arvamust (sh selle eesmärki, arvamuse kujundamiseks vajaliku info

andmise kohustust, tähtaega, adressaate, andmisest keeldumise ja loobumise aluseid ning

konfidentsiaalsuskohustuse piire) reguleeritakse VõrdKS §-des 17–19. Eelnõuga täiendatakse

kehtivat õigust direktiivides eeldatava detailsema regulatsiooniga (eelnõu § 1 p-d 21, 22, 24 ja

25 (arvamuse andmise tähtaeg ja adressaadid), 27–34). Muu hulgas sätestatakse, millist teavet

volinik peab igale tema poole pöördujale andma, täpsustatakse nõu ja arvamuse andmise

tähtaegasid ning täpsustatakse arvamuse andmisest keeldumise või loobumise aluseid.

Artikli 7 kohaselt peavad võrdõigusasutused saama pakkuda diskrimineerimisvaidluse pooltele

võimalust vaidluse alternatiivseks kohtuväliseks lahendamiseks (nt vahendus või lepitus).

Eesmärk on tagada, et vaidluse lahendamiseks oleks ka kohtule alternatiivne kiirem ja

50 Direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 23. 51 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 25, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 24. 52 Konfidentsiaalsusreeglid on eriti olulised, kuna aitavad tegeleda diskrimineerimist teatamata jätmise ühe põhjusega, nimelt

hirmuga survestamise ees. Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 25, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 24. 53 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 24, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 23.

taskukohasem võimalus54. Sellist menetlust võib juhtida kas võrdõigusasutus ise või muu pädev

asutus, kui see on nii riigisiseses õiguses ette nähtud või tavaks. Muu pädeva asutuse läbiviidava

menetluse puhul peab võrdõigusasutusel olema õigus esitada asja kohta tähelepanekuid. Ka

muu pädeva asutuse/üksuse puhul peavad vaidluse lahendamise eest vastutavad isikud olema

sõltumatud ja erapooletud ning omama eksperditeadmisi, samuti peavad need üksused olema

alaliselt tegutsevad55. Vaidluse kohtuvälise lahendamise edukusele võib kaasa aidata, kui seda

tehakse poolte nõusolekul ning kui pooltel on võimalik küsida menetluse mis tahes etapis

sõltumatut nõu või saada abi või olla esindatud kolmanda osapoole, nt sotsiaalpartneri poolt56.

Kui vaidlus jääb kohtuväliselt lahendamata, peab pooltel säilima õigus sama küsimuse

käsitlemisele kohtuasjas. Artikkel 7 kohustab liikmesriike nägema ette ka piisava

aegumistähtaja, mis tagaks vaidluse pooltele juurdepääsu õigusemõistmisele, nt peatades

kohtusse pöördumise aegumistähtaja seniks, kuni pooled osalevad alternatiivses vaidluse

lahendamise menetluses. Samuti peaksid liikmesriigid määrama kindlaks vaidluse lahendamise

alternatiivse menetlemise korra57.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole volinikul pädevust, mida võiks lugeda (kohtule) alternatiivseks

vaidluste lahendamiseks. Töövaidlustes pakub alternatiivset võimalust küll Tööinspektsiooni

juures asuv töövaidluskomisjon (töövaidluse lahendamise seadus § 4), kuid tema pädevus – nii

tema põhifunktsioon töövaidluste kohtuvälise lahendajana kui ka pädevus lepitusmenetluse

läbiviijana TvLS 3. peatüki 3. jaos ettenähtud korras – on piiratud tööeluga ning selliste

töövaidlustega, mida saaks lahendada tsiviilasja raames (st välja jäävad ka ametniku ja tema

tööandja vahel tekkinud vaidlused). Laiem lepitusmenetluse läbiviimise pädevus

diskrimineerimisasjades on VõrdKS § 23 ja õiguskantsleri seaduse § 19 lõike 2 kohaselt

õiguskantsleril. ÕKS § 19 lõige 2 näeb ette, et igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole

lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda

diskrimineerinud soo, rassi, rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, keele, päritolu,

usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse

seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu seaduses nimetatud

diskrimineerimistunnuse tõttu. Kuid ka see lepitusmenetluse pädevus on piiratud. Nii ei saaks

ametnik ja tema tööandja kasutada ka õiguskantsleri pakutavat lepitusmenetlust. Samuti ei vii

õiguskantsler läbi lepitusmenetlusi, mille esemeks on näiteks vaidlus võimaliku soo, rassi või

rahvuse alusel (tunnused, mille puhul nii ELi kui ka Eesti õiguses on SoVSi ja VõrdKSi alusel

diskrimineerimiskaitse ka tööelust väljapoole jäävates küsimustes) diskrimineerimise üle riigi-

või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt teenuse pakkumisel, üheks osapooleks oleks

riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ või avalik-õiguslik juriidiline isik.

Sellest tulenevalt on direktiivikohaste võimaluste loomiseks eelnõus (eelnõu § 1 p 13) ette

nähtud, et kui diskrimineerimisvaidluse osapooled seda ühiselt soovivad, võivad nad vaidluse

lahendamiseks pöörduda voliniku poole temalt (õiguslikult) siduva arvamuse saamiseks.

Siduva arvamuse andmisele kohaldatakse üldiselt voliniku tavapärase arvamuse andmise

regulatsiooni, v.a mõned avalduse esitamist, konfidentsiaalsusreegleid ja muid nüansse

puudutavad erisätted (eelnõu § 1 p 35). Uue kohtuvälise diskrimineerimisvaidluste lahendamise

võimaluse loomisega seoses muudetakse ka VõrdKS §-e 23 (vaidlusi lahendavate

institutsioonide viited) ja 25 (nõude aegumise tähtaja kulgemine peatumine õiguskantsleri

54 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 55 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 56 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25. 57 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 26, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 25.

läbiviidava lepitusmenetluse ja voliniku läbiviidava siduva arvamuse andmise menetluse

ajaks). Samasugused muudatused tehakse SoVS §-des 12 ja 14. Lisaks antakse volinikule

direktiividest tulenevalt pädevus esitada tähelepanekuid õiguskantsleri ja töövaidluskomisjoni

läbiviidavas diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetluses (eelnõu § 1 p 13).

Artikkel 8 kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutused võivad viia läbi uurimisi (nii

kaebuse alusel kui omal algatusel58) tegemaks kindlaks, kas võrdse kohtlemise põhimõtet on

rikutud. Seda on vaja seetõttu, et sageli ei ole diskrimineerimise asetleidmise

kindlakstegemiseks vajalikud tõendid võimaliku diskrimineerimise ohvri käes59. Uurimise

läbiviimiseks peab olema kehtestatud raamistik, mis võimaldab võrdõigusasutusel teavet

koguda, diskrimineerimise tuvastamiseks vajalikule teabele ja dokumentidele juurde pääseda,

samuti mehhanismid asjakohaste avaliku sektori asutustega (nt Tööinspektsioon, hariduse

valdkonna järelevalve organ, sotsiaalpartnerid60) koostöö tegemiseks. Kooskõlas riigisisese

õiguse või tavaga võib uurimise läbiviimiseks vajalik pädevus riigis olla ka mõnel teisel

asutusel, kes protsesside dubleerimise vältimiseks esitab uurimise lõppedes teabe tulemuste

kohta vastava taotluse alusel võrdõigusasutusele. Riigisiseses õiguses võib ette näha, et artiklite

8 ja 9 kohaseid uurimisi ei algatata ega viida läbi ajal, mil samas asjas on pooleli kohtumenetlus.

Ka kehtivas õiguses (VõrdKS § 17 lg 4) on volinikul arvamuse andmiseks õigus saada teavet

kõikidelt isikutelt, kellel võib olla diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku

informatsiooni. Direktiividest tulenevalt seda õigust tugevdatakse (eelnõu § 1 p 25), nähes ette,

et lisaks kirjalike seletuste, dokumentide ja nende koopiate nõudmisele võib volinik teha

asjaolude väljaselgitamiseks ka kohapealseid vaatlusi, kuulata ära asja kohta teavet omavad

isikud, esitada riiklikes andmekogudes järelepärimisi ning teha teabe saamiseks koostöös

järelevalve- ja muude asutustega.

Artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutustel oleks pädevus esitada ja

dokumenteerida oma juhtumi kohta antud hinnang, sealhulgas väljaselgitatud faktid ja

põhjendatud järeldus diskrimineerimise asetleidmise kohta. Liikmesriikide otsustada jääb, kas

võrdõigusasutuse töö tulem – hinnang – on mittesiduv arvamus või siduv otsus. Asjakohastel

juhtudel peaks arvamus või otsus sisaldama konkreetseid meetmeid tuvastatud võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumise heastamiseks ja edasiste juhtumite ärahoidmiseks.

Liikmesriigid peavad kehtestama ka mehhanismid selleks, et siduvaid otsuseid täidetaks ning

ka mittesiduvatel arvamustel oleksid järelmid (nt kohustus anda tagasisidet). Eelkõige

teadlikkuse parandamiseks nii oma tööst kui ka diskrimineerimise keeldu käsitlevast õigusest61

pannakse võrdõigusasutustele kohustus avaldada vähemalt kokkuvõte oma olulisematest

arvamustest või otsustest.

Volinikul on juba kehtiva õiguse kohaselt (VõrdKS § 16 p 3) õigus anda (õiguslikult

mittesiduvaid) eksperdiarvamusi diskrimineerimise asetleidmise kohta. Direktiividest

tulenevate detailsemate nõuete ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse täpsustatakse eelnõuga, et

arvamus peab põhinema (uurimise käigus) väljaselgitatud asjaoludel ning olema põhjendatud

(eelnõu § 1 p 22), ning nähakse ette asjakohastel juhtudel arvamusega koos ettepanekute

esitamine rikkumise heastamiseks ja rikkumise kordumise või edasiste rikkumiste

58 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 27, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 26. 59 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 28, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 27. 60 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 28, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 27. 61 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 30, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 29.

ennetamiseks (eelnõu § 1 p 26). Volinikule pannakse ka kohustus, et tema iga-aastases

tegevusaruandes sisalduv tegevuste ülevaade peab sisaldama ka aasta jooksul antud olulisemate

arvamuste kokkuvõtteid (eelnõu § 1 p 20). VõrdKS § 19 muudatused (eelnõu § 1 p 34) näeb

ette, et oma arvamuse sisu kohta võib volinik avalikkusele infot anda, kuid kui tal ei ole just

arvamuse taotleja kirjalikku nõusolekut, peab ta seda tegema viisil, ms ei võimalda taotleja

isikut tuvastada.

Artikliga 10 sätestatakse võrdõigusasutuste roll (kohtute või samaväärsete organite62)

kohtumenetluses. Liikmesriikidele pannakse kohustus tagada, et võrdõigusasutustel oleks õigus

osaleda tsiviil- ja haldusasjades kohtumenetlustes, mis on seotud võrdse kohtlemise

direktiivides sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega. Seejuures võib lähtuda

riigisisestest õigusnormidest ja tavast, sh ohvri nõusolekut nõudvatest normidest. Samas ei või

riigisisest õigust ja tava hagide vastuvõetavuse kohta ja eelkõige õigustatud huvi tingimusi

kohaldada viisil, mis võib kahjustada võrdõigusasutuste tegutsemisõiguse tulemuslikkust63.

Kohtumenetluses osalemise õigus peab hõlmama kindlasti õigust esitada kohtule märkusi (nt

oma eksperdiarvamus64), kuid ka ühte või mitut õigust järgnevatest: 1) õigus algatada

kohtumenetlus ühe või mitme ohvri nimel (st tegutseda esindajana65); 2) õigus osaleda

kohtumenetluses ühe või mitme ohvri toetuseks (st osaleda ohvri algatatud menetluses nõude

toetamiseks66) või 3) õigus algatada (olukorras, kus konkreetne tuvastatud ohver puudub67)

avalike huvide kaitseks kohtumenetlus enda nimel. Võrdõigusasutuse õigus tegutseda

kohtumenetluses ohvri nimel või toetuseks võimaldab ohvritele juurdepääsu õigusemõistmisele

ka olukordades, kus menetluslikud või rahalised takistused või negatiivsete tagajärgede (nn

ohvristamise) hirm neid heidutab68. Enda nimel avalike huvide kaitsmiseks kohtusse

pöördumise õigus on võrdõigusasutustele vajalik, kui konkreetne ohver puudub69, kuid

tegutsemine on oluline nt juhtumite arvukuse või tõsiduse tõttu või õigusliku selguse loomiseks

– need juhtumid võivad viidata struktuursele või süstemaatilisele diskrimineerimisele70. Kui

võrdõigusasutusel on õigus võtta vastu siduvaid otsuseid, peab tema kohtumenetluses osalemise

õigus hõlmama ka õigust osaleda nende otsuste täitmise või kohtuliku läbivaatamise

menetluses. Võrdõigusasutustel peaks olema võimalik valida juhtumid, millega nad otsustavad

kohtu poole pöörduda, et aidata kaasa võrdset kohtlemist käsitlevate õigusaktide

nõuetekohasele tõlgendamisele ja kohaldamisele71. Tähele tuleb panna, et võrdõigusasutuste

õigus osaleda kohtumenetluses ei muuda võrdse kohtlemise direktiivides ohvritele ning ohvrite

õigusi kaitsvatele ühingutele, organisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele ettenähtud

õigusi, sh kohtu- või haldusmenetluses osalemisel72.

Kehtivas õiguses ei ole volinikul VõrdKSi kohaselt otsest pädevust esitada

diskrimineerimisasjades kohtule oma tähelepanekuid või arvamusi ega ka pädevust, mis

võimaldaks tal aktiivselt kohtu- või haldusmenetluses ohvri nimel või toetuseks tegutseda.

62 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 63 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 64 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 32, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 31. 65 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 66 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 67 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 34. 68 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 34, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 33. 69 Liikmesriigid võivad siiski kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga ette näha, et selliste diskrimineerimisjuhtumite korral

peab kostjaks olema tuvastatav isik või üksus. Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt

34. 70 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 35, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 34. 71 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 31, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 30. 72 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 37, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 36.

Eelnõuga antakse (eelnõu § 1 p 11) volinikule uus pädevus osaleda põhjendatud juhtudel

kaebuse esitaja nõusolekul VõrdKSid või SoVSis sätestatud keelu või kohustuse rikkumise

küsimuses toimuvas haldus- või kohtumenetluses. Volinikule ei anta menetlusseaduste mõttes

uut menetlusosalise rolli – eelnõukohases seaduses selgitatakse õigusselguse tagamiseks,

milliseid rolle täites volinik menetlustes osaleda saab. Samuti nähakse ette, et volinik võib

diskrimineerimisvaidlust käsitlevas kohtu- ja töövaidluskomisjoni menetluses anda eksperdina

arvamuse või selgituse.

Artikkel 11 kohustab liikmesriike tagama artiklites 6-10 käsitletud menetluste puhul neis

osalevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kaitseõiguse. Nähakse ka ette, et võrdõigusasutuste

siduvad otsused peavad olema kohtulikult läbivaadatavad. Võrdõigusasutuste pädevuse

määramisel tuleb isikute õiguste kaitseks kehtestada menetluslikud tagatised, sh õigus

konfidentsiaalsusele (nt ka tunnistajatele ja rikkumisest teatajatele diskrimineerimisjuhtumitest

teatamise julgustamiseks), õigus õiglasele kohtumenetlusele, õigus kaitsele ja õigus siduvate

otsuste kohtulikule läbivaatamisele, seda ka juhul, kui võrdõigusasutus osaleb kohtumenetluses

kas poolena või poole nimel73.

Kehtivas õiguses ei ole volinikul pädevust anda siduvaid otsuseid. Eelnõuga luuakse

alternatiivse vaidluste lahendamise võimalusena volinikult siduva arvamuse küsimine (eelnõu

§ 1 p-d 13 ja 35), kuid tegemist ei ole endiselt siduva otsusega direktiivide artikkel 9 lg 1

tähenduses. Kuna vaidluste lahendamise alternatiivsete võimaluste mõte ongi lahendada

vaidlused kohtuväliselt ning voliniku siduva arvamuse täitmise eelduseks jääb endiselt poolte

heas usus tegutsemine, ei nähta eelnõuga ette võimalust voliniku siduvat arvamust kohtus

vaidlustada. Eelnõuga tugevdatakse voliniku menetluse konfidentsiaalsuse regulatsiooni

(eelnõu § 1 p-d 24 ja 34), eraldi konfidentsiaalsusnõue kehtestatakse siduva arvamuse andmisel

(eelnõu § 1 p 35 – pooltele tagatakse täielik konfidentsiaalsus, millest erandi tegemist võivad

nad küll ise kirjaliku nõusolekuga lubada) ning nõustamisel (eelnõu § 1 p 21 – nii nõustamiseks

pöördunud isikule kui isikule, kelle avaldus lahendatakse nõustamise teel, tagatakse

konfidentsiaalsus, volinik ei või avalikustada ka isikut, kelle tegevuse või tegevusetusega

seoses nõu küsiti). Kohtu- ja haldusmenetlustes, milles volinik võib tulevikus osaleda, on

menetluslikud tagatised esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus, halduskohtumenetluse

seadustikus ja haldusmenetluse seaduses.

Artikli 12 kohaselt peab liikmesriik kõigile tagama võrdsel alusel juurdepääsu

võrdõigusasutuste teenustele ja väljaannetele, ning selle, et võrdõigusasutused osutavad

kaebuse esitajatele tasuta teenuseid kogu riigi territooriumil, sealhulgas maapiirkondades ja

äärealadel. Võrdõigusasutusi omakorda kohustatakse tagama, et kaebuste esitamisel ei oleks

takistusi ning et nad oleks näiteks võimelised kaebusi vastu võtma suuliselt, kirjalikult ja veebis.

Juurdepääsu toetamise põhimeetmena peavad liikmesriigid tagama ka, et inimesed (sh eriti

ebasoodsas olukorras olevad rühmad ning need, kellele on teabele juurdepääsu takistuseks

ebakindel majanduslik seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või

veebipõhistele vahenditele juurdepääsu puudumine) teaksid oma õigusi, samuti oleksid

teadlikud võrdõigusasutustest ja nende pakutavatest teenustest74. Võrdõigusasutuste teenuste

piirkondlikku kättesaadavust saab parandada nt kohalike, sh mobiilsete büroode loomise,

73 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 36, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 35. 74 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 38, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 37.

kommunikatsioonivahendite kasutamise, kohalike kampaaniate korraldamise, kohalike

delegaatide, kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö või lepinguliste

teenusepakkujate kaudu75.

Kehtivas õiguses ei ole voliniku teenuste ja väljaannete kohta kehtestatud nende kõigile

kättesaadavuse tagamise nõuet. Eelnõuga nähakse ette (§ 1 p 20), et volinik tagab kõigile

isikutele tema teenuste ja informatsiooni tasuta ja võrdse kättesaadavuse. Eelnõukohase

seadusega sätestatakse (§ 1 p 21) ka isikute õigus pöörduda voliniku poole nii kirjalikult paberil

ja elektrooniliselt kui ka suuliselt. Suulise pöördumise õigust piiratakse põhjendatuse nõudega

vaid arvamuse saamiseks avalduse esitamisel, kuna seal on eriti oluline faktitäpsus ja tõendid.

Põhimääruse muudatustega (kavandikohase põhimääruse § 13) täpsustatakse, et teenuste ja

informatsiooni kättesaadavuse tagamisel arvestab volinik regionaalseid, keelelisi ja muid

eripärasid ning erivajadusi. Samuti nähakse ette, et tema pädevusse jäävate ülesannete täitmisel

teavitusviise ja -vahendeid valides võtab volinik arvesse sihtrühma eripärasid, pöörates eri

tähelepanu rühmadele, kelle juurdepääsu teabele võib takistada nende ebakindel majanduslik

seisund, vanus, puue, kirjaoskuse tase, kodakondsus, elanikustaatus või veebipõhistele

vahenditele juurdepääsu puudumine. Seda nõuet peab volinik arvestama muu hulgas siis, kui ta

koostab ja annab välja oma tegevust ja võrdse kohtlemise põhimõtet tutvustavaid materjale

(kehtiva põhimääruse § 10 lg 1 p 1) või teavitab SoVSi ja VõrdKSi alusel õigustatud isikuid

seadusega sätestatud õigustest ja kohustustest (kavandikohase põhimääruse § 10 lg 1 p 7).

Artikkel 13 sätestab nõuded ligipääsetavuseks ja mõistlike abinõude pakkumiseks puuetega

inimestele. Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama ligipääsetavuse ja nägema ette

mõistlikud abinõud, et kindlustada puuetega inimestele võrdne juurdepääs võrdõigusasutuste

kõikidele teenustele ja tegevustele, mille hulka kuuluvad ohvrite abistamine, kaebuste

käsitlemine, alternatiivne vaidluste lahendamine, teave ja väljaanded, samuti ennetus-,

edendamis- ja teadlikkuse suurendamise meetmed. Ligipääsetavuse tagamisel tuleb lähtuda

eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/88276 sätestatud nõuetest,

konkreetsel juhul vajalikud mõistlikud abinõud (muudatused või kohandused) tuleb tagada

kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga77.

Kehtivas õiguses puuduvad voliniku teenustele ligipääsetavuse nõuded. Direktiividest

tulenevate nõuete rakendamiseks nähakse eelnõuga ette (eelnõu § 1 p 20), et volinik tagab tema

pädevusse antud ülesannete täitmisel puudega inimestele võrdsed võimalused tema teenustele,

tegevustele ja informatsioonile ligipääsuks. Põhimääruse kavandatavate muudatuste kohaselt

(uus § 13 lg 2) rakendab volinik puudega inimestele tema teenustele, tegevustele ja

informatsioonile ligipääsuks võrdsete võimaluste loomiseks nii üldisi ligipääsetavuse

edendamise meetmeid kui ka asjakohaseid ühekordseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid.

Näiteks kui voliniku kantseleis ei tööta viipekeelt oskavat inimest, peab ta vastava vajaduse

tekkides viipekeele tõlke teenuse ühekordselt sisse ostma.

Artikkel 14 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et võrdõigusasutustel on asjakohased

mehhanismid, et teha oma pädevuse piires koostööd sama liikmesriigi teiste

võrdõigusasutustega ning asjaomaste avaliku ja erasektori üksustega, sealhulgas

75 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 39, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 38. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151,

07.06.2019, lk 70–115). Eesti õigusesse üle võetud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega. 77 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 40, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 39.

tööinspektsiooni (aga ka nt andme- ja õiguskaitseasutuste, hariduse valdkonna

järelevalveasutuste, inimõiguste eest vastutavate ametite, statistikaameti, liidu vahendeid

haldavate asutuste, tarbijakaitseasutuste, romade riiklike kontaktpunktide ning riiklike

sõltumatute mehhanismidega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni edendamiseks,

kaitsmiseks ja seireks78), sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega riiklikul,

piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti muudes liikmesriikides ning Euroopa Liidu (sh nt

võrdõigusasutuste võrgustik79 Equinet) ja rahvusvahelisel tasandil. Koostöö aitab suurendada

võrdõigusasutuste töö ulatust ja mõju ning toetab vastastikust õppimist, sidusust ja

järjepidevust80.

Kehtiva õiguse (VõrdKS § 16 p 8) kohaselt juba on volinikul pädevus teha soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel teiste isikute ja asutustega koostööd.

Eelnõuga laiendatakse seda koostööpädevust kõigile voliniku ülesannetele (eelnõu § 1 p 18).

Seda pädevust täpsustatakse põhimääruses, mille (kehtiva) § 10 lõike 1 punkti 3 kohaselt teeb

volinik edendamisel koostööd teiste riikide analoogiliste institutsioonide ja nende ühendustega,

ning mille § 10 lõige 2 näeb ette edendamisel koostöö tegemise ka teiste asutuste ja isikutega,

sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja õiguskantsleriga.

Põhimääruse muudatustega laiendatakse koostööpädevust vastavalt eelnõukohasele seadusele.

Artikkel 15 kohustab liikmesriike kehtestama menetlused tagamaks, et valitsus ja asjakohased

ametiasutused konsulteeriksid võrdõigusasutustega võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate

õiguste ja kohustustega seotud õigusaktide, poliitika, menetluste ja programmide küsimustes.

Liikmesriigid peavad tagama ka, et võrdõigusasutustel oleks õigus anda nendes küsimustes

soovitusi, neid soovitusi avaldada ja taotleda nende kohta edasiste meetmete võtmist. Nende

kohustuste peamine eesmärk on toetada võrdõigusasutuste rolli võrdse kohtlemise ekspertidena

ja võrdsuslõimele kaasaaitajatena, andes neile võimaluse rääkida kaasa ning anda ja avaldada

soovitusi piisavalt aegsasti, et neid saaks arvesse võtta81.

Kehtiva õiguse (VõrdKS § 16 p 5) kohaselt teeb volinik ettepanekuid valitsusele ja

valitsusasutustele, samuti KOVi üksustele ja nende asutustele õigusaktide muutmise ja

täiendamise kohta. Samuti on tal pädevus nõustada ja teavitada valitsust ja valitsusasutusi ning

KOVi üksuste asutusi VõrdKSi ja SoVSi rakendamist käsitlevates küsimustes (VõrdKS § 16 p

6). Direktiividega kooskõla tagamiseks täiendatakse VõrdKSi (eelnõu § 1 p 14), tuues eraldi

välja, et ettepanekute tegemise õigus hõlmab ka õigusaktide eelnõusid. Ning kuigi VõrdKSis

on juba üldpädevus VõrdKSi ja SoVSi rakendamise küsimustes riiki ja KOVe nõustada ja

teavitada, lisatakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 15) ka eraldi pädevus anda valitsusele ja

valitsusasutustele soovitusi just strateegilise arengudokumendi ja selle elluviimise VõrdKSile

ja SoVSile vastavuse tagamiseks. Nendest ülesannetest tuleneva tegevuse tõhustamiseks

nähakse eelnõuga (eelnõu § 1 p 20) ette ka, et ettepanekute ja soovituste adressaadid on

kohustatud voliniku nõudmisel teavitama teda nendega arvestamisest ning tegema selle teabe

ka avalikult kättesaadavaks (nt vähemalt dokumendiregistri kaudu). Eelnõude kohta

ettepanekute tegemise pädevusega seoses on kavas muuta Vabariigi Valitsuse reglementi, nähes

seal ette, et eelnõu või muu küsimuse, mis puudutab SoVSis või VõrdKSis sätestatud õigusi

78 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 79 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 80 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 41, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 40. 81 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 42, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 41.

või kohustusi või mõjutab nende täitmist, ettevalmistamisel konsulteeritakse soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga.

Artiklis 16 sätestatakse nõuded andmete kogumiseks ja võrdsusandmetele juurdepääsuks.

Võrdsusandmed on väga olulised, et suurendada teadlikkust, suurendada inimeste

teematundlikkust, teha kindlaks diskrimineerimise ulatus, kajastada aja jooksul täheldatud

suundumusi, tõendada diskrimineerimise asetleidmist, hinnata võrdsusvaldkonna õigusaktide

rakendamist, näidata vajadust võtta positiivseid meetmeid, anda panus tõenduspõhisesse

poliitikakujundamisse82. Artikli kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutused

koguvad oma tegevuse kohta andmeid, et koostada artiklis 17 osutatud aruanded. Andmed

peavad olema kogutud võrdse kohtlemise direktiivides reguleeritud tunnuste ja valdkondade

kaupa ning kooskõlas võrdõigusasutuste direktiivi artiklis 18 viidatud näitajatega. Kogutud

isikuandmed tuleb muuta anonüümseks või kui see ei ole võimalik, siis pseudonüümida.

Liikmesriigid peavad tagama ka, et võrdõigusasutustel oleks võimalik teha diskrimineerimist

käsitlevaid sõltumatuid uuringuid ning et võrdõigusasutustel oleks kooskõlas riigisisese

õigusega juurdepääs võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate õiguste ja kohustustega seotud

statistikale, kui võrdõigusasutused peavad sellist statistikat vajalikuks, et anda üldine hinnang

diskrimineerimise olukorrale liikmesriigis, ja koostada artiklis 17 ettenähtud vähemalt iga nelja

aasta tagant avaldatavaid aruandeid võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra ning

võimalike struktuursete probleemide kohta riigis. Liikmesriigid peavad lubama

võrdõigusasutustel anda avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele üksustele, sealhulgas

ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, äriühingutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele,

soovitusi selle kohta, milliseid andmeid tuleb võrdse kohtlemise direktiividest tulenevate

õiguste ja kohustuste kohta koguda. Liikmesriigid võivad lubada võrdõigusasutustel täita

võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumisel ka koordineerivat rolli (nt korraldada kõiki

asjakohaseid osalisi hõlmavaid ümarlauaarutelusid83).

Kehtiva õiguse kohaselt juba on volinikul mitmete andmete kogumise õigus selleks, et tal oleks

võimalik jälgida SoVSi ja VõrdKSi rakendamist. Voliniku põhimääruse § 7 kohaselt volinik:

1) kogub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, haridus- ja teadusasutustelt, koolituse

korraldamisega tegelevatelt institutsioonidelt ning tööandjatelt teavet SoVSis sätestatud (§-d 9–

11) ning tööandjatelt, haridus- ja teadusasutustelt, koolitust korraldavatelt asutustelt, isikutelt

ja ministeeriumidelt teavet VõrdKSis sätestatud (§-d 12–14) edendamiskohustuste täitmise

kohta ning analüüsib seda; 2) kogub ja analüüsib andmeid võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumise ja nende lahendamise juhtumite kohta; 3) kogub tööandjatelt teavet võrdse

kohtlemise seaduse § 11 (abinõude rakendamine puuetega inimeste suhtes) rakendamise kohta

ning analüüsib seda, 4) kogub muud õigusalast ja sotsiaalset teavet, mis on seotud võrdse

kohtlemise põhimõtte ellurakendamisega. Eelnõuga tuuakse mitmed andmetega seotud

ülesanded direktiivide nõuete põhjal selgesõnaliselt ka seadusesse, sh pädevus anda soovitusi

SoVSis ja VõrdKSis sätestatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise kohta

statistikakogumiseks ja teha võrdse kohtlemise põhimõtte ja selle rikkumisega seotud

sõltumatuid uuringuid (eelnõu § 1 p 16). Aruannete koostamise kohustuse täitmiseks antakse

volinikule pädevus koguda eri tunnuste ja eluvaldkondade kaupa ning Euroopa Komisjoni

(tulevase) rakendusaktiga kehtestatud näitajaid arvestades statistikat oma tegevuse kohta,

samuti saada teistelt andmevaldajatelt statistikat VõrdKS ja SoVS sätestatud õiguste kasutamise

82 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 43, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 42. 83 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 43, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 42.

ja kohustuste täitmise kohta ning soo tunnuse või VõrdKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste

põhiselt ühiskonnaelu valdkonda või ühiskondlikku nähtust iseloomustavaid koondandmeid ja

statistikat, Kohustatud isikutelt võib voliniku küsida ülevaateid SoVSi ja VõrdKSi kohustuste

täitmise kohta (eelnõu § 1 p 20).

Artikkel 17 keskendub võrdõigusasutuste aruandlus- ja strateegilise planeerimise kohustustele.

Selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võrdõigusasutused: 1) võtavad vastu prioriteete

ja tulevasi tegevusi sätestava tööprogrammi; 2) koostavad igal aastal ja teevad üldsusele

kättesaadavaks tegevusaruande, mis sisaldab aasta eelarvet ning personali- ja finantsaruannet;

3) avaldavad vähemalt iga nelja aasta tagant soovitusi sisaldava aruande või aruanded võrdse

kohtlemise ja diskrimineerimise olukorra ning võimalike struktuursete probleemide kohta oma

riigis. Tööprogramm aitab tagada aja jooksul eri töösuundade sidusust ja tegeleda pikaajalise

tegevuskava raames nende pädevuses olevate süsteemsete diskrimineerimisprobleemidega84.

Kehtivas õiguses on volinikul põhimääruse kohaselt (§ 12) kohustus avaldada hiljemalt

järgmise aasta 31. maiks oma veebilehel ülevaade enda ja kantselei eelmise aasta tegevusest (lg

1) ning oma ülesannete täitmise käigus saadud teabel põhinevaid aruandeid soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta (lg 2). Praktikas on

volinik käinud oma aastaaruannet reeglina tutvustamas ka Riigikogu põhiseaduskomisjonis.

Eelnõuga nähakse direktiivides ettenähtud aruannete koostamise ja avaldamise kohustus ette

seaduses (eelnõu § 1 p 17 – olukorra ülevaate aruanne, p 20 – tegevusaruanne). Aastaaruandega

seoses lisatakse seadusesse direktiividest tulenevad detailsemad nõuded selle sisu kohta ning

kord aastas põhiseaduskomisjonile ülevaate andmise kohustus volinikule seadusega pandud

ülesannete täitmisest. Põhiseaduskomisjonile regulaarselt ülevaate andmine voliniku tegevusest

tagab liikmete teadlikkuse voliniku institutsioonist ja tegevusest ning toetab seeläbi ka eelnõuga

voliniku sõltumatuse tugevdamiseks voliniku nimetamise protsessis ja tema eelarvelise

sõltumatuse paremaks õiguslikuks reguleerimiseks tehtavaid muudatusi (eelnõu § 1 punktid 4,

5 ja 8). Lisaks nähakse eelnõus (eelnõu § 1 p 20) direktiividest tulenevalt volinikule ette

kohustus oma ülesannete täitmise planeerimiseks ja elluviimiseks võtta vastu ja avaldada oma

veebilehel igal aastal uuendatav nelja-aastane tööprogramm ja tegevuskava. Põhimääruses

antakse tegevusaruande, tööprogrammi ja tegevuskava veebilehel avaldamise tähtajad

(kavandikohase põhimääruse § 12 ja § 111).

Artikkel 18 sätestab võrdõigusasutuste direktiivide seire ja aruandluse reeglid. Selle kohaselt

kehtestab Euroopa Komisjon hiljemalt 19. juuniks 2026 oma rakendusaktiga võrdõigusasutuste

toimimise ühiste näitajate loetelu. Näitajad käsitlevad võrdõigusasutuste personali ning tehnilisi

ja rahalisi vahendeid, sõltumatut toimimist, ligipääsetavust ja tulemuslikkust, samuti nende

volituste, õiguste või struktuuri muudatusi. Nendega tagatakse riikide tasandil kogutavate

andmete võrreldavus, objektiivsus ja usaldusväärsus, kuid neid ei tohi kasutada (liikmesriikide)

järjestamiseks ega üksikutele liikmesriikidele konkreetsete soovituste andmiseks. Näitajate

ettevalmistamisel võib komisjon küsida nõu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt, Euroopa

Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudilt ja liidu tasandi võrdõigusasutuste võrgustikelt.

Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega. Hiljemalt 19.

juuniks 2031 ning seejärel iga viie aasta tagant peavad liikmesriigid esitama komisjonile

asjakohase teabe direktiivide kohaldamise kohta. Teave peab sisaldama vähemalt andmeid

84 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 44, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 43.

võrdõigusasutuste toimimise kohta ning selles peab arvesse võtma võrdõigusasutuste poolt

artikli 17 kohaselt koostatud aruandeid. Võttes arvesse liikmesriikide saadetud teavet ning

täiendavaid andmeid, mille Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituut on kogunud riikide ja liidu tasandil eelkõige võrdõigusasutustelt,

riiklike võrdõigusasutuste liidu tasandi võrgustikelt, nagu Equinet, kodanikuühiskonna

organisatsioonidelt või muudelt sidusrühmadelt, koostab Euroopa Komisjon aruande

direktiivide kohaldamise ja praktilise mõju kohta. Aruandes käsitletakse võrdõigusasutuste

sõltumatut toimimist ja tulemuslikkust liikmesriikides, tuginedes rakendusaktiga kehtestatud

näitajatele.

Eelnõus on riigi tulevast aruandluskohustust ning Euroopa Komisjoni poolt tulevase

rakendusaktiga näitajate kehtestamist arvestatud volinikule antavate andmete kogumise ja

aruannete koostamise kohustuste sätestamisel (vt eespool artiklite 16 ja 17 ja vastavate eelnõu

sätete selgitusi).

Artikkel 20 kohaselt võivad liikmesriigid riigisiseses õiguses kehtestada või säilitada

võrdõigusasutuste direktiivides sätestatud miinimumnõuetest soodsamad sätted.

Võrdõigusasutuste direktiivide rakendamine ei tohi mingitel asjaoludel olla põhjus alandada

diskrimineerimise eest pakutava kaitse taset, mille liikmesriigid on juba taganud võrdse

kohtlemise direktiividega hõlmatud valdkondades.

Eelnõu koostamisel on arvestatud keeluga alandada direktiivi ülevõtmisel riigi õiguses juba

kehtivat diskrimineerimise eest pakutava kaitse taset.

Artikkel 21 kohustab liikmesriike tagama, et võrdõigusasutused võivad koguda ja töödelda

isikuandmeid ainult juhul, kui see on vajalik võrdõigusasutuste direktiividest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Üksikisikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse, tuleks teavitada nende

õigustest andmesubjektina, sealhulgas õiguskaitsevahenditest, mis on neile liikmesriigis

kättesaadavad85. Liikmesriigid peavad tagama ka, et kui võrdõigusasutused töötlevad

isikuandmete kaitse üldmääruse86 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike87, nähakse

ette sobivad ja konkreetsed meetmed, et kaitsta andmesubjekti põhiõigusi ja huve.

Kaitsemeetmete hulka peaksid kuuluma näiteks sise-eeskirjad ja abinõud, et tagada võimalikult

väheste andmete kogumine, sh võimaluse korral isikuandmete anonüümimise kaudu; rakendada

isikuandmete pseudonüümimist ja krüpteerimist; takistada volitamata juurdepääsu

isikuandmetele ja nende edastamist ning tagada, et isikuandmeid ei töödelda kauem, kui on

vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid töödeldakse88.

Artiklis 21 ettenähtud kohustusi on silmas peetud volinikule andmete kogumise alaste

ülesannete andmisel – ette on nähtud vaid statistika ja koondandmete, s.t. isikustamata andmete

kogumine. Isikuandmete kaitsega seoses sätestatakse eelnõus (§ 1 p 20) volinikule selge õigus

talle tema teatud ülesannete (nt nõustamine, arvamuse andmine, kohtu- või töövaidluskomisjoni

85 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 48, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 47. 86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(isikuandmete kaitse üldmäärus). 87 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt on keelatud töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või

etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi

andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise

isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. 88 Direktiivi 2024/1499 põhjenduspunkt 49, direktiivi 2024/1500 põhjenduspunkt 48.

menetluses isiku esindamine) täitmisega seoses kättesaadavaks muutunud isikuandmete,

sealhulgas eriliiki isikuandmete, töötlemiseks. Samuti sätestatakse isikuandmete säilitamise

tähtajad. Vt ka andmekaitsealast mõjuhinnangut seletuskirja punktis 6.8.

Artiklid 22 ja 23 käsitlevad komiteemenetlust ja muudatusi võrdsusdirektiivides, kus seni

võrdõigusasutusi on reguleeritud. Neil sätetel ei ole direktiivide ülevõtmisel sisulist tähtsust.

Artikli 24 kohaselt, mis reguleerib direktiivide ülevõtmist, peavad liikmesriigid jõustama

võrdsusdirektiivide järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. juuniks 2026,

teatama nendest viivitamata komisjonile (sh edastama vastuvõetud põhiliste riigisiseste

õigusnormide teksti) ning lisama nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde

viited võrdõigusasutuste direktiividele.

Eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks on § 7 kohaselt 19. juuni 2026.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohaste muudatuste hinnatav mõju hõlmab järgmisi valdkondi: 1) sotsiaalsed mõjud; 2)

mõju haridusele ja teadusele; 3) majanduslikud mõjud; 4) riigivalitsemine; 5) mõju riigikaitsele

ja välissuhetele; 6) mõju siseturvalisusele; 7) regionaalareng. Mõjude olulisuse tuvastamiseks

hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,

mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, soolisele võrdsusele, võrdsetele võimalustele

ja inimeste õigustele

Eelnõu muudatused tugevdavad Eesti inimeste õigusi ja võrdsusõiguste kaitset, tagades parema

juurdepääsu õiguskaitsele, ennetades diskrimineerimist ning suurendades ühiskonna

teadlikkust SoVSi ja VõrdKSi kohastest õigustest ja kohustustest ning usaldust voliniku

institutsiooni vastu. Mõjutatud sihtrühmaks on eelkõige inimesed, kes võivad kogeda

diskrimineerimist – soo, rahvuse (etniline kuuluvus), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või

veendumuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel või mitme neist kombinatsiooni alusel ehk

põimdiskrimineerimise tõttu. Eri ühiskonnagruppide, sh puudega inimeste jaoks paraneb

voliniku teenuste, tegevuste ja informatsiooni kättesaadavus ja ligipääsetavus.

Diskrimineerimise ohvritel tekib suurem julgus ja avanevad paremad võimalused kohtu kaudu

oma õigusi kaitsta, sest volinik saab neid senisega võrreldes aktiivsemalt aidata. Volinikule

tekkiv pädevus esindada diskrimineerimist kahtlustavat inimest kohtu- või haldusmenetluses

või osaleda menetluses tema toetuseks parandab nende inimeste õiguskaitsevõimalusi. Kui

vaidluse pooled seda ühiselt soovivad, tekib võimalus lahendada diskrimineerimisvaidlusi

kohtuväliselt ka valdkondliku eksperdi kaasabil, kuna volinik saab õiguse anda siduvaid

arvamusi, mis toob kaasa selle, et diskrimineerimisvaidlusi on võimalik lahendada senisest

kiiremini ja lihtsamalt. Konfidentsiaalsuskohustus maandab kaasneva ebasoovitava mõju riski,

et võimalikud rikkujad pole valmis siduva arvamuse saamiseks voliniku poole pöörduma.

Kogu elanikkonna jaoks aitavad voliniku läbipaistvam, erapooletum ja tõhusam töö ning

täpsem statistika kujundada paremini toimiva poliitika, mis edendab soolist võrdsust ja

vähemuste võrdseid võimalusi ning vähendab diskrimineerimise ja selle ohvriks langemise riski

ühiskonnas laiemalt. Regulaarsete aruannete ja läbipaistvuse tõttu paraneb ühiskonna

teadlikkus võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse seisust.

Mõju tööturule

Voliniku nõustamispädevus ja ennetustegevus aitavad suurendada tööandjate teadlikkust

diskrimineerimise keelust ning ebavõrdse kohtlemise ennetamise ja tõkestamise võimalustest.

Suurem teadlikkus soodustab värbamisel ning töösuhetes ja -tingimustes soolist võrdsust ja

võrdsete võimaluste tagamist vähemusrühmade esindajatele. Kui tööandjad rakendavad võrdse

kohtlemise põhimõtteid ja täidavad edendamiskohustust, paraneb töötajate rahulolu ja usaldus

tööandja vastu. See omakorda parandab tööandja mainet ning aitab kaasa tööjõu püsimisele ja

töötajate motiveeritusele. Võrdsusandmete tõhusam kogumine ja soovitused aitavad esile tuua

süsteemseid kitsaskohti (nt puudega inimeste ligipääs tööturule), mis võimaldab tööturu

osalistel neid probleeme sihipäraselt lahendada.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste sotsiaalsetele mõjudele

Muudatuste sotsiaalse mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna need võivad muuta inimeste

käitumist, mille toob kaasa suurem teadlikkus ning tõhusam õiguskaitse ja ennetus.

Muudatustega kohanemise raskusi ei ole ette näha. Mõju avaldumise sagedust võib pidada

pigem keskmiseks, sest kuigi näiteks diskrimineerimisega puutub inimene kokku harva, on

teadlikkuse ja usalduse paranemisel inimeste elule eeldatavalt regulaarne mõju. Sihtrühm on

suur, kuna diskrimineerimiskaitse edendamine avaldab mõju kogu elanikkonnale – see

puudutab nii naisi kui mehi (soo tunnus), lisaks on paljudel inimestel ka mõni neid

vähemusrühmadega siduv tunnus. Ebasoodsa mõju avaldumise riski ei ole ette näha.

Kokkuvõttes võib muudatuste sotsiaalset mõju pidada oluliseks, kuna muudatused tugevdavad

diskrimineerimise ohus olevate inimeste õiguskaitset, parandavad voliniku teenuste

kättesaadavust, suurendavad ühiskonna teadlikkust võrdsusest ning aitavad ennetada

diskrimineerimist nii tööturul kui laiemalt, edendades seeläbi Eestis võrdsemat ja kaasavamat

ühiskonda.

6.2. Mõju haridusele ja teadusele

Eelnõu kohaselt tekibvolinikule selge pädevus nõustada õigustatud ja kohustatud osapooli,

milleks on ka haridus- ja teadusasutused. Võib eeldada, et haridus- ja teadusasutused võtavad

eelnõu muudatuste tulemusena senisest aktiivsema rolli soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel ning diskrimineerimise ennetamisel ning et senisest sagedamini pöördutakse ka

voliniku poole eksperdinõu saamiseks. Paremad teadmised ja oskused nii ebavõrdse kohtlemise

vältimiseks kui ka edendamiskohustuse tõhusamaks täitmiseks aitavad õigusrikkumisi vältida

ja võimalikke rikkumisjuhtumeid paremini lahendada. Volinik saab anda soovitusi nii

konkreetsete juhtumite lahendamiseks kui ka ennetavateks meetmeteks, näiteks

koolikeskkonna kujundamisel või õppekavade koostamisel.

Muudatused puudutavad kõiki Eesti haridus- ja teadusasutusi ning koolituse korraldamisega

tegelevaid asutusi. Seetõttu on sihtrühm suur, kuigi mõju avaldumise sagedus on pigem väike,

sest voliniku eksperdinõu võib vaja minna harva või ebaregulaarselt, näiteks õppekavade

ülevaatamise käigus või kaebuste menetlemisel. Mõju ulatus on keskmine – see võib kaasa tuua

muutusi haridusasutuste juhtide käitumises ja töökorralduses, kuid ei põhjusta eeldatavalt

kohanemisraskusi. Kokkuvõtvalt on mõju haridus- ja teadusasutustele vähene.

6.3. Majanduslikud mõjud

Mõju ettevõtlusele

Voliniku institutsiooni nähtavamaks ja mõjukamaks muutumine ühiskonnas ning selgem

pädevus, sh nõustamispädevuse eraldi määramine seaduses, toetavad ettevõtetes võrdse

kohtlemise ja edendamise kohustuse täitmist ning muudavad ettevõtja enda rolli selles

aktiivsemaks. See suunab ettevõtjaid senisest enam vajaduse korral voliniku eksperdinõu

küsima diskrimineerimise ennetamiseks ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

edendamiseks, mis aitab vältida või vähendada töövaidlusi, kaebusi ja mainekahju. Võrdne

kohtlemine suurendab töötajate rahulolu ja lojaalsust, vähendades tööjõu voolavust ja sellega

seotud kulusid89. Võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse põhimõtete ja

eesmärkide järgimine nii värbamisel kui töötingimuste kujundamisel toetab mitmekesisemate

töökollektiivide teket ning konfliktivabamat toimimist. Mitmekesisemad organisatsioonid, kus

mitmekesisus on ka teadlikult ja oskuslikult juhitud, on majanduslikult edukamad90. Mõju

halduskoormusele on vähene, sest ettevõtjatel kohustatud isikutena võib küll tekkida vajadus

volinikule kohustuste täitmise kohta infot anda (eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 7), samuti tuleb

siduva arvamuse puhul volinikule anda teada ettepanekute järgimise kohta (eelnõukohane

VõrdKS § 191 lg 7), kuid sellised olukorrad saavad olema ettevõtete töös pigem harvad.

Kohustuste täitmisest võib volinik ülevaateid küsida oma kord nelja aasta jooksul koostatava

aruande tarbeks selleks, et anda üldine hinnang võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning

soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamiskohustuse kohta. Üldise hinnangu andmiseks

info kogumise viisi üle otsustab volinik, kuid selle eesmärki ja voliniku ressursse arvestades

võib eeldada, et kogumiseks viiakse läbi küsitlusuuring näiteks tegutsemisvaldkonnal,

ettevõtete suurusel vms kriteeriumil põhineva valimi seas. Seega, igat konkreetset ettevõtet

puudutab selline andmekogumine mitte tihemini kui kord nelja aasta jooksul, kuid suure

tõenäosusega oluliselt harvem kui üldse.

Vähesel määral mõjutab üksikuid ettevõtjaid ka voliniku uurimispädevuse tugevdamine

(eelnõukohane VõrdKS § 17 lg 4). Siinkohal on oluline arvestada, et suur osa uurimist

toetavatest õigustest on volinikul juba kehtiva õiguse järgi, mistõttu neil puudub eelnõust

tulenev mõju. Kehtiv VõrdKS § 17 lõige 4 näeb ette, et arvamuse andmiseks on volinikul õigus

saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude

selgitamiseks vajalikku informatsiooni, ja nõuda kirjalikke seletusi võimaliku

diskrimineerimise asjaolude kohta, samuti dokumentide või nende koopiate esitamist tema

määratud tähtaja jooksul. Teabe saamise õigus hõlmab ka andmeid töötajale arvutatud, makstud

või maksmisele kuuluva tasu, tasustamise tingimuste ning muude hüvede kohta. Lisanduvate

õiguste puhul on mitmeid, mis ei koorma ettevõtjat, vaid teostatakse teiste isikute kaudu.

Sellised on näiteks õigus kuulata ära asja kohta teavet omavaid isikuid ja teha järelepärimisi

riiklikes andmekogudes. Viimati mainitu lisatakse seadusesse just selleks, et volinik saaks

89 Inuwa, M. (2017). Relationship between job equity and performance of employee: A literature review.

International Journal of Business and Management Future, 1(1), 8-15. https://doi.org/10.46281/ijbmf.v1i1.110. 90 Saha, R., Kabir, M. N., Hossain, S. A., & Rabby, S. M. (2024). Impact of diversity and inclusion on firm

performance: Moderating role of institutional ownership. Journal of Risk and Financial Management, 17(8),

344. https://doi.org/10.3390/jrfm17080344.

võimaliku diskrimineerimise asetleidmise üle otsustamiseks vajaliku informatsiooni ettevõtjat

koormamata tema poolt riigile juba antud andmeid andmekogust küsides. Võimaliku negatiivse

mõju väga väheseks hindamisel on lähtutud ka asjaolust, et volinik annab aastas keskmiselt

vähem kui 10 arvamust. Ning kuigi volinik viib arvamuse andmiseks läbi ja küsib VõrdKS § 17

lõike 4 alusel teavet ja dokumente ka menetluste tarbeks, mis erinevatel põhjustel arvamuse

andmiseni ei jõua, jääb voliniku uurimispädevusest puudutatud ettevõtjate arv siiski

marginaalseks.

Mõju ettevõtlusele on positiivne – võimalik diskrimineerimisvaidluste risk väheneb, seega

muudatus ei too kaasa olulisi lisakulusid (pigem vähendab kulusid) ega kohanemisraskusi.

Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale

Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vähenemine tööturul (vt ka seletuskirja p 6.1 mõjust

tööturule) võimaldab haavatavamatesse rühmadesse kuuluvatel inimestel tööturule kergemini

siseneda ja seal püsida, mis tagab neile stabiilsema sissetuleku ning parandab nii inimeste

toimetulekut kui ka leibkondade majanduslikku olukorda.

Vähenevad diskrimineerimise ohvrite kohtukulud diskrimineerimisvaidlustes, kuna volinikul

tekib õigus esindada ja toetada diskrimineerimise ohvreid kohtus. Volinikule lisanduv pädevus

pakkuda vaidluste lahendamiseks siduvaid arvamusi poolte ühisel soovil võimaldab juhtumeid

lahendada kohtuväliselt kiiremini ja väiksema kuluga. Lisaks võib voliniku ennetustegevus ja

teadlikkuse parandamine aidata vältida vaidluste tekkimist, mis omakorda vähendab

potentsiaalsete kohtuasjade arvu. Kohtukulude vähenemine on oluline eelkõige haavatavate

sihtrühmade jaoks, kellel puudub ressurss kulukaks kohtumenetluseks. Mõjutatud sihtrühma

võib pidada pigem väikeseks, kuna otseselt puudutab muudatus diskrimineerimisjuhtumite

ohvreid, kuid potentsiaalselt võib risk puudutada väga erinevaid ühiskonnagruppe.

Diskrimineerimisjuhtumite, sealhulgas potentsiaalselt kohtusse jõudvate juhtumite arvu on

keeruline hinnata. Näiteks volinikule tehakse aastas keskmiselt umbes 220 pöördumist. Samas

kohtusse jõuab diskrimineerimisvaidluseid harva – SoVS ja VõrdKS kehtivuse ajal vaid mõnel

üksikul korral. Muudatuste majandusliku mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma käitumises

võib tulla muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Majandusliku mõju

avaldumise sagedust võib pidada pigem väikeseks, sest kohtumenetlused ja vaidlused on

harvad. Ebasoovitava mõju avaldumise riski ei ole ette näha, sest muudatused toovad kaasa

pigem kulude vähenemise ja protsesside tõhustumise.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste majanduslikele mõjudele

Mõjutatud sihtrühma võib pidada pigem väikseks, kuna otseselt puudutab muudatus

diskrimineerimisjuhtumite ohvreid, kuid potentsiaalselt võib risk puudutada väga erinevaid

ühiskonnagruppe ning ka ettevõtjaid, kellel on tööandjana edendamiskohustus ja kes puutuvad

kokku diskrimineerimisvaidluste ennetamise või lahendamise vajadusega. Muudatuste

majandusliku mõju ulatus on keskmine, sest nii diskrimineerimise ohvrite kui ka ettevõtjate

käitumises võib tulla muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.

Majandusliku mõju avaldumise sagedust võib pidada pigem väikeseks, sest

diskrimineerimisjuhtumid on harvad. Ebasoovitava mõju avaldumise riski ei ole ette näha, sest

muudatused toovad kaasa pigem kulude vähenemise nii majapidamiste kui ka ettevõtjate jaoks.

Pikemas perspektiivis võib diskrimineerimise vähendamine ja võrdsuse suurendamine tuua

ühiskonnale majanduslikku kasu – tekivad mitmekesisemad töökollektiivid ja kaasavamad

töökeskkonnad, kus inimeste õigused on paremini kaitstud, mis tagab parema ühiskondliku

sidususe. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju lühiajaliselt ja üksikjuhtumeid

arvestades pigem väike, kuid pikaajaliselt ja kaudselt võib see kujuneda oluliseks, toetades nii

ettevõtjate konkurentsivõimet kui ka ühiskonna sidusust.

6.4. Mõju riigivalitsemisele

Mõju riigieelarvele

Voliniku ennetustegevus ja siduva arvamuse andmise pädevus võivad pikemas perspektiivis

vähendada diskrimineerimisjuhtumite kohtumenetluste arvu, mis kaudselt säästab riigi

õigussüsteemi ressurssi. Voliniku siduvat arvamust saavad kasutada ka riigiasutused, mis on

odavam ja lihtsam võimalus juhtumite lahendamisel. Samuti aitavad paremad võrdsusandmed

teha kuluefektiivsemaid poliitilisi ja sotsiaalseid otsuseid. Voliniku pädevuse laiendamisega

kaasnevad institutsioonile lisakulud (vt seletuskirja p 7). Riigieelarvet koostades tuleb arvestada

ka voliniku sõltumatuse tagamiseks tehtavate muudatustega, mis näevad ette kriteeriumid

voliniku eelarve määramiseks, millele volinik saab iga-aastastel eelarveläbirääkimistel toetuda.

Eelnõu näeb ette, et riigieelarvest tuleb tagada volinikule stabiilne ja piisav rahastus tema

pädevusse jäävate ülesannete tõhusaks täitmiseks.

Mõju keskvalitsuse korraldusele

Eelnõu muudatuste jõustumine muudab võrdõigusvoliniku ja tema kantselei töökorraldust, sh

pädevust, ülesandeid, töömahtu, ressurssi (eelarve ja personal), töö planeerimist ja aruandlust.

Voliniku valimise, ametisse nimetamise, ametist vabastamise ja huvide konflikti vältimise

kriteeriumid suurendavad voliniku kui ametiisiku ning asutuse sõltumatust, läbipaistvust,

mandaadi legitiimsust, usaldusväärsust, erapooletust, professionaalsust ja töökindlust. Volinik

on pakkunud nõustamist ka seni, kuid nõustamise seaduses eraldi ülesandena sätestamine toetab

õigusselgust ning julgustab nii neid inimesi, kes kahtlustavad diskrimineerimist enda suhtes,

kui ka näiteks lähedasi, kolleege, pealtnägijaid, huvikaitseorganisatsioone ja kohustatud

osapooli senisest rohkem voliniku poole pöörduma. Voliniku pädevus võrreldes kehtivaga

laieneb (nt statistika kogumine, ennetustegevus) ning täiesti uue ülesandena tekib volinikule

pädevus isikuid diskrimineerimisvaidlustes toetada. Igal aastal uuendatav nelja-aastane

tööprogramm ja tegevuskava parandavad töö planeerimist ja läbipaistvust. See kõik toetab

voliniku institutsiooni nähtavamaks, usaldusväärsemaks ja mõjukamaks muutmist ühiskonnas.

Ülesannete lisandumise ebasoovitavate mõjude riskiks on olukord, kui

diskrimineerimisvaidlusi tekib rohkem, kui volinikul on ressurssi neisse panustada, mis võib

mõjutada ka seniste ülesannete täitmist. See risk on maandatud volinikule tekkiva õigusega

seada prioriteete ja otsustada nt kohtus esindamise õiguse kasutamise üle juhtumipõhiselt.

Paranevad ka eelarve stabiilsus, sõltumatus ja piisavus voliniku pädevuse tulemuslikuks

teostamiseks, millega asutus saab planeerida oma tegevusi pikemas perspektiivis, ilma et peaks

kartma ootamatuid ebaproportsionaalseid eelarvekärpest tulenevaid katkestusi.

Muudatuste mõju ulatus ja sagedus võrdõigusvoliniku ja tema kantselei tööle on suured, sest

uute ülesannete, laiema pädevuse ja uute nõuete tekkimine eeldab sihiteadlikku kohanemist

ning asutus puutub muudatuste tagajärgedega oma igapäevatöö korralduses kokku regulaarselt.

Voliniku lisanduvatel ülesannetel on vähesel määral mõju ka töövaidluskomisjonide tööle

peamiselt seeläbi, et töövaidluskomisjonidesse võib jõuda vähem diskrimineerimisvaidlusi,

kuna pooled ennetavad vaidlusi või lahendavad neid voliniku abil. Arvestades

diskrimineerimisvaidluste praegugi väikest arvu, on töövaidluskomisjoni jaoks tegu siiski

väheolulise mõjuga.

Eelnõu muudatustest on eeldada vähest mõju ka teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste

töökorraldusele. Ministeeriumid, ametid ja teised riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused

peavad volinikule andma infot oma poliitika ja õigusaktide vastavuse kohta ning arvestama

voliniku ettepanekute ja soovitustega ning vajaduse korral voliniku esitatud soovituste täitmise

kohta ka teavet andma. Samas tehakse seda juba ka kehtiva õiguse kohaselt ning see ei tekita

asutustele lisakoormust ja mõju ulatus ei ole suur.

Näiteks, volinikul on juba kehtiva õiguse kohaselt õigus teha teiste seas ka kohaliku

omavalitsuse üksustele ja nende asutustele ettepanekuid õigusaktide muutmise ja täiendamise

kohta (VõrdKS § 16 p 5). Kuna voliniku ressursid on piiratud, ei ole tal seni olnud, ega saa ka

tulevikus olema võimalik regulaarselt jälgida kohaliku omavalitsuse tasandi regulatsioone ja

õigusloomet. Seetõttu on ettepanekute sagedus väike ja ebaregulaarne. Kuna teavet saab küsida

vaid tehtud ettepaneku järgimise kohta, siis on alust eeldada, et ka uut, täitmise kohta teabe

küsimise õigust saab volinik kohalike omavalitsuste puhul kasutada harva ning see ei too

kohustatud isikutele kaasa mahukat lisakoormust.

Kohustuste täitmise ülevaateid võib volinik VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud isikutelt eelnõu

kohaselt küsida aruande tarbeks, mida ta avaldab üks kord nelja aasta jooksul. Ülevaadete

küsimise õigus on piiratud selle eesmärgiga – anda üldine hinnang võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra ja edendamiskohustuse kohta riigis.

Taolise hinnangu andmiseks ei ole volinikul vajalik ega ka (voliniku enda) piiratud ressurssi

arvestades mõistlik küsida kohustuste täitmise ülevaateid kõigilt kohustatud isikutelt – seetõttu

puudutab voliniku uus õigus ka iga nelja aasta tagant vaid isikute valimit. Sellest tulenevalt

saab hinnata, et iga üksikut kohustatud isikut mõjutab voliniku uus õigus harva (paljusid

tõenäoliselt üldse mitte).

Voliniku läbipaistva tööprogrammi ja tegevuskava tõttu saavad teised riigiasutused parema

ülevaate voliniku prioriteetidest ja tegevustest, mis võimaldab tõhusamat planeerimist ja

koostööd volinikuga. Riigiasutused hakkavad saama ka volinikult juhiseid ja soovitusi, kuidas

koguda võrdsusandmeid. See aitab asutustel jälgida soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete

võimaluste olukorda nende tegevusvaldkondades ning diskrimineerimise esinemist erinevates

ühiskonnagruppides, võimaldades riigiasutustel teha informeeritud otsuseid poliitika

kujundamisel ja teenuste planeerimisel. Samas peavad riiklike andmekogude omanikud olema

valmis volinikule vajadusel andmeid esitama, kuid jällegi pole tegu olulise muudatusega ega

töökoormuse suurendamisega, arvestades ka kehtivat praktikat. Riigil tervikuna tekib andmete

ja aruandluse kaudu parem ülevaade ebavõrduse probleemist. Võib ka eeldada, et riigi ja

kohaliku omavalitsuse üksused SoVSi ja VõrdKSi alusel kohustatud isikutena kasutavad

aktiivsemalt voliniku eksperditeadmist, mistõttu on paremini toetatud nende võime

diskrimineerimisjuhtumeid ennetada ja lahendada. Edendamiskohustuse täitmise seire

suurendab eeldatavalt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste motivatsiooni neid kohustusi täita.

Kokkuvõttev hinnang riigivalitsemisele avalduva mõju kohta

Kokkvõttes paraneb riigi institutsionaalne suutlikkus diskrimineerimise ennetamisel,

diskrimineerimisvaidluste lahendamisel ning soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste

edendamisel. Arvestades kõiki riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, on eelnõu mõju siiski

väike, eelnõu muudatused mõjutavad eelkõige voliniku ja tema kantselei tööd.

6.5. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Tõhusam õiguskaitse, sooline võrdsus ning võrdsed võimalused kõigile ühiskonnaliikmetele

mõjutavad kaudselt ka riigi julgeolekut, olles kooskõlas julgeolekupoliitika alustega91, mis

toetuvad mh ühiskonna sidususele, majandusjulgeolekule, sisejulgeolekule ja avalikule korrale.

Kõikide inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitstus on sidusa ühiskonna alus. Sidusas

ühiskonnas on vähem rahulolematust ja konflikte, haavatavaid isikuid, riskirühmi ning

radikaliseerumist. Selles on usaldus riigi ja selle institutsioonide vastu, mis on eriti oluline

kriisiolukordades, kus elanikkonna koostöövalmidus ja riigi otsuste järgimine mõjutavad

otseselt julgeolekut. Riik, kus tööjõuressurssi kasutatakse optimaalselt ja ühiskond on

majanduslikult stabiilne, on vähem haavatav sisemiste ja väliste majanduslike riskide suhtes.

Kavandatud muudatused ei mõjuta märkimisväärselt välissuhteid, kuigi võib eeldada, et

muudatustel on mõningane positiivne mõju suhtlusele välisriikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega. Muudatused, mis aitavad parandada õiguskaitset, tugevdavad voliniku

sõltumatust ja aitavad parandada nii ühiskonnas laiemalt kui ka siht- ja sidusrühmade seas

teadlikkust, aitavad ellu viia nii teiste riikide poolt universaalse perioodilise

läbivaatamismehhanismi (UPR) käigus kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide seirekehamite

antud soovitusi. Voliniku selgem pädevus ja direktiivide ülevõtmisega kaasnev paremini

struktureeritud regulatiivne raamistik toetab voliniku institutsiooni usaldusväärsust ka

rahvusvaheliselt. Paremad võrdsusandmed toetavad aruandluse kvaliteeti ja võimaldavad

täpsemat raporteerimist rahvusvahelistele organisatsioonidele.

6.6. Mõju siseturvalisusele

Mõju siseturvalisusele ja sisejulgeolekule

Eelnõu muudatused avaldavad siseturvalisusele ja sisejulgeolekule kaudselt positiivset mõju,

sest teadlikkuse suurenemine diskrimineerimisest, selle ennetamisest ja tõkestamisest, samuti

edendamiskohustuse tõhusam täitmine parandab ühiskondlikku sidusust ning usaldust

institutsioonide vastu, mis vähendab sotsiaalseid pingeid ja konfliktiohtu.

6.7. Mõju regionaalarengule

Mõju elukvaliteeti kujundavate tegurite piirkonniti ühtlasele tagatusele

91 Eesti julgeolekupoliitika alused. Eesti julgeolekupoliitika alused | Riigikantselei

Eelnõu muudatused avaldavad mõningast positiivset mõju regionaalarengule, eelkõige seoses

õiguskaitse ja teenuste kättesaadavuse tagamisega kõikjal Eestis. Volinik on ka seni püüdnud

oma teenuseid inimestele üle Eesti lähemale tuua, kuid tekkiv ühtlase kättesaadavuse nõue võib

kaasa tuua lisategevuste vajaduse. Eelnõukohase seaduse rakendamine võib soodustada

kohalike omavalitsuste ja voliniku kantselei koostööd, et pakkuda voliniku teenuseid ka neile,

kellel puudub kodune internetiühendus või digiseadmed ja kes seetõttu peavad lootma avalikus

ruumis (nt raamatukogu) asuvatele ühendustele ja seadmetele, mis võib olla problemaatiline

konfidentsiaalsust eeldava info edastamisel volinikule nt videokohtumisel. Teenuste, sh

infoteenuste üle-eestilise kättesaadavuse nõue aitab vähendada piirkondlikku ebavõrdsust

õiguskaitse kättesaadavuses ja diskrimineerimise teadlikkuses, toetades piirkondade

elukvaliteeti. Mõju ulatus on keskmine, kuna kohalike omavalitsuste töös ja elanike käitumises

võib tulla muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise

sagedust võib pidada pigem keskmiseks, sest kuigi näiteks diskrimineerimisega puutub inimene

kokku harva, on teadlikkuse ja usalduse paranemisel inimeste elule eeldatavalt regulaarne mõju.

Kokkuvõttes võib mõju regionaalarengule hinnata keskmiseks, sest eeldatavasti suureneb

voliniku teenuste ühtlane kättesaadavus üle Eesti ning tõhusam ennetustegevus toetab

piirkondade teadlikkust diskrimineerimise ennetamisest. Eelnõu muudatustega ebasoovitavaid

mõjusid regionaalarengule ei kaasne.

6.8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõus kajastatud tegevused ei too sisuliselt kaasa uusi töötlustoiminguid ning võrreldes

kehtiva seadusega töötluse eesmärgid ja ulatus oluliselt ei muutu. Eelnõus on täpsustatud

isikuandmete töötlemise eesmärke, tagades õiguspärane ja läbipaistev töötlemine (IKÜM art 5

lg 1 p-d a ja b).

Andmekaitsealane mõju puudub eelnõukohastel muudatustel, mis puudutavad

põimdiskrimineerimise termini kasutuselevõttu, samuti voliniku institutsiooni sõltumatuse

tagamist (sh voliniku ja tema asetäitja-nõuniku valimise ja ametisse nimetamise kord,

tegevuspiirangud, institutsiooni eelarve). Isikuandmetega seonduvat mõju ei ole ka

muudatustel, millega reguleeritakse voliniku ülesandeid valitsusele ja kohaliku omavalitsuse

üksustele, samuti nende asutustele nende poliitikakujundamise ja -rakendamise pädevuse

rakendamisega seoses ettepanekute tegemist ja soovituste andmist.

Voliniku ülesandeid käsitlevatest muudatustest osad käsitlevad küll olukordi, mille raames on

asjakohane hinnata andmekaitsealast mõju, kuid ka nende puhul on andmekaitse tagatud juba

kehtiva õiguse kohaste ülesannete täitmisest tulenevalt. Sealhulgas võtab volinik ka praegu

vastu pöördumisi, millele vastamiseks, sh eksperdiarvamuse andmiseks tuleb tal käidelda nii

neid isikuandmeid, mida talle annab pöörduja, kui neid, mille ta saab näiteks arvamuse aluseks

olevas olukorras VõrdKS ja SoVS alusel kohustatud isikutelt.

Nende ülesannete täitmisel teabe töötlemisel rakendab voliniku kantselei kõiki asjakohaseid

meetmeid teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks. Voliniku kantseleis tegutseb

andmekaitsespetsialisti ülesandeid täitev ametnik, nagu on nõutav avaliku sektori asutuse või

organi puhul ja siis, kui põhitegevuse raames töödeldakse kestvalt või püsivalt eriliiki

isikuandmeid suures ulatuses (IKÜM art 37 lg 1 p-d a ja c). Avaliku sektori puhul lähtutakse

eeldusest, et isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks (IKÜM

art 6(1)e), kus üksikisikutel on väike otsustusõigus või puudub see täielikult, määramaks kas ja

kuidas nende isikuandmeid töödeldakse, rakendatakse andmekaitsespetsialisti IKÜMi kohaselt

nö lisakaitsena. Voliniku kantseleis on tagatud ka töötajate koolitus eriliiki isikuandmete

töötlemisel ning dokumendiregistris ja muudes süsteemides dokumenditele juurdepääsu

võimaldamisel lähtutakse ametniku tööülesannetest, s.t teabele pääsevad ligi vaid asjasse

puutuvad ametnikud. Voliniku töökorraldusreeglite osaks on ka infoturbekord, voliniku

veebilehele ja dokumendihaldussüsteemile on määratud turvaklass. Eelnõuga lisatakse

seadusesse isikuandmete kaitse seaduse § 20 lg 1 punktist 1 lähtuvalt eriliiki isikuandmete

töötlemist lubav norm (§ 1 p 20, eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 8).

Eelnõuga lisandub volinikule pädevus osaleda tsiviil- ja halduskohtu- või haldusmenetluses

isiku nõusolekul tema esindajana või osaleda kohtumenetluses muudes rollides, näiteks

eksperdina (eelnõu § 1 p 11). Samuti saab volinik õiguse lahendada diskrimineerimisvaidlusi

siduva arvamuse andmisega (eelnõu § 1 p 13, eelnõukohase seaduse § 16 lg 1 p 31). Samas saab

isikuandmete töötlemine ka nende ülesannete täitmisel toimuda juba täna toimivate lahenduste

raames eelkirjeldatud viisil. Seetõttu ei kaasne tema pädevuste laiendamisega andmesubjektile

oluliselt negatiivset mõju.

Eelnõuga nähakse ette ka konfidentsiaalsusreeglid, mis rakenduvad volinikule tehtud

pöördumiste korral ja annavad isikutele võimalikult palju kontrolli teda puudutava info, sh

voliniku poole pöördumise fakti osas. Nõustamise saamiseks pöördumise esitanud isikule ja

pöördumise esitajale, kelle avaldus lahendatakse nõustamise teel, tagatakse konfidentsiaalsus.

Nõustamise teel lahendatud pöördumiste kohta avalikkusele informatsiooni andes peab volinik

tagama, et nõustamise aluseks oleva olukorraga seotud õigustatud ega kohustatud isikud ei

oleks tuvastatavad (eelnõu § 1 p 21, eelnõukohase VõrdKSi § 161 lg 4). Arvamuse taotlemiseks

pöördumise puhul on samuti piiratud nii info andmine teisele osapoolele kui info andmine

avalikkusele. Arvamuse andmise menetluse käigus võib volinik anda avalduse aluseks olevas

olukorras võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest

vastutavale isikule informatsiooni arvamuse taotleja kirjaliku nõusolekuta üksnes avalduse sisu

kohta ja viisil, mis ei võimalda tuvastada arvamuse taotleja isikut (eelnõu § 1 p 24,

eelnõukohase VõrdKSi § 17 lg 31). Arvamuse valmimisel on volinikul selle võrdse kohtlemise

põhimõtte rakendamise või edendamiskohustuse täitmise eest arvamuse aluseks olevas

olukorras vastutavale isikule saatmiseks samuti vaja arvamuse taotleja kirjalikku nõusolekut

(eelnõu § 1 p 25, eelnõukohase VõrdKSi § 17 lg 6). Avalikkusele võib volinik arvamuse

andmise olukorras anda informatsiooni üksnes avalduse sisu ja voliniku arvamuse kohta ning

sellisel viisil, et arvamuse taotleja isik ei oleks tuvastatav. Juhul kui voliniku arvamuse kohaselt

ei ole avalduse aluseks olevas õigussuhtes käesolevas seaduses või soolise võrdõiguslikkuse

seaduses sätestatud õigusi või kohustusi rikutud, peab avalikkusele informatsiooni andmisel

eelnimetatud nõudeid järgima ka isiku puhul, kelle tegevuse või tegevusetuse kohta arvamust

taotleti (eelnõu § 1 p 34, eelnõukohase seaduse § 19). Diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks

siduva arvamuse saamiseks pöördunud vaidluspooltele tagatakse konfidentsiaalsus. Volinik

annab siduva arvamuse ainult tema poole pöördunud pooltele ning ei või poolte kirjaliku

nõusolekuta anda avalikkusele informatsiooni vaidluspoolte ega vaidluse sisu kohta sellisel

viisil, et see võimaldaks vaidluspoolte isikuid tuvastada (eelnõu § 1 p 35, eelnõukohase

VõrdKSi § 191 lg 4).

Voliniku poole pöördunud isikut teavitatakse pöördumisele kohaldatavatest konfidentsiaalsuse

ja isikuandmete kaitse reeglitest (eelnõu § 1 p 21, eelnõukohase seaduse § 161 lg 3 p 3).

Nagu eelnõust nähtub, töödeldakse eesmärgi saavutamiseks ainult selliseid isikuandmeid, mis

on vajalikud konkreetse eesmärgi täitmiseks (IKÜM art 5 lg 1 p c). Isikuandmeid ei koguta ega

säilitata isikustatud kujul, kui see pole eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Näiteks,

volinik koostab oma tegevuse kohta aastaaruande, mis hõlmab muuhulgas informatsiooni ka

selle kohta, kui palju esitati volinikule aasta jooksul pöördumisi seoses erinevate tunnuste

põhise diskrimineerimisega (nt sugu, vanus, puue jm) erinevates ühiskonnaelu valdkondades

(nt töö, haridus jm) (eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 6) ning sisaldab ka aasta jooksul antud

olulisemate arvamuste kokkuvõtteid (kavandikohase põhimääruse § 12). Samas nähakse

eelnõuga ette (eelnõu § 1 p 20, eelnõukohane VõrdKS § 16 lg 6), et aruande koostamiseks

kogub volinik oma tegevuse kohta vaid statistikat. Aruandes arvamuste kokkuvõtete esitamisel

lähtub volinik eelkirjeldatud konfidentsiaalsusreeglitest. Samadele nõuetele vastavaid andmeid

voliniku tegevuse kohta võib volinik kasutada ka vähemalt kord nelja aasta tagant koostatavas

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ja struktuursete

probleemide aruandes (eelnõu § 1 punktid 17 ja 20, eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 1 p 7 ja

lg 6). Kui volinik vajab viimatinimetatud aruande koostamisel teavet üldise hinnangu

andmiseks võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse olukorra

ja edendamiskohustuse kohta riigis, on tal õigus saada riikliku andmekogu vastutavalt töötlejalt

ja muult andmevaldajalt koondandmeid, ehk andmeid agregeeritud kujul ning statistikat (eelnõu

§ 1 p 20, eelnõukohase VõrdKSi § 16 lg 7). Seega tagatakse lähtuvalt andmetöötluse

eesmärkidest kooskõla IKÜM-i üldpõhimõtetega (IKÜM art 5).

Isikuandmed, mis on volinikule kättesaadavaks tehtud seoses tema tegevusega (nt

pöördumised, sh arvamuse andmine, samuti voliniku kaasatus menetlustes), säilitatakse

dokumendiregistris vastavalt kehtivale andmekaitsekorrale, aruannetes, s.t. avalikkusele

kättesaadavalt neid isikustatult ei kajastata. Eelnõuga nähakse täiendavalt ette (eelnõu § 1 p 20,

eelnõukohase VõrdKS § 16 lg 9) isikuandmete üldised säilitamise tähtajad. Reeglina säilitab

volinik selliseid andmeid ja neid sisaldavaid dokumente kuni ühe aasta peale ülesannete

täitmist. Isikute või avalikkuse huvides võib tähtaega pikendada viie aastani. Säilitustähtaja

möödumisel isikuandmed anonüümitakse või kustutakse vastava kalendriaasta lõpus.

Kokkuvõttes ei kaasne käesolevas eelnõus kavandatud muudatuste tulemusel andmesubjektile

oluliselt suuremat eraelu riivet, kavandatud tegevused on eesmärgipärased ja proportsionaalsed

ning rakendatud kaitsemeetmed piisavad. Eelnõu ei too senise praktikaga võrreldes kaasa uute

isikuandmete liikide (sh uute eriliiki isikuandmete kategooriate) kogumist. Laieneb voliniku

pädevus kasutada juba kogutud andmeid (kohtumenetluses), mis suurendab andmete õiguslikku

kaalu ja võib laiendada andmete edastamise olukordi kolmandatele isikutele (teine pool

vaidluses, kohus), kuid selline edastamine toimub andmesubjekti nõusolekul või seaduslikul

alusel (nt kohtumäärus).

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Voliniku hinnangul on eelnõukohase seaduse jõustumise korral eelarveliste lisavahendite

vajadus 2026. a 88 000 eurot, 2027. a 156 196 eurot, 2028–2029 85 196 eurot, 2030. a. 115 196

eurot. Lisavahendite vajadus on püsiv. Töökoormuse kasvu ning kohtus esindamise kulude tõttu

on voliniku kantselei lisavahendite vajadus 71 196 eurot aastas, millega kaetakse ühe ametikoha

(kannatanuid kohtus ja töövaidluskomisjonis esindav õigusnõunik) ning lisanduvate tegevuste

kulu (sh koolitus- ja lähetuskulud ning võimalikud kohtus esindamisega kaasnevad lisakulud).

Lisaks, nii voliniku aruandlus- kui teadlikkuse tõstmise kohustuse täitmise toetamiseks

plaanitakse Euroopa Komisjoni kaasrahastuse abil luua 2026–2027 tehisaru lahendusi kasutav

tööriist võrdsusandmete filtreerimiseks, mis võimaldab täiustada võrdsusandmete

juhtimislauda ning abistab struktuurse ebavõrdsuse ja tõrjutuse mustrite tuvastamisel.

Statistikaameti väljatöötatud võrdsusteemade juhtimislaud ja võrdõigusindeks on kavas

integreerida volinik.ee lehele. Voliniku lisanduvate või täiendatud ülesannete täitmise

toetamiseks on 2026. a kavas (eba)võrdsuse olukorra ning selle vähendamiseks rakendatavate

meetmete kaardistamiseks läbi viia ka uuring(ud). Voliniku pakutava informatsiooni

ligipääsetavuse tagamiseks on vajalik läbi viia voliniku veebilehe ligipääsetavuse audit ning

teostada vastavad parendused (2026), samuti on kavas voliniku veebilehele luua Bürokrati

võrgustikku kuuluv juturoboti lahendus nõustamisülesande täitmise toetamiseks (2027).

Muudatuste rakendamise toetamiseks on vajalikud ka tegevused isikute teadlikkuse tagamiseks

voliniku ülesannetega seotud võimalustest ja kohustustest. Selleks on kavas läbi viia ulatuslikud

teavitustegevused 2027. aastal. Volinik on juhtinud tähelepanu92, et eelnõuga lisanduvate

täiendavate kohustuste täitmine eeldab kantseleilt senisest oluliselt süsteemsemat andme- ja

dokumendihaldust, millega kaasneb ka vajadus uue dokumendihaldussüsteemi järele. Praegu

kasutusel olev dokumendihaldussüsteem ei võimalda andmeid piisavalt eristada

säilitustähtaegade ja juurdepääsupiirangute kaupa ega taga vajalikul tasemel

aruandlusvõimekust ning andmete anonüümimise ja pseudonüümimise korraldust. Võimaluse

ja sobivuse korral liitub volinik lähiaastatel arendatava dokumendihalduse riikliku

infosüsteemiga (DORIS). DORISe kasutamise võimalik kulu liituvatele organisatsioonidele on

projekti elluviija, Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt veel analüüsimisel, mistõttu ei ole võimalik

voliniku võimalikke kulusid seletuskirjas hetkel esitada.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole seaduse jõustumisega kaasnevate võimalike kuludega

arvestatud. 2026. a keskpaigast lisanduva ametikoha tööjõukulu- ja kaasnevate

majandamiskulude katmiseks eraldati volinikule 2026. aastaks vahendid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest (summas 35 000 eurot). Samade kulude osaliseks

katmiseks alates 2027. aastast eraldatakse samuti vahendid MKMi eelarvest summas 50 000

eurot aastas. Ülejäänud seaduse rakendamisega lisanduvate kulude katmise vajadus tõstatatakse

riigi eelarvestrateegia protsessis. Vajaduse korral kaetakse täiendavad kulud omavahenditest.

Võrdsusandmete filtreerimise tööriista arendamiseks vajalike kulude (metoodika, IT-arendus

andmete filtreerimiseks, andmedisain, uue tööriista teavitustegevused, serveritasu) katmiseks

2026–2028 taotles volinik edukalt kaasrahastust EL Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja

väärtuste programmi (CERV) Projekti kestus on 24 kuud ja selle algus on kavandatud

2026. aasta sügisesse. Projekti tulemusel tugevneb Eesti võimekus koguda ja kasutada

võrdõiguslikkuse andmeid, tuvastada diskrimineerimist ning parandada õigus- ja

poliitikameetmete rakendamist. Selle abil vähendatakse killustunud andmestikust, piiratud

institutsionaalsest suutlikkusest ning digitaalse ja õigusliku toe puudulikkusega kaasnevate

probleemide mõju, sh algoritmilise diskrimineerimise riske. Euroopa Komisjoni rahastuse toel

luuakse ühtne andmeraamistik, võrdõiguslikkuse koondmõõdik, kodanikuühiskonna andmete

92 Majandus- ja tööstusministrile saadetud pöördumine seoses võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, 12.05.2026. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

avalik dokumendiregister: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/18676876

integreerimise mudel ning AI-põhine õigusanalüüsi tööriist. Süsteemi edasine ülalpidamine

eeldab rahastust voliniku kantselei eelarvest.

2026 2027 2028 2029 2030

Tööjõukulu: 4683 (brutotasu

3500) x 12 kuud x 1 inimene

= 56 196

32 781 (7

kuud, juunist

detsembrini) 56 196 56 196 56 196 56 196

Lisaametikohaga kaasnev

majandamiskulu (sh

koolitus- ja lähetuskulu) 2219 5000 5000 5000 5000

Kohtus esindamise kulu 10 000 10 000 10 000 10 000

Võrdsusandmete

filtreerimise tööriist

(metoodika, IT-arendused,

teavitus, tehisaru teenus) –

CERV-projekti omaosalus

10% ning hilisem püsikulu

rakenduse ülalpidamiseks 13 000 13 000 7000 7000 7000

Voliniku veebilehe

arendused (ligipääsetavuse

parandamiseks audit ja

arendused, juturobot ning

riigipilve ja Azure

keelemudeli tasu) 10 000 12 000 7000 7000 7000

Uuring(ud) 30 000 30 000

Teadlikkuse tõstmine uutest

ülesannetest 60 000

Kokku 88 000 156 196 85 196 85 196 115 196

Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse jõustumisel tuleb Vabariigi Valitsusel anda järgmised rakendusaktid:

- Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruse nr 71 „Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“93

muutmiseks;

93 Riigi Teatajas avaldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/13327659?leiaKehtiv

- Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10

„Vabariigi Valitsuse reglement“94 muutmiseks;

- Vabariigi Valitsuse määrus Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60

„Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“95 muutmiseks.

Rakendusaktid jõustuvad seadusega samal ajal ja nende kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa

2).

9. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 7 sätestatakse eelnõukohase seaduse jõustumise ajaks 19. juuni 2026, mis on

direktiivide ülevõtmise tähtpäev.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati I ringil kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile

ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Õiguskantsleri Kantseleile ning arvamuse avaldamiseks

Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantseleile, Tööinspektsioonile,

Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT

Ühingule, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele, Eesti

Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, MTÜ-le Feministeerium

ning Vabaühenduste Liidule.

Eelnõu kooskõlastas märkusteta Siseministeerium, märkustega Haridus- ja

Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium (JDM) ning Rahandusministeerium. Eesti

Linnade ja Valdade Liit (ELVL) eelnõu ei kooskõlastanud. Arvamuse saatsid eelnõu kohta

volinik ja Õiguskantsleri Kantselei (ÕKK), samuti Andmekaitse Inspektsioon (AKI), Eesti

Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda (EKTK), Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ), Eesti

Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise

Voliniku Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Statistikaamet (SA), Vabaühenduste Liit ja

Õiguskantsleri Kantselei (ÕKK). Eelnõule saatis arvamuse ka Võrdse kohtlemise võrgustik,

(VK võrgustik) kuhu kuuluvad Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti LGBT

Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Pagulasabi, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti

Vegan Selts, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Feministeerium

ning URALIC Keskus.

Esimese kooskõlastusringi kooskõlastuste ja arvamuste raames väljendati nii toetust kui muret

(mitmel juhul erinevate osaliste poolt samaaegselt) enamuse eelnõuga ette nähtud peamiste

muudatuste suhtes. Muuhulgas anti tagasisidet seoses voliniku õigustega küsida, koguda ja

töödelda andmeid (nt JDM, ELVL, AKI, EKTK, SA; vastuseks täiendati eelnõu ja seletuskirja

ning anti selgitusi), osaleda diskrimineerimisvaidluste puhul erinevates rollides haldus-, kohtu-

, õiguskantsleri lepitus- ja töövaidluskomisjoni menetlustes (nt JDM, volinik, ÕKK, EAKL,

94 Riigi Teatajas avaldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/112042025054?leiaKehtiv 95 Riigi Teatajas avaldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024013?leiaKehtiv

ENUT, ENÜ, EVEA, VK võrgustik; vastuseks täiendati eelnõu ja anti selgitusi), seirata

edendamiskohustuse täitmist (nt ENÜ ja EVEA; vastuseks anti selgitusi) ja anda poolte soovil

siduv arvamus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks (nt JDM, ÕKK, ELVL, EAKL, EKTK,

ENUT, EVEA, VK võrgustik; vastuseks anti selgitusi ja täiendati seletuskirja). Tunti muret

seoses võimaliku kohustatud isikutele kaasneva halduskoormusega (nt EKTK, ELVL;

vastuseks anti selgitusi ja täiendati seletuskirjas mõjude analüüsi), küsimusi tekitas

põimdiskrimineerimise termin (nt EKTK, ELVL, ENÜ, EVEA; vastuseks anti selgitusi), mille

lisandumist Eesti õigusesse samas ka tervitati (nt ENUT). Lisaks esitati märkusi näiteks seoses

voliniku eelarve reguleerimisega seaduses ning eelarve piisavuse vajadusega (nt RaM, volinik,

ENUT, ENÜ, EVEA, VK võrgustik; vastuseks muudeti eelnõu, eelarve piisavuse vajadus võeti

teadmiseks), samuti voliniku valiku komisjoni koosseisu ja voliniku haridusnõuete teemal (nt

HTM, ENÜ, EVEA; vastuseks muudeti eelnõu). Mitmed tagasiside andjad väljendasid ka

soovi, et volinikule antaks pädevus pöörduda kohtusse kollektiivsete huvide kaitseks (nt

volinik, EAKL, ENUT; vastuseks anti selgitusi ja täiendati seletuskirja). Tagasisidest lähtuvalt

lisati eelnõusse ettepanekud maksukorralduse seaduse ja töövaidluse lahendamise seaduse

muutmiseks ning seletuskirja lisasse 2 rakendusakti eelnõu kavand Vabariigi Valitsuse 24.

aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ muutmiseks.

II kooskõlastusringil esitati eelnõu EISi kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Justiits- ja Digiministeeriumile ning Rahandusministeeriumile, kes kõik eelnõu

(märkustega) kooskõlastasid. Omaalgatuslikult andsid eelnõuga seotud teemadel tagasisidet ka

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning Eesti Puuetega Inimeste Koda.

ELVL märkis veelkord, et uute ülesannete panemine kohalikele omavalitsusüksustele ei tohiks

tekitada liigset lisakoormust igapäevatöös (eelnõu mõju analüüsi täiendati vastavalt juba enne

II kooskõlastusringile saatmist) ning rõhutas, et (turvaline ja konfidentsiaalsust tagav)

suhtlusvõimalus volinikuga tuleb tagada inimestele üle Eesti (täiendati seletuskirja). Justiits- ja

Digiministeeriumi märkused puudutasid muuhulgas õigusselguse parandamiseks eelnõu või

seletuskirja täpsustamist (nt keeld sekkuda voliniku töösse, voliniku õigus kehtestada

lisanõudeid asetäitja-nõuniku teadmiste ja kogemuste kohta, voliniku siduv arvamus). JDM

pidas ebavajalikuks TvLS muutmist (TVK-le võimaluse loomine voliniku eksperdina

menetlusse kaasamiseks) ja VV reglemendi täiendamist (rakendusaktide kavand, kohustus

konsulteerida volinikuga eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisel, mis puudutab SoVSis

või VõrdKSis sätestatud õiguseid või kohustusi või mõjutab nende täitmist). Direktiividest

tulenevate nõuete valguses ei peetud neist muudatustest loobumist siiski asjakohaseks.

Rahandusministeeriumi märkusest ja seonduvast MTA-ga konsulteerimise tulemusest lähtuvalt

on eelnõust välja jäetud maksukorralduse seaduse muudatus, millega oleks antud MTA-le õigus

anda volinikule oma andmekogudest arvamuse andmiseks vajalikke andmeid. Eelnõust on välja

jäetud ka ATSi muudatus, millega oleks dubleerimise vältimiseks kehtetuks tunnistatud ATSi

säte voliniku ametiaja kohta, seonduvalt on eelnõusse lisatud ATSi täiendus, mis näeb ette

voliniku viieaastase ametiaja tähtaja kulgemise peatumise ajaks, kui volinik viibib ema-, isa-,

lapsendaja- või vanemapuhkusel. Volinik juhtis veelkord tähelepanu voliniku kantselei

täiendavate rahaliste vahendite vajadusele seoses eelnõuga kavandatavate uute ülesannetega.

EPIKoda (esitas I kooskõlastusringil arvamuse VK võrgustiku raames) väljendas taas muret

selle üle, et jätkuvalt on tegemata õiguslikud muudatused, mis keelaksid puude tõttu

diskrimineerimise kõigis eluvaldkondades. See küsimus tuleb aga lahendada eraldi eelnõuga,

kuna käesoleva eelnõu eesmärk on üle võtta võrdõigusasutuste direktiivid.

Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 3).

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Seisukoht võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõule	18.05.2026	1	2-2/1519-2	Sissetulev kiri	mkm	Eesti Puuetega Inimeste Koda
Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus	27.04.2026	1	2-2/1519-1	Õigusakti eelnõu	mkm

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Failid

Digiallkirjad

Seosed