Siseministeeriumi arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele (juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 17.04.2026 nr JDM/26-0450/-1K

Meie: 02.06.2026 nr 1-7/129-3

Siseministeeriumi arvamus karistusseadustiku

muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

(juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus)

Siseministeerium on tutvunud karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusega

(edaspidi VTK) ning toetab eesmärki vähendada olukordi, kus juriidiline isik väldib

karistusõiguslikku vastutust ühinemise, jagunemise, likvideerimise või vara ja tegevuse

ülekandmise kaudu. Praktikas esineb juhtumeid, kus juba enne kriminaalmenetluse alustamist

või menetluse käigus kantakse äritegevus, vara, töötajad või kliendisuhted üle teisele

juriidilisele isikule, jättes menetlusaluse ühingu sisuliselt varatuks või lõpetades selle tegevuse

täielikult. Selline olukord kahjustab õiguskorda, moonutab ausat konkurentsi ning vähendab

karistusõigusliku reageerimise tõhusust.

Esitame VTK kohta järgmised tähelepanekud:

1. Vastutuse ülemineku alus

Siseministeerium peab põhjendatuks VTK-s esitatud kavatsust täiendada karistusseadustiku

(edaspidi KarS) § 14 selliselt, et teatud juhtudel on võimalik võtta vastutusele ka

õigusjärglane või juriidiline isik, kellele on üle läinud kuriteo toime pannud juriidilise isiku

majanduslik identiteet.

Peame põhjendatuks kombineeritud lahendust, mille kohaselt oleks vastutuse üleminek

võimalik nii formaalse õigusjärgluse kui ka majandusliku identiteedi olulise ülemineku

korral. Üksnes tsiviilõiguslikust õigusjärglusest lähtumine ei pruugi katta praktikas

esinevaid skeeme, kus vara ja tegevus viiakse üle mitme seotud äriühingu vahel ilma

klassikalise ühinemise või jagunemiseta. Samal ajal võib ainult majandusliku identiteedi

mõistele rajatud lahendus jääda liiga määramatuks ning tekitada õiguskindluse probleeme.

Sellise lahenduse puhul tuleks seaduse tasandil sätestada vähemalt peamised kriteeriumid,

mille alusel hinnatakse, kas juriidilise isiku majanduslik identiteet on teisele isikule üle

läinud. Siseministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud jätta neid eeldusi üksnes

kohtupraktika sisustada, kuna tegemist on juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse

ulatust määrava küsimusega. Seadus peaks andma menetlejale, kohtule ja

menetlusosalistele piisavalt selged raamid, milliste asjaolude alusel vastutuse üleminekut

hinnatakse.

Majandusliku identiteedi ülemineku hindamisel saaks arvestada muu hulgas vara ja

tootmisvahendite üleminekut, tegevuse jätkuvust, kliendi- ja hankijasuhete säilimist,

personali üleminekut ning muid tegevuse sisulist järjepidevust näitavaid asjaolusid. Samuti

peaks seadusest selgelt nähtuma, et vastutuse ülemineku eeldused peab igas konkreetses

menetluses tõendama menetleja.

2 (3)

2. Mõju menetlusasutustele

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste, eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti ning

Kaitsepolitseiameti, jaoks toob kavandatav regulatsioon kaasa täiendava

tõendamiskoormuse. Majandusliku identiteedi ülemineku tuvastamine eeldab sageli

mahukat finants- ja ärianalüüsi, tegelike kasusaajate ja seotud isikute tuvastamist, piiriüleste

äriühingustruktuuride analüüsi ning ulatuslikku digitaalsete ja raamatupidamisandmete

kogumist. Samuti võib see eeldada ekspertiiside tegemist ning tihedat koostööd Maksu- ja

Tolliameti, registriasutuste ja teiste riikide pädevate asutustega.

Seetõttu palume eelnõu koostamisel hinnata menetlusasutuste täiendavat ressursivajadust,

finantsanalüüsi ja ekspertiiside tegemise võimekust, võimalikku mõju menetluste kestusele

ning vajadust täiendavate andmekogude ja registripäringute järele.

Samuti palume kaaluda, kas regulatsioon vajab erisätteid, mis võimaldaksid

kriminaalmenetluse varasemas etapis saada teavet kavandatavate ühinemiste, jagunemiste

või ettevõtte üleminekute kohta ning vajaduse korral kohaldada kiireloomulisi

tagamismeetmeid vara väljaviimise tõkestamiseks. Sellised võimalused on olulised

olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et restruktureerimise eesmärk on vältida

karistusõiguslikku vastutust või muuta hilisem karistus sisuliselt täitmatuks.

3. Heausksete omandajate kaitse

Peame oluliseks, et regulatsioon sisaldaks heausksete omandajate kaitsemehhanisme, sest

ettevõtte või selle osa omandaja ei pruugi teada pooleliolevast kriminaalmenetlusest ega

varasemast kuriteost ning võib omandada ettevõtte tavapärase majandustegevuse käigus

heas usus. Peame seega vajalikuks, et eelnõu koostamisel analüüsitaks täpsemalt, millistel

tingimustel vastutab ettevõtte või selle osa omandaja varasema juriidilise isiku toimepandud

süüteo eest.

Vastutuse üleminek võiks olla vähemalt teatud juhtudel seotud omandaja teadlikkuse või

hoolsuskohustuse rikkumisega. Samuti tuleks kaaluda vastutuse piiramist omandatud vara

väärtusega ning automaatse vastutuse välistamist olukorras, kus omandaja tegutses

heauskselt ja järgis mõistlikku hoolsuskohustust. Selline kaitsemehhanism on vajalik, et

regulatsioon ei kahjustaks põhjendamatult investeerimiskindlust ega tavapärast ettevõtete

restruktureerimist.

4. Juriidilise isiku karistuse individualiseerimine

Siseministeerium toetab VTK-s käsitletud suunda laiendada juriidilise isiku karistuse

individualiseerimisvõimalusi. Kuigi juriidilisele isikule on võimalik mõista kuriteo eest

tingimisi karistus KarS § 73 alusel, ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik kohaldada

juriidilise isiku suhtes KarS § 74 alusel käitumiskontrolli.

Ehkki KarS § 75 käitumiskontrolli nõuded on valdavalt kujundatud füüsilist isikut silmas

pidades – näiteks kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda

kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, mitte tarvitada alkoholi või alluda ravile ei ole

juriidilise isiku suhtes vahetult kohaldatavad – ei tähenda see, et käitumiskontrollilaadseid

lisatingimusi ei saaks juriidilise isiku jaoks eraldi kujundada. Juriidilise isiku puhul peaks

lisatingimuste eesmärk olema eelkõige organisatsiooni tegevuse korrastamine, rikkumise

tagajärgede kõrvaldamine või vähendamine ning uute rikkumiste ennetamine.

3 (3)

Siseministeeriumi hinnangul võiks KarS §§-de 74 ja 75 täiendamisel kaaluda juriidilisele

isikule kohandatud lisatingimuste eraldi kataloogi loomist. Need tingimused ei peaks

kordama füüsilise isiku käitumiskontrolli nõudeid, vaid võiksid olla seotud juriidilise isiku

tegevuse, sisekorralduse ja toimepandud rikkumise laadiga.

Selliste lisatingimuste puhul vajab aga eraldi lahendamist kontrolli küsimus. Seadusest

peaks selgelt nähtuma, milline asutus kontrollib juriidilisele isikule pandud kohustuste

täitmist, millises ulatuses saab kohus kohustuse sisu määrata ning millised on kohustuse

rikkumise tagajärjed. Ilma selleta võib käitumiskontrolli laadne lahendus jääda praktikas

raskesti rakendatavaks.

5. Tegutsemiskeelu kohaldamise võimaluste laiendamine

VTK-s on lisaks käitumiskontrollile viidatud ka vajadusele võimaldada juriidilise isiku

puhul karistuse ajatamist KarS § 66 tähenduses ning tegutsemiskeelu kohaldamist

KarS § 49 alusel.

Märgime, et juriidilise isiku lisakaristuste regulatsioon on KarS §-s 55¹ juba olemas.

KarS § 55¹ kohaselt võib juriidilisele isikule lisakaristusena kohaldada riigisaladuse ja

salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmist KarS §-s 52¹ sätestatud tingimustel ning

loomapidamise keeldu KarS §-s 52² sätestatud tingimustel. Seega ei ole juriidilisele isikule

lisakaristuse kohaldamine kehtivas õiguses uus ega erandlik lahendus.

Lisaks on karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõuga, mis puudutab keskkonnavastaseid süütegusid, juba

ette nähtud KarS § 55¹ täiendamine selliselt, et juriidilisele isikule oleks võimalik kohaldada

lisakaristusena ka teataval tegevusalal tegutsemise keeldu KarS §-s 49 sätestatud

tingimustel. Nimetatud eelnõuga täiendatakse KarS § 55¹ teksti punktiga 3 järgmises

sõnastuses:

„3) teataval tegevusalal tegutsemise keeldu käesoleva seadustiku §-s 49 sätestatud

tingimustel.“

Seetõttu palume VTK edasisel menetlemisel arvestada, et tegutsemiskeelu kohaldamise

võimalus juriidilise isiku suhtes on vähemalt keskkonnavastaste süütegude eelnõus juba

eraldi lahendamisel. VTK-s ei peaks seda küsimust käsitlema eraldiseisvalt selliselt, nagu

juriidilise isiku lisakaristuste süsteem või tegutsemiskeelu kohaldamise võimalus oleks

kehtivas õiguses täielikult puudu. Pigem tuleks hinnata, kuidas kavandatavad muudatused

suhestuvad juba kehtiva KarS § 55¹ regulatsiooniga ning menetluses oleva

keskkonnavastaste süütegude eelnõu lahendusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister