Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse ülekandmine ja karistuste individualiseerimine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 17.04.2026 nr 8-1/3058-1,

JDM/26-0450/-1K

Meie 02.06.2026nr 1.1-11/1741-2

Juriidilise isiku karistusõigusliku

vastutuse ülekandmine ja karistuste

individualiseerimine

Lugupeetud proua Pakosta

Rahandusministeerium kooskõlastab väljatöötamiskavatsuse „Juriidilise isiku

karistusõigusliku vastutuse ülekandmine ja karistuste Individualiseerimine“ järgmise

märkusega.

VTK keskmes olev probleem omab puutumust riigihankeõigusega. RHS näeb kehtiva karistusega

isikutele, sh juriidilistele isikutele, ette mitmeid piiranguid seoses riigihangetes osalemisega,

hankelepingu sõlmimisega ja selle täitmisega. Riigihangetes osalevad pakkuja või taotlejana

valdavalt juriidilised isikud. RHS § 95 lg 1 p-de 1-3 kohaselt ei tohi hankija sõlmida

hankelepingut ja peab kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja või taotleja, keda või kelle haldus-,

juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat

esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud viidatud lõigetes loetletud

süütegude eest. Vastavalt RHS § 95 lg-le 2 kohaldatakse sama paragrahvi lg 1 p-te 1-3 seni, kuni

isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud või karistus on tema elu-

või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, kuid maksimaalselt kuni viis aastat süüdimõistva otsuse

jõustumisest arvates (vt ka RHS § 95 lg 4 p 11, § 124 lg 1 p-d 2-21).

Reguleerimist vajav kitsaskoht seisneb selles, et kehtiva õiguse kohaselt ei kaasne ühinguõigusliku

õigusjärglusega õiguseelneja karistatuse üleminekut õigusjärglasele (vt RKHKo 28.11.2012, nr 3-

3-1-45-12, p 26: „Kehtiv õigus ei võimalda omandatud ettevõtte või selle osa eelneva karistatuse

üleminekut uuele ettevõttele. Ettevõtte või selle seadusliku esindaja karistatus on isikuga lahutamatult

seotud staatus ega ole seetõttu õigusjärgluse korras ettevõtte osa omandajale üleantav ega ülekantav“).

Seetõttu on tekkinud olukord, kus koos ühinguõigusliku õigusjärglusega lähevad „uuele juriidilisele

kehale“ üle riigihangetes osalemiseks vajalikud vahendid, sh referentsid (kogemus), kuid kehtivad

karistused jäetakse maha „vanasse kehasse“ ja hankija ei saa sellist ettevõtjat riigihanke menetlusest

õiguspäraselt kõrvale jätta.

Näib, et VTK-s seatud eesmärk keskendub ainult karistusõigusliku vastutuse ülekandumisele – so

olukorrale enne süüteo eest karistuse mõistmist/määramist, et uue juriidilise keha loomisega ei oleks

võimalik hiilida kõrvale karistusest. Riigihangete vaates on aga oluline, et süüteo eest vastutava

juriidilise isiku õigusjärglane või juriidiline isik, kellele on läinud üle süüteo eest karistatud

juriidilise isiku majanduslik identiteet, oleks käsitatav karistatud isikuna nii KarRS-i kui ka teiste

seaduste tähenduses. Näiteks, et äriühingu jagunemise korral kanduks õigusjärglasele üle ka tema

2

õiguseelnejale varasemalt määratud/mõistetud karistus (karistatus). Ettevõtja karistatusega seotud

piirangute jõustamiseks on vajalik tagada, et pärast juriidilise isiku karistamist süüteomenetluses ei

oleks võimalik viia ettevõtja majanduslik identiteet, sh riigihangetes osalemiseks vajalik referents,

üle uude juriidilisse kehasse, jättes seejuures riigihankes osalemist välistav karistatus maha vanasse

kehasse. Karistatuse ülekandumine koos õigusjärgluse või majandusliku identiteedi üleminekuga

võib olla relevantne juriidilisele isikule kehtestatud usaldusnormatiividele vastavuse hindamisel ka

teistes õigusvaldkondades (nt KAS § 15 lg 1 p 8).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]