Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 01.05.2026 nr 8-1/3533-1,

JDM/26-0172/-3K

Meie 02.06.2026nr 1.1-11/1957-3

Avaliku teabe seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud proua Pakosta

Rahandusministeerium ei kooskõlasta avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu järgmistel põhjustel.

1. Eelnõu ei vasta Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome

ja normitehnika eeskiri“ eelnõudele esitatud nõuetele – eelnõu on nii normitehniliselt kui

ka keeleliselt toimetamata, seletuskirjas ei ole märgitud eelnõu juriidilist kvaliteeti

kontrollinud juristi andmeid. Seletuskirjas ja rakendusaktide kavandites on mööndud, et

neid täiendatakse enne Vabariigi Valitsusele esitamist (vt nt seletuskirja punkt 6, lk 27 ja

lisa 1 rakendusakti kavand nr 2, 5. peatükk, lk 5). Tase, millele vastamist Justiits- ja

Digiministeerium tavapäraselt teistele ministeeriumidele eelnõude ja seletuskirjade

kvaliteedi osas nõuab, on selle eelnõu puhul märgatavalt madalam. Palume eelnõu ja

seletuskiri viia nõuetele vastavaks enne selle Vabariigi Valitsusele esitamist.

2. Eelnõu ja seletuskirja vormistus ei vasta Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika

eeskirja nõuetele. Palume eelnõu viia nõuetele vastavaks enne nende Vabariigi Valitsusele

esitamist.

3. Eelnõu § 1 punktiga 11 kavandatava § 4311 lõike 3 kohaselt tagab andmejälgijaga

liidestunud andmekogu vastutav töötleja, et andmesubjektil on võimalik andmejälgija

vahendusel tutvuda tema isikuandmetega seotud päringulogidega kolme aasta jooksul alates

vastava logikirje avaldamisest Eesti teabeväravas. Kui andmekogu aluseks olevas

õigusaktis on ette nähtud kolmest aastast lühem päringulogide säilitustähtaeg, lähtutakse

lühemast säilitustähtajast.

Esmalt saab normi kirjutada lühemalt: „Andmejälgijaga liidestunud andmekogu vastutav

töötleja tagab, et andmesubjektil on võimalik andmejälgija vahendusel tutvuda tema

isikuandmetega seotud päringulogidega Eesti teabeväravas kolme aasta jooksul alates

vastava logikirje avaldamisest, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“.

2

Teiseks, eelnõust ega asjakohasest rakendusakti kavandist ei nähtu, millal tuleb logikirje

Eesti teabeväravas avaldada. Kas see toimub koheselt päringu tegemisel või ilmub see sinna

teatud ajalise viibega? Küsimus vajab eelnõus või vähemalt rakendusaktis lahendamist.

4. Kavandatava § 4311 lõike 21 punkti 1 alusel ei ole andmejälgijaga liidestumine kohustuslik

nende infosüsteemide andmevahetuskihiga liidestatud andmekogude puhul, milles

töödeldav andmekoosseis ei sisalda andmesubjekti Eesti isikukoodi.

See tähendab, et andmejälgija kasutamise kohustusest vabastatakse ka sellised

andmekogud, mille andmekoosseis sisaldab küll valdavas enamuses andmesubjekti Eesti

isikukoodi, kuid vähesel määral võib hõlmata ka üksnes sünniaja alusel tuvastatavaid

isikuid. Üheks näiteks siin on loodav krediiditeaberegister.

Seletuskirjas on selgitatud, et AJ päringuid teostatakse Eesti isikukoodi alusel, mis

tähendab, et AJ kasutamiseks, kuid ka logikirjete konkreetse isikuga automatiseeritult

seostamiseks andmekogu poolel on vajalik Eesti isikukoodi olemasolu. See omakorda

tähendab, et AJ ei saa kasutada isikud, kes ei oma riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-

identimise vahendit või omavad küll riigiportaali sisselogimiseks vajalikku e-identimise

vahendit, kuid neil ei ole Eesti isikukoodi.

Eeltoodust jääb ebaselgeks, miks on erand kujundatud kogu andmekogu ulatuses, mitte

piiratud nende konkreetsete füüsiliste isikutega, kelle puhul andmejälgija kasutamine ei ole

Eesti isikukoodi puudumise tõttu tehniliselt võimalik. Teisisõnu võiks lahendus seisneda

selles, et andmekogu vastutav töötleja ei ole kohustatud tagama andmejälgija rakendamist

üksnes nende isikute suhtes, kellel puudub Eesti isikukood.

Palume Justiits- ja Digiministeeriumil selgitada, millistel kaalutlustel on sellises olukorras

eelistatud lahendust, mis vabastab kogu andmekogu ulatuses andmejälgija kasutusele

võtmise kohustusest, selle asemel et piirata erand üksnes juhtudega, kus andmejälgija

kasutamine on objektiivselt võimatu.

5. Kavandatava § 4311 lõike 22 kohaselt teavitab andmekogu vastutav töötleja andmekogu

andmejälgijaga liidestamata jätmisel Riigi Infosüsteemi Ametit põhjendamatu viivituseta

vastavast otsusest ja andmekogu suhtes kohalduvast, käesoleva paragrahvi lõike 21

punktides 1–3 sätestatud liidestumiskohustuse erandist koos põhjendustega.

Eelnõust ega rakendusaktist ei nähtu, millisel ajahetkel sellise otsuse tegema peab.

Säte kohaldub uutele loodavatele andmekogudele, mille vastutav töötleja peab samuti

hindama, kas erand kohaldub. Kui andmekoguga seotud asjakohase regulatsiooni (seaduse

eelnõu) loomisel on üsna peatselt selge, et erand kohaldub, ent vastavat andmekogu veel

õiguslikult asutatud ei ole ja seega puudub ka vastutav töötleja, siis millal ja kuidas

teavitamine välja näeb? Samuti tuleb andmekogu loomisel kehtestada andmekogu

põhimäärus. Kas see võiks olla sobilikum formaat, kus sätestada muu hulgas ka

andmejälgija kasutuselevõtmise erand? Seda enam, et andmekogu põhimääruse kohta saab

arvamust avaldada ka Riigi Infosüsteemi Amet, kellele antakse eelnõuga pädevus

kontrollida andmejälgijaga liidestumise kohustuse täitmist.

Andmejälgijaga liidestumise kohustusest erandi tegemise vajadust peavad kavandatava

regulatsiooni jõustumisel hindama ka olemasolevate andmekogude vastutavad töötlejad.

Selline hindamine tähendab nii andmekogu andmekoosseisu sisulist analüüsimist kui ka

tehniliste lahenduste ümberhindamist.

3

Samas puudub eelnõus üleminekusäte, mis reguleeriks, millise aja jooksul tuleb

vastutavatel töötlejatel asjakohane hindamine teha ning vajaduse korral Riigi Infosüsteemi

Ametit teavitada. Olukorras, kus regulatsioon mõjutab suurt hulka olemasolevaid

andmekogusid, vajab nimetatud küsimus eelnõus selget adresseerimist. Õigusselguse ja

ühetaolise rakenduspraktika huvides tuleks eelnõu AvTS-regulatsiooni teavitamiskohustuse

osas ülaltoodud murekohtade osas täpsustada. Samuti tuleb kehtestada üleminekusäte

olemasolevate andmekogude vastutavate töötlejate teavitamiskohustuse täitmise

tagamiseks.

6. Eelnõu §-s 7 nähakse ette jõustumise tähtajad.

Esmalt tuleb tekst muuta lõigeteks, jälgides reguleeritavate sätete järjekorda. Hetkel on § 1

punkti 15 regulatsioon reguleeritud enne § 1 punkti 14.

Teseks ei pea me eelnõus kavandatud üleminekutähtaegu realistlikuks. Maksu- ja Tolliameti

jaoks võiks realistlik tähtaeg võiks olla 31.12.2029 kõigi andmekogude (~70), rakenduste

(~60) ja X-tee teenuste (~320) analüüsiks ja arenduseks. Ka on vajalik Justiits- ja

Digiministeeriumil kõikide valitsemisalade eelarve vajadustega arvestada ning planeerida

ka rahalised vahendid. Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused oma eelarvest neid

töid teha ei saa.

7. Palume selgitada eelnõu § 1 punktiga lisatavas §-s 43 esitatud definitsiooni

„Andmekirjeldused on andmeelemendi ning kõigi tema nime ja sõnu sisaldavate

andmestruktuuride kindlale struktuurile vastavad kirjeldused“ osas: kas andmeelemendi

mittesõnalised (nt lühendid jt sõnastikes mitteesinevad atribuudid) võib eelnõu järgi jätta

kirjeldamata ja avaldamata?

8. Eelnõu § 1 punktiga muudetakse § 29 lõiget 6. Soovitame sõnastada lisatav punkt sarnaselt

kehtivale § 29 lõikele 1, mis sätestab täpsemalt kohustuslikult avaldatavad andmed. Eelnõus

toodud punkti kirjeldus suurendab teabevaldajatele halduskoormust, mis ei pruugi olla

põhjendatud, kui sama avalikku teavet kasutavad avalike ülesannete täitmiseks mitu

teabevaldajat. Lisaks kattub punkt osaliselt andmekogude põhiandmete kirjeldamise ja

avaldamise kohustusega.

9. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seadust §-ga 4311, milles kehtestatakse andmejälgijat

puudutav. Sõnastuse kohaselt on andmejälgija eesmärk saada ülevaade „päringutest avalike

ülesannete täitmiseks kasutatavates andmekogudes“, mitte ainult päringutest andmekogude

vahel. Kiidame heaks lähenemise, et isikuandmete töötlus ka andmekogude sees peab olema

jälgitav, kui see ei kuulu juurdepääsupiirangute mõju alla. Samas lõikes 4 jätab selgusetuks,

millisel juhul milliseid andmeid tuleb tegelikult Andmejälgija vahendusel avaldada. Kuni

on ebaselge, mis on nõuded andmejälgija kasutusele võtmiseks, haldamiseks ja

majandusliku põhjendatuse hindamise tingimusteks, ei saa kohustus kehtida, järelikult

eelnõu § 1 punkt 12 ei saa jõustuda 2027. aasta 1. juunil. Soovitame jõustumise siduda

vastava Vabariigi Valitsuse määruse vastu võtmisega, jättes riigiasutustele vähemalt aasta

aega, et ette valmistada vastavate kohustuste täitmine. Lisakohustuse täitmiseks tuleb ka

tagada riigieelarvelised vahendid.

10. Eelnõu §-ga 1 lisatava § 4311 eesmärk on kehtestada lisakohustus andmekogude

vastutavatele töötlejatele. Toome välja, et 04.11.2025 esitatud "Avaliku teabe seaduse ja

keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu" seletuskirjas tõi Justiits- ja Digiministeerium välja,

et avaliku teabe seaduse §431 lõige 1 ei sisalda sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille

esinemise järgi saaks otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte.

4

Praegune eelnõu nimetatud õigusselgusetust ei lahenda, vaid annab avaliku sektori

asutustele lisapõhjuse, miks infosüsteeme mitte ametlikult asutada andmekoguna.

Teadmata, millised infosüsteemid peaksid tegelikult olema või sisaldama andmekogusid,

ning millised andmekogud ei peaks olema tegelikult asutatud andmekogudena, ei ole

mõistlik laiendada andmekogude halduskoormust andmejälgijaga liidestamise arenduste ja

suurendatud hulgal teabenõuetele vastamisega.

Rõhutame vajadust õigusselgusetust vähendada andmekogu mõiste uuendamise ja

asutamise kohustuste täpsustamisega. Praegune eelnõu suurendab eksisteerivat segadust, sh

§ 53 seotud järelevalve õiguste suurendamisega andmekogude liidestatuse osas.

Toome välja seletuskirja peatüki 7 punktis 7.1 märgitud eeldatavad kulud andmejälgija

liidestuseks, milles ei ole esitatud liidestatavate infosüsteemide ja x-Tee liidestuste

koguarvu, mistõttu ei selgu seletuskirjast ka asjaolu, et andmejälgija kohustuse

rakendamiseks on vajalik lähiaastatel riigieelarvest eraldada mitmeid miljoneid

lisavahendeid, nagu selgus Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatud andmejälgija

rakendamise teekaardi andmekorjest.

Mööname, et teekaartide andmekorje aluseks olnud andmejälgija rakendamise põhimõtted

ja nõuded erinevad kindlasti tegelikest nõuetest (mida kuni Vabariigi Valitsuse määruse

kehtestamiseni ei ole teada), kuid esitatud andmed ei arvestanud juba eksisteerivate

andmejälgija liidestuste ümberseadistamist, mis on vajalik, kui vastutus päringu info

andmejälgija vahendusel avaldada on alati päringu tegijal, mis ei ühti senise andmejälgija

rakendamise praktikaga.

11. Puudub arusaam, millise andmekoosseisuga on logikirjed, mida kuvatakse. Seega tuleks

kehtestada mh logikirjete sisu ja detailid määruses ja jätta seaduses tähtaeg määramata.

12. Palume tuua seletuskirja osas 7 kõikide esitatud eelarvesummade juures välja, kas

nimetatud kulud on juba planeeritud vastavate asutuste eelarvetesse ning kui ei ole, siis tuua

välja, kuidas on kavas väljatoodud kulud katta.

13. Peatükis 6 seadus mõjud alapeatükis 6.1.1 sihtrühm V – RIA on välja toodud, et

tõuseb näiteks RIA töökoormus tulenevalt AJ-ga liidestumist puudutava

järelevalveülesande lisandumisest. Samuti on märgitud, et RIA-le kaasneva mõju

täpsemaks hindamiseks eelnõu koostamise käigus paluvad VTK koostajad RIA tagasisidet.

Ministeeriumidele ja huvirühmadele on kooskõlastamiseks esitatud seaduste muutmise

eelnõu, seega on kohatu rääkida VTK-le tagasiside palumisest. Ka leiame, et eelnõu ja selle

seletuskirja koostamise ajaks peaks olema mõjud juba hinnatud, sh välja selgitatud

kaasneda võiv töökoormuse kasv ja rahaline mõju.

14. Palume seletuskirjas täpsustada, kas uus DORIS hakkab praegust DELTAt asendama? Kas

mingil hetkel on ka mõlemad süsteemid paralleelselt ülalpidamisel (vajavad

majutuskulusid, hooldus vms)? Seletuskirjas on välja toodud, et dokumendihalduse riikliku

infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise järgselt ei too kaasa

täiendavat mõju riigieelarvele võrreldes senise olukorraga.

15. Peatükis 7 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud punktis 7.1 Andmejälgija kohta on toodud küll kulu suurus, kuid

jääb arusaamatuks, kas vahendid on eelarves olemas. Palun täiendada seletuskirja.

5

Punktis 7.2 Riiklik postkast – taas on tabel andmetega, kuid ei ole aru saada kas eelarves on

arvestatud või kust tuleb katteallikas.

Punktis 7.3 Andmete teabevärav – ei ole aru saada kas on eelarves planeeritud , kas on

lisavajadused, mis on katteallikas?

16. Palume arvestada Rahandusministeeriumi valitsemisala asutustelt laekuvat tagasisidet

Rahandusministeeriumi märkustena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]

Kairi Jürgenson 5982 5041

[email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053

[email protected]

Kaur Karus 5885 1387

[email protected]