Arvamus eelnõu kohta

1

Eesti Perearstide Seltsi tagasiside tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tegevuslubade muudatused) eelnõule

01.06.2026

Suur tänu selle teema tõstatamise eest.

Eesti Perearstide Selts peab äärmiselt oluliseks, et riik astuks otsustavaid samme libameditsiini ja

tõenduspõhise meditsiini eiramise lõpetamiseks. Eesti inimene peab saama olla kindel, et

tervishoiutöötaja, kellel on kehtiv registreering, on pädev, turvaline ja tegutseb tõenduspõhiselt,

ning et tervishoiuteenuse osutaja pakub teenuseid, mis vastavad kaasaegsele meditsiinipraktikale.

Täna kehtivad nõuded ei keskendu piisavalt teenuse sisule ning see on tõsine probleem.

Eesti Perearstide Selts peab vältimatult vajalikuks, et riik lõpetaks olukorra, kus libameditsiin saab

tegutseda tervishoiuteenuse sildi all. Libameditsiin ei ole kahjutu „alternatiiv“, vaid otsene oht patsiendi

tervisele, ohutusele ja usaldusele tervishoiusüsteemi vastu. Praktikas on olnud juhtumeid, kus

tegevusluba taotletakse teenustele, millel puudub igasugune tõenduspõhine toime – näiteks

veenisisene vitamiinravi, põhjendamata infusioonid või muud protseduurid, mis ei vasta ühelegi

erialaseltside juhisele ega kaasaegsele meditsiinipraktikale. Sellised tegevused ei ravi haigusi, võivad

anda vale turvatunde, viivitada diagnoosi ja tõenduspõhise raviga ning põhjustada otsest tervisekahju.

Veelgi enam – need kahjustavad kogu tervishoiusüsteemi usaldusväärsust, sest avalikkuse silmis ei

eristu tõenduspõhine meditsiin ebaravist, kui mõlemad tegutsevad sama registri ja tegevusloa

raamides.

Seetõttu on ülioluline, et tervishoiutöötaja registreering oleks selge kvaliteedimärk, mitte formaalne kirje.

Seetõttu toetame eelnõus kavandatud muudatusi, mille kohaselt saab Terviseamet peatada

tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tema tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub

väljaspool kutse- või erialast pädevust ning ohustab patsiendi ohutust või teenuse kvaliteeti. Samuti

toetame teooria‑ ja praktikaeksami nõuet, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja tegelikku pädevust.

Peame vajalikuks lisada eelnõusse veel üks oluline lisavõimalus – olukorras, kus tervishoiutöötaja

tegevuses ilmnevad tõsised puudused, peab Terviseametil olema võimalus kohustada

tervishoiutöötajat läbima ka täiendkoolitus. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja ise,

mitte riik. Täiendkoolituse läbimiseks kohustamise võimalus võiks eksisteerida eksaminõude kõrval,

võimaldades suunata tervishoiutöötajat oma teadmisi täiendama konkreetses valdkonnas. See on

proportsionaalne ja õiglane, arvestades, et tegemist on isiku enda kutseoskuste taastamise või

parandamisega.

Samuti leiame, et erialaseltsidel, kolleegidel ja patsientidel peab olema selge ja toimiv võimalus

anda märku olukordadest, kus tervishoiutöötaja tegevus tekitab kahtlusi tema pädevuses või

2

vastavuses tõenduspõhisele praktikale. Selline tagasisidekanal tugevdab järelevalvet, aitab ennetada

kahju ning toetab tervishoiusüsteemi usaldusväärsust.

Peame aga vajalikuks ka registreeringu peatamise alustes mõningate täpsustuste ja kitsenduste

tegemist.

Esiteks võiks peatamise aluseks olla “korduv” ettekirjutuse täitmata jätmine - registreeringu peatamine

on sedavõrd ulatusliku mõjuga meede, et ühekordse ettekirjutuse täitmata jätmise korral võiks

rakendada muid meetmeid ning peatada registreeringu üksnes juhul, kui täitmata jäetakse korduv

ettekirjutus. Samuti on oluline, et ettekirjutuse täitmiseks antav tähtaeg oleks realistlik.

Teiseks on oluline välistada registreeringu peatamise aluste hulgast nõuetekohaselt

raporteeritud ohutusjuhtumid ning sellised kutse- või erialal tegutsemise nõuete rikkumised,

mis ei kvalifitseeru oluliseks. Eestis juurutatav ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb

mitte-karistaval lähenemisel, julgustamaks juhtumite ausat raporteerimist ning nii TOKVS kui KrMS

näevad raporteeritud juhtumite jaoks ette vastutuse erisused. Sarnaseid põhimõtteid tuleks rakendada

tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsioonis. Kutse- või erialal tegutsemise nõuete

rikkumise osas peame põhjendatuks registreeringu peatamist üksnes nö räigete rikkumiste korral.

Leiame, et üksnes patsiendi ohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi “ohustamise” kriteerium on

siinkohal liiga ulatuslik - arvestades, et enamik kutse- või erialal tegutsemise nõuetest on kehtestatud

just patsiendiohutuse või teenuse kvaliteedi eesmärgil, vastab tõenäoliselt peaaegu iga nõuete

rikkumine eelnõus esitatud kriteeriumile.

Teatud perioodidel teenuse mitte-osutamisega seotud regulatsiooni osas on oluline üle vaadata

erandite vajadus. Kindlasti ei tohiks registreeringut peatada lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu.

Arvestades, et mitmed ligipääsud on seotud MEDRE kannetega, on tõenäoline, et TTO-d eemaldavad

lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad registrist. Tuleks analüüsida, kas erandeid vajavaid olukordi

võib olla veel, nt töötamine valitaval ametikohal vms. Välismaal töötamist puudutava sätte osas palume

hinnata, kas kriteerium “järjestikune” on proportsionaalne - arvestades, et nõutakse töötamist vähemalt

kolmel aastal viiest, siis see juba iseenesest võiks tagada piisava tööaja osakaalu. Juhul, kui

järjestikuse aja kriteerium alles jääb, tuleks kindlasti lisada teatud erandid, nt lapsehoolduspuhkus,

lühiajaline katkestus seoses töökohavahetusega jms.

Tegevusload ja MEDRE

Avaldame toetust kavatsusele kuvada MEDRE-s teavet tervisekeskusesse kuulumise kohta.

Perearstiabi tegevuslubade kontrolliesemega seotud muudatuste osas palume aga seletuskirja

(ning vajadusel ka eelnõud) täpsustada.

Esiteks palume § 40 lg 21 sisu täpsemalt selgitada - mh kas saame õigesti aru, et nende tegevuste osas

piisab üksnes personaliandmete uuendamisest MEDRE-s (sh nii lisategevuse alustamisel või

lõpetamisel). Juhul, kui ainult personaliandmete uuendamiste ei peeta siiski piisavaks ning vajalikud on

lisataotlused vms, siis pakume oma nägemusena välja, et MEDRE-s võiks olla võimalus teha nö

linnukesi nende lisategevusalade juurde, mida perearstiabi osutaja parasjagu osutab. Samuti oleks hea

selguse huvides seletuskirjas täpsustada, et see regulatsioon puudutab üksnes loakohustusega

tegevusalasid.

Teiseks palume seoses tegevusloa kontrollieseme kavandatava laiendamisega (§ 42 p 1) lisada

selgitus, et tervishoiupersonali muudatustest teavitamise osas on piisav informatsiooni MEDRE-s

ajakohasena hoidmine ning muudatustest ei ole vaja ette teatada või tegevusluba muuta (kui see nii ei

3

ole, siis palume eelnõud vastavalt muuta – igakordne etteteatamine või tegevusloa muutmine

tähendaks ebaproportsionaalset halduskoormust ning ei ole meie hinnangul kindlasti mõistlik).

Kolmandaks palume selgitada, kuidas ja mille alusel hinnatakse, kas § 42 lg 7 tingimused on täidetud.

Toetame ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja

sõjaseisukorraga seotud erisuste loomist. Täiendavalt palume kaaluda lihtsustatud tingimustel

perearstiabi osutamise tegevusloa andmise võimalust perearstidele. Näiteks juhul, kui perearstikeskus,

kus perearst töötas, lõpetab või katkestab kriisi ajal tegevuse, võiks nimistuga perearstil olla võimalik

saada lihtsustatud korras tegevusluba ise perearstiabi osutamiseks. Lisaks võiks kaaluda täpsustust,

et nö kriisi aja kasutav muu tegevuskoht ei pea täies ulatuses vastama tegevuskoha nõuetele või et

nõuetest on võimalik taotleda erandeid.

Lugupidamisega

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse nimel

Elle-Mall Sadrak

1

Eesti Perearstide Seltsi tagasiside tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (tegevuslubade muudatused) eelnõule

01.06.2026

Suur tänu selle teema tõstatamise eest.

Eesti Perearstide Selts peab äärmiselt oluliseks, et riik astuks otsustavaid samme libameditsiini ja

tõenduspõhise meditsiini eiramise lõpetamiseks. Eesti inimene peab saama olla kindel, et

tervishoiutöötaja, kellel on kehtiv registreering, on pädev, turvaline ja tegutseb tõenduspõhiselt,

ning et tervishoiuteenuse osutaja pakub teenuseid, mis vastavad kaasaegsele meditsiinipraktikale.

Täna kehtivad nõuded ei keskendu piisavalt teenuse sisule ning see on tõsine probleem.

Eesti Perearstide Selts peab vältimatult vajalikuks, et riik lõpetaks olukorra, kus libameditsiin saab

tegutseda tervishoiuteenuse sildi all. Libameditsiin ei ole kahjutu „alternatiiv“, vaid otsene oht patsiendi

tervisele, ohutusele ja usaldusele tervishoiusüsteemi vastu. Praktikas on olnud juhtumeid, kus

tegevusluba taotletakse teenustele, millel puudub igasugune tõenduspõhine toime – näiteks

veenisisene vitamiinravi, põhjendamata infusioonid või muud protseduurid, mis ei vasta ühelegi

erialaseltside juhisele ega kaasaegsele meditsiinipraktikale. Sellised tegevused ei ravi haigusi, võivad

anda vale turvatunde, viivitada diagnoosi ja tõenduspõhise raviga ning põhjustada otsest tervisekahju.

Veelgi enam – need kahjustavad kogu tervishoiusüsteemi usaldusväärsust, sest avalikkuse silmis ei

eristu tõenduspõhine meditsiin ebaravist, kui mõlemad tegutsevad sama registri ja tegevusloa

raamides.

Seetõttu on ülioluline, et tervishoiutöötaja registreering oleks selge kvaliteedimärk, mitte formaalne kirje.

Seetõttu toetame eelnõus kavandatud muudatusi, mille kohaselt saab Terviseamet peatada

tervishoiutöötaja registreeringu juhul, kui tema tegevus ei vasta tõenduspõhisele praktikale või toimub

väljaspool kutse- või erialast pädevust ning ohustab patsiendi ohutust või teenuse kvaliteeti. Samuti

toetame teooria‑ ja praktikaeksami nõuet, mis võimaldab hinnata tervishoiutöötaja tegelikku pädevust.

Peame vajalikuks lisada eelnõusse veel üks oluline lisavõimalus – olukorras, kus tervishoiutöötaja

tegevuses ilmnevad tõsised puudused, peab Terviseametil olema võimalus kohustada

tervishoiutöötajat läbima ka täiendkoolitus. Täiendkoolituse kulud kannab tervishoiutöötaja ise,

mitte riik. Täiendkoolituse läbimiseks kohustamise võimalus võiks eksisteerida eksaminõude kõrval,

võimaldades suunata tervishoiutöötajat oma teadmisi täiendama konkreetses valdkonnas. See on

proportsionaalne ja õiglane, arvestades, et tegemist on isiku enda kutseoskuste taastamise või

parandamisega.

Samuti leiame, et erialaseltsidel, kolleegidel ja patsientidel peab olema selge ja toimiv võimalus

anda märku olukordadest, kus tervishoiutöötaja tegevus tekitab kahtlusi tema pädevuses või

2

vastavuses tõenduspõhisele praktikale. Selline tagasisidekanal tugevdab järelevalvet, aitab ennetada

kahju ning toetab tervishoiusüsteemi usaldusväärsust.

Peame aga vajalikuks ka registreeringu peatamise alustes mõningate täpsustuste ja kitsenduste

tegemist.

Esiteks võiks peatamise aluseks olla “korduv” ettekirjutuse täitmata jätmine - registreeringu peatamine

on sedavõrd ulatusliku mõjuga meede, et ühekordse ettekirjutuse täitmata jätmise korral võiks

rakendada muid meetmeid ning peatada registreeringu üksnes juhul, kui täitmata jäetakse korduv

ettekirjutus. Samuti on oluline, et ettekirjutuse täitmiseks antav tähtaeg oleks realistlik.

Teiseks on oluline välistada registreeringu peatamise aluste hulgast nõuetekohaselt

raporteeritud ohutusjuhtumid ning sellised kutse- või erialal tegutsemise nõuete rikkumised,

mis ei kvalifitseeru oluliseks. Eestis juurutatav ohutusjuhtumite raporteerimise süsteem põhineb

mitte-karistaval lähenemisel, julgustamaks juhtumite ausat raporteerimist ning nii TOKVS kui KrMS

näevad raporteeritud juhtumite jaoks ette vastutuse erisused. Sarnaseid põhimõtteid tuleks rakendada

tervishoiutöötajate registreeringu peatamise regulatsioonis. Kutse- või erialal tegutsemise nõuete

rikkumise osas peame põhjendatuks registreeringu peatamist üksnes nö räigete rikkumiste korral.

Leiame, et üksnes patsiendi ohutuse või tervishoiuteenuse kvaliteedi “ohustamise” kriteerium on

siinkohal liiga ulatuslik - arvestades, et enamik kutse- või erialal tegutsemise nõuetest on kehtestatud

just patsiendiohutuse või teenuse kvaliteedi eesmärgil, vastab tõenäoliselt peaaegu iga nõuete

rikkumine eelnõus esitatud kriteeriumile.

Teatud perioodidel teenuse mitte-osutamisega seotud regulatsiooni osas on oluline üle vaadata

erandite vajadus. Kindlasti ei tohiks registreeringut peatada lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu.

Arvestades, et mitmed ligipääsud on seotud MEDRE kannetega, on tõenäoline, et TTO-d eemaldavad

lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad registrist. Tuleks analüüsida, kas erandeid vajavaid olukordi

võib olla veel, nt töötamine valitaval ametikohal vms. Välismaal töötamist puudutava sätte osas palume

hinnata, kas kriteerium “järjestikune” on proportsionaalne - arvestades, et nõutakse töötamist vähemalt

kolmel aastal viiest, siis see juba iseenesest võiks tagada piisava tööaja osakaalu. Juhul, kui

järjestikuse aja kriteerium alles jääb, tuleks kindlasti lisada teatud erandid, nt lapsehoolduspuhkus,

lühiajaline katkestus seoses töökohavahetusega jms.

Tegevusload ja MEDRE

Avaldame toetust kavatsusele kuvada MEDRE-s teavet tervisekeskusesse kuulumise kohta.

Perearstiabi tegevuslubade kontrolliesemega seotud muudatuste osas palume aga seletuskirja

(ning vajadusel ka eelnõud) täpsustada.

Esiteks palume § 40 lg 21 sisu täpsemalt selgitada - mh kas saame õigesti aru, et nende tegevuste osas

piisab üksnes personaliandmete uuendamisest MEDRE-s (sh nii lisategevuse alustamisel või

lõpetamisel). Juhul, kui ainult personaliandmete uuendamiste ei peeta siiski piisavaks ning vajalikud on

lisataotlused vms, siis pakume oma nägemusena välja, et MEDRE-s võiks olla võimalus teha nö

linnukesi nende lisategevusalade juurde, mida perearstiabi osutaja parasjagu osutab. Samuti oleks hea

selguse huvides seletuskirjas täpsustada, et see regulatsioon puudutab üksnes loakohustusega

tegevusalasid.

Teiseks palume seoses tegevusloa kontrollieseme kavandatava laiendamisega (§ 42 p 1) lisada

selgitus, et tervishoiupersonali muudatustest teavitamise osas on piisav informatsiooni MEDRE-s

ajakohasena hoidmine ning muudatustest ei ole vaja ette teatada või tegevusluba muuta (kui see nii ei

3

ole, siis palume eelnõud vastavalt muuta – igakordne etteteatamine või tegevusloa muutmine

tähendaks ebaproportsionaalset halduskoormust ning ei ole meie hinnangul kindlasti mõistlik).

Kolmandaks palume selgitada, kuidas ja mille alusel hinnatakse, kas § 42 lg 7 tingimused on täidetud.

Toetame ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja

sõjaseisukorraga seotud erisuste loomist. Täiendavalt palume kaaluda lihtsustatud tingimustel

perearstiabi osutamise tegevusloa andmise võimalust perearstidele. Näiteks juhul, kui perearstikeskus,

kus perearst töötas, lõpetab või katkestab kriisi ajal tegevuse, võiks nimistuga perearstil olla võimalik

saada lihtsustatud korras tegevusluba ise perearstiabi osutamiseks. Lisaks võiks kaaluda täpsustust,

et nö kriisi aja kasutav muu tegevuskoht ei pea täies ulatuses vastama tegevuskoha nõuetele või et

nõuetest on võimalik taotleda erandeid.

Lugupidamisega

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse nimel

Elle-Mall Sadrak