| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/3834-1 |
| Registreeritud | 02.06.2026 |
| Sünkroonitud | 03.06.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Põlva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Põlva Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
PÕLVA VALLAVALITSUS
Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS
63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
Koostöötegijad ja kaasatud isikud
02.06.2026 nr 7-1.2/26-18-1
Põlva linnas Lao tn 22
detailplaneeringu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse
andmiseks
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus Teile
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse
detailplaneeringu. Detailplaneeringu kooskõlastajaks on valitsusasutus, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi planeering käsitleb, teised kirja adressaadid saavad planeeringu kohta arvamust
avaldada.
Detailplaneering algatati Põlva Vallavalitsuse 03.06.2025 korraldusega nr 2-3/211 ning selle
eesmärgiks on jagada maa-ala äri- ja tootmismaa kruntideks ning anda ehitusõigus äri- ja
tootmishoonete püstitamiseks, määrata tänavaala ja liikluskorralduse ning haljastuse põhimõtted,
keskkonnatingimused ning tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht. Planeeringuala pindala
on ca 46462 m 2 .
Detailplaneeringuga jagatakse ala kolmeks tootmismaa ja üheks transpordimaa krundiks.
Tootmismaale on lubatud püstitada kuni 15 m kõrgused büroo-, lao-, kaubandus-, teenindus- ja
tööstushooneid. Kavas on rajada uus avalik tee koos täiendava kaitsehaljastusega ala
põhjaservas. Vajalike tehnovõrkude ja osaliselt avaliku tee välja ehitamise kohustus antakse
halduslepinguga huvitatud isikule üle.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates kooskõlastamisest
keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse planeering
tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 2 kooskõlastatuks või eeldatakse, et Te ei soovi
planeeringulahenduse kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kintsiraud
abivallavanem
Lisa: Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering (DK100_Lao tn 22_dp.asice)
Tiia Zuppur
5347 1669, [email protected]
Töö nr DP-0107-25
Põlva linnas
LAO TN 22 KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JA JOONISED
Planeeringust huvitatud isik: Alcantra OÜ
Planeeringu koostamise korraldaja: Põlva Vallavalitsus
Planeeringu koostaja: Plaan OÜ
Tartu 2025-2026
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
2
Sisukord
1. Sissejuhatus .....................................................................................................4
1.1. Planeeringust huvitatud isik, korraldaja ja koostaja ................................................ 4
1.2. Planeeringu koostamise alus ja lähtedokumendid ................................................... 4
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus .............................. 5
1.4. Olemasoleva olukorra iseloomustus......................................................................... 5
2. Planeeringuala mõjuala seosed ......................................................................6
3. Planeerimisettepanek ......................................................................................8
3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 8
3.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................... 8
3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9
3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ............................................. 9
3.5. Liikluskorralduse põhimõtted.................................................................................. 10
3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................ 11
3.6.1. Puude juurekava ehitusaegne kaitse .......................................................................... 11
3.7. Tuleohutuse nõuded ................................................................................................ 12
3.8. Riskianalüüs ja ohtliku ettevõtte ohutsooni hinnang ............................................. 12
3.9. Tehnovõrgud ............................................................................................................ 16
3.9.1. Veevarustus ............................................................................................................... 17
3.9.2. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................ 17
3.9.3. Sademeveekanalisatsioon .......................................................................................... 17
3.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ............................................................................... 18
3.9.5. Soojavarustus ja ventilatsioon .................................................................................... 18
3.9.6. Gaasivarustus ............................................................................................................ 19
3.9.7. Sidevarustus .............................................................................................................. 19
3.10. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................. 20
3.11. Keskkonnakaitse abinõud ....................................................................................... 20
3.11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ........................................................... 20
3.12. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................... 22
3.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ......................... 22
3.14. Planeeringu elluviimine ........................................................................................... 22
4. Kooskõlastused ja koostöö ...........................................................................25
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
3
Graafiline osa
Leht 1 „Situatsiooniskeem” M 1:10 000
Leht 2 „Olemasolev olukord” M 1:1000
Leht 3 „Mõjuala seosed” M 1:2000
Leht 4 „Põhijoonis” M 1:1000
Leht 5 „Tehnovõrgud“ M 1:1000
Leht 6 „Illustreeriv joonis“
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
4
1. Sissejuhatus
1.1. Planeeringust huvitatud isik, korraldaja ja koostaja
Alcantra OÜ
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Gonsiori tn 10a, 10117
Reg-nr: 16152485
Põlva Vallavalitsus
Aadress: Põlva maakond, Põlva linn, Maarja tn 2, 63307
Reg-nr: 75038581
Plaan OÜ
Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415
Reg nr: 12199722
Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB
002238).
1.2. Planeeringu koostamise alus ja lähtedokumendid
Detailplaneeringu koostamise ettepaneku tegijaks on Alcantra OÜ, kes soovib katastriüksusele
rajada tootmis- ja laohooneid. Alal puudub kehtiv detailplaneering. Planeeringu koostamise
aluseks on Põlva Vallavalitsuse 03.06.2025 a korraldus nr 2-3/211 „Põlva linnas Lao tn 22
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“ ja „Lähteseisukohad Põlva linnas Lao tn 22
katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks“.
Arvestamisele kuuluvad lähtedokumendid on:
• Põlva valla üldplaneering (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-
3/16).
• Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035
(kehtestatud Põlva Vallavolikogu 16.05.2024 määrusega nr 7).
• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 26.03.2025 määrusega
nr 5).
• Lao tn 24 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 11.03.2025 otsusega
nr 1-3/10).
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
5
• Ehitusprojekt „Lao tänava ehitus lõigus Vabriku tn – Pärnaõie tn“, koostaja PP
Ehitusjärelevalve (2023).
• Geodeetilise alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud A&O Maamõõdubüroo OÜ 2025.
aasta juulis, töö nr 237/25. Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid asuvad Põlva
Vallavalitsuse arhiivis. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade, eraisikutega ja
teised materjalid on leitavad planeeringu II köites „Lisad“.
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maa-ala äri- ja tootmismaa kruntideks ning
anda ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks, määrata tänavaala ja liikluskorralduse ning
haljastuse põhimõtted, keskkonnatingimused ning tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht.
Planeeringuala pindala on ca 46462 m2.
Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks on tellija soov laiendada Lao tn 24 asuva
tootmisettevõtte tootmistegevust ja arendada välja moodne tootmiskompleks koos vajaliku
taristuga. Selleks soetati olemasoleva ettevõtte kõrvale sihtotstarbeta maa krunt, kuhu
üldplaneering näeb ette segakasutusega äri- ja tootmisettevõtete juhtfunktsiooniga tegevusi.
Samuti vastab detailplaneeringu eesmärk Põlva valla ruumilise arengu eesmärgile toetada
ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist kogu vallas, eelistades ettevõtluspiirkondade
kavandamist keskustesse.
1.4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeritav ala asub Põlva linnas Lao tn 22 kinnistul (pindala 46462 m2), mille maakasutuse
sihtotstarve on 100 % sihtotstarbeta maa. Ala ei ole hoonestatud ning puudub kehtiv
detailplaneering.
Ala kõlvikuline jaotus on 31127 m² metsamaa, 14604 m² looduslik rohumaa ning 731 m² haritav
maa. Seega ala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, rohumaa asub elektriõhuliinide
kaitsevööndi ulatuses ning Lao tn 24 krundi ääres. Maapinna abs. kõrgused jäävad 69.50-65.00
m vahemikku, üldine maapinna kalle on lõuna ja ida suunas.
Eraldi juurdepääsu planeeringualale välja ehitatud ei ole. Juurdepääs on võimalik alast itta jäävalt
Lao tänavalt (teeregistri nr 6200044). Ala piirneb põhjas tootmis- ja elamumaaga, läänes
maatulundusmaaga, lõunasida tootmismaa ja sihtotstarbeta maaga ning idapool, teisele poole Lao
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
6
tänavat jäävad riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksused. Olemasolev olukord on toodud
graafiliselt joonisel 2 „Olemasolev olukord“ ning naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed
tabelis 1.
Tabel 1. Naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed.
Aadress Pindala Sihtotstarve
Põlva linn, Pärnaõie tn 7
(katastritunnus 62201:001:2243) 61273 m2 sihtotstarbeta maa 100%
Põlva linn, Lao tn 24
(katastritunnus 62001:006:0130) 16416 m2 tootmismaa 100%
Põlva linn, Lao tn T2
(katastritunnus 62001:006:0130) 9473 m2 transpordimaa 100%
Põlva linn, Lao põik 1
(katastritunnus 62001:006:0240) 6487 m2 elamumaa 100%
Põlva linn, Lao põik 3
(katastritunnus 62001:006:0230) 5692 m2 elamumaa 100%
Põlva linn, Lao põik 5
(katastritunnus 62001:006:0220) 11730 m2 tootmismaa 100%
Põlva linn, Pärnaõie tn 1a
(katastritunnus 62201:001:0139) 26599 m2 maatulundusmaa 100%
Planeeringualal asub geodeetiline märk, B kategooria gaasitorustik, 35–110 kV ja 1–20 kV
elektriõhuliinid, sideehitised ning ühisveevärgi torustik. Planeeringualale ulatub riigikaitselise
ehitise (Põlva maleva tagalakeskus) piiranguvöönd ning C-kategooria ohtliku ettevõtte (Tere AS
Põlva tootmisosakond) ohuala.
Planeeringualal tegevus on kitsendatud tehnovõrkude kaitsevööndi ulatuses, geodeetilise märgi
kaitsevööndis, mille asukohad on toodud joonisel 2 „Olemasolev olukord“. Maakaablite, B
kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 1 m äärmisest kaablist või torust ning teistel
torudel mõlemale poole torustiku telgjoonest 2 m. 35–110 kV elektriõhuliini kaitsevöönd on 25 m
mõlemale poole piki liini telge ja 1–20 kV elektriõhuliinil 10 m mõlemale poole piki liini telge. Lao
tn kaitsevöönd on 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast (ei ulatu planeeringualale).
2. Planeeringuala mõjuala seosed
Planeeringuala paikneb Põlva maakonnas, Põlva vallas, Põlva linna idaosas (vt joonis 1
„Asendiskeem“). Ala piirneb Lao tänavaga, mis tagab lõunasuunast juurdepääsu riigiteele nr 18107
Põlva-Lutsu tee (Pärnaõie tn) ning põhja poolt Vabriku tänavale ja Jaama tänavale. Vabriku tänav
tagab juurdepääsu Põlva Ringteele. Lao tänavale on koostatud ehitusprojekt, mis näeb ette
tänavakoridori korrastamist ning kergliiklustee rajamist. Kontaktvööndi tihe tänavavõrk ning
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
7
logistiliselt hea asukoht tagavad planeeringualale hea eelduse äri- ja tootmistegevuse
arendamiseks.
Põlva valla üldplaneeringu järgi asub Lao tn 22 Raudtee ehituslikus piirkonnas segakasutusega
äri- ja tootmisettevõtete maa-alal (tähis SÄ). Üldplaneeringu järgi on segakasutusega äri- ja
tootmisettevõtete maa-alal kavandatud äri- ja teenindusettevõtetele, büroodele, haljasaladele,
laopindadele, tanklatele, tootmisettevõtetele ja neid teenindavale maakasutusele.
Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud soov rajada alale äri- ja tootmishooned on
üldplaneeringuga kooskõlas.
Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu koondkaardist.
Olemasolevalt jäävad planeeringualast põhja tihedama krundistruktuuriga elamu- ja tootmismaad
ning ida suunda valdavalt riigikaitse- ja tootmismaad. Lõuna suunda jäävad sihtotstarbeta maa-
alad ning elamu- ja maatulundusmaad. Läänesuunda jäävad valdavalt tootmis- ja
maatulundusmaad, mille vahel üksikud elamumaad. Planeeringualast loodesse jääb AS TERE
suur tootmiskompleks, planeeringuala piirneb OÜ Alcantra puidu- ja mööblitootmise ettevõttega.
Teisele poole Lao tänavat jääb Põlva Päästekomando ning hulgaliselt erinevaid äri- ja
tootmisettevõtteid. Planeeritav tootmistegevus on jätkuks piirkonnas levinud maakasutusele ning
üldplaneeringu arengusuundadele.
Piirkonnas kruntide ja hoonestusstruktuur on eriilmeline. Tootmishooned on nii 1-2- korruselised,
leidub kaar- ja viilhalle, puit- ja kivihooneid. Ühtne arhitektuurne stiil puudub. Tootmismaa kruntide
suurused olenevad ettevõtte ruumivajadusest (pindalad jäävad ca 1000 m2 – Lao tn 13 ja ca 4 ha
vahele - Vabriku tn 2). Kindlat ehitusjoont Lao tänava suhtes välja kujunenud ei ole.
Planeeringuala läheduses on olemas vee-, kanalisatsiooni-, side-, gaasi- ja elektriga liitumise
võimalused. Lao tänaval on koostatud ehitusprojekt, mis näeb tänavale ette tänavavalgustust.
Planeeringuala
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
8
3. Planeerimisettepanek
3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Lao tänav 22 on planeeritud jagada 4-ks krundiks – 3 tootmismaa krunti (pos 1-3) ja 1
transpordimaa krunti (pos 4). Kruntide asukohad on toodud graafiliselt joonisel 4 „Põhijoonis“.
Maakasutuse koondtabel on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Maakasutuse koondtabel.
Olemasolev olukord Planeeritud olukord
Aadress Pindala,
m2
Maakasutuse sihtotstarve
Positsiooni number
Maakasutuse sihtotstarve
Pindala, m2
pos 1 Tootmismaa Ärimaa
20000
Põlva vald Põlva linn 46462 100% pos 2
Tootmismaa Ärimaa
12000
Lao tn 22 62201:001:2244
Sihtotstarbeta maa pos 3
Tootmismaa Ärimaa
8581
pos 4 Transpordimaa 5881
3.2. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud kõrgus,
hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Krundi hoonestusala asukoht ja ehitusõigus on
toodud joonisel 4 „Põhijoonis“.
Positsioone 1-2 on lubatud liita üheks tootmismaa krundiks. Liitmisel positsioonile planeeritud
ehitusõigus liidetakse.
Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on
järgmised otstarbed:
pos 1-3 - büroohooned (kood 12200), hoidlad ja laohooned (kood 12529), kaubandushooned
(kood 12310), teenindushooned (kood 12330), erihooned (kood 12740), tööstushooned (kood
12510).
pos 4 – teed (kood 21100).
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
9
3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud graafiliselt joonisel 4 „Põhijoonis“.
Graafilises osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima
lubatud kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla, laoala ja
haljasala kavandamine. Pos 1 ja 2 on krundid lubatud liita, liitmisel hoonestusala laieneb krundi
piirini joonisel näidatud ulatuses. Kui liitmist ei toimu on hoonestusala kaugus krundipiirist
minimaalselt 4 m. Hoonestusala kaugus planeeritud tänavast on vähemalt 10 m. Hooned tuleb
ehitada hoonestusala sisse.
3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Edasise projekteerimise käigus tuleb rakendada lahendusi, mis minimeerivad tootmistegevusest
tulenevaid häiringuid (müra, vibratsioon, valgusreostus) põhjasuunas paiknevale elamule (Lao
põik 3).
Hoonete paigutus ja välialade lahendus tuleb kavandada selliselt, et valgusreostust, müra ja
vibratsiooni tekitavad seadmed ning tegevused paikneksid elamust eemale suunatult. Müra
leevendamiseks on tänavamaale pos 4 planeeritud mitmerindeline haljastus.
Kohustuslikku ehitusjoont Lao tänava ja planeeritud tänava (pos 4) osas ei kavandata. Planeeritud
tootmis- ja ärihooneid teenindavad funktsioonid (nt prügi sorteerimine, kauba laadimine) tuleb
edasise projekteerimise käigus kavandada soovitatavalt tänavalt mittenähtavasse kohta.
• lubatud kõrgus: kõrgusega kuni 15 m;
• välisviimistluse materjalid: sandwich-paneel, puit, kivi, krohv, klaas, betoon, puhasvuukmüür,
värvkattega plekk (ka kombineeritult);
• lubatud katusekalle ja -tüüp: 0–30-kraadine viil-, lame- või kaldkatus;
• lubatud katusekatte materjalid: pappsindel, profiilplekk, eterniit. Lubatud on paigaldada
päikesepaneele katusele.
• hoone ± 0.00: täpsustatakse projektiga;
• piirded: planeeritud tootmis- ja ärimaa krunte on lubatud piirata, piirete maksimaalne kõrgus
kuni 2 m. Lubatud on ainult läbipaistvad piirded, mida võib kombineerida hekiga. Piirete väravad
ei tohi avaneda tänava poole.
• Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata.
• Minimaalne tulepüsivusklass: TP3
Päikesepaneelide maapinnale paigaldamine ei ole lubatud. Päikesepaneelid tuleb sulandada
arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad tuleb kavandada osaks
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
10
arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,
fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded
ja tingimused:
• päikesepaneelid ei tekita kõrval olevatele hoonetele valgusreostust;
• päikesepaneelidelt lähtuv peegeldus ei tekita häiringuid naabritele, väliruumis liiklejatele
ega looduskeskkonnale;
3.5. Liikluskorralduse põhimõtted
Juurdepääs on tagatud avalikus kasutuses olevalt Lao tänavalt uue tänavaga (pos 4). Lao tänavale
on koostatud ehitusprojekt („Lao tänava ehitus lõigus Vabriku tn – Pärnaõie tn“, koostaja PP
Ehitusjärelevalve, 2023). Projekti kohaselt Lao tn sõidutee on kavandatud 7 m laiusena ning
sõiduteest haljasribaga eraldatud kergliiklustee 2,5 m laiusena.
Planeeritud juurdepääsutee on kavandatud selliselt, et perspektiivis on seda võimalik pikendada
naaberkinnistutele ja luua ühendus Lao põiktänavaga ja/või Põlva ringteega. Planeeritud tänava
maa-alale on kavandatud 6 m laiune sõidutee, mille ühel äärel on 4 m laiune haljasala ning teisel
pool varieeruvalt 2-5 m laiune haljasala. Elamumaaga piirnevale osale on planeeritud laiem
haljasala, mis võimaldab rajada müra tõkestava mitmerindelise haljastuse. Jalakäijatele on
planeeritud juurdepääs läbi pos 1 parkla Lao tänava äärde projekteeritud kergliiklusteeni. Täpne
tänava ja kõnnitee lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
Planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntidele on planeeritud tänavalt lubatud rajada mitu mahasõitu.
Täpsed mahasõitude asukohad ja laiused antakse projekteerimise käigus. Läbi positsiooni 1 ja 2
on planeeritud varu tuletõrjeautode juurdepääs. Tuletõrjeauto juurdepääsuteed ei pea rajama, kui
vajalik täiendav juurdepääs on tagatud teisiti.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Detailplaneeringus toodud parklate asukoht ning maht on
illustratiivne ning näitab normile vastava parkla ruumivajadust. Parkimiskohtade arvutamisel on
aluseks võetud EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Vastavalt normatiivile on tööstusettevõtte- ja -lao
linnakeskuse II kuni IV vööndi parkimisnorm 1/250. Arvestusega, et lao- ja tööstushoone on 2-
korruseline, tuleb positsioonile 1 rajada vähemalt 32 parkimiskohta. Kui tööstusettevõtte ja ladude
kõrvale rajatakse ka büroo- ja kaupluse ruumid, siis tuleb parkimisnorm ümber arvutada vastavalt
tegevuse mahtudele. Planeeringus pos 1 on parkla näidatud suuremana, et tagada võimaliku
büroo- ja kaupluse külastajate parkimine. Pos 1 on näidatud 49 sõiduauto parkimise võimalus. 50
parkimiskoha kohta tuleb kavandada vähemalt 1 invasõiduki parkimiskoht. Positsioonile 2 on
planeeritud 20 parkimiskohta. Pos 1 ja 2 liitmisel võib rajada ühe suurema parkla. Kui parklas on
üle 20 parkimiskoha, tuleb parkla liigendada haljasaladega. Iga 10 parkimiskoha kohta tuleb
istutada 1 puu parklat liigendavale haljasalale. Pos 3 on planeeritud 14 parkimiskohta. Täpne
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
11
parkimiskohtade vajadus ning parkla asukoht tuleb lahendada hoone projekteerimise käigus.
Haljastuse rajamisel tuleb arvestada lumevallitusega ja peab olema tagatud nähtavus ristmikel.
Jalgrataste parkimisnormatiiv II kuni IV vööndi linnakeskuses tööstusettevõtte- ja lao tarbeks on 1
koht 200 suletud brutopinna kohta. Seega pos 1 on 4000 m2 ja kuni 2 korruseline lao- ja
tööstushoone jalgrataste parkimiskohtade arvutuslik norm 40, pos 2 on 24 ja pos 3 on 17. Reaalne
jalgrataste parkimise vajadus peaks selguma edasise projekteerimise käigus.
3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Vastavalt Põlva valla üldplaneeringule tuleb tagada igal tootmis- ja ärimaa krundil kõrghaljastus
vähemalt 10% ulatuses. Planeeritud tänava ääres haljasriba tuleb säilitada ning see jääb toimima
kaitsehaljastusena, et takistada tootmistegevusest tuleva müra levimist elamumaale.
Täiendavat kõrghaljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, v.a tehnovõrkude
kaitsevööndisse. Haljastuse liigilise koosseisu valikul tuleb eelistada kodumaiseid liike.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb olemasolevatele puudele anda dendroloogiline hinnang ning
määrata säilitamisele kuuluvad puud (sh järgides põhimõtet, et vähemalt 10 % krundist peab olema
kaetud kõrghaljastusega).
Planeeritud tänava (pos 4) ääres elamumaade poolsel haljasalal tuleb säilitada kogu olemasolev
kõrghaljastus, rajada täiendav puuderida ning lisada mitmerindelisuse eesmärgil põõsarida.
Juurdepääsud ja parkimisalad on planeeritud kõvakattega (asfalt, tänavakivi).
Jäätmed tuleb koguda sorteeritult konteineritesse. Prügikonteinerite täpne asukoht määratakse
ehitusprojektis. Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Põlva valla heakorra eeskirjast.
3.6.1. Puude juurekava ehitusaegne kaitse
Säilitatavate puude kaitseks tuleb ehitustegevuse käigus arvestada juurestiku kaitsealaga ning
juurestiku kaitseks rakendada erimeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed
haljastuses (Ehitusaegne puude kaitse)“.
Säilitatavate puude juurestiku kahjustamise vältimiseks tuleb puid ümbritsev kaitseala
maksimaalses ulatuses puutumatuks jätta. Kaitsealal on keelatud ehitamine, sh ehitusmasinatega
liikumine, parkimine, soojakute paigaldamine, ehitusmaterjalide või prahi ladustamine,
kokkulükatud pinnase hoidmine jne. Juurestiku kaitseks tuleb paigaldada kaitseala piirile
kaitsepiirded.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
12
3.7. Tuleohutuse nõuded
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017. aasta 13. märtsi
määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla
8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude
abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3 (tuldkartev ehitis).
Tuleohutuse tagamise meetmete rakendamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-4:2011
,,Ehitiste tuleohutus, osa 4; tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“. Planeering näeb
ette tootmishoonetes ühe tuletõkkesektsiooni piirpindalaks 1000 m2 olenemata hoone tulepüsivus-
klassist.
Lähtudes EVS 812-6:2012+A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tabeli 2 järgi on II tuleohuklassi
hoonete puhul, mille tuletõkkesektsiooni pindala on kuni 2000 m2, kustutusvee minimaalne vajadus
20 l/s kolme tunni jooksul (20 I/s x 180 minutit x 60 s = 216 000 l ehk 216 m3). Planeeringuala
lähedal Lao tänaval paiknevad T-tüüpi maapealsed hüdrandid nr 117 (Lao tn 11 ees) ja 118 (Lao
tn 23 ees), mille maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks on 15 l/s ehk kustutamiseks
hüdrandist saadakse 15 l/s x 180 minutit x 60 s =162 000 l ehk 162 m3. Puuduva veevarustuse
tagamiseks tuleb planeeritud positsioonidele paigaldada kas veemahutid või rajada kuivhüdrandid
planeeritud tiikide juurde (lahendusi võib ka kombineerida). Täpne tuletõrjevee veevarustuse
lahendus tuleb paika panna edasise projekteerimise käigus.
Planeeringualale juurdepääs on kavandatud uue umbtänava baasil, mille otsas on
ümberpööramiskoht. Umbtänava pikkus on ca 430 m. Kuna umbtänava pikkus ületab 150 m, siis
on planeeringu lahendusse näidatud alternatiivne juurdepääs päästeautodele läbi pos 1 ja 2 (vt
„Põhijoonis“). Tuletõrjeauto varujuurdepääsu alternatiiv on ka läbi Lao põik 5 maaüksuse Lao põik
tänavale. Juurdepääsuteed peavad vastama standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri
määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“: Päästeauto tee laius peab olema
vähemalt 3,5 m.
3.8. Riskianalüüs ja ohtliku ettevõtte ohutsooni hinnang
Detailplaneeringuala paikneb C‑kategooria ohtliku ettevõtte (AS Tere Põlva tootmisosakond)
ohualas, mille raadius on 643 m. Hindamine on koostatud kemikaaliseaduse § 32 alusel ning lähtub
Päästeameti juhendis sätestatud põhimõtetest, mille kohaselt tuleb hinnata nii võimalike
suurõnnetuste stsenaariume ning sellest tulenevalt, kas kavandatav maakasutus ja ehitustegevus
on ohutuse seisukohalt lubatav.
Vastavalt kemikaaliseadusele on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte käitis, kus kemikaali
käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtliku
kemikaali käitleja määrab oma ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate kemikaalide
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
13
maksimaalsest võimalikust kogusest. AS Tere Põlva osakonna riskianalüüs on koostatud 2023.
aastal, aluseks on võetud Majandus- ja Taristuministri poolt välja antud määrus nr 18 ”Nõuded
ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning
avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. AS-i Tere Põlva tootmisosakonna
riskianalüüsi kohaselt on ettevõtte peamiseks ohtlikuks aineks ammoniaak (NH₃), mida
kasutatakse külmutusseadmetes. Riskianalüüsi alusel on määratud ammoniaagilekke
stsenaariumist tulenevad ohualad, mille ulatus sõltub lekke suurusest, ilmastikutingimustest ning
hajumistingimustest. Peamise ohustsenaariumina käsitletakse ammoniaagi lekkest tekkivat
toksilist gaasipilve. Ammoniaagilekke korral on ohualad määratud järgmiselt:
• eriti ohtlik ala (Re) – kuni ca 183 m (kõrge kontsentratsioon, eluohtlik mõju);
• väga ohtlik ala (Rv) – kuni ca 347 m (võimalik raske tervisekahjustus);
• ohtlik ala (Ro) – kuni ca 643 m (tervisekahjustuse võimalus).
Ohuala välispiiriks loetakse 643 m raadiust, mille ulatuses võib esineda ammoniaagi
kontsentratsioone, mis võivad põhjustada tervisemõju.
Detailplaneeringus riskihinnangu koostamisel on lähtutud Päästeameti juhendist
„Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine“ ja AS Tere Põlva
tootmisosakonna riskianalüüsist ettevõtte tegevusega seotud võimalike ohtude hindamiseks
(koostatud 2023. a). Hindamise eesmärk on selgitada, kas kavandatav hoonestus suurendab
suurõnnetuse riski või tagajärgede raskust, hinnata kavandatavate hoonete haavatavust ja teha
otsus ehitamise lubatavuse kohta.
Ohtliku ettevõtte ohuala iseloomustus
Planeeringualale ulatub AS Tere Põlva tootmisosakonna ohtliku ala (Ro) välimine serv (ca 555
meetrit ohuallikast), mis ulatub positsioonile 3 (vt skeem 1). Ohualas peamiseks riskiallikaks on
ammoniaagi kasutamine külmutusseadmetes (ammoniaagimahutid ja torustik,
kompressorseadmed, külmutussüsteemid). Sellisel kaugusel on ammoniaagi kontsentratsioon
oluliselt vähenenud ning mõju avaldub eelkõige nõrgenenud ja ajutise kokkupuutena, sõltuvalt
ilmastikutingimustest ja tuule suunast. Ammoniaagi lekke korral tekib gaasipilv, mis liigub tuule
suunas ning mille levik sõltub meteoroloogilistest tingimustest. Esialgu võib pilv püsida maapinna
lähedal, kuid hajub ja tõuseb aja jooksul, mistõttu ohtlik mõju väheneb kauguse suurenedes.
Teised võimalikud õnnetused (tulekahju, plahvatus) ei ole domineerivad ega põhjusta väljaspool
ettevõtte territooriumi ulatuslikku mõju
Kokkuvõtvalt tuleneb AS Tere Põlva tootmisosakonna riskianalüüsist, et suurim oht ettevõtte
tegevusest on ammoniaagileke, mille mõju ulatub maksimaalselt kuni 643 m, kuid eluohtlikud
mõjud jäävad valdavalt ettevõtte territooriumi lähedusse ning nende ulatus väljapoole väheneb
kiiresti.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
14
Skeem 1. Ohtliku ettevõtte ohuala ulatus
Ca 555 m kaugusel on tegemist juba oluliselt nõrgenenud mõjuga tsooniga, kus soojuskiirgus on
selles kauguses oluliselt alla kriitilise taseme, lööklaine mõju praktiliselt puudub või ei tekita
konstruktiivseid kahjustusi, toksilise pilve mõju sõltub ilmast, kuid on lühiajaline ja hajuv. Halvim
stsenaarium ei põhjusta kriitilisi mõjusid planeeritavale alal.
Kavandatava hoone tundlikkus
Päästeameti metoodika järgi hinnatakse hoone tundlikkust skaalas 1–4. Detailplaneeringuga
kavandatakse äri- ja tootmishooned, mis jäävad tundlikkuse klassi 1-2.
Võimalikud õnnetuse stsenaariumid
Vastavalt Päästeameti juhendile käsitletakse realistlikke suurõnnetuse stsenaariume (toodud
tabelis 3). Riskimaatriks on toodud tabelis 4.
Tabel 3. Võimalikud ohtlikud olukorrad ja nende mõju planeeringualale
Ohtlik olukord/ stsenaarium
Tekke- mehhanism
Peamine mõju
Mõju ulatus Mõju planeeringualale (pos 3)
Hinnang
Ammoniaagileke
külmutusseadm
est
Torustiku või seadme rike, tihendi purunemine
Toksiline gaasipilv
Lokaalne, sõltub tuulest ja hajumisest
555 m kaugusel kontsentratsioon oluliselt vähenenud, mõju ajutine
Madal
Suur
ammoniaagileke
(halvim
stsenaarium)
Mahuti või suure torustiku purunemine
Toksiline pilv, võimalik ärritav ja tervist kahjustav mõju
Võib ulatuda väljapoole ettevõtet
Välimises tsoonis mõju nõrgenenud, ei põhjusta eluohtlikku kokkupuudet
Madal– mõõdu- kas
Tulekahju
tootmishoones
Elektririke, seadme rike, süttiv materjal
Soojuskiirgus, suits
Piiratud ettevõtte territooriumiga
555 m kaugusel soojuskiirgus ei
Madal
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
15
saavuta kriitilist taset
Tulekahju koos
kemikaalide
eraldumisega
Tulekahju + ammoniaagi leke
Toksiline suits + soojus Piiratud, sõltub
ilmast
Mõju vähenenud, hajumine suur, lühiajaline kokkupuude
Madal
Plahvatus tehnoloogilises seadmes
Rõhu tõus süsteemis, seadme rike
Lööklaine, killud Lokaalne
Lööklaine mõju sellisel kaugusel praktiliselt puudub
Väga madal
Doominoefekt (mitme sündmuse koosmõju)
Tulekahju → leke → plahvatus
Kombineeritud mõju Väga madala
tõenäosusega
Mõju ulatus ei suurene kriitiliseks planeeringualal
Madal
Ohtlike ainete transport ettevõttesse
Veose avarii territooriumil või selle lähedal
Leke, tulekahju
Lokaalne
Ei mõjuta planeeringuala oluliselt
Väga madal
Tabel 4. Riskimaatriks
Stsenaarium Tõenäosus (P) Tagajärg (S) Riskitase
Ammoniaagileke (väike) 2 2 V
Suur ammoniaagileke 2 3 M
Tulekahju tootmishoones 2 2 V
Tulekahju + kemikaalid 2 3 M
Plahvatus 1 3 V
Doominoefekt 1 4 M
Ohtlike ainete transport 2 2 V
V – väike risk (aktsepteeritav)
M – mõõdukas risk (tingimuslikult aktsepteeritav)
K – kõrge risk (mitte aktsepteeritav ilma lisameetmeteta)
Ohtliku ettevõtte ohutsooni välisservas ca 555 m kaugusel toksilise pilve kontsentratsioon on
oluliselt vähenenud, soojuskiirgus ei saavuta kriitilist taset ning lööklaine ei põhjusta
konstruktiivseid kahjustusi. Seega planeeringuala ei paikne elule otseselt ohtlikus tsoonis.
Enamus stsenaariume paikneb väikese (V) riskitaseme piirkonnas. Üksikud stsenaariumid
ulatuvad mõõduka (M) riskini, kuid nende tõenäosus on madal, mõju planeeringualal on
nõrgenenud (kaugus ~555 m) ning tagajärjed ei ole eluohtlikud. Ükski stsenaarium ei klassifitseeru
kõrge (K) riskitasemeks.
Riski maandavad meetmed
Planeeringuala ja AS Tere Põlva tootmisosakonna ja planeeringuala vahel paiknevad äri- ja
tootmismaad ning osaliselt haljastatud alad, mis toimivad õnnetusjuhtumi korral visuaalse ja
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
16
osalise füüsilise barjäärina. Arvestades, et peamine riskistsenaarium on ammoniaagilekkest
tulenev toksiline pilv, on mõju iseloom sõltuv eelkõige ilmastikutingimustest ning tuule suunast,
mistõttu otsene varjestav efekt on piiratud, kuid hajumist soodustav.
Planeeringuala paikneb ohtliku ettevõtte suhtes perifeerses tsoonis ning on ühendatud
olemasoleva tänavavõrguga, mis võimaldab tagada kiire ja ohutu evakuatsiooni ohu korral.
Õnnetusjuhtumi korral on kriitilise tähtsusega:
• inimeste kiire teavitamine võimalikust ohust;
• selgete käitumisjuhiste olemasolu (siseruumides püsimine, evakuatsioon vastavalt
olukorrale);
• liikumine ohuallikast eemale, arvestades tuule suunda.
Kavandatavate hoonete projekteerimisel tuleb ette näha:
• hoonete paigutus nii, et evakuatsioonisuunad on ohuallikast eemale (planeeritud
juurdepääsuteele pos 4);
• tehnosüsteemide sulgemise võimalus (ventilatsioon);
• päästetehnika ligipääsu tagamine;
• ettevõtte ohuteavituse tagamine;
Kokkuvõte
Kavandatav hoonestus (pos 3) paikneb ohtliku ettevõtte ohuala välimises osas, kus võimalike
suurõnnetuste tagajärjed ei ulatu inimese elule ohtliku tasemeni. Kavandatav äri- ja tootmistegevus
ei suurenda suurõnnetuse riski, ei suurenda õnnetuse tagajärgede raskust ning planeeritud
tegevus vastab ohutu vahekauguse põhimõttele.
Riskihinnangu alusel ei tuvastatud kavandatava maakasutuse ja olemasoleva ohtliku ettevõtte
koosmõjus kõrge riskitasemega olukordi. Detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmishoonete
rajamine on lubatav vastavalt kemikaaliseaduse § 32 nõuetele.
3.9. Tehnovõrgud
Detailplaneeringus on määratud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad. Edasise
projekteerimise käigus tuleb tehnovõrkude asukohad täpsustada. Tehnovõrgu asukohti võib
muuta, kuid sellisel juhul tuleb tagada kõigile planeeritud tehnovõrkudele vajalik ruum.
Planeeringualal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on toodud joonisel 5 „Tehnovõrgud“.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
17
3.9.1. Veevarustus
Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused AS-ilt Põlva Vesi 05.09.2025 nr 75.
Planeeringuala läbib vee-ettevõttele kuuluv ühisveevärgitorustik läbimõõduga De40, mis
ehitustegevusele ette jäädes tuleb ümber tõsta.
Planeeritavale tänava maa-alale (pos 4) on kavandatud ühisveevärgitorustik Lao tn ühisveevärgi
torustikult De160 PE. Liitumispunktid tuleb projekteerida planeeritavate kinnistute piirile.
Liitumispunktid peavad asuma väljaspool kinnistu piiri kuni üks meeter. Igale kinnistule on
planeeritud 1 liitumispunkt liitumaks ühisveevärgiga. Veetoru kaitsevööndi ulatus on 2 m
kummalegi poole toru. Planeeritud arvutuslik veevajadus tootmismaa krundil on ca 3 m3/d (sisaldab
ca 30-60 töötaja olmevee kulu), kokku planeeringualal ca Q d= 10 m3/d.
3.9.2. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused AS-lt Põlva Vesi
05.09.2025 nr 75.
Planeeritavale tänava maa-alale (pos 4) on planeeritud ühiskanalisatsioonitorustik Lao tn torustiku
kaevust nr 3KK-43. Liitumispunktid tuleb projekteerida planeeritavate kinnistute piirile.
Liitumispunktid peavad asuma väljaspool kinnistu piiri kuni üks meeter. Igale kinnistule on
planeeritud 1 liitumispunkt liitumaks ühiskanalisatsiooniga. Planeeritavate hoonete kanalisatsiooni
paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta
kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse
eest kanalisatsiooni kaudu. Reoveekanalisatsioonitoru kaitsevööndi ulatus on 2 m kummalegi
poole toru. Planeeritud arvutuslik reoveehulk tootmismaa krundil on ca 3 m3/d (sisaldab ca 30-60
töötaja olmevee kulu), kokku planeeringualal ca Q d= 10 m3/d.
3.9.3. Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon on planeeritud lahendada kinnistusiseselt immutamise teel. Positsioonil
1 asub olemasolev tiik, mis on planeeritud laiendada. Lisaks on planeeritud täiendavad tiigid
positsioonile 2 ja 3. Tiigid on kavandatud ühendada kraaviga.
Kruntide siseselt rajatakse sademeveekanalisatsiooni torustik, mida mööda juhitakse vesi
tiikidesse ja seal immutatakse (aurutatakse). Planeeringuala ei ole võimalik liita vee-ettevõtja
sademeveekanalisatsiooniga.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
18
Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsioon kasutamise eeskirja kohaselt loetakse
keelatud ühenduseks sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist
reoveekanalisatsiooni.
3.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 501679.
Planeeringuala läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv 10 kV elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10 m
mõlemale poole liini. Alale ulatub ka Pärnaõie tn 7 asuva 110 kV elektriõhuliini kaitsevöönd (25 m
mõlemale poole liini).
Detailplaneeringuga on ette nähtud planeeritava tänava maa-ala (pos 4) keskmesse haljasalale
koht uuele komplektalajaamale. Alajaamale eraldi katastriüksusi ei moodustata. Alajaama
teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud
sisselõikena alajaamade 6541:(Põlva) ja Nutu:(Põlva) vahelisest 10 kV maakaablist. Planeeritud
tootmismaa kruntidele on ette nähtud 6541:(Põlva) alajaamast ja planeeritavast alajaamast 0,4 kV
maakaabelliinid ringtoiteliinidena. Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kinnistute
piiridele liitumiskilbid (soovitatavalt mitmekohalistena) ning jaotuskilbid. Liitumiskilbid tuleb
paigaldada ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistute piiridele tee maa-ala lähedusse või
külgnevate kinnistute tarbeks nende vahelistele piiridele üldkasutatavale ja/või transpordimaale.
Elektrimaakaablite kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaablit. Alajaamade ja jaotusseadmete
ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast.
3.9.5. Soojavarustus ja ventilatsioon
Soojusvarustus lahendatakse mitteeluhoonete põhiselt lokaalsena, võimalik on maagaasi küte,
õhk-vesi- ja õhk-õhk-küttesüsteemid või kütteks ära kasutades tootmisprotsessi jääksoojust.
Küttesüsteemi täpne lahendus anda hoonete projektide koosseisus.
Ventilatsioonisüsteemid lahendatakse hoonete põhiselt. Süsteemid varustada mürasummutitega
selliselt, et tootmismüra kandumine välisruumi oleks maksimaalselt takistatud.
Ventilatsioonisüsteemide täpne lahendus anda hoonete projektide koosseisus.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
19
3.9.6. Gaasivarustus
Gaasivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Gaasivõrk AS-lt (nr 3-6/224-25).
Pos 1 gaasivarustus on ette nähtud Lao tänaval paiknevast olemasolevast B-kategooria
gaasitorustikust ning pos-ide 2 ja 3 gaasivarustus Lao põik 5 gaasitorustikust. Pos-ide 2 ja 3
tarbeks kavandatud tarnetorustik on planeeritud piki tee maa-ala (pos 4) kavandatava veetoru
kõrvale.
Uute moodustatavate kinnistute jaoks on kinnistu piirile ette nähtud liitumispunktina maakraan, mis
peab paiknema vähemalt 1 m kaugusel teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning
väljaspool sissesõiduteid.
B-kategooria 3,0-baarise gaasitoru kaitsevöönd ulatub 1 m torustiku mõlemale poole. AS-i
Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis võib töid teha üksnes põhi- või tööprojekti alusel. Vastav
projekt tuleb enne tööde alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk. Ilma põhi- või tööprojektita ei ole AS-
il Gaasivõrk võimalik hinnata kavandatava tegevuse ohutust ega anda nõusolekut tegutsemiseks
gaasipaigaldise kaitsevööndis.
Gaasivarustuse täpne lahendus pannakse paika projekteerimise käigus. Gaasiühenduse loomine
ei ole planeeringu elluviimiseks otseselt vajalik ja soovi korral loob ühenduse iga positsiooni
omanik oma vahenditest.
3.9.7. Sidevarustus
Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt (nr 40025844).
Planeeringuala põhjaosa läbib Telia Eesti AS-le kuuluv sidekanal koos optilise kaabliga.
Olemasolevad sidetorud on planeeritud säilitada ning jääb pärast planeeringujärgset kruntimist
avalikku kasutusse antava tänava maa-alale ning läbib osaliselt pos 1 põhja serva.
Olemasolevatele sidekaablitele, millele ei ole veel määratud servituute, on vaja määrata
liiniservituudid Telia Eesti AS-i kasuks.
Planeeringuala sidevarustus on lahendatud piirkonnas tegutsevate sideoperaatorite kaudu,
kasutades olemasolevaid või rajatavaid elektroonilise sidevõrke. Võimalik on nii mobiilside (4G/5G)
kui ka fiiberoptilise kaablivõrgu kasutamine, sõltuvalt tehnilistest võimalustest ja teenusepakkujate
tehnilistest lahendustest.
Planeering ei seo ala konkreetse sideoperaatoriga ning tagab võimaluse kasutada erinevate
teenusepakkujate teenuseid konkurentsitingimustes. Täpne sidevarustuse lahendus, sealhulgas
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
20
liitumispunktid ja tehnilised tingimused, määratakse projekteerimise etapis koostöös sidevõrgu
valdajatega.
3.10. Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevesi ei valguks kontrollimatult
naaberkinnistutele. Planeeringualal paiknevad tiigid on planeeritud ühendada kraaviga, mille
kaudu toimub sademevee suunatud ärajuhtimine. Täpne vertikaalplaneering tuleb paika panna
edasise projekteerimise käigus.
Arvestades maapinna looduslikku kallakut on planeeringuala lõunaserva kavandatud olemasoleva
tiigi laiendus, uus aurutustiik positsioonile 2 ja 3 ning tiigid ühendada omavahel kraaviga. Kraavi ja
tiiki on võimalik isevoolsena suunata kokku kogutud sademeveed. Aurutustiigi mahu arvutamise
aluseks tuleb võtta standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.
3.11. Keskkonnakaitse abinõud
Tootmishoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse lähiala ühisvõrkude baasil,
elektrivarustus toimub lähialal olevate tehnovõrkude kaudu, võimalus on liituda gaasiga ning
sidega. Jäätmed tuleb koguda sorteeritult konteineritesse ning käidelda vastavalt Põlva valla
jäätmehoolduseeskirjale. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid on planeeritud kõva kattega
(kivisillutis, asfalt). Vertikaalplaneerimisega tuleb edasise projekteerimise käigus sademeveed
juhtida katustelt ja kõvakattega pindadelt eemale haljasalale ja immutada pinnasesse, vajadusel
rajada lisaks kraave ja sademevee aurutustiike (planeeritud on olemasoleva tiigi laiendus ja uue
tiigi rajamise võimalikkus). Sademevee juhtimisel tiiki, kraavi tuleb vajadusel paigaldada liiva- ja
õlipüüdurid.
Metsa raadamine tuleb teostada vastavalt metsaseaduse nõuetele ning enne raadamist tuleb
taotleda pädevalt asutuselt raadamisluba. Raadamise korral tuleb tasuda keskkonnatasude
seaduses sätestatud raadamisõiguse tasu
Tootmisel tekkiva müra leviku takistamiseks on planeeritud jätta alles planeeritud tänava äärde 10
m laiune kaitsehaljastuse riba ning rajada täiendavalt müra tõkestamiseks mitmerindeline
kaitsehaljastus.
3.11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Planeeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse,
mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Planeeritud
on sihtotstarbeta maa asemele tootmismaa, mis piirneb ühest küljest olemasoleva
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
21
tootmistegevusega ning teisalt 110 kV elektriõhuliiniga, planeeritav tegevus on kooskõlas
üldplaneeringu arengusuundadega. Konfliktalaks jääb olemasoleva elamumaaga piirnev osa,
kuhu on rakendatud müra, vibratsiooni ja valgusreostust leevendavad meetmed (haljasriba,
täiendav mitmerindeline haljastus, 2,5 m kõrgune puittara). Kavandatud tegevus ei avalda olulist
mõju KeHJS tähenduses, kuigi põhjustab keskkonnas pöördumatuid muudatusi, aga samas ei sea
ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad:
• majanduslikud mõjud
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisega kaasneb uute töökohtade lisandumine, suureneb
kohalike elanike sissetulek ja pakutavate teenuste hulk, mis kokkuvõttes avaldab positiivset mõju
Põlva valla eelarvele. Planeeringuga kavandatakse uus tänav, mida on võimalik pikendada
naaberkruntidele. Läbiv liiklus avab seni kasutusest väljas olevatele tootmismaa, sihtotstarbeta
maa ja maatulundusmaa kruntidele uued arendussuunad.
• sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on sotsiaalselt positiivse mõjuga - lisanduvad töökohad
aitavad kohalike seas vähendada töötust ja võimalus on ka uute elanike lisandumine, kui stabiilne
töökoht on olemas. Tootmismaa laiendatakse osaliselt metsamaa arvelt, mis vähendab looduses
viibimise võimalust. Planeeringuala näol ei ole seni olnud tegemist kõrge puhkeväärtusega ja
aktiivselt kasutatava haljasalaga, kus inimesed on harjunud aega veetma. Ala piirneb 110 kV
elektriõhuliiniga, mis vähendab puhkeväärtust veelgi. Liikuvustaristule on esialgne mõju vähene,
kuna Lao tänavale 3 tootmismaa krundilt tulenev liiklus ei ole märkimisväärne. Planeeritud ei ole
suure külastajate arvuga asutusi. Mõju avaliku ruumi kvaliteedile on vähene, peamiselt võimaliku
lisanduva müra näol, ent selle vastumeetmena on kavandatud kaitsehaljastus. Mõju sotsiaalsete
häiringute näol eeldatavalt ei teki, turvalisus ei vähene, lähiala elanike tervis planeeritud
tegevusega ei kannata.
• kultuurilised mõjud
Detailplaneeringu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa kultuurilisi mõjusid ega kahjusta
Põlva vallas paiknevate kultuuripärandiobjektide väärtust. Mõju piirkonna kultuuritavadele ja -
traditsioonidele puudub.
• mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringus kavandatud tegevus toob endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist
(raiutakse ehitustegevusele ette jääv mets, ehitatakse tootmishooned, väheneb elurikkus).
Vähesel määral saab kompenseerida metsa likvideerimist kaitsehaljastuse rajamisega ja vaba
ruumi haljastamisega. Mürareostuse vältimiseks on planeeritud mitmeid meetmeid, sealhulgas
moodsate, vähesema müraga seadmete kasutamine ja tootmisprotsessi optimeerimine. Ehitiste
alt eemaldatavat mulda saab kasutada ära haljastustöödel. Projekteerimisel tuleb ette näha
lahendused soojussaarte tekke vältimiseks. Raadamistööd ei teostata lindude pesitsusrahu ajal.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
22
3.12. Servituutide vajaduse määramine
Servituutide vajadus on määratud tehnovõrkudele planeeritavate tootmismaa kruntide piires, mis
teenivad teist kinnisasja nende kaitsevööndite ulatuses.
Servituudid on vaja seada:
10 kV Elektrilevi OÜ õhuliinile pos 1-3 ulatuses tehnovõrgu valdaja kasuks,
Telia Eesti AS-le kuuluvale sidetrassile pos 1 ulatuses tehnovõrgu valdaja kasuks,
Põlva Vesi AS-le kuuluvale veetorule pos 1 tehnovõrgu valdaja kasuks,
pos 4 alla jäävatele tehnovõrkudele tehnovõrguvaldajate kasuks,
pos 1 tiigile ja kraavile servituut sademevee juhtimiseks pos 2 ja 3 kasuks,
pos 2 tiigile ja kraavile servituut sademevee juhtimiseks pos 3 kasuks;
3.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste
seadmine
Planeerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Kuritegevuse riske vähendavad:
• selgelt eristatav juurdepääs, valdusse sissepääsu valgustamine ja piiramine;
• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;
• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;
• korrashoid;
• lukustatud sisenemisruumid;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• korrashoid;
• süttimatust materjalist suletud prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine.
3.14. Planeeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering on edaspidi aluseks ehitusprojektide koostamisel. Planeeringu
elluviimise kava on kehtestatud detailplaneeringu siduv ja lahutamatu osa. Detailplaneeringu
elluviimisel, sealhulgas ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel tuleb arvestada planeeringu
elluviimise kavaga kui detailplaneeringu siduva regulatsiooniga.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kinnistu igakordsel omanikul
tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste kasutamist. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
23
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud juurdepääsutee I etapi ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse ning planeeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude (sh ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonitrasside) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Eelnimetatud rajatiste
väljaehitamine on halduslepinguga üle antud planeeringu kehtestamisest huvitatud isikule.
Kinnisasja omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel vastavalt
planeeringuga seatud ehitusõigusele. Ehitusprojektiga täpsustatakse teede, mahasõitude ning
parkla- ja laoala asukohad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine ja
dimensioneerimine vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt ette antud tehnilistele tingimustele.
Raadamisloa taotlemine toimub vastavalt Metsaseaduses sätestatule.
Detailplaneeringut on võimalik realiseerida etapiviisiliselt arvestades järgmist:
1) Detailplaneeringuga moodustatud krundil POS 1 planeeringukohaste hoonete ehitusloa
väljastamise eelduseks täiendavaid tingimusi ei seata.
2) Kui detailplaneeringuga moodustatud krundid POS 1 ja 2 liidetakse, siis sellisel juhul
nendele kruntidele hoonete ehitusloa väljastamiseks täiendavaid tingimusi ei seata.
3) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 2-l juhul, kui seda ei liideta POS1-ga, on
planeeringukohaste hoonete ehitusloa väljastamise eelduseks moodustatud krundil POS
4 juurdepääsutee väljaehitamine järgmiselt:
a) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridesse jääva POS 4 juurdepääsutee
on asfaltkattega välja ehitatud halduslepinguga seatud tingimustel planeeringu
elluviimisest huvitatud isiku poolt ja
b) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridest välja jääva POS 4
juurdepääsutee on kruusakattega.
4) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 3-l planeeringukohaste hoonete ehitusloa
väljastamise eelduseks on tee olemasolu moodustatud krundil POS 4 järgmiselt:
a) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridesse jääva POS 4
juurdepääsutee on asfaltkattega välja ehitatud halduslepinguga seatud
tingimustel planeeringu elluviimisest huvitatud isiku poolt ja
b) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridest välja jääva POS 4
juurdepääsutee on kruusakattega.
5) Detailplaneeringuga moodustatud krundil POS 1 ja kruntide liitmise korral ka POS 2,
planeeringukohaste hoonete kasutusloa väljastamise eelduseks on, et juurdepääsutee
koos kavandatud kaitsehaljastusega POS 4-l on planeeringuga kavandatud mahus välja
ehitatud planeeringu põhijoonisel näidatud I etapi jooneni ning POS 4 on tasuta kohalikule
omavalitsusele üle antud.
6) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 4 tasuta üleandmine kohalikule
omavalitsusele on võimalik pärast seda, kui juurdepääsutee koos kavandatud
kaitsehaljastusega POS 4-l on planeeringuga kavandatud mahus välja ehitatud
planeeringu põhijoonisel näidatud I etapi jooneni.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
24
7) Gaasiühenduse loomine ei ole planeeringu elluviimiseks otseselt vajalik ja soovi korral
loob ühenduse iga positsiooni omanik oma vahenditest.
Geodeetiline märk tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks.
Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013. aasta määrusest nr
50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
25
4. Kooskõlastused ja koostöö
Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega
Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija
Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn
Gaasivõrk AS
Liivala 9 10118 Tallinn
Põlva Vesi AS, Toominga 2a, 63304 Põlva
Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn
Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu
|
PÕLVA VALLAVALITSUS
Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS
63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
Koostöötegijad ja kaasatud isikud
02.06.2026 nr 7-1.2/26-18-1
Põlva linnas Lao tn 22
detailplaneeringu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse
andmiseks
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus Teile
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse
detailplaneeringu. Detailplaneeringu kooskõlastajaks on valitsusasutus, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi planeering käsitleb, teised kirja adressaadid saavad planeeringu kohta arvamust
avaldada.
Detailplaneering algatati Põlva Vallavalitsuse 03.06.2025 korraldusega nr 2-3/211 ning selle
eesmärgiks on jagada maa-ala äri- ja tootmismaa kruntideks ning anda ehitusõigus äri- ja
tootmishoonete püstitamiseks, määrata tänavaala ja liikluskorralduse ning haljastuse põhimõtted,
keskkonnatingimused ning tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht. Planeeringuala pindala
on ca 46462 m 2 .
Detailplaneeringuga jagatakse ala kolmeks tootmismaa ja üheks transpordimaa krundiks.
Tootmismaale on lubatud püstitada kuni 15 m kõrgused büroo-, lao-, kaubandus-, teenindus- ja
tööstushooneid. Kavas on rajada uus avalik tee koos täiendava kaitsehaljastusega ala
põhjaservas. Vajalike tehnovõrkude ja osaliselt avaliku tee välja ehitamise kohustus antakse
halduslepinguga huvitatud isikule üle.
Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates kooskõlastamisest
keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse planeering
tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 2 kooskõlastatuks või eeldatakse, et Te ei soovi
planeeringulahenduse kohta arvamust avaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kintsiraud
abivallavanem
Lisa: Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering (DK100_Lao tn 22_dp.asice)
Tiia Zuppur
5347 1669, [email protected]
Töö nr DP-0107-25
Põlva linnas
LAO TN 22 KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JA JOONISED
Planeeringust huvitatud isik: Alcantra OÜ
Planeeringu koostamise korraldaja: Põlva Vallavalitsus
Planeeringu koostaja: Plaan OÜ
Tartu 2025-2026
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
2
Sisukord
1. Sissejuhatus .....................................................................................................4
1.1. Planeeringust huvitatud isik, korraldaja ja koostaja ................................................ 4
1.2. Planeeringu koostamise alus ja lähtedokumendid ................................................... 4
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus .............................. 5
1.4. Olemasoleva olukorra iseloomustus......................................................................... 5
2. Planeeringuala mõjuala seosed ......................................................................6
3. Planeerimisettepanek ......................................................................................8
3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 8
3.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................... 8
3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9
3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ............................................. 9
3.5. Liikluskorralduse põhimõtted.................................................................................. 10
3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................ 11
3.6.1. Puude juurekava ehitusaegne kaitse .......................................................................... 11
3.7. Tuleohutuse nõuded ................................................................................................ 12
3.8. Riskianalüüs ja ohtliku ettevõtte ohutsooni hinnang ............................................. 12
3.9. Tehnovõrgud ............................................................................................................ 16
3.9.1. Veevarustus ............................................................................................................... 17
3.9.2. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................ 17
3.9.3. Sademeveekanalisatsioon .......................................................................................... 17
3.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ............................................................................... 18
3.9.5. Soojavarustus ja ventilatsioon .................................................................................... 18
3.9.6. Gaasivarustus ............................................................................................................ 19
3.9.7. Sidevarustus .............................................................................................................. 19
3.10. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................. 20
3.11. Keskkonnakaitse abinõud ....................................................................................... 20
3.11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ........................................................... 20
3.12. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................... 22
3.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ......................... 22
3.14. Planeeringu elluviimine ........................................................................................... 22
4. Kooskõlastused ja koostöö ...........................................................................25
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
3
Graafiline osa
Leht 1 „Situatsiooniskeem” M 1:10 000
Leht 2 „Olemasolev olukord” M 1:1000
Leht 3 „Mõjuala seosed” M 1:2000
Leht 4 „Põhijoonis” M 1:1000
Leht 5 „Tehnovõrgud“ M 1:1000
Leht 6 „Illustreeriv joonis“
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
4
1. Sissejuhatus
1.1. Planeeringust huvitatud isik, korraldaja ja koostaja
Alcantra OÜ
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Gonsiori tn 10a, 10117
Reg-nr: 16152485
Põlva Vallavalitsus
Aadress: Põlva maakond, Põlva linn, Maarja tn 2, 63307
Reg-nr: 75038581
Plaan OÜ
Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415
Reg nr: 12199722
Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB
002238).
1.2. Planeeringu koostamise alus ja lähtedokumendid
Detailplaneeringu koostamise ettepaneku tegijaks on Alcantra OÜ, kes soovib katastriüksusele
rajada tootmis- ja laohooneid. Alal puudub kehtiv detailplaneering. Planeeringu koostamise
aluseks on Põlva Vallavalitsuse 03.06.2025 a korraldus nr 2-3/211 „Põlva linnas Lao tn 22
katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“ ja „Lähteseisukohad Põlva linnas Lao tn 22
katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks“.
Arvestamisele kuuluvad lähtedokumendid on:
• Põlva valla üldplaneering (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-
3/16).
• Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035
(kehtestatud Põlva Vallavolikogu 16.05.2024 määrusega nr 7).
• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 26.03.2025 määrusega
nr 5).
• Lao tn 24 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 11.03.2025 otsusega
nr 1-3/10).
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
5
• Ehitusprojekt „Lao tänava ehitus lõigus Vabriku tn – Pärnaõie tn“, koostaja PP
Ehitusjärelevalve (2023).
• Geodeetilise alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud A&O Maamõõdubüroo OÜ 2025.
aasta juulis, töö nr 237/25. Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid asuvad Põlva
Vallavalitsuse arhiivis. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade, eraisikutega ja
teised materjalid on leitavad planeeringu II köites „Lisad“.
1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maa-ala äri- ja tootmismaa kruntideks ning
anda ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks, määrata tänavaala ja liikluskorralduse ning
haljastuse põhimõtted, keskkonnatingimused ning tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht.
Planeeringuala pindala on ca 46462 m2.
Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks on tellija soov laiendada Lao tn 24 asuva
tootmisettevõtte tootmistegevust ja arendada välja moodne tootmiskompleks koos vajaliku
taristuga. Selleks soetati olemasoleva ettevõtte kõrvale sihtotstarbeta maa krunt, kuhu
üldplaneering näeb ette segakasutusega äri- ja tootmisettevõtete juhtfunktsiooniga tegevusi.
Samuti vastab detailplaneeringu eesmärk Põlva valla ruumilise arengu eesmärgile toetada
ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist kogu vallas, eelistades ettevõtluspiirkondade
kavandamist keskustesse.
1.4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeritav ala asub Põlva linnas Lao tn 22 kinnistul (pindala 46462 m2), mille maakasutuse
sihtotstarve on 100 % sihtotstarbeta maa. Ala ei ole hoonestatud ning puudub kehtiv
detailplaneering.
Ala kõlvikuline jaotus on 31127 m² metsamaa, 14604 m² looduslik rohumaa ning 731 m² haritav
maa. Seega ala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, rohumaa asub elektriõhuliinide
kaitsevööndi ulatuses ning Lao tn 24 krundi ääres. Maapinna abs. kõrgused jäävad 69.50-65.00
m vahemikku, üldine maapinna kalle on lõuna ja ida suunas.
Eraldi juurdepääsu planeeringualale välja ehitatud ei ole. Juurdepääs on võimalik alast itta jäävalt
Lao tänavalt (teeregistri nr 6200044). Ala piirneb põhjas tootmis- ja elamumaaga, läänes
maatulundusmaaga, lõunasida tootmismaa ja sihtotstarbeta maaga ning idapool, teisele poole Lao
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
6
tänavat jäävad riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksused. Olemasolev olukord on toodud
graafiliselt joonisel 2 „Olemasolev olukord“ ning naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed
tabelis 1.
Tabel 1. Naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed.
Aadress Pindala Sihtotstarve
Põlva linn, Pärnaõie tn 7
(katastritunnus 62201:001:2243) 61273 m2 sihtotstarbeta maa 100%
Põlva linn, Lao tn 24
(katastritunnus 62001:006:0130) 16416 m2 tootmismaa 100%
Põlva linn, Lao tn T2
(katastritunnus 62001:006:0130) 9473 m2 transpordimaa 100%
Põlva linn, Lao põik 1
(katastritunnus 62001:006:0240) 6487 m2 elamumaa 100%
Põlva linn, Lao põik 3
(katastritunnus 62001:006:0230) 5692 m2 elamumaa 100%
Põlva linn, Lao põik 5
(katastritunnus 62001:006:0220) 11730 m2 tootmismaa 100%
Põlva linn, Pärnaõie tn 1a
(katastritunnus 62201:001:0139) 26599 m2 maatulundusmaa 100%
Planeeringualal asub geodeetiline märk, B kategooria gaasitorustik, 35–110 kV ja 1–20 kV
elektriõhuliinid, sideehitised ning ühisveevärgi torustik. Planeeringualale ulatub riigikaitselise
ehitise (Põlva maleva tagalakeskus) piiranguvöönd ning C-kategooria ohtliku ettevõtte (Tere AS
Põlva tootmisosakond) ohuala.
Planeeringualal tegevus on kitsendatud tehnovõrkude kaitsevööndi ulatuses, geodeetilise märgi
kaitsevööndis, mille asukohad on toodud joonisel 2 „Olemasolev olukord“. Maakaablite, B
kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 1 m äärmisest kaablist või torust ning teistel
torudel mõlemale poole torustiku telgjoonest 2 m. 35–110 kV elektriõhuliini kaitsevöönd on 25 m
mõlemale poole piki liini telge ja 1–20 kV elektriõhuliinil 10 m mõlemale poole piki liini telge. Lao
tn kaitsevöönd on 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast (ei ulatu planeeringualale).
2. Planeeringuala mõjuala seosed
Planeeringuala paikneb Põlva maakonnas, Põlva vallas, Põlva linna idaosas (vt joonis 1
„Asendiskeem“). Ala piirneb Lao tänavaga, mis tagab lõunasuunast juurdepääsu riigiteele nr 18107
Põlva-Lutsu tee (Pärnaõie tn) ning põhja poolt Vabriku tänavale ja Jaama tänavale. Vabriku tänav
tagab juurdepääsu Põlva Ringteele. Lao tänavale on koostatud ehitusprojekt, mis näeb ette
tänavakoridori korrastamist ning kergliiklustee rajamist. Kontaktvööndi tihe tänavavõrk ning
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
7
logistiliselt hea asukoht tagavad planeeringualale hea eelduse äri- ja tootmistegevuse
arendamiseks.
Põlva valla üldplaneeringu järgi asub Lao tn 22 Raudtee ehituslikus piirkonnas segakasutusega
äri- ja tootmisettevõtete maa-alal (tähis SÄ). Üldplaneeringu järgi on segakasutusega äri- ja
tootmisettevõtete maa-alal kavandatud äri- ja teenindusettevõtetele, büroodele, haljasaladele,
laopindadele, tanklatele, tootmisettevõtetele ja neid teenindavale maakasutusele.
Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud soov rajada alale äri- ja tootmishooned on
üldplaneeringuga kooskõlas.
Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu koondkaardist.
Olemasolevalt jäävad planeeringualast põhja tihedama krundistruktuuriga elamu- ja tootmismaad
ning ida suunda valdavalt riigikaitse- ja tootmismaad. Lõuna suunda jäävad sihtotstarbeta maa-
alad ning elamu- ja maatulundusmaad. Läänesuunda jäävad valdavalt tootmis- ja
maatulundusmaad, mille vahel üksikud elamumaad. Planeeringualast loodesse jääb AS TERE
suur tootmiskompleks, planeeringuala piirneb OÜ Alcantra puidu- ja mööblitootmise ettevõttega.
Teisele poole Lao tänavat jääb Põlva Päästekomando ning hulgaliselt erinevaid äri- ja
tootmisettevõtteid. Planeeritav tootmistegevus on jätkuks piirkonnas levinud maakasutusele ning
üldplaneeringu arengusuundadele.
Piirkonnas kruntide ja hoonestusstruktuur on eriilmeline. Tootmishooned on nii 1-2- korruselised,
leidub kaar- ja viilhalle, puit- ja kivihooneid. Ühtne arhitektuurne stiil puudub. Tootmismaa kruntide
suurused olenevad ettevõtte ruumivajadusest (pindalad jäävad ca 1000 m2 – Lao tn 13 ja ca 4 ha
vahele - Vabriku tn 2). Kindlat ehitusjoont Lao tänava suhtes välja kujunenud ei ole.
Planeeringuala läheduses on olemas vee-, kanalisatsiooni-, side-, gaasi- ja elektriga liitumise
võimalused. Lao tänaval on koostatud ehitusprojekt, mis näeb tänavale ette tänavavalgustust.
Planeeringuala
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
8
3. Planeerimisettepanek
3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Lao tänav 22 on planeeritud jagada 4-ks krundiks – 3 tootmismaa krunti (pos 1-3) ja 1
transpordimaa krunti (pos 4). Kruntide asukohad on toodud graafiliselt joonisel 4 „Põhijoonis“.
Maakasutuse koondtabel on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Maakasutuse koondtabel.
Olemasolev olukord Planeeritud olukord
Aadress Pindala,
m2
Maakasutuse sihtotstarve
Positsiooni number
Maakasutuse sihtotstarve
Pindala, m2
pos 1 Tootmismaa Ärimaa
20000
Põlva vald Põlva linn 46462 100% pos 2
Tootmismaa Ärimaa
12000
Lao tn 22 62201:001:2244
Sihtotstarbeta maa pos 3
Tootmismaa Ärimaa
8581
pos 4 Transpordimaa 5881
3.2. Krundi ehitusõigus
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud kõrgus,
hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Krundi hoonestusala asukoht ja ehitusõigus on
toodud joonisel 4 „Põhijoonis“.
Positsioone 1-2 on lubatud liita üheks tootmismaa krundiks. Liitmisel positsioonile planeeritud
ehitusõigus liidetakse.
Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri
02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on
järgmised otstarbed:
pos 1-3 - büroohooned (kood 12200), hoidlad ja laohooned (kood 12529), kaubandushooned
(kood 12310), teenindushooned (kood 12330), erihooned (kood 12740), tööstushooned (kood
12510).
pos 4 – teed (kood 21100).
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
9
3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud graafiliselt joonisel 4 „Põhijoonis“.
Graafilises osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima
lubatud kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla, laoala ja
haljasala kavandamine. Pos 1 ja 2 on krundid lubatud liita, liitmisel hoonestusala laieneb krundi
piirini joonisel näidatud ulatuses. Kui liitmist ei toimu on hoonestusala kaugus krundipiirist
minimaalselt 4 m. Hoonestusala kaugus planeeritud tänavast on vähemalt 10 m. Hooned tuleb
ehitada hoonestusala sisse.
3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Edasise projekteerimise käigus tuleb rakendada lahendusi, mis minimeerivad tootmistegevusest
tulenevaid häiringuid (müra, vibratsioon, valgusreostus) põhjasuunas paiknevale elamule (Lao
põik 3).
Hoonete paigutus ja välialade lahendus tuleb kavandada selliselt, et valgusreostust, müra ja
vibratsiooni tekitavad seadmed ning tegevused paikneksid elamust eemale suunatult. Müra
leevendamiseks on tänavamaale pos 4 planeeritud mitmerindeline haljastus.
Kohustuslikku ehitusjoont Lao tänava ja planeeritud tänava (pos 4) osas ei kavandata. Planeeritud
tootmis- ja ärihooneid teenindavad funktsioonid (nt prügi sorteerimine, kauba laadimine) tuleb
edasise projekteerimise käigus kavandada soovitatavalt tänavalt mittenähtavasse kohta.
• lubatud kõrgus: kõrgusega kuni 15 m;
• välisviimistluse materjalid: sandwich-paneel, puit, kivi, krohv, klaas, betoon, puhasvuukmüür,
värvkattega plekk (ka kombineeritult);
• lubatud katusekalle ja -tüüp: 0–30-kraadine viil-, lame- või kaldkatus;
• lubatud katusekatte materjalid: pappsindel, profiilplekk, eterniit. Lubatud on paigaldada
päikesepaneele katusele.
• hoone ± 0.00: täpsustatakse projektiga;
• piirded: planeeritud tootmis- ja ärimaa krunte on lubatud piirata, piirete maksimaalne kõrgus
kuni 2 m. Lubatud on ainult läbipaistvad piirded, mida võib kombineerida hekiga. Piirete väravad
ei tohi avaneda tänava poole.
• Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata.
• Minimaalne tulepüsivusklass: TP3
Päikesepaneelide maapinnale paigaldamine ei ole lubatud. Päikesepaneelid tuleb sulandada
arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad tuleb kavandada osaks
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
10
arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,
fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded
ja tingimused:
• päikesepaneelid ei tekita kõrval olevatele hoonetele valgusreostust;
• päikesepaneelidelt lähtuv peegeldus ei tekita häiringuid naabritele, väliruumis liiklejatele
ega looduskeskkonnale;
3.5. Liikluskorralduse põhimõtted
Juurdepääs on tagatud avalikus kasutuses olevalt Lao tänavalt uue tänavaga (pos 4). Lao tänavale
on koostatud ehitusprojekt („Lao tänava ehitus lõigus Vabriku tn – Pärnaõie tn“, koostaja PP
Ehitusjärelevalve, 2023). Projekti kohaselt Lao tn sõidutee on kavandatud 7 m laiusena ning
sõiduteest haljasribaga eraldatud kergliiklustee 2,5 m laiusena.
Planeeritud juurdepääsutee on kavandatud selliselt, et perspektiivis on seda võimalik pikendada
naaberkinnistutele ja luua ühendus Lao põiktänavaga ja/või Põlva ringteega. Planeeritud tänava
maa-alale on kavandatud 6 m laiune sõidutee, mille ühel äärel on 4 m laiune haljasala ning teisel
pool varieeruvalt 2-5 m laiune haljasala. Elamumaaga piirnevale osale on planeeritud laiem
haljasala, mis võimaldab rajada müra tõkestava mitmerindelise haljastuse. Jalakäijatele on
planeeritud juurdepääs läbi pos 1 parkla Lao tänava äärde projekteeritud kergliiklusteeni. Täpne
tänava ja kõnnitee lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
Planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntidele on planeeritud tänavalt lubatud rajada mitu mahasõitu.
Täpsed mahasõitude asukohad ja laiused antakse projekteerimise käigus. Läbi positsiooni 1 ja 2
on planeeritud varu tuletõrjeautode juurdepääs. Tuletõrjeauto juurdepääsuteed ei pea rajama, kui
vajalik täiendav juurdepääs on tagatud teisiti.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Detailplaneeringus toodud parklate asukoht ning maht on
illustratiivne ning näitab normile vastava parkla ruumivajadust. Parkimiskohtade arvutamisel on
aluseks võetud EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Vastavalt normatiivile on tööstusettevõtte- ja -lao
linnakeskuse II kuni IV vööndi parkimisnorm 1/250. Arvestusega, et lao- ja tööstushoone on 2-
korruseline, tuleb positsioonile 1 rajada vähemalt 32 parkimiskohta. Kui tööstusettevõtte ja ladude
kõrvale rajatakse ka büroo- ja kaupluse ruumid, siis tuleb parkimisnorm ümber arvutada vastavalt
tegevuse mahtudele. Planeeringus pos 1 on parkla näidatud suuremana, et tagada võimaliku
büroo- ja kaupluse külastajate parkimine. Pos 1 on näidatud 49 sõiduauto parkimise võimalus. 50
parkimiskoha kohta tuleb kavandada vähemalt 1 invasõiduki parkimiskoht. Positsioonile 2 on
planeeritud 20 parkimiskohta. Pos 1 ja 2 liitmisel võib rajada ühe suurema parkla. Kui parklas on
üle 20 parkimiskoha, tuleb parkla liigendada haljasaladega. Iga 10 parkimiskoha kohta tuleb
istutada 1 puu parklat liigendavale haljasalale. Pos 3 on planeeritud 14 parkimiskohta. Täpne
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
11
parkimiskohtade vajadus ning parkla asukoht tuleb lahendada hoone projekteerimise käigus.
Haljastuse rajamisel tuleb arvestada lumevallitusega ja peab olema tagatud nähtavus ristmikel.
Jalgrataste parkimisnormatiiv II kuni IV vööndi linnakeskuses tööstusettevõtte- ja lao tarbeks on 1
koht 200 suletud brutopinna kohta. Seega pos 1 on 4000 m2 ja kuni 2 korruseline lao- ja
tööstushoone jalgrataste parkimiskohtade arvutuslik norm 40, pos 2 on 24 ja pos 3 on 17. Reaalne
jalgrataste parkimise vajadus peaks selguma edasise projekteerimise käigus.
3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Vastavalt Põlva valla üldplaneeringule tuleb tagada igal tootmis- ja ärimaa krundil kõrghaljastus
vähemalt 10% ulatuses. Planeeritud tänava ääres haljasriba tuleb säilitada ning see jääb toimima
kaitsehaljastusena, et takistada tootmistegevusest tuleva müra levimist elamumaale.
Täiendavat kõrghaljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, v.a tehnovõrkude
kaitsevööndisse. Haljastuse liigilise koosseisu valikul tuleb eelistada kodumaiseid liike.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb olemasolevatele puudele anda dendroloogiline hinnang ning
määrata säilitamisele kuuluvad puud (sh järgides põhimõtet, et vähemalt 10 % krundist peab olema
kaetud kõrghaljastusega).
Planeeritud tänava (pos 4) ääres elamumaade poolsel haljasalal tuleb säilitada kogu olemasolev
kõrghaljastus, rajada täiendav puuderida ning lisada mitmerindelisuse eesmärgil põõsarida.
Juurdepääsud ja parkimisalad on planeeritud kõvakattega (asfalt, tänavakivi).
Jäätmed tuleb koguda sorteeritult konteineritesse. Prügikonteinerite täpne asukoht määratakse
ehitusprojektis. Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Põlva valla heakorra eeskirjast.
3.6.1. Puude juurekava ehitusaegne kaitse
Säilitatavate puude kaitseks tuleb ehitustegevuse käigus arvestada juurestiku kaitsealaga ning
juurestiku kaitseks rakendada erimeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed
haljastuses (Ehitusaegne puude kaitse)“.
Säilitatavate puude juurestiku kahjustamise vältimiseks tuleb puid ümbritsev kaitseala
maksimaalses ulatuses puutumatuks jätta. Kaitsealal on keelatud ehitamine, sh ehitusmasinatega
liikumine, parkimine, soojakute paigaldamine, ehitusmaterjalide või prahi ladustamine,
kokkulükatud pinnase hoidmine jne. Juurestiku kaitseks tuleb paigaldada kaitseala piirile
kaitsepiirded.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
12
3.7. Tuleohutuse nõuded
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017. aasta 13. märtsi
määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla
8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude
abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3 (tuldkartev ehitis).
Tuleohutuse tagamise meetmete rakendamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-4:2011
,,Ehitiste tuleohutus, osa 4; tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“. Planeering näeb
ette tootmishoonetes ühe tuletõkkesektsiooni piirpindalaks 1000 m2 olenemata hoone tulepüsivus-
klassist.
Lähtudes EVS 812-6:2012+A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tabeli 2 järgi on II tuleohuklassi
hoonete puhul, mille tuletõkkesektsiooni pindala on kuni 2000 m2, kustutusvee minimaalne vajadus
20 l/s kolme tunni jooksul (20 I/s x 180 minutit x 60 s = 216 000 l ehk 216 m3). Planeeringuala
lähedal Lao tänaval paiknevad T-tüüpi maapealsed hüdrandid nr 117 (Lao tn 11 ees) ja 118 (Lao
tn 23 ees), mille maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks on 15 l/s ehk kustutamiseks
hüdrandist saadakse 15 l/s x 180 minutit x 60 s =162 000 l ehk 162 m3. Puuduva veevarustuse
tagamiseks tuleb planeeritud positsioonidele paigaldada kas veemahutid või rajada kuivhüdrandid
planeeritud tiikide juurde (lahendusi võib ka kombineerida). Täpne tuletõrjevee veevarustuse
lahendus tuleb paika panna edasise projekteerimise käigus.
Planeeringualale juurdepääs on kavandatud uue umbtänava baasil, mille otsas on
ümberpööramiskoht. Umbtänava pikkus on ca 430 m. Kuna umbtänava pikkus ületab 150 m, siis
on planeeringu lahendusse näidatud alternatiivne juurdepääs päästeautodele läbi pos 1 ja 2 (vt
„Põhijoonis“). Tuletõrjeauto varujuurdepääsu alternatiiv on ka läbi Lao põik 5 maaüksuse Lao põik
tänavale. Juurdepääsuteed peavad vastama standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri
määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“: Päästeauto tee laius peab olema
vähemalt 3,5 m.
3.8. Riskianalüüs ja ohtliku ettevõtte ohutsooni hinnang
Detailplaneeringuala paikneb C‑kategooria ohtliku ettevõtte (AS Tere Põlva tootmisosakond)
ohualas, mille raadius on 643 m. Hindamine on koostatud kemikaaliseaduse § 32 alusel ning lähtub
Päästeameti juhendis sätestatud põhimõtetest, mille kohaselt tuleb hinnata nii võimalike
suurõnnetuste stsenaariume ning sellest tulenevalt, kas kavandatav maakasutus ja ehitustegevus
on ohutuse seisukohalt lubatav.
Vastavalt kemikaaliseadusele on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte käitis, kus kemikaali
käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtliku
kemikaali käitleja määrab oma ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate kemikaalide
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
13
maksimaalsest võimalikust kogusest. AS Tere Põlva osakonna riskianalüüs on koostatud 2023.
aastal, aluseks on võetud Majandus- ja Taristuministri poolt välja antud määrus nr 18 ”Nõuded
ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning
avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. AS-i Tere Põlva tootmisosakonna
riskianalüüsi kohaselt on ettevõtte peamiseks ohtlikuks aineks ammoniaak (NH₃), mida
kasutatakse külmutusseadmetes. Riskianalüüsi alusel on määratud ammoniaagilekke
stsenaariumist tulenevad ohualad, mille ulatus sõltub lekke suurusest, ilmastikutingimustest ning
hajumistingimustest. Peamise ohustsenaariumina käsitletakse ammoniaagi lekkest tekkivat
toksilist gaasipilve. Ammoniaagilekke korral on ohualad määratud järgmiselt:
• eriti ohtlik ala (Re) – kuni ca 183 m (kõrge kontsentratsioon, eluohtlik mõju);
• väga ohtlik ala (Rv) – kuni ca 347 m (võimalik raske tervisekahjustus);
• ohtlik ala (Ro) – kuni ca 643 m (tervisekahjustuse võimalus).
Ohuala välispiiriks loetakse 643 m raadiust, mille ulatuses võib esineda ammoniaagi
kontsentratsioone, mis võivad põhjustada tervisemõju.
Detailplaneeringus riskihinnangu koostamisel on lähtutud Päästeameti juhendist
„Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine“ ja AS Tere Põlva
tootmisosakonna riskianalüüsist ettevõtte tegevusega seotud võimalike ohtude hindamiseks
(koostatud 2023. a). Hindamise eesmärk on selgitada, kas kavandatav hoonestus suurendab
suurõnnetuse riski või tagajärgede raskust, hinnata kavandatavate hoonete haavatavust ja teha
otsus ehitamise lubatavuse kohta.
Ohtliku ettevõtte ohuala iseloomustus
Planeeringualale ulatub AS Tere Põlva tootmisosakonna ohtliku ala (Ro) välimine serv (ca 555
meetrit ohuallikast), mis ulatub positsioonile 3 (vt skeem 1). Ohualas peamiseks riskiallikaks on
ammoniaagi kasutamine külmutusseadmetes (ammoniaagimahutid ja torustik,
kompressorseadmed, külmutussüsteemid). Sellisel kaugusel on ammoniaagi kontsentratsioon
oluliselt vähenenud ning mõju avaldub eelkõige nõrgenenud ja ajutise kokkupuutena, sõltuvalt
ilmastikutingimustest ja tuule suunast. Ammoniaagi lekke korral tekib gaasipilv, mis liigub tuule
suunas ning mille levik sõltub meteoroloogilistest tingimustest. Esialgu võib pilv püsida maapinna
lähedal, kuid hajub ja tõuseb aja jooksul, mistõttu ohtlik mõju väheneb kauguse suurenedes.
Teised võimalikud õnnetused (tulekahju, plahvatus) ei ole domineerivad ega põhjusta väljaspool
ettevõtte territooriumi ulatuslikku mõju
Kokkuvõtvalt tuleneb AS Tere Põlva tootmisosakonna riskianalüüsist, et suurim oht ettevõtte
tegevusest on ammoniaagileke, mille mõju ulatub maksimaalselt kuni 643 m, kuid eluohtlikud
mõjud jäävad valdavalt ettevõtte territooriumi lähedusse ning nende ulatus väljapoole väheneb
kiiresti.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
14
Skeem 1. Ohtliku ettevõtte ohuala ulatus
Ca 555 m kaugusel on tegemist juba oluliselt nõrgenenud mõjuga tsooniga, kus soojuskiirgus on
selles kauguses oluliselt alla kriitilise taseme, lööklaine mõju praktiliselt puudub või ei tekita
konstruktiivseid kahjustusi, toksilise pilve mõju sõltub ilmast, kuid on lühiajaline ja hajuv. Halvim
stsenaarium ei põhjusta kriitilisi mõjusid planeeritavale alal.
Kavandatava hoone tundlikkus
Päästeameti metoodika järgi hinnatakse hoone tundlikkust skaalas 1–4. Detailplaneeringuga
kavandatakse äri- ja tootmishooned, mis jäävad tundlikkuse klassi 1-2.
Võimalikud õnnetuse stsenaariumid
Vastavalt Päästeameti juhendile käsitletakse realistlikke suurõnnetuse stsenaariume (toodud
tabelis 3). Riskimaatriks on toodud tabelis 4.
Tabel 3. Võimalikud ohtlikud olukorrad ja nende mõju planeeringualale
Ohtlik olukord/ stsenaarium
Tekke- mehhanism
Peamine mõju
Mõju ulatus Mõju planeeringualale (pos 3)
Hinnang
Ammoniaagileke
külmutusseadm
est
Torustiku või seadme rike, tihendi purunemine
Toksiline gaasipilv
Lokaalne, sõltub tuulest ja hajumisest
555 m kaugusel kontsentratsioon oluliselt vähenenud, mõju ajutine
Madal
Suur
ammoniaagileke
(halvim
stsenaarium)
Mahuti või suure torustiku purunemine
Toksiline pilv, võimalik ärritav ja tervist kahjustav mõju
Võib ulatuda väljapoole ettevõtet
Välimises tsoonis mõju nõrgenenud, ei põhjusta eluohtlikku kokkupuudet
Madal– mõõdu- kas
Tulekahju
tootmishoones
Elektririke, seadme rike, süttiv materjal
Soojuskiirgus, suits
Piiratud ettevõtte territooriumiga
555 m kaugusel soojuskiirgus ei
Madal
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
15
saavuta kriitilist taset
Tulekahju koos
kemikaalide
eraldumisega
Tulekahju + ammoniaagi leke
Toksiline suits + soojus Piiratud, sõltub
ilmast
Mõju vähenenud, hajumine suur, lühiajaline kokkupuude
Madal
Plahvatus tehnoloogilises seadmes
Rõhu tõus süsteemis, seadme rike
Lööklaine, killud Lokaalne
Lööklaine mõju sellisel kaugusel praktiliselt puudub
Väga madal
Doominoefekt (mitme sündmuse koosmõju)
Tulekahju → leke → plahvatus
Kombineeritud mõju Väga madala
tõenäosusega
Mõju ulatus ei suurene kriitiliseks planeeringualal
Madal
Ohtlike ainete transport ettevõttesse
Veose avarii territooriumil või selle lähedal
Leke, tulekahju
Lokaalne
Ei mõjuta planeeringuala oluliselt
Väga madal
Tabel 4. Riskimaatriks
Stsenaarium Tõenäosus (P) Tagajärg (S) Riskitase
Ammoniaagileke (väike) 2 2 V
Suur ammoniaagileke 2 3 M
Tulekahju tootmishoones 2 2 V
Tulekahju + kemikaalid 2 3 M
Plahvatus 1 3 V
Doominoefekt 1 4 M
Ohtlike ainete transport 2 2 V
V – väike risk (aktsepteeritav)
M – mõõdukas risk (tingimuslikult aktsepteeritav)
K – kõrge risk (mitte aktsepteeritav ilma lisameetmeteta)
Ohtliku ettevõtte ohutsooni välisservas ca 555 m kaugusel toksilise pilve kontsentratsioon on
oluliselt vähenenud, soojuskiirgus ei saavuta kriitilist taset ning lööklaine ei põhjusta
konstruktiivseid kahjustusi. Seega planeeringuala ei paikne elule otseselt ohtlikus tsoonis.
Enamus stsenaariume paikneb väikese (V) riskitaseme piirkonnas. Üksikud stsenaariumid
ulatuvad mõõduka (M) riskini, kuid nende tõenäosus on madal, mõju planeeringualal on
nõrgenenud (kaugus ~555 m) ning tagajärjed ei ole eluohtlikud. Ükski stsenaarium ei klassifitseeru
kõrge (K) riskitasemeks.
Riski maandavad meetmed
Planeeringuala ja AS Tere Põlva tootmisosakonna ja planeeringuala vahel paiknevad äri- ja
tootmismaad ning osaliselt haljastatud alad, mis toimivad õnnetusjuhtumi korral visuaalse ja
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
16
osalise füüsilise barjäärina. Arvestades, et peamine riskistsenaarium on ammoniaagilekkest
tulenev toksiline pilv, on mõju iseloom sõltuv eelkõige ilmastikutingimustest ning tuule suunast,
mistõttu otsene varjestav efekt on piiratud, kuid hajumist soodustav.
Planeeringuala paikneb ohtliku ettevõtte suhtes perifeerses tsoonis ning on ühendatud
olemasoleva tänavavõrguga, mis võimaldab tagada kiire ja ohutu evakuatsiooni ohu korral.
Õnnetusjuhtumi korral on kriitilise tähtsusega:
• inimeste kiire teavitamine võimalikust ohust;
• selgete käitumisjuhiste olemasolu (siseruumides püsimine, evakuatsioon vastavalt
olukorrale);
• liikumine ohuallikast eemale, arvestades tuule suunda.
Kavandatavate hoonete projekteerimisel tuleb ette näha:
• hoonete paigutus nii, et evakuatsioonisuunad on ohuallikast eemale (planeeritud
juurdepääsuteele pos 4);
• tehnosüsteemide sulgemise võimalus (ventilatsioon);
• päästetehnika ligipääsu tagamine;
• ettevõtte ohuteavituse tagamine;
Kokkuvõte
Kavandatav hoonestus (pos 3) paikneb ohtliku ettevõtte ohuala välimises osas, kus võimalike
suurõnnetuste tagajärjed ei ulatu inimese elule ohtliku tasemeni. Kavandatav äri- ja tootmistegevus
ei suurenda suurõnnetuse riski, ei suurenda õnnetuse tagajärgede raskust ning planeeritud
tegevus vastab ohutu vahekauguse põhimõttele.
Riskihinnangu alusel ei tuvastatud kavandatava maakasutuse ja olemasoleva ohtliku ettevõtte
koosmõjus kõrge riskitasemega olukordi. Detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmishoonete
rajamine on lubatav vastavalt kemikaaliseaduse § 32 nõuetele.
3.9. Tehnovõrgud
Detailplaneeringus on määratud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad. Edasise
projekteerimise käigus tuleb tehnovõrkude asukohad täpsustada. Tehnovõrgu asukohti võib
muuta, kuid sellisel juhul tuleb tagada kõigile planeeritud tehnovõrkudele vajalik ruum.
Planeeringualal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on toodud joonisel 5 „Tehnovõrgud“.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
17
3.9.1. Veevarustus
Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused AS-ilt Põlva Vesi 05.09.2025 nr 75.
Planeeringuala läbib vee-ettevõttele kuuluv ühisveevärgitorustik läbimõõduga De40, mis
ehitustegevusele ette jäädes tuleb ümber tõsta.
Planeeritavale tänava maa-alale (pos 4) on kavandatud ühisveevärgitorustik Lao tn ühisveevärgi
torustikult De160 PE. Liitumispunktid tuleb projekteerida planeeritavate kinnistute piirile.
Liitumispunktid peavad asuma väljaspool kinnistu piiri kuni üks meeter. Igale kinnistule on
planeeritud 1 liitumispunkt liitumaks ühisveevärgiga. Veetoru kaitsevööndi ulatus on 2 m
kummalegi poole toru. Planeeritud arvutuslik veevajadus tootmismaa krundil on ca 3 m3/d (sisaldab
ca 30-60 töötaja olmevee kulu), kokku planeeringualal ca Q d= 10 m3/d.
3.9.2. Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused AS-lt Põlva Vesi
05.09.2025 nr 75.
Planeeritavale tänava maa-alale (pos 4) on planeeritud ühiskanalisatsioonitorustik Lao tn torustiku
kaevust nr 3KK-43. Liitumispunktid tuleb projekteerida planeeritavate kinnistute piirile.
Liitumispunktid peavad asuma väljaspool kinnistu piiri kuni üks meeter. Igale kinnistule on
planeeritud 1 liitumispunkt liitumaks ühiskanalisatsiooniga. Planeeritavate hoonete kanalisatsiooni
paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta
kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse
eest kanalisatsiooni kaudu. Reoveekanalisatsioonitoru kaitsevööndi ulatus on 2 m kummalegi
poole toru. Planeeritud arvutuslik reoveehulk tootmismaa krundil on ca 3 m3/d (sisaldab ca 30-60
töötaja olmevee kulu), kokku planeeringualal ca Q d= 10 m3/d.
3.9.3. Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon on planeeritud lahendada kinnistusiseselt immutamise teel. Positsioonil
1 asub olemasolev tiik, mis on planeeritud laiendada. Lisaks on planeeritud täiendavad tiigid
positsioonile 2 ja 3. Tiigid on kavandatud ühendada kraaviga.
Kruntide siseselt rajatakse sademeveekanalisatsiooni torustik, mida mööda juhitakse vesi
tiikidesse ja seal immutatakse (aurutatakse). Planeeringuala ei ole võimalik liita vee-ettevõtja
sademeveekanalisatsiooniga.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
18
Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsioon kasutamise eeskirja kohaselt loetakse
keelatud ühenduseks sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist
reoveekanalisatsiooni.
3.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 501679.
Planeeringuala läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv 10 kV elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10 m
mõlemale poole liini. Alale ulatub ka Pärnaõie tn 7 asuva 110 kV elektriõhuliini kaitsevöönd (25 m
mõlemale poole liini).
Detailplaneeringuga on ette nähtud planeeritava tänava maa-ala (pos 4) keskmesse haljasalale
koht uuele komplektalajaamale. Alajaamale eraldi katastriüksusi ei moodustata. Alajaama
teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud
sisselõikena alajaamade 6541:(Põlva) ja Nutu:(Põlva) vahelisest 10 kV maakaablist. Planeeritud
tootmismaa kruntidele on ette nähtud 6541:(Põlva) alajaamast ja planeeritavast alajaamast 0,4 kV
maakaabelliinid ringtoiteliinidena. Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kinnistute
piiridele liitumiskilbid (soovitatavalt mitmekohalistena) ning jaotuskilbid. Liitumiskilbid tuleb
paigaldada ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistute piiridele tee maa-ala lähedusse või
külgnevate kinnistute tarbeks nende vahelistele piiridele üldkasutatavale ja/või transpordimaale.
Elektrimaakaablite kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaablit. Alajaamade ja jaotusseadmete
ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast.
3.9.5. Soojavarustus ja ventilatsioon
Soojusvarustus lahendatakse mitteeluhoonete põhiselt lokaalsena, võimalik on maagaasi küte,
õhk-vesi- ja õhk-õhk-küttesüsteemid või kütteks ära kasutades tootmisprotsessi jääksoojust.
Küttesüsteemi täpne lahendus anda hoonete projektide koosseisus.
Ventilatsioonisüsteemid lahendatakse hoonete põhiselt. Süsteemid varustada mürasummutitega
selliselt, et tootmismüra kandumine välisruumi oleks maksimaalselt takistatud.
Ventilatsioonisüsteemide täpne lahendus anda hoonete projektide koosseisus.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
19
3.9.6. Gaasivarustus
Gaasivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Gaasivõrk AS-lt (nr 3-6/224-25).
Pos 1 gaasivarustus on ette nähtud Lao tänaval paiknevast olemasolevast B-kategooria
gaasitorustikust ning pos-ide 2 ja 3 gaasivarustus Lao põik 5 gaasitorustikust. Pos-ide 2 ja 3
tarbeks kavandatud tarnetorustik on planeeritud piki tee maa-ala (pos 4) kavandatava veetoru
kõrvale.
Uute moodustatavate kinnistute jaoks on kinnistu piirile ette nähtud liitumispunktina maakraan, mis
peab paiknema vähemalt 1 m kaugusel teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning
väljaspool sissesõiduteid.
B-kategooria 3,0-baarise gaasitoru kaitsevöönd ulatub 1 m torustiku mõlemale poole. AS-i
Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis võib töid teha üksnes põhi- või tööprojekti alusel. Vastav
projekt tuleb enne tööde alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk. Ilma põhi- või tööprojektita ei ole AS-
il Gaasivõrk võimalik hinnata kavandatava tegevuse ohutust ega anda nõusolekut tegutsemiseks
gaasipaigaldise kaitsevööndis.
Gaasivarustuse täpne lahendus pannakse paika projekteerimise käigus. Gaasiühenduse loomine
ei ole planeeringu elluviimiseks otseselt vajalik ja soovi korral loob ühenduse iga positsiooni
omanik oma vahenditest.
3.9.7. Sidevarustus
Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt (nr 40025844).
Planeeringuala põhjaosa läbib Telia Eesti AS-le kuuluv sidekanal koos optilise kaabliga.
Olemasolevad sidetorud on planeeritud säilitada ning jääb pärast planeeringujärgset kruntimist
avalikku kasutusse antava tänava maa-alale ning läbib osaliselt pos 1 põhja serva.
Olemasolevatele sidekaablitele, millele ei ole veel määratud servituute, on vaja määrata
liiniservituudid Telia Eesti AS-i kasuks.
Planeeringuala sidevarustus on lahendatud piirkonnas tegutsevate sideoperaatorite kaudu,
kasutades olemasolevaid või rajatavaid elektroonilise sidevõrke. Võimalik on nii mobiilside (4G/5G)
kui ka fiiberoptilise kaablivõrgu kasutamine, sõltuvalt tehnilistest võimalustest ja teenusepakkujate
tehnilistest lahendustest.
Planeering ei seo ala konkreetse sideoperaatoriga ning tagab võimaluse kasutada erinevate
teenusepakkujate teenuseid konkurentsitingimustes. Täpne sidevarustuse lahendus, sealhulgas
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
20
liitumispunktid ja tehnilised tingimused, määratakse projekteerimise etapis koostöös sidevõrgu
valdajatega.
3.10. Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevesi ei valguks kontrollimatult
naaberkinnistutele. Planeeringualal paiknevad tiigid on planeeritud ühendada kraaviga, mille
kaudu toimub sademevee suunatud ärajuhtimine. Täpne vertikaalplaneering tuleb paika panna
edasise projekteerimise käigus.
Arvestades maapinna looduslikku kallakut on planeeringuala lõunaserva kavandatud olemasoleva
tiigi laiendus, uus aurutustiik positsioonile 2 ja 3 ning tiigid ühendada omavahel kraaviga. Kraavi ja
tiiki on võimalik isevoolsena suunata kokku kogutud sademeveed. Aurutustiigi mahu arvutamise
aluseks tuleb võtta standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.
3.11. Keskkonnakaitse abinõud
Tootmishoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse lähiala ühisvõrkude baasil,
elektrivarustus toimub lähialal olevate tehnovõrkude kaudu, võimalus on liituda gaasiga ning
sidega. Jäätmed tuleb koguda sorteeritult konteineritesse ning käidelda vastavalt Põlva valla
jäätmehoolduseeskirjale. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid on planeeritud kõva kattega
(kivisillutis, asfalt). Vertikaalplaneerimisega tuleb edasise projekteerimise käigus sademeveed
juhtida katustelt ja kõvakattega pindadelt eemale haljasalale ja immutada pinnasesse, vajadusel
rajada lisaks kraave ja sademevee aurutustiike (planeeritud on olemasoleva tiigi laiendus ja uue
tiigi rajamise võimalikkus). Sademevee juhtimisel tiiki, kraavi tuleb vajadusel paigaldada liiva- ja
õlipüüdurid.
Metsa raadamine tuleb teostada vastavalt metsaseaduse nõuetele ning enne raadamist tuleb
taotleda pädevalt asutuselt raadamisluba. Raadamise korral tuleb tasuda keskkonnatasude
seaduses sätestatud raadamisõiguse tasu
Tootmisel tekkiva müra leviku takistamiseks on planeeritud jätta alles planeeritud tänava äärde 10
m laiune kaitsehaljastuse riba ning rajada täiendavalt müra tõkestamiseks mitmerindeline
kaitsehaljastus.
3.11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Planeeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse,
mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Planeeritud
on sihtotstarbeta maa asemele tootmismaa, mis piirneb ühest küljest olemasoleva
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
21
tootmistegevusega ning teisalt 110 kV elektriõhuliiniga, planeeritav tegevus on kooskõlas
üldplaneeringu arengusuundadega. Konfliktalaks jääb olemasoleva elamumaaga piirnev osa,
kuhu on rakendatud müra, vibratsiooni ja valgusreostust leevendavad meetmed (haljasriba,
täiendav mitmerindeline haljastus, 2,5 m kõrgune puittara). Kavandatud tegevus ei avalda olulist
mõju KeHJS tähenduses, kuigi põhjustab keskkonnas pöördumatuid muudatusi, aga samas ei sea
ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad:
• majanduslikud mõjud
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisega kaasneb uute töökohtade lisandumine, suureneb
kohalike elanike sissetulek ja pakutavate teenuste hulk, mis kokkuvõttes avaldab positiivset mõju
Põlva valla eelarvele. Planeeringuga kavandatakse uus tänav, mida on võimalik pikendada
naaberkruntidele. Läbiv liiklus avab seni kasutusest väljas olevatele tootmismaa, sihtotstarbeta
maa ja maatulundusmaa kruntidele uued arendussuunad.
• sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on sotsiaalselt positiivse mõjuga - lisanduvad töökohad
aitavad kohalike seas vähendada töötust ja võimalus on ka uute elanike lisandumine, kui stabiilne
töökoht on olemas. Tootmismaa laiendatakse osaliselt metsamaa arvelt, mis vähendab looduses
viibimise võimalust. Planeeringuala näol ei ole seni olnud tegemist kõrge puhkeväärtusega ja
aktiivselt kasutatava haljasalaga, kus inimesed on harjunud aega veetma. Ala piirneb 110 kV
elektriõhuliiniga, mis vähendab puhkeväärtust veelgi. Liikuvustaristule on esialgne mõju vähene,
kuna Lao tänavale 3 tootmismaa krundilt tulenev liiklus ei ole märkimisväärne. Planeeritud ei ole
suure külastajate arvuga asutusi. Mõju avaliku ruumi kvaliteedile on vähene, peamiselt võimaliku
lisanduva müra näol, ent selle vastumeetmena on kavandatud kaitsehaljastus. Mõju sotsiaalsete
häiringute näol eeldatavalt ei teki, turvalisus ei vähene, lähiala elanike tervis planeeritud
tegevusega ei kannata.
• kultuurilised mõjud
Detailplaneeringu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa kultuurilisi mõjusid ega kahjusta
Põlva vallas paiknevate kultuuripärandiobjektide väärtust. Mõju piirkonna kultuuritavadele ja -
traditsioonidele puudub.
• mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringus kavandatud tegevus toob endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist
(raiutakse ehitustegevusele ette jääv mets, ehitatakse tootmishooned, väheneb elurikkus).
Vähesel määral saab kompenseerida metsa likvideerimist kaitsehaljastuse rajamisega ja vaba
ruumi haljastamisega. Mürareostuse vältimiseks on planeeritud mitmeid meetmeid, sealhulgas
moodsate, vähesema müraga seadmete kasutamine ja tootmisprotsessi optimeerimine. Ehitiste
alt eemaldatavat mulda saab kasutada ära haljastustöödel. Projekteerimisel tuleb ette näha
lahendused soojussaarte tekke vältimiseks. Raadamistööd ei teostata lindude pesitsusrahu ajal.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
22
3.12. Servituutide vajaduse määramine
Servituutide vajadus on määratud tehnovõrkudele planeeritavate tootmismaa kruntide piires, mis
teenivad teist kinnisasja nende kaitsevööndite ulatuses.
Servituudid on vaja seada:
10 kV Elektrilevi OÜ õhuliinile pos 1-3 ulatuses tehnovõrgu valdaja kasuks,
Telia Eesti AS-le kuuluvale sidetrassile pos 1 ulatuses tehnovõrgu valdaja kasuks,
Põlva Vesi AS-le kuuluvale veetorule pos 1 tehnovõrgu valdaja kasuks,
pos 4 alla jäävatele tehnovõrkudele tehnovõrguvaldajate kasuks,
pos 1 tiigile ja kraavile servituut sademevee juhtimiseks pos 2 ja 3 kasuks,
pos 2 tiigile ja kraavile servituut sademevee juhtimiseks pos 3 kasuks;
3.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste
seadmine
Planeerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Kuritegevuse riske vähendavad:
• selgelt eristatav juurdepääs, valdusse sissepääsu valgustamine ja piiramine;
• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;
• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;
• korrashoid;
• lukustatud sisenemisruumid;
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
• korrashoid;
• süttimatust materjalist suletud prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine.
3.14. Planeeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering on edaspidi aluseks ehitusprojektide koostamisel. Planeeringu
elluviimise kava on kehtestatud detailplaneeringu siduv ja lahutamatu osa. Detailplaneeringu
elluviimisel, sealhulgas ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel tuleb arvestada planeeringu
elluviimise kavaga kui detailplaneeringu siduva regulatsiooniga.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kinnistu igakordsel omanikul
tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste kasutamist. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
23
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud juurdepääsutee I etapi ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse ning planeeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude (sh ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonitrasside) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Eelnimetatud rajatiste
väljaehitamine on halduslepinguga üle antud planeeringu kehtestamisest huvitatud isikule.
Kinnisasja omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel vastavalt
planeeringuga seatud ehitusõigusele. Ehitusprojektiga täpsustatakse teede, mahasõitude ning
parkla- ja laoala asukohad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine ja
dimensioneerimine vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt ette antud tehnilistele tingimustele.
Raadamisloa taotlemine toimub vastavalt Metsaseaduses sätestatule.
Detailplaneeringut on võimalik realiseerida etapiviisiliselt arvestades järgmist:
1) Detailplaneeringuga moodustatud krundil POS 1 planeeringukohaste hoonete ehitusloa
väljastamise eelduseks täiendavaid tingimusi ei seata.
2) Kui detailplaneeringuga moodustatud krundid POS 1 ja 2 liidetakse, siis sellisel juhul
nendele kruntidele hoonete ehitusloa väljastamiseks täiendavaid tingimusi ei seata.
3) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 2-l juhul, kui seda ei liideta POS1-ga, on
planeeringukohaste hoonete ehitusloa väljastamise eelduseks moodustatud krundil POS
4 juurdepääsutee väljaehitamine järgmiselt:
a) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridesse jääva POS 4 juurdepääsutee
on asfaltkattega välja ehitatud halduslepinguga seatud tingimustel planeeringu
elluviimisest huvitatud isiku poolt ja
b) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridest välja jääva POS 4
juurdepääsutee on kruusakattega.
4) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 3-l planeeringukohaste hoonete ehitusloa
väljastamise eelduseks on tee olemasolu moodustatud krundil POS 4 järgmiselt:
a) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridesse jääva POS 4
juurdepääsutee on asfaltkattega välja ehitatud halduslepinguga seatud
tingimustel planeeringu elluviimisest huvitatud isiku poolt ja
b) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridest välja jääva POS 4
juurdepääsutee on kruusakattega.
5) Detailplaneeringuga moodustatud krundil POS 1 ja kruntide liitmise korral ka POS 2,
planeeringukohaste hoonete kasutusloa väljastamise eelduseks on, et juurdepääsutee
koos kavandatud kaitsehaljastusega POS 4-l on planeeringuga kavandatud mahus välja
ehitatud planeeringu põhijoonisel näidatud I etapi jooneni ning POS 4 on tasuta kohalikule
omavalitsusele üle antud.
6) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 4 tasuta üleandmine kohalikule
omavalitsusele on võimalik pärast seda, kui juurdepääsutee koos kavandatud
kaitsehaljastusega POS 4-l on planeeringuga kavandatud mahus välja ehitatud
planeeringu põhijoonisel näidatud I etapi jooneni.
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
24
7) Gaasiühenduse loomine ei ole planeeringu elluviimiseks otseselt vajalik ja soovi korral
loob ühenduse iga positsiooni omanik oma vahenditest.
Geodeetiline märk tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks.
Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013. aasta määrusest nr
50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“
Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering
töö nr DP-0107-25
25
4. Kooskõlastused ja koostöö
Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega
Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija
Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn
Gaasivõrk AS
Liivala 9 10118 Tallinn
Põlva Vesi AS, Toominga 2a, 63304 Põlva
Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn
Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|