Transpordiameti, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Järva Vallavalitsuse korraldused - projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks

JÄRVA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Projekteerimistingimuste andmine

Teams 22.12.2021 nr 707

Korraldus antakse ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punkti 7, haldusmenetluse seaduse § 75,

halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46, Järva Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 3

„Ehitus- ja planeerimisvaldkonna ülesannete täitmine Järva vallas“ § 3 punkti 1 alusel.

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks.

Projekti eesmärk on: 1) riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa ümberehitus 2+2

ristlõikega maanteeks lõigul km 108,1-128,1 vastavalt teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2

(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“; 2) teedevõrgu

asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul; 3) liikuvusvajaduste

väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus,

põllumajandus jms); 4) keskkonnamõju hindamine.

Koostatav ehitusprojekt on üks terviklik projekt, millega lahendatakse lisaks riigiteedele ka Järva

valla territooriumile jäävate kohalike teede liikluskorralduse põhimõtted, siinkohal Imavere tee nr

2340024 ja Mõisa tee nr 2340017, mis asuvad järgmistel katastriüksustel: 23401:004:0067,

23401:004:0051, 23401:003:0100, 23401:003:0071, 23401:003:0900, 23401:003: 0099,

23401:004:0580, 23401:003:0581, 23401:003:0540, 23401:003:0561, 23401:003:0311.

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektis (edaspidi nimetatud ehitusprojekt) Järva valla

territooriumil olevate avalikult kasutatavate kohalike teede Imavere tee nr 2340024 ja Mõisa tee nr

2340017 liikluskorralduse põhimõtete täpsustamiseks järgmiselt:

1.1. seoses Imavere tee ja Mõisa tee ristumiste riigiteele 2 sulgemisega kavandada ümbersõit

nendelt teedelt riigiteele 2 riigitee 15164 Imavere-Kiigevere tee kaudu;

1.2. seoses riigitee 2 km 108,424 asuva Imavere tee ristmiku ja km 108,918 asuva Mõisa tee

ristmiku sulgemisega projekteerida Imavere tee ja Mõisa tee tolmuvaba katte alla (korraldusele

lisatud eskiis);

1.3. vajadusel näha ette ehitusprojektiga hõlmatud alal avalikult kasutatavate kohalike teede

liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine;.

1.4. projekteerida kohalikku liiklust teenindavatelt teedelt mahasõidud ja ühendusteed

majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee

ümberehitusega;

1.5. näha ette ehitusprojektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendusele või mahasõidu likvideerimine, kui mahasõit on ebavajalik või

dubleeriv. Täiendavaid mahasõite mitte projekteerida;

1.6. projekteerida tupikteedeks muutuvatele kohalikele teedele ümberpööramiskohad

võimaldamaks prügiautole ja päästetehnikale jt ümberpööramise võimaluse.

2

1.7. projektiga lahendada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel

kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel);

1.8. täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada ehitusprojekti ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel;

1.9. taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse ehitusprojektiga

tehtavad tööd puudutavad;

1.10. lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Järva

Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Tammik (allkirjastatud digitaalselt)

Vallavanem Karin Tenisson-Alev

Vallasekretär

Projekteerimistingimuste lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Adavere möödasõit

Põltsamaa möödasõit

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede

projektlahenduse koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav kohalik tee, avalikkusele ligipääsetav

eratee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Põltsamaa Vallavalitsus

2.2.Asutuse registrikood: 77000358

2.3.Ametniku nimi: Mark Liivamägi

2.4.Ametniku

ametinimetus:

Majandusosakonna juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel

3.2. Alus: Riiklik teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 61601:002:0155; 61601:001:0251; 61601:002:1160;

61601:002:1061; 61601:002:1020; 61601:002:0014;

61601:001:0365; 61601:001:0536; 61605:001:2360;

61605:001:1880; 61605:001:2090; 61605:001:0276;

61605:001:1500; 61801:001:0006; 61605:001:0270;

61605:001:0800; 61605:001:0262; 61605:001:0281;

61605:001:2370; 61605:001:0029

4.2.Koha-aadress: Jõgeva maakond Põltsamaa vald (Kalme, Mõhküla,

Mällikvere, Pauastvere, Võhmanõmme, Annikvere, Kaliküla

külad, Põltsamaa linn)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.

*Punktis 4.1 on toodud olemasolevate kohalike teede katastriüksused ja katastriüksused,

kuhu eeldatavasti projekteeritakse kogujateed ja teised kohalikku liiklust teenindavad teed

lisa 2 Eskiisi alusel.

Teede ehitamiseks ja kasutamiseks võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine

või kasutusõiguse seadmine. Kinnistutest vajalikud äralõiked või kasutusõiguse seadmise

ala näidatakse ehitusprojekti krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa kuulub üle-

euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus

kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi

pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga.

Projekteeritav lõik asub Järva maakonnas Järva vallas ja Jõgeva

maakonnas Põltsamaa vallas.

Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad

2020. aasta andmetel vahemikku 6656-7749 a/ööp, millest 16-

17% moodustab raskeliikluse osakaal.

Teelõigule on koostatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee

nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ koos keskkonnamõju strateegilise

hindamisega. Teemaplaneering on Järva maakonna osas

kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr

423. Teemaplaneering on Jõgeva maakonna osas kehtestatud

Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396.

Teemaplaneering on kättesaadav: Teemaplaneeringud |

Transpordiamet (Transpordiamet -> Maanteed, veeteed, õhuruum

-> Tee-ehitus -> Teemaplaneeringud).

5.1.2. Projekti

eesmärk  Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa ümberehitus

2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 108,1-128,1 vastavalt

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.

 Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse

määramine projekteeritaval lõigul.

 Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning

liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele

transpordiliikidele (sh. jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport,

sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

 Keskkonnamõju hindamine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Kohalikel teedel üldjuhul 50 km/h, põhjendatud juhtudel kõrgem

või madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Üldjuhul 2, põhjendatud juhul minimaalselt 1

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Määrata lähtuvalt eeldatavast liiklussagedusest ja iseloomulikust

liiklusest

5.2.Kohalikku liiklust teenindavad teed

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, põhjendatud

juhul Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 „Eskiis“ toodud kohalikku liiklust teenindavate

teede ehitamise, ümberehitamise ja likvideerimise eskiislahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Vajadusel lahendada olemasolevate kohalikku liiklust teenindavate teede

ümberehitamine ja liikluskorralduse muudatused ning lõiguti uute teede ehitamine

kui senine juurdepääs põhimaantee projektlahendusest tingituna katkeb ning

alternatiivsed võimalused juurdepääsude tagamiseks olemasoleva teedevõrgustiku

abil puuduvad.

5.2.4. Projekteerida kohalikku liiklust teenindavatelt teedelt mahasõidud ja ühendusteed

majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse

seoses põhimaantee ehitusega.

5.2.5. Projekteerida kohaliku Pauastvere tee (6160067) ja Eina tee (tee nr 6160080)

vaheline ühendustee vastavalt lisas 2 toodud eskiisile.

5.2.6. Vajadusel näha ette projektala teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või selle

ulatuse muutmine.

5.2.7. Kaaluda tupikteedeks muutuvatele kohalikele teedele ümberpööramiskoha

kavandamist võimaldamaks prügiautole ja päästetehnikale

ümberpööramisvõimalust.

5.2.8. Vajadusel lahendada projektalal olemasolevate kohalike teede ristmike remont või

ümberehitus. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes

ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga.

5.2.9. Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohaliku omavalitsuse, MTÜ-ga Jõgevamaa Ühistranspordikeskus ja

Transpordiameti ühistranspordiosakonnaga täpsustada eskiislahenduses toodud

bussipeatuste vajadust, sh täpsustada peatuste asukohad.

5.3.2. Vajadusel kavandada kohalikele teedele täiendavad bussipeatused.

5.3.3. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp määrata vastavalt tee funktsioonile,

liiklussagedusele ja kiirusele.

5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Projekteerida kergliiklustee kohaliku Viruvere tee äärde eskiisil näidatud mahus

eesmärgiga tagada juurdepääsud perspektiivse põhimaantee äärde

projekteeritavatesse bussipeatustesse ning luua ühendus kohaliku tee äärde

projekteeritavate pargi ja reisi parklatega.

5.4.2. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“.

5.4.3. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Projekteerida kohalikule Viruvere teele (tee nr 6160011) viadukt üle projekteeritava

põhimaantee.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Projekti mahus lahendada ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse

ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.6.2. Projekti koostamisel hinnata täiendava teevalgustuse vajadust lähtuvalt

projektlahendusest ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014 käskkirjaga nr 0340

kinnitatud juhisest „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.3. Kohalikku liiklust teenindavate teede valgustus integreerida kohaliku omavalitsuse

olemasolevasse valgustussüsteemi või vajadusel projekteerida uued liitumispunktid.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.2. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava

tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.3. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Põltsamaa Vallavalitsuse otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

5.11.1. Projekteeritavad kohalikud teed on osa riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa

(E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektist, mille

keskkonna hindamine on algatatud Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellase)

16.06.2020 otsusega nr 15-7/20/199.

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiis (suure mahu tõttu kättesaadav lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/nsL4ZgJ102cXcjI)

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Põllumajandus- ja

Toiduamet

02.09.2021 nr 6.2-1/7606-1

13.09.2021 nr 6.2-2/39687

Alus: projektiga hõlmatud

tegevused jäävad

maaparandussüsteemide

maa-alale

02.09.2021 kirjaga sooviti vastamistähtaega pikendada kuni 13.09.2021.

Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti 13.09.2021 kirjast:

Projekteerimistingimustega seotud dokumentide alusel toimuvad planeeritavad tööd Põltsamaa vallas Põltsamaa

linnas, Pilu, Kalme, Mõhküla, Mällikvere, Pauastvere, Annikvere ja Kaliküla külades ning Järva vallas Imavere

külas Aida (maaparandussüsteemi, edaspidi MS/ehitise kood 6113200021010/001), Raja 1 (MS/ehitiste koodid

6113200020170/001 ja 6113200020110/002), Karuallika/TTP646 (MS/ehitise kood 2103000010240/001), Lassi

(MS/ehitise kood 2103480020080/002), Mällikvere II (MS/ehitise kood 2103000010920/001), Mällikvere I

(MS/ehitiste koodid 2103000010950/001, 2103000010940/001, 2103000010940/002, 2103000010940/003 ja

2103420020070/001), Pardi (MS/ehitise kood 2103420020060/001), Anikvere (MS/ehitise kood

2102960010020/005) ja Kaliküla II (MS/ehitiste koodid 2102960020080/003, 2102960020090/003 ja

2102960020100/001) ning riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude Räsna oja (MS/ehitise kood

6113200020000/001) ja Alastvere pkr (MS/ehitise kood 2103420020000/001) maaparandussüsteemide maa-alal.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandusseadusest tulenevalt

maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega ning looduskaitse- ja veeseadusest tulenevate

piirangutega. Planeeritud tegevuste mõjualasse jäävad maaparandusehitiste rajatised tuleb rekonstrueerida või

ümber ehitada vastavalt uurimistööde tulemustele, et tegevusest mõjutatud alale jäävad maaparandussüsteemid

jääks toimima (arvestades vajadusel ka liig- ja sademevee ärajuhtimisega maaparandussüsteemi, selle eesvoolu

või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu).

PTA käsitleb Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitust kui maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise

ehitamist. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise või ümber ehitamise võib lahendada riigitee 2 Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektiga, aga sellisel

juhul peab maaparanduse uurimistööde teostamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja omanikujärelevalve

teostamisel kaasama maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER) registreeritud vastava

valdkonna spetsialiste. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise või ümber ehitamise lahendamiseks riigitee 2

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektiga tuleb

enne ehitusprojekti koostamist taotleda PTA-lt tehnilised tingimused. Kui riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektiga ei tagata ehitamisest

mõjutatud maaparandussüsteemide eesmärgipärast toimimist, tuleb taotleda PTA-lt maaparandusseaduse

kohased maaparanduse projekteerimistingimused ning koostada maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ja

ümber ehitamiseks maaparanduse ehitusprojekt ning taotleda maaparandussüsteemi ehitusluba enne riigitee 2

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusloa väljastamist.

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamiseks esitati 17.03.2021 SKEPAST&PUHKIM

OÜ poolt PTA-le taotlus tehniliste tingimuste väljastamiseks (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr

6.2-2/17213). 20.04.2021 väljastati PTA poolt tehnilised tingimused Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse

eelprojekti koostamiseks (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-2/18449). Riigitee 2 Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks

väljastatavates projekteerimistingimustes tuleb arvestada ka 20.04.2021 PTA poolt eelprojekti koostamiseks

väljastatud tehniliste tingimustega nr 6.2-2/18449.

Põhjendus:

Juhime tähelepanu, et teede ehitust reguleerivad õigusaktid

võimaldavad anda tee ehitusloa eelprojekti staadiumis

ehitusprojektile ja seada ehitusloale kõrvaltingimused

täiendavate uuringute ja projektide koostamiseks enne

ehitustööde algust. Seetõttu ei pea põhjendatuks märkust,

et maaparandussüsteemide ehitusluba tuleb siduda tee

ehitusloaga. Enne ehitustöödega alustamist tuleb teha vajalikud

toimingud, mis tagavad piirkonnas maaparandussüsteemide

toimimise.

Otsus:

1. Käsitleda projektis projektiga hõlmatud alale jäävaid

maaparandussüsteeme.

2. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada

maaparandusseadusest tulenevalt maaparandussüsteemide

toimimist tagavate meetmetega ning looduskaitse- ja

veeseadusest tulenevate piirangutega. Planeeritud tegevuste

mõjualasse jäävad maaparandusehitiste rajatised tuleb

rekonstrueerida või ümber ehitada vastavalt uurimistööde

tulemustele, et tegevusest mõjutatud alale jäävad

maaparandussüsteemid jääks toimima.

3. Juhul kui maaparandussüsteemide rekonstrueerimine või

ümberehitamine lahendatakse teeprojekti koosseisus, tuleb

maaparanduse uurimistööde teostamisel, projekteerimisel,

ehitamisel ja omanikujärelevalve teostamisel kaasata

maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER)

registreeritud vastava valdkonna spetsialiste.

4. Projekti koostamisel ja uurimistööde teostamisel arvestada

20.04.2021 kirjas nr 6.2-2/18449 toodud tingimustega. Enne

järgnevat projekti staadiumit võtta Põllumajandus- ja

Toiduametiga täiendavalt ühendust ning täpsustada, kas

esineb vajadust uute tehniliste tingimuste taotlemiseks.

5. Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-

128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

ehitusprojektiga tagada ehitamisest mõjutatud

maaparandussüsteemide eesmärgipärane toimimine.

Vajadusel taotleda PTA-lt maaparandusseaduse kohased

maaparanduse projekteerimistingimused ning koostada

maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ja ümber

ehitamiseks maaparanduse ehitusprojekt ning taotleda

maaparandussüsteemi ehitusluba enne riigitee 2 Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

2

Põltsamaa möödasõidu ehitustööde algust.

6. Projekteerimise erinevates etappides ning ehitusloa andmisel

teha koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga, et tagada

muu ehitise ehitamise käigus tööde mõjualasse jäävate

olemasolevate maaparandussüsteemide, nende eesvoolude ja

riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude eesmärgipärane

toimimine.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Elering AS

17.08.21 tehnilised

tingimused nr 12-

9/2021/415

1.Adavere ja Põltsamaa ümbersõidu 2+2 sõidurajaga uue maanteetrassi ehituse ehitusalas ristuvad maanteega

järgnevad Elering AS 110kV õhuliinid:

a. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M19-M20 ristumine põhimaanteega T2

b. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M23-M24 ristumine teega 15164 Imavere-Kiigevere tee.

c. L132C Imavere-Põltsamaa visangutes M28-M29-M30 ristumine põhimaanteega T2

d. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M37-M38 ristumine põhimaanteega T2, Viruvere riste

e. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M45-M46 ristumine põhimaanteega T2

f. L131B Põdra-Põltsamaa visangus M58-M59 ristumine põhimaanteega T2

Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/.

2.Projekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. 110kV

õhuliini kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest mõlemale poole. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku

§70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded"

(Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma

tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada

inimest, vara või keskkonda).

3.Seoses uue planeeritava riigimaantee maanteetrassiga tuleb olemasolevate 110kV õhuliinide ristumised nõutud

vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber ehitada maanteega ristumiste nõuetele vastavaks. Ristumiste

projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700)

projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö

korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitus-nõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku

leppida.

4.Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul (Maanteeamet),

Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne teeehitustööde algust

ristumiste väljaehitamiseks 110kV õhuliinide kaitsevööndis. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse

liini ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.

5.Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-le kuuluvate

elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering

AS-ile.

6.Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks

tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda

Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu

dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.

7.Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel

https://elering.ee/vorgu-umberehitus.

8.Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV

Põhjendus:

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus

olevate kohalike teedega on puutumus Viruvere ristes. L132C

Imavere-Põltsamaa visang M37-M38 ristub kohaliku Viruvere

teega.

Otsus:

Üldjuhul arvestada Elering AS tingimustega. Põhjendatud juhul

erilahenduste vajaduse ilmnemisel teha projekteerimisel Elering

AS-ga koostööd ning kooskõlastada erilahendus.

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

3

õhuliiniga peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme

vahel juhtme temperatuuril +60°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad

planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud

temperatuuril +60°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud.

9.Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m.

10. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest

(nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.

11. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 110kV liini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus

äärekivi või põrkepiirdega.

12. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega,

ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas.

13. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme (juhtme

temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel liini suunas).

14. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max kasvukõrgusega 3,0m.

15. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja

ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (pdf ja dwg). Failid saata aadressile

[email protected]. 16. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema kaitsevööndis

tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil https://elering.ee/taotlusvormid-ja-

kooskolastused.

2 Elektrilevi OÜ

16.08.21 e-kiri

Vastuseks Teie kirjale anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on vajalik:

 taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või territooriumi

planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel www.elektrilevi.ee/tehnilised-

tingimused.

 peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel

www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid teavitada ei

ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised tingimused ning

planeering või projekt meiega kooskõlastada.

Otsus:

Juhul kui Põltsamaa valla territooriumile jäävate uute kohalike

teede rajamiseks või olemasolevate kohalike teede

korrastamiseks on vajalik Elektrilevi OÜ-le kuuluvate liinide

ümberehitamine, taotleda tehnovõrgu valdajalt tehnilised

tingimused.

3 Telia Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

4 AS Adavere Agro, teiste

kohalike

põllumajandustootjate,

Adavere aleviku elanike

ühispöördumine

03.09.21 e-kiri

Põltsamaa kultuurikeskuses 2. septembri 2021.a. projekti tutvustaval arutelul Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

ehitusprojekti koostamiseks selgusid teatud nüansid, mida on vaja kaasatud omanike ja kohalike inimestega

põhjalikult arutada. Sellega seoses palume aja pikendust ettepanekute saatmiseks järgmise nädala lõpuni, s.o. 10.

septembrini. Paljud huvigrupid ei olnud informeeritud arutelust, aga meie jaoks on see olulise tähtsusega teema.

Mõned meie ettepanekud, arvamused ja küsimused praeguse seisuga on järgmised:

1. Imavere-Kiigevere riste: Adaverest sõidab põllumajandustehnika Kiigevere põldudele olemasolevat

riigimaanteed nr 2, Mõisa teed ei saa kasutada, kuna 10T on märk ees. Seega ettepanek Mõisa tee

rekonstrueerida põllumajandusmasinatele sõidetavaks sama ehitusprojektiga.

2. Head lahendused kohalikele Viruvere tee riste kohta praegu puuduvad, vajab põhjalikku süvenemist. Väga

suur arutelu koht nii kohalikele kui põllu- ja metsamajandustootjatele, mida on kavas järgmine nädal teha.

3. Seoses Mõhküla-Eistvere tee sulgemisega Tallinn-Tartu maanteele tuleb tihedamasse kasutusse Lassi

Vihmutuse tee, mis ei ole praegu põllumajandustehnika jaoks nõutavas olukorras. Probleemiks mitmete

firmade põllumajandusmasinate ligipääs Mõhküla põldudele, mis asuvad Mõhküla-Eistvere tee ääres.

4. Trassi lõpp Kalikülas sulgeb ligipääsu Adaverest Umbusi põldudele (300 ha põlde). Praegu toimub ligipääs

Põhjendus:

Selgitame, et lisaks 02.09.2021 toimunud avalikule arutelule

toimus piirkondlike põllumeestega täiendav kohtumine

09.09.2021, mille käigus vaadati üksikasjalikult üle

liikumisteekonnad.

Toote kirjas välja, et mitmed huvigrupid ei olnud avalikust

arutelust informeeritud. Selgitame, et kaasatute hulk oli

tegelikkuses suur. Edastasime kirjad erinevatele ametkondadele

ja puudutatud isikutele. Puudutatud isikute ringi kaardistasime

eskiisi alusel ning kaasasime kõik isikud, keda lahendus otseselt

või ka veidi kaudsemalt (näiteks muutub igapäevane

liikumisteekond) mõjutab. Lisaks avaldasime teavitused

ajalehtedes Vooremaa ja Järva Teataja, kohaliku omavalitsuse

veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites.

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

4

mööda olemasolevat Tallinn-Tartu maanteed Neanurme tee risti kaudu. Võimaluse korral kaaluda kogujatee

pikendamist Kalikülast Neanurmeni.

5. Seoses uue maantee ehitusega katkevad paljud kohalikud ühendusteed, teistel jälle koormus tõuseb, siin

kaaluda võimalust võtta projekti ka kohalike teede õgvendused, ühendamised ja vastavatele nõuetele

rekonstrueerimine teatud lõikudes, et tagada ehituse ja korrashoiu tehnoloogia ning teedevõrgu terviklikkus

avalikes huvides. Täpsemad ettepanekud selguvad järgmine nädal.

6. Küsimus on ka selles, kui palju ettepanekuid saab edaspidi teha projekttööde käigus? Ja kuidas kaasatakse

projektiga seotud huvigruppe? Selgus, et paljud ei teadnud arutelu võimalusest.

7. Adavere piirkonnas on loodud ja tegutseb Viruvere-Räsna Maaparandusühistu, kelle eesmärk on

maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Seega arvestame väga, et oleks tagatud

projekteerimistingimuste punkt 5.7.1.

8. Külade elanikud on huvitatud müratõkete seadmisest, kuidas oleks mõistlik ja mis ajal saab neid

ettepanekuid teha?

Soovite infot, kui palju ettepanekuid saab edaspidi

projekteerimistööde käigus teha. Selgitame, et

projekteerimistingimuste menetluse eesmärk oligi koguda

erinevate ametkondade, asutuste ja puudutatud isikute

ettepanekuid ja arvamusi, mida projekti koostamisel silmas

pidada. Järgmine võimalus projektiga tutvuda on keskkonnamõju

hindamise aruande avalikustamise raames ning lõpetuseks

ehitusloa menetluses, mille ajaks on projekt lõplikult valmis.

Seega edaspidiselt on võimalik arvestada üksnes nende

ettepanekutega, mille osas jõutakse seisukohale, et

projektlahendusega on rikutud huvitatud isiku õigusi enda

kinnisasja kasutamisel. Soovi korral projekti kohta jooksvalt

infot saada, palume pöörduda Transpordiameti esindaja poole.

Aruteludel selgus kitsaskoht projekti alguslõigus, sest projektiga

ei ole ette nähtud sõidukitele otseühendust kohalike Võrevere tee

ja Mõisa tee vahel. Liikumine Adavere ja Kiigevere ning

Imavere külade vahel on lahendatud projekteeritava Imavere-

Kiigevere riste abil. Riigiteel 15164 Imavere-Kiigevere on km

2,5-4,2 kehtestatud massipiirang 10 t, sest tee on kitsas ning paari

järsu kurviga. Massipiirang on paigaldatud riigiteele ajal, mil

Imaveresse rajati saeveski ning metsaveokid hakkasid lõikama

riigitee 15164 kaudu. Riigitee lõigus, millele on kehtestatud

massipiirang kavandab Transpordiamet möödasõidutaskute

rajamist, et võimaldada ka laiemate sõidukitega riigiteel liigelda.

Vastavalt Järva Vallavalitsuse projekteerimistingimustele on

Mõisa teele kavas tolmuvaba katte rajamine, aga põhjalikke

rekonstrueerimistöid sellele teele ilmselt ei kavandata, sest

eeltoodud selgitustest nähtub, et projektiga on kavas lahendada

põllumajandusmasinate liikumisvõimalusi riigiteel 15164.

Kaalusime vastavalt 09.09.2021 kohtumisel esitatud ettepanekule

kohalikul Kensi teel (tee nr 6160010) kahe kurvi õgvendamist,

kuid ei pea seda põhjendatuks, sest põllumajandustehnika liigub

Kensi teel ka täna ning bussipeatuse lisamine Viruvere tee

ristesse ei too kaasa märkimisväärset liiklussageduse kasvu. Küll

aga oleme projekteerimisel valmis kaaluma kurvides ristmike

laiendamist, et võimaldada sõidukitel teineteisest sujuvamalt

mööduda.

Teete ettepaneku kaaluda kogujatee pikendamist Kalikülast

Neanurmeni. Selgitame, et koostamisel olevas projektis lõppeb

tööde maa-ala Kaliküla ristmikuga ning Neanurme suunas on

võimalik liikuda piki põhimaanteed. Tulevikus, kui

põhimaanteed Tartu suunas edasi arendatakse, on vastavalt

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu –

Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0”

kavas pikendada kogujateid Neanurme suunal.

Müraseinte rajamise vajadus selgub mürauuringust ning nähakse

projektiga ette asukohtadesse, kus müra piirnormid on ületatud.

Müra piirnormid on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

5

Punktis nr 5 ja 7 esitatud info on teadmiseks võetud.

Otsus:

Punktis 2 esitatud info on teadmiseks võetud.

Punktis 1 esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Järva

Vallavalitsus. Vastavalt Järva Vallavalitsuse projekteerimis-

tingimustele on kavas Imavere tee ja Mõisa tee tolmuvaba katte

alla viimine.

Punktis 4 esitatud ettepaneku osas on pädev asutus

Transpordiamet. Otsus on Transpordiameti korralduse lisas 2.

5 AS Adavere Agro, AS Risti

Agro, Viraito OÜ, Adavere

aleviku ühispöördumine

08.09.21 e-kiri

Põllumajandustransport liigub praegu Adaverest kolme põhiteed pidi - olemasolevat Tallinn-Tartu maanteed,

Viruvere teed ( nimetame ka Kensi teeks) ja Eistvere-Mõhküla teed mööda. Neist 2 teed suletakse (Kiigeverest

minev tee ja Eistvere-Mõhküla tee. Eistvere suund pikeneb oluliselt.

Adavere aleviku elanikud kasutavad kohalikke teid ( Viruvere ja Tõrvandi teed) terviseradadena kepikõnniks,

jooksmiseks, rattaga sõitmiseks ja jalutamiseks.

Kiigevere rist (rahvakeeli Kiima rist):

Riigitee 15164 Imavere-Kiigevere teel on koormuspiirang 10 T. Selle tee olukord ei võimalda

põllumajandustehnikaga aastaringselt sõita.

Ettepanek 1: Tee koormustaluvust tuleb tõsta ja teed laiendada nii, et 4,5 m laiusega põllumajanduse suurtehnika

mahuks liikuma.

Viruvere tee riste: Kuna teised teed suletakse, siis Viruvere teed mööda liikluskoormus suureneb. Viruvere tee on ligipääs

paljudele põldudele Pilu ja Räsna külas , mida aktiivselt kasutatakse. Adavere farm on Tallinn-Tartu maanteest

parema pool ja suur osa põldudest teisel pool, mida kasutatakse sööda tootmiseks. Seega pidev vedu neil teedel

Adavere Agro poolt, aga ka mitmed teised põllumajandusettevõtted kasutavad igapäevaseks söödatranspordiks.

Ettepanek 2: Viruvere tee terves ulatuses rekonstrueerida kuni riigiteeni.

Viruvere teel on kaks ohtlikku kurvi, mida tuleks õgvendada sujuvaks liiklemiseks- Kensi kurv ning Tõrvandi

tee ja Kensi tee rist.

Ettepanek 3: Tõrvandi tee on avalikus kasutuses, ettepanek rekonstrueerida tee ohutuks liiklemiseks jalakäijatele

ja jalgratturitele ning valgustada. Samuti tagada koormustaluvus sõiduautodele.

Ettepanek 4 bussijaamade teemal: Viruvere teel parempoolne kergliiklustee ühendada Tõrvani teega (et vältida

jalakäijate poolt Viruvere tee ületamist kurves ).

Ettepanek 5: Kogujatee Viruvere teelt ehitada põllumajandustehnika ja metsamasinate liikluseks vastavaks.

Mõhküla sõlm: Ettepanek 6: Mõhküla sõlmes olemasolevat Tallinn-Tartu teed pikendada põldudele ligipääsuks (erinevad

maakasutajad).

Ettepanek 7: Lassi-Vihmutuse tee rekonstrueerida vastavaks suurele põllumajandustehnikale.

Jääb lahtiseks küsimus, kuidas on võimalik liikuda Adaverest Neanurme põllumajandustehnikaga?

Põhjendus:

Toote enda kirjas välja, et põllumajandustransport liigub praegu

Adaverest kolme põhiteed pidi - olemasolevat Tallinn-Tartu

maanteed, Viruvere teed ja Eistvere-Mõhküla teed mööda.

Viitate, et kaks eespool nimetatud teedest suletakse ning

lahendusega pikeneb Eistvere suund oluliselt. Ettepanekud on

kirja pandud ristete kaupa.

Kiigevere riste osas olete seisukohal, et tuleb tõsta tee

kandevõimet ning laiendada teed nii, et sellel mahuks liiklema

4,5 m laiuse põllumajandustehnikaga. Selgitame, et riigiteele

15164 Imavere-Kiigevere on km 2,5-4,2 kehtestatud

massipiirang 10 t, sest tee on kitsas ning paari järsu kurviga.

Massipiirang on paigaldatud riigiteele ajal, mil Imaveresse rajati

saeveski ning metsaveokid hakkasid lõikama riigitee 15164

kaudu. Transpordiamet näeb lahendusena riigiteele

möödasõidutaskute rajamist, et laiade veoste korral oleks teel

tagatud kahesuunaline liiklus. Lisaks tuleb ettevõtjatel, kellel

esineb vajadus liigelda riigiteel raskemate kui 10 t veostega,

taotleda Transpordiametist koormuspiiranguga seotud sõiduluba.

Viruvere tee riste osas asute seisukohale, et kuna teised teed

suletakse, siis Viruvere teel liikluskoormus kasvab. Selgitate, et

Viruvere teed kasutatakse ligipääsuna paljudele põldudele Pilu ja

Räsna külas.

Teete ettepaneku Viruvere tee täies ulatuses rekonstrueerida kuni

riigiteeni. Nagu eeltoodust selgus, siis Transpordiamet kavandab

riigiteele 15164 meetmed, mis võimaldab sellel

põllumajandustehnikaga liigelda. Riigiteel 14166 Mõhküla-

Eistvere katkeb küll otseühendus olemasoleva riigiteega 2, kuid

ühendus on loodud Mõhküla liiklussõlme ning teekond pikeneb

ligikaudu 2,5 km. Selgitame, et kuna Viruvere teed ka täna

põllumajandusmasinatega liikumiseks kasutatakse ning sisuliselt

säilivad liikumisvõimalused ka Imavere-Kiigevere ja Mõhküla-

Eistvere tee kaudu, siis ei ole põhjendatud koostatava projekti

koosseisus Viruvere tee rekonstrueerimine kogu pikkuses.

Eelnevatele põhjendustele tuginedes ei pea Transpordiamet

põhjendatuks ka Kensi teel kahe kurvi õgvendamist. Küll oleme

valmis kaaluma kõnesolevates kurvides ristmikuala laiendamist,

et sõidukitel oleks võimalik samaaegselt manöövrit sooritades

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

6

teineteisest mööduda.

Tõrvandi tee osas (tee nr 6160031) teete ettepaneku

rekonstrueerida tee ohutuks liiklemiseks jalakäijatele ja

jalgratturitele ning rajada valgustus. Samuti peate vajalikuks

Tõrvandi teel sõiduautodega liikumiseks kandevõime tõstmist.

Teie kirja alguses on kirjeldatud, et Adavere aleviku elanikud

kasutavad kohalikke teid (Viruvere ja Tõrvandi teed)

terviseradadena kepikõnniks, jooksmiseks, rattaga sõitmiseks ja

jalutamiseks. Selgitame, et Transpordiameti ülesanne ei ole

parandada tervisespordi võimalusi kohalike teede ääres ning

leiab, et kavandatav projektlahendus ei mõjuta Tõrvandi teel

liiklusharjumusi. Transpordiamet on Tõrvandi tee äärde

kergliiklustee rajamise küsimuses pöördunud Põltsamaa

Vallavalitsuse poole, kes on andnud teada, et Adavere

möödasõidu realiseerumisel rajatakse Tõrvandi tee äärde kas

kergliiklustee või korrastatakse tee segaliiklusega teeks. Viruvere

tee äärde bussipeatuste vahelisel alal liikumiseks on

projekteeritud kergliiklustee, mis menetluses esitatud eskiisil oli

ühendatud Kensi teega. Teete ettepaneku ühendada kergliiklustee

Tõrvandi teega, et ei peaks ületama sõiduteed kurvi piirkonnas.

Transpordiamet on esitatud ettepanekut kaalunud ning

projekteerib Adavere aleviku poolsest pargi ja reisi parklast

alates kergliiklustee lõigu tee vasakule poole ning loob ühenduse

Tõrvandi teega (lahendus on esitatud projekteerimistingimuste

korralduse lisas 3 toodud eskiisil).

Mõhküla liiklussõlme osas teete ettepaneku pikendada

olemasolevat riigiteed 2 põldudele ligipääsuks. Selgitame, et

projekteerimisel arvestatakse vajadusega säilitada olemasolev

riigitee 2 Mõhküla liiklussõlmes võimalikult pikas ulatuses, et

sellelt oleks võimalik liikuda külgnevatele põldudele.

Täiendavalt kaalutakse projekteerimisel kogujatee pikendamist

Jõeluha kinnistuni (katastritunnus 61601:002:2430) kui sellele ei

ole alternatiivselt võimalik juurdepääsu tagada (näiteks kasutada

põhimaantee hooldusteed/ala).

Soovite selgitusi ka selles osas, kuidas on võimalik

põllumajandustehnikaga liikuda Adaverest Neanurme.

Kirjeldame järgnevalt teekonda. Piki olemasolevat riigiteed 2 on

võimalik Adavere alevikust liikuda Mõhküla liiklussõlmeni ning

liiklussõlmest üle riste sõites jõuab kogujateeni, mis on

ühendatud olemasoleva riigiteega 2. Piki olemasolevat riigiteed 2

tuleb liikuda Annikvere küla suunal ning enne olemasoleva ja

perspektiivse põhimaantee ristumist on võimalik keerata

põhimaanteega paralleelsele kogujateele, mis võimaldab välja

sõita Kaliküla ristmikuni. Sealt alates on piki riigiteed 2

võimalik jätkata teekonda Neanurme suunas.

Otsus:

1. Viruvere teed terves ulatuses koostatava ehitusprojekti

koosseisus mitte rekonstrueerida.

2. Projekti koostamisel kaaluda Kensi teele jääval kahel kurvil

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

7

ristmikualade laiendamist.

3. Projekteerida Adavere aleviku poolne kergliiklustee lõik tee

vasakule poole ning luua ühendus Tõrvandi teega (tee nr

6160031).

Punktide 1, 5-7 osas on pädev asutus Transpordiamet. Otsus on

Transpordiameti korralduse lisas 2.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tiku

61601:001:0401

Meistri

61605:001:2360

Sooviks teada, kui kõrgena on planeeritud Adavere-Põltsamaa lõigu projektlahendusel Meistri

kinnistule otse juurdepääsu tee muldkeha (tammi) kõrgus?

Juhul kui ei realiseeru Meistri kinnistule otse juurdepääsu tee variant, siis soovime, et tagataks

Meistri kinnistule juurdepääs ka praegu kasutusel oleva tee kaudu (skeemil kollane joon).

Põhjendus:

Põhjendused, miks ei ole võimalik Meistri kinnistule rambilt otsejuurdepääsu

võimaldada on kinnistu omanikule edastatud 04.08.2021 e-kirja teel. Soovite teada ka

rambi kõrgust. Infoks, et ramp projekteeritakse ligikaudu 4 m kõrgusesse muldesse.

Annate teada, et juhul kui ei ole võimalik Puhu liiklussõlme rambilt Meistri kinnistule

otsejuurdepääsu tagada, siis soovite, et tagatakse juurdepääs praeguse kasutusel oleva

tee kaudu (skeemil tähistatud kollase joonega). Selgitame, et eskiisi koostamisel ei

tuvastatud, et kollase joonega tähistatud teed kasutataks, sest sellele on teatavas lõigus

ladustatud materjali. Vastavalt Teie ettepanekule oleme projekti koostamisel valmis

kaaluma skeemil tähistatud tee korrastamist. Lõplik lahendus selgub projektis kui kõik

lahendust mõjutavad asjaolud on väljaselgitatud. Juurdepääsu lahendust võib

muuhulgas mõjutada kui kaugele hoonest jääb rambi muldkeha alumine serv ning seega

kas hoone ja muldkeha vahele jääb piisav ruum manööverdamiseks.

Otsus:

Projekti koostamisel kaaluda võimalust tagada kinnistule juurdepääs skeemil kollase

joonega tähistatud asukohast.

2 Lilleoru

61601:002:0800

1. Kas projekteerimisprotsessis on arvestatud müratõkke paigaldamise vajadusega Adavere

möödasõidul Viruvere tee ristest suunaga Põltsamaa poole? Eeltoodu puudutab vähemalt

üheksat kinnistut, mis jäävad planeeritavast teest umbes 400 meetri kaugusele ja vahetult

järgnevat Adavere asulat. Praegu käigusoleva Tallinn-Tartu maantee müra kostub sõltuvalt

ilmastikuoludest vähemalt 1 kilomeetri kaugusele, seda ka hoonetesse ja suletud akende

korral.

2. Teadaolevalt on riigimaanteede teekaitsevöönd 50 meetrit, mida mõõdetakse äärmise

sõiduraja teljest kummalegi poole teed. Sinna sisse kuulub ka teemaa, mille riik ära ostab

ja mis on reeglina umbes 1/3 teekaitsevööndist. Kui laiaks on planeeritud teemaa Adavere

möödasõidul?

3. Kuidas on planeeritud liiklus Adavere asulast Viruvere tee ristesse rajatavatesse

bussipeatustesse? Kohalik Tõrvandi tee selleks kindlasti ei sobi, sest see on rajatud

eesmärgiga pääseda tee ääres olevatele kinnistutele ja ei ole mõeldud transiitteena

kasutamiseks. Tee laius on 3,5 meetrit, vahetult tee ääres on elektriõhuliinid ja elamud.

Põhjendus:

1. Müraleevendusmeetmete paigaldamise vajadus selgub projekti koosseisus läbi

viidavast mürauuringust. Tänaseks pole mürauuringut veel tehtud. Müraseinte

rajamise vajadus nähakse ette asukohtadesse, kus müra piirnormid on ületatud. Müra

piirnormid on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“.

2. Teemaa vajadus määratakse projekti lõppjärgus ning sõltub asukohast. Näiteks, kas

põhimaanteega külgnevale alale on vajalik kogujatee rajamine või mitte. Seega hetkel

on konkreetsetest väärtustest vara rääkida. Kõikide kinnisasjade osas, millest selgub

äralõike vajadus, koostatakse krundijaotuskavad ning kinnistu omanikega võetakse

eraldiseisvalt ühendust.

3. Teie ettepanek Adavere alevikust Viruvere tee ristesse kavandatavasse

bussipeatusesse liikumiseks ühtib Transpordiameti ja Põltsamaa Vallavalitsuse

Põltsamaa Vallavalitsuse otsuse „Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks“ lisa 2

8

Lisaks on Vaarika ja Pihlaka kinnistute vahel täisnurkne kurv, kust tänasel päeval reaalselt

mahub läbi sõitma ainult A ja B kategooria sõidukitega. Mainitud põhjustel selle tee

kasutamine ja/või ümberehitamine autoliikluse suurendamiseks ilma kohalike elanike

elukvaliteeti halvendamata on välistatud ja ei ole ka majanduslikult mõttekas. Ettepanek

on, et Adaverest väljuv Metsa tänav ja Tõrvandi tee oleksid kasutatavad tee ääres olevatele

kinnistutele pääsemiseks ja vajadusel kergliiklusteena. Läbiv autoliiklus tuleks suunata

Viruvere tee ristest Adavere asulasse Kensi tee kaudu.

nägemusega. Jalakäijate liiklus lahendatakse kohalike Metsa ja Tõrvandi tee kaudu

ning sõidukite liiklus Kensi tee kaudu. Käesoleva projekti koosseisust eraldiseisvalt

kaalutakse tulevikus eraldiseisva projekti koostamist Metsa tee ja Tõrvandi tee äärde

kergliiklustee rajamiseks või jagatud liiklusega teeks muutmist.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Pihlaka 61601:002:1160

Metsaveere 61601:002:1061

Vaarika 61601:001:0251

Piiri 61605:001:0262

Alberti 61605:001:0277

Rootsi 61605:001:0560

Trallipõllu 61601:001:0365

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Trallimetsa 61601:001:0366

Lombi 61601:002:1020

Väljavahi 61605:001:0800

Pihlaka 61605:001:1500

Ööbiku 61605:001:0029

Saare 61605:001:2370

Tamme 61605:001:0281

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kasaka 61605:001:0270

Sireli 61605:001:1880

Jõgeva mnt 23 61701:004:0022

Kase 61605:001:0123

Jõgeva mnt 23a 61701:004:0023

Kabe 61601:002:0014

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

MAJANDUSOSAKONNA JUHATAJA HALDUSAKT

Põltsamaa Meie 23.12.2021 nr 2-9/2021/195

Projekteerimistingimuste andmine Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus

olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks

Transpordiamet kavandab Põltsamaa vallas Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa ümberehitust

2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 108,1-128,1 vastavalt teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Projekti eesmärgiks on

teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul, liikuvusvajaduste

väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele

transpordiliikidele (sh. jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus,

põllumajandus, jms) ning keskkonnamõju hindamine.

Ehitusseadustiku § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise

kohta kehtivaid nõudeid. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka

ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.

Ehitusseadustiku § 99 lõike 1 ja lõike 2 kohaselt on ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamise

eelduseks kohaliku omavalitsuse poolt antavad projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega,

kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Projektiala vahetusse lähedusse jäävad kohalikud

teed on ehitusseadustiku § 92 mõistes avalikult kasutatavad teed, mille rajamine on ehitusseadustiku Lisa

1 kohaselt ehitusloakohustuslik. Ehitusseadustiku § 28 kohaselt on projekteerimistingimuste

väljastamiseks pädev asutus kohalik omavalitsus. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise ja

projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus Põltsamaa Vallavalitsus kontrollib tulenevalt

ehitusseadustiku § 27 lg 2 muuhulgas, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide,

isikute õiguste või avaliku huviga.

Ehitusseadustiku § 70 lg 2 kohaselt on ehitise kaitsevööndis, milleks antud juhul on elektripaigaldiste,

sideehitiste, ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrasside ning avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid,

muuhulgas keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata

pinnast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda

kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Projekteerimistingimuste

andmine ei anna õigust vastava ehitise ehitamiseks kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse.

Kaitsevööndiga ehitise omanikuga tuleb teha koostööd ja vajadusel taotleda tehnilised tingimused ehitise

kaitsevööndis projekteerimiseks.

Põltsamaa Vallavalitsus on kontrollinud, et kavandatava ehitustegevuse ehitusprojekti koostamiseks

projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide ega avaliku huviga. Põltsamaa

Vallavalitsus ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud ehitusseadustiku § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega vajadust projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamist vastavalt ehitusseadustiku § 33 lõikele 1.

Otsus antakse ehitusseadustiku § 99 lõiked 1 ja 2, Põltsamaa Vallavolikogu 15. veebruari 2018 otsus nr 1-

3/2018/10 “Ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine” ja Põltsamaa Vallavalitsuse 02.03.2020

korralduse nr 2-3/2020/81 „Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete täitmise eest vastutavate ametnike

määramine“ alusel.

1. Anda projekteerimistingimused Põltsamaa vallas Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa

ümberehitust 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 108,1-128,1 vastavalt teemaplaneeringule

„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“

ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projekteerimiseks vastavalt Lisadele.

2. Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks

viis aastat alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

4. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik

otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavalitsusele

haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul

õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel

ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mark Liivamägi

majandusosakonna juhataja

Projekteerimistingimuste lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Adavere möödasõit

Põltsamaa möödasõit

IMAVERE-KIIGEVERE

RISTE

VÕ RE

VE RE

T EE

2 34

00 18

M ÕI

SA T

EE 2

34 00

17 8

IM AV

ER E

TE E

23 40

02 4

RI IG

IT EE

15 16

4

IM AV

ER E-

KI IG

EV ER

E

RIIGITEE 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

ÖKODUKT I

TRASSI ALGUS KM 108,1LE N

D R E

TE E

23 40

18 5

PLAANI TINGMÄRGID

P

P

Muudatus Kuupäev Sisu Allkiri

Projekt

Leht/Lehti

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Projekti osa

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Joonise nr

TL-4-02Projekteerija

Projekteerija

Insener

Projektijuht

1/4

202000421:10 000

17.06.2021

Eskiis Elian Laks

Inna Romandi

Peeter Škepast

Projekteerimistingimuste menetluse jaotusskeem

Kaust 1. Teed ja tänavad

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine

EESTI Tel. +372 620 1200

11413 Tallinn Valge 4 Transpordiamet

[email protected]

VIRUVERE TEE RISTE

RIIG ITE

E 1 41

66 M

ÕHKÜLA -E

IS TV

ER E

VI RU

VE RE

T EE

6 16

00 11

LASSI-VIHMUTUSE TEE 6160013

ÖKODUKT II

P

P

AD AV

ER E

AL EV

IK

PLAANI TINGMÄRGID

P

P

Muudatus Kuupäev Sisu Allkiri

Projekt

Leht/Lehti

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Projekti osa

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Joonise nr

TL-4-02Projekteerija

Projekteerija

Insener

Projektijuht

2/4

202000421:10 000

17.06.2021

Eskiis Elian Laks

Inna Romandi

Peeter Škepast

Projekteerimistingimuste menetluse jaotusskeem

Kaust 1. Teed ja tänavad

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine

EESTI Tel. +372 620 1200

11413 Tallinn Valge 4 Transpordiamet

[email protected]

RISTE

PUHU LIIKLUSSÕLM

PAJUSI TEE RISTEMÕHKÜLA LIIKLUSSÕLM

LASSI-VIHMUTUSE TEE 6160013

RI IG

IT EE

3 8

PÕ LT

SA M AA

-V ÕH

M A

RIIGITEE 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

RI IG

IT EE

3 7

JÕ GE

VA -P

ÕL TS

AM AA

PA UAS

TV ER

E T EE

61 60

06 7

RIIG ITE

E 1 41

72 PÕ

LT SAMAA-LU

STIV ER

E-P UDIVER

E

RI IG

IT EE

1 41

70 P

ÕL TS

AM AA

-P AJ

US I-

LU IG

E

P

Hoonestusala

48 871 m²

Laohoone

1 400 m²

Tootmishoone4 633 m²

Laohoone

3 622 m²

30 m

30 m

8 m

44,2

30 m

P

P

I I

I

I

I

II

I

I I I

I

I

VÄRAV

PROJEKTEERITAV OLEMASOLEV

PÕLTSAMAA SILD

PROJEKTEERITAVAD UUED PÕLTSAMAA

SILLAD (üks sild kummagi niidi alla)

PLAANI TINGMÄRGID

P

P

Muudatus Kuupäev Sisu Allkiri

Projekt

Leht/Lehti

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Projekti osa

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Joonise nr

TL-4-02Projekteerija

Projekteerija

Insener

Projektijuht

3/4

202000421:10 000

17.06.2021

Eskiis Elian Laks

Inna Romandi

Peeter Škepast

Projekteerimistingimuste menetluse jaotusskeem

Kaust 1. Teed ja tänavad

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine

EESTI Tel. +372 620 1200

11413 Tallinn Valge 4 Transpordiamet

[email protected]

LUSTIVERE TEE RISTE

RI IG

IT EE

1 41

72 P

Õ LT

SA M

AA -L

US TI

VE RE

-P UD

IV ER

E

RIIG ITE

E 14173 KALIK ÜLA

-LU STIV

ERE

ERIVEO STE

PÄÄS

PÕ H

IM AAN

TEELE

TR ASSI L

ÕPP KM 128,1

PLAANI TINGMÄRGID

P

P

Muudatus Kuupäev Sisu Allkiri

Projekt

Leht/Lehti

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Projekti osa

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Joonise nr

TL-4-02Projekteerija

Projekteerija

Insener

Projektijuht

4/4

202000421:10 000

17.06.2021

Eskiis Elian Laks

Inna Romandi

Peeter Škepast

Projekteerimistingimuste menetluse jaotusskeem

Kaust 1. Teed ja tänavad

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine

EESTI Tel. +372 620 1200

11413 Tallinn Valge 4 Transpordiamet

[email protected]

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒

Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti

koostamiseks“ lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku

ametinimetus:

Projekteerimise osakonna juhtivinsener

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 23401:003:0600; 23401:003:0120; 23401:003:0056;

25501:001:0312; 25501:001:0311; 23401:003:0180;

23401:003:0562; 23401:004:0392; 23401:004:0073;

23401:004:0021; 23401:004:0026; 23401:004:0470;

23401:003:0311; 23401:003:0561; 23401:004:0022;

23401:004:0027; 23401:004:0025; 23401:004:0007;

23401:004:0611; 23401:004:0120; 23401:004:0047;

23401:004:0036; 23401:004:0470; 23401:004:0693;

23401:004:0590; 23401:001:0264; 23401:004:0052;

23401:004:0010; 61601:002:0197; 61601:001:1131;

61601:001:0178; 61601:001:0521; 61601:002:0119;

61601:001:0511; 61601:001:0002; 61601:001:0010;

61601:001:0881; 61601:001:1011; 61601:001:1000;

61601:001:0033; 61601:001:0059; 61601:001:0015;

61601:001:0612; 61601:001:0365; 61601:001:0366;

61601:002:0014; 61601:002:0155; 61601:001:0251;

61601:002:1160; 61601:002:1061; 61601:002:0069;

61601:002:1082; 61601:002:1292; 61601:002:0187;

61601:002:0117; 61601:002:0021; 61601:002:0490;

61601:002:0870; 61601:002:0149; 61601:002:0052;

61801:001:0406; 61602:002:1451; 61601:002:0114;

61602:002:1442; 61601:002:1880; 61601:001:0326;

61602:002:0021; 61602:002:0020; 61602:002:0134¸ 61602:002:0007; 61602:002:2150; 61602:002:1072;

61602:002:1790; 61602:002:0872; 61602:002:1302;

61602:002:0452; 61601:002:1890; 61601:002:0078;

61601:002:0142; 61601:002:0110; 61601:002:0151;

61602:002:0221; 61602:002:1360; 61602:002:1280;

61601:002:0152; 61601:002:2430; 61603:001:0450;

61801:001:0997; 61801:001:0996; 61605:001:2011;

61605:001:0235; 61605:001:0236; 61605:001:0234;

61605:001:0031; 61605:001:0471; 61605:001:0472;

61605:001:0291; 61605:001:0742; 61605:001:0237;

61605:001:0238; 61605:001:0301; 61605:001:2041;

61601:001:0119; 61601:001:0121; 61605:001:0292;

61601:001:0533; 61605:001:0133; 61801:001:0088;

61601:001:0534; 61605:001:2040; 61605:001:0070;

61605:001:0132; 61605:001:1122; 61605:001:1123;

61605:001:0131; 61801:001:0249; 61605:001:0029;

61605:001:2370; 61605:001:0281; 61605:001:0262;

61605:001:0800; 61605:001:0270; 61605:001:1500;

61605:001:0276; 61801:001:0006; 61605:001:2090;

61605:001:1880; 61605:001:0123; 61601:001:0536;

61605:001:2360; 61605:001:0210; 61605:001:2030;

61605:001:2020; 61605:001:0137; 61605:001:0117

61605:001:0277; 61605:001:1211; 61801:001:0403;

61605:001:1215; 61801:001:0382; 61701:004:0004;

61801:001:0356; 61605:001:1770; 61701:001:0073;

61701:004:1140; 61605:001:2012; 61701:004:1130;

61605:001:0087; 61605:001:0308; 61605:001:0321;

61605:001:0311; 61605:001:1452; 61605:001:0380;

61605:001:2130; 61801:001:0353; 61605:001:0861;

61605:001:1220; 61605:001:0720; 61605:001:0450;

61605:001:1220; 61605:001:0430; 61605:001:0020;

61605:002:1343; 61605:001:0305; 61605:001:0580;

61605:001:0015; 61605:001:0003; 61605:001:0004;

61605:002:0602; 61605:002:0573; 61605:002:1292;

61605:002:1032; 61605:002:0017; 61605:002:0024;

61605:002:1301; 61605:002:0061; 61605:002:0211;

61801:001:0024; 61601:001:0563; 61801:001:0025;

61601:001:0564; 61601:001:0510; 61801:001:0465;

61601:001:0575; 61606:002:0209; 61606:002:0711;

61606:002:0190; 61606:002:0221; 61801:001:0052;

61606:002:0271; 61606:002:0990; 61605:002:1200;

61605:002:0392; 61605:002:1061; 61606:002:0121;

61606:002:0110; 61606:002:0189; 61601:001:0220;

61606:002:0290; 61606:002:0260; 61601:001:0163;

61801:001:0384; 61601:001:0162; 61605:002:1190;

61606:002:0980

4.2.Koha-aadress: Järva maakond Järva vald (Järavere, Kiigevere ja Imavere

külad)

Jõgeva maakond Põltsamaa vald (Pilu, Kalme, Mõhküla,

Mällikvere, Pauastvere, Võhmanõmme, Annikvere ja Kaliküla

külad, Põltsamaa linn)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.

*Punktis 4.1 on eskiisi alusel toodud olemasolevate riigiteede ning era-, munitsipaal- või

muud riigi omandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigiteed või selle

koosseisu kuuluvad teed ja rajatised. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks

täiendava teemaa omandamine. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava

joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa kuulub üle-

euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus

kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi

pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga.

Projekteeritav lõik asub Järva maakonnas Järva vallas ja Jõgeva

maakonnas Põltsamaa vallas.

Liiklussagedused projekteeritaval põhimaantee lõigul jäävad

2020. aasta andmetel vahemikku 6656-7749 a/ööp, millest 16-17%

moodustab raskeliikluse osakaal.

Teelõigule on koostatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee

nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ koos keskkonnamõju strateegilise

hindamisega. Teemaplaneering on Järva maakonna osas

kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr

423. Teemaplaneering on Jõgeva maakonna osas kehtestatud

Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396.

Teemaplaneering on kättesaadav:

Teemaplaneeringud | Transpordiamet (Transpordiamet ->

Maanteed, veeteed, õhuruum -> Tee-ehitus ->

Teemaplaneeringud).

Projekteeritaval lõigul asuvad järgmised rajatised:

 km 120,645 asub Põltsamaa sild (nr 466, ehitusaasta 1960);

 km 120,65 asub Põltsamaa2 sild (nr 467, ehitusaasta 1993,

renoveerimisaasta 2010).

Transpordiameti tellimusel koostab OÜ Skepast&Puhkim riigitee

2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere

ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti (töö nr 20200042), mille

koosseisus on 2021. aastal valminud I klassi maantee ehituse

eskiislahendus, mis on toodud lisas 2 „Eskiis“.

Eskiis on koostatud teemaplaneeringu, Maa-ameti LIDARi

kõrgusandmete, eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja

kitsendused) ja ulukiuuringu vaheetapi andmete alusel.

5.1.2. Projekti

eesmärk  Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa ümberehitus

2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 108,1-128,1 vastavalt

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.

 Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse

määramine projekteeritaval lõigul.

 Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning

liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport,

sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

 Keskkonnamõju hindamine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Projekteeritaval uuel põhimaanteel 120 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Projekteeritaval uuel põhimaanteel 2+2

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Projekteeritaval uuel põhimaanteel:

- Sõiduraja laius 3,5 m

- Kindlustatud peenra laius 2,5 m

- Tugipeenra laius 0,5 m

- Sõidusuundade vahelise eraldusriba laius 6,0 m

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. Põhjendatud juhul võib kasutada

Eesti Standardit EVS 843:2016 “Linnatänavad” ning Eestile lähedates

kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid

juhendmaterjale.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda lisas 2 „Eskiis“ toodud teede ja rajatiste

eskiislahendusest, mida vajadusel projekti koostamisel täpsustatakse.

5.2.3. Projekteeritavale põhimaanteele samatasandilisi ristmikke ja mahasõite mitte

projekteerida. Juurdepääsud lahendada eritasandiliste ristmikega ühendatud

teedevõrgustiku kaudu. Lisas 2 toodud eskiisil on näidatud liiklussõlmede ja ristete

ning projekteeritavate kogujateede põhimõttelised asukohad ning tähistatud

likvideeritavad mahasõidud, ristmikud ja olemasolevate teede lõigud, mille säilimine

projektlahenduse realiseerimisel võimalik pole.

5.2.4. Kavandada riigitee 15164 Imavere‒Kiigevere km 2,5-4,2 asuvale lõigule

möödasõidutaskute rajamine või muud meetmed põllumajandusmasinate

liikumisvõimaluste parandamiseks.

5.2.5. Projekteerida projektalale jäävate riigiteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja

liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ja vajalikus mahus teede korrastamine.

5.2.7. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.8. Palmako AS tootmisterritooriumi juurdepääsu lahendus riigitee 37 Jõgeva‒Põltsamaa

suunalt täpsustada projekti koostamise käigus.

5.2.9. Kavandada riigitee 14166 ühendamine Mõhküla liiklussõlmega kohaliku Lassi‒

Vihmutuse tee abil. Kavandada Lassi‒Vihmutuse teel vajalikus mahus olemasolevate

kurvide õgvendamine.

5.2.10. Kaaluda tupikteedeks muutuvatele riigiteedele ning ühendus- ja kogujateedele

ümberpööramiskoha kavandamist võimaldamaks prügiautole ja päästetehnikale

ümberpööramisvõimalust.

5.2.11. Projekti koosseisus näha ette projektalaga seotud riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.12. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.13. Projekteerida puhkekoht Mõhküla liiklussõlme juurde lisas 2 toodud eskiisil

tähistatud asukohta.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös Põltsamaa Vallavalitsusega, Järva Vallavalitsusega, MTÜ-ga Järvamaa

Ühistranspordikeskus ja MTÜ-ga Jõgevamaa Ühistranspordikeskus täpsustada

eskiislahenduses toodud bussipeatuste vajadust, sh täpsustada peatuste asukohad.

5.3.2. Kavandada muuhulgas kaugliine teenindavad bussipeatused Viruvere tee ristesse ja

Puhu liiklussõlme.

5.3.3. Viruvere tee ristesse ja Puhu liiklussõlme projekteeritavate bussipeatuste lähistele

projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad sõiduautodele ja jalgratastele.

5.3.4. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp määrata vastavalt tee funktsioonile,

liiklussagedusele ja kiirusele.

5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.

5.4.3. Kergliiklustee laius üldjuhul 2,5 m, põhjendatud vajadusel laiem või kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest, projekteerida teelõigule vajalikud rajatised ‒ viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud ulukitele ja kergliiklejatele. Eskiisile kantud rajatiste

asukohad võivad projekti koostamisel mõnevõrra muutuda.

5.5.2. Likvideerida riigitee 2 km 120,645 olemasolev Põltsamaa sild nr 466.

5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263)

km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisas

2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Hüdroloogilised uuringud

ja arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab prognoosida

liiklust, arvutada ristmike läbilaskvust ja

määrata teenindustaset, liikluskoosseisu ja

koormussagedust, liiklusvoogude jagunemist

ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti juhendile

„Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“

☒ Mürauuring Teostada kogu kõigu ulatuses mahus, mis

võimaldab määrata müratõkete rajamise

vajaduse ning esitada leevendavad meetmed

☒ Ulukiuuring Teostada mahus, mis võimaldab välja selgitada

olemasoleva ja kavandatava transpordi ja

loomade liikumisteede vahelisi konfliktalasid

ning esitada leevendavaid meetmeid elupaikade

sidususe tagamiseks

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☐ Keskkonnamõjude eelhindamine

☒ Keskkonnamõju hindamine

☐ Ei kohaldu

Koostas: Anni Luht, projekteerimise osakonna projektijuht

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiis (parema kvaliteediga eskiis on kättesaadav lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/nsL4ZgJ102cXcjI)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

01.09.2021 kiri nr 6-

2/21/17166-2

Alus: projektiga hõlmatud

ala lähistele jäävad

vääriselupaigad ning trass

ületab Räsna oja ja

Põltsamaa jõge. Projekti

koosseisus viiakse läbi

keskkonnamõju hindamine

Väljavõte Keskkonnaameti kirjast:

Antud alale on koostamisel keskkonnamõju hindamine (KMH) eelprojektile, mille tõttu Keskkonnaameti

pädevusse jäävatel teemadel selguvad mõjud ja vajalikud meetmed eeldatavalt KMH käigus (hetkel on alles

nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm).

Projekteeritavate möödasõitude alale ja lähedale ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ning kaitstavaid

loodusobjekte (kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevöönd), ka ei ole registreeritud

kaitstavate liikide kasvukohti ja elupaiku. Adavere ümbersõidu trassi piirkonnas on registreeritud kaks

vääriselupaika: VEP nr 206266 ja VEP nr 204418. Trassid ei jää vääriselupaikade alale. Trass ületab Räsna oja

(keskkonnaregistri kood VEE1132000) ja Põltsamaa jõge (VEE1030000). Kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul

keelatud uute rajatiste ehitamine (looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 3), ehituskeeld ei laiene kehtestatud üld- või

detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 p 10). Eskiisis kavandatud trass on

kantud koostatavasse Põltsamaa valla üldplaneeringusse (eeldatavalt jõutakse see kehtestada enne käesolevat

projekteeritavat ehitust). Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse (kinnitatud keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73), keelatud on veekogu loodusliku sängi ja

veerežiimi muutmine (LKS § 51 lg 1).

KMH ja projekteerimise käigus palume selgitada, kas keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude asukohad on

õiged. Samuti võivad keskkonnaregistris olla ebaõiged sanitaarkaitsealade ulatused. Kui õnnestub selgitada

projekteerimisel kaevude asukohad ja sanitaarkaitsealade õiged ulatused, siis tuleks koostöös

Keskkonnaagentuuriga korrastada andmed Keskkonnaregistris. Samale teemale oleme viidanud ka KMH

programmile ettepanekuid esitades.

Projekteerimisel soovitame lähtuda ringmajanduse põhimõtetest - projekteeritava möödasõidu jätkusuutlik

kavandamine ja maapõueressursside säästlik kasutamine ning jäätmetekke vähendamine ja möödasõidu ehitusest

ülejääva pinnasetööde materjalide kohapeal kasutamine. Eeldatavalt annab selleks asjakohase sisendi koostatav

KMH.

Juhime tähelepanu, et Transpordiameti projekteerimistingimuste eelnõus (samuti Põltsamaa ja Järva vallavalituse

eelnõudes) p 5.1.1 viidatud teemaplaneeringu link ei tööta. Enne projekteerimistingimuste väljaandmist palume

korrastada asjakohane viide. Kokkuvõtvalt Keskkonnaametil projekteerimistingimuste eelnõudele täiendavaid

ettepanekuid ei ole ning vajalikud keskkonnameetmed selguvad KMH koostamise käigus, mille menetlusse on

Keskkonnaamet kaasatud asjaomase asutusena.

Põhjendus:

Täname, et juhtisite tähelepanu, et projekteerimistingimuste

eelnõudes viidatud teemaplaneeringu link ei tööta. Korralduse

andmise hetkeks on link korrigeeritud.

Otsus:

1. KMH ja projekteerimise käigus selgitada võimaluste piires, kas

tee-ehitusega konfliktis olevate puurkaevude asukohad on

keskkonnaregistris õiged. Juhul, kui projekteerimisel õnnestub

selgitada kaevude asukohad ja sanitaarkaitsealade õiged

ulatused, korrastada koostöös Keskkonnaagentuuriga andmed

Keskkonnaregistris.

2. Projekteerimisel arvestada, et on keelatud Põltsamaa jõe

loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.

3. Projekteerimisel ja ehitustööde planeerimisel lähtuda nii palju

kui võimalik ringmajanduse põhimõtetest - projekteeritava

möödasõidu jätkusuutlik kavandamine ja maapõueressursside

säästlik kasutamine ning jäätmetekke vähendamine ja

möödasõidu ehitusest ülejääva pinnasetööde materjalide

kohapeal kasutamine.

4. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

02.09.2021 kiri nr 6.2-

1/7606-1

13.09.2021 kiri nr 6.2-

2/39687

Alus: projektiga hõlmatud

tegevused jäävad

maaparandussüsteemide

maa-alale

02.09.2021 kirjaga sooviti vastamistähtaega pikendada kuni 13.09.2021.

Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti 13.09.2021 kirjast:

Projekteerimistingimustega seotud dokumentide alusel toimuvad planeeritavad tööd Põltsamaa vallas Põltsamaa

linnas, Pilu, Kalme, Mõhküla, Mällikvere, Pauastvere, Annikvere ja Kaliküla külades ning Järva vallas Imavere

külas Aida (maaparandussüsteemi, edaspidi MS/ehitise kood 6113200021010/001), Raja 1 (MS/ehitiste koodid

6113200020170/001 ja 6113200020110/002), Karuallika/TTP646 (MS/ehitise kood 2103000010240/001), Lassi

(MS/ehitise kood 2103480020080/002), Mällikvere II (MS/ehitise kood 2103000010920/001), Mällikvere I

(MS/ehitiste koodid 2103000010950/001, 2103000010940/001, 2103000010940/002, 2103000010940/003 ja

2103420020070/001), Pardi (MS/ehitise kood 2103420020060/001), Anikvere (MS/ehitise kood

2102960010020/005) ja Kaliküla II (MS/ehitiste koodid 2102960020080/003, 2102960020090/003 ja

2102960020100/001) ning riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude Räsna oja (MS/ehitise kood

6113200020000/001) ja Alastvere pkr (MS/ehitise kood 2103420020000/001) maaparandussüsteemide maa-alal.

Põhjendus:

Juhime tähelepanu, et teede ehitust reguleerivad õigusaktid

võimaldavad anda tee ehitusloa eelprojekti staadiumis

ehitusprojektile ja seada ehitusloale kõrvaltingimused täiendavate

uuringute ja projektide koostamiseks enne ehitustööde algust.

Seetõttu ei pea põhjendatuks märkust, et maaparandussüsteemide

ehitusluba tuleb siduda tee ehitusloaga. Enne ehitustöödega

alustamist tuleb teha vajalikud toimingud, mis tagavad piirkonnas

maaparandussüsteemide toimimise.

Otsus:

1. Käsitleda projekti seletuskirjas projektiga hõlmatud alale

jäävaid maaparandussüsteeme.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

2

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandusseadusest tulenevalt

maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega ning looduskaitse- ja veeseadusest tulenevate

piirangutega. Planeeritud tegevuste mõjualasse jäävad maaparandusehitiste rajatised tuleb rekonstrueerida või

ümber ehitada vastavalt uurimistööde tulemustele, et tegevusest mõjutatud alale jäävad maaparandussüsteemid

jääks toimima (arvestades vajadusel ka liig- ja sademevee ärajuhtimisega maaparandussüsteemi, selle eesvoolu

või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu).

PTA käsitleb Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitust kui maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamist.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise või ümber ehitamise võib lahendada riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektiga, aga sellisel juhul peab

maaparanduse uurimistööde teostamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja omanikujärelevalve teostamisel kaasama

maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER) registreeritud vastava valdkonna spetsialiste.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise või ümber ehitamise lahendamiseks riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektiga tuleb enne ehitusprojekti

koostamist taotleda PTA-lt tehnilised tingimused. Kui riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-

128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektiga ei tagata ehitamisest mõjutatud maaparandussüsteemide

eesmärgipärast toimimist, tuleb taotleda PTA-lt maaparandusseaduse kohased maaparanduse

projekteerimistingimused ning koostada maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ja ümber ehitamiseks

maaparanduse ehitusprojekt ning taotleda maaparandussüsteemi ehitusluba enne riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusloa väljastamist.

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamiseks esitati 17.03.2021 SKEPAST&PUHKIM OÜ

poolt PTA-le taotlus tehniliste tingimuste väljastamiseks (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-

2/17213). 20.04.2021 väljastati PTA poolt tehnilised tingimused Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse

eelprojekti koostamiseks (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-2/18449). Riigitee 2 Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks

väljastatavates projekteerimistingimustes tuleb arvestada ka 20.04.2021 PTA poolt eelprojekti koostamiseks

väljastatud tehniliste tingimustega nr 6.2-2/18449.

2. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada

maaparandusseadusest tulenevalt maaparandussüsteemide

toimimist tagavate meetmetega ning looduskaitse- ja

veeseadusest tulenevate piirangutega. Planeeritud tegevuste

mõjualasse jäävad maaparandusehitiste rajatised tuleb

rekonstrueerida või ümber ehitada vastavalt uurimistööde

tulemustele, et tegevusest mõjutatud alale jäävad

maaparandussüsteemid jääks toimima.

3. Juhul, kui maaparandussüsteemide rekonstrueerimine või

ümberehitamine lahendatakse teeprojekti koosseisus, tuleb

maaparanduse uurimistööde teostamisel, projekteerimisel,

ehitamisel ja omanikujärelevalve teostamisel kaasata

maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER)

registreeritud vastava valdkonna spetsialiste.

4. Projekti koostamisel ja uurimistööde teostamisel arvestada

20.04.2021 kirjas nr 6.2-2/18449 toodud tingimustega. Enne

põhiprojekti koostamist võtta täiendavalt Põllumajandus- ja

Toiduametiga (edaspidi PTA) ühendust ning täpsustada, kas

esineb vajadust uute tehniliste tingimuste taotlemiseks.

5. Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-

128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojektiga

tagada ehitamisest mõjutatud maaparandussüsteemide

eesmärgipärane toimimine. Vajadusel taotleda PTA-lt

maaparandusseaduse kohased maaparanduse

projekteerimistingimused ning koostada

maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks ja ümber

ehitamiseks maaparanduse ehitusprojekt ning taotleda

maaparandussüsteemi ehitusluba enne riigitee 2 Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja

Põltsamaa möödasõidu ehitustööde algust.

6. Projekteerimise erinevates etappides ning ehitusloa andmisel

teha koostööd PTA-ga, et tagada muu ehitise ehitamise käigus

tööde mõjualasse jäävate olemasolevate

maaparandussüsteemide, nende eesvoolude ja riigi poolt korras

hoitavate ühiseesvoolude eesmärgipärane toimimine.

3 Terviseamet

27.08.2021 kiri nr 9.3-

4/21/6827-3

Alus: projektlahendus

muudab külgnevate alade

müraolukorda

Väljavõte Terviseameti kirjast:

Eelnõu lisas 1 välja toodud lingil asuvatel planeeringu kaartidel (Imavere vald ja Põltsamaa vald) on välja toodud

järgnev: „Trassikoridori ehitamisel tuleb arvestada teemaplaneeringuga määratud maanteega seotud rajatiste

asukohti ja tagada müra ning õhusaaste normtasemed (prognoositava liikluskasvu alusel) vastava objekti

arendaja poolt“. Eelnõu lisas 1 on välja toodud, et projekti koosseisus teostatakse mürauuring kogu lõigu ulatuses

mahus, mis võimaldab määrata müratõkete rajamise vajaduse ning esitada leevendavad meetmed.

Müraleevendusmeetmed projekteeritakse lähtudes mürauuringu tulemustest.

Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud järgnev:

1. Liiklusmüra mõjude leevendamiseks kogu lõigu osas tuleb teha tee-ehitusprojekti koostamise staadiumis

mürataseme modelleerimine. Modelleerimise tulemustest lähtuvalt, kui on ületatud piirtasemeid, tuleb tee-

ehitusprojektis näha ette meetmed liiklusmüra taotlustasemete tagamiseks põhimaanteega külgnevatel aladel.

Müraolukordade parandamisel lähtutakse taotlustasemetest olemasolevatel aladel (SoM 04.03.2002.a määrus nr

42).

2. Maanteekoridor läbib Pandivere nitraaditundliku ala, seetõttu on soovituslik vältida tee rajamist süvendisse

lubjakivis nitraaditundlikul alal ja survelise põhjaveega alal. Lõhkamised ja puurtööd võivad tekitada

Põhjendus:

Olete esitanud ettepaneku arvestada mürauuringu koostamisel

keskkonnaministri (edaspidi KeM) 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“. Transpordiamet juhib

tähelepanu, et määrust kohaldatakse planeeringu koostamisele,

kuid praegusel juhul oleme jõudnud projekti staadiumisse,

mistõttu ei ole esitatud ettepanek asjakohane.

Transpordiamet on vastutav üksnes välisõhus leviva müra

normidele vastavuse osas, mistõttu tee ehitusprojektiga

siseruumide müraolukorda ei hinnata.

Lisame, et Transpordiamet lähtub müraolukordade hindamisel

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

3

ettearvamatut mõju piirkonna põhjaveerežiimile. Igasugune uurimis-, maakorraldus- ja ehitustegevus kaitsealal,

hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis tuleb kooskõlastada vastava loodusobjekti

valitsejaga.

Amet nõustub, et mürauuringu koostamine tee-ehitusprojekti koostamise staadiumis on vajalik ning müra

normtasemete ületamise korral tuleb kavandada müraleevendavaid meetmeid, amet nõustub ka väitega, et

lõhkamised ja puurtööd tee ehitusel võivad tekitada ettearvamatut mõju piirkonna põhjaveerežiimile ning juhib

tähelepanu asjaolule:

 Tänasel päeval reguleerib välisõhus (sh teedelt lähtuvat mürataset müratundlike hoonetega aladel) levivat müra

atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada vastavalt KeM määruse

nr 71 § 6 lõike 3 alusel päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr

71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Soovitame elanikke

teavitada mürarikaste tööde teostamisest.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud

normtasemeid.

 Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

 Jälgida, et nii teede kasutusaegsed kui ka ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Kavandatava tegevuse poolt keskkonna mõjuna välja tuua vaadeldava maanteelõigu 100 m tsooni jäävad

puurkaevud koos sanitaarkaitsealadega, arvestamaks ehitustöödel sanitaarkaitsealade olemasoluga, tagamaks

joogivee kvaliteedi mitte halvenemist.

 Valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

hindamise meetodid“ ja põhimõttest, et leevendada tuleb

müraolukordi, mis ei vasta piirväärtusele (müratundliku hoone

teepoolsel küljel ehk fassaadil) ning eesmärgiks seatakse

piirväärtusele vastavus perspektiivses (20 a) olukorras.

Otsus:

1. Projekti ja mürauuringu koostamisel arvestada, et liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei

tohi ületada vastavalt KeM määruse nr 71 § 6 lõike 3 alusel

päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

2. Mitte arvestada ettepanekuga siseruumidele kehtivate

müratasemete osas, sest Transpordiamet on vastutav üksnes

välisõhus leviva müra normidele vastavuse osas.

3. Projekti koostamisel ja ehitustööde planeerimisel jälgida, et nii

teede kasutusaegsed kui ka ehitusaegsed vibratsioonitasemed

ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

4. Projekti seletuskirjas sõnastada, et ehitusmüra tasemed ei tohi

lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Soovitame elanikke teavitada mürarikaste tööde teostamisest.

5. Projekti koostamisel arvestada mõjualale jäävate

puurkaevudega, millele avalduvat mõju hinnatakse

keskkonnamõju hindamise protsessis.

6. Valgustusprojekti koostamisel arvestada valgustatavate alade

läheduses paiknevate elamualadega ning lahendusega vältida

nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada

leevendavaid meetmeid.

7. Mürauuringu koostamisel KeM 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“ mitte arvestada.

8. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Terviseameti poolt

kooskõlastatuks.

4 Maa-amet

31.08.2021 kiri nr 6-

3/21/9957-4

Alus: projektiga hõlmatud

alale jääb geodeetilisi

märke

Väljavõte Maa-ameti kirjast:

Projektiga on hõlmatud järgmised kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud

asutus on Maa-amet:

 Laudmetsa (katastritunnus 23401:001:0369);

 Tommi (katastritunnus 61601:001:0220);

 Linnu (katastritunnus 61601:001:1152);

 Rebase (katastritunnus 61601:001:0085).

Tulenevalt asjaolust, et Rebase katastriüksusele on seatud kasutusvaldus AS-i Adavere Agro kasuks, tuleb

teeprojekt kooskõlastada ka kasutusvaldajaga.

Lisaks on projektiga hõlmatud Nigula (katastritunnus 61801:001:0382) katastriüksus, mille osas ei ole maareformi

toimingud lõpule viidud. Maa-ametile ei ole teada, kas tegemist on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud

Põhjendus:

Annate teada, et kuna Rebase katastriüksusele (katastritunnus

61601:001:0085) on seatud kasutusvaldus AS-i Adavere Agro

kasuks, tuleb teeprojekt kooskõlastada kasutusvaldajaga.

Transpordiamet selgitab, et eraldiseisvat projekti kooskõlastamist

kinnistu omanike või puudutatud isikutega ei tehta.

Kooskõlastame üksnes krundijaotuskavad nende maaomanikega,

kelle maaüksustest on vajalikud äralõiked teeprojekti

realiseerimiseks. Küll aga on võimalik projektiga tutvuda

ehitusloa menetluses ning soovi korral arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

4

maaga. Palume Põltsamaa Vallavalitsusel edastada allkirjastatud õiend teiste isikute taotluste puudumise kohta.

Juhime tähelepanu, et enne ehitustegevuse algust peab olema maaüksuse osas maareform läbi viidud.

Projekti tööpiirkonna lähiümbrusse jääb 3 riikliku geodeetilise võrgu märki: Pällussaare (nr 64-4-2036, GPA ID

58336), Põltsamaa (nr 64-12-158, GPA ID 54776), Annikvere (nr 64-12-224, GPA ID 54781). Samuti jääb projekti

tööpiirkonda mitmeid kohaliku geodeetilise võrgu märke. Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi

tsentrist.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS

§ 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning

künni- või mullatööde tegemine.

Kui tööd (mh läbisõiduteede rajamine, pinnase ladustamine, mehhanismide parkimine) toimuvad geodeetilise

märgi kaitsevööndis, tuleb tagada geodeetilise märgi säilimine. Kui tööde käigus saab rikutud märgi tähistus, tuleb

see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Igasuguse ehitustegevuse toimumisel geodeetilise märgi

kaitsetsoonis tuleb peale tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised. Geodeetiliste tööde

tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa

taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). Ruumiandmete seaduse § 35 lõike 1 kohaselt võib

geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega

sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

Peale tööde teostamist tuleb geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt esitada geodeetilise töö aruanne

geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruande palume esitada Maa-ametile viie tööpäeva jooksul peale

geodeetiliste tööde lõpetamist.

Projekti töötsooni jääb mitmeid kohaliku geodeetilise võrgu märke Põltsamaa linnas ja Imavere külas. Kohaliku

geodeetilise võrgu märkide kaitsevöönd on üldjuhul 3 m märgi tsentrist. Kohaliku geodeetilise võrgu märkide

kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas annab kooskõlastuse kohalik

omavalitsus.

Projekteeritav ala kattub osaliselt keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva Vitsjärve-Jalametsa (Vistjärve-

Jalametsa) turbamaardlaga (keskkonnaregistri kood 562).

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 8 kohaselt, kui § 15 lõikes 1 nimetatud tegevus on planeeringu

kaudu Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega kooskõlastatud, ei ole

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba selleks tegevuseks vajalik. Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa

trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“ on maardlate osas kooskõlastatud Maa-ameti 10.05.2011 kirjaga nr

6.2-3/4652. Eeltoodust tulenevalt ei ole MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud tegevusi vajalik maardlate osas täiendavalt

kooskõlastada.

Palume projekti koostamisel arvestada eeltooduga. Projekti käigus tehtavad äralõike lahendused Maa-ameti

volitusalas olevatest kinnisasjadest või reformimata maadest, edastada Maa-ametile kooskõlastamiseks enne

ehitusloa menetlust.

Ehitusloa menetlusse kaasamine on reguleeritud

ehitusseadustikus.

Otsus:

1. Projekti koostamise käigus pöörduda Põltsamaa Vallavalitsuse

poole palvega, et nende esindaja edastaks Maa-ametile

allkirjastatud õiendi teiste isikute taotluste puudumise kohta

Nigula katastriüksusel (katastritunnus 61801:001:0382).

2. Seletuskirjas käsitleda tingimusi ehitustööde teostamiseks

geodeetilise märgi kaitsevööndis.

3. Tegevuse korral kohaliku geodeetilise võrgu märkide

kaitsevööndis taotleda Järva Vallavalitsuselt ja Põltsamaa

Vallavalitsuselt tingimused märkide kaitsmiseks,

kontrollmõõtmisteks, teisaldamiseks või kõrvaldamiseks.

4. Projekti käigus tehtavad äralõike lahendused Maa-ameti

volitusalas olevatest kinnisasjadest või reformimata maadest,

edastada Maa-ametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa

menetlust.

5. Kinnisasjade osas, millele on seatud kasutusvaldus kolmanda

isiku kasuks, kaasata ehitusloa menetlusse arvamuse

avaldajana.

6. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt

kooskõlastatuks.

5 Muinsuskaitseamet

05.09.2021 e-kiri

17.09.2021 kiri nr 5.1-

17.6/480-6

Alus: projektiga hõlmatud

alale jäävad

arheoloogiamälestised

05.09.2021 kirjaga soovis Muinsuskaitseamet pikendada vastamistähtaega kuni 27.09.2021.

Muinsuskaitseameti 17.09.2021 kiri:

Projekteeritav ala asub aadressidel Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Pilu, Kalme, Mõhkküla, Mällikvere,

Pauastvere, Võhmanõmme, Annikvere, Kaliküla küla ja Järva maakond, Järva vald, Järavere, Kiigevere, Imavere

küla. Projekteeritavale alale jäävad mälestised Kalmistu reg-nr 9341 ja Kivikalme „Kirikuase“ reg-nr 9342

kaitsevöönd.

Transpordiamet kaasas Muinsuskaitseameti riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km 108,1–128,1

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu projekteerimistingimuste menetlusse.

Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle kaitsevööndi alal rajatakse ehitis

kas detailplaneeringu või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste alusel,

Põhjendus:

Muinsuskaitseamet soovis 05.09.2021 kirjaga pikendada

vastamistähtaega. Transpordiamet pikendas vastamistähtaega

kuni 19.09.2021.

Otsus:

1. Kuvada projekti asendiplaanil mälestiste alad ja nende

kaitsevööndid.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

5

koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes

muinsuskaitseseadusele ning üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale,

otsustab Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav

tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused, mis

tuleb kanda projekti seletuskirja, soovitavalt eraldiseisva alapeatükina.

Projektialale jäävad järgnevad arheoloogiamälestised:

 Kalmistu reg-nr 9341;

 Kivikalme „Kirikuase“ reg-nr 9342 kaitsevöönd.

Enne tee-ehitustöid tuleb arvestada arheoloogilise uuringu vajadusega mälestiste reg-nr 9341 ja 9342 ja nende

kaitsevööndite alal. Arvestades seda, et kalmetega seotud kultuurkihti (matuseid) ei pruugi mälestiste ja

kaitsevööndite alal ühtlaselt esineda, tuleb ka siin esmalt teostada arheoloogiline eeluuring, et prooviaukude

kaevamisega oleks võimalik kultuurkihi esinemine ja ulatus kindlaks teha ning tulemuste põhjal otsustada, kas ja

milline uuringuliik on vajalik. Matuste esinemisel tee alal tuleb need enne tee-ehitustöid arheoloogiliselt läbi

kaevata. Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise

materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta

kopp. 

Arheoloogilisi uuringuid peab läbi viima vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-

d 69–70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ →

„Majandustegevusteated ja pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence.

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude

hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise

taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

 Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). Loataotlus tuleb esitada ka siis

kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

2021. aasta mais ja juulis teostati Adavere ja Põltsamaa eelprojekti raames läbi viidava keskkonnamõju hindamise

(KMH) käigus arheoloogiliste uuringute I etapp ehk arheoloogiline kaugseire (Vedru, G., 2021, Aruanne

arheoloogilisest kaugseirest Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee (riigitee 2) 108,1–128,1 km Adavere–Põltsamaa

lõigul kavandatava möödasõidu piirkonnas 2021. a;

http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2021_Akaugseire_VedruG_Tln-Trtmnt-

Adavere-Poltsamaa.pdf). Kaugseire käigus tuvastati 28 kohta, mis võiksid olla muistised, neist 15 jäävad

kavandatava teetrassi alla.

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et projekti järgmistes etappides tuleb arvestada eeluuringute I etapi tulemustega,

st avastatud võimalike muististega, mis jäävad kavandatava teerassi alla. Projekteerimise käigus tuleb eeluuringute

aruandes välja toodud ning teetrassi alla jäävatel kohtadel teostada arheoloogiliste uuringute II etapp ehk

maastikuleire (prooviaugud, detektoriga otsimine), mille käigus täpsustub see, kas ja millistel osades on ehituse

käigus arheoloogiline uuring (kaevetööde arheoloogiline jälgimine või arheoloogiline kaevamine) vajalik.

Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kuvada projekti asendiplaanidel lisaks mälestiste aladele ka nende kaitsevööndid.

Projekti dokumentatsioon esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

2. Projekti seletuskirjas käsitleda mälestiste olemasolu

projekteeritavas lõigus ning Muinsuskaitseameti tingimusi

ehitustööde teostamisele.

3. Projekteerimise käigus tuleb eeluuringute aruandes

(arheoloogiliste uuringute I etapp ehk kaugseire) välja toodud

ning teetrassi alla jäävatel kohtadel teostada arheoloogiliste

uuringute II etapp ehk maastikuleire (prooviaugud, detektoriga

otsimine), mille käigus täpsustada, kas ja millistes osades on

ehituse käigus arheoloogiline uuring (kaevetööde

arheoloogiline jälgimine või arheoloogiline kaevamine)

vajalik.

4. Enne ehitustööde teostamist tuleb arvestada mälestiste nr 9341

ja 9342 kaitsevööndite alal arheoloogilise uuringu vajadusega.

Enne arheoloogilise uuringu teostamist tuleb teostada

arheoloogiline eeluuring.

5. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

6. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti

poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

6

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Põltsamaa Vallavalitsus

06.09.21 e-kiri

Viibisin Põltsamaal ümbersõidu tutvustusel ja jäi silma probleem millega peaks tegelema.

Tegemist kogujateega, mis algab Lustivere-Kaliküla teelt ja peaks lõppema Kopli teega 6160071.

Kopli tee on eratee, mis on antud lepinguga avalikuks kasutuseks. Leping sõlmitud 2008 aastal ja üks leping

2013 a. lepingu sisuks on põhimõtteliselt ainult lumelükkamine ja teeäärte niitmine.

Kui see kogujatee liiklus hakkab läbi inimeste õuede sõitma tekivad probleemid. Tegemist on pinnasteega ja

igal juhul vaja see tee terves pikkuses korda teha.

Vast oleks mõeldav kogujatee ehitamist kuni Põltsamaa-Lustivere-Pudivere teeni siis oleks kogujatee kahest

otsast kasutatav ja igaüks saaks endale parema valiku.

Põhjendus:

Riigiteega 14173 Kaliküla‒Lustivere (edaspidi riigitee 14173)

ühendatud kogujatee on joonisele kantud vastavalt

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.

02.09.2021 toimunud projekteerimistingimuste menetluse

avalikul arutelul tõusetus piirkondlikele

põllumajandusettevõtetele paremate liikumisteekondade

tagamise küsimus projekteeritava lõigu ulatuses ning ühe

võimaliku variandina käis läbi riigiteest 14173 alguse saava

kogujatee pikendamine kohaliku Kopli teeni (tee nr 6160071)

ning Kopli tee korrastamine, et tagada ühendus riigiteega 14172

Põltsamaa‒Lustivere‒Pudivere.

Avaliku arutelu järgselt kohtus Transpordiamet täiendavalt

piirkondlike põllumajandusettevõtete esindajatega, mille käigus

kaardistasime liikumisteekonnad kogu projekteeritava lõigu

ulatuses. Arvestades asjaolu, et Kopli tee paikneb erakinnistutel

ning möödub väga lähedalt õuealadest, leiti arutelu käigus, et

mõistlikum lahendus liikumisvõimaluste parandamiseks oleks

perspektiivse põhimaanteega paralleelse kogujatee rajamine.

Otsus:

1. Pikendada riigiteest 14173 alguse saavat kogujateed ning

ühendada kohaliku Töökoja teega (tee nr 6160006), mis on

omakorda ühenduses riigiteega 37 Jõgeva‒Põltsamaa (vt

põhimõttelist paiknemist projekteerimistingimuste lisas 2

toodud eskiisilt).

2. Kohalikku Kopli teed (tee nr 6160071) projekti koosseisus

mitte korrastada.

2 Järva Vallavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Otsus:

3 MTÜ Jõgevamaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

4 Järvamaa Ühistranspordi

Keskus MTÜ

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

7

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

5 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab märkusteta riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa (E263) km 108,1–128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu projekteerimistingimused. Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja nõustub projekteerimistingimuste

eelnõuga.

6 Rahandusministeerium

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

7 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

13.08.21 kiri nr 16-12/21-0083-

003

TTJA-l puuduvad vastuväited projekteerimistingimustele riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km

108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks. Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja nõustub projekteerimistingimuste

eelnõuga.

8 Jõgevamaa Põllumeeste Liit

MTÜ

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

9 Riigimetsa Majandamise

Keskus

17.08.21 kiri nr 3-1.1/3596

Projekteeritava teelõigu Viruvere tee ristelt Tallinna suunas kuni ÖKODUKT 1-ni kulgev kogujatee

konstruktsioon palun lahendada selliselt, et oleks võimalik liigelda metsaveoautodega. Kuna kogujatee on

suhteliselt pikk, siis palun kaaluda möödasõiduala(de) ehitamist; - Projekteeritav tee poolitab RMK maaüksuse

“Põltsamaa metskond 20” 61601:002:0117, kusjuures teest ida poole jääv maa-alale ei saa olema ühtki ligipääsu

transpordivahendiga.

Põhjendus:

Selgitav kiri edastatud 17.08.21 e-kirja teel. Muuhulgas andsime

teada, et kohalikult Viruvere teelt joonisel tähistatud ökodukt 1-

ni projekteeritud kogujatee laiuseks on 5 m. Selgitame, et sellel

teel saab olema väga madal liiklussagedus. Projekteeritava lõigu

algus võimaldab juurdepääsu ühele majapidamisele, kuid muus

osas võimaldab kogujatee juurdepääsu põllu- ja

metsamassiividele.

Täiendavalt peame vajalikuks selgitada, et kogujatee või

hooldusala kavandatakse ökoduktini mitte ökodukti alt läbi nagu

projekteerimistingimuste lisaks olevalt eskiisilt võib tunduda (vt

lisatud skeemi). Põltsamaa metskond 124 kinnistule on kohaliku

Viruvere tee riste suunalt võimalik liikuda projekteeritavalt

kogujateelt/hooldusalalt ökoduktini ning sealt edasi on võimalik

läbi naaberkinnistu liikuda Põltsamaa metskond 124 kinnistule.

Kinnistule on võimalik liikuda ka Imavere‒Kiigevere riste

suunalt põhimaantee hooldamiseks vajaliku hooldeala või

kõrgepingeliinide aluse maa kaudu. Täpsemad lahendused

selguvad projekteerimisel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

8

Juhite ka tähelepanu, et Põltsamaa metskond 20 kinnistule (kt

61601:002:0117) ei saa perspektiivsest põhimaanteest ida poole

jäävale maa-alale (Adavere aleviku poolne osa) ühtegi ligipääsu

transpordivahendiga olema. Transpordiamet selgitab, et

kinnistutele, millele on ligipääsu tarvis väga harva (näiteks metsa

teenindamiseks), on juurdepääsuks võimalik kasutada

põhimaantee hooldamiseks projekteeritavat hooldusteed/ala.

Käesoleval juhul on täiendavaks juurdepääsu alternatiiviks

kõrgepingeliinide aluse maa kasutamine, mis kulgeb piki

Põltsamaa metskond 20 kinnistu Adavere aleviku poolset serva.

Otsus:

1. Kaaluda projekteerimisel Viruvere teest alguse saavale

kogujateele möödasõidualade rajamist.

2. Juurdepääs Põltsamaa metskond 20 kinnistu Adavere aleviku

poolsele osale lahendada hooldustee/ala või

kõrgepingeliinide aluse maa kaudu.

10 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus ( ELA SA)

10.08.21 e-kiri

Projekti alasse jääb ELA SA sidevõrk. Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused ja

projekt kooskõlastada ELA SA haldusega. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu haldaja,

AS Connecto Eesti, kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Otsus:

1. Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt tehnilised

tingimused.

2. Projekt kooskõlastada ELA SA haldusega.

11 Elektrilevi OÜ

16.08.21 e-kiri

Vastuseks Teie kirjale anname teada, et detailplaneeringu või projekti koostamiseks on vajalik:

 taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise (rajatise) projekteerimiseks või territooriumi

planeeringuks esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie veebilehel

www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused.

 peale planeeringu või projekti koostamist see meiega kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel

www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt kooskõlastatud, siis täiendavalt meid teavitada

ei ole vaja. Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised tingimused ning

planeering või projekt meiega kooskõlastada.

Põhjendus:

Elektrilevi OÜ on projekti koostamiseks 28.04.2021 väljastanud

tehnilised tingimused nr 375191 (lisatud Elektrilevi OÜ

projekteerimistingimuste menetluses esitatud arvamuse juurde).

Tehnilistes tingimustes on viidatud, et projekteerimiseks ja

ehitamiseks tuleb sõlmida kliendi, kliendi valitud töövõtja ning

Elektrilevi OÜ vahel kolmepoolsed koostöölepingud. Selgitame,

et vastavalt Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) ja

Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud koostöölepingule ei ole kohustust

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

9

28.04.2021 väljastatud tehnilised tingimused:

Tehnovõrkude ja -rajatiste ümberpaigutamisega seonduvat reguleerib asjaõigusseaduse §158 lg 5. Eelnimetatud

seaduse sätte kohaselt saab kinnisasja omanik taotleda tehnorajatise ümberpaigutamist, kusjuures

ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik.

Võrgu ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping. Teenustasu sisaldab kõigi

vajalike tööde maksumust. Pärast võrgu lisateenuse lepingu sõlmimist ja teenustasu esimese osamakse tasumist,

Elektrilevi OÜ projekteerib ja ehitab nõutud ümberehitused, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5

projekteeritava Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ristmeväljad ning rööpkulgemised 10, 15 ja 0,4 kV liinidega.

Kliendi soovil võib võrgu ümberehituse projekteerimis- ja ehitustöid korraldada kinnisasja omanik või valdaja

ise. Selleks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus. Projekteerimiseks ja ehitamiseks

sõlmitakse kliendi, kliendi valitud töövõtja ning Elektrilevi OÜ vahel vastavad eraldiseisvad kolmepoolsed

koostöölepingud.

Kliendi valitud töövõtja peab vastama Elektrilevi OÜ nõuetele: töövõtjal peab olema vastav märge

Majandustegevuse registris, ta peab olema Enefit Connect OÜ Partnerite Portaali kasutaja ning tal puuduvad

maksuvõlad.

Kolmepoolse koostöölepingu sõlmimisel projekteerimiseks esitab klient Elektrilevi OÜ-le oma töövõtja

hinnapakkumise. Projekt peab vastama Elektrilevi OÜ nõuetele ning selle vastuvõtmine toimub läbi Enefit

Connect OÜ Partnerite Portaali. Projekti vastuvõtmise eelduseks on Elektrilevi OÜ kasuks sõlmitud isiklike

maakasutuslepingute olemasolu, mille sõlmimise saab klient tellida Eesti Energia Maateenuse osakonnast. Kui

klient soovib ise ka ehitustöid korraldada, tuleb ehitustööde kolmepoolne leping kliendi, kliendi valitud töövõtja

ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmida 1 aasta jooksul pärast projekti vastuvõtmist Elektrilevi OÜ poolt. Ka

kolmepoolse koostöölepingu sõlmimisel ehitamiseks on Elektrilevile vaja esitada kliendi valitud töövõtja

hinnapakkumine.

Ehitustööde kureerimine, omanikujärelevalve ja vastuvõtt toimub läbi Enefit Connect OÜ Partnerite Portaali.

Ümberehitatud elektrivõrk kuulub Elektrilevi OÜ-le.

projekteerimisel kolmepoolse koostöölepingu sõlmimiseks.

Vastavalt kokkuleppele sõlmitakse kolmepoolne koostööleping

Transpordiameti, töövõtja ja Elektrilevi OÜ vahel ehitustööde

teostamiseks.

Selgitame, et projektis lahendatakse üksnes tee-ehitusele ette

jäävate tehnovõrkude ümberehitamine. Elektrilevi OÜ rajatiste

parendustöid käesoleva projekti raames ei lahendata.

Mitmed Elektrilevi OÜ kirjas esitatud tingimused tulenevad

koostöökokkuleppe muutmise arutelust. Tingimusi, mille osas

osapooled praeguseks kokku ei ole leppinud, Transpordiamet ei

arvesta.

Otsus:

 Enne ehitustööde teostamist sõlmida Elektrileviga

koostööleping ehitustööde teostamiseks.

 Isiklik kasutusõigus ümber tõstetavate tehnovõrkude osas,

mis jäävad tulevasele teemaale, võib sõlmida peale

ehitustööde lõppu.

 28.04.2021 tehniliste tingimuste kehtetuks muutumisel,

taotleda tehnovõrgu valdajalt uued tehnilised tingimused.

12 Elering AS

17.08.21 tehnilised tingimused

nr 12-9/2021/415

1.Adavere ja Põltsamaa ümbersõidu 2+2 sõidurajaga uue maanteetrassi ehituse ehitusalas ristuvad maanteega

järgnevad Elering AS 110kV õhuliinid:

a. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M19-M20 ristumine põhimaanteega T2

b. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M23-m24 ristumine teega 15164 Imavere-Kiigevere tee.

c. L132C Imavere-Põltsamaa visangutes M28-M29-M30 ristumine põhimaanteega T2

d. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M37-M38 ristumine põhimaanteega T2, Viruvere riste

e. L132C Imavere-Põltsamaa visangus M45-M46 ristumine põhimaanteega T2

f. L131B Põdra-Põltsamaa visangus M58-M59 ristumine põhimaanteega T2

Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/.

2.Projekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. 110kV

õhuliini kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest mõlemale poole. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku

§70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded"

(Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma

tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada

inimest, vara või keskkonda).

3.Seoses uue planeeritava riigimaantee maanteetrassiga tuleb olemasolevate 110kV õhuliinide ristumised

nõutud vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber ehitada maanteega ristumiste nõuetele vastavaks.

Ristumiste projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700)

projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö

korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitus-nõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku

leppida.

4.Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul (Maanteeamet),

Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne teeehitustööde algust

Põhjendus:

Olete enda kirjas välja toonud Elering AS 110 kV õhuliinide

ristumised projektalale jäävate riigiteede ja kohaliku teega.

17.08.2021 kirja nr 12-9/2021/415 punkt nr 3 kohaselt tuleb uue

planeeritava riigimaantee maanteetrassiga seoses olemasolevate

110kV õhuliinide ristumised nõutud vahekauguste (gabariitide)

tagamiseks ümber ehitada maanteega ristumiste nõuetele

vastavaks. Selgitame, et Transpordiameti hinnangul ei ole

lausaline ümberehitamine põhjendatud ning on valmis ümber

ehitama üksnes sellised ristumised, kus nõutavad gabariidid

(masti kaugus teest ning tee pinna ja 110 kV õhuliini alumise

juhtme vahe) ei ole tagatud.

Otsus:

Üldjuhul arvestada Elering AS tingimustega. Põhjendatud juhul

erilahenduste vajaduse ilmnemisel teha projekteerimisel Elering

AS-ga koostööd ning kooskõlastada erilahendus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

10

ristumiste väljaehitamiseks 110kV õhuliinide kaitsevööndis. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse

liini ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.

5.Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-le kuuluvate

elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering

AS-ile.

6.Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks

tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda

Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu

dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.

7.Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel

https://elering.ee/vorgu-umberehitus.

8.Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV

õhuliiniga peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme

vahel juhtme temperatuuril +60°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad

planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud

temperatuuril +60°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud.

9.Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m.

10. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude

eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.

11. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 110kV liini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus

äärekivi või põrkepiirdega.

12. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide

kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas.

13. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme (juhtme

temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel liini suunas).

14. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max kasvukõrgusega 3,0m.

15. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja

ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (pdf ja dwg). Failid saata aadressile

[email protected].

16. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema kaitsevööndis

tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil https://elering.ee/taotlusvormid-ja-

kooskolastused.

13 Adven Eesti AS - Põhjendus:

Adven Eesti AS on tehnilised tingimused projekti koostamiseks

väljastanud 16.03.2021.

Otsus:

1. Projekti koostamisel arvestada Adven Eesti AS tingimustega.

2. Projekti seletuskirjas käsitleda Adven Eesti AS 16.03.2021

kirjas toodud ehitustööde teostamisega seotud tingimusi.

14 Telia Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

15 Põltsamaa Vesi OÜ

23.08.21 e-kiri

Saadetud materjalidest ei selgu kinnistul 61701:004:0004 asuva puurkaevu staatus. Olen osalenud

veebikoosolekul kus antud teemat arutatati, kui lahendust toona paika ei saanud. Küsimus oleks kuidas on

käesolevas lahenduses planeeritud tagada piirkonnas joogiveega varustatus?

Põhjendus:

Põltsamaa Vesi OÜ esindajale vastatud 02.09.2021 e-kirja teel.

Kokkuvõtlikult öelduna on kavas Jõgeva mnt 33 kinnistul

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

11

(61701:004:0004) asuva puurkaevu PRK0008597 säilitamine

eeldusel on võimalik muuta selle sanitaarkaitseala hooldusalaks.

16 OÜ Arilix - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

17 Taisto Express OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

18 Abuss OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

19 Aktsiaselts MK Autobuss - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

20 AS Lux Express Estonia

03.09.21 kiri nr TRA-030921

Vastuseks Transpordiameti 09.08.2021 kirjale, millega kaasasite Lux Express Estonia AS menetlusosalisena

riigitee nr 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa Adavere ja Põltsamaa möödasõidu projekteerimistingimuste

menetlusse teatame, et meie hinnangul on eskiisprojektis linnadevaheliste kaugbussiliinide teenindamiseks

vajaminevad peatused lahendatud mõistlikul viisil. Antud teelõiku läbivad linnadevahelised kaugbussiliinid

peatuvad hetkel Puhu risti ja Adavere peatustes. Uuel 2+2 teelõigul on mõlema peatuse alternatiiviks

kavandatud peatustele (Viruvere tee ristes ja Puhu liikussõlmes) ligipääs põhitrassilt lahendatud optimaalsel

viisil, kus bussid ei pea peatuse läbimisel sooritama tagasipöördeid ega sõitma pikki distantse mööda

kogujateed. Samuti on positiivne, et mõlema peatuse juurde on kavandatud pargi- ja reisi parkla ning

juurdepääsuks vajalikud kergliiklusteed.

Otsus:

AS Lux Express Estonia seisukoht on teadmiseks võetud.

21 Päästeamet - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

22 AS Adavere Agro, teiste

kohalike põllumajandustootjate,

Adavere aleviku elanike

ühispöördumine

03.09.21 e-kiri

Põltsamaa kultuurikeskuses 2. septembri 2021.a. projekti tutvustaval arutelul Adavere ja Põltsamaa

möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks selgusid teatud nüansid, mida on vaja kaasatud omanike ja kohalike

inimestega põhjalikult arutada. Sellega seoses palume aja pikendust ettepanekute saatmiseks järgmise nädala

lõpuni, s.o. 10. septembrini. Paljud huvigrupid ei olnud informeeritud arutelust, aga meie jaoks on see olulise

tähtsusega teema.

Mõned meie ettepanekud, arvamused ja küsimused praeguse seisuga on järgmised:

Põhjendus:

Selgitame, et lisaks 02.09.2021 toimunud avalikule arutelule

toimus piirkondlike põllumeestega täiendav kohtumine

09.09.2021, mille käigus vaadati üksikasjalikult üle

liikumisteekonnad.

Toote kirjas välja, et mitmed huvigrupid ei olnud avalikust

arutelust informeeritud. Selgitame, et kaasatute hulk oli

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

12

1. Imavere-Kiigevere riste: Adaverest sõidab põllumajandustehnika Kiigevere põldudele olemasolevat

riigimaanteed nr 2, Mõisa teed ei saa kasutada, kuna 10T on märk ees. Seega ettepanek Mõisa tee

rekonstrueerida põllumajandusmasinatele sõidetavaks sama ehitusprojektiga.

2. Head lahendused kohalikele Viruvere tee riste kohta praegu puuduvad, vajab põhjalikku süvenemist. Väga

suur arutelu koht nii kohalikele kui põllu- ja metsamajandustootjatele, mida on kavas järgmine nädal teha.

3. Seoses Mõhküla-Eistvere tee sulgemisega Tallinn-Tartu maanteele tuleb tihedamasse kasutusse Lassi

Vihmutuse tee, mis ei ole praegu põllumajandustehnika jaoks nõutavas olukorras. Probleemiks mitmete

firmade põllumajandusmasinate ligipääs Mõhküla põldudele, mis asuvad Mõhküla-Eistvere tee ääres.

4. Trassi lõpp Kalikülas sulgeb ligipääsu Adaverest Umbusi põldudele (300 ha põlde). Praegu toimub ligipääs

mööda olemasolevat Tallinn-Tartu maanteed Neanurme tee risti kaudu. Võimaluse korral kaaluda kogujatee

pikendamist Kalikülast Neanurmeni.

5. Seoses uue maantee ehitusega katkevad paljud kohalikud ühendusteed, teistel jälle koormus tõuseb, siin

kaaluda võimalust võtta projekti ka kohalike teede õgvendused, ühendamised ja vastavatele nõuetele

rekonstrueerimine teatud lõikudes, et tagada ehituse ja korrashoiu tehnoloogia ning teedevõrgu terviklikkus

avalikes huvides. Täpsemad ettepanekud selguvad järgmine nädal.

6. Küsimus on ka selles, kui palju ettepanekuid saab edaspidi teha projekttööde käigus? Ja kuidas kaasatakse

projektiga seotud huvigruppe? Selgus, et paljud ei teadnud arutelu võimalusest.

7. Adavere piirkonnas on loodud ja tegutseb Viruvere-Räsna Maaparandusühistu, kelle eesmärk on

maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Seega arvestame väga, et oleks tagatud

projekteerimistingimuste punkt 5.7.1.

8. Külade elanikud on huvitatud müratõkete seadmisest, kuidas oleks mõistlik ja mis ajal saab neid

ettepanekuid teha?

tegelikkuses suur. Edastasime kirjad erinevatele ametkondadele

ja puudutatud isikutele. Puudutatud isikute ringi kaardistasime

eskiisi alusel ning kaasasime kõik isikud, keda lahendus otseselt

või ka veidi kaudsemalt (näiteks muutub igapäevane

liikumisteekond) mõjutab. Lisaks avaldasime teavitused

ajalehtedes Vooremaa ja Järva Teataja, kohaliku omavalitsuse

veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites.

Soovite infot, kui palju ettepanekuid saab edaspidi

projekteerimistööde käigus teha. Selgitame, et

projekteerimistingimuste menetluse eesmärk oligi koguda

erinevate ametkondade, asutuste ja puudutatud isikute

ettepanekuid ja arvamusi, mida projekti koostamisel silmas

pidada. Järgmine võimalus projektiga tutvuda on

keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise raames ning

lõpetuseks ehitusloa menetluses, mille ajaks on projekt lõplikult

valmis. Seega edaspidiselt on võimalik arvestada üksnes nende

ettepanekutega, mille osas jõutakse seisukohale, et

projektlahendusega on rikutud huvitatud isiku õigusi enda

kinnisasja kasutamisel. Soovi korral projekti kohta jooksvalt

infot saada, palume pöörduda Transpordiameti esindaja poole.

Aruteludel selgus kitsaskoht projekti alguslõigus, sest projektiga

ei ole ette nähtud sõidukitele otseühendust kohalike Võrevere tee

ja Mõisa tee vahel. Liikumine Adavere ja Kiigevere ning

Imavere külade vahel on lahendatud projekteeritava Imavere‒

Kiigevere riste abil. Riigiteel 15164 Imavere‒Kiigevere on km

2,5-4,2 kehtestatud massipiirang 10 t, sest tee on kitsas ning paari

järsu kurviga. Massipiirang on paigaldatud riigiteele ajal, mil

Imaveresse rajati saeveski ning metsaveokid hakkasid lõikama

riigitee 15164 kaudu. Riigitee lõigus, millele on kehtestatud

massipiirang kavandab Transpordiamet möödasõidutaskute

rajamist, et võimaldada ka laiemate sõidukitega riigiteel liigelda.

Vastavalt Järva Vallavalitsuse projekteerimistingimustele on

kavas Mõisa teele tolmuvaba katte rajamine, aga põhjalikke

rekonstrueerimistöid sellele teele ilmselt ei kavandata, sest

eeltoodud selgitustest nähtub, et projektiga on kavas lahendada

põllumajandusmasinate liikumisvõimalusi riigiteel 15164.

Transpordiamet kaalus vastavalt 09.09.2021 kohtumisel esitatud

ettepanekule kohalikul Kensi teel (tee nr 6160010) kahe kurvi

õgvendamist, kuid ei pea seda põhjendatuks, sest

põllumajandustehnika liigub Kensi teel ka täna ning bussipeatuse

lisamine Viruvere tee ristesse ei too kaasa märkimisväärset

liiklussageduse kasvu. Küll aga on Transpordiamet

projekteerimisel valmis kaaluma kurvides ristmike laiendamist,

et võimaldada sõidukitel teineteisest sujuvamalt mööduda.

Teete ettepaneku kaaluda kogujatee pikendamist Kalikülast

Neanurmeni. Selgitame, et koostamisel olevas projektis lõppeb

tööde maa-ala Kaliküla ristmikuga ning Neanurme suunas on

võimalik liikuda piki põhimaanteed. Tulevikus, kui

põhimaanteed Tartu suunas edasi arendatakse, on vastavalt

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu –

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

13

Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0”

kavas pikendada kogujateid Neanurme suunal.

Müraseinte rajamise vajadus selgub mürauuringust ning

nähakse projektiga ette asukohtadesse, kus müra piirväärtused on

ületatud. Müra piirväärtused on reguleeritud keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Punktis nr 5 ja 7 esitatud info on teadmiseks võetud.

Otsus:

Koostatava projekti koosseisus kogujateid Kalikülast

Neanurmeni mitte pikendada.

Punktis 1 esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Järva

Vallavalitsus. Vastavalt Järva Vallavalitsuse

projekteerimistingimustele on kavas Imavere tee ja Mõisa tee

tolmuvaba katte alla viimine.

23 AS Adavere Agro, AS Risti

Agro, Viraito OÜ, Adavere

aleviku ühispöördumine

08.09.21 e-kiri

Põllumajandustransport liigub praegu Adaverest kolme põhiteed pidi - olemasolevat Tallinn-Tartu maanteed,

Viruvere teed ( nimetame ka Kensi teeks) ja Eistvere-Mõhküla teed mööda. Neist 2 teed suletakse (Kiigeverest

minev tee ja Eistvere-Mõhküla tee. Eistvere suund pikeneb oluliselt.

Adavere aleviku elanikud kasutavad kohalikke teid ( Viruvere ja Tõrvandi teed) terviseradadena kepikõnniks,

jooksmiseks, rattaga sõitmiseks ja jalutamiseks.

Kiigevere rist (rahvakeeli Kiima rist):

Riigitee 15164 Imavere-Kiigevere teel on koormuspiirang 10 T. Selle tee olukord ei võimalda

põllumajandustehnikaga aastaringselt sõita.

Ettepanek 1: Tee koormustaluvust tuleb tõsta ja teed laiendada nii, et 4,5 m laiusega põllumajanduse

suurtehnika mahuks liikuma.

Viruvere tee riste: Kuna teised teed suletakse, siis Viruvere teed mööda liikluskoormus suureneb. Viruvere tee on ligipääs

paljudele põldudele Pilu ja Räsna külas, mida aktiivselt kasutatakse. Adavere farm on Tallinn-Tartu maanteest

parema pool ja suur osa põldudest teisel pool, mida kasutatakse sööda tootmiseks. Seega pidev vedu neil teedel

Adavere Agro poolt, aga ka mitmed teised põllumajandusettevõtted kasutavad igapäevaseks söödatranspordiks.

Ettepanek 2: Viruvere tee terves ulatuses rekonstrueerida kuni riigiteeni.

Viruvere teel on kaks ohtlikku kurvi, mida tuleks õgvendada sujuvaks liiklemiseks- Kensi kurv ning Tõrvandi

tee ja Kensi tee rist.

Ettepanek 3: Tõrvandi tee on avalikus kasutuses, ettepanek rekonstrueerida tee ohutuks liiklemiseks

jalakäijatele ja jalgratturitele ning valgustada. Samuti tagada koormustaluvus sõiduautodele.

Ettepanek 4 bussijaamade teemal: Viruvere teel parempoolne kergliiklustee ühendada Tõrvani teega (et vältida

jalakäijate poolt Viruvere tee ületamist kurves ).

Ettepanek 5: Kogujatee Viruvere teelt ehitada põllumajandustehnika ja metsamasinate liikluseks vastavaks.

Mõhküla sõlm: Ettepanek 6: Mõhküla sõlmes olemasolevat Tallinn-Tartu teed pikendada põldudele ligipääsuks (erinevad

maakasutajad).

Ettepanek 7: Lassi-Vihmutuse tee rekonstrueerida vastavaks suurele põllumajandustehnikale.

Jääb lahtiseks küsimus, kuidas on võimalik liikuda Adaverest Neanurme põllumajandustehnikaga?

Põhjendus:

Toote enda kirjas välja, et põllumajandustransport liigub praegu

Adaverest kolme põhiteed pidi ‒ olemasolevat Tallinn‒Tartu

maanteed, Viruvere teed ja Eistvere‒Mõhküla teed mööda.

Viitate, et kaks eespool nimetatud teedest suletakse ning

lahendusega pikeneb Eistvere suund oluliselt. Ettepanekud on

kirja pandud ristete kaupa.

Kiigevere riste osas olete seisukohal, et tuleb tõsta tee

kandevõimet ning laiendada teed nii, et sellel mahuks liiklema

4,5 m laiuse põllumajandustehnikaga. Selgitame, et riigiteele

15164 Imavere‒Kiigevere on km 2,5-4,2 kehtestatud

massipiirang 10 t, sest tee on kitsas ning paari järsu kurviga.

Massipiirang on paigaldatud riigiteele ajal, mil Imaveresse rajati

saeveski ning metsaveokid hakkasid lõikama riigitee 15164

kaudu. Transpordiamet näeb lahendusena riigiteele

möödasõidutaskute rajamist, et laiade veoste korral oleks teel

tagatud kahesuunaline liiklus. Lisaks tuleb ettevõtjatel, kellel

esineb vajadus liigelda riigiteel raskemate kui 10 t veostega,

taotleda Transpordiametist koormuspiiranguga seotud

sõiduluba.

Viruvere tee riste osas asute seisukohale, et kuna teised teed

suletakse, siis Viruvere teel liikluskoormus kasvab. Selgitate, et

Viruvere teed kasutatakse ligipääsuna paljudele põldudele Pilu

ja Räsna külas.

Teete ettepaneku Viruvere tee täies ulatuses rekonstrueerida kuni

riigiteeni. Nagu eeltoodust selgus, siis Transpordiamet kavandab

riigiteele 15164 meetmed, mis võimaldab sellel

põllumajandustehnikaga liigelda. Riigiteel 14166 Mõhküla‒

Eistvere katkeb küll otseühendus olemasoleva riigiteega 2, kuid

ühendus on loodud Mõhküla liiklussõlme ning teekond pikeneb

ligikaudu 2,5 km. Selgitame, et kuna Viruvere teed ka täna

põllumajandusmasinatega liikumiseks kasutatakse ning sisuliselt

säilivad liikumisvõimalused ka Imavere‒Kiigevere ja Mõhküla‒

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

14

Eistvere tee kaudu, siis ei ole põhjendatud koostatava projekti

koosseisus Viruvere tee rekonstrueerimine kogu pikkuses.

Eelnevatele põhjendustele tuginedes ei pea Transpordiamet

põhjendatuks ka Kensi teel kahe kurvi õgvendamist. Küll oleme

valmis kaaluma kõnesolevates kurvides ristmikuala laiendamist,

et sõidukitel oleks võimalik samaaegselt manöövrit sooritades

teineteisest mööduda.

Tõrvandi tee osas (tee nr 6160031) teete ettepaneku

rekonstrueerida tee ohutuks liiklemiseks jalakäijatele ja

jalgratturitele ning rajada valgustus. Samuti peate vajalikuks

Tõrvandi teel sõiduautodega liikumiseks kandevõime tõstmist.

Teie kirja alguses on kirjeldatud, et Adavere aleviku elanikud

kasutavad kohalikke teid (Viruvere ja Tõrvandi teed)

terviseradadena kepikõnniks, jooksmiseks, rattaga sõitmiseks ja

jalutamiseks. Selgitame, et Transpordiameti ülesanne ei ole

parandada tervisespordi võimalusi kohalike teede ääres ning

leiab, et kavandatav projektlahendus ei mõjuta Tõrvandi teel

liiklusharjumusi. Transpordiamet on Tõrvandi tee äärde

kergliiklustee rajamise küsimuses pöördunud Põltsamaa

Vallavalitsuse poole, kes on andnud teada, et Adavere

möödasõidu realiseerumisel rajatakse Tõrvandi tee äärde kas

kergliiklustee või korrastatakse tee segaliiklusega teeks.

Viruvere tee äärde bussipeatuste vahelisel alal liikumiseks on

projekteeritud kergliiklustee, mis menetluses esitatud eskiisil oli

ühendatud Kensi teega. Teete ettepaneku ühendada

kergliiklustee Tõrvandi teega, et ei peaks ületama sõiduteed

kurvi piirkonnas. Transpordiamet on esitatud ettepanekut

kaalunud ning projekteerib Adavere aleviku poolsest pargi ja

reisi parklast alates kergliiklustee lõigu tee vasakule poole ning

loob ühenduse Tõrvandi teega (lahendus on esitatud

projekteerimistingimuste lisas 2 toodud eskiisil).

Mõhküla liiklussõlme osas teete ettepaneku pikendada

olemasolevat riigiteed 2 põldudele ligipääsuks. Selgitame, et

projekteerimisel arvestatakse vajadusega säilitada olemasolev

riigitee 2 Mõhküla liiklussõlmes võimalikult pikas ulatuses, et

sellelt oleks võimalik liikuda külgnevatele põldudele.

Täiendavalt kaalutakse projekteerimisel kogujatee pikendamist

Jõeluha kinnistuni (katastritunnus 61601:002:2430) kui sellele ei

ole alternatiivselt võimalik juurdepääsu tagada (näiteks kasutada

põhimaantee hooldusteed/ala).

Soovite selgitusi ka selles osas, kuidas on võimalik

põllumajandustehnikaga liikuda Adaverest Neanurme.

Kirjeldame järgnevalt teekonda. Piki olemasolevat riigiteed 2 on

võimalik Adavere alevikust liikuda Mõhküla liiklussõlmeni ning

liiklussõlmest üle riste sõites jõuab kogujateeni, mis on

ühendatud olemasoleva riigiteega 2. Piki olemasolevat riigiteed

2 tuleb liikuda Annikvere küla suunal ning enne olemasoleva ja

perspektiivse põhimaantee ristumist on võimalik keerata

põhimaanteega paralleelsele kogujateele, mis võimaldab välja

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

15

sõita Kaliküla ristmikuni. Sealt alates on piki riigiteed 2

võimalik jätkata teekonda Neanurme suunas.

Otsus:

1. Tagada riigiteel 15164 liikumisvõimalused

põllumajandustehnikaga liikumiseks.

2. Viruvere tee ning projekteeritava ökodukti vahelisele

kogujateele projekteerida lahendus, mis võimaldab sellel

põllumajandustehnikaga ja metsaveokitega liigelda.

3. Kaaluda Mõhküla liiklussõlmega ühendatud kogujatee

pikendamist Jõeluha kinnistuni (katastritunnus

61601:002:2430) kui sellele ei ole alternatiivselt võimalik

juurdepääsu tagada (näiteks kasutada põhimaantee

hooldusteed/ala).

Ettepanekute 2-4 osas on pädev asutus Põltsamaa Vallavalitsus.

Otsus on Põltsamaa Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Männi

61606:002:0128

Väljavõte kirjast:

Vastavalt uuele lahendusele vt joonis Projekteerimistingimuste menetluse jaotusskeem, joonise nr. TL-4-

02 leht 4, hakkab minu kinnistule juurdesõit toimuma senise ühe erakinnistu läbimise asemel läbi nelja

erakinnistu.

Projekteerimine on sellises algstaadiumis, et joonistelt võib välja lugeda, et minu krundi piirkonnas

toimub Tallinn-Tartu mnt ümberehitus ja antud tee kõrvale ehitatakse uus tee, mis hakkab paiknema

erinevatel erakinnistutel ja see muutub vastavalt projekteerimistingimustele avalikult ligipääsetavaks

erateeks.

Sooviks tulevikus informatsiooni projekti järgmisest staadiumist, kui projekti tekkivad nende kinnistute

omanike kooskõlastused, kelle kinnistutele tuleb avalikult ligipääsetav eratee ja nende võimalikud

tingimused tee talumise kohta enda kinnistutel. Samuti sooviks väljavõtet projekti staadiumist, millel

hakkavad kajastuma teed koos mõõtudega ja sõiduridade arvud ja suunad. Väljavõtet sooviks Männi

kinnistust (kü 61606:002:0128) kuni Lustivere teeni.

Kinnistu omanikuna sooviks teada, kes antud kohaliku eratee ehitab ja hiljem korrastama ja hooldama

hakkab?

Esitatud dokumentidest ei selgu ka see, kuidas hakkab toimuma kinnistule juurdepääs teede ehitus- tööde

käigus?

Parema selguse huvides oleks mõtekas kohalikule avalikult ligipääsetavale teele määrata teemaa-ala ja

see võõrandada, et tagada kõigile tee ääres paiknevatele kinnistutele selge ja üheselt arusaadav juurdepääs.

Kuna projekteerimistingimuste menetluse jaotusskeemi jooniselt ei selgu kohaliku tee radade arv ja

suund, teen ettepaneku kohalik eratee ette näha kahe rajaline ja kahesuunaline vähemalt alates kü.-st

61601:001:0664 suunaga Lustivere tee poole, et oleks võimalik sõidukite möödasõit eriti, kui arvestada,

et põldudega seoses hakkab teel sõitma ka põllumajandustehnika.

Arvestades, et projekteerimine on alles algstaadiumis ja paljudes asjades selgus puudub, võtan saadetud

dokumendi nr 8-1/21-110/19366-1 ja sellega kaasnevad lisad teadmiseks.

Põhjendus:

Olete eskiisilt õigesti mõistnud, et projekti realiseerudes Männi kinnistule

(katastritunnus 61606:002:0128) otsejuurdepääs riigiteelt 2 kaob. Juurdepääs

lahendatakse riigiteelt 14173 Kaliküla‒Lustivere alguse saavalt kogujateelt.

Kogujatee projekteerimise ning väljaehitamise kulud on Transpordiameti

kanda, kuid hilisem hooldus ja korrastamine ei ole veel täpselt kokku lepitud.

Arvestades, et kogujateel saab olema kinnistutele juurdepääsu funktsioon, siis

Transpordiamet näeb, et tee peaks kuuluma kohalikule omavalitsusele, kuid

need läbirääkimised on veel ees. Tee alune maa on plaanis võõrandada.

Teete ettepaneku, et kogujatee peaks olema kahesuunalina vähemalt alates

kinnisasjast katastritunnusega 61601:001:0664. Juhime tähelepanu, et

tõenäoliselt olete katastritunnusega eksinud, sest see jääb olemasolevast

põhimaanteest lõuna suunas Võhmanõmme küla territooriumile.

Kavandatava kogujatee projekteerimisel arvestatakse, et see peab

võimaldama kahesuunalist liiklust.

Lõpliku projektiga, milles on lahendatud ka liikluskorraldus, on võimalik

tutvuda ehitusloa menetluses. Soovi korral projekti kohta jooksvalt infot

saada, palume ühendust võtta Transpordiameti esindajaga.

Ehitusaegne liikluskorraldus pannakse paika vahetult enne ehitustööde

algust, mistõttu käesolevalt pole selle kohta võimalik infot anda.

Otsus:

Projekteerida riigiteest 14173 alguse saav kogujatee kahesuunalisena.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

16

2 Raukase

23401:003:0561;

23401:003:0562

Kardla

23401:003:0570

1. Miks osutus valituks kolmest variandist just see projekt?

2. Saan aru, et pean oma maast ühe osa riigile loovutama kokkuleppe hinnaga,tingimused lugesin läbi.

Aga ei leidnud kui suur osa maast tuleb müüa või loovutada? Sellega seoses,kas oleks riigil vastu anda

hoopis ligiduses asendusmaad?

3. Kas see praegune paikapandud uue tee eskiis on lõplik,või võib veel muutuda minu majapidamise

suhtes?

4. Samuti lugesin projekteerimistingimustest välja,et praegune teelõik minu maja juurest suletakse ja oma

koju saan hakata käima majapidamise tagant. Hetkel majapidamisel teine juurdepääs puudub.

Lugesin,et üldine tee küla tagant ehitatakse tolmuvabaks teeks.Kas ehitatakse minu koduni välja uus

juurdepääs?

5. Oskate vastata,mis järjekorras uue tee ehitust alustatakse.Kas Minu kodu juurest Adavere poole või

vastupidi,sealtpoolt siia poole.Ja kas enne suure uue tee ehitamise alustamist,ehitatakse küla tagused

tolmuvabad teed valmis.

6. Kuna minu maa on antud hetkel rendile,kus uut teed ehitama hakatakse.Millal umbes peaksin

rentnikule sellest ette teatama,see on ikkagi põllumaa.

7. Saan aru, et minu majapidamisele ehitatakse ka müratõke,kui suur see saab olema kõrgus,pikkus

laius.Kas minu krundil olevad puud säilivad,teeääres vaba mururida um 4m.

8. Kuidas mõjutab selline suur teeehitus minu majapidamises põhjavett? Praegune puurkaevu sügavus

on um 8 või 9 m. Kas tuleks uus puurkaev teha?

Põhjendus:

1. Soovite infot, miks osutus kolmest erinevast trassialternatiivist valituks

just projekteerimistingimuste menetluses esitatud variant. Selgitame, et

trassialternatiive on põhjalikult analüüsitud ja kaalutud teemaplaneeringu

menetluses. Täpselt on erinevate variantide kohta võimalik lugeda (sh

positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest) teemaplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest. Teemaplaneeringuga

kehtestati algsest kolmest variandist 2, mille vahel valides tegi

Transpordiamet enne projekti tellimist lõpliku valiku. Trassi valiku määras

perspektiivse Paia ristmiku lahendus. Paia ristmiku asukohas olid

kaalumisel ida- ja läänepoolne õgvendus. Läänepoolse õgvenduse kasuks

otsustati põhjustel, et see võimaldab suures ulatuses ära kasutada

olemasolevat liikluskeskkonda ning tagab Paia ristmiku piirkonda rajatud

ettevõtetele (sh vähemalt üks suunatud läbiva liikluse teenindamiseks)

parema juurdepääsu.

2. Maavajadust ei ole tänaseks projektiga veel määratud, mistõttu ei saa anda

täpsemat infot selle kohta kui suures osas maad Teile kuuluvast kinnistust

võõrandada soovime. Üldjuhul kompenseeritakse võõrandatav maatükk

rahas, asendusmaa pakkumine on alternatiiv ning võimalik üksnes juhul,

kui riigil on läheduses sobilik maatükk olemas.

3. Trassi asukoht on määratud teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“

ning seda ei ole kavas Teile kuuluvate kinnistute suhtes muuta.

4. Kavandatavalt 2+2 ristlõikega põhimaanteelt otsejuurdepääse

erakinnistutele olema ei saa. Kõik juurdepääsud tuleb lahendada

liiklussõlmedega ühendatud kogujateede ja kohalikku liiklust teenindavate

teede abil. Raukase kinnistule juurdepääs lahendatakse kohalikult Imavere

teelt (tee nr 2340024) ning seda ulatuses, mis võimaldab ligipääsu tänasele

õuealale.

5. Ehitustööde teostamisest ning projekti realiseerimise järjekorrast on täna

veel vara rääkida.

6. Seda, millal peaksite rentnikku tööde teostamisest teavitama, on keeruline

öelda. Hetkel kehtivas teehoiukavas on Adavere möödasõidu

indikatiivseteks ehitusaastateks määratud 2026-2029 ning Põltsamaa

möödasõidu 2026-2028 ning hetkel tuleks sellest infost lähtuda. Küll aga

aeg-ajalt teehoiukava uuendatakse, mistõttu võivad ehitusaastad muutuda.

7. Vaatamata sellele, et praeguseks ei ole mürauuringut veel koostatud,

millest selgub täpne vajadus müraleevendusmeetmete rajamiseks, võib

kogemuslikult öelda, et Raukase kinnistuga külgnevale alale riigitee äärde

mürasein rajatakse, sest Teie majapidamine on juba täna väga lähedal suure

liiklussagedusega riigiteele. Müraseina parameetrid selguvad projekti

koostamise käigus. Samuti selgub projekti koostamisel likvideeritava

haljastuse ulatus. Arvestades, kui lähedal puud teele kasvavad ning

müraseina rajamiseks vajamineva maa ulatust, on siiski tõenäoline, et

haljastuse säilitamine ei ole võimalik.

8. Projektiga samaaegselt viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, mille

käigus hinnatakse muuhulgas kavandatava tegevuse mõju puurkaevude

veetasemele. Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest ei nähtu, et Teile

kuuluvatel kinnistutel puurkaev asuks, mistõttu oleme tänulikud, kui

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

17

tähistate puurkaevu asukoha mõnel kaardirakenduse väljavõttel või eskiisil

ning edastate info e-posti aadressile [email protected].

Otsus:

Punktis 4 esitatud küsimuse osas on pädev asutus Järva Vallavalitsus. Otsus

on Järva Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

3 Lillearu

61606:002:0121;

61606:002:0110

Kaasiku

61606:002:0900

Üti

61606:002:0290

Lao

61606:002:0129

Rehe

61606:002:0242

Kaliküla kuivati

61606:002:0055

Paju

61601:001:0458

Kroodo

61601:001:0510

Jõeluha

61601:002:2430

Männiku

61606:002:0209

Jalaka

61606:002:1340

Raja talu

61606:001:0063

Pöördume Teie poole murega seoses uue Tallinn-Tartu 2+2 riigimaantee ehitamisega. Kaliküla küla 128,1

kuni 131 kilomeetritel pole Teie pakutava eskiislahendusega nõus. Kui ülejäänud 2+1 maantee

liiklusskeem ei muutu, siis miks peab meil muutuma. Pole nende aastate jooksul keegi trassile ette sõitnud,

eriti arvestades, et Tartu suunal on kaks sõidurada, miks siis hiljem peaks seda juhtuma. Hetkel oleva

eskiisi järgi hakkab Kaliküla küla läbima suur hulk autosid Annikvere koguja tee kaudu, mis muudab

külakeskkonna kohalike elanike jaoks ohtlikuks, mürarikkaks ning ka külas elavatel lastel on palju

ohtlikum liikumine bussi peale Kaliküla risti. Üheskoos kõikide kinnistu omanikega arutasime antud

eskiislahenduse läbi, mis meie küla puudutab ja teeme Teile järgmised ettepanekud.

1. Liita Annikvere külast tulev vana Tartu mnt olemasoleva 2+1 voi 2+2 maanteega läbi aeglustus-ja

kiirendusraja ehitamise, nagu on Tallinnast Tartu poole olevatel 2+2 maanteedel.

2. Võimaldada Lillearu talu kinnistult väljapaas olemasolevale 2+ l maanteele, nagu on praegu või siis

juurdepääs Kaasiku ja Üti talu teele, mis viib Kaliküla külla sisse. Selleks sobib hetkel ehitatav

kergliiklustee kohendamine, kuna liikluskoormus sellel lõigul oleks 2-3 autot päevas.

3. Kaasiku talu tee juurdepääsu 2+l trassile ei tohiks sulgeda, sest kui juhtub liiklusõnnetus, mis paneb

liikluse Tallinn-Tartu trassil Tartu suunal mitmeks tunniks seisma, (Meenutame 14. märts 2020, kui

ümber paiskunud Coopi auto blokeeris mõlemad sõiduread 7 tunniks) siis oli Kaasiku talu tee

päästerõngaks, mille kaudu kogu liiklus läbi Kaliküla küla suunati.

4. Riigistada olemasolev Kaasiku ja Üti talu tee Kaliküla külasse ja teha see korda ning viia asfaldkatte

alla, mitte ehitada üle põldude uus tee, samadele taludele liikumiseks Kaliküla risti.

5. Kuna uue 2+2 riigimaantee ehitamisega tõuseb Kalikülas asuva Lustivere risti liikluskasutus, siis oleks

ettepanek lisada olemasolevale Tallinn-Tartu maanteele Lustivere teele mahapööramiseks

aeglustusrada, et mitte ülejäänud liiklusvoogu manöövri sooritamisel takistada. Ka liitumiseks

liiklusvooga oleks mõistlik kiirendusrada. Sellega tõuseks oluliselt liiklusturvalisus antud ristis.

6. Kaliküla bussipeatus peab olema teisel pool risti, sest lapsed peavad saama liikuda Kaliküla ristist

Lustiverre kooli. Nõmmele planeeritav uued bussipeatused ei ole vajalikud, kui kogujateed ei tule ning

kui olemasolevad bussipeatused säilivad.

7. Võimaldada Männi ja Männiku taludel pääs olemasolevale Sinkamäe teele, mis viib Lustivere teele.

Ka nendele taludele sobiks hetkel ehitatav kergliiklustee kohendamine, sest liikluskoormus on 2-3

autot päevas.

8. Riigistada ära ja viia asfaldkatte alla Sinkamäe tee, mitte rajada uut teed üle põldude Männi ja Männiku

taludele jõudmiseks Lustivere teele.

Väljavõte ettepanekutele lisatud skeemist:

Põhjendus:

Transpordiamet esindajad kohtusid Kaliküla elanike esindajatega 22.10.21

Lustivere kultuurimajas ning esitame selgitused kavandatava lahenduse kohta

ka järgnevalt.

Selgitame, et perspektiivis on kavas olemasolev 2+1 ristlõikega maantee

ehitada Tartu suunal ümber 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt kehtivale

teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Projekteeritav kogujateede

lahendus Annikvere ja Kaliküla külade territooriumil järgib

teemaplaneeringu lahendust, sealhulgas põhimõtet, et Annikvere küla suunalt

tulev liiklus suunatakse Kaliküla tee risti või alternatiivselt on võimalik

põhimaanteele jõuda läbi Puhu liiklussõlme ning üldiselt kokkuvõttes on

projektiga kavas luua terviklahendus, mis arvestab, et tulevikus on 2+1

ristlõikega maantee ümber ehitatud 2+2 ristlõikega maanteeks, see tähendab,

et senised otsejuurdepääsud riigiteele tuleb likvideerida (sh kirjas viidatud

Kaasiku ja Lillearu kinnistute juurdepääsud riigiteele) ning juurdepääsud

lahendada kogujateede abil. Projekteeritud kogujateede lahendus järgib

teemaplaneeringu lahendust. Selgitame, et põhimaanteest lõuna suunas jääv

kogujatee on tulevikus sisuliselt riigitee 14174 pikenduseks, mis võimaldab

liikumist nii Annikvere küla suunal kui ka vastupidi Tartu suunal. Seega

Teiepoolne ettepanek liita Annikvere küla suunast tulev tee olemasoleva 2+1

või tulevikus 2+2 maanteega ei ole liikluskorralduslikult vajalik ega

majanduslikult põhjendatud.

Lisaks eeltoodud selgitustele põhimaanteest lõuna suunas jääva kogujatee

(riigitee 14174 pikendus) vajalikkuse kohta on taoline kogujatee lahendus

vajalik ka busside liikumiseks, sest tänase Annikvere ristmiku likvideerimisel

tuleb nendele liikumine tagada Kaliküla ristmiku kaudu. Hetkel liigub läbi

Annikvere ristmiku neli erinevat bussiliini. Kaalusime ka kogujatee

projekteerimist skeemil tähistatud asukohta, kuid arvestades kitsaid olusid

hoonete vahel ning tee geomeetriat, leidsime, et selle tee kasutuselevõtmine

avalikult kasutatava teena, ei ole põhjendatud. Projekteeritaval kogujateel

tuleb muuhulgas tagada liikumisvõimalused kohalikele elanikele,

ühistranspordile ning põllumajandustehnikale.

Viitate vajadusele Kaliküla ristmik ümber ehitada. Selgitame, et

Transpordiamet peab esitatud ettepanekut põhjendatuks, kuid käesoleva

projekti mahtudesse selle ristmiku ümberehitamist ei ole võimalik liita,

mistõttu lahendatakse see eraldiseisva projektina. 22.10.21 toimunud

kohtumisel leiti, et tõenäoliselt tellitakse Kaliküla ristmikule kaks

eraldiseisvat lahendust, samatasandilise ja eritasandilise ristmiku

projekteerimiseks. Lahenduse valik ja elluviimine sõltub rahastuse

olemasolust.

Annate teada, et Kaliküla bussipeatus peab olema teisel pool risti, sest lapsed

peavad saama liikuda Kaliküla ristist Lustiverre kooli. Nõmmele

planeeritavad uued bussipeatused ei ole vajalikud kui kogujateed ei tule ning

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

18

kui olemasolevad bussipeatused säilivad. Selgitame, et bussipeatuste

asukohtade kaardistamisse on kaasatud piirkondlike ühistranspordikeskuste

esindajad. Käesoleva projektiga ei ole kavas muuta Kaliküla bussipeatuste

lahendust. Nõmme bussipeatuste dubleerimine kogujatee äärde on vajalik

tulenevalt asjaolust, et projektiga Annikvere ristmik suletakse.

Transpordiamet on kaalunud Teie ettepanekut korrastada ja määrata

avalikuks kasutamiseks olemasolev Sinkamäe tee selle asemel, et rajada uus

kogujatee algusega riigiteelt 14173. Selgitame, et eskiisis esitatud kogujatee

järgib teemaplaneeringu lahendust võimaldades juurdepääsu piirkonna

põllumassiividele ning majapidamistele. Selgitame järgnevalt asjaolusid,

miks Transpordiamet on otsustanud uue kogujatee rajamise kasuks. Uus

kogujatee võimaldab juurdepääsu põhimaantee äärsetele kinnisasjadele,

millele tulevikus näiteks omaniku vahetuse korral juurdepääs

komplitseerituks muutub. Olemasolev Sinkamäe tee läbib erakinnistuid ning

mõned majapidamised asuvad vahetult tee ääres, mille omanikud ei pruugi

olla nõus, et tänasega võrreldes teel liiklussagedus tõuseb. Tegemist on

valdavas enamuses erateega. Arvestades olemasoleva Sinkamäe tee

seisukorda, leidsime, et selle korrastamine tähendaks sisuliselt uue tee

ehitamist, mille ehitusmaksumus kujuneks mõnevõrra kõrgemaks kui riigitee

14173 ja Sinkamäe tee vahelise kogujatee lõigu rajamine. Transpordiamet

kohtus 09.09.2021 piirkondlike põllumeestega eesmärgiga kaardistada nende

liikumisteekondi ning muuhulgas arutasime liikumisvõimaluste üle kogujatee

ja Sinkamäe tee piirkonnas. Arvestades, et Sinkamäe teed kasutades muutuks

nende igapäevane liikumisteekond pikemaks, oli nende eelistus uue kogujatee

projekteerimine vastavalt eskiisile.

Transpordiamet peab otsuste tegemisel lähtuma erinevate huvigruppide

vajadustest, lahendused peavad olema ohutud ning majanduslikult

otstarbekad.

Otsus:

1. Näha projektiga ette Annikvere ristmiku sulgemine.

2. Kavandada Lillearu ja Kaasiku kinnistute mahasõitude sulgemine ning

lahendada nende liikumine riigiteele 2 Annikvere ristmiku ja Kaliküla

ristmiku vahelisele lõigule projekteeritavalt kogujateelt.

3. Tellida projekt Kaliküla ristmiku korrastamiseks. Ristmiku korrastamist ei

lahendata koostatavas projektis.

4. Kaasiku ja Üti kinnistuid läbivat teed (skeemil tähistatud rohelisega)

projekti kooseisus mitte korrastada ning avalikku kasutusse määrata.

5. Kaliküla bussipeatuste (riigitee 2 km 129,972 ja km 130,116) lahendust

käesoleva projekti koosseisus mitte muuta.

6. Võimaldada Männiku ja Männi kinnistute juurdepääs projekteeritava

kogujatee abil Sinkamäe teele.

7. Käesoleva projekti koosseisus Sinkamäe teed mitte korrastada ja avalikku

kasutusse määrata.

4 Rehe

61602:002:0510

17.08.21 e-kiri:

Kas on võimalik, et maja küljel olev praegune vana maantee jääks alles, sest sealt kaudu on mul ligipääs

küüni ustele. Praeguste jooniste järgi see tee ei jää.

Põhjendus:

17.08.2021 pöördumisele vastatud 18.08.2021 e-kirja teel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

19

23.08.21 e-kiri:

Üks ettepanek on veel nimelt Lassi vihmuti tee asfalteerimine siis saaksid:

1. Kolgajaani ja Võhma poolt tulevad sõidukid üle 3 km lühema tee.

2. Põltsamaa linn vähem sõidukeid mis teeb tuhandete linnakodanikele puhtamat ja turvalisemat

keskkonda.

02.09.21 e-kiri:

Kolgajaani ja Võhma poolt tulevad autod läbivad Põltsamaa linna siis uue kavandava maanteele oleks

mõistlikum:

1. Rajada Võisiku ristist uus tee mis viiks Mõhkülla rajatavasse liiklussõlme või.

2. Asfalteerida Lassi vihmuti tee mille tulemusel väheneks Võhma ja Kolgajaani poolt tulevate autode,

kes tahavad Tallinna või Tartu poole minna, 3kilomeetri võrra. Samuti väheneb Põltsamaa linna

läbivate autode hulk, mis muudab linna puhtamaks ja turvalisemaks.

Projekti koosseisus on Lassi vihmutuse tee abil kavas riigitee 14166

Mõhküla‒Eistvere ühendada Mõhküla liiklussõlme. Ühendava teelõigu

katendi tüüp selgub projekti koostamisel. Täiendavate teelõikude

projekteerimine ning Lassi vihmutuse teele kogu pikkuses asfaltkatte

rajamine ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik ning pole seeläbi

põhjendatud.

Otsus:

1. Säilitada projektiga võimalus lahendada olemasolevalt riigiteeltnr 38

juurdepääs Rehe kinnistul asuva küüni juurde.

2. Projekti koosseisus korrastada kohalik Lassi vihmutuse tee (tee nr

6160013) ulatuses, mis ühendab riigitee 14166 Mõhküla liiklussõlmega.

5 Lepiku

23401:004:0290

Vahessaare

23401:004:0320

Kangro

23401:004:0300

Käänu

23401:004:0612

Palun tagada vee liikumine Imavere-Kiigevere riste lähedale praegusele maanteele (tulevikus kogujateele)

planeeritud ringristmiku alla jäävas kraavis, mis on eesvooluks minule kuuluvate Lepiku 23401:004:0290

ja Vahessaare 23401:004:0320 kinnistute kraavitusele; - kas ja kuidas saab lahendatud Kiigevere küla

elanike liikumine Tartu suunas ja Tartu suunast, Imavere- Kiigevere riste seda võimalust ei anna? Tallinna

suund on lahendatud, Tartu suund mitte. Esmases planeeringus oli ka Tartu suund lahendatud.

Põhjendus:

Selgitav vastuskiri liikumisteekondade kohta on edastatud 18.08.2021 e-kirja

teel.

Otsus:

Projekti koostamisel arvestada, et lahendus ei halvendaks Lepiku ja

Vahesaare kinnistutelt vete ärajuhtimist.

6 Pihlaku

61605:001:1540

Kinnistu 61605:001:1540, Pihlaku Mällikvere küla Põltsamaa vald jääb planeeritava tee ja olemasoleva

maantee vahelisele alale. Kinnistul on oma elektrialajaam ja kaev joogivee tarbimiseks. Tee

projekteerimise käigus tuleb arvesse võtta Pihlaku kinnistu kasutamise võimaluse jätkuvust ega

halvendada selle kinnistu olukorda nii elamu kui ettevõtluse seisukohast.

Kinnistul asub (hetkel mittetöötav) remonditöökoda. Kinnistule on alustatud detailplaneering 2004.aastal,

mille lõpetamist ei ole toimunud sama tee projekteerimisest tingitud ebaselguse tõttu. Transpordiamet ei

ole seni leidnud võimalust rehvitööde ettevõttele sobiva riigiteelt maha – ja pealesõidutee ehitamiseks.

Loodetavasti saab peale uue tee projekteerimist võimalikuks olemasolevat teel ettevõtluseks sobiva

mahasõidu lahendus ning ettevõtlust on võimalik jätkata.

Põhjendus:

Selgitame, et projektiga ei ole kavandatud tegevusi Pihlaku kinnistule ning ei

muudeta senist maakasutust.

Pöördumises annate teada, et Transpordiamet ei ole seni leidnud lahendust

rehvitööde ettevõttele sobiva juurdepääsu ehitamiseks. Pihlaku kinnistu

olemasolev juurdepääs asub riigitee 2 km 123,216. Teie kirjast ei selgu

üheselt, kuid ilmselt olete soovinud riigiteele 2 täiendavat mahasõitu rajada.

Kuna tegemist on riigi põhimaanteega, kus liiklussagedused on suured ning

ristumiskohtade rajamine rangelt reguleeritud, siis ühele kinnistule mitme

juurdepääsu lubamine ei ole põhjendatud. Tulevikus, kui möödasõidud on

rajatud ning olemasolevale põhimaanteele jääb kogujatee funktsioon, siis on

võimalik Transpordiameti varasem seisukoht üle vaadata, kuid ka siis tuleb

arvestada liiklusohutuse tagamise põhimõtetega ning täiendava mahasõidu

rajamine peab olema põhjendatud, sest iga uus ristumiskoht on võimalik

liiklusohtlik koht.

7 Tiku

61601:001:0401

Meistri

61605:001:2360

Sooviks teada, kui kõrgena on planeeritud Adavere-Põltsamaa lõigu projektlahendusel Meistri kinnistule

otse juurdepääsu tee muldkeha (tammi) kõrgus?

Juhul kui ei realiseeru Meistri kinnistule otse juurdepääsu tee variant, siis soovime, et tagataks Meistri

kinnistule juurdepääs ka praegu kasutusel oleva tee kaudu (skeemil kollane joon).

Põhjendus:

Põhjendused, miks ei ole võimalik Meistri kinnistule rambilt otsejuurdepääsu

võimaldada, on kinnistu omanikule edastatud 04.08.2021 e-kirja teel. Soovite

teada ka rambi kõrgust. Infoks, et ramp projekteeritakse ligikaudu 4 m

kõrgusesse muldesse.

Annate teada, et juhul, kui ei ole võimalik Puhu liiklussõlme rambilt Meistri

kinnistule otsejuurdepääsu tagada, siis soovite, et tagatakse juurdepääs

praeguse kasutusel oleva tee kaudu (skeemil tähistatud kollase joonega).

Selgitame, et eskiisi koostamisel ei tuvastatud, et kollase joonega tähistatud

teed kasutataks, sest sellele on teatavas lõigus ladustatud materjali. Vastavalt

Teie ettepanekule oleme projekti koostamisel valmis kaaluma skeemil

tähistatud tee korrastamist. Lõplik lahendus selgub projektis, kui kõik

lahendust mõjutavad asjaolud on väljaselgitatud. Juurdepääsu lahendust võib

muuhulgas mõjutada, kui kaugele hoonest jääb rambi muldkeha alumine serv

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

20

ning seega, kas hoone ja muldkeha vahele jääb piisav ruum

manööverdamiseks.

Otsus:

Punktis 1 esitatud ettepaneku osas on pädev asutus Põltsamaa Vallavalitsus.

Otsus on Põltsamaa Vallavalitsuse korralduse lisas 2.

8 Kibremäe

61601:001:0482

1.Palume oma kinnistu piiriga paiknevat müratõket põhimaantee äärde. Kinnistu katastri tunnusega

61601:001:0482, uus põhimaantee asub majast 265m. kaugusel.

2. Lassi-Vihmutuse tee 6160013 peab kindlasti jääma asfaldi või must kate.

3. Lassi-Vihmutuse tee 6160013 võiks olla liikluspiiranguga 50 km/h – kuna mitu talu kõrvuti ja hoovides

väiksed lapsed.

Kolisime pea 100 aastasesse tallu 5 aastat tagasi ja selle ajaga oleme seda korralikult taastanud. Soovisime

linnakärast vaikust ja rahu (enne oli maja linnas). Tänane Tallinna – Tartu liiklus on praegugi selgelt

kuuldav, kuid oleme harjunud, nüüd tuleb aga maantee meile nii lähedale (majast u. 265m kaugusele), et

isegi öötundidel on müratase palju suurem, kui linnas oli.

Põhjendus:

1. Müraleevendusmeetmete paigaldamise vajadus selgub projekti koosseisus

läbi viidavast mürauuringust. Tänaseks pole mürauuringut veel tehtud.

Müraseinte rajamise vajadus nähakse ette asukohtadesse, kus müra

piirväärtused on ületatud. Müra piirväärtused on reguleeritud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“.

2. Kohaliku Lassi‒Vihmutuse tee katend ning kiirusrežiim selguvad projekti

koostamise käigus.

Otsus:

1. Projekti koostamisel selgitada välja, kas Kibremäe kinnistule on

müraleevendusmeetme kavandamine põhjendatud.

2. Projekti koostamisel kaaluda Lassi‒Vihmutuse teele tolmuvaba katte

rajamist ning 50 km/h kiiruspiirangu kehtestamist.

9 Männiku

61606:002:0209

Küsimused puudutavad Männiku kinnistut 61606:002:0209 läbivat kogumisteed.

1. Kas on plaanis ehitada müratõkkesein? 2017 aastal kui antud kinnistuga piirnev lõik Tallinn-Tartu

maanteest ehitati kolmerealiseks sai müra teemal suheldud Maanteeametiga. Maanteametist tuli vastus,

et neil müra mõõtmine simuleeritud arvutis ja antud kinnistul kõik normide piires. Päris elus see paraku

nii ei ole ja hoone teepoolsel küljel müra tugevalt üle normide.

2. Kui suure osa Männiku kinnistust võtab enda alla projekteeritud kogumistee ja kas peale kogumistee

ehitust on võimalik antud kinnisasja enam otstarbekalt kasutada?

Põhjendus:

1. Müraleevendusmeetmete paigaldamise vajadus selgub projekti koosseisus

läbi viidavast mürauuringust. Tänaseks pole mürauuringut veel tehtud.

Müraseinte rajamise vajadus nähakse ette asukohtadesse, kus müra

piirväärtused on ületatud. Müra piirväärtused on reguleeritud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“.

2. Praeguseks ei ole täpne maavajadus veel määratud, aga kogujatee asukoht

on suures plaanis paigas ning see on tuvastatav eskiisilt. Kinnistut on

tulevikus kindlasti võimalik kasutada. Muutub üksnes selle suurus ning

juurdepääsu põhimõte.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

21

10 Lilleoru

61601:002:0800

1. Kas projekteerimisprotsessis on arvestatud müratõkke paigaldamise vajadusega Adavere möödasõidul

Viruvere tee ristest suunaga Põltsamaa poole? Eeltoodu puudutab vähemalt üheksat kinnistut, mis

jäävad planeeritavast teest umbes 400 meetri kaugusele ja vahetult järgnevat Adavere asulat. Praegu

käigusoleva Tallinn-Tartu maantee müra kostub sõltuvalt ilmastikuoludest vähemalt 1 kilomeetri

kaugusele, seda ka hoonetesse ja suletud akende korral.

2. Teadaolevalt on riigimaanteede teekaitsevöönd 50 meetrit, mida mõõdetakse äärmise sõiduraja teljest

kummalegi poole teed. Sinna sisse kuulub ka teemaa, mille riik ära ostab ja mis on reeglina umbes 1/3

teekaitsevööndist. Kui laiaks on planeeritud teemaa Adavere möödasõidul?

3. Kuidas on planeeritud liiklus Adavere asulast Viruvere tee ristesse rajatavatesse bussipeatustesse?

Kohalik Tõrvandi tee selleks kindlasti ei sobi, sest see on rajatud eesmärgiga pääseda tee ääres

olevatele kinnistutele ja ei ole mõeldud transiitteena kasutamiseks. Tee laius on 3,5 meetrit, vahetult

tee ääres on elektriõhuliinid ja elamud. Lisaks on Vaarika ja Pihlaka kinnistute vahel täisnurkne kurv,

kust tänasel päeval reaalselt mahub läbi sõitma ainult A ja B kategooria sõidukitega. Mainitud

põhjustel selle tee kasutamine ja/või ümberehitamine autoliikluse suurendamiseks ilma kohalike

elanike elukvaliteeti halvendamata on välistatud ja ei ole ka majanduslikult mõttekas. Ettepanek on, et

Adaverest väljuv Metsa tänav ja Tõrvandi tee oleksid kasutatavad tee ääres olevatele kinnistutele

pääsemiseks ja vajadusel kergliiklusteena. Läbiv autoliiklus tuleks suunata Viruvere tee ristest

Adavere asulasse Kensi tee kaudu.

Põhjendus:

1. Müraleevendusmeetmete paigaldamise vajadus selgub projekti koosseisus

läbi viidavast mürauuringust. Tänaseks pole mürauuringut veel tehtud.

Müraseinte rajamise vajadus nähakse ette asukohtadesse, kus müra

piirväärtused on ületatud. Müra piirväärtused on reguleeritud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“.

2. Teemaa vajadus määratakse projekti lõppjärgus ning sõltub asukohast.

Näiteks, kas põhimaanteega külgnevale alale on vajalik kogujatee rajamine

või mitte. Seega hetkel on konkreetsetest väärtustest vara rääkida. Kõikide

kinnisasjade osas, millest selgub äralõike vajadus, koostatakse

krundijaotuskavad ning kinnistu omanikega võetakse eraldiseisvalt

ühendust.

3. Teie ettepanek Adavere alevikust Viruvere tee ristesse kavandatavasse

bussipeatusesse liikumiseks ühtib Transpordiameti ja Põltsamaa

Vallavalitsuse nägemusega. Jalakäijate liiklus lahendatakse kohalike

Metsa ja Tõrvandi tee kaudu ning sõidukite liiklus Kensi tee kaudu.

Käesoleva projekti koosseisust eraldiseisvalt kaalutakse tulevikus

eraldiseisva projekti koostamist Metsa tee ja Tõrvandi tee äärde

kergliiklustee rajamiseks või jagatud liiklusega teeks muutmist.

11 Nurga

61601:002:1880

Algatatud projekteerimistingimuste menetlus riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒ Luhamaa (E263) km 108,1-

128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks puudutab minule kuuluvat Nurga

(61601:002:1880) kinnistut.

Nimetatud riigitee trassi asukoha täpsustamiseks ja teemaa vajaduse määramiseks teen ettepaneku

nihutada teetrassi natukene põhja-kirde suunas, et Nurga kinnistu ei jääks trassi alla. Sel moel uuenenud

trassikoridor ei kahjustaks mingilgi moel naaberkinnistute omanike huve.

Põhjendus:

Selgitame, et trassi asukoht on määratud teemaplaneeringus „Põhimaantee nr

2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-

183,0“, mis on kehtiv alates 2012. aastast. Projekteerimisel arvestatakse

kiirusrežiimiga 120 km/h, mis tähendab, et plaanilahendus peab olema väga

sujuv ilma järskude kurvideta. Plaanilahenduse muutmisega ühe kinnistu

omaniku huvidest lähtuvalt ei ole võimalik, sest sellega muutub koheselt tee

asukoht pikemas ulatuses.

Otsus:

1. Trassi asukohta Nurga kinnistu piirkonnas mitte muuta.

12 Vahtra

23401:004:0007

Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒ Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

eelprojekt puudutab minule kuuluvat Vahtra (23401:004:0007) kinnistut. Seetõttu teen ettepaneku

nihutada maanteetrassi kirde- ja idasuunas, et Vahtra kinnistu jääks trassist kõrvale. Trassi nihutamisega

ei suureneks oluliselt selle kaetus naaberkinnistute Pendi (23401:004:0025) ja Käänu (23401:004:0611)

suhtes. Uus trass lõikab Pendi ja Käänu katastriüksust peaaegu keskelt.

Põhjendus:

Selgitame, et trassi asukoht on määratud teemaplaneeringus „Põhimaantee nr

2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-

183,0“, mis on kehtiv alates 2012. aastast. Projekteerimisel arvestatakse

kiirusrežiimiga 120 km/h, mis tähendab, et plaanilahendus peab olema väga

sujuv ilma järskude kurvideta. Plaanilahenduse muutmisega ühe kinnistu

omaniku huvidest lähtuvalt ei ole võimalik, sest sellega muutub koheselt tee

asukoht pikemas ulatuses.

Otsus:

1. Trassi asukohta Vahtra kinnistu piirkonnas mitte muuta.

13 Karli

61605:001:1220

Osalesin 02.09.2021 Põltsamaal toimunud riigitee möödasõidu eskiislahenduse tutvustusel. Seoses

sellega tekkisid mul mõned küsimused ja ettepanekud.

1. Milllisel viisil kompenseritakse maad, mis jääb antud riigitee ehituse alla?

1.1. Kas maa kompensatsioon on rahaline?

1.2. Kas on võimalus saada asendusmaad omaniku katastriüksust (61605:001:1220) läbiva riigitee

ehitusalasse jääva maa suuruses alas.

Ettepanek 1.

Põhjendus:

Soovite infot, kas võõrandatava maa eest makstakse kompensatsiooni rahas

või on võimalik saada asendusmaad. Selgitame, et eelistatud on rahaline

hüvitamine, asendusmaa saamine on pigem alternatiiv ning võimalik vaid

juhul, kui riigil on läheduses sobivat maatükki pakkuda. Täpsed kokkulepped

selguvad siis, kui maavajadus on teada ning alustatakse maade võõrandamise

protsessiga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

22

Riigiteel 2 Tallinn...... Luhamaa Põltsamaa möödasõidu Puhu Risti liiklussõlme lahendus. Uue 2+2 tee

äärde planeeritavad ühissõidukite peatuskohad. Tallinna suunal asuv bussipeatus tuleks nihutada samale

kohale(teisele poole teed) Tartu suunale viiva bussipeatusega. Lisada teeharu bussipeatuse juurde

(analoogne Tartu suunal liikumisega). 2+2 tee alt tuleks rajada kergliiklustunnel, läbi mille saavad

inimesed liikuda Tallinna suunalisele bussipeatusse.

Kergliikluse tunnel on vajalik ka kergliikluse suunamiseks Kalana suunale. Bussipeatuste üksteise

lähestikku toomise eesmärk on see ,et inimesel oleks mugavam liigelda bussile ja sealt tagasi(Näieks:

Tallinnasse minekuks inimene sõidab oma autoga parklasse, mis asub Tartu suuna peatuse juures ja jätab

oma auto sinna. Läbib jalgsi tunneli, mis on kõige lühem(ka ohutum) tee Tallinna suunalise peatuse

juurde. Tallinnast naastes inimene väljub Tartu suuna peatuses ja saab koheselt istuda parklas olevasse

autosse ja jätkata oma teed).

Rajatavad bussipeatused asuvad kiiresti areneva ja laieneva ettevõtte Palmako lähedal(juures).

Bussipeatuste lähedus ettevõttele võimaldaks ka Palmako töötajatel mugavamalt tööle ja koju käia.

Ettepanekule 1 on ka lisatud manuses olev eskiis.

Ettepanek 2

Riigiteel 2 Tallinn...... Luhamaa Põltsamaa möödasõidu Annikvere Umbusi tee ja Kaliküla liiklussõlme

lahendus. Annikvere Umbusi tee ristmikust tuleks rajada tee ja tunnel( või ülesõit), planeeritava 2+2 tee

alt läbi(üle) sõitmiseks. See on vajalik põllumajandusmasinate liikumiseks teisel poole(Jõgeva poolsele

alale- põllumajandus ettevõte asub Annikvere poolsel alal) planeeritavat riigiteed. Uus tee lõikab kohalike

põllumajandus ettevõtete haritavad maad nn pooleks. Rajatav tunnel (ülesõit) oleks vajalik ka Kaliküla

suunalt tuleva kergliiklustee(hetkel ehitamisel) ühendamiseks Annikveres oleva kergliiklus teega. Tunnel

lühendaks ka tunduvalt teed majapidamiste juurde, mis asuvad nn Jõgevapoolses alas. Tunnelit saaks

kasutada ka liikluse suunamiseks Lustivere suunale, mis vähendaks liiklust 2+1 lõigul, millelt toimub

mahapööre Kalikülast Lustivere suunale.

Tunnel on vajalik ka selleks, et säilitada Tartu suunalt tulijatele mahapöörde võimalus Annikverre ja

Umbusi suunale ning ka Põltsamaa linna sissesõiduks nn vana Tartu maanteelt. Selle kaudu saab suunata

rasketehnikat (veoautod) Põltsamaa piiril asuva puiduettevõtte Puit Profiil juurde. Mahapööre Annikvere

poole saaks alguse Kaliküla ristist.

Annikverest Tartu suunale väljuv tee tuleks kiirendusrajaga liita olemasoleva 2+1 teega. Kuna

Põltsamaalt paljud inimesed Tartu suunale liikudes kasutavad just seda väljasõitu. See lahendus

lühendaks(lihtsustaks, lühendaks teed) ka teed Annikverest ja Umbusi suunalt Tartu suunale liiklemist.

Teete ettepaneku Puhu liiklussõlmes Tartu‒Tallinn suunalise bussipeatuse

lahenduse muutmiseks ning Tallinn‒Tartu ja Tartu‒Tallinn suunaliste

bussipeatuste vahel liikumiseks põhimaantee alla kergliiklusteetunneli

projekteerimiseks. Teie lahendusettepanek eeldaks Puhu liiklussõlme

lahendamist kolmes tasandis. Selgitame, et Põltsamaa möödasõit läbib

Pandivere nitraaditundlikku ala, mistõttu on välditud süvendisse minemist

ning Puhu liiklussõlm jääb kaitsmata põhjaveega alale, mis seab omad

tingimused sademevete ärajuhtimisele. Kuna projektiga on välditud

süvendisse minemist, siis Teie poolt pakutud lahendus tõstaks sõlmes kogu

lahendust oluliselt kõrgemale ning hakkaks mõjutama riste pikikallet, sest

ruumipuuduse tõttu ei ole võimalik ringristmikke viaduktist kaugemale

projekteerida. Mõistliku pikikalde tagamine on aga antud kohas väga oluline,

sest lisaks sõiduautodele on riigitee 38 Jõgeva‒Põltsamaa näol tegemist

eriveoste marsruudiga ning piirkondlike põllumajandusettevõtete

liikumisteekonnaks.

Lahendus peab olema ka majanduslikus mõttes optimaalne. Teie lahendus

muudab sõlme oluliselt kallimaks, sest eeldab pikema viadukti ning täiendava

kergliiklusteetunneli rajamist. Praegune lahendus võimaldab sõlmes

bussidele kiire ja sujuva liikumise (lahenduse on sobivaks hinnanud ka AS

Lux Express Estonia esindaja), võimaldab inimestel mõlemas suunas enda

sõiduk parklasse jätta ja teekonda jätkata ning jalgsitee pikkus pargi ja reisi

parklate ning bussipeatuste vahel on mõistlik.

Olete skeemil Tallinn‒Tartu suunalise pargi ja reisi parkla joonistanud

skeemile eskiislahendusega võrrelduna oluliselt suuremana. Selgitame, et

Jõgeva mnt 33 kinnistul (katastritunnus 61701:004:0004) asub puurkaev

PRK0008597, millest saavad vee olemasolevas Puhu ristis asuvad ettevõtted.

Tänaseks oleme välja selgitanud, et arvestades vee kogust, mida puurkaevust

võetakse, on puurkaevu säilitamine olemasolevas asukohas võimalik ning

parkla asukoht on määratud selliselt, et see jääks väljapoole puurkaevu

hooldusala.

Lisainfona võib välja tuua, et Põltsamaa Vallavalitsusel on Põltsamaal kavas

arendada rattaringlust ning soovivad nii Tallinn‒Tartu kui ka Tartu‒Tallinn

suunalisse pargi ja reisi parklasse elektrirataste parkla projekteerimist, et

veelgi suurendada inimeste mugavust parklate vahel liikumiseks.

Teete ettepaneku olemasolevast Annikvere tee ristmikust veidi Tallinna poole

rajada tunnel või riste, et hõlbustada põllumajandusmasinate liikumist,

lühendada teekonda Jõgeva poolsete majapidamiste juurde ning vähendada

2+1 lõigul liiklust, sest tunnelisse saaks suunata Lustiveresse suunduva

liikluse. Leiate, et tunnel on vajalik ka selleks, et säilitada Tartu suunalt

tulijatele mahapöörde võimalus Annikvere ja Umbusi suunda liikumiseks

ning Põltsamaa linna sissesõiduks.

Selgitame, et projekti koostamise aluseks on teemaplaneering „Põhimaantee

nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km

92,0-183,0“, kus on muuhulgas määratud ristete ja sõlmede asukohad. Teie

poolt pakutud asukohta ei ole tunneli ega riste rajamist teemaplaneeringuga

ette nähtud. Kõnealuses piirkonnas on põhimaanteed võimalik ületada Puhu

liiklussõlme ja Lustivere tee riste abil, mis on ühenduses olemasoleva ja

projekteeritava teedevõrgustikuga. Infoks lisame, et Transpordiamet kohtus

projekteerimistingimuste menetluse avaliku arutelu järel täiendavalt

piirkondike põllumeestega ning kaardistasime liikumisteekonnad, sealhulgas

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

23

Ettepanekule 2 on lisatud ka eskiis manuses.

lõigud, kus võib esineda probleeme põllumajandusmasinatega liikumisel.

Transpordiamet kaalus kohtumisel esitatud ettepanekuid ning on nõustunud

projekteeritava lõigu lõpus (Tartu poolses otsas) täiendavate kogujateede

projekteerimisega (vt põhimõttelist paiknemist projekteerimistingimuste

lisas 2 toodud eskiisilt).

Selgitame, et perspektiivis on Tartu suunalt tulles ning Annikvere ja

Põltsamaa linna poole sõitmiseks võimalik kasutada Kaliküla tee ristmikku,

sest riigiteed 14174 on kavas pikendada ning ühendada kohaliku Kaliküla

teega (tee nr 6160041), mis omakorda liitub riigiteega 2. Tulevikus on

tõenäoline, et Kaliküla ristmik ehitatakse eritasandiliseks. On paratamatu, et

2+2 sõidurajaga maanteede arenduste korral senised juurdepääsude

põhimõtted muutuvad ning mõnevõrra ka pikenevad, kuid praegune

eritasandiliste ristumiste ja kogujateede lahendus loob piisavad võimalused

piirkonnas liikumiseks ning Transpordiamet ei pea täiendava rajatise

projekteerimist põhjendatuks.

Leiate, et Annikverest Tartu suunale väljuv tee tuleks kiirendusrajaga liita

olemasoleva 2+1 teega, sest paljud inimesed kasutavad Tartu suunale

liikumiseks just seda väljasõitu ning selline lahendus lühendaks teekonda.

Selgitame, et Annikvere tee ristmik on olemasolevas asukohas plaanis

sulgeda ning pikendada riigiteed 14174 Kaliküla tee ristmikuni. Kokkuvõttes

on teekonna pikkus sama ning Teie ettepanek ei ole majandusliku mõttes

otstarbekas ega liikluskorralduslikult vajalik. Küll aga on Transpordiamet

menetluse käigus esitatud seisukohtade alusel mõistnud Kaliküla ristmiku

ümberehitamise vajadust kui sinna täiendavat liiklust suunatakse. Ristmiku

ümberehitamiseks tellitakse eraldiseisev projekt.

Otsus:

1. Puhu liiklussõlme põhimõttelist lahendust mitte muuta.

2. Skeemil tähistatud asukohta Annikvere külas tunnelit või ristet mitte

kavandada.

3. Annikvere ristmikule pealesõitu riigiteele 2 mitte projekteerida.

14 Laiapõllu

61801:001:0966

Laiatee

61801:001:0965

Kinnistu omanik soovib joonist ning esitab küsimuse kui palju maad läheb tee arendamiseks tarvis. Põhjendus:

Selgitav vastus ning joonis edastatud 11.08.2021 e-kirja teel.

15 Mäe

61605:001:0783

Ma ei leidnud kirjaga saadud plaanilt, et kavandatav maantee läbiks minule kuuluvaid katastriüksusi. Kas

ma olen valesti aru saanud?

Põhjendus:

Selgitav vastus edastatud 11.08.2021 e-kirja teel.

16 Küti

61605:001:0237

A&P Mets AS oleks huvitatud enda kinnistule mahasõidu projekteerimisest uue lahendusega. Hetkel

kinnistule mahasõit puudub. Kas see oleks võimalik? Põhjendus:

Selgitav vastus edastatud 16.11.21 e-kirja teel, milles andsime teada, et Küti

kinnistule projekti koosseisus mahasõitu ei rajata, sest kinnistule puudub

hetkel riigiteelt juurdepääs.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

24

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Aedniku 61606:002:0271

Aida 23401:004:0052

Aida 61605:001:2310

Aida 23401:004:0051

Alajaama 23401:001:0350

Alberti 61605:001:0277

Alberti-Risti 61605:001:1770

Allika 61601:002:0110

Altmäe 61606:002:0711

Ametimehe 61601:001:1131

Andrese 61605:002:0392

Antsupõllu 61605:001:0305

Aru 61605:001:0520

Aruküla 61601:001:0521

Bio 61601:001:1151

Biotiigi 61605:001:0064

Erma 61605:002:0016

Evardi 61605:001:0480

Gaasijaama 61605:001:0248

Haava 23401:004:0590

Hämariku 61605:002:0003

Härma 61605:002:0023

Härma 61605:002:0024

Imavere mõis 23401:004:0541

Imavere tee 23401:003:0099

Imavere tee 23401:003:0100

Indreku 61606:002:0780

Indrekumäe 61606:002:0117

Ivo 61605:001:0238

Jalaka 61601:001:0533

Jalaka 61605:001:1122

Jalaka 61605:001:1123

Jesse 61601:001:0686

Juudi 61605:001:1452

Juudi 61605:001:0247

Jõe 61601:002:0140

Jõe 61605:001:0235

Jõe 61601:002:0151

Jõe 61601:002:0152

Jõe 61602:002:0221

Erma 61605:002:0017

Kartulihoidla 61605:001:0124

Jõgeva mnt 23 61701:004:0022

Jõgeva mnt 23a 61701:004:0023

Jõgeva mnt 25 61701:004:0130

Jõgeva mnt 27 61701:004:1050

Jõgeva mnt 28 61701:002:0500

Jõgeva mnt 29 61701:004:0110

Jõgeva mnt 29a 61701:004:1090

Jõgeva mnt 29b 61701:004:1100

Jõgeva mnt 29c 61701:004:1110

Jõgeva mnt 29d 61701:001:0072

Jõgeva mnt 31 61701:004:1060

Jõgeva mnt 31a 61701:001:0073

Jõgeva mnt 33 61701:004:0004

Jänese 25501:001:1038

Jäätmejaama 61605:001:0143

Kaalumaja 61605:001:0045

Kaare 61605:001:0083

Kaasikmäe 61605:002:1090

Kadaka 23401:003:0211

Kadaka 61602:002:1280

Kadaka 61605:002:0700

Kasaka 61605:001:0270

Kase 61605:001:0123

Kase 23401:003:0550

Kassi 61601:001:0504

Kastani 61605:001:0972

Katku 61601:002:0752

Katkupõllu 61601:001:0326

Keldremäe 61601:002:0451

Keldremäe 61602:002:0430

Kelleri 61605:001:0276

Keskküla 23401:004:0057

Keskküla 23401:004:0057

Kesk-Lohu 61801:001:0251

Keskuse 61605:001:0241

Keskvälja 23401:003:0800

Keskõue 61605:001:0084

Kibremetsa 61601:001:0483

Kibrepõllu 61602:002:0872

Kiima 23401:004:0035

Kiima 23401:004:0036

Kiima 61605:001:1214

Kiima 23401:004:0035

Kiima 23401:004:0036

Kiima pumbamaja 23401:004:0063

Kingu 61601:001:0575

Kingu 61801:001:0248

Kingu 23401:003:0311

Kingu 23401:004:0392

Kinguvälja 61801:001:0249

Kivi 61605:001:1383

Koidula 23401:003:0076

Koka 61601:001:0002

Koka 61601:001:0059

Kolleri 61605:002:0532

Kooli 61605:001:1200

Kooliaia 61605:002:0710

Kooliõue 61605:002:0740

Koovita 23401:003:0900

Kopli 23401:004:0048

Kopli 23401:004:0230

Koplipõllu 61605:001:0301

Koplivahe 23401:004:0088

Koroli 61605:002:0492

Kraavi 61605:001:0234

Kraavi 61605:001:0117

Kruusaaugu 61605:001:1360

Kuigo 61605:001:0361

Kuigo 61605:001:0362

Kuivati 61605:001:2300

Kuke 61605:002:0601

Kuke 61605:002:0602

Kuppari 61605:002:0061

Kuppari 61605:002:0062

Kurre 61605:002:1343

Kuuse 23401:003:0631

Kuuse 61601:002:0490

Kuusiku 23401:004:0026

Kuusiku 23401:004:0027

Kuusiku 61605:001:2440

Kuusiku 23401:004:0058

Kõkka 61601:001:0010

Kõrgemäe 25501:001:0311

Kõrgepõllu 25501:001:0312

Käänu 23401:004:0611

Kääri 61601:001:1000

Kösta 61605:002:1061

Laane 61602:002:0451

Laanemetsa 61601:001:0015

Laanemetsa 61602:002:0452

Lageda 61801:001:0024

Lassi 61602:002:1360

Laudpõllu 23401:001:0368

Lauri 23401:003:0056

Leisu 23401:003:0070

Lendre tee 23401:003:0120

Lepatriinu 61605:001:0116

Liivasaare 23401:003:0032

Lillaka 23401:004:0041

Lillaka 23401:004:0042

Lillaka 23401:004:0043

Lillearu 61606:002:0121

Lillearu 61606:002:0110

Lillemetsa 61601:001:0511

Linnamäe 61605:001:0742

Linnamäe 61605:001:0299

Lohu 23401:003:0540

Lohu 61801:001:0250

Lohu 23401:004:0120

Loigo 23401:003:0046

Loimu 61606:002:0221

Lombi 61601:002:1020

Luha 61603:001:0570

Lustivere tee 1 61605:001:0275

Lustivere tee 11 61605:001:0101

Lustivere tee 12 61605:001:0050

Lustivere tee 1a 61801:001:1001

Lustivere tee 2 61605:001:1270

Lustivere tee 3 61605:001:2290

Lustivere tee 4 61605:001:1260

Lustivere tee 5 61605:001:0104

Lustivere tee 5a 61801:001:1002

Lustivere tee 6 61605:001:1290

Lustivere tee 7 61605:001:0103

Lustivere tee 8 61601:001:0135

Lustivere tee 9 61605:001:0102

Lätipõllu 61601:001:0033

Lätte 61601:002:0078

Maantee 61606:002:0190

Maasika 61602:002:1302

Maasika 61602:002:0141

Maasingu 61606:002:0189

Magasiaida 61605:002:0060

Magasipõllu 61605:002:0071

Magnuse 61605:001:0323

Maisi 61601:001:0121

Majamöldri 61605:001:0071

Malmi 61601:001:0555

Mardi 61601:002:1082

Mardi 61605:001:2410

Marguse 61605:001:0289

Marssali 61602:002:0007

Martini 61601:001:0119

Masti 61605:001:0066

Metsanuka 61605:001:0236

Metsaveere 61601:002:1061

Mihkli 23401:003:0106

Muda 61601:002:0069

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

25

Mõisa tee 23401:004:0067

Mäesepa 61601:002:0052

Mällikvere farm 61605:001:0065

Möldri 61605:001:0070

Möldri 61605:001:0142

Möldri 61801:001:0186

Naela 61605:001:0004

Nigula 61605:001:1214

Nigula 61605:001:0209

Nigula 61605:001:0211

Nigula 61605:001:1215

Nikkeri 61605:002:0950

Nisu 61605:001:0272

Nurme 61605:001:0239

Nurmeka 61605:001:0311

Nõlva 61605:001:0219

Nõlvaku 61605:001:0218

Nõmmiku 61601:001:0564

Odra 61605:001:0273

Odrasaare 61605:001:1990

Ojaperve 61601:002:0119

Olevi 61605:001:0244

Oru 61605:001:0291

Oru 61605:001:0292

Otsa 23401:004:0510

Otsa 61605:001:0327

Otsapõllu 61605:001:0328

Pae 23401:004:0004

Pajusi mnt 24 61701:001:0120

Pajusi mnt 26 61701:001:0340

Pajusi mnt 28 61701:001:0108

Palgimäe 61605:001:0380

Pardiaugu 61602:002:1442

Pargi 61605:001:0233

Peetri 23401:004:0091

Peetri 61605:002:0572

Peetri 61605:002:0573

Pendi 23401:004:0024

Pendi 23401:004:0025

Pihlaka 61605:001:1500

Pihlaka 61601:002:1160

Pihlapuu 23401:004:0061

Pihlapuu 23401:004:0062

Pihlapuu 61601:002:2451

Piiri 61605:001:0262

Piirita 23401:003:0581

Pikavälja 61605:001:0133

Prügila tee 23401:004:0072

Puhtaoru 61605:001:0110

Puhu 61605:001:1370

Pulli 61605:001:0861

Pumpla 61605:001:0063

Punga 61605:002:0211

Punga 61605:002:0212

Puude 61601:002:0142

Põllu 23401:004:0006

Põllu 61605:001:0810

Põllu 61605:001:0228

Pääsu 23401:004:0570

Pääsukese 23401:004:0580

Pääsukopli 23401:004:0560

Rajataguse 61601:002:0114

Rapsi 61605:001:0324

Rehe 61605:001:0471

Rehe 61605:001:0472

Rehe 61605:001:0473

Rehepõllu 61801:001:0052

Reinu-Põllu 61605:002:0033

Reinu-Põllu 61605:001:0015

Risti 61603:001:0560

Rootsi 61605:001:0560

Ruubeli 23401:004:0095

Ruudi 61605:002:1291

Ruudi 61605:002:1292

Rõõmu 61605:001:0090

Rõõmuste 61605:001:1110

Saare 61605:001:2370

Saarela 61601:002:1100

Saarenurga 61801:001:0199

Salu 61605:001:0031

Salu 61605:001:0032

Salujõe 61605:001:0034

Sarapuu 23401:004:0400

Sepa 61601:001:0881

Seppa 23401:004:0130

Siili 61605:001:0242

Sinkamäe 61601:001:0138

Sireli 61605:001:1880

Soomuse 23401:003:0064

Sule 61602:002:1451

Sussi 61602:002:0020

Sussi 61602:002:0021

Sürgavere 61601:002:0149

Tamme 23401:003:0360

Tamme 61605:001:0281

Tamme 61605:001:0282

Tamme 61701:002:0010

Tamme 61601:002:1292

Tamme 61605:001:0082

Tamme 25501:001:1037

Tehase tee 1 61701:001:0570

Tehase tee 11 61701:001:0035

Tehase tee 13 61701:001:0036

Tehase tee 15 61701:001:0047

Tehase tee 561701:001:0590

Tehase tee 761701:001:0046

Tehase tee 961701:001:0037

Teppo61605:002:1301

Teppo61605:002:1302

Tiigipõllu61601:001:0548

Tralli61601:001:0364

Trallimetsa61601:001:0366

Trallipõllu61601:001:0365

Turu61605:001:0430

Turu61605:002:0012

Turu61605:001:0003

Tuti61605:001:0720

Tuuleveski23401:003:0161

Tõnise tee61801:001:0352

Tõnise tee 261801:001:0351

Tõnisepõllu61801:001:0353

Töökoja61605:001:2150

Töökoja tee 1161605:001:0312

Töökoja tee 1361605:001:0321

Töökoja tee 1561605:001:0322

Töökoja tee 1861605:001:0174

Töökoja tee 2861605:001:1410

Töökoja tee 461605:001:0087

Töökoja tee 661605:001:2080

Töökoja tee 961605:001:0308

Tööstuse61605:001:1140

Töötoa61605:001:1970

Ussisoo61601:002:0021

Uuejuustu23401:004:0094

Uue-Katku61801:001:0176

Uue-Kiima23401:004:0046

Uue-Kiima23401:004:0047

Uue-Kõrgemäe23401:003:0180

Uue-Lageda61605:002:0872

Uue-Lassi23401:004:0650

Uue-Lohu23401:003:0071

Uue-Lohu61605:001:0261

Uuemaasika61602:002:0142

Uuerehe tee61601:001:0343

Uuerehe tee 161601:001:0334

Uuerehe tee 261601:001:0335

Uuerehe tee 361601:001:0336

Uuerehe tee 461601:001:0337

Uuerehe tee 561601:001:0338

Uuerehe tee 661601:001:0339

Uuerehe tee 761601:001:0340

Uuerehe tee 461601:001:0337

Uue-Riiusaare61601:002:0129

Vaarika61601:001:0251

Vahesaare61601:002:0790

Vahtra61605:001:0450

Vahtra61601:002:1840

Vahtramäe61603:001:0500

Vahtramäe61603:001:0500

Valli23401:004:0021

Valli23401:004:0022

Vallipõllu61601:001:0163

Vana-Kooli61605:001:0020

Vana-Kõrtsi23401:001:0259

Vana-Mihkli23401:003:0460

Vanatoa61606:002:0260

Varjualuse61605:001:0109

Veevõtu23401:001:0315

Veski 23401:004:0034

Veskinurme23401:004:0087

Veskipõllu23401:001:0314

Veskisaare61601:001:0842

Viiburi61605:001:0651

Viinaköögi 23401:004:0450

Viljapõllu61801:001:0087

Villa61605:001:0580

Vindla23401:003:0051

Voki61605:002:1031

Voki61605:002:1032

Vompa61605:001:0183

Võhma-Kooli61605:001:0410

Välja61601:002:0084

Väljavahi61605:001:0800

Ööbiku61605:001:0029

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS, ALUS AvTS § 35 lg 2 p 2

26

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

07.01.2022 nr 1.1-3/22/11

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-

128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 09.08.2021 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 2

Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu

ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 ja § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

Transpordiameti, Järva Vallavalitsuse ja Põltsamaa Vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel viis

Transpordiamet läbi projekteerimistingimuste andmise menetluses puudutatud isikute kaasamise

tervikprojekti osas, sh avalikult kasutavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede

osas.

Järva Vallavalitsus andis 22.12.2021 nr 707 korraldusega projekteerimistingimused Adavere

möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede projektlahenduse koostamiseks.

Põltsamaa Vallavalitsus andis 23.12.2021 nr 2-9/2021/195 korraldusega projekteerimistingimused

Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koosseisus olevate kohalike teede

projektlahenduse koostamiseks.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse ese paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (2 Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa tee 23401:003:0600, 23401:004:0470, 61601:002:1890, 61605:001:2011,

61701:004:1140, 61605:001:2012, 61605:002:1190, 15164 Imavere-Kiigevere tee

23401:004:0693, 14166 Mõhküla-Eistvere tee 61602:002:1790, 38 Põltsamaa-Võhma tee

61603:001:0450, 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige tee 61605:001:2041, 61605:001:2040, 14162

Aidu-Kalana-Põltsamaa tee 61605:001:2030, 61605:001:0210, 61605:001:0212, 37 Jõgeva-

Põltsamaa tee 61605:001:2020, 61801:001:0356, 14172 Põltsamaa-Lustivere-Pudivere tee

61605:001:2130, 14174 Annikvere-Põltsamaa tee 61605:002:1200) Jõgeva maakonnas Põltsamaa

vallas Kaliküla külas, Annikvere külas, Võhmanõmme külas, Pauastvere külas, Põltsamaa linnas,

Mällikvere külas, Mõhküla külas, Kalme külas ja Pilu külas ning Järva maakonnas Järva vallas

Imavere külas, Kiigevere külas ja Järavere külas.

2

Projekteerimistingimused antakse Järva maavanema 30.11.2012 korraldusega nr 423, Jõgeva

maavanema 23.11.2012 korraldusega nr 1-1/396 ja Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr

686 kehtestatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ täpsustamiseks riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km

108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamise eesmärgil.

Projekti eesmärgid on:

1. Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks

lõigul km 108,1-128,1 vastavalt teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.

2. Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul.

3. Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval

lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja

transport, transiitliiklus, põllumajandus jms).

4. Keskkonnamõju hindamine.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 2 alusel käsitletakse

teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4

alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud

projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib

täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette

nähtud koridori osa piires.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

3

Katastritunnus Kinnisasja nimi Katastritunnus Kinnisasja nimi 61801:001:0403 37 Jõgeva-Põltsamaa tee 61601:002:0490 Kuuse 61801:001:0997 38 Põltsamaa-Võhma tee 23401:004:0026 Kuusiku 23401:004:0052 Aida 23401:004:0027 Kuusiku 61605:001:0277 Alberti 61601:001:0010 Kõkka 61605:001:1770 Albert-Risti 25501:001:0311 Kõrgemäe 61601:002:0110 Allika 25501:001:0312 Kõrgepõllu 61601:001:1011 Alneki 61801:001:0465 Kõrtsi 61606:002:0711 Altmäe 23401:004:0611 Käänu 61601:001:1131 Ametimehe 61601:001:1000 Kääri 61605:002:0392 Andrese 61605:002:1061 Kösta 61605:001:0305 Antsupõllu 61605:001:0237 Küti 61601:001:0521 Aruküla 61602:002:0452 Laane 61605:002:0017 Erma 61601:001:0015 Laanemetsa 23401:004:0590 Haava 61801:001:0024 Lageda 61605:002:0024 Härma 61602:002:1360 Lassi 61605:001:0238 Ivo 61602:002:0134 Lassi tee 61601:001:0533 Jalaka 23401:003:0056 Lauri 61605:001:1122 Jalaka 61606:002:0121 Lillearu 61605:001:1123 Jalaka 61606:002:0110 Lillearu 61605:001:1452 Juudi 61601:001:0511 Lillemetsa 61601:002:0151 Jõe 61605:001:0742 Linnamäe 61602:002:0221 Jõe 23401:004:0120 Lohu 61601:002:0152 Jõe 61606:002:0221 Loimu 61605:001:0235 Jõe 61601:001:0033 Lätipõllu 61601:002:2430 Jõeluha 61601:002:0078 Lätte 61701:001:0073 Jõgeva mnt 31a 61606:002:0190 Maantee 61701:004:0004 Jõgeva mnt 33 61602:002:1302 Maasika 61601:002:0014 Kabe 61606:002:0189 Maasingu 61602:002:1280 Kadaka 61601:001:0121 Maisi 61801:001:0384 Kaliküla tee 61601:002:1082 Mardi 61605:001:1220 Karli 61602:002:0007 Marssali 61605:001:1220 Karli 61601:001:0119 Martini 61605:001:0270 Kasaka 61605:001:2360 Meistri 61605:001:0123 Kase 61605:001:0236 Metsanuka 61601:001:0326 Katkupõllu 61601:002:1061 Metsaveere 61605:001:0276 Kelleri 61601:002:0069 Muda 61602:002:0872 Kibrepõllu 61601:002:0052 Mäesepa 23401:004:0036 Kiima 61606:002:0209 Männiku 23401:004:0392 Kingu 61605:001:0070 Möldri 23401:003:0311 Kingu 61605:001:0004 Naela 61601:001:0575 Kingu 61605:001:1211 Nigula 61801:001:0249 Kinguvälja 61605:001:1215 Nigula 61601:001:0002 Koka 61801:001:0382 Nigula 61601:001:0059 Koka 61605:001:0311 Nurmeka 61605:001:0301 Koplipõllu 61601:001:0564 Nõmmiku 61605:001:0234 Kraavi 61601:002:0119 Ojaperve 61605:001:0117 Kraavi 61601:001:0612 Ojasaare 61601:001:0510 Kruudo 61605:001:0291 Oru 61605:002:0602 Kuke 61605:001:0292 Oru 61605:002:0061 Kuppari 61801:001:0088 Pajusi 61601:001:0534 Pajusi tee 61601:002:0149 Sürgavere 61605:001:0380 Palgimäe 61801:001:0406 Sürgavere 61602:002:1442 Pardiaugu 61601:002:1292 Tamme 61801:001:0006 Pauastvere tee 61605:001:0281 Tamme 61605:002:0573 Peetri 61605:001:2090 Tammiku 23401:004:0025 Pendi 61605:002:1301 Teppo 61601:002:1160 Pihlaka 61602:002:1072 Tiidu

4

Katastritunnus Kinnisasja nimi Katastritunnus Kinnisasja nimi 61601:002:1160 Pihlaka 61602:002:1072 Tiidu 61605:001:1500 Pihlaka 61601:001:0220 Tommi 61602:002:2150 Pihlapõllu 61601:001:0366 Trallimetsa 61605:001:0262 Piiri 61601:001:0365 Trallipõllu 61605:001:0133 Pikavälja 61605:001:0430 Turu 61605:001:0131 Pikavälja 61605:002:1343 Turu 61601:001:0536 Poriküla tee 61605:001:0003 Turu 61605:001:0861 Pulli 61605:001:0720 Tuti 61605:002:0211 Punga 61801:001:0353 Tõnisepõllu 61601:002:0142 Puude 61605:001:0137 Töökoja tee 61601:002:0187 Põltsamaa metskond 101 61605:001:0321 Töökoja tee 13 61601:002:0197 Põltsamaa metskond 124 61605:001:0087 Töökoja tee 4 61601:001:0178 Põltsamaa metskond 170 61605:001:0308 Töökoja tee 9 61601:002:0117 Põltsamaa metskond 20 23401:004:0010 Türi metskond 270 61601:002:0870 Põltsamaa metskond 21 23401:001:0264 Türi metskond 336 61601:002:0114 Rajataguse 61601:002:0021 Ussisoo 23401:003:0562 Raukase 23401:004:0047 Uue-Kiima 23401:003:0561 Raukase 23401:003:0180 Uue-Kõrgemäe 61605:001:0471 Rehe 61601:001:0251 Vaarika 61605:001:0472 Rehe 23401:004:0007 Vahtra 61801:001:0052 Rehepõllu 61605:001:0450 Vahtra 61605:001:0015 Reinu-Põllu 23401:004:0021 Valli 61801:001:0996 Risti 23401:004:0022 Valli 61605:002:1292 Ruudi 61601:001:0162 Vallimäe tee 61605:001:0132 Rästi 61601:001:0163 Vallipõllu 61605:001:2370 Saare 61605:001:0020 Vana-Kooli 61605:001:0031 Salu 61606:002:0260 Vanatoa 61601:001:0881 Sepa 61605:001:0580 Villa 61605:001:1880 Sireli 61605:002:1032 Voki 61602:002:1451 Sule 61605:001:0800 Väljavahi 61602:002:0021 Sussi 61605:001:0029 Ööbiku 61602:002:0020 Sussi 61606:002:0290 Üti 61601:002:1880 Nurga

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Transpordiamet avaldas projekteerimistingimuste menetluse algatamise teate ajalehtedes

„Vooremaa“ ja „Järva Teataja“ ning Transpordiameti, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Järva

Vallavalitsuse kodulehtedel. Projekteerimistingimuste eelnõude kohta oli võimalik esitada

arvamus või ettepanekud hiljemalt 05.09.2021.

Transpordiamet korraldas projekteerimistingimuste menetluse käigus eskiisi tutvustuse

02.09.2021 kell 18.00-20.00 Põltsamaa Kultuurikeskuses ning samal ajal ülekandena

veebikeskkonnas MS Teams, mille kestel oli soovi korral võimalik küsida täpsustavaid küsimusi.

Avaliku arutelu järgselt toimusid kohtumised ja täiendavad ärakuulamised piirkondlike

põllumeeste (09.09.2021 kell 10.00-12.00 Põltsamaa Kultuurikeskuses) ja Kaliküla elanike

esindajaga (22.10.2021 kell 11.00-12.30).

5

Arvestades asjaolu, et projekteerimistingimuste menetluses esitatud seisukohad tingisid lahenduse

mõningase muutmise ning seda, et Transpordiamet tuvastas projekteerimistingimuste korralduse

andmisele eelnevalt mõne kinnisasja osas omaniku muudatuse, viis Transpordiamet perioodil

12.11-24.11.2021 läbi täiendava projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse § 13 lõiked 2 ja 4, ehitusseadustiku § 27, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri

03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3 ning kooskõlas

majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja

projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-

128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse

lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Transpordiameti projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhtivinsener

projekteerimise osakond