Harjumaa Kuusalu vald Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Kadaka kinnistu detailplaneering

Austatud Terje Kraanvelt

Esitasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks Haavakannu küla Kadaka kinnistu

detailplaneeringu koos rohevõrgustiku eksperthinnanguga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kadaka kinnistule ehitusõiguse määramine ühe uue üksikelamu ning kuni kahe abihoone ehitamiseks, tehnovõrkude ja rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil,

servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,21 ha.

Planeeritavast alast põhjapool üle tee jääb kontaktvööndisse Lubjamäe (tunnus 35301:001:1003, maatulundusmaa) kinnisasi, mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Planeeringulahendusega täiendavalt Lubjamäe kinnisasja ei kitsendata.

Maa- ja Ruumiametil riigivara valitsema volitatud asutusena ei ole vastuväiteid Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu ja rohevõrgustiku eksperthinnanguga osas. Palume hoida Maa-

ja Ruumiametit kursis planeeringu edasise menetluse osas ning teavitada detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku toimumise ajast.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Sild peaspetsialist Riigimaa strateegia osakond

Terje Kraanvelt Kuusalu Vallavalitsus [email protected]

Teie 24.04.2026 nr 7-1/1411 Meie 22.05.2026 nr 6-3/25/766-3

Terje Sild 5190 1414 [email protected]

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet 29.05.2026 nr 7-1/1812

[email protected]

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu koos

rohevõrgustiku eksperthinnanguga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisad: 1. Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneering;

2. Rohevõrgustiku eksperthinnang.

Kadi Raudla

[email protected]

OÜ Rivelle

1

EKSPERTHINNANG ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMISEKS VAJALIKE

TINGIMUSTE KOHTA

1. Üldandmed Töö tellija: Siimo Oras Tel +372 53431613 E-post: [email protected]

Eksperthinnangu koostaja:

PhD Elle Rajandu, ökoloogia-brüoloogia lektor, Tallinna Ülikool

OÜ Rivelle, Reg nr 14671637,Saare maakond, Saaremaa vald, Kaarma-Jõe küla, Liiste, 93751

Kuupäev: 05.06.2025

Kinnistu aadress:

Kadaka kinnistu, Haavakannu küla, Kuusalu vald, Harjumaa

Katastritunnus: 35201:001:0187

Kinnistu pindala: 6,21 ha

Planeeritav tegevus/arendus:

Soov detailplaneeringuga saada ehitusõigus, et püstitada uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur).

Majale aeda planeeritud ei ole, et paremini loodusesse sulanduda. Asukoht on valitud piisavalt naabri

lähedale, et tekitada kompaktsem elamute ala ja muu ümbrus oleks seetõttu looduslikum. Olemasolevat

õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100

m2. Samuti aeda plaanis ei ole ja olemasolev kompleks oluliselt suuremaks ei muutuks (praegu seal ka saun

ja ligikaudu 80 ruutmeetrit terrassi).

2. Töö eesmärk Selgitada välja, kas ja kuidas kavandatav tegevus mõjutab rohelist võrgustikku ja anda soovitused rohelise

võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

3. Teoreetilised lähtekohad 3.1. Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku all on Eestis mõistetud ökoloogilist võrgustikku, mis keskendub ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Tänapäevane rohetaristu kontseptsioon käsitleb rohelise võrgustiku

OÜ Rivelle

2

funktsioone laiemalt. Rohetaristu puhul hinnatakse rohelise võrgustiku erinevaid osasid nende funktsioonide (pakutavate hüvede) järgi – nt kaitstavad alad, looduslikud maastikuelemendid, taastatud elupaigad, kunstlikud rajatised (ökoduktid või –sillad), linnaehitus-elemendid (pargid), kliimamuutusega kohanemisele ja selle leevendamisele kaasa aitavad maastikuelemendid. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid (Harju Maakonnaplaneering…., 2018). Rohelise võrgustiku alad on kantud maakonnaplaneeringu Ruumiliste väärtuste ja Asustuse suunamise joonisele ning selles eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente: ▪Tuumalad – on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub.

▪Rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks (Harju Maakonnaplaneering…., 2018) Kadaka kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab

rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise

võrgustiku toimimise. Järgnevalt on siit välja toodud punktid, mis seostuvad otseselt käesoleva töö

eesmärkidega (Harju Maakonnaplaneering…., 2018):

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et

roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust.

Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. /…/

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi

planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega

säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva

hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik

kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole

seda täpsustatud.

7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada

väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade

moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu

koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha,

säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni

ei ole soovitatav muuta.

OÜ Rivelle

3

/…/

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine

toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel)

kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise,

kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta

metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku

mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

/…/

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute

rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja

täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud

alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja

elulaadis.

3.2. Imetajad ja roheline võrgustik

Põder ja suurkiskjad on inimpelglikud suure ruumivajadusega liigid, metskits on inimesi otseselt mitte

vältiv suuruluk ja väikeimetajatest on osa liike kohastunud eluks linnas (Remm jt 2025)

Järgnevalt lühike ülevaade imetaja liikide kaupa Remm jt (2025) põhjal seoses rohelise võrgustikuga.

Põder on suhteliselt suure ruumivajadusega metsaliik, kelle kodupiirkond on tüüpiliselt vähemalt 1 000 ha. Põder toitub peamiselt lehtpuude okstest ja koorest, talvel ka okaspuude võrsetest ja koorest. Seega eelistab ta elupaigana kohti, kus on lehtpuuvõsa. Eelistatud liikideks on paju ja haab, linnakeskkonnas ka erinevad viljapuud.

Metssiga eelistab märjemaid metsi ja roostikke, kus ta toitub erinevatest taimejuurtest ja risoomidest ning

selgrootutest.

Karule loomulik keskkond on suured metsad ja rabad, kus leidub palju marju.

Ilvest on samuti suure ruumivajadusega, teda võib kohata seal, kus leidub talle sobivaid saakloomi – metskitsi, jäneseid ja erinevaid linde.

Rohekoridorid suurulukitele peaks olema vähemalt 100 m laiad.

Metskits ei väldi otseselt inimest ja võib leida endale inimese läheduses mitmeid sobivaid elupaiku, mida soodustab see, et seal ei ole suurkiskjaid, tänu millele saavad metskitsed end suhteliselt turvaliselt tunda.

OÜ Rivelle

4

Metskits toitub puude võrsetest, puhmastest ja rohttaimedest. Inimasulas on tema toidulaual sageli õunapuud, elupuud jt kultuurtaimed. Metskitsele soodsad rohekoridorid on vähemalt 50 m laiad. Reaalsuses kasutavad nad (olude sunnil) oluliselt kitsamaid läbipääse.

Väikeimetajad saavad tänu oma väiksusele liikuda asulas ka seal, kuhu suurulukid ei pääse. Orav ja nugis on väga head ronijad, neid ei takista peaaegu ükski aed ega sein. Liikumisteedel on oluline, et oleks mõni põõsas või muu koht, kuhu vajadusel peitu pugeda. Soovituslik rohekoridori laius väikeimetajatele on 25 m, kuid üldiselt saavad nad asulas oluliselt kitsamates oludes hakkama.

Metsnugis on asulates küllalt sage külaline, kus ta leiab toitu linnupesadest, aga võib ka oravaid kimbutada. Sügise poole moodustavad märkimisväärse koguse nugise toidust erinevad marjad, mida samuti aedades leidub.

Halljänes inimesi väga ei pelga ja elab sageli majade vahelistel haljasaladel. Üldiselt eelistab halljänes avatud või poolavatud maastikke.

Siil on inimasulas tavaline. Siilid on väga head pugejad ja suudavad ennast päris kitsastest aiavahedest läbi pressida. Suurematel rohealadel on siile tuvastatud väga harva. Mingil määral neid seal tõenäoliselt siiski esineb, kuid siilide tuvastamine metsaaladel on keeruline. Isendite kohtamine on vähetõenäoline, sest tegu on ööloomaga.

Orav on loodusmaastikes seotud okasmetsadega, kus tema üheks olulisemaks toiduobjektiks on kuuskede ja mändide seemned. Asulates ei ole oravad alati nii rangelt okaspuudega seotud, pigem kõrgpuistuga. Nad leiavad lisatoitu lindude söögimajadest ja vahel toidavad inimesed just oravaid pähklitega.

4. Metoodika Esmalt määratleti töö eesmärk ja ulatus, täpsustati vajadused. Koguti alusandmeid kinnistu ja ümbruskonna

kohta, mis seostuvad rohelise võrgustiku toimimisega. Kasutades erinevaid andmebaase ja kaarte (EELIS –

Eesti looduse infosüsteem; eElurikkus, Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart; Maa-amet,

Metsakaart) selgitati välja Kadaka kinnistul ja selle ümbruse elupaigad, kaitstavad alad ja liigid, Natura alad,

rohelise võrgustiku struktuurielemendid, metsloomade vaatluste tulemused ja ruumiandmed, mis on

vajalikud rohelise võrgustiku toimimiseks. Eeltoodud andmete ja rohelise võrgustiku tuumaladele ja

koridoridele üldiste kasutustingimuste (toodud peatükis 3) põhjal anti soovitusi rohelise võrgustiku

säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

5. Olemasolev olukord 5.1 Kinnistu paiknemine ja olemasolevad ehitised kinnistul

Haavakannu külas asuv Kadaka kinnistu suurus on: 6,21 ha. Hoonetest on kinnistul juba olemas

ehitusregistrisse kantud kasutusloaga elamu (ehitusalune pind 39,3 m2) ja puurkaevu käitamiseks vajalik

tehnomaja (ehitusalune pind 6,2 m2). Elamu juurde on kõlvikuliselt määratud 526 ruutmeetrine õuemaa

(joonis 1).

OÜ Rivelle

5

Joonis 1. Kadaka kinnistul paiknevad ehitusregistrisse kantud maja vasakpoolsel joonisel ja selle detailne vaade

geoaluselt, parempoolsel joonisel tehnomaja.

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses (joonis 2), alvarite alal, mis on

üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks. Kadaka kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja lähteülesande kinnitamise dokumendis on öeldud, et planeeringuga kavandatu on kooskõlas

kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ja kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi

detailplaneeringu menetlusega leida tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus.

Joonis 2. Kadaka kinnistu (35201:001:0187) paiknemine (Maa-ameti kaart)

OÜ Rivelle

6

5.2. Loodusväärtustega ja rohevõrgustikuga seonduvad andmed Kadaka kinnistul ja lähiümbruses

Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets (joonis 3). Kinnistule lõunaserva jääv Natura mets on

esmatähtis elupaik *91D0 Siirdesoo- ja rabametsad – okas- ja lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil,

mille veetase on püsivalt kõrge, ületades ümbruskonna põhjaveepeegli taset (Paal, 2007). Kadaka kinnistule

jäävas metsaosas kasvavad sanglepad ja kased ja lõunaservast algab mändidega ala. Põhjapoolne niiduosa

on esmatähtis elupaik *6280 Lood ehk alvarid – väga liigirikkad ökosüsteemid, mida iseloomustab õhuke

muldkate. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja

lubjalembesed taimed (Paal, 2007). Kinnikasvamise vältimiseks on oluline niitmine või karjatamine. Kadaka

kinnistu keskosas asuv niit kuulub elupaigatüüpi 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal. Sellesse

elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal. Koosluse

liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil ehk kas niita või karjatada

(Paal, 2007).

Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala ja kus on loopealsed ja

kaitsealustest liikidest nt suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib ja nõmme-tähniksinitiib (joonis 4).

Joonis 3. Natura metsa ja niidu elupaigad Kadaka kinnistul – vasakpoolsel joonisel koos (Maa-ameti looduskaitse

teemakaart), keskmisel joonisel lillaga tähistatud niit 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (EELIS-e kaart) ja

parempoolsel joonisel lillaga *6280 Lood ehk alvarid (EELIS-e kaart).

Joonis 4. Maa-ameti Looduskaitse teemakaart ja Kadaka kinnistu paiknemine.

OÜ Rivelle

7

Jooniselt 5 on näha, et Kadaka kinnistu jääb rohelise võrgustiku tuumala põhjaossa. Liikumisteed (koridorid)

teiste tuumaladega jäävad Kadastiku kinnistu suhtes ida ja loode suunas. Kadastiku kinnistu paikneb alal,

mis on kaardil tähistatud väärtuslik traditsiooniline maastik. Antud kinnistu jääb Tallinna lähiala rohealast

välja. Joonisele märgitud lubjakivi maardla jääb Kadaka kinnistu kirdenurka ja turbamaardla lõunaserva.

Joonis 5. Vasakpoolne - väljavõte “Harju maakonnaplaneering 2030+” ruumilised väärtused kaardist

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016), parempoolne – sama piirkond Maa-ameti

kaardil, ku märgitud ka Kadaka kinnistu (sinisega kaardi keskosas), legend joonisel 4.

OÜ Rivelle

8

Imetajatest on kinnistust idapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal nähtud liikumas järgmisi liike: põder, metskits, rebane ja jänes ning põhjapoolsel tuumalal liike nagu põder, ilves, pruunkaru, mäger, metskits, rebane, jänes, siil ja orav (E-elurikkus, 2025; Metsakaart, 2025). Omanikud on Kadaka kinnistul näinud nt rebaseid, jäneseid, oravaid, nugist, metskitsi ja vahest harva ka põtra. Lindudest jääb kinnistust lõunaosas olevasse Rummu rappa tedre elupaik, kinnistust kirde suunas on nähtud suur-koovitajat, põhjapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal hiireviud, herilaseviud, räästapääsukest, musträhni, värbkakku, laanepüüd ja tutt-tihast ning idapoolsel tuumalal väikest kärbsenäppi ja öösorri (Metsakaart, 2025).

6. Võimalik mõju ja soovitused

Kuigi rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku

tuumalasse ja rohelised koridorid tuumalade vahel jäävad kinnistust kaugemale (joonis 5), on üks näitaja,

mida hinnata, kas imetajatele vajalikud liikumisteed jäävad endiselt piisavalt alles hoonete lisamisega

Kadaka kinnistule. Arvestades, et rohekoridorid suurulukitele peaksid olema vähemalt 100 m laiad,

metskitsedele 50 m ja väikeimetajatele 25 m laiad (Remm jt 2025), võib öelda, et metskitsede ja

väikeimetajate võimalused liikumiseks jäävad praktiliselt samaks, suurulukite jaoks jääb liikumistee

vahetult kinnistu läänepoolselt küljelt küll kitsamaks, kuid kui arvestada kinnistu piirist maja kauguseks

vähemalt 10 meetrit, oleks see vahe ikkagi umbes 100 meetrit ja lisaks sellele on võimalused liikuda nt

Lepiku ja Kullakaevu talude vaheliselt alalt või Kadaka kinnistu idapoolsest küljest (joonis 6). Aia rajamine

maja ümber ei ole soovitatav, kuna suurendab ala, kust osa loomi ei saa liikuda, samas arvestades

olemasolevat maja ja ka idapoolse talu lähedust, ei ole see ilmselt suurulukite jaoks esimene eelistus

lõunapoolsest metsast põhja poole liikuda. Lisaks loomade liikumisega põhja-lõuna suunal, ei tohiks

takistada loomade liikumist metsas ka ida-lääne suunas piiretega (nt käsipuuga laudteele vms).

Joonis 6. Kadaka kinnistu ja loomade liikumisvõimalused (Maa-ameti kaart).

OÜ Rivelle

9

Ehitada ei saa Natura aladele (joonis 3) – küll aga jääb kahe Natura niiduala vahele ruum, kuhu saab ehitada

(joonise 3 parempoolsete jooniste triibutamata ala). Natura niidud on poollooduslikud kooslused, mille

säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel (soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise

teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine toetab väärtuslikke koosluste säilimist,

mis on üks rohevõrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise

võimalusi oluliselt. Niitmine niidualadel ei tohiks olla ka liiga sage, kuna see võtaks ära tolmeldajate

toidubaasi ja häiriks rohevõrgustiku toimimist. Kinnistust loodes asuvalt Kaberla hoiualalt on leitud mitmeid

üliharuldasi liblikaliike. Ühendus kahe niidulapi vahel võiks säilida sellisel moel, et tolmeldajad putukad

saaksid liikuda ühelt niidult teisele. Soovituslikult võiks olla liikumisvõimalus just krundi läänepoolses

küljes, mis suurendaks ka võimalikku suurimetajate liikumismugavust läänepoolselt küljelt. Lisaks Natura

alast tulenevast vajadusest niidukooslused säilitada, näeb ka rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud

peatükis 3.1) ette, et tuumalade maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Metsa-ala, mis ei ole küll Natura ala (joonis 3), ei ole siiski sobiv ehituseks, kuna kogu kinnistu asub

rohevõrgustiku tuumalal ja sealne metsa raiumine mõjutaks tuumalal olevat elukooslust. Metsaga

toimetamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis

on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

Olemasolev maja (üksikelamu) jääb koos õuealaga Natura metsaalale. Kui hoone laiendamine jääb

olemasoleva õueala piiridesse, siis rohevõrgustiku toimimise ja Natura metsakoosluse elupaikade mõttes ei

toimuks märgatavat muutust ja see oleks võimalik, eriti kui nt maja pinda suurendada terassi arvelt.

7. Kokkuvõte ja järeldused

Planeeritavad tegevused on võimalikud järgmistel tingimustel:

1) Püstitada krundile uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur)

- võimalik, kui seda teha kahe Natura niiduala vahelisele alale (metsaala ei sobi) (joonis 3)

- krundi läänepoolsest piirist majani võiks olla vähemalt 10 m

- maja ümber soovitatavalt piirdeaeda mitte rajada

2) Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune

pind oleks kuni 100 m2.

- rohevõrgustiku toimimise seisukohast on see laiendus lubatud, kui jääb olemasoleva õueala piiresse

- maja ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms)

OÜ Rivelle

10

3) Väärtuslikud kooslused krundil

- väärtuslike niidukoosluste säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel

(soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine

toetab väärtuslikke koosluste säilimist, mis on üks rohelise võrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on

lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise võimalusi oluliselt.

- kogu metsa osas, mis kõik jääb rohelise võrgustiku tuumalale, tuleb lähtuda rohelise võrgustiku

tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside

säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

- rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud peatükis 3.1) näeb ette, et tuumalade

maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Kasutatud kirjandus

EELIS – Eesti looduse infosüsteem. [Veebileht] Keskkonnaamet. https://eelis.ee (vaadatud 22.05.2025).

eElurikkus – Loodusandmete portaal. [Veebileht] Eesti Loodusmuuseum.https://elurikkus.ee (vaadatud

22.05.2025).

Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart. [Kaardirakendus/veebikaart] Tallinn, 2018/2025.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025).

Harju Maakonnaplaneering 2030+(2018). Seletuskiri. Harju Maavalitsus. OÜ Hendrikson & Ko.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025)

Maa-amet. [Kaardirakendus/veebikaart] X-GIS. Maa- ja Ruumiamet.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (vaadatud 5.06.2025)

Metsakaart.ee – Looduskiht. [Veebirakendus] koostanud Merent, M. Kättesaadav: https://metsakaart.ee (vaadatud

22.05.2025).

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Natura 2000. Auratrükk. Tallinn.

Remm, P., Remm, J., Savolainen, K. ja Laht, A. 2025. Suur- ja väikeimetajate elupaikade sidususe parandamine

Tallinnas. Rohevõrgustiku fookuskohad ning elupaikade sidususe meetmed. OÜ Rewild

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Kadaka kinnistu detailplaneering

Austatud Terje Kraanvelt

Esitasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks Haavakannu küla Kadaka kinnistu

detailplaneeringu koos rohevõrgustiku eksperthinnanguga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kadaka kinnistule ehitusõiguse määramine ühe uue üksikelamu ning kuni kahe abihoone ehitamiseks, tehnovõrkude ja rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil,

servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,21 ha.

Planeeritavast alast põhjapool üle tee jääb kontaktvööndisse Lubjamäe (tunnus 35301:001:1003, maatulundusmaa) kinnisasi, mille riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Planeeringulahendusega täiendavalt Lubjamäe kinnisasja ei kitsendata.

Maa- ja Ruumiametil riigivara valitsema volitatud asutusena ei ole vastuväiteid Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu ja rohevõrgustiku eksperthinnanguga osas. Palume hoida Maa-

ja Ruumiametit kursis planeeringu edasise menetluse osas ning teavitada detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku toimumise ajast.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Sild peaspetsialist Riigimaa strateegia osakond

Terje Kraanvelt Kuusalu Vallavalitsus [email protected]

Teie 24.04.2026 nr 7-1/1411 Meie 22.05.2026 nr 6-3/25/766-3

Terje Sild 5190 1414 [email protected]

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Transpordiamet 29.05.2026 nr 7-1/1812

[email protected]

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu koos

rohevõrgustiku eksperthinnanguga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisad: 1. Haavakannu küla Kadaka kinnistu detailplaneering;

2. Rohevõrgustiku eksperthinnang.

Kadi Raudla

[email protected]

OÜ Rivelle

1

EKSPERTHINNANG ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMISEKS VAJALIKE

TINGIMUSTE KOHTA

1. Üldandmed Töö tellija: Siimo Oras Tel +372 53431613 E-post: [email protected]

Eksperthinnangu koostaja:

PhD Elle Rajandu, ökoloogia-brüoloogia lektor, Tallinna Ülikool

OÜ Rivelle, Reg nr 14671637,Saare maakond, Saaremaa vald, Kaarma-Jõe küla, Liiste, 93751

Kuupäev: 05.06.2025

Kinnistu aadress:

Kadaka kinnistu, Haavakannu küla, Kuusalu vald, Harjumaa

Katastritunnus: 35201:001:0187

Kinnistu pindala: 6,21 ha

Planeeritav tegevus/arendus:

Soov detailplaneeringuga saada ehitusõigus, et püstitada uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur).

Majale aeda planeeritud ei ole, et paremini loodusesse sulanduda. Asukoht on valitud piisavalt naabri

lähedale, et tekitada kompaktsem elamute ala ja muu ümbrus oleks seetõttu looduslikum. Olemasolevat

õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune pind oleks kuni 100

m2. Samuti aeda plaanis ei ole ja olemasolev kompleks oluliselt suuremaks ei muutuks (praegu seal ka saun

ja ligikaudu 80 ruutmeetrit terrassi).

2. Töö eesmärk Selgitada välja, kas ja kuidas kavandatav tegevus mõjutab rohelist võrgustikku ja anda soovitused rohelise

võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

3. Teoreetilised lähtekohad 3.1. Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku all on Eestis mõistetud ökoloogilist võrgustikku, mis keskendub ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Tänapäevane rohetaristu kontseptsioon käsitleb rohelise võrgustiku

OÜ Rivelle

2

funktsioone laiemalt. Rohetaristu puhul hinnatakse rohelise võrgustiku erinevaid osasid nende funktsioonide (pakutavate hüvede) järgi – nt kaitstavad alad, looduslikud maastikuelemendid, taastatud elupaigad, kunstlikud rajatised (ökoduktid või –sillad), linnaehitus-elemendid (pargid), kliimamuutusega kohanemisele ja selle leevendamisele kaasa aitavad maastikuelemendid. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid (Harju Maakonnaplaneering…., 2018). Rohelise võrgustiku alad on kantud maakonnaplaneeringu Ruumiliste väärtuste ja Asustuse suunamise joonisele ning selles eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente: ▪Tuumalad – on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub.

▪Rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks (Harju Maakonnaplaneering…., 2018) Kadaka kinnistu asub rohelise võrgustiku alal, mida sätestab Harju maakonnaplaneering 2030+, mis seab

rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise

võrgustiku toimimise. Järgnevalt on siit välja toodud punktid, mis seostuvad otseselt käesoleva töö

eesmärkidega (Harju Maakonnaplaneering…., 2018):

1. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et

roheline võrgustik jääks toimima.

2. Maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust.

Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. /…/

3. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%.

4. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi

planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

5. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega

säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

6. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva

hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik

kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole

seda täpsustatud.

7. Tiheasustusalade kujundamine on rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada

väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade

moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu

koostamise vajadust.

8. Rohelise võrgustiku rohekoridorides ei tohi aiaga piiratava õueala suurus ületada 0,4 ha,

säilitamaks hajaasustusele omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumist.

9. Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni

ei ole soovitatav muuta.

OÜ Rivelle

3

/…/

14. Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine

toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel)

kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

15. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise,

kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta

metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku

mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

/…/

18. Rohelise võrgustiku tuumaladel ei ole soovitav puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute

rajamine. Soovitav on seada täiendavad nõuded raie aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja

täiuse osas.

19. Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud

alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja

elulaadis.

3.2. Imetajad ja roheline võrgustik

Põder ja suurkiskjad on inimpelglikud suure ruumivajadusega liigid, metskits on inimesi otseselt mitte

vältiv suuruluk ja väikeimetajatest on osa liike kohastunud eluks linnas (Remm jt 2025)

Järgnevalt lühike ülevaade imetaja liikide kaupa Remm jt (2025) põhjal seoses rohelise võrgustikuga.

Põder on suhteliselt suure ruumivajadusega metsaliik, kelle kodupiirkond on tüüpiliselt vähemalt 1 000 ha. Põder toitub peamiselt lehtpuude okstest ja koorest, talvel ka okaspuude võrsetest ja koorest. Seega eelistab ta elupaigana kohti, kus on lehtpuuvõsa. Eelistatud liikideks on paju ja haab, linnakeskkonnas ka erinevad viljapuud.

Metssiga eelistab märjemaid metsi ja roostikke, kus ta toitub erinevatest taimejuurtest ja risoomidest ning

selgrootutest.

Karule loomulik keskkond on suured metsad ja rabad, kus leidub palju marju.

Ilvest on samuti suure ruumivajadusega, teda võib kohata seal, kus leidub talle sobivaid saakloomi – metskitsi, jäneseid ja erinevaid linde.

Rohekoridorid suurulukitele peaks olema vähemalt 100 m laiad.

Metskits ei väldi otseselt inimest ja võib leida endale inimese läheduses mitmeid sobivaid elupaiku, mida soodustab see, et seal ei ole suurkiskjaid, tänu millele saavad metskitsed end suhteliselt turvaliselt tunda.

OÜ Rivelle

4

Metskits toitub puude võrsetest, puhmastest ja rohttaimedest. Inimasulas on tema toidulaual sageli õunapuud, elupuud jt kultuurtaimed. Metskitsele soodsad rohekoridorid on vähemalt 50 m laiad. Reaalsuses kasutavad nad (olude sunnil) oluliselt kitsamaid läbipääse.

Väikeimetajad saavad tänu oma väiksusele liikuda asulas ka seal, kuhu suurulukid ei pääse. Orav ja nugis on väga head ronijad, neid ei takista peaaegu ükski aed ega sein. Liikumisteedel on oluline, et oleks mõni põõsas või muu koht, kuhu vajadusel peitu pugeda. Soovituslik rohekoridori laius väikeimetajatele on 25 m, kuid üldiselt saavad nad asulas oluliselt kitsamates oludes hakkama.

Metsnugis on asulates küllalt sage külaline, kus ta leiab toitu linnupesadest, aga võib ka oravaid kimbutada. Sügise poole moodustavad märkimisväärse koguse nugise toidust erinevad marjad, mida samuti aedades leidub.

Halljänes inimesi väga ei pelga ja elab sageli majade vahelistel haljasaladel. Üldiselt eelistab halljänes avatud või poolavatud maastikke.

Siil on inimasulas tavaline. Siilid on väga head pugejad ja suudavad ennast päris kitsastest aiavahedest läbi pressida. Suurematel rohealadel on siile tuvastatud väga harva. Mingil määral neid seal tõenäoliselt siiski esineb, kuid siilide tuvastamine metsaaladel on keeruline. Isendite kohtamine on vähetõenäoline, sest tegu on ööloomaga.

Orav on loodusmaastikes seotud okasmetsadega, kus tema üheks olulisemaks toiduobjektiks on kuuskede ja mändide seemned. Asulates ei ole oravad alati nii rangelt okaspuudega seotud, pigem kõrgpuistuga. Nad leiavad lisatoitu lindude söögimajadest ja vahel toidavad inimesed just oravaid pähklitega.

4. Metoodika Esmalt määratleti töö eesmärk ja ulatus, täpsustati vajadused. Koguti alusandmeid kinnistu ja ümbruskonna

kohta, mis seostuvad rohelise võrgustiku toimimisega. Kasutades erinevaid andmebaase ja kaarte (EELIS –

Eesti looduse infosüsteem; eElurikkus, Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart; Maa-amet,

Metsakaart) selgitati välja Kadaka kinnistul ja selle ümbruse elupaigad, kaitstavad alad ja liigid, Natura alad,

rohelise võrgustiku struktuurielemendid, metsloomade vaatluste tulemused ja ruumiandmed, mis on

vajalikud rohelise võrgustiku toimimiseks. Eeltoodud andmete ja rohelise võrgustiku tuumaladele ja

koridoridele üldiste kasutustingimuste (toodud peatükis 3) põhjal anti soovitusi rohelise võrgustiku

säilimiseks ja toimimiseks vajalike tingimuste kohta seoses planeeritava hoonestusega.

5. Olemasolev olukord 5.1 Kinnistu paiknemine ja olemasolevad ehitised kinnistul

Haavakannu külas asuv Kadaka kinnistu suurus on: 6,21 ha. Hoonetest on kinnistul juba olemas

ehitusregistrisse kantud kasutusloaga elamu (ehitusalune pind 39,3 m2) ja puurkaevu käitamiseks vajalik

tehnomaja (ehitusalune pind 6,2 m2). Elamu juurde on kõlvikuliselt määratud 526 ruutmeetrine õuemaa

(joonis 1).

OÜ Rivelle

5

Joonis 1. Kadaka kinnistul paiknevad ehitusregistrisse kantud maja vasakpoolsel joonisel ja selle detailne vaade

geoaluselt, parempoolsel joonisel tehnomaja.

Kadaka kinnistu asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses (joonis 2), alvarite alal, mis on

üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks. Kadaka kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja lähteülesande kinnitamise dokumendis on öeldud, et planeeringuga kavandatu on kooskõlas

kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga ja kuna Kadaka kinnistu on hoonestatud, siis on võimalik läbi

detailplaneeringu menetlusega leida tasakaalustatud ning rohelise võrgustiku toimimist tagav lahendus.

Joonis 2. Kadaka kinnistu (35201:001:0187) paiknemine (Maa-ameti kaart)

OÜ Rivelle

6

5.2. Loodusväärtustega ja rohevõrgustikuga seonduvad andmed Kadaka kinnistul ja lähiümbruses

Kadaka kinnistul asub Natura elupaikadest niit ja mets (joonis 3). Kinnistule lõunaserva jääv Natura mets on

esmatähtis elupaik *91D0 Siirdesoo- ja rabametsad – okas- ja lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil,

mille veetase on püsivalt kõrge, ületades ümbruskonna põhjaveepeegli taset (Paal, 2007). Kadaka kinnistule

jäävas metsaosas kasvavad sanglepad ja kased ja lõunaservast algab mändidega ala. Põhjapoolne niiduosa

on esmatähtis elupaik *6280 Lood ehk alvarid – väga liigirikkad ökosüsteemid, mida iseloomustab õhuke

muldkate. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja

lubjalembesed taimed (Paal, 2007). Kinnikasvamise vältimiseks on oluline niitmine või karjatamine. Kadaka

kinnistu keskosas asuv niit kuulub elupaigatüüpi 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal. Sellesse

elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal. Koosluse

liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil ehk kas niita või karjatada

(Paal, 2007).

Kinnistust loodes asub Kaberla hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura loodusala ja kus on loopealsed ja

kaitsealustest liikidest nt suur-mosaiikliblikas, suur-kuldtiib ja nõmme-tähniksinitiib (joonis 4).

Joonis 3. Natura metsa ja niidu elupaigad Kadaka kinnistul – vasakpoolsel joonisel koos (Maa-ameti looduskaitse

teemakaart), keskmisel joonisel lillaga tähistatud niit 6210 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (EELIS-e kaart) ja

parempoolsel joonisel lillaga *6280 Lood ehk alvarid (EELIS-e kaart).

Joonis 4. Maa-ameti Looduskaitse teemakaart ja Kadaka kinnistu paiknemine.

OÜ Rivelle

7

Jooniselt 5 on näha, et Kadaka kinnistu jääb rohelise võrgustiku tuumala põhjaossa. Liikumisteed (koridorid)

teiste tuumaladega jäävad Kadastiku kinnistu suhtes ida ja loode suunas. Kadastiku kinnistu paikneb alal,

mis on kaardil tähistatud väärtuslik traditsiooniline maastik. Antud kinnistu jääb Tallinna lähiala rohealast

välja. Joonisele märgitud lubjakivi maardla jääb Kadaka kinnistu kirdenurka ja turbamaardla lõunaserva.

Joonis 5. Vasakpoolne - väljavõte “Harju maakonnaplaneering 2030+” ruumilised väärtused kaardist

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016), parempoolne – sama piirkond Maa-ameti

kaardil, ku märgitud ka Kadaka kinnistu (sinisega kaardi keskosas), legend joonisel 4.

OÜ Rivelle

8

Imetajatest on kinnistust idapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal nähtud liikumas järgmisi liike: põder, metskits, rebane ja jänes ning põhjapoolsel tuumalal liike nagu põder, ilves, pruunkaru, mäger, metskits, rebane, jänes, siil ja orav (E-elurikkus, 2025; Metsakaart, 2025). Omanikud on Kadaka kinnistul näinud nt rebaseid, jäneseid, oravaid, nugist, metskitsi ja vahest harva ka põtra. Lindudest jääb kinnistust lõunaosas olevasse Rummu rappa tedre elupaik, kinnistust kirde suunas on nähtud suur-koovitajat, põhjapoolsel rohelise võrgustiku tuumalal hiireviud, herilaseviud, räästapääsukest, musträhni, värbkakku, laanepüüd ja tutt-tihast ning idapoolsel tuumalal väikest kärbsenäppi ja öösorri (Metsakaart, 2025).

6. Võimalik mõju ja soovitused

Kuigi rohelise võrgustiku kaardi alusel kuulub kogu Kadaka kinnistu ja selle lähiümbrus rohelise võrgustiku

tuumalasse ja rohelised koridorid tuumalade vahel jäävad kinnistust kaugemale (joonis 5), on üks näitaja,

mida hinnata, kas imetajatele vajalikud liikumisteed jäävad endiselt piisavalt alles hoonete lisamisega

Kadaka kinnistule. Arvestades, et rohekoridorid suurulukitele peaksid olema vähemalt 100 m laiad,

metskitsedele 50 m ja väikeimetajatele 25 m laiad (Remm jt 2025), võib öelda, et metskitsede ja

väikeimetajate võimalused liikumiseks jäävad praktiliselt samaks, suurulukite jaoks jääb liikumistee

vahetult kinnistu läänepoolselt küljelt küll kitsamaks, kuid kui arvestada kinnistu piirist maja kauguseks

vähemalt 10 meetrit, oleks see vahe ikkagi umbes 100 meetrit ja lisaks sellele on võimalused liikuda nt

Lepiku ja Kullakaevu talude vaheliselt alalt või Kadaka kinnistu idapoolsest küljest (joonis 6). Aia rajamine

maja ümber ei ole soovitatav, kuna suurendab ala, kust osa loomi ei saa liikuda, samas arvestades

olemasolevat maja ja ka idapoolse talu lähedust, ei ole see ilmselt suurulukite jaoks esimene eelistus

lõunapoolsest metsast põhja poole liikuda. Lisaks loomade liikumisega põhja-lõuna suunal, ei tohiks

takistada loomade liikumist metsas ka ida-lääne suunas piiretega (nt käsipuuga laudteele vms).

Joonis 6. Kadaka kinnistu ja loomade liikumisvõimalused (Maa-ameti kaart).

OÜ Rivelle

9

Ehitada ei saa Natura aladele (joonis 3) – küll aga jääb kahe Natura niiduala vahele ruum, kuhu saab ehitada

(joonise 3 parempoolsete jooniste triibutamata ala). Natura niidud on poollooduslikud kooslused, mille

säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel (soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise

teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine toetab väärtuslikke koosluste säilimist,

mis on üks rohevõrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise

võimalusi oluliselt. Niitmine niidualadel ei tohiks olla ka liiga sage, kuna see võtaks ära tolmeldajate

toidubaasi ja häiriks rohevõrgustiku toimimist. Kinnistust loodes asuvalt Kaberla hoiualalt on leitud mitmeid

üliharuldasi liblikaliike. Ühendus kahe niidulapi vahel võiks säilida sellisel moel, et tolmeldajad putukad

saaksid liikuda ühelt niidult teisele. Soovituslikult võiks olla liikumisvõimalus just krundi läänepoolses

küljes, mis suurendaks ka võimalikku suurimetajate liikumismugavust läänepoolselt küljelt. Lisaks Natura

alast tulenevast vajadusest niidukooslused säilitada, näeb ka rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud

peatükis 3.1) ette, et tuumalade maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Metsa-ala, mis ei ole küll Natura ala (joonis 3), ei ole siiski sobiv ehituseks, kuna kogu kinnistu asub

rohevõrgustiku tuumalal ja sealne metsa raiumine mõjutaks tuumalal olevat elukooslust. Metsaga

toimetamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis

on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

Olemasolev maja (üksikelamu) jääb koos õuealaga Natura metsaalale. Kui hoone laiendamine jääb

olemasoleva õueala piiridesse, siis rohevõrgustiku toimimise ja Natura metsakoosluse elupaikade mõttes ei

toimuks märgatavat muutust ja see oleks võimalik, eriti kui nt maja pinda suurendada terassi arvelt.

7. Kokkuvõte ja järeldused

Planeeritavad tegevused on võimalikud järgmistel tingimustel:

1) Püstitada krundile uus üksikelamu ja kaks abihoonet (saun, kuur)

- võimalik, kui seda teha kahe Natura niiduala vahelisele alale (metsaala ei sobi) (joonis 3)

- krundi läänepoolsest piirist majani võiks olla vähemalt 10 m

- maja ümber soovitatavalt piirdeaeda mitte rajada

2) Olemasolevat õuealal paiknevat 39,3 m2 suurusega maja soovitakse laiendada nii, et selle ehitusalune

pind oleks kuni 100 m2.

- rohevõrgustiku toimimise seisukohast on see laiendus lubatud, kui jääb olemasoleva õueala piiresse

- maja ümber piirdeaeda mitte rajada, ega ka mitte muid piirdeid (nt käsipuu laudteele vms)

OÜ Rivelle

10

3) Väärtuslikud kooslused krundil

- väärtuslike niidukoosluste säilimiseks on vaja neid regulaarselt hooldada kas niitmise teel

(soovitatavalt 1-2x aastas) või karjatamise teel (nt looalale sobivad hästi lambad ja kitsed). Kuna karjatamine

toetab väärtuslikke koosluste säilimist, mis on üks rohelise võrgustiku osa, siis aed karjamaa ümber on

lubatud, kuna ei mõjuta metsloomade liikumise võimalusi oluliselt.

- kogu metsa osas, mis kõik jääb rohelise võrgustiku tuumalale, tuleb lähtuda rohelise võrgustiku

tuumala puudutavavatest kasutustingimustest 15 ja 18, mis on toodud peatükis 3.1 (metsaresursside

säästlik kasutamine ja puhtpuistutest hoidumine).

- rohelise võrgustiku kasutustingimus 9 (toodud peatükis 3.1) näeb ette, et tuumalade

maakasutamise sihtotstarvet ei ole soovitatav muuta.

Kasutatud kirjandus

EELIS – Eesti looduse infosüsteem. [Veebileht] Keskkonnaamet. https://eelis.ee (vaadatud 22.05.2025).

eElurikkus – Loodusandmete portaal. [Veebileht] Eesti Loodusmuuseum.https://elurikkus.ee (vaadatud

22.05.2025).

Harju maakonnaplaneering 2030+ – Ruumiline kaart. [Kaardirakendus/veebikaart] Tallinn, 2018/2025.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025).

Harju Maakonnaplaneering 2030+(2018). Seletuskiri. Harju Maavalitsus. OÜ Hendrikson & Ko.

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100016 (vaadatud 5.06.2025)

Maa-amet. [Kaardirakendus/veebikaart] X-GIS. Maa- ja Ruumiamet.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (vaadatud 5.06.2025)

Metsakaart.ee – Looduskiht. [Veebirakendus] koostanud Merent, M. Kättesaadav: https://metsakaart.ee (vaadatud

22.05.2025).

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Natura 2000. Auratrükk. Tallinn.

Remm, P., Remm, J., Savolainen, K. ja Laht, A. 2025. Suur- ja väikeimetajate elupaikade sidususe parandamine

Tallinnas. Rohevõrgustiku fookuskohad ning elupaikade sidususe meetmed. OÜ Rewild