Taotlus nõusoleku saamiseks vesiviljelustiikide ehitamiseks Päraküla liivamaardla alale [Ellex-TLN.FID1016150]

Siim Vahtrus

T. +372 5568 3880

[email protected]

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Eesti Geoloogiateenistus

F.R. Kreutzwaldi tn 5

44314 Rakvere

[email protected] (Kuupäev digiallkirjas)

Taotlus nõusoleku saamiseks vesiviljelustiikide ehitamiseks Päraküla liivamaardla alale

Käesolevaga taotlen Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kliendi AS K.A.T. & Ko (registrikood 10250382,

aadress Savi tn 42, Pärnu linn, edaspidi taotleja) nimel maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 p 1 alusel

Eesti Geoloogiateenistuse nõusolekut maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks –

vesiviljelustiikide ehitamiseks Päraküla liivamaardla (maardla kood MRD0000958, registrikaardi nr 968)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokile.

1. TAOTLUSE ESE

Taotleja taotleb Eesti Geoloogiateenistuse nõusolekut nelja vesiviljelustiigi (tiigid nr 1–4) rajamiseks

Peraküla-Joanni kinnistul (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama kinnistul (katastritunnus

82603:001:0076). Kavandatavad tiigid jäävad Päraküla liivamaardla (registrikaart nr 968) ehitusliiva aktiivse

tarbevaru plokkidele.

2. FAKTILISED ASJAOLUD

Peraküla-Joanni kinnistu (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama kinnistu (katastritunnus

82603:001:0076) asuvad Päraküla külas Pärnu linnas Pärnu maakonnas. Mõlema kinnistu sihtotstarve on

100% maatulundusmaa ning kinnistud kuuluvad taotlejale. Kinnistud paiknevad osaliselt Päraküla

liivamaardla (maardla kood MRD0000958, registrikaardi nr 968) alal.

Taotleja kavandab kinnistutele nelja vesiviljelustiigi rajamist: tiigid nr 1 ja 2 asuksid Peraküla-Joanni kinnistul

ning tiigid nr 3 ja 4 Luiskama kinnistul (vt Lisa 1 – Ehitusteatise dokumendid). Peraküla-Joanni kinnistu on

maatulundusmaa, kus rajatavate tiikide alla jääb valdavas ulatuses metsamaa. Luiskama kinnistu on samuti

maatulundusmaa, kuid rajatavate tiikide alla seal metsamaad ei jää.

Taotleja esitas ehitisregistrisse 26.01.2026 ehitusteatise nr 2611201/01066 tiigi nr 1 ja 30.01.2026

ehitusteatised nr 2611201/01962, 2611201/01752 ja 2611201/01967 vesiviljeluse ehitiste (tiigid nr 2, 3 ja 4)

rajamiseks. Pärnu Linnavalitsus tuvastas, et tiikide rajamiseks on vajalik Eesti Geoloogiateenistuse

kooskõlastus ja luba maardlat mõjutavaks tegevuseks, ning keelas 21.05.2026 ettekirjutus-hoiatusega nr 8-

26/3 (Lisa 2) ehitustegevuse kuni nõutavate lubade saamiseni.

3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

MaaPS § 14 lg 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada:

(1) maavara kaevandamisväärsena säilimine; (2) juurdepääs maavarale; ning (3) maavara majanduslikult

otstarbekas ja säästlik kasutamine. MaaPS § 14 lg 2 sätestab erandid, mille esinemise korral võib pädev

asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust.

2

MaaPS § 14 lg 2 p 1 kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada juhul, kui

kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda. Taotleja hinnangul on see säte käesoleval juhul kohaldatav järgmistel põhjustel:

(a) Maavara kaevandamine on alal, kuhu kavandatakse tiikide rajamist, vastuolus kehtivate

planeeringutega. Kehtiva Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud 2007)1 kohaselt jääb

kavandatav ala rohevõrgustiku tuumalasse. Üldplaneering ei näe sellele alale uut karjääri ette

– maavarade kaevandamiseks on reserveeritud vaid Murru ja Ermistu alad (vt ptk 2.6). Ka

kehtiva Pärnu 2 maakonnaplaneeringu (kehtestatud 2018) kohaselt asub kavandatav ala

rohevõrgustiku tuumalal. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb vältida karjääride rajamist

rohevõrgustiku alal (see on lubatav vaid juhul, kui see on möödapääsmatu). Kuigi

maakonnaplaneering ei sea iseseisvalt kinnisasjale kitsendusi, on see Tõstamaa valla

üldplaneeringust hilisem ning annab siduvad suunised koostamisel oleva Pärnu linna uue

üldplaneeringu jaoks. Seetõttu võib eeldada, et uus üldplaneering seab jõustudes alale

samasugused tingimused. Käesoleval juhul ei ole karjääri rajamine alale möödapääsmatu

(varustuskindlus maakonnas on tagatud, leidub teisi alternatiivseid kaevandamisalasid),

mistõttu on maardlale karjääri rajamine sisuliselt võimatu.

(b) Kohalik omavalitsus on korduvalt keeldunud kaevandamisloa andmisest. Taotleja on

korduvalt taotlenud Päraküla liivamaardlale kaevandamisluba, kuid Pärnu Linnavalitsus on

järjekindlalt (kolmel korral) keeldunud kooskõlastuse andmisest, mis on takistanud loa andmist

MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel. Pärnu Linnavalitsus on viimati 30.03.2026 korraldusega nr 235

(Lisa 3) ning 19.05.2025 korraldusega nr 327 (Lisa 4) leidnud, et kavandatav

kaevandamistegevus ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega ning tekitaks ebamõistlikult

suure keskkonnahäiringu rohevõrgustiku tuumalale ja lähialade elanikele.

(c) Kohaliku omavalitsuse vastuseis on maavara kaevandamisel otsustavaks takistuseks.

Pärnu maakonnas on Kliimaministeeriumi 2026. aastal avaldatud ehitusmaavarade

varustuskindluse tagatuse ülevaate kohaselt tagatud ehitusliiva varustuskindlus 11 aastaks3.

Ehitusliiva, ehituskruusa ja täitematerjali puhul loetakse varustuskindlust piisavaks, kui see on

tagatud vähemalt kümneks aastaks. Käesoleval juhul puudub seega varustuskindluse

seisukohalt vajadus uue liivakarjääri avamiseks. Kuna varustuskindlus on tagatud, ei ole

eelmainitud kaevanduslubade menetlustes asja ka Vabariigi Valitsuse otsustamiseks

saadetud. Tegu on ka eraomandis oleva maavaraga. Eeltoodud asjaolude tõttu on

ebatõenäoline, et Vabariigi Valitsus jaataks maardla kaevandamiseks ülekaalukat riigi huvi

MaaPS § 55 lg 4 tähenduses, ka juhul kui asi mingil põhjusel talle otsustamiseks saadetaks.

Seetõttu on kohaliku omavalitsuse vastuseis MaaPS § 55 lg 2 p 11 järgi kõnealuse maardla

osas otsustav alus kaevandamisloa andmisest keeldumiseks.

(d) Olemasolev olukord ei saa halveneda. Kuna maavara kaevandamine on planeeringuliste

piirangute ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumise tõttu takistatud ning varustuskindlus

on tagatud ka ilma Päraküla maardlata, ei saa tiikide rajamine olemasolevat olukorda MaaPS

§ 14 lg 2 p 1 tähenduses halvendada. „Olemasolev olukord“ selle sätte tähenduses hõlmab ka

seda, kas maavara on kõiki asjaolusid – sh kohaliku omavalitsuse nõusolekut, kehtivaid

planeeringuid ja varustuskindlust – arvestades reaalselt kaevandatav ja juurdepääsetav.

Nende asjaolude arvestamine on vajalik proportsionaalsuse tagamiseks ning selleks, et mitte

piirata põhjendamatult kinnisasja omaniku õigust maardla alal ehitustegevust ellu viia. Kui

maavara kaevandamine on juba täna olemasolevate piirangute tõttu takistatud, ei saa

1 Üldplaneeringu materjalid veebis

2 Maakonnaplaneeringu materjalid veebis

3 Varustuskindluse analüüs Kliimaministeeriumi veebilelhel

3

vesiviljelustiikide rajamine olukorda halvendada. Seda seisukohta toetab ka

Geoloogiateenistuse varasem praktika, mille kohaselt ei halvenda maavara kaevandamise

võimaluse ja sellele juurdepääsu olemasolevat olukorda selline tegevus, mis küll teoreetiliselt

piirab maardla kasutamist, kuid mille puhul on kaevandamine niigi äärmiselt raskendatud (nt

tiheasustusalal4 või elamute läheduse tõttu5).

MaaPS § 14 lg 2 p 2 kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada ka juhul, kui

tegevus halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga.

Taotleja hinnangul oleks ka see erand täiendavalt kohaldatav (kui tegevus saaks pidada maapõue seisundit

ja kasutamist negatiivselt mõjutavaks). Vesiviljelustiikide rajamine on tehniliselt tagasipööratav: tiikide

likvideerimise või ümberkujundamise korral on võimalik juurdepääs maavarale taastada ning välja kaevata

see maavara, mis tiikide rajamisel jääb väljamata. Erinevalt püsiva iseloomuga ehitistest (hoonestus,

vundament, betoonkonstruktsioonid) ei ole tiigi likvideerimine tehniliselt keeruline ega kulukas.

Tiikide rajamine soodustab mõistlikku ressursikasutust. Tiikide rajamisel maapõuest eemaldatav liiv on

ressurss, mida saaks kasutada samasse piirkonda rajatava kaitsetööstuspargi ehitamiseks. Tiikide rajamine

võimaldaks seega lisahüvena mõistlikku ressursikasutust: liiva ei oleks vaja vedada kaugemalt, mis

vähendab täiendavat kütusetarbimist, kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet ning muid

negatiivseid keskkonnamõjusid, mis kaasneksid ehitusmaterjali transpordiga. Tiikide rajamise lubamine on

seeläbi lisaks eeltoodule kooskõlas KeÜS §-s 13 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte

ning ka riiklike kliimaeesmärkidega.

4. TAOTLETAV OTSUS

Eeltoodust tulenevalt palub taotleja Eesti Geoloogiateenistusel anda MaaPS § 15 lg 1 p 1 alusel

nõusolek vesiviljelustiikide (tiigid nr 1–4) rajamiseks Peraküla-Joanni kinnistul (katastritunnus

82603:001:0067) ja Luiskama kinnistul (katastritunnus 82603:001:0076), mis asuvad osaliselt

Päraküla liivamaardla (registrikaart nr 968) alal.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

AS K.A.T. & Ko lepinguline esindaja

LISAD

1. Ehitusteatise dokumendid

2. Pärnu Linnavalitsuse 21.05.2026 ettekirjutus-hoiatus nr 8-26/3

3. Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2026 korraldus nr 235

4. Pärnu Linnavalitsuse 19.05.2025 korraldus nr 327

5. Volikiri

4 Eesti Geoloogiateenistuse 02.03.2026 korraldus nr 13-5/26-26

5 Eesti Geoloogiateenistuse 30.12.2025 korraldus nr 13-5/25-146

Siim Vahtrus

T. +372 5568 3880

[email protected]

Ellex Raidla

Advokaadibüroo OÜ

Reg. 10344152

VAT EE100101799

T. +372 640 7170

[email protected]

ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.

Ahtri 4

EE-10151 Tallinn, Estonia

Eesti Geoloogiateenistus

F.R. Kreutzwaldi tn 5

44314 Rakvere

[email protected] (Kuupäev digiallkirjas)

Taotlus nõusoleku saamiseks vesiviljelustiikide ehitamiseks Päraküla liivamaardla alale

Käesolevaga taotlen Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kliendi AS K.A.T. & Ko (registrikood 10250382,

aadress Savi tn 42, Pärnu linn, edaspidi taotleja) nimel maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 p 1 alusel

Eesti Geoloogiateenistuse nõusolekut maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks –

vesiviljelustiikide ehitamiseks Päraküla liivamaardla (maardla kood MRD0000958, registrikaardi nr 968)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokile.

1. TAOTLUSE ESE

Taotleja taotleb Eesti Geoloogiateenistuse nõusolekut nelja vesiviljelustiigi (tiigid nr 1–4) rajamiseks

Peraküla-Joanni kinnistul (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama kinnistul (katastritunnus

82603:001:0076). Kavandatavad tiigid jäävad Päraküla liivamaardla (registrikaart nr 968) ehitusliiva aktiivse

tarbevaru plokkidele.

2. FAKTILISED ASJAOLUD

Peraküla-Joanni kinnistu (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama kinnistu (katastritunnus

82603:001:0076) asuvad Päraküla külas Pärnu linnas Pärnu maakonnas. Mõlema kinnistu sihtotstarve on

100% maatulundusmaa ning kinnistud kuuluvad taotlejale. Kinnistud paiknevad osaliselt Päraküla

liivamaardla (maardla kood MRD0000958, registrikaardi nr 968) alal.

Taotleja kavandab kinnistutele nelja vesiviljelustiigi rajamist: tiigid nr 1 ja 2 asuksid Peraküla-Joanni kinnistul

ning tiigid nr 3 ja 4 Luiskama kinnistul (vt Lisa 1 – Ehitusteatise dokumendid). Peraküla-Joanni kinnistu on

maatulundusmaa, kus rajatavate tiikide alla jääb valdavas ulatuses metsamaa. Luiskama kinnistu on samuti

maatulundusmaa, kuid rajatavate tiikide alla seal metsamaad ei jää.

Taotleja esitas ehitisregistrisse 26.01.2026 ehitusteatise nr 2611201/01066 tiigi nr 1 ja 30.01.2026

ehitusteatised nr 2611201/01962, 2611201/01752 ja 2611201/01967 vesiviljeluse ehitiste (tiigid nr 2, 3 ja 4)

rajamiseks. Pärnu Linnavalitsus tuvastas, et tiikide rajamiseks on vajalik Eesti Geoloogiateenistuse

kooskõlastus ja luba maardlat mõjutavaks tegevuseks, ning keelas 21.05.2026 ettekirjutus-hoiatusega nr 8-

26/3 (Lisa 2) ehitustegevuse kuni nõutavate lubade saamiseni.

3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

MaaPS § 14 lg 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada:

(1) maavara kaevandamisväärsena säilimine; (2) juurdepääs maavarale; ning (3) maavara majanduslikult

otstarbekas ja säästlik kasutamine. MaaPS § 14 lg 2 sätestab erandid, mille esinemise korral võib pädev

asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust.

2

MaaPS § 14 lg 2 p 1 kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada juhul, kui

kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda. Taotleja hinnangul on see säte käesoleval juhul kohaldatav järgmistel põhjustel:

(a) Maavara kaevandamine on alal, kuhu kavandatakse tiikide rajamist, vastuolus kehtivate

planeeringutega. Kehtiva Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud 2007)1 kohaselt jääb

kavandatav ala rohevõrgustiku tuumalasse. Üldplaneering ei näe sellele alale uut karjääri ette

– maavarade kaevandamiseks on reserveeritud vaid Murru ja Ermistu alad (vt ptk 2.6). Ka

kehtiva Pärnu 2 maakonnaplaneeringu (kehtestatud 2018) kohaselt asub kavandatav ala

rohevõrgustiku tuumalal. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb vältida karjääride rajamist

rohevõrgustiku alal (see on lubatav vaid juhul, kui see on möödapääsmatu). Kuigi

maakonnaplaneering ei sea iseseisvalt kinnisasjale kitsendusi, on see Tõstamaa valla

üldplaneeringust hilisem ning annab siduvad suunised koostamisel oleva Pärnu linna uue

üldplaneeringu jaoks. Seetõttu võib eeldada, et uus üldplaneering seab jõustudes alale

samasugused tingimused. Käesoleval juhul ei ole karjääri rajamine alale möödapääsmatu

(varustuskindlus maakonnas on tagatud, leidub teisi alternatiivseid kaevandamisalasid),

mistõttu on maardlale karjääri rajamine sisuliselt võimatu.

(b) Kohalik omavalitsus on korduvalt keeldunud kaevandamisloa andmisest. Taotleja on

korduvalt taotlenud Päraküla liivamaardlale kaevandamisluba, kuid Pärnu Linnavalitsus on

järjekindlalt (kolmel korral) keeldunud kooskõlastuse andmisest, mis on takistanud loa andmist

MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel. Pärnu Linnavalitsus on viimati 30.03.2026 korraldusega nr 235

(Lisa 3) ning 19.05.2025 korraldusega nr 327 (Lisa 4) leidnud, et kavandatav

kaevandamistegevus ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega ning tekitaks ebamõistlikult

suure keskkonnahäiringu rohevõrgustiku tuumalale ja lähialade elanikele.

(c) Kohaliku omavalitsuse vastuseis on maavara kaevandamisel otsustavaks takistuseks.

Pärnu maakonnas on Kliimaministeeriumi 2026. aastal avaldatud ehitusmaavarade

varustuskindluse tagatuse ülevaate kohaselt tagatud ehitusliiva varustuskindlus 11 aastaks3.

Ehitusliiva, ehituskruusa ja täitematerjali puhul loetakse varustuskindlust piisavaks, kui see on

tagatud vähemalt kümneks aastaks. Käesoleval juhul puudub seega varustuskindluse

seisukohalt vajadus uue liivakarjääri avamiseks. Kuna varustuskindlus on tagatud, ei ole

eelmainitud kaevanduslubade menetlustes asja ka Vabariigi Valitsuse otsustamiseks

saadetud. Tegu on ka eraomandis oleva maavaraga. Eeltoodud asjaolude tõttu on

ebatõenäoline, et Vabariigi Valitsus jaataks maardla kaevandamiseks ülekaalukat riigi huvi

MaaPS § 55 lg 4 tähenduses, ka juhul kui asi mingil põhjusel talle otsustamiseks saadetaks.

Seetõttu on kohaliku omavalitsuse vastuseis MaaPS § 55 lg 2 p 11 järgi kõnealuse maardla

osas otsustav alus kaevandamisloa andmisest keeldumiseks.

(d) Olemasolev olukord ei saa halveneda. Kuna maavara kaevandamine on planeeringuliste

piirangute ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumise tõttu takistatud ning varustuskindlus

on tagatud ka ilma Päraküla maardlata, ei saa tiikide rajamine olemasolevat olukorda MaaPS

§ 14 lg 2 p 1 tähenduses halvendada. „Olemasolev olukord“ selle sätte tähenduses hõlmab ka

seda, kas maavara on kõiki asjaolusid – sh kohaliku omavalitsuse nõusolekut, kehtivaid

planeeringuid ja varustuskindlust – arvestades reaalselt kaevandatav ja juurdepääsetav.

Nende asjaolude arvestamine on vajalik proportsionaalsuse tagamiseks ning selleks, et mitte

piirata põhjendamatult kinnisasja omaniku õigust maardla alal ehitustegevust ellu viia. Kui

maavara kaevandamine on juba täna olemasolevate piirangute tõttu takistatud, ei saa

1 Üldplaneeringu materjalid veebis

2 Maakonnaplaneeringu materjalid veebis

3 Varustuskindluse analüüs Kliimaministeeriumi veebilelhel

3

vesiviljelustiikide rajamine olukorda halvendada. Seda seisukohta toetab ka

Geoloogiateenistuse varasem praktika, mille kohaselt ei halvenda maavara kaevandamise

võimaluse ja sellele juurdepääsu olemasolevat olukorda selline tegevus, mis küll teoreetiliselt

piirab maardla kasutamist, kuid mille puhul on kaevandamine niigi äärmiselt raskendatud (nt

tiheasustusalal4 või elamute läheduse tõttu5).

MaaPS § 14 lg 2 p 2 kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada ka juhul, kui

tegevus halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga.

Taotleja hinnangul oleks ka see erand täiendavalt kohaldatav (kui tegevus saaks pidada maapõue seisundit

ja kasutamist negatiivselt mõjutavaks). Vesiviljelustiikide rajamine on tehniliselt tagasipööratav: tiikide

likvideerimise või ümberkujundamise korral on võimalik juurdepääs maavarale taastada ning välja kaevata

see maavara, mis tiikide rajamisel jääb väljamata. Erinevalt püsiva iseloomuga ehitistest (hoonestus,

vundament, betoonkonstruktsioonid) ei ole tiigi likvideerimine tehniliselt keeruline ega kulukas.

Tiikide rajamine soodustab mõistlikku ressursikasutust. Tiikide rajamisel maapõuest eemaldatav liiv on

ressurss, mida saaks kasutada samasse piirkonda rajatava kaitsetööstuspargi ehitamiseks. Tiikide rajamine

võimaldaks seega lisahüvena mõistlikku ressursikasutust: liiva ei oleks vaja vedada kaugemalt, mis

vähendab täiendavat kütusetarbimist, kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet ning muid

negatiivseid keskkonnamõjusid, mis kaasneksid ehitusmaterjali transpordiga. Tiikide rajamise lubamine on

seeläbi lisaks eeltoodule kooskõlas KeÜS §-s 13 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte

ning ka riiklike kliimaeesmärkidega.

4. TAOTLETAV OTSUS

Eeltoodust tulenevalt palub taotleja Eesti Geoloogiateenistusel anda MaaPS § 15 lg 1 p 1 alusel

nõusolek vesiviljelustiikide (tiigid nr 1–4) rajamiseks Peraküla-Joanni kinnistul (katastritunnus

82603:001:0067) ja Luiskama kinnistul (katastritunnus 82603:001:0076), mis asuvad osaliselt

Päraküla liivamaardla (registrikaart nr 968) alal.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Siim Vahtrus

AS K.A.T. & Ko lepinguline esindaja

LISAD

1. Ehitusteatise dokumendid

2. Pärnu Linnavalitsuse 21.05.2026 ettekirjutus-hoiatus nr 8-26/3

3. Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2026 korraldus nr 235

4. Pärnu Linnavalitsuse 19.05.2025 korraldus nr 327

5. Volikiri

4 Eesti Geoloogiateenistuse 02.03.2026 korraldus nr 13-5/26-26

5 Eesti Geoloogiateenistuse 30.12.2025 korraldus nr 13-5/25-146

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Pärnu Linnavalitsus

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

Vormistamise kuupäev: 21.05.2026

Lõpptähtpäev: 21.05.2031

ETTEKIRJUTUS - HOIATUS

21.05.2026 nr 8-26/3

Vesiviljelusehitised, tiigid 2, 3 ja 4

AS K.A.T. & Ko esitas 30.01.2026 ehitisregistrisse (EHR) ehitusteatised nr, 2611201/01962,

2611201/01752 ja 2611201/01967 vesiviljeluse ehitiste (Tiigid 2, 3 ja 4) rajamiseks Peraküla-

Joanni (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076)

katastriüksustele.

26.01.2026 esitas AS K.A.T.& Ko ehitusteatise nr 2611201/01066 v03 vesiviljeluse tiigi nr 1

rajamiseks.

Pärnu Linnavalitsus tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et tiikide 2, 3 ja 4 teatised on EHR-i

süsteemis automaatselt märgitud teavitatuks ilma linnavalitsuse sisulise kontrollita.

Ehitusseadustiku (EhS) tähenduses on ehitusteatis teavitus, mille alusel on pädeval asutusel

õigus kontrollida ehitise nõuetele vastavust.

Keskkonnaamet on 13.02.2026 kirjas nr 6-2/26/2433-2 ja 02.04.2026 kirjas nr 6-2/26/2433-4

toodud seisukohtadega kinnitanud oluliste takistuste olemasolu, mis välistavad ehitamise

alustamise enne lisatingimuste täitmist.

Ehitamise alustamiseks on vaja eelnevalt teostada järgmised toimingud:

1. Maardla.

Kavandatavad tiigid jäävad Päraküla liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 plokile.

Tegevus maardlal tuleb kooskõlastada Eesti Geoloogiateenistusega. Nõue tuleneb

maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavaks tegevuseks taotleda Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitatud riigiasutuse,

kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, luba kui maardlal soovitakse teha

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või

saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt.

2. Kaitsealused liigid.

Kavandatavate tiikide alal kasvab pruunikas pesajuur, mida ei ole võimalik ümberasustada, kuna

tegemist on parasiitse liigiga. Kui kavandatakse välja ehitada kõik tiigid, siis hävib konkreetne

pruunika pesajuure kasvukoht ja liik hävib piirkonnas, mis on vastuolus Looduskaitseseadus

(LKS) § 55 lg 8, mille kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute

loomadehävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

LKS § 58 lg 5 kohaselt tohib kaitsealuse liigi isendit Keskkonnaameti loal ümberasustada üksnes

siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Kaitsealuse liigi ümberistutamine toimub

Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (VV 15.07.2004 määrus 248).

Teiste kaitsealuste taimeliikide ümberasustamiseks tuleb kaasata ekspert (botaanik), kes hindab

ümber asustamise võimalikkust ja pakub välja koha, kuhu taimi saab ümber asustada.

Ümberasustamisteks tuleb koostada eksperthinnang ja taotleda luba Keskkonnaametist. Kui liiki

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

ümber asustada ei saa, siis tuleb leida muu lahendus liigi asurkonna säilitamiseks antud

piirkonnas.

3. Vesiviljelus.

Vesiviljeluse tarbeks rajatavad tiigid ei ole veeseaduse (VeeS) § 3 lg 4 p 4 kohaselt veekogud.

Vesiviljeluse veekaitsenõuded on kehtestatud VeeS § 131 alusel keskkonnaministri 02.04.2020

määrusega nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee

saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ (edaspidi määrus 17).

Tiikide rajamisel (kui tegemist on vesiviljelusega) on lähtuvalt VeeS § 131 ning määruse 17

nõuetest on oluline projekti täiendada lisades teave, millist organismitüüpi soovitakse rajada ja

kavandatava kalakasvatuse tehnoloogia.

Keskkonnaametile tuleb esitada hindamiseks ekspertarvamus kalakasvatuse tehnoloogia ja selle

sobivuse kohta planeeritavas asukohas.

Kui arendatakse kalakasvatust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas, on

kohustuslik taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba (veeluba) (VeeS § 187 p 15). Vee

erikasutuse keskkonnaloa taotluse menetluses annab Keskkonnaamet kavandatavale tegevusele

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju (VV 29.08.2005 määrus 224).

Ehitusseadustik § 19 kohaselt peab omanik tagama ehitamise vastavuse õigusaktidest

tulenevatele nõuetele ja ehitamiseks vajalike lubade olemasolu ning ning nõutavate teavituste ja

teadete esitamise.

Tänaseks puuduvad eelpoolnimetatud eksperthinnangud, kooskõlastused ja load, millised on

nõutavad enne ehitamise alustamist.

13.05.2026 teostasid Pärnu Linnavalitsuse ametnikud paikvaatluse Peraküla-Joanni ja Luiskama

kinnistutel kontrollimaks, kas ehitisregistrisse kantud ehitusteatiste 2611201/01962,

2611201/01752 ja 2611201/01967 alusel on alustatud tiikide 2, 3 ja 4 rajamist. Paikvaatlusel

tuvastati, et tiikide rajamist ei ole alustatud (paikvaatluse akt lisatud).

Linnavalitsus on kaalunud ühelt poolt erahuve ning teiselt poolt avalikku huvi kaitsta keskkonda,

maapõue ressursse ja vesiviljelust. Hinnates kujunenud olukorda, leiab linnavalitsus, et

ehitustegevusega alustamine tekitaks pöördumatut kahju looduskeskkonnale (sealhulgas

kaitsealuste liikide hävinemine), maavarade kättesaadavusele ning vesiviljelusele. Kuna

kaasnevad negatiivsed mõjud on püsivad ja ulatuslikud, on antud juhul arendajale ehitamisest

hoidumise kohustuse panemine proportsionaalne, põhjendatud ja vältimatu meede avaliku huvi

kaitseks.

Lähtudes eeltoodust ja ehitusseadustik § 130 lõikest 2 ja § 133 ning asendustäitmise ja sunniraha

seaduse § 2, 4, 7 ja 10 kohustab Pärnu Linnavalitsuse Ehituse ja Ehitusjärelevalve osakond Teid

1. Keelata igasugune ehitustegevus kinnistutel Peraküla-Joanni (katastritunnus 82603:001:0067)

ja Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076) ehitisregistrisse kantud ehitusteatiste

2611201/01962, 2611201/01752 ja 2611201/01967 alusel kuni on olemas kõik ehitamiseks

nõutavad load:

1.1. Eesti Geoloogiateenistuse kooskõlastus ja Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel

riigiasutuse luba maardlat mõjutavaks tegevuseks;

1.2. on koostatud taimestiku eksperthinnang kaitsealuste liikide kohta hindamaks kavandatud

tegevuse mõju kaitsealustele liikidele;

1.3. esitatud täiendatud ehitusprojekt kavandatud tegevusele vesiviljeluse osas, sh

ekspertarvamus kalakasvatuse tehnoloogia hindamiseks ja selle sobivuse kohta planeeritud

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

asukohas koos dokumentidega, mille alusel on võimalik hinnata keskkonnamõju hindamise

algatamise vajadus.

2. Ettekirjutus-hoiatuse punkt 1 ja selle alapunktide täitmata jätmise korral, rakendatakse

seaduses ettenähtud korras Peraküla-Joanni (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama

(katastritunnus 82603:001:0076) kinnistute omanike suhtes sunniraha 45 000.- eurot

(nelikümmend viis tuhat) asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras iga

ehitusteatisega ehitisregistrisse kantud ehitise kohta.

3. Vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 2 võib sunniraha rakendada korduvalt,

kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile

täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud

täitekulud.

4. Ettekirjutust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Ettekirjutus jõustub saajale teatavaks tegemisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Nigul

ehituse ja ehitusosakonna juhataja

Lisa: Paikvaatluse akt 13.05.2026

Arvid Arroval

527 8683, [email protected]

KORRALDUS

30.03.2026 nr 235

Arvamuse andmine Päraküla liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse kohta

Keskkonnaamet edastas Pärnu Linnavalitsusele 26.01.2026 kirjaga nr DM-134113-6 arvamuse

avaldamiseks Aktsiaseltsi K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse.

Keskkonnaamet teatab, et Aktsiaselts K.A.T. & Ko (registrikood 10250382, aadress Savi tn 42,

Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) poolt 05.01.2026 esitatud Päraküla liivakarjääri

keskkonnaloa taotlus (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr

134113, dokument nr DM-134113-4) on võetud menetlusse.

Taotletav karjäär asub Päraküla külas, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas eraomandisse kuuluval

Peraküla-Joanni kinnistul (katastritunnus 82603:001:0067). Kinnistu sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa.

Esitatud taotluse kohaselt soovitakse keskkonnaluba mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamiseks.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Päraküla maardla (registrikaart nr 968) ehitusliiva aktiivse

tarbevaru plokki 3. Tegemist on uue mäeeraldisega, mille pindala on 7,72 ha ja teenindusmaa

pindala 7,72 ha. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: ehitusliiva tarbevaru on 225 tuh m³ ja

kaevandatav varu 193 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 16 tuh m³.

Maavara kasutusaladeks on teedeehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat.

Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks.

Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaale lähimad majapidamised asuvad ~200 m

kaugusel loodes kinnistul Põlde (82603:001:0062), ~330 m kaugusel Jüri- Jaani

(82603:001:0001) kinnistul ja ~420 m kaugusel Lepiku (82603:001:0064) kinnistul, lõunas

~620 m kaugusel kinnistul Võhma (82603:001:0068), edelas ~700 m kaugusel kinnistul Uue-

Selja (82603:001:0036). Kinnistud kuuluvad eraomandisse.

Mäeeraldise põhjaküljel kulgeb Kõima - Seliste kõrvalmaantee nr 19107 (katastritunnus

82603:001:0012), millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast. Taotletaval alal

kaitsevööndiga kattumist ei ole. Lähim puurkaev (tunnus PRK0068830) asub taotletavast

mäeeraldisest lõuna suunas ligikaudu ~590 m kaugusel Võhma kinnistul (82603:001:0068).

Taotletaval alal on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Epipactis helleborine (laialehine

neiuvaip) (KLO9344147), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (KLO9344172), Platanthera

bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344167), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)

(KLO9344157), Huperzia selago (harilik ungrukold) (KLO9344151), Formica sp. (kuklane

(liigini määramata)) (KLO9201275) ja Formica sp. (kuklane (liigini määramata))

(KLO9201278).

2

Taotletavast mäeeraldisest ~250 m idas kulgeb põhjalõunasuunaliselt Männiku jõgi

(VEE1121400), mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse.

Kehtiva Tõstamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav karjäär rohevõrgustiku

tuumalasse. Üldplaneeringu kohaselt ei ole sinna kavandatud karjääre. Tõstamaa valla

üldplaneeringu peatüki 2.8.4. kohaselt on eesmärgiks kasutada looduskeskkonda võimalikult

säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Lisaks ei ole

Tõstamaa valla üldplaneeringus antud ala määratletud kaevandusalaks, seetõttu on ka sealsed

elanikud planeerimispõhimõtteid järgivalt arvestanud, et nende rohelise võrgustiku tuumalale

rajatud kodude kõrvale karjääre ei rajata. Rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks tuleb vältida

tegevusi, mis seavad ohtu looduskeskkonna säilimise kasutamis- ja elamisväärsena. Seetõttu

tuleb järeldada, et kavandatav kaevandamistegevus ei ühti kehtiva üldplaneeringuga ning antud

asukohas maavarade kaevandamine võimalik ei ole.

Sarnaselt kehtivale Tõstamaa valla üldplaneeringule asub kehtiva Pärnu maakonna planeeringu

kohaselt kavandatav karjäär tervikuna rohevõrgustiku tuumalal. Pärnu maakonna planeering seab

rohevõrgustiku eesmärgiks maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, st säilitada

tuleb metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore ning

tagada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.

Rohelise võrgustiku planeerimisega on maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt loodud

looduslikus seisundis aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning

pehmendada ja korvata inimtekkelisi mõjusid. Roheline võrgustik toetab stabiilse

keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid

keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste

elementide looduslikud ringed jne). Sellega tagatakse põhjendatum ruumistruktuur,

ökosüsteemide ja liikide säilimine ning keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine ka

inimesele sobival tasemel. Oluline on säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus. Rohevõrgustiku

tuumalad on maakonna planeeringu kohaselt ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega

loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt

võrgustiku funktsioneerimine toetub.

Seetõttu tuleb järeldada, et kavandatav kaevandamistegevus ei ühti kehtivate planeeringutega.

Planeerimisseaduse § 10 lg 3 kohaselt peab kohalikku huvi väljendav planeering lähtuma

kohalikest huvidest. Käesoleval juhul on kohalikuks huviks rohevõrgustiku tuumala säilitamine,

mis on määratletud nii Tõstamaa valla üldplaneeringus kui ka Pärnu maakonna planeeringus.

Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku

asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine. Kavandatav kaevandamine rikuks neid

tingimusi ja ei ole seetõttu kooskõlas kehtivate planeeringutega.

Väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel.

Rohelise võrgustiku sidusust ja terviklikkust vähendab karjäärist tulenev metsaala ja loodusliku

rohumaa kadu, kaitsealuste taimede kasvukohtade ja mitmesuguste liikide elupaikade kadu,

lisaks inimhäiring, müra, tolmu ja veerežiimi mõjude levik karjääri lähedal asuvatele

kinnistutele. Arvestades kavandatava mäeeraldise pindala (7,72 ha) ja eelnevat, võib järeldada, et

liivakarjäär ja sellest liiva kaevandamine omab ilmselgelt olulist keskkonnahäiringut.

Maapõueseaduse § 55 lg 2 p 12 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui taotletava

kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat

loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.

Käesoleval juhul mõjutab kavandatav kaevandamine ebasoodsalt:

1) Rohevõrgustiku tuumala terviklikkust ja toimimist, mis on vastuolus planeerimisseaduse § 75

lg 1 p-ga 10;

3

2) III kategooria kaitsealuste liikide elupaiku, mille kaitse on nõutav looduskaitseseaduse § 48

lg 3 ja lg 4 ning § 55 lg 8 alusel;

3) Männiku jõge kui lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaika;

4) Kohaliku kogukonna elukeskkonda läbi müra, tolmu ja muude häiringute, mis on vastuolus

maapõueseaduse § 16 lg-ga 1.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid

ülekaaluka huvi korral (3-20-1310/52, p 29; 3-21-979, p 21). Käesoleva taotluse puhul ei ole

ülekaalukas huvi tuvastatav ja tuntav. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt on

keskkonnahäiringu talumine lubatud vaid ülekaaluka avaliku huvi korral ja kui puudub mõistlik

alternatiiv. Antud juhul on ehitusliiva võimalik hankida teistest ammendamata varudega

maardlatest, mis ei asu rohevõrgustiku tuumalal.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka siis, kui seda

ei ole normidega kas ületatud või üldse normidega kehtestatud. See on inimese tervise, heaolu,

vara ning kaevandamisala kaugus eluhoonest jms, mis on normidega määratlemata.

Kaevandamine muudab maastiku väljanägemist, maapinna reljeefi ja taimkatet, mis hävib.

Elurikkust tuleb kaitsta laiemalt ehk suurematel (rohelise võrgustiku) aladel. Ainult riiklikest

looduskaitsealadest ei piisa, seetõttu on oluline säilitada rohelise võrgustiku alade terviklikkus, et

säiliks liikide geneetiline mitmekesisus. Maapõueseaduse § 16 lõike 1 kohaselt on maapõue

kasutaja kohustatud tagama, et mõju keskkonnale ja inimeste heaolule oleks võimalikult väike.

Arvestades, et kavandatav tegevus on vastuolus Tõstamaa valla üldplaneeringuga ja Pärnu

maakonna planeeringuga ning avalik huvi on ka karjääri rajamata rahuldatud, ei ole niivõrd

oluline keskkonnahäiring põhjendatud. Pärnu Linnavalitsus leiab, et kavandatav

kaevandustegevus tekitab olulise keskkonnahäiringu rohevõrgustiku tuumalale, kaevandusalale

ja selle läheduses asuvatele majapidamistele. Kavandatav kaevandamine halvendaks

ümbruskonna elanike elutingimusi ning sellest tulenev elanike elukvaliteedi muutus (langus) on

liiga suur, mistõttu ei ole võimalik kaevandamisloa andmisega ka nõustuda.

24.03.2026 toimunud Tõstamaa osavallakogus otsustati mitte nõustuda kaevandamisloa

andmisega.

Planeerimisseaduse § 10 sätestab huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte, mille kohaselt

peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke

huve ja väärtusi. Käesoleval juhul kaaluvad kohalikud huvid (elukeskkonna säilitamine,

rohevõrgustiku kaitse, kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine) selgelt üles maavara

kaevandamise huvi. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest,

milleks antud juhul on rohevõrgustiku tuumala säilitamine.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022

määruse nr 5 „Keskkonnaalastes seadustes sätestatud ülesannete delegeerimine“ ja

maapõueseaduse § 49 lõike 6 alusel ning lähtudes esitatud materjalidest leiab Pärnu

Linnavalitsus, et taotletud kaevandamisloa andmine ei ole põhjendatud ja maapõueseaduse

§ 55 lg 2 p 11 ja p 12 mõttes ei nõustu kaevandamisloa andmisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Voltenberg

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

KORRALDUS

19.05.2025 nr 327

Arvamuse andmine Päraküla liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse kohta

Keskkonnaamet edastas Pärnu Linnavalitsusele 21.03.2025 kirjaga nr DM-128906-15 arvamuse

avaldamiseks Aktsiaseltsi K.A.T. & Ko (edaspidi ka taotleja) Päraküla liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse. Keskkonnaamet teatab, et taotleja on esitanud 27.02.2025 Päraküla

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

27.02.2025 dokumendina nr DM-128906-12) ja see on võetud menetlusse.

Taotletav Päraküla liivakarjäär pindalaga 13,17 ha asub Päraküla külas Pärnu linnas Pärnu

maakonnas. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist: põhjapoolne lahustükk asub kinnistul

Peraküla-Joanni (82603:001:0067) ning lõunapoolne lahustükk jääb kinnistule Uuetoa

(82603:001:0063). Kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning need kuuluvad

eraomandisse. Seisuga 31.03.2024 on taotletava mäeeraldise ehitusliiva aktiivne tarbevaru

363 tuh m3, millest kaevandatav on 283 tuh m3. Keskmine taotletav toomismaht aastas on

24 tuh m3. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on üld- ja teedeehitus. Kaevandatud maa

kasutamise otstarve on veekogu ja metsamaa ning kaevandada plaanitakse ehk luba on taotletud

15 aastaks.

Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaale lähimad majapidamised asuvad ~200 m

kaugusel loodes kinnistul Põlde (82603:001:0062) ja ~215 m lõunas kinnistul Võhma

(82603:001:0068), ~540 m kaugusel läänes asub lähim hoone kinnistul Uue-Selja

(82603:001:0036), loodes lähimad hooned ~330 m kaugusel Jüri-Jaani (82603:001:0001)

kinnistul ja ~420 m kaugusel Lepiku (82603:001:0064) kinnistul. Kinnistud kuuluvad

eraomandisse.

Põhjapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Epipactis helleborine

(laialehine neiuvaip) (KLO9344147), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (KLO9344172),

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344167), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)

(KLO9344157), Huperzia selago (harilik ungrukold) (KLO9344151), Formica sp. (kuklane

(liigini määramata)) (KLO9201275) ja Formica sp. (kuklane (liigini määramata))

(KLO9201278). Lõunapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344166), Epipactis helleborine (laialehine

neiuvaip) (KLO9344146), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201264) ja

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9349435).

Planeeringualal või selle otseses mõjualas pesitseb Keskkonnaregistri andmetel II

kaitsekategooriasse kuuluv sarvikpütt. III kaitsekategooriasse kuuluvaid linnuliikidest esineb

nimetatud alal rukkirääk, hallpea-rähn, värbkakk ja väike-kärbsenäpp. Taotletava mäeeraldise

põhjapoolsest lahustükist ~250 m idas kulgeb põhjalõunasuunaliselt Männiku jõgi

(VEE1121400), mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse.

2

Kehtiva Tõstamaa valla üldplaneeringu kohaselt jääb kavandatav karjäär rohevõrgustiku

tuumalasse. Üldplaneeringu kohaselt ei ole sinna kavandatud karjääre. Tõstamaa valla

üldplaneeringu peatüki 2.8.4. kohaselt on eesmärgiks kasutada looduskeskkonda võimalikult

säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Lisaks ei ole

Tõstamaa valla üldplaneeringus antud ala määratletud kaevandusalaks, seetõttu on ka sealsed

elanikud planeerimispõhimõtteid järgivalt arvestanud, et nende rohelise võrgustiku tuumalale

rajatud kodude kõrvale karjääre ei rajata. Rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks tuleb vältida

tegevusi, mis seavad ohtu looduskeskkonna säilimise kasutamis- ja elamisväärsena. Seetõttu

tuleb järeldada, et kavandatav kaevandamistegevus ei ühti kehtiva üldplaneeringuga ning antud

asukohas maavarade kaevandamine võimalik ei ole.

Lisaks eelnevale kavandatakse karjääri ka kehtiva Pärnu maakonna planeeringus märgitud

rohevõrgustiku tuumalale. Pärnu maakonna planeering seab rohevõrgustiku eesmärgiks

maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, st säilitada tuleb metsakooslusi,

poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore ning tagada tuleb rohelise

võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Rohelise võrgustiku

planeerimisega on maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt loodud looduslikus seisundis

aladest toimiv süsteem, et seeläbi tagada koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada ja

korvata inimtekkelisi mõjusid. Roheline võrgustik toetab stabiilse keskkonnaseisundi ja

keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid

protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed

jne). Sellega tagatakse põhjendatum ruumistruktuur, ökosüsteemide ja liikide säilimine ning

keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine ka inimesele sobival tasemel. Oluline on

säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus. Rohevõrgustiku tuumalad on maakonna planeeringu

kohaselt ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele

liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine

toetub.

Seetõttu tuleb järeldada, et kavandatav kaevandamistegevus ei ühti kehtivate planeeringutega.

Väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel.

Rohelise võrgustiku sidusust ja terviklikkust vähendab karjäärist tulenev metsaala ja loodusliku

rohumaa kadu, kaitsealuste taimede kasvukohtade ja mitmesuguste liikide elupaikade kadu,

lisaks inimhäiring, müra, tolmu ja veerežiimi mõjude levik karjääri lähedal asuvatele

kinnistutele. Karjäärialal on linnukaitseliselt negatiivsed mõjud. Rohevõrgustiku säilimise,

toimimise, terviklikkuse või sidususe oluline kahjustamine on oluline keskkonnahäiring.

Käesolevatele asjaoludele tuginedes on Pärnu Linnavalitsus seisukohal, et keskkonnahäiringud

on olulised. Pärnu Linnavalitsuse hinnangul tekitab kavandatav kaevandustegevus ebamõistlikult

ja talumatult suure keskkonnahäiringu rohelise võrgustiku tuumalale, looduskeskkonnale ja

kaevandusala lähedal asuvate kinnistute elanikele.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid

ülekaaluka huvi korral (3-20-1310/52, p 29; 3-21-979, p 21). Sellist ülekaalukat huvi ei ole

planeerimismenetlustes tuvastatud ja läbi kaalutud, mistõttu ei saa sellist rohevõrgustiku

ebasoodsat mõju lubada.

Pärnu Linnavalitsuse hinnangul tekitab kavandatav kaevandustegevus tolmu ja müra tekkimise

ning veerežiimi muutusriski näol olulise keskkonnahäiringu rohelise võrgustiku tuumalale ja

kaevandusala lähedal asuvatele kinnistu elanikele. Arvestades, et kavandatav tegevus on

vastuolus Tõstamaa valla üldplaneeringuga ja Pärnu maakonna planeeringuga ning avalik huvi

on ka karjääri rajamata rahuldatud, ei ole niivõrd suur keskkonnahäiring põhjendatud.

3

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka siis, kui seda

ei ole normidega kas ületatud või üldse normidega kehtestatud. See on inimese tervise, heaolu,

vara ning kaevandamisala kaugus eluhoonest jms, mis on normidega määratlemata.

Kaevandamine muudab maastiku väljanägemist, maapinna reljeefi ja taimkatet, mis hävib.

Elurikkust tuleb kaitsta laiemalt ehk suurematel (rohelise võrgustiku) aladel. Ainult riiklikest

looduskaitsealadest ei piisa, seetõttu on oluline säilitada rohelise võrgustiku alade terviklikkus, et

säiliks liikide geneetiline mitmekesisus. Mainitud keskkonnahäiringut suurendavad

kumulatiivselt ka teised lähipiirkonna olemasolevad karjäärid, sh Potsepa II ja Kivimäe

kruusakarjäärid ning Potsepa liivakarjäär. Ei ole teada, et olemasolevates karjäärides oleks

maavara tagavarad puudulikud ning seega võiks suurobjektide rajamine sattuda Päraküla

maavara tagavara kasutusele võtmata jätmisel ohtu.

Kliimaministeeriumi avaldatud ehitusmaavarade varustuskindluse tagatuse ülevaate kohaselt on

Pärnu maakonnas ehitusliiva varustuskindluse tagatus 28 aastat.1 Ehitusliiva, ehituskruusa ja

täitematerjali osas loetakse varustuskindlust piisavaks kui varustuskindlus on tagatud vähemalt

kümneks aastaks.

Lisaks eeltoodule sätestab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 13 loodusvarade säästliku

kasutamise põhimõtte, mille kohaselt tuleb taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid kasutada

säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks.

Kuna Pärnu maakonnas on ehitusliiva varustuskindlus tagatud 28 aastaks, ei ole uue liivakarjääri

avamine kooskõlas loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttega, eriti arvestades, et tegemist

on rohevõrgustiku tuumalaga, kus kaevandamine tekitaks olulise keskkonnahäiringu.

Pärnu Linnavalitsus leiab, et kavandatav kaevandustegevus tekitab suure keskkonnahäiringu

rohevõrgustiku tuumalale ning kaevandusalale ja selle läheduses asuvatele elamutele.

Kavandatav kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi ning sellest tulenev

elanike elukvaliteedi muutus (langus) on liiga suur, mistõttu ei ole võimalik kaevandamisloa

andmisega ka nõustuda.

08.05.2025 toimunud Tõstamaa osavallakogus otsustati mitte nõustuda kaevandamisloa

andmisega.

Planeerimisseaduse § 10 sätestab huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte, mille kohaselt

peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke

huve ja väärtusi. Käesoleval juhul kaaluvad kohalikud huvid (elukeskkonna säilitamine,

rohevõrgustiku kaitse, kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine) selgelt üles maavara

kaevandamise huvi, eriti arvestades, et maakonna varustuskindlus on tagatud ka ilma uue

karjäärita. Kohaliku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest, milleks antud

juhul on rohevõrgustiku tuumala säilitamine.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, Pärnu Linnavolikogu 17.02.2022

määruse nr 5 „Keskkonnaalastes seadustes sätestatud ülesannete delegeerimine“ ja

maapõueseaduse § 49 lõike 6 alusel ning lähtudes esitatud materjalidest leiab Pärnu

Linnavalitsus, et taotletud kaevandamisloa andmine ei ole põhjendatud ja maapõueseaduse

§ 55 lg 2 p 11 mõttes ei nõustu kaevandamisloa andmisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

1 Arvutivõrgus: https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/ehitusmaavarad#parnu-maakond