Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1033600

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1033600

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber VILM-037

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Mulgi Turvas Aktsiaselts

Kontaktisik Märt Puhmaste

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Pätsi turbatootmisala laiendamine teenindusmaa piires.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Käesoleva taotluse koostamise hetkeks on OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande (2026, töö nr 26/5479) alusel hinnatud Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT (osaliselt) ning 9 ja 10 pT (täielikult) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide varu kategooria ümberhindamise aluseks oli asjaolu, et need paiknevad Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras.

Käesoleva taotluse eesmärk on viia Pätsi turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid vastavusse Eesti Geoloogiateenistuse direktori 05.05.2026 korraldusega nr 13-5/26/69 ümber hinnatud ning maavarade registris arvele võetud aktiivse turba varu plokkidega 7 – 10 aT. Piiride korrigeerimise tulemusena hõlmab mäeeraldis kõiki Pätsi turbamaardla aktiivse tarbevaru plokke, mis on vähemalt osaliselt olnud kasutusel ka varasema turbatootmise käigus. Lisaks taotletakse veeloa nr L.VV/331330 liitmist kaevandamisloaga, et koondada tegevuseks vajalikud õigused ühe keskkonnaloa alla. Luba kehtib kuni 27.12.2049.

Keskkonnaloal nr L.VV/331330 on väljavoolude nr 1 ja 2 reostusnäitajate piirväärtus määratud ka KHT osas. Kuna luba väljastati 31.07.2018, kehtis selle väljaandmise ajal Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“. Seetõttu oli KHT piirväärtus 125 mg/l. Alates 8.11.2019 kehtib keskkonnaministri määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt tuleb turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele loaga kohustuslikult määrata piirväärtused üldlämmastiku, üldfosfori, heljumi-, naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kohta. KHT analüüsimine ei ole enam nõutav. Eeltoodust tulenevalt on KHT sisalduse määramise kohustus ära võetud, et viia luba kehtiva seadusandlusega kooskõlla.

Täpsem teave on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatud tegevuse käigus laiendatakse mõnevõrra tootmisala kuivendusvõrku, kuid kuna taotletava ala puhul on samuti tegemist varasemalt mõnevõrra kuivendatud maaga, siis ei ole kavandatava tegevusega ümbritsevale keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju oodata. Turba tootmisega peamiselt kaasnevad keskkonnamõjud on seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, tootmisväljakute kuivendamisest tingitud mõjudega, turba tootmisel ning toodangu transpordil kasutatavate masinate tekitava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Pätsi turbatootmisalal toimuva kaevandamistegevuse käigus ei teki olulist mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid käesolevas taotluses seega ei käsitleta.

Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti.

Täpsem teave on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Pätsi turbatootmisala

Aadress Pätsi turbaraba, Abja-Vanamõisa küla, Mulgi vald, Viljandi maakond

Territoriaalkood 8593

Katastritunnus(ed) 10501:002:0031, 10501:002:0041

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6438457, Y: 577263

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pätsi turbaraba (10501:002:0031), Pätsi turbatootmisala (10501:002:0041). Puudutatud veekogud: Laukasoo kraav (VEE1136704), Vanamõisa oja (VEE1136701).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 27.12.2049

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Mulgi vald, Viljandi maakond 0480

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaosas Mulgi vallas Abja-Vanamõisa külas, ligikaudu 30 km kaugusel Viljandi linnast edela suunas. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, millest mäeeraldise pindala moodustab 72,54 ha. Turbatootmisala paikneb täielikult riigi omandis olevatel katastriüksustel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031; 100% turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041; 100% turbatööstusmaa).

Mäeeraldise lähialal paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vahetult piirnevad Jäärja metskond 16 (tunnus 10501:002:0042), Pajutatsi (tunnus 10501:001:0179), Jäärja metskond 44 (tunnus 10501:002:0044), Kiivleärma (tunnus 10501:004:0009), Jäärja metskond 45 (tunnus 10501:002:0043), Suusi-Ennu (tunnus 10502:002:0540), Jaasi (tunnus 10502:002:0090) ja Sooaru-Ennu (tunnus 10501:002:0630) katastriüksused. Lisaks piirneb turbatootmisala Kongsi (tunnus 48001:001:0551) riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusega, millele on seatud ka riigipiiri kaitsevöönd laiusega 20 m (vid 2021-11-25R).

Lähimad tiheasustusega asulad on Abja-Paluoja alevik, mis paikneb ligikaudu 4,1 km kaugusel kirde suunas, ning Mõisaküla linn, mis asub ligikaudu 5,8 km kaugusel lääne suunas. Lähimad majapidamised ja elamud paiknevad Pätsi turbatootmisalast ligikaudu 1,5 – 1,9 km kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel.

Pätsi turbatootmisalale pääseb riigimaanteelt nr 6 Valga–Uulu kõrvalmaantee nr 1050019 Abja–Laatre ning sealt edasi kruuskattega tee nr 1050084 Pätsi kaudu. Turbatootmisala teenindamiseks on rajatud juurdepääsuteed ning kuivendussüsteem, mida on vaja laiendada.

Pätsi turbatootmisala kuivendussüsteemi eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700). Mäeeraldise teenindusmaal paikneb tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701), mis on rajatud tootmisala kuivendamiseks. Lisaks lähtub alalt Laukasoo kraav (KKR kood VEE1136704). Laukasoo kraav suubub Tussu ojja (KKR kood VEE1136703). Nimetatud kraavide kaudu juhitakse kuivendusveed Pätsi turbatootmisalalt Lüütre ojja. Vanamõisa ojale on seatud kalda piiranguvöönd, kuid kuna selle puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga, siis tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni.

Tootmisalast ligikaudu 130 m kaugusel põhjas paikneb maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Lisaks esineb lähiümbruses maaparandushoiu alasid, millest lähim jääb ligikaudu 140 m kaugusele mäeeraldise piirist. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega registreeritud kaitstavate liikide leiukohti. Taotletava Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad teadaolevad looduskaitselised või muud olulised tehnilised kitsendused, mis takistaksid turba kaevandamist.

Planeeringulises vaates paikneb ala üldplaneeringu maakasutuse alal. Lähialal paikneb rohevõrgustiku koridor ligikaudu 1 km kaugusel ning väärtuslik põllumajandusmaa ligikaudu 0,5 km kaugusel. Andmete kohaselt ei paikne ala tiheasustusalal ega detailplaneeringu kohustusega alal. Tehnovõrkudest paiknevad lähialal elektripaigaldised, sealhulgas keskpingeliinid, maakaablid, mastid ja alajaamad, mille kaitsevööndid jäävad lähimas kohas ligikaudu 45 – 70 m kaugusele mäeeraldisest. Muid olulisi tehnovõrkude kitsendusi ei ole.

Kultuuripärandi objektidest paikneb lähialal pärandkultuuri objekt Lepakuru talukoht, mis asub ligikaudu 0,8 km kaugusel mäeeraldisest. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi ega registreeritud arheoloogiapärandi objekte mäeeraldise teenindusmaal teadaolevalt ei esine.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5), väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l). Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud tootmis- väljakutel ligikaudu 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe_nr_1__Patsi_turbaraba_Patsi_turbatootmisala_.asice

3/13

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Pätsi turbaraba vl nr 1

Väljalaskme kood VI113

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6438483, Y: 576805

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026 17 916 17 916 17 916 17 916 71 664 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026 17 916 17 916 17 916 17 916 71 663 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2026 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2026 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2026 Heljum 40 mg/l

2026 Naftasaadused 5 mg/l

2026 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Väljakutel on võimalik isevoolselt kuivendada peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist. Kogu lasundi kuivendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta polderkuivendussüsteem. Keskkonnaameti maapõuebüroo on 04.12.2025 e-kirja põhjal konsulteerinud veeosakonnaga ning jõuti seisukohani, et antud juhul ei ole settetiikide rajamine kohustuslik, aga kui edaspidistes analüüsides esineb seiratavate näitajate osas piirnormide ületamisi, tuleb need siiski rajada. Juhul, kui settetiikide rajamine osutub vajalikuks, tuleb koostada vastav projekt. Eelnevast lähtuvalt ei ole käesoleva taotlusega settetiikide rajamist käsitletud.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Juhul, kui seiretulemused ületavad sätestatud piirnorme, tuleb väljalaskudele rajata nõuetele vastavad settetiigid.

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

4/13

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Heljum Üks kord poolaastas Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Naftasaadused Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas

Suubla

Suubla nimetus Vanamõisa oja

Suubla kood VEE1136701

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr 2.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Pätsi turbaraba vl nr 2

Väljalaskme kood VI114

5/13

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6438400, Y: 577678

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026 22 888 22 888 22 888 22 888 91 552 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026 22 888 22 888 22 888 22 888 91 553 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2026 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

2026 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2026 Heljum 40 mg/l

2026 Naftasaadused 5 mg/l

2026 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Heljum Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Naftasaadused Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas

Suubla

Suubla nimetus Laukasoo kraav

Suubla kood VEE1136704

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

6/13

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 118

Maardla nimetus Pätsi

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Pätsi turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 72.54

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 94.79

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 16

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus, põllumajandus

Minimaalne tootmismaht aastas

7/13

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 156.327 tuh t 31.03.2026

4 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 108.126 tuh t 31.03.2026

7 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 4.60 tuh t 31.03.2026

8 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 1.90 tuh t 31.03.2026

9 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 12 tuh t 31.03.2026

10 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 10 tuh t 31.03.2026

11 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 29.209 tuh t 31.03.2026

12 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 11.028 tuh t 31.03.2026

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Mulgi Turvas AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number VILM-037

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 27.12.2049

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks

Geoloogiafondi number -

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26/69

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.05.2026

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 5 tuh t 176.136 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 5 tuh t 131.054 tuh t

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve soo taastamine

8/13

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Seletuskiri__KLT__Patsi_.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: Aruanne__UH__Patsi_.asice

GIS ja CAD failid Lisa 8: piir_maeeraldis.dgn

Lisa 9: piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 10: isojooned_lamam_EH.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Tänaseks välja ehitamata alalt tuleb eemaldada ka sugekiht, mille maht keskmise paksuse 0,1 m korral on kuni ligikaudu 16 tuh m3. Sugekihi puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga, millele leitakse taristu rajamisel või hooldamisel kasutus ning eraldiseisvalt seda ei ladustata. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Väljakutel on võimalik isevoolselt kuivendada peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist. Kogu lasundi kuivendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta polderkuivendussüsteem.

Turba tootmist jätkatakse Pätsi turbatootmisalal freesmeetodit rakendades. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Pätsi turbatootmisala keskmine saagikus jääb ligikaudu suurusjärku 600 m3/ha. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm ning hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest (kasutusel nii mehaanilised kui ka tsükloniga varustatud pneumaatiline koguja) ja aunatamiseks. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine veoautodele ja selle transportimine, vajadusel ladustatakse turvas vahelattu.

Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes ja realiseeritakse tootena või kasutatakse tootmisalale rajatud taristu ehitamiseks ja/või hooldamiseks sarnaselt väljalasule rajatud settetiikide põhja koguneva heljumiga.

9/13

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaosas Mulgi vallas Abja-Vanamõisa külas, ligikaudu 30 km kaugusel Viljandi linnast edela suunas. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, millest mäeeraldise pindala moodustab 72,54 ha. Turbatootmisala paikneb täielikult riigi omandis olevatel katastriüksustel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031; 100% turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041; 100% turbatööstusmaa).

Mäeeraldise lähialal paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vahetult piirnevad Jäärja metskond 16 (tunnus 10501:002:0042), Pajutatsi (tunnus 10501:001:0179), Jäärja metskond 44 (tunnus 10501:002:0044), Kiivleärma (tunnus 10501:004:0009), Jäärja metskond 45 (tunnus 10501:002:0043), Suusi-Ennu (tunnus 10502:002:0540), Jaasi (tunnus 10502:002:0090) ja Sooaru-Ennu (tunnus 10501:002:0630) katastriüksused. Lisaks piirneb turbatootmisala Kongsi (tunnus 48001:001:0551) riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusega, millele on seatud ka riigipiiri kaitsevöönd laiusega 20 m (vid 2021-11-25R).

Lähimad tiheasustusega asulad on Abja-Paluoja alevik, mis paikneb ligikaudu 4,1 km kaugusel kirde suunas, ning Mõisaküla linn, mis asub ligikaudu 5,8 km kaugusel lääne suunas. Lähimad majapidamised ja elamud paiknevad Pätsi turbatootmisalast ligikaudu 1,5 – 1,9 km kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel.

Pätsi turbatootmisalale pääseb riigimaanteelt nr 6 Valga–Uulu kõrvalmaantee nr 1050019 Abja–Laatre ning sealt edasi kruuskattega tee nr 1050084 Pätsi kaudu. Turbatootmisala teenindamiseks on rajatud juurdepääsuteed ning kuivendussüsteem, mida on vaja laiendada.

Pätsi turbatootmisala kuivendussüsteemi eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700). Mäeeraldise teenindusmaal paikneb tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701), mis on rajatud tootmisala kuivendamiseks. Lisaks lähtub alalt Laukasoo kraav (KKR kood VEE1136704). Laukasoo kraav suubub Tussu ojja (KKR kood VEE1136703). Nimetatud kraavide kaudu juhitakse kuivendusveed Pätsi turbatootmisalalt Lüütre ojja. Vanamõisa ojale on seatud kalda piiranguvöönd, kuid kuna selle puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga, siis tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni.

Tootmisalast ligikaudu 130 m kaugusel põhjas paikneb maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Lisaks esineb lähiümbruses maaparandushoiu alasid, millest lähim jääb ligikaudu 140 m kaugusele mäeeraldise piirist. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega registreeritud kaitstavate liikide leiukohti. Taotletava Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad teadaolevad looduskaitselised või muud olulised tehnilised kitsendused, mis takistaksid turba kaevandamist.

Planeeringulises vaates paikneb ala üldplaneeringu maakasutuse alal. Lähialal paikneb rohevõrgustiku koridor ligikaudu 1 km kaugusel ning väärtuslik põllumajandusmaa ligikaudu 0,5 km kaugusel. Andmete kohaselt ei paikne ala tiheasustusalal ega detailplaneeringu kohustusega alal. Tehnovõrkudest paiknevad lähialal elektripaigaldised, sealhulgas keskpingeliinid, maakaablid, mastid ja alajaamad, mille kaitsevööndid jäävad lähimas kohas ligikaudu 45 – 70 m kaugusele mäeeraldisest. Muid olulisi tehnovõrkude kitsendusi ei ole.

Kultuuripärandi objektidest paikneb lähialal pärandkultuuri objekt Lepakuru talukoht, mis asub ligikaudu 0,8 km kaugusel mäeeraldisest. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi ega registreeritud arheoloogiapärandi objekte mäeeraldise teenindusmaal teadaolevalt ei esine.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

10/13

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt ei ole turba kaevandamine väiksemal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, sh mäeeraldis pindalaga 72,54 ha.

Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatud tegevuse käigus laiendatakse mõnevõrra tootmisala kuivendusvõrku, kuid kuna taotletava ala puhul on samuti tegemist varasemalt mõnevõrra kuivendatud maaga, siis ei ole kavandatava tegevusega ümbritsevale keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju oodata. Turba tootmisega peamiselt kaasnevad keskkonnamõjud on seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, tootmisväljakute kuivendamisest tingitud mõjudega, turba tootmisel ning toodangu transpordil kasutatavate masinate tekitava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Pätsi turbatootmisalal toimuva kaevandamistegevuse käigus ei teki olulist mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid käesolevas taotluses seega ei käsitleta.

Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

11/13

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Turbakihi kaevandamine ja selleks tehtavad ettevalmistustööd toimuvad kõik ülemises surveta vee kihis (pinnaseveekihis). Kasuliku kihi (hästi- ja vähelagunenud turvas) all on savid, liivad, liivsavid, aleuriidid, mis moodustavad turbaraba aluse vettpidava osa. Seega turba tootmisega seotud tegevused ei riku veepidet ega mõjuta turbakihi all olevat põhjaveekihti.

Kavandatava tegevusega seega müra piirnorme ei ületata. Lisaks, kuna tegemist on olemasoleva tootmisalaga, kus eelpool kirjeldatud müra juba eksisteerib, siis mõju suurus oluliselt ei muutu. Lisaks mürale tekib turba kaevandamise tööprotsessidel ka osakeste (tolm) heide. Turbatolmu eraldumine sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast.Metoodikast lähtuvate arvutuste puhul ei ületata Pätsi turbatootmisalal kaevandamise jätkamisel keskkonnaministri 14.12.2016. aasta määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku, aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus. Remondi- ja hooldustöid tuleb siiski teha hooldusplatsil. Sellega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi litsentseeritud jäätmehoidlasse.

Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti. Lähim Natura 2000 koosseisu kuuluv ala (Kariste järve loodusala, EELIS kood RAH0000269) jääb enam kui 6 km kaugusele. Arvestades kaugust, vahepealseid maastikke ning kavandatava tegevuse ehk turba kaevandamise iseloomu, ei ole mõju Natura kaitse- eesmärkidele tõenäoline.

Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Võimaliku tulekahju kustutamiseks on Pätsi turbatootmisalal kustutusvee varu olemas, rajatud on tuletõrje veevõtukohad ning täiendavalt on tootmisalal üks tulekustutusvee varuga mahuti, mis on varustatud pumbaga.

Kuivendamise tulemusel toimuvad olulised muutused tootmisala ümbritseva ala taimekattes, millest lähtuvalt võib teha järeldused, et on toimunud vastavad muutused ka mullastiku tingimustes juure sügavuse tasandil. Üldine trend kuivenduse järgselt on mõningane puude kasvu intensiivistumine, ka võivad rabade kuivenduse käigus asenduda alale laiema ökoloogilise amplituudiga metsasamblad. Pätsi turbatootmisalal on turvast kaevandatud alates ca 1950-ndatest, ulatuslik kuivendusvõrk on rajatud hiljemalt 1966-daks aastaks, seega on seal aastakümnete jooksul tekkinud teatud tasakaal looduskeskkonna ja tootmisest põhjustatud häiringute vahel. Suuremad loomad ja linnud hoiavad mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud liikumiseks on neil piisavalt ruumi tootmisala ümber. Nii roomajatele kui ka kahepaiksetele mõjub kaevandustööde käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv mõningane vibratsioon. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandamise jätkamine Pätsi turbatootmisalal täiendavat olulist mõju taimestikule ja loomastikule ei tekita. Ala, kuhu mäeeraldist laiendatakse, on varasema tegevuse käigus osaliselt kuivendatud ning sellest juba mõjutatud.

Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes ei teki. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

12/13

8. Taotluse lisad

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine on korraldatud vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/331330, mis soovitakse käesoleva taotlusega liita koos maapõue osaga ühe keskkonnaloa alla. Kuivendusvesi juhitakse eesvoolu läbi tootmisalale rajatud kogujakraavide ning läbi nendele moodustatud kahe väljalaskme (koodid VI113 ja VI114). Pätsi turbatootmisala kuivendusvee väljalaskudele ei ole varasema turbatootmise käigus settetiike rajatud. Viimane heljumi sisalduse ületamine tuvastati 28.08.2022 tehtud analüüsil (Pätsi turbaraba vl nr 2, VI114 puhul). Arvestades, et tegelikkuses ei ole KHT analüüsimine enam nõutav, toimus viimane heljumi piirnormi ületamine üle kolme aastat tagasi. Seetõttu tuleb kindlasti jätkata väljajuhitava vee seiramist ja analüüside jälgimist, et selgitada, kas edaspidi ületusi esineb või mitte. Keskkonnaameti maapõuebüroo on 04.12.2025 e-kirja põhjal konsulteerinud veeosakonnaga ning jõuti seisukohani, et antud juhul ei ole settetiikide rajamine kohustuslik, aga kui edaspidistes analüüsides esineb seiratavate näitajate osas piirnormide ületamisi, tuleb need siiski rajada. Juhul, kui settetiikide rajamine osutub vajalikuks, tuleb koostada vastav projekt. Eelnevast lähtuvalt ei ole käesoleva taotlusega settetiikide rajamist käsitletud.

Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 11: Graafilised_lisad.asice

13/13

VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:5000 Väljavõtte koostamise aeg 27.03.2024

MAA-AMET

Katastritunnus 10501:002:0041 Koha-aadress Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-

Vanamõisa küla, Pätsi turbatootmisala Sihtotstarve Turbatööstusmaa 100%

Pindala 38,31 ha Ruumikuju pindala 38.31 ha Kõlvikuline koosseis Metsamaa 10,56 ha

Muu maa 27,75 ha

Katastrisse kandmise aeg 19.09.2006 Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST Eellane 10501:002:7616 Viljandi maakond, Abja

vald, Abja-Vanamõisa küla, Jäärja metskond

Katastripidaja märked -

VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:4000 Väljavõtte koostamise aeg 27.03.2024

MAA-AMET

Katastritunnus 10501:002:0031 Koha-aadress Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-

Vanamõisa küla, Pätsi turbaraba Sihtotstarve Turbatööstusmaa 100%

Pindala 56,94 ha Ruumikuju pindala 56.94 ha Kõlvikuline koosseis Metsamaa 0,18 ha

Muu maa 56,76 ha

Katastrisse kandmise aeg 25.04.2006 Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST

Katastripidaja märked -

21.01.2020 SÕLMITUD MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 1

7-8/24/402

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi Rendileandja),

keda esindab regionaalministri 14.08.2023 käskkirja nr 128 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti

peadirektor Tambet Tiits, ja Mulgi Turvas AS (äriregistri kood 14836587) (edaspidi Rentnik),

keda esindab juhatuse liige Märt Puhmaste, mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja

koos Lepingupooled, on kokku leppinud Pätsi turbaraba (katastritunnus 10501:002:0031) ja Pätsi

turbatootmisala (katastritunnus 10501:002:0041) kinnisasjade kasutamiseks 21.01.2020 sõlmitud

maarendilepingu nr 7-8/20/13 (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt:

1. Tulenevalt 01.01.2024 kehtima hakanud maapõueseaduse uuest redaktsioonist ja lähtudes

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ning Mulgi Turvas AS-ile

kuuluvast maavara kaevandamise keskkonnaloast nr VILM-037:

1.1. muuta Lepingu punkti 2.1.1. sõnastada see järgnevalt: „Pätsi turbaraba katastriüksus

(katastritunnus 10501:002:0031, pindala 56,94 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa 100%);“;

1.2. muuta Lepingu punkti 2.1.2. sõnastada see järgnevalt: „Pätsi turbatootmisala katastriüksus

(katastritunnus 10501:002:0041, pindala 38,31 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa 100%);“;

1.3. muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Alates 01.07.2024 on vastavalt

maapõueseaduse §-s 90 sätestatule kasutustasu suuruseks 1143,03 eurot (üks tuhat ükssada

nelikümmend kolm eurot ja kolm senti) aastas, mis moodustab 3% kehtivast Pätsi turbaraba

katastriüksuse maa maksustamishinnast (22 775 eurot) ja 3% kehtivast Pätsi

turbatootmisala katastriüksuse maa maksustamishinnast (15 326 eurot).

1.4. muuta Lepingu punkti 4.2 ja sõnastada see järgnevalt: „Ühe aasta eest tasumisele kuuluv

kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks

ettemaksuna järgmise poolaasta eest.“;

1.5. muuta Lepingu punkti 4.6 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu suurus muutub

automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa

erakorralise hindamise alusel arvestades maapõueseaduse § 90 lõigetes 7 ja 71 ning § 1358

sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise tasu

regulatsioon. Tasu maksimaalne määr on 413,59 eurot hektari kohta. Alates 01.01.2032 on

kasutustasu suuruseks maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.“;

1.6. lisada Lepingule punkt 4.9 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu muutumisel kajastub

uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei sõlmita.“;

1.7. muuta Lepingu punkti 7.1.4 ja sõnastada see järgnevalt: „muuta ühepoolselt Lepingu punktis

4.1 nimetatud rendi suurust vastavalt Lepingu punktides 4.6 ja 4.9 sätestatule või muudel

Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel;“;

1.8. asendada Lepingu lisadeks 3 ja 4 olevad maakatastri väljavõtted käesoleva kokkuleppe lisaks

olevate maakatastri väljavõtetega;

2

1.9. muuta Lepingu punkti 13.4 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendileandja esindaja Lepingu

täitmisel on Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind, telefon 5476 0772,

e-post [email protected].“.

2. Käesoleval kokkuleppel on järgmised lisad: Lisa 3. Pätsi turbaraba katastriüksuse

maakatastri väljavõte ja Lisa 4. Pätsi turbatootmisala katastriüksuse maakatastri väljavõte.

3. Käesolevas kokkuleppes mittesisalduvad Lepingu tingimused jäävad kehtima.

4. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest

Lepingupoolte poolt.

Rendileandja:

Maa-amet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011

SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits

Rentnik:

Mulgi Turvas AS

Registrikood 14836587

Väikepalli

Eesnurga küla

Viljandi vald

70306 Viljandi maakond

E-post [email protected]

Tel 505 9044

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Puhmaste

79

78

77

76

75

74

73

72

71

79

78

77

76

75

74

73

72

71

te e

79

78

77

76

75

74

73

72

71

70

69

79

78

77

76

75

74

73

72

71

70

69

Uuringupunkti number

Maapinna abs kõrgus, m

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1,80

0,90

1-1 1-2

2,80

2,70

1-3

4,75

1,00

1-4

1,00

1,20

1-5

0,50

1,50 1,40

0,30

1-6

75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89

Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19

3-6

0,60

1,301,20

2,20

3-53-4

1,75

1,00

Uuringupunkti number

Maapinna abs kõrgus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

3-1

2,50

1,80 2,30

2,80

3-2

1,70

3-3

2,20

77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49

Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59

Vahekaugused, m 180 200 194 205 90

Vahekaugused, m 101 101 199 201 198

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 1

P ä ts i tu rb

a to

o tm is a la

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

6 3 0

S o o a ru -E

n n u

L ä ti V

a b a ri ik

48001:001:0551

Kongsi

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 0 5 0 2 :0

0 2 :0

5 4 0

S u u s i- E n n u

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 1

P ä ts i tu rb

a to

o tm is a la

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

W m

E m

W m

E m

15.07.2017

vt 73.89

15.07.2017

vt 72.18

15.07.2017

vt 72.84

15.07.2017

vt 71.18

15.07.2017

vt 73.47

15.07.2017

vt 72.18

20

11

23

18 11

10

11

20

15

17

16

17

18

23

18

23

18

18

19

26

39

28

28

17 19 21 20 29

24

21

20

23

21

18

17

23

1-3

3-4

1-3

I-I ... II-II'

Geoloogilised läbilõiked

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Hästilagunenud turvas

Liiv

Vähelagunenud turvas

Järvemuda

Liivsavi ja saviliiv

Riigikaitselised kitsendused

Ranna või kalda piiranguvöönd

0 200 m100

V 1 : 100

H 1 : 5000

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

Proovivõtupunkt

Uuringuaegne veetase

Veetaseme abs kõrgus (m) ja mõõtmise kuupäev

Turba lagunemisaste ja proovimise intervall

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbamaardla

Pätsi turbatootmisala

Graafiline lisa 2/3

26.05.2026

Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Märt Puhmaste

26/5479+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 72,1 m)

Põhjaterviku piir (keskmiselt ~0,2 m lamamist)

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

10 aT

9 aT

6 pR

5 pR

2 aR

1 aR

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

12 aT

11 aT

2 aR

1 aR

6 pR

5 pR

8 aT

7 aT

K r

K r

Kr

73.31

75.31

76.07

77.51

75.50

74.30

75.58

75.14

75.79

77.35

75.15

75.00

76.28

75.34

76.79

76.33

74.85

75.77

75.71

75.17

75.90

76.37

75.29

76.00

75.92

77.29

76.77

74.44

76.54

76.31

77.07

76.10

73.61

75.14

77.09

76.04

74.08

74.65

76.29

75.58

75.2 7

76.82

75.49

74.39

75.71

77.05

75.88

75.4 0

76.78

75.33

74.21

73.91

72.84

73.30

72.32

72.38

72.53

72.65

72.60

72.24

72.49

72.29 72.09

71.94

72.44

72.41

74.18

73.60 73.24

72.19

72.08

72.23

71.36

71.70

70.72

71.20

71.12

70.46

71.53

71.62

71.01

70.29

71.77

71.60

71.79

71.17

71.26

70.59

70.50

69.81

70.78

70.66

70.64 71.76

71.83

71.98

71.88

73.14

73.19

73.89

73.46

72.80

72.51

71.62 71.49

72.66

72.49

71.83

71.81

71.70

72.51 71.85

72.20

72.94

76

7 6

76

7 1

7 1

7 2

7 2

7 2

7 3

7 2

72

71

72

73

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0042

Jäärja metskond 16

10501:002:0630

Sooaru-Ennu

10502:002:0540

Suuri-Ennu

10502:002:0090

Jaasi

10501:002:0043

Jäärja metskond 45

48001:001:0551

Kongsi

10501:004:0009

Kiivleärma

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:001:0179

Pajutatsi

Läti Vabariik

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 3

4

5

6

7 8910

11

12

13

14

15

1617

18

19

1' 2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9' 10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

21'

6 438 500

6 438 000

5 7 7 5

0 0

5 7 7 0

0 0

5 7 7 0

0 0

6 439 000

5 7 6 5

0 0

5 7 7 0

0 0

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pätsi turbaraba

10501:002:0031

Kaardileht nr 532 Karksi

Maardla piir (asendiplaanil)

0 200 m100

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbamaardla

Pätsi turbatootmisala

26.05.2026

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri 26/5479+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

1 : 5000

Graafiline lisa 3/3

Korrastatud maa plaan

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aR - aktiivne reservvaru,

Taastuv soo ala (94,79 ha)

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Riigikaitselised kitsendused

Maaparandushoiuala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Märt Puhmaste

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 5 pR Plokk 6 pR

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 1 aR

5 pR

1 aR

1 aR

13 pT 14 pT

6 pR 5 pR

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 438 767,17 576 668,49

2 6 438 769,84 576 679,70

3 6 438 779,33 576 719,49

4 6 438 968,81 577 514,46

5 6 438 193,76 577 719,03

6 6 438 075,26 577 644,39

7 6 438 021,63 577 442,46

8 6 437 992,67 577 331,07

9 6 437 992,01 577 322,97

10 6 437 975,16 577 099,74

11 6 438 078,72 577 009,35

12 6 438 091,03 576 997,42

13 6 438 129,95 576 950,63

14 6 438 200,54 576 886,05

15 6 438 429,06 576 827,58

16 6 438 474,78 576 815,88

17 6 438 462,53 576 663,78

18 6 438 626,22 576 664,44

19 6 438 746,02 576 665,13

Pindala 72,54 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 438 824,77 576 666,22

2' 6 438 824,77 576 671,95

3' 6 439 059,58 577 602,48

4' 6 438 796,04 577 668,75

5' 6 438 614,38 577 716,04

6' 6 438 368,85 577 778,43

7' 6 438 188,26 577 773,92

8' 6 438 047,75 577 682,99

9' 6 437 949,84 577 346,58

10' 6 437 928,96 577 140,25

11' 6 437 975,16 577 099,74

12' 6 438 078,72 577 009,35

13' 6 438 091,03 576 997,42

14' 6 438 129,95 576 950,63

15' 6 438 417,13 576 605,85

16' 6 438 424,77 576 616,65

17' 6 438 706,02 576 609,96

18' 6 438 712,15 576 652,63

19' 6 438 713,45 576 661,44

20' 6 438 769,51 576 664,00

21' 6 438 815,76 576 665,94

Pindala 94,79 ha

N

76

75.44

75.41

75.67

75.35

75.84

75.31

75.34

75.31

74.69

75.24

75.36 74.43

74.93

74.70

76.60

74.69

76.45

74.91

76.64

76.37

74.45

74.99

76.95

75.25

74.66

74.36

74.26

77.27

75.33

73.62

73.49

72.81

75.79

75.70

74.07

73.18

73.32

73.18

73.39

73.16

73.17

72.98

73.58

73.20

73.74

73.80

74.38

72.44

73.39 72.94

73.89

74.29

73.68

73.14

72.58

73.24

73.71

73.24

74.26

74.56

76.19

73.37

75.55

76.27

74.83

75.74

74.21

75.35

75.41

73.91

74.63

74.09

75.54

75.64

75.07

73.93

74.31

74.07

73.72

74.26 74.13

73.94

73.91 76.84

76.65

77.26

76.75

78.11

77.63

77.15

78.12

77.56

78.47

77.30

76.57

77.82

78.20

78.64

77.91

78.21

78.19

78.31

77.59

77.74

K r

K r

Kr

Bet

B e t

Bet

K r

Bet

73.31

75.31

76.07

77.51

75.50

74.30

75.58

75.14

75.79

76.99 76.26

77.35

75.15

75.00

76.28

75.34

75.80

76.79

76.33

74.85

75.77

75.71

75.17

75.90

76.61

76.37

75.29

76.00

75.92

77.29

76.77

74.44

76.54

76.31

77.07

76.10

73.61

75.14

77.09

76.04

74.08

74.65

76.29

75.58

75.2 7

76.82

75.49

74.39

75.71

77.05

75.88

75.4 0

76.78

75.33

74.21

72,55

73,55

74,39

74,38

74,60

71,34

71,21

71,54

71,83

72,07

72,38

73,47

7 6

78

78

76

7 6

76

7 1

1

7 1

7 2

72

7 2

72

7 2

7 3

7 0

7 3

7 3

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0042

Jäärja metskond 16

10501:002:0630

Sooaru-Ennu

10502:002:0540

Suuri-Ennu

10502:002:0090

Jaasi

10501:002:0043

Jäärja metskond 45

48001:001:0551

Kongsi

10501:004:0009

Kiivleärma

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:001:0179

Pajutatsi

Läti Vabariik

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

I

I'

I'

I

1,80 0,90

2,20 1,70

1,00 4,75

2,70 2,80

1,80 1,50

1,10 1,10

1,60 1,70

1,80 1,50

1,70 2,80

0,20 0,70

0,10 0,00

2,10 2,50

1,50 0,50

1,20 1,00

1,80 0,90

1,40 0,30

3,00 2,10

1,00 0,40

1,30 1,20

1,50 1,00

2,50 1,50

1,00 1,50

2,00 0,10

1,10 0,40

1,00 1,75

2,20 1,70

1,30 0,60

1,20 2,20

2,30 2,80

2,40 0,50

2,10 1,60

1,80 2,50

74,89

76,50

76,89

75,08

74,59

0-1

0-2

0-3

0-4

0-5

75,84

77,60

78,15

74,75

73,87

73,89

1-1

1-2

1-3

1-4

1-5

1-6

75,19

75,01

75,49

73,57

73,85

2-1

2-2

2-3

2-4

2-5

77,06

76,64

75,02

74,41

73,27

73,49

75,32

2-I

3-1

3-2

3-3

3-4

3-5

3-6

75,98

75,82

74,86

75,19

73,36

73,64

73,33

4-1

4-2

4-3

4-4

4-5

4-6

4-7

74,16

73,53

72,86

5-1

5-2

5-3 1,10 0,60

1 3

4

5

6

7 8910

11

12

13

14

15

1617

18

19

1' 2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9' 10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

21'

6 438 500

6 438 000

5 7 7 5

0 0

5 7 7 0

0 0

5 7 7 0

0 0

6 439 000

5 7 6 5

0 0

5 7 7 0

0 0

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

Pätsi turbaraba

10501:002:0031

Kaardileht nr 532 Karksi

Maardla piir (asendiplaanil)

Riigikaitselised kitsendused

Maaparandushoiuala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a)

Jääkvaru uuringu proovipunkt

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

0 200 m100

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

74,60

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbamaardla

Pätsi turbatootmisala

26.05.2026

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri 26/5479+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

1 : 5000

Graafiline lisa 1/3

Mäeeraldise plaan

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Märt Puhmaste

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 3 aT Plokk 4 aT

Plokk 11 aT Plokk 12 aT

Plokk 5 pR Plokk 6 pR

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 1 aR

5 pR

9 aT 10 aT

7 aT 8 aT

1 aR

1 aR

9 aT 10 aT

13 pT 14 pT

6 pR 5 pR 2-2

75,01

1,60 1,70

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 438 767,17 576 668,49

2 6 438 769,84 576 679,70

3 6 438 779,33 576 719,49

4 6 438 968,81 577 514,46

5 6 438 193,76 577 719,03

6 6 438 075,26 577 644,39

7 6 438 021,63 577 442,46

8 6 437 992,67 577 331,07

9 6 437 992,01 577 322,97

10 6 437 975,16 577 099,74

11 6 438 078,72 577 009,35

12 6 438 091,03 576 997,42

13 6 438 129,95 576 950,63

14 6 438 200,54 576 886,05

15 6 438 429,06 576 827,58

16 6 438 474,78 576 815,88

17 6 438 462,53 576 663,78

18 6 438 626,22 576 664,44

19 6 438 746,02 576 665,13

Pindala 72,54 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 438 824,77 576 666,22

2' 6 438 824,77 576 671,95

3' 6 439 059,58 577 602,48

4' 6 438 796,04 577 668,75

5' 6 438 614,38 577 716,04

6' 6 438 368,85 577 778,43

7' 6 438 188,26 577 773,92

8' 6 438 047,75 577 682,99

9' 6 437 949,84 577 346,58

10' 6 437 928,96 577 140,25

11' 6 437 975,16 577 099,74

12' 6 438 078,72 577 009,35

13' 6 438 091,03 576 997,42

14' 6 438 129,95 576 950,63

15' 6 438 417,13 576 605,85

16' 6 438 424,77 576 616,65

17' 6 438 706,02 576 609,96

18' 6 438 712,15 576 652,63

19' 6 438 713,45 576 661,44

20' 6 438 769,51 576 664,00

21' 6 438 815,76 576 665,94

Pindala 94,79 ha

N

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

71

76

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0042

Jäärja metskond 16

10501:002:0630

Sooaru-Ennu

10502:002:0540

Suuri-Ennu

10502:002:0090

Jaasi

10501:002:0043

Jäärja metskond 45

48001:001:0551

Kongsi

10501:004:0009

Kiivleärma

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:001:0179

Pajutatsi

Läti Vabariik

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

6 438 500

6 438 000

5 7 7 5

0 0

5 7 7 0

0 0

5 7 7 0

0 0

6 439 000

5 7 6 5

0 0

5 7 7 0

0 0

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pätsi turbaraba

10501:002:0031

Kaardileht nr 532 Karksi

Maardla piir (asendiplaanil)

0 200 m100

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbamaardla

Pätsi turbatootmisala

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri 26/5479+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

1 : 5000 Märt Puhmaste

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Vee erikasutusloa taotluse plaan

Graafiline lisa 1

29.05.2026

Väljalaskme seirepunkt, selle nr/kood

Voolusuund kogujakraavis

5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

osutub vajalikuks, tuleb koostada vastav projekt ning vajadusel täiendada vee erikasutusluba.

4. Settetiikide rajamine tänases situatsioonis ei ole vajalik. Juhul, kui settetiikide rajamine

- Maavarade registri maardlate ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Voolusuund kogujakraavis

Väljalaskme VI113 taga olev valgala (pindala 31,85 ha)

Väljalaskme VI114 taga olev valgala (pindala 40,69 ha)

Seirepunktide koordinaadid

VI113 6 438 483 576 805

Nr X Y

VI114 6 438 400 577 678

N

VI113

VI114

VI113

75.44

75.41

75.67

75.35

75.84

75.31

75.34

75.31

74.69

75.24

75.36 74.43

74.93

74.70

76.60

74.69

76.45

74.91

76.64

76.37

74.45

74.99

76.95

75.25

74.66

74.36

74.26

77.27

75.33

73.62

73.49

72.81

75.79

75.70

74.07

73.18

73.32

73.18

73.39

73.16

73.17

72.98

73.58

73.20

73.74

73.80

74.38

72.44

73.39 72.94

73.89

74.29

73.68

73.14

72.58

73.24

73.71

73.24

74.26

74.56

76.19

73.37

75.55

76.27

74.83

75.74

74.21

75.35

75.41

73.91

74.63

74.09

75.54

75.64

75.07

73.93

74.31

74.07

73.72

74.26 74.13

73.94

73.91 76.84

76.65

77.26

76.75

78.11

77.63

77.15

78.12

77.56

78.47

77.30

76.57

77.82

78.20

78.64

77.91

78.21

78.19

78.31

77.59

77.74

K r

K r

Kr

Bet

B e t

Bet

K r

Bet

73.31

75.31

76.07

77.51

75.50

74.30

75.58

75.14

75.79

76.99 76.26

77.35

75.15

75.00

76.28

75.34

75.80

76.79

76.33

74.85

75.77

75.71

75.17

75.90

76.61

76.37

75.29

76.00

75.92

77.29

76.77

74.44

76.54

76.31

77.07

76.10

73.61

75.14

77.09

76.04

74.08

74.65

76.29

75.58

75.2 7

76.82

75.49

74.39

75.71

77.05

75.88

75.4 0

76.78

75.33

74.21

72,55

73,55

74,39

74,38

74,60

71,34

71,21

71,54

71,83

72,07

72,38

73,47

7 6

78

78

76

7 6

76

7 1

1

7 1

7 2

72

7 2

72

7 2

7 3

7 0

7 3

7 3

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0042

Jäärja metskond 16

10501:002:0630

Sooaru-Ennu

10502:002:0540

Suuri-Ennu

10502:002:0090

Jaasi

10501:002:0043

Jäärja metskond 45

48001:001:0551

Kongsi

10501:004:0009

Kiivleärma

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:001:0179

Pajutatsi

Läti Vabariik

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

I

I'

I'

I

1,80 0,90

2,20 1,70

1,00 4,75

2,70 2,80

1,80 1,50

1,10 1,10

1,60 1,70

1,80 1,50

1,70 2,80

0,20 0,70

0,10 0,00

2,10 2,50

1,50 0,50

1,20 1,00

1,80 0,90

1,40 0,30

3,00 2,10

1,00 0,40

1,30 1,20

1,50 1,00

2,50 1,50

1,00 1,50

2,00 0,10

1,10 0,40

1,00 1,75

2,20 1,70

1,30 0,60

1,20 2,20

2,30 2,80

2,40 0,50

2,10 1,60

1,80 2,50

74,89

76,50

76,89

75,08

74,59

0-1

0-2

0-3

0-4

0-5

75,84

77,60

78,15

74,75

73,87

73,89

1-1

1-2

1-3

1-4

1-5

1-6

75,19

75,01

75,49

73,57

73,85

2-1

2-2

2-3

2-4

2-5

77,06

76,64

75,02

74,41

73,27

73,49

75,32

2-I

3-1

3-2

3-3

3-4

3-5

3-6

75,98

75,82

74,86

75,19

73,36

73,64

73,33

4-1

4-2

4-3

4-4

4-5

4-6

4-7

74,16

73,53

72,86

5-1

5-2

5-3 1,10 0,60

1 3

4

5

6

7 8910

11

12

13

14

15

1617

18

19

1' 2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9' 10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

21'

6 438 500

6 438 000

5 7 7 5

0 0

5 7 7 0

0 0

5 7 7 0

0 0

6 439 000

5 7 6 5

0 0

5 7 7 0

0 0

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

Pätsi turbaraba

10501:002:0031

Kaardileht nr 532 Karksi

Maardla piir (asendiplaanil)

Riigikaitselised kitsendused

Maaparandushoiuala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a)

Jääkvaru uuringu proovipunkt

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

0 200 m100

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

74,60

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbamaardla

Pätsi turbatootmisala

26.05.2026

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri 26/5479+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

1 : 5000

Graafiline lisa 1/3

Mäeeraldise plaan

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Märt Puhmaste

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 3 aT Plokk 4 aT

Plokk 11 aT Plokk 12 aT

Plokk 5 pR Plokk 6 pR

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 1 aR

5 pR

9 aT 10 aT

7 aT 8 aT

1 aR

1 aR

9 aT 10 aT

13 pT 14 pT

6 pR 5 pR 2-2

75,01

1,60 1,70

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 438 767,17 576 668,49

2 6 438 769,84 576 679,70

3 6 438 779,33 576 719,49

4 6 438 968,81 577 514,46

5 6 438 193,76 577 719,03

6 6 438 075,26 577 644,39

7 6 438 021,63 577 442,46

8 6 437 992,67 577 331,07

9 6 437 992,01 577 322,97

10 6 437 975,16 577 099,74

11 6 438 078,72 577 009,35

12 6 438 091,03 576 997,42

13 6 438 129,95 576 950,63

14 6 438 200,54 576 886,05

15 6 438 429,06 576 827,58

16 6 438 474,78 576 815,88

17 6 438 462,53 576 663,78

18 6 438 626,22 576 664,44

19 6 438 746,02 576 665,13

Pindala 72,54 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 438 824,77 576 666,22

2' 6 438 824,77 576 671,95

3' 6 439 059,58 577 602,48

4' 6 438 796,04 577 668,75

5' 6 438 614,38 577 716,04

6' 6 438 368,85 577 778,43

7' 6 438 188,26 577 773,92

8' 6 438 047,75 577 682,99

9' 6 437 949,84 577 346,58

10' 6 437 928,96 577 140,25

11' 6 437 975,16 577 099,74

12' 6 438 078,72 577 009,35

13' 6 438 091,03 576 997,42

14' 6 438 129,95 576 950,63

15' 6 438 417,13 576 605,85

16' 6 438 424,77 576 616,65

17' 6 438 706,02 576 609,96

18' 6 438 712,15 576 652,63

19' 6 438 713,45 576 661,44

20' 6 438 769,51 576 664,00

21' 6 438 815,76 576 665,94

Pindala 94,79 ha

N

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

71

76

79

78

77

76

75

74

73

72

71

79

78

77

76

75

74

73

72

71

te e

79

78

77

76

75

74

73

72

71

70

69

79

78

77

76

75

74

73

72

71

70

69

Uuringupunkti number

Maapinna abs kõrgus, m

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1,80

0,90

1-1 1-2

2,80

2,70

1-3

4,75

1,00

1-4

1,00

1,20

1-5

0,50

1,50 1,40

0,30

1-6

75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89

Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19

3-6

0,60

1,301,20

2,20

3-53-4

1,75

1,00

Uuringupunkti number

Maapinna abs kõrgus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

3-1

2,50

1,80 2,30

2,80

3-2

1,70

3-3

2,20

77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49

Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59

Vahekaugused, m 180 200 194 205 90

Vahekaugused, m 101 101 199 201 198

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 1

P ä ts i tu rb

a to

o tm is a la

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

6 3 0

S o o a ru -E

n n u

L ä ti V

a b a ri ik

48001:001:0551

Kongsi

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 0 5 0 2 :0

0 2 :0

5 4 0

S u u s i- E n n u

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 1

P ä ts i tu rb

a to

o tm is a la

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

W m

E m

W m

E m

15.07.2017

vt 73.89

15.07.2017

vt 72.18

15.07.2017

vt 72.84

15.07.2017

vt 71.18

15.07.2017

vt 73.47

15.07.2017

vt 72.18

20

11

23

18 11

10

11

20

15

17

16

17

18

23

18

23

18

18

19

26

39

28

28

17 19 21 20 29

24

21

20

23

21

18

17

23

1-3

3-4

1-3

I-I ... II-II'

Geoloogilised läbilõiked

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Hästilagunenud turvas

Liiv

Vähelagunenud turvas

Järvemuda

Liivsavi ja saviliiv

Riigikaitselised kitsendused

Ranna või kalda piiranguvöönd

0 200 m100

V 1 : 100

H 1 : 5000

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

Proovivõtupunkt

Uuringuaegne veetase

Veetaseme abs kõrgus (m) ja mõõtmise kuupäev

Turba lagunemisaste ja proovimise intervall

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbamaardla

Pätsi turbatootmisala

Graafiline lisa 2/3

26.05.2026

Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Märt Puhmaste

26/5479+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 72,1 m)

Põhjaterviku piir (keskmiselt ~0,2 m lamamist)

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

10 aT

9 aT

6 pR

5 pR

2 aR

1 aR

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

12 aT

11 aT

2 aR

1 aR

6 pR

5 pR

8 aT

7 aT

K r

K r

Kr

73.31

75.31

76.07

77.51

75.50

74.30

75.58

75.14

75.79

77.35

75.15

75.00

76.28

75.34

76.79

76.33

74.85

75.77

75.71

75.17

75.90

76.37

75.29

76.00

75.92

77.29

76.77

74.44

76.54

76.31

77.07

76.10

73.61

75.14

77.09

76.04

74.08

74.65

76.29

75.58

75.2 7

76.82

75.49

74.39

75.71

77.05

75.88

75.4 0

76.78

75.33

74.21

73.91

72.84

73.30

72.32

72.38

72.53

72.65

72.60

72.24

72.49

72.29 72.09

71.94

72.44

72.41

74.18

73.60 73.24

72.19

72.08

72.23

71.36

71.70

70.72

71.20

71.12

70.46

71.53

71.62

71.01

70.29

71.77

71.60

71.79

71.17

71.26

70.59

70.50

69.81

70.78

70.66

70.64 71.76

71.83

71.98

71.88

73.14

73.19

73.89

73.46

72.80

72.51

71.62 71.49

72.66

72.49

71.83

71.81

71.70

72.51 71.85

72.20

72.94

76

7 6

76

7 1

7 1

7 2

7 2

7 2

7 3

7 2

72

71

72

73

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0042

Jäärja metskond 16

10501:002:0630

Sooaru-Ennu

10502:002:0540

Suuri-Ennu

10502:002:0090

Jaasi

10501:002:0043

Jäärja metskond 45

48001:001:0551

Kongsi

10501:004:0009

Kiivleärma

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:001:0179

Pajutatsi

Läti Vabariik

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 3

4

5

6

7 8910

11

12

13

14

15

1617

18

19

1' 2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9' 10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

21'

6 438 500

6 438 000

5 7 7 5

0 0

5 7 7 0

0 0

5 7 7 0

0 0

6 439 000

5 7 6 5

0 0

5 7 7 0

0 0

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Pätsi turbaraba

10501:002:0031

Kaardileht nr 532 Karksi

Maardla piir (asendiplaanil)

0 200 m100

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbamaardla

Pätsi turbatootmisala

26.05.2026

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri 26/5479+372 668 1011, [email protected]

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

1 : 5000

Graafiline lisa 3/3

Korrastatud maa plaan

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aR - aktiivne reservvaru,

Taastuv soo ala (94,79 ha)

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Riigikaitselised kitsendused

Maaparandushoiuala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Märt Puhmaste

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 5 pR Plokk 6 pR

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 1 aR

5 pR

1 aR

1 aR

13 pT 14 pT

6 pR 5 pR

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 438 767,17 576 668,49

2 6 438 769,84 576 679,70

3 6 438 779,33 576 719,49

4 6 438 968,81 577 514,46

5 6 438 193,76 577 719,03

6 6 438 075,26 577 644,39

7 6 438 021,63 577 442,46

8 6 437 992,67 577 331,07

9 6 437 992,01 577 322,97

10 6 437 975,16 577 099,74

11 6 438 078,72 577 009,35

12 6 438 091,03 576 997,42

13 6 438 129,95 576 950,63

14 6 438 200,54 576 886,05

15 6 438 429,06 576 827,58

16 6 438 474,78 576 815,88

17 6 438 462,53 576 663,78

18 6 438 626,22 576 664,44

19 6 438 746,02 576 665,13

Pindala 72,54 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 438 824,77 576 666,22

2' 6 438 824,77 576 671,95

3' 6 439 059,58 577 602,48

4' 6 438 796,04 577 668,75

5' 6 438 614,38 577 716,04

6' 6 438 368,85 577 778,43

7' 6 438 188,26 577 773,92

8' 6 438 047,75 577 682,99

9' 6 437 949,84 577 346,58

10' 6 437 928,96 577 140,25

11' 6 437 975,16 577 099,74

12' 6 438 078,72 577 009,35

13' 6 438 091,03 576 997,42

14' 6 438 129,95 576 950,63

15' 6 438 417,13 576 605,85

16' 6 438 424,77 576 616,65

17' 6 438 706,02 576 609,96

18' 6 438 712,15 576 652,63

19' 6 438 713,45 576 661,44

20' 6 438 769,51 576 664,00

21' 6 438 815,76 576 665,94

Pindala 94,79 ha

N

76

1

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Mulgi Turvas Aktsiaselts omab Pätsi turbamaardlas Pätsi turbatootmisalal maavara

kaevandamiseks keskkonnaluba nr VILM-037 (kehtiv kuni 27.12.2049) ning vee erikasutuseks

ehk tootmisala kuivendamiseks keskkonnaluba nr L.VV/331330 (kehtiv kuni 27.12.2049).

Käesoleva taotluse koostamise hetkeks on OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud

aruande (2026, töö nr 26/5479) alusel hinnatud Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide

7 ja 8 pT (osaliselt) ning 9 ja 10 pT (täielikult) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide varu

kategooria ümberhindamise aluseks oli asjaolu, et need paiknevad Vanamõisa oja (KKR kood

VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi

turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei

laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud

tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni

kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras.

Käesoleva taotluse eesmärk on viia Pätsi turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusmaa

piirid vastavusse Eesti Geoloogiateenistuse direktori 05.05.2026 korraldusega nr 13-5/26/69

ümber hinnatud ning maavarade registris arvele võetud aktiivse turba varu plokkidega

7 – 10 aT. Piiride korrigeerimise tulemusena hõlmab mäeeraldis kõiki Pätsi turbamaardla

aktiivse tarbevaru plokke, mis on vähemalt osaliselt olnud kasutusel ka varasema turbatootmise

käigus. Samuti on korrigeeritud teenindusmaa piire, et see ei kattuks enam riigipiiri

kaitsevööndiga. Lisaks taotletakse veeloa nr L.VV/331330 liitmist kaevandamisloaga, et

koondada tegevuseks vajalikud õigused ühe keskkonnaloa alla. Luba kehtib kuni 27.12.2049.

Keskkonnaloal nr L.VV/331330 on väljavoolude nr 1 ja 2 reostusnäitajate piirväärtus määratud

ka KHT osas. Kuna luba väljastati 31.07.2018, kehtis selle väljaandmise ajal Vabariigi

Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse

juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“. Seetõttu oli KHT piirväärtus 125 mg/l. Alates

8.11.2019 kehtib keskkonnaministri määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8

kohaselt tuleb turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele loaga kohustuslikult määrata

piirväärtused üldlämmastiku, üldfosfori, heljumi-, naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise

hapnikutarbe (BHT7) kohta. KHT analüüsimine ei ole enam nõutav. Eeltoodust tulenevalt on

KHT sisalduse määramise kohustus ära võetud, et viia luba kehtiva seadusandlusega kooskõlla.

Kaevandatav turvas sobib kasutamiseks aianduses ja põllumajanduses.

Taotlus tugineb aruandele „Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline

ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks“ (OÜ Inseneribüroo

2

STEIGER, 26/5479). Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aasta uuringule, mille

tulemused on esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla

varu osaline ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, EGF 8867).

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaosas Mulgi vallas Abja-Vanamõisa

külas, ligikaudu 30 km kaugusel Viljandi linnast edela suunas. Mäeeraldise teenindusmaa

pindala on 94,79 ha, millest mäeeraldise pindala moodustab 72,54 ha. Turbatootmisala paikneb

täielikult riigi omandis olevatel katastriüksustel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031; 100%

turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041; 100% turbatööstusmaa).

Mäeeraldise lähialal paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vahetult

piirnevad Jäärja metskond 16 (tunnus 10501:002:0042), Pajutatsi (tunnus 10501:001:0179),

Jäärja metskond 44 (tunnus 10501:002:0044), Kiivleärma (tunnus 10501:004:0009), Jäärja

metskond 45 (tunnus 10501:002:0043), Suusi-Ennu (tunnus 10502:002:0540), Jaasi (tunnus

10502:002:0090) ja Sooaru-Ennu (tunnus 10501:002:0630) katastriüksused. Lisaks piirneb

turbatootmisala Kongsi (tunnus 48001:001:0551) riigikaitsemaa sihtotstarbega

katastriüksusega, millele on seatud ka riigipiiri kaitsevöönd laiusega 20 m (vid 2021-11-25R).

Lähimad tiheasustusega asulad on Abja-Paluoja alevik, mis paikneb ligikaudu 4,1 km kaugusel

kirde suunas, ning Mõisaküla linn, mis asub ligikaudu 5,8 km kaugusel lääne suunas. Lähimad

majapidamised ja elamud paiknevad Pätsi turbatootmisalast ligikaudu 1,5 – 1,9 km

kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel.

Pätsi turbatootmisalale pääseb riigimaanteelt nr 6 Valga–Uulu kõrvalmaantee nr 1050019

Abja–Laatre ning sealt edasi kruuskattega tee nr 1050084 Pätsi kaudu. Turbatootmisala

teenindamiseks on rajatud juurdepääsuteed ning kuivendussüsteem, mida on vaja laiendada.

Pätsi turbatootmisala kuivendussüsteemi eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700).

Mäeeraldise teenindusmaal paikneb tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood

VEE1136701), mis on rajatud tootmisala kuivendamiseks. Lisaks lähtub alalt Laukasoo kraav

(KKR kood VEE1136704). Laukasoo kraav suubub Tussu ojja (KKR kood VEE1136703).

Nimetatud kraavide kaudu juhitakse kuivendusveed Pätsi turbatootmisalalt Lüütre ojja.

Vanamõisa ojale on seatud kalda piiranguvöönd, kuid kuna selle puhul on tegemist

1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga, siis tulenevalt

veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara

kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või

selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni.

Tootmisalast ligikaudu 130 m kaugusel põhjas paikneb maaparandusehitise PAJUMÄE TALU

(MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Lisaks esineb lähiümbruses maaparandushoiu

alasid, millest lähim jääb ligikaudu 140 m kaugusele mäeeraldise piirist. Looduskaitseliste

andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte,

Natura 2000 võrgustiku alasid ega registreeritud kaitstavate liikide leiukohti. Taotletava Pätsi

turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad teadaolevad

looduskaitselised või muud olulised tehnilised kitsendused, mis takistaksid turba kaevandamist.

3

Planeeringulises vaates paikneb ala üldplaneeringu maakasutuse alal. Lähialal paikneb

rohevõrgustiku koridor ligikaudu 1 km kaugusel ning väärtuslik põllumajandusmaa ligikaudu

0,5 km kaugusel. Andmete kohaselt ei paikne ala tiheasustusalal ega detailplaneeringu

kohustusega alal. Tehnovõrkudest paiknevad lähialal elektripaigaldised, sealhulgas

keskpingeliinid, maakaablid, mastid ja alajaamad, mille kaitsevööndid jäävad lähimas kohas

ligikaudu 45 – 70 m kaugusele mäeeraldisest. Muid olulisi tehnovõrkude kitsendusi ei ole.

Kultuuripärandi objektidest paikneb lähialal pärandkultuuri objekt Lepakuru talukoht, mis asub

ligikaudu 0,8 km kaugusel mäeeraldisest. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi

ega registreeritud arheoloogiapärandi objekte mäeeraldise teenindusmaal teadaolevalt ei esine.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aastal koostatud uuringule, mille tulemused

on esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla

varu osaline ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8867).

Pätsi turbamaardlas paiknev Pätsi turbatootmisala paikneb Sakala kõrgustiku lõunaserval

suhteliselt tasasel, üksikute väikeste voortega moreenmaastikul. Aluspõhjas avanevad Kesk-

Devoni Aruküla lademe liivakivid, millel lasub mõnekümne meetri paksune pinnakate.

Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, turba lamamis

lasuvad sellel jääjärvesetted – liiv, saviliiv ning paiguti kuni meetri paksune järvemudakiht.

Kirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida

eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud

Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5), väikese

karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l). Veekiht toitub

peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud tootmis-

väljakutel ligikaudu 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast.

Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem tootmisala väljaehitamata alal. Maapinna

uuringuaegne keskmine kõrgus jäi tasemele abs 74,84 m, turba lamami keskmine

absoluutkõrgus tasemele 71,84 m. Turbalasundi lamami moodustavad liiv, saviliiv ja liivsavi.

Turbalasundi paksus ulatub taotletava Pätsi turbatootmisala loodeosas üle 5 meetri.

Turbalasundi keskmine paksus uuringu andmetel on ~3 m, millest umbes poole moodustab

vähelagunenud turvas. Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis teostatud analüüside tulemused

näitasid, et poole kuni kaks kolmandikku lasundi kogupaksusest moodustavad vähelagunenud

rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas), nende lamamis on keskmiselt kuni hästi lagunenud

siirdesoo- (rohuturvas, puu-rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas) ja madalsooturbad

(rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas). Viimase kihi paksus ei ületanud proovipunktides 0,25 m.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Pätsi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, sh mäeeraldis pindalaga

72,54 ha. Mäeeraldis hõlmab täielikult Pätsi turbamaardla hästilagunenud turba tarbevaru

4

plokke 3, 7 ja 9 aT ning vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 4, 8 ja 10 aT.

Mäeeraldisega on hästilagunenud turba plokk 11 aT ning vähelagunenud turba plokk 12 aT

hõlmatud osaliselt, kuna need kattuvad osaliselt riigipiiri kaitsevööndiga (vid 2021-11-25R).

Plokid 11 ja 12 aT asuvad väljaspool mäeeraldist pindalal 0,02 ha, 0,1 ja 0,1 tuh t vastavalt.

Kogu turbatootmisala mäeeraldise piiresse jääv hästilagunenud turbakiht plokkides 3, 7 ja 9 aT

ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise põhja tuleb paremate korrastamistingimuste loomiseks

jätta ~0,2 m paksune turba jääkkiht. Maavaravaru kadu lamamisse jäetavas jääkkihis on

arvutuslik leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (72,54 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x

HL turba mahult massile ülemineku keskmine koefitsient (0,176) = varu jääkkihis (26 tuh t).

Tabel 4.1 Maavaravaru kogused Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel (seisuga 31.03.2026)

Plokk Maavara Pindala, ha Taotletav

varu, tuh t

Kadu,

tuh t

Kaevandatav

varu, tuh t

3 aT Hästilagunenud turvas 57,12 156,327 20 136,327

4 aT Vähelagunenud turvas 57,12 108,126 - 108,126

7 aT Hästilagunenud turvas 1,56 4,6 1 3,6

8 aT Vähelagunenud turvas 1,56 1,9 - 1,9

9 aT Hästilagunenud turvas 4,96 12 2 10

10 aT Vähelagunenud turvas 4,96 10 - 10

11 aT Hästilagunenud turvas 8,91 29,209 3 26,209

12 aT Vähelagunenud turvas 8,91 11,028 - 11,028

Kokku Hästilagunenud turvas

72,55* 202,136 26 176,136

Vähelagunenud turvas 131,054 - 131,054

*erinevus mäeeraldise pindalaga 0,01 ha tuleneb tingituna ümardamisest. 72,54 ha on täpsem.

Koefitsiendid turbavaru mahult massile ülemineku arvutamiseks plokis 3 ja 9 aT on 0,177,

plokis 4 ja 10 aT on 0,135, plokkides 7 ja 11 aT on 0,171 ning plokkides 8 ja 12 aT on 0,091.

Pätsi turbatootmisala keskkonnaluba kehtib kuni 27.12.2049, maksimaalse mahuga 5 tuh t/a.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema

kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on vajalik

turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti

Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Tänaseks välja ehitamata alalt tuleb eemaldada ka

sugekiht, mille maht keskmise paksuse 0,1 m korral on kuni ligikaudu 16 tuh m3. Sugekihi

puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga, millele leitakse taristu

rajamisel või hooldamisel kasutus ning eraldiseisvalt seda ei ladustata. Kuivendussüsteemi vesi

juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre

ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit

isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Väljakutel on võimalik isevoolselt kuivendada

peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist.

Kogu lasundi kuivendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta polderkuivendussüsteem.

5

Turba tootmist jätkatakse Pätsi turbatootmisalal freesmeetodit rakendades. Freesmeetodil

kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja

kvaliteedist. Pätsi turbatootmisala keskmine saagikus jääb ligikaudu suurusjärku 600 m3/ha.

Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm ning

hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi

freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest

(kasutusel nii mehaanilised kui ka tsükloniga varustatud pneumaatiline koguja) ja

aunatamiseks. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest

masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub

turba laadimine veoautodele ja selle transportimine, vajadusel ladustatakse turvas vahelattu.

Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti

lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse

hunnikutes ja realiseeritakse tootena või kasutatakse tootmisalale rajatud taristu ehitamiseks

ja/või hooldamiseks sarnaselt kogujakraavide/väljalaskude põhja koguneva heljumiga.

Tootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine on korraldatud vastavalt vee erikasutusloale nr

L.VV/331330, mis soovitakse käesoleva taotlusega liita koos maapõue osaga ühe keskkonnaloa

alla. Kuivendusvesi juhitakse eesvoolu läbi tootmisalale rajatud kogujakraavide ning läbi

nendele moodustatud kahe väljalaskme (koodid VI113 ja VI114). Pätsi turbatootmisala

kuivendusvee väljalaskudele ei ole varasema turbatootmise käigus settetiike rajatud. Viimane

heljumi sisalduse ületamine tuvastati 28.08.2022 tehtud analüüsil (Pätsi turbaraba vl nr 2,

VI114 puhul). Arvestades, et tegelikkuses ei ole KHT analüüsimine enam nõutav, toimus

viimane heljumi piirnormi ületamine üle kolme aastat tagasi. Seetõttu tuleb kindlasti jätkata

väljajuhitava vee seiramist ja analüüside jälgimist, et selgitada, kas edaspidi ületusi esineb või

mitte. Keskkonnaameti maapõuebüroo on 04.12.2025 e-kirja põhjal konsulteerinud

veeosakonnaga ning jõuti seisukohani, et antud juhul ei ole settetiikide rajamine kohustuslik,

aga kui edaspidistes analüüsides esineb seiratavate näitajate osas piirnormide ületamisi, tuleb

need siiski rajada. Juhul, kui settetiikide rajamine osutub vajalikuks, tuleb koostada

vastav projekt. Eelnevast lähtuvalt ei ole käesoleva taotlusega settetiikide rajamist käsitletud.

Suublasse juhitud vooluhulk väljalasu pindala (VI113 puhul 31,85 ha; VI114 puhul 40,69 ha)

ja piirkonna keskmise sademete hulga (~675 mm/a) korrutisena, arvestades maha Eesti

keskmise aurumise (~450 mm/a) on läbi VI113 ~72 tuh m3/a ning läbi VI114 ~92 tuh m3/a.

Pätsi turbatootmisalal turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki.

Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid

jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt ei ole

turba kaevandamine väiksemal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, sh mäeeraldis pindalaga 72,54 ha.

6

Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud

turba tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatud

tegevuse käigus laiendatakse mõnevõrra tootmisala kuivendusvõrku, kuid kuna taotletava ala

puhul on samuti tegemist varasemalt mõnevõrra kuivendatud maaga, siis ei ole kavandatava

tegevusega ümbritsevale keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju oodata. Turba

tootmisega peamiselt kaasnevad keskkonnamõjud on seotud kuivendusvee eesvoolu

juhtimisega, tootmisväljakute kuivendamisest tingitud mõjudega, turba tootmisel ning

toodangu transpordil kasutatavate masinate tekitava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga.

Pätsi turbatootmisalal toimuva kaevandamistegevuse käigus ei teki olulist mõju vibratsiooni,

valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid käesolevas taotluses seega ei käsitleta.

Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses

kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti.

Vesi

Turba kaevandamiseks vajalike tingimuste loomiseks on ala eelnevalt kuivendatud ~0,5 m

madalamale tootmispinnast. Seejuures alandatakse tootmisala veetaset aasta-aastalt

paralleelselt tootmispinna alanemisega kuni kasuliku kihi lamamini. Veetaset alandatakse

isevooluselt tootmisalale rajatud väljaku- ja kogujakraavide kaudu, mis juhivad vee eesvoolu.

Pätsi turbatootmisalal juhitakse ära soo- ja/või rabavett, mis pärineb peamiselt sademetest ning

millele ei lisata turbatootmise käigus puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Tänaseks

ei ole väljalaskudele settetiike rajatud, kuna pole olnud olulisi piirnormide ületamisi. Juhul, kui

tegevuse jätkamisel ületatakse piirnorme, tuleb settetiigid vastavalt asjakohasele projektile

väljalaskudele rajada. Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt tuleb turbakaevandusest

ärajuhitavale sademeveele loaga kohustuslikult määrata piirväärtused üldlämmastiku,

üldfosfori, heljumi-, naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kohta.

Turbakihi kaevandamine ja selleks tehtavad ettevalmistustööd toimuvad kõik ülemises surveta

vee kihis (pinnaseveekihis). Kasuliku kihi (hästi- ja vähelagunenud turvas) all on savid, liivad,

liivsavid, aleuriidid, mis moodustavad turbaraba aluse vettpidava osa. Seega turba

tootmisega seotud tegevused ei riku veepidet ega mõjuta turbakihi all olevat põhjaveekihti.

Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on üsna analoogne põlluharimisel

kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast

tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest ning nende tehnilisest

korrasolekust. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed on toodud tabelis 6.1.

Tabel 6.1 Erinevate turbatootmise tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB

Freesimine 100 – 110

Pööramine 96 – 103

Vaalutamine 100

Freesturba pneumaatiline kogumine 105 – 113

Freesturba mehaaniline kogumine 104

7

Protsess Helivõimsustase LwA, dB

Pinna profileerimine 117

Laadimine 107

Turba tootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti

on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad

masinad ühte piirkonda reeglina ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate

koosmõju marginaalne. Kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on tegemist II

kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00)

60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Pätsi turbatootmisalale lähimad elamud koos nende

õuealadega jäävad mäeeraldise piirist enam kui 1,5 km kaugusele.

Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on

helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA = LwA – 20*log r – 8dB ehk

LpA = 110 – 20*log(1500) – 8dB = 38,5 dB.

Kavandatava tegevusega seega müra piirnorme ei ületata. Lisaks, kuna tegemist on olemasoleva

tootmisalaga, kus eelpool kirjeldatud müra juba eksisteerib, siis mõju suurus oluliselt ei muutu.

Osakesed

Lisaks mürale tekib turba kaevandamise tööprotsessidel ka osakeste (tolm) heide. Turbatolmu

eraldumine sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist,

turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib

turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba

heitkoguste hindamiseks on kasutatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment

poolt 2025. aastal koostatud hindamismetoodikat „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“.

Pätsi turbatootmisalal lasub hästilagunenud turvas (kaevandatav varu ~176 tuh t) ning

vähelagunenud turvas (kaevandatav varu ~131 tuh t). Pneumaatiliste kogujatega on tootlikkus

maksimaalselt ~400 – 800 m³/ha, arvutuses kasutatud keskmiselt 600 m³/ha ning ei ole

arvestatud tsüklonite kasutamisega. Keskmiseks tuule kiiruseks piirkonnas on ~2,1 m/s.

Turba tootmiselt välisõhku paiskuvate osakeste arvutuse tulemused on esitatud tabelis 6.2.

Tabel 6.2 Pätsi turbatootmisalal tekkivad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused

TURBATOOTMINE

ARVUTUSKÄIK

Protsess Aastane töödeldav

kogus, m3/a Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a

Freesimine 31 887 0,00383 0,122

Pööramine 31 887 0,00689 0,220

Vallitamine 0 0,00230 0,000

8

TURBATOOTMINE

ARVUTUSKÄIK

Protsess Aastane töödeldav

kogus, m3/a Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a

Vaakum-kogumine 31 887 0,01428 0,455

Mehaaniline

kogumine 0 0,01250 0,000

Aunatamine 31 887 0,00225 0,072

Laadimine 31 887 0,00144 0,046

Kokku 0,914*

*tsüklonite kasutamisel (efektiivsusega 70%) võimalik viia kuni 0,596 t/a

Lisaks turba tootmisele, mis toimub tootmisväljakutel võib põhjustada tolmu levikut ka

toodangu väljavedu. Selle vältimiseks on soovituslik katta koormad katetega, mis piiravad

tolmu levikut turba transportimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et suuremad

tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Tootmisalast väljas, ka väljaveotee äärses

piirkonnas, suuri ega ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone kavandatav tegevus ei põhjusta.

Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. aasta määrusega nr 67

kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

Võimalikud keskkonnaavariid ja loodus

Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli

ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt

edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku,

aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus ära hoida või

äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus. Remondi- ja hooldustöid tuleb

siiski teha hooldusplatsil. Sellega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui

avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke

kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi litsentseeritud jäätmehoidlasse.

Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses

kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti.

Lähim Natura 2000 koosseisu kuuluv ala (Kariste järve loodusala, EELIS kood RAH0000269)

jääb enam kui 6 km kaugusele. Arvestades kaugust, vahepealseid maastikke ning kavandatava

tegevuse ehk turba kaevandamise iseloomu, ei ole mõju Natura kaitse-eesmärkidele tõenäoline.

Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja

plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju

turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Võimaliku tulekahju kustutamiseks on Pätsi

turbatootmisalal kustutusvee varu olemas, rajatud on tuletõrje veevõtukohad ning

täiendavalt on tootmisalal üks tulekustutusvee varuga mahuti, mis on varustatud pumbaga.

Kuivendamise tulemusel toimuvad olulised muutused tootmisala ümbritseva ala taimekattes,

millest lähtuvalt võib teha järeldused, et on toimunud vastavad muutused ka mullastiku

tingimustes juure sügavuse tasandil. Üldine trend kuivenduse järgselt on mõningane puude

9

kasvu intensiivistumine, ka võivad rabade kuivenduse käigus asenduda alale laiema

ökoloogilise amplituudiga metsasamblad. Pätsi turbatootmisalal on turvast kaevandatud alates

ca 1950-ndatest, ulatuslik kuivendusvõrk on rajatud hiljemalt 1966-daks aastaks, seega on seal

aastakümnete jooksul tekkinud teatud tasakaal looduskeskkonna ja tootmisest põhjustatud

häiringute vahel. Suuremad loomad ja linnud hoiavad mäetööde alast eemale seal toimuva

inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud

liikumiseks on neil piisavalt ruumi tootmisala ümber. Nii roomajatele kui ka kahepaiksetele

mõjub kaevandustööde käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv mõningane

vibratsioon. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandamise jätkamine Pätsi turbatootmisalal

täiendavat olulist mõju taimestikule ja loomastikule ei tekita. Ala, kuhu mäeeraldist

laiendatakse, on varasema tegevuse käigus osaliselt kuivendatud ning sellest juba mõjutatud.

Jäätmed

Mulgi Turvas Aktsiaselts on siiani alal käitunud vastutustundlikult ning on jälginud, et

piirkonnas ei tekiks võimalikku jääkreostust ega ka prügi mahapaneku kohti. Sugekihi ning

kändude puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga. Käesolevaks

ajaks on Pätsi turbatootmisalalt varasemalt eemaldatud sugekiht leidnud kasutuse ning alal seda

ei ladustada. Kände eemaldatakse alalt vastavalt nende esinemisele, kuivatatakse ning

turustatakse. Kogu kaevandatav materjal on samuti kaubastatav ning kaevandamisjäätmeid

jäätmeseaduse mõistes ei teki. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus

selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Pätsi turbatootmisala korrastamise suunaks on soo taastamine. Märgala ja soo taastamise

võimalikkuse tagamiseks tuleb turbatootmisala mäeeraldise põhja jätta vähemalt 0,2 m paksune

turba jääkkiht, mis loob sootaimede arenguks sobilikud kasvutingimused. Lisaks õhukese

turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt ammendatud alal oluline tagada

reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Selle tarbeks tuleb eesvoolule ja/või kogujakraavidele rajada

(truup)regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil alale kogunev

liigvesi ära juhtida. Soo taastamisel on veetaset oluline hoida maapinnal, seega tuleb lisaks

regulaatoritele korrastatav tootmisala jagada vastavalt vajadusele ja lamami reljeefile

väiksemateks aladeks ehk terrassideks. Terrassid on eraldatud (reguleeritavate) ülevooludega

veetõkkevallidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja kindlustab nende

levikut. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on

erinev, kuid samas on kogu ala ühtlaselt märg ning suurveeperioodidel ajutiselt üle ujutatud.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus

määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused soostuvaks märgalaks ehk

taastuvaks sooks ning veekoguks moodustamiseks vajalike tingimuste loomiseks. Korrastamise

projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning

kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise

projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

Taastuva soo pindala on 94,79 ha. Pätsi turbatootmisala korrastamistööde maksumust ei ole

mõistlik ega võimalik täna hinnata, kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk.

10

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Märt Puhmaste / allkirjastatud digitaalselt /

Mulgi Turvas Aktsiaselts

Juhatuse liige

Taotluse koostas 29.05.2026. a.

Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

75.44

75.41

75.67

75.35

75.84

75.31

75.34

75.31

74.69

75.24

75.36 74.43

74.93

74.70

76.60

74.69

76.45

74.91

76.64

76.37

74.45

74.99

76.95

75.25

74.66

74.36

74.26

77.27

75.33

73.62

73.49

72.81

75.79

75.70

74.07

73.18

73.32

73.18

73.39

73.16

73.17

72.98

73.58

73.20

73.74

73.80

74.38

72.44

73.39 72.94 73.89

74.29

73.68

73.14

72.58

73.24

73.71

73.24

74.26

74.56

76.19

73.37

75.55

76.27

74.83

75.74

74.21

75.35

75.41

73.91

74.63

74.09

75.54

75.64

75.07

73.93

74.31

74.07

73.72

74.26

74.13

73.94

73.91 76.84

76.65

77.26

76.75

78.11

77.63

77.15

78.12

77.56

78.47

77.30

76.57

77.82

78.20

78.64

77.91

78.21

78.19

78.31

77.59

77.74

K r

K r

Kr

Bet

B e t

Bet

K r

Bet

73.31

75.31

76.07

77.51

75.50

74.30

75.58

75.14

75.79

76.99 76.26

77.35

75.15

75.00

76.28

75.34

75.80

76.79

76.33

74.85

75.77

75.71

75.17

75.90

76.61

76.37

75.29

76.00

75.92

77.29

76.77

74.44

76.54

76.31

77.07

76.10

73.61

75.14

77.09

76.04

74.08

74.65

76.29

75.58

75.2 7

76.82

75.49

74.39

75.71

77.05

75.88

75.4 0

76.78

75.33

74.21

72,55

73,55

74,39

74,38

74,60

71,34

71,21

71,54

71,83

72,07

72,38

73,47

7 6 78

78

76

7 6

76

73

7 0

70

7 1

7 1

71

7 1

7 1

7 1

7 2

7 2

72

72

7 2

72

72

7 2

73 7 3

7 4

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0042

Jäärja metskond 16

10501:002:0630

Sooaru-Ennu

10502:002:0540

Suuri-Ennu

10502:002:0090

Jaasi

10501:002:0043

Jäärja metskond 45

48001:001:0551

Kongsi

10501:004:0009

Kiivleärma

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:001:0179

Pajutatsi

Läti Vabariik

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

I

I'

I'

I

1,80 0,90

2,20 1,70

1,00 4,75

2,70 2,80

1,80 1,50

1,10 1,10

1,60 1,70

1,80 1,50

1,70 2,80

0,20 0,70

0,10 0,00

2,10 2,50

1,50 0,50

1,20 1,00

1,80 0,90

1,40 0,30

3,00 2,10

1,00 0,40

1,30 1,20

1,50 1,00

2,50 1,50

1,00 1,50

2,00 0,10

1,10 0,40

1,00 1,75

2,20 1,70

1,30 0,60

1,20 2,20

2,30 2,80

2,40 0,50

2,10 1,60

1,80 2,50

74,89

76,50

6,89

75,08

74,59

0-1

0-2

0-3

0-4

0-5

75,84

77,60

78,15

74,75

73,87

73,89

1-1

1-2

1-3

1-4

1-5

1-6

75,19

75,01

75,49

73,57

73,85

2-1

2-2

2-3

2-4

2-5

77,06

76,64

75,02

74,41

73,27

73,49

75,32

2-I

3-1

3-2

3-3

3-4

3-5

3-6

75,98

75,82

74,86

75,19

73,36

73,64

73,33

4-1

4-2

4-3

4-4

4-5

4-6

4-7

74,16

73,53

72,86

5-1

5-2

5-3

1 2 3

45

6

8

9 10 11

12 13

14 15

16

17

1' 2' 3' 4'

5' 6'7'

8'9'

1* 2*

3* 4*

1

6 439 000

6 438 500

6 438 000

5 7 7 5

0 0

5 7 6 5

0 0

5 7 7 0

0 0

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbatootmisala

26/5479

02.04.2026

1 : 5000

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

Pätsi turbaraba

10501:002:0031

Kaardileht nr 532 Karksi

Maardla piir (asendiplaanil)

Riigikaitselised kitsendused

Maaparandushoiuala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a)

Jääkvaru uuringu proovipunkt

Graafiline lisa 1/2

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

0 200 m100

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

ümberhindamise plaan

Varuplokkide (osalise)

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Lamami samakõrgusjoon, m

74,60

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

(aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Ümbervormistatava ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 3 aT Plokk 4 aT

Plokk 11 aT Plokk 12 aT

Plokk 5 pR Plokk 6 pR

Plokk 1 aR Plokk 2 aR

Plokk 1 aR

5 pR 6 pR

9 aT 10 aT

7 aT 8 aT

1 aR

1 aR

9 aT 10 aT

13 pT 14 pT

2-2 75,01

1,60 1,70

Nr X Y

1 6 438 767,17 576 668,49

2 6 438 769,84 576 679,70

3 6 438 779,32 576 719,49

4 6 438 585,43 576 711,37

5 6 438 626,22 576 664,44

6 6 438 746,02 576 665,13

7 6 438 535,85 576 767,78

8 6 438 539,46 576 812,43

9 6 438 599,13 577 054,42

10 6 438 620,33 577 131,50

11 6 438 619,77 577 160,46

12 6 438 598,01 577 190,27

13 6 438 563,53 577 198,92

14 6 438 533,82 577 188,48

15 6 438 515,04 577 163,20

16 6 438 487,50 577 063,79

17 6 438 440,81 576 873,95

koordinaadid

Ploki 9 ja 10 aT piiripunktide

Pindala 4,96 ha

Nr X Y

1' 6 438 626,22 576 664,44

2' 6 438 585,43 576 711,37

3' 6 438 555,04 576 746,34

4' 6 438 535,85 576 767,78

5' 6 438 440,81 576 873,95

6' 6 438 429,66 576 835,00

7' 6 438 429,06 576 827,58

8' 6 438 474,78 576 815,88

9' 6 438 462,53 576 663,78

Pindala 1,56 ha

Nr X Y

1* 6 438 110,95 576 968,02

2* 6 438 078,72 577 009,35

3* 6 437 975,16 577 099,75

4* 6 437 974,64 577 092,75

Pindala 0,12 ha

koordinaadid

Ploki 7 ja 8 aT piiripunktide

koordinaadid

Ploki 13 ja 14 pT piiripunktide

N

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

71

76

79

78

77

76

75

74

73

72

71

79

78

77

76

75

74

73

72

71

te e

3-6

0,60

1,301,20

2,20

3-53-4

1,75

1,00

Uuringupunkti number

Maapinna abs kõrgus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

3-1

2,50

1,80 2,30

2,80

3-2

1,70

3-3

2,20

77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49

79

78

77

76

75

74

73

72

71

70

69

79

78

77

76

75

74

73

72

71

70

69

Uuringupunkti number

Maapinna abs kõrgus, m

Hästilagunenud turba kihi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1,80

0,90

1-1 1-2

2,80

2,70

1-3

4,75

1,00

1-4

1,00

1,20

1-5

0,50

1,50 1,40

0,30

1-6

75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89

Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19

Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 4

J ä ä rj a m

e ts

k o n d 4

4

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 1

P ä ts i tu rb

a to

o tm is a la

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

6 3 0

S o o a ru -E

n n u

L ä ti V

a b a ri ik

48001:001:0551

Kongsi

10501:002:0041

Pätsi turbatootmisala

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

1 0 5 0 2 :0

0 2 :0

5 4 0

S u u s i- E n n u

1 0 5 0 1 :0

0 2 :0

0 4 1

P ä ts i tu rb

a to

o tm is a la

10501:002:0031

Pätsi turbaraba

W m

E m

W m

E m

20 11 23 18 11

10 11 20 15 17 16 17 18 23 18 23 18 18 19 26 39 28 28

17 19 21 20 29 24 21 20 23 21 18 17

15.07.2017

vt 73.89

15.07.2017

vt 72.18

15.07.2017

vt 72.84

15.07.2017

vt 71.18

15.07.2017

vt 73.47

15.07.2017

vt 72.18

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas 26/5479

02.04.2026

Mulgi vald, Viljandi maakond

Pätsi turbatootmisala

I-I ... II-II'

Geoloogilised läbilõiked

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Maapinna kontuur

Uuringuaegne veetase

Hästilagunenud turvas

Liiv

Vähelagunenud turvas

Järvemuda

Liivsavi ja saviliiv

Riigikaitselised kitsendused

Ranna või kalda piiranguvöönd

Graafiline lisa 2/7

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

0 200 m100

V 1 : 100

H 1 : 5000

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Ümbervormistatava ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

9 aT

10 aT5 pR

6 pR

2 aR

1 aR

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

12 aT

11 aT

2 aR

1 aR

6 pR

5 pR

7 aT

8 aT

Tallinn 2026

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide

7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks

Töö nr 26/5479

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 2

Kinnitan:

Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse liige

Diplomeeritud mäeinsener

(Kutsetunnistus nr 192527)

Projekti koostas:

Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/

Diplomeeritud mäeinsener

(Kutsetunnistus nr 219258)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 3

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................... 5

2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......... 6

3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................... 7

4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ............................................ 8

5 VARU ARVUTUS ......................................................................... 9

6 KOKKUVÕTE ............................................................................ 10

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 4

GRAAFILISED LISAD

1. Varuplokkide (osalise) ümberhindamise plaan, M 1 : 5000

2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ... II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 100

DIGITAALSED LISAD

1. Moodustatud plokkide piiriandmed

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 5

1 SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne on koostatud eesmärgiga hinnata Viljandi maakonnas Mulgi vallas Abja-

Vanamõisa külas Pätsi turbamaardlas (reg nr 118) lasuva vähe- ja hästilagunenud turba

passiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 pT osaliselt (pindala 1,56 ha) ning plokid 9 ja 10 pT

täielikult (pindala 4,96 ha) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide 7 ja 8 pT lõunapoolne

lahustükk (pindala 0,12 ha) asub riigipiiri kaitsevööndis ning selle varu ümber ei hinnata.

Käsitletavad plokid paiknevad Pätsi turbatootmisala (keskkonnaluba nr VILM-037, kehtiv

kuni 27.12.2049) mäeeraldise teenindusmaal. Pätsi turbamaardla plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT

passiivseks hindamise põhjuseks oli nende paiknemine Vanamõisa oja (KKR kood

VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi

turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei

laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maava kaevandamise tõttu tekkinud

tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni

kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras.

Eelnevast tulenevalt puudub seaduslik alus plokkide säilitamiseks passiivse tarbevaruna.

Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aasta uuringule, mille tulemused on

esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla varu osaline

ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8867). Maa-ala

topograafiline mõõdistamine on tehtud 16.02.2017. a. Käesolevas aruandes kajastatud

koordinaatide süsteem on L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Topo- ja varu

arvutuse plaan mõõtkavas 1 : 5000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 6

2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS

Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaserval Mulgi vallas, Viljandi linnast

30 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on keskkonnaloa nr VILM-037

kohaselt 95,25 ha, sh mäeeraldis pindalaga 66,03 ha. Tootmisala asub kogu ulatuses

riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031, 100%

turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041, 100% turbatööstusmaa).

Lähimad tiheasustusega asulad on ~4,1 km kaugusel kirdes asuv Abja-Paluoja ja ~5,8 km

kaugusel läänes asuv Mõisaküla. Lähimad elamud asuvad tootmisalast ~1,5 – 1,9 km

kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel.

Pätsi turbatootmisalale on ligipääs mööda 6 Valga-Uulu maanteelt lähtuvat 1050019 Abja-

Laate püsikattega ja 1050084 Pätsi kruuskattega teed. Tootmisalast ~130 m kaugusel põhjas

asub maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk.

Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel looduskaitselised või muud tehnilised kitsendused

puuduvad. Mäeeraldise teenindusmaal asub tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood

VEE1136701), millele on kehtestatud ranna või kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist.

Vanamõisa oja puhul on tootmisalale ulatuval alal tegemist tehisliku kogujakraaviga.

Tootmisala eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700), kuhu juhitakse tootmisala

kuivendusveed mäeeraldise idapoolselt alalt Laukasoo kraavi (KKR kood VEE1136704).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 7

3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA

HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS

Pätsi turbamaardlas paiknev Pätsi turbatootmisala paikneb Sakala kõrgustiku lõunaserval

suhteliselt tasasel, üksikute väikeste voortega moreenmaastikul. Aluspõhjas avanevad Kesk-

Devoni Aruküla lademe liivakivid, millel lasub mõnekümne meetri paksune pinnakate.

Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, turba lamamis

lasuvad sellel jääjärvesetted – liiv, saviliiv ning paiguti kuni meetri paksune järvemudakiht.

Kirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida

eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud

Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5),

väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l).

Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud

väljakutel ca 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast.

Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem tootmisala väljaehitamata alal.

Maapinna uuringuaegne keskmine kõrgus jäi tasemele abs 74,84 m, turba lamami keskmine

abs kõrgus tasemele 71,84 m. Turbalasundi lamami moodustavad liiv, saviliiv ja liivsavi.

Turbalasundi paksus ulatub Pätsi turbatootmisala loodeosas üle 5 meetri. Turbalasundi

keskmine paksus uuringu andmetel on ~3 m, millest umbes poole moodustab vähelagunenud

turvas. Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis teostatud analüüside tulemused näitasid, et

poole kuni kaks kolmandikku lasundi kogupaksusest moodustavad vähelagunenud

rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas), nende lamamis on keskmiselt kuni hästi lagunenud

siirdesoo- (rohuturvas, puu-rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas) ja madalsooturbad

(rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas). Viimase kihi paksus ei ületanud proovipunktides 0,25 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 8

4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema

kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on

vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti

Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise

lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt

varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt

kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Seega on väljakutel võimalik isevoolselt kuivendada

peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist.

Kogu turbalasundi kuivendamiseks tuleb kasutusele võtta polderkuivendussüsteem.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 9

5 VARU ARVUTUS

Käesolevas töös on hinnatud Pätsi maardla (reg nr 118) vähe- ja hästilagunenud turba varu

plokkides 7, 8, 9 ja 10 pT, et moodustada nendest kaevandatavad aktiivse tarbevaru plokid.

Plokid 9 ja 10 pT on kogu mahus võimalik arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Plokkide

7 ja 8 pT paiknemise tõttu ei ole võimalik kogu varu plokis aktiivseks tarbevaruks muuta

ning riigipiiri kaitsevööndis asuv lahustükk säilitatakse passiivse tarbevaruna. Plokid 7 ja

8 pT on seega jaotatud kaheks, kus põhjapoolsel lahustükil on tegemist aktiivse tarbevaruga.

Moodustatud plokkide asukohad ja piiripunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.

Käesolevas töös on varu arvutuse aluseks topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000, mis on

koostatud seisuga 01.10.2017. a. Varud on arvutatud mudeltarkvaraga Bentley InRoads.

Ploki 7 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m.

Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8%

ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171.

Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 7 aT seisuga 01.10.2017 4,6 tuh t.

Ploki 8 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m.

Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1%

ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091.

Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 8 aT seisuga 01.10.2017 1,9 tuh t.

Ploki 9 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,38 m.

Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 25% ja keskmine looduslik niiskus 89,3%

ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,177.

Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 9 aT seisuga 01.10.2017 12 tuh t.

Ploki 10 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,52 m.

Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 18% ja keskmine looduslik niiskus 92,4%

ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,135.

Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 10 aT seisuga 01.10.2017 10 tuh t.

Ploki 13 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m.

Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8%

ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171. Seega

on hästilagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 13 pT seisuga 01.10.2017 0,4 tuh t.

Ploki 14 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m.

Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1%

ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091. Seega

on vähelagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 14 pT seisuga 01.10.2017 0,1 tuh t.

Pärast käesolevas töös esitatud muudatusettepanekute kinnitamist tuleb arendajal vajalikud

muudatused sisse viia ka Pätsi turbatootmisala keskkonnaloas nr VILM-037.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik

ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 10

6 KOKKUVÕTE

Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT varu hinnati aastal 2017

teostatud uuringu tulemuste alusel ümber järgmistes kogustes ja pindaladel:

Hästilagunenud turvas:

- Plokk 7 aT – 4,6 tuh t, pindalal 1,56 ha;

- Plokk 9 aT – 12 tuh t, pindalal 4,96 ha;

- Plokk 13 pT – 0,4 tuh t, pindalal 0,12 ha.

Vähelagunenud turvas:

- Plokk 8 aT – 1,9 tuh t, pindalal 1,56 ha;

- Plokk 10 aT – 10 tuh t, pindalal 4,96 ha;

- Plokk 14 pT – 0,1 tuh t, pindalal 0,12 ha.

Ülaltoodud varu kogused esitatakse Eesti Geoloogiateenistusele kinnitamiseks ja

Keskkonnaregistris arvele võtmiseks seisuga 01.10.2017. a.