K Ä S K K I R I

Tallinn 01.06.2026 nr 1-2/26/239

Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse

infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna

edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et Tallinna linn esitas 2. märtsi 2026. a kirjaga nr 1-12/106-2 ja 30. aprilli 2026. a kirjaga

nr 1-12/106-4 ettepanekud investeeringute kava muutmiseks, kehtestan kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava

Nr Projekti nimetus Projekti

rakenda

mise

eeldatav

tähtaeg

Projekti

eeldatav

abikõlblik

kogusumma*

(eurodes)

Projektile

eraldatav

maksimaalne

ÜF toetuse

summa

(eurodes)

ERF

toetuse

suurim

osakaal

abikõlbl

ike

kulude

eelarvest

(%)

Toetuse saaja

omafinantseeri

ng (eurodes)

Toetuse

saaja

omafinant

seeringu

osakaal

abikõlblik

e kulude

eelarvest

(%)

Projekti eesmärk ja tulemus

(sealhulgas panus Eesti 2035

sihtidesse)

Investeeringuobjekti

edasise kasutuse

täiendavate püsikulude

suurus ja nende katmise

allikad aastate kaupa

projekti abikõlblikkuse

perioodil ja kestuse nõude

täitmise ajal

Jalgrattaliikluse

prioriteet

1. Pärnu mnt rattatee

lõigus Vabaduse

väljak – viadukt

I pa

2027–II

pa 2029

7 800 000,00 5 460 000,00 70% 2 340 000,00 30% Projekti eesmärk: Projekti eesmärk

on autotranspordiga seotud

negatiivsete (elu- ja loodus)

keskkonna- ja tervisemõjude

vähendamine, kestliku liikuvuse ja

linnaruumilise keskkonna

arendamine.

Projekti väljundnäitajad:

ca 3,08 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (ca 7,7%

rakenduskava eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajat aastas***

Hooldusremondikulusid

esimese viie aasta jooksul

ei kavandata. Edaspidised

iga-aastased

ülalpidamiskulud summas

ca 92 240 eurot kaetakse

Tallinna linna eelarvest.

Haljastuse hooldus aastas

ca 151 000 eurot.

KINNITATUD

01.06.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/239

2. Tehnika tänava

rattatee

II pa

2026–II

pa 2029

5 700 000,00 3 990 000,00 70% 1 710 000,00 30% Projekti eesmärk: Projekti eesmärk

on autotranspordiga seotud

negatiivsete (elu- ja loodus)

keskkonna- ja tervisemõjude

vähendamine, kestliku liikuvuse ja

linnaruumilise keskkonna

arendamine.

Projekti väljundnäitajad:

ca 6,2 km toetatavat sihtotstarbelist

jalgrattataristut (ca 15,5%

rakenduskava eesmärgist);

1 toetatav integreeritud territoriaalse

arengu strateegia**

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse:

720 000 sihtotstarbelise

jalgrattataristu kasutajat aastas***

Hooldusremondikulusid

esimese viie aasta jooksul

ei kavandata. Edaspidised

iga-aastased

ülalpidamiskulud summas

ca 165 000 eurot kaetakse

Tallinna linna eelarvest.

Haljastuse hooldus aastas

ca 41 600 eurot.

Kokku 13 500 000,00 9 450 000,00 70% 4 050 000,00 30% Kokku ca 9,28 km toetatavat

sihtotstarbelist rattateed (23,2%

rakenduskava eesmärgist (40 km))

Mitmeliigilise

taristu prioriteet

1. Kristiine

ühistranspordisõl

m, I etapp

I pa

2025–II

pa 2029

13 765 533,00 9 635 873,10 70% 4 129 659,90 30% Projekti eesmärk: Projekti eesmärk

on ühistransporditeenuste

killustatuse vähendamine ja sünergia

suurendamine arendades pealinna

regiooni ühtset liinivõrku ja

mugavaid ümberistumis-võimalusi.

Projekti väljundnäitaja: 1

mitmeliigiline ühendus (100%

rakenduskava eesmärgist)

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse: 540 000 uute või

ajakohastatud mitmeliigiliste

ühenduste kasutajat aastas***

Edaspidised iga-aastased

ülalpidamiskulud summas

ca 418 100 € eurot

(suurenevad iga-aastaselt

THI võrra max 2%)

kaetakse Tallinna linna

eelarvest.

Kokku 13 765 533,00 9 635 873,10 70% 4 129 659,90 30% Kokku 1 mitmeliigiline

ühistranspordisõlm (100%

rakenduskava eesmärgist)

Trammiliikluse

prioriteet

1. Pelguranna tramm II pa

2026–II

pa 2029

28 405 262,00 19 883 683,40 70% 8 521 578,60 30% Projekti eesmärk: Projekti

eesmärgiks on trammiliikluse

efektiivsuse parandamine keskmise

kiiruse tõstmisega ning seeläbi

ühendusaegade vähendamine.

Projekti väljundnäitaja: 1,8 km uut

trammiliini (60% rakenduskava

eesmärgist)

Panus rakenduskava

tulemusnäitajasse: 720 000 uute või

ajakohastatud trammiliinide

kasutajat aastas***

Edaspidised iga-aastased

ülalpidamiskulud on ca

495 000 € (trammi ühe

liinikilomeetri aastane

hoolduskulu ilma

käibemaksuta on ca 275

000 €).Trammitaristu

ülalpidamiskulud kaetakse

ASi Tallinna

Linnatransport kuludest ja

linnaruumi hoolduskulud

Tallinna linna eelarvest.

28 405 262,00 19 883 683,40 70% 8 521 578,60 30% Kokku 1,8 km rööbasteed (ca 60%

rakenduskava eesmärgist (3 km))

* summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik)

** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust

*** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana

18.05.2026

Taristuministri käskkirja „Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299

„Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise

investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Käskkiri (muudetud taristuministri 25.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/468 ja 08.09.2025

käskkirjaga nr 1-2/25/380) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

§ 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise

tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil

2021–2027“1 (edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel.

Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Tallinna 02.03.2026 kirjaga nr 1-12/106-2

ja 30.04.2026 kirjaga nr 1-12/106-4 esitatud info investeeringute kavas olevate projektide

andmete muutmise, aga ka investeeringute kavast väljaarvamise kohta.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],

telefon: 715 3404).

1. Sissejuhatus

Tallinna linn esitas 02.03.2026 kirjaga nr 1-12/106-2 info investeeringute kavas olevate

projektide edenemise kohta. Ühtlasi teavitas linn oma kirjas Liivalaia tn trammitee ja Liivalaia

tn rattatee ning Narva mnt rattatee (Pronksi tn–Russalka ristmik) projektide elluviimisest

loobumisest. Oma 30.04.2026 kirjas nr 1-12/106-4 täpsustab Tallinn projektide „Pärnu mnt

rattatee lõigus Vabaduse väljak–viadukt“ ja „Tehnika tänava rattatee“ eelarveid,

väljundnäitajaid, investeeringuobjektide edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurusi ning

rakendamise tähtaegasid.

Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri

arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) kogumaksumusega

55 670 795,00 eurot, millest Euroopa Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) maksimaalne

toetuse maht on 38 969 556,50 eurot (ERF toetusega max 70%) ning toetuse saaja

omafinantseering vähemalt summas 16 701 238,50 eurot (lisaks katab toetuse saaja kõik

mitteabikõlblikud kulud).

Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

Käesolevalt muudetakse kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/299 kinnitatud

investeeringute kava projektide andmeid.

Pärnu mnt rattatee

Projekti „Pärnu mnt rattatee lõigus Vabaduse väljak – viadukt“ uus eeldatav rakendamise aeg

on I pa 2027– II pa 2029 ning kogumaksumus 7 800 000 eurot, millest ERF toetus

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122082023001?leiaKehtiv

moodustab 5 460 000 eurot ning toetuse saaja minimaalne omafinantseering 2 340 000 eurot.

Projekti raames ehitatakse ca 3,08 km toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut.

Projekti maksumust suurendatakse Liivalaia tn rattatee ning Narva mnt rattatee (Pronksi tn–

Russalka ristmik) projektide mitterakendamisest vabanevate vahendite arvelt.

Projekti kallinemise põhjused võrdluses kehtiva investeeringute kavas oleva on osaliselt

põhjustatud üleüldise hindade tõusust. Linnal on olnud aega pikemalt projektile sisse vaadata

ning vajadusi täpsustada, projekt on küpsem. Pärnu mnt ümberehituse kogumaksumuse

prognoos on ca 14 300 000 eurot, sellest mitteabikõlblikud kulud on ca 50 % ning kaetakse

linna eelarvest. Siin projektis tuleb arvestada ühistranspordiga palju suuremas mahus kui nt

Tehnika tn projektis (ÜT peatuste, sh trammipeatuste ümbertõstmine jmt). Mõned näited

töödest, mis on projekti kallinemisel oluliseks faktoriks:

- Jalgratta- ja jalgtee, ca 11 000 m2, ca 1,5 MEUR;

- Haljastus (koos vana pinnase eemaldamisega), ca 8 000 m2, ca 933 000 eurot

Pärnu maanteele lisatakse ulatuslikult täiendavat haljastust, sh kõrghaljastust, et

pakkuda jalakäijatele täiendavat varjestust ja suunata sademevett maapinda;

- Trammitee, ühesuunaline pluss kontaktvõrk, ca 3,5 MEUR

Lõiguti ehitatakse trammiteed ümber, et tagada piisav vahekaugus trammitee

peatuste ooteplatvormide vahel (Vabaduse väljaku, Liivalaia ja Vineeri tänava

ristmikualad), mis võimaldab bussiliikluse suunata trammiteele. Nendes alades on

vajalik ümber tõsta ka kontaktvõrgumaste. Selliselt on ühistransport omaette

koridoris, mis loob eelduse kiiremale ja sujuvamale sõidule ühissõidukis. Suur-

Ameerika tänavale rajatakse uued bussipeatused, et parandada ka sellel suunal

ühistranspordi kasutamist ja ümberistumist.

Tänava keskel paiknevad peatused kujundatakse ümber, kuhu rajatakse pikemad

ooteplatvormid koos ootekodadega. Ooteplatvormide mõlemal pool otstes on

ülekäigurajad, mis tagavad jalakäijatele võimalikult lühikese teekonna peatuseni.

Uued ooteplatvormid on kõigile ligipääsetavad ja ohutud.

Projekteerimise töövõtuleping TKA411 sõlmiti 14.11.2025 ning tööd kulgevad

graafikujärgselt. Ekspertiisi läbinud põhiprojekti valmimise tähtaeg on jaanuaris 2027 ning

ehitushange on plaanis välja kuulutada märtsis 2027. Ehituslepingu sõlmimine on toodud

varasemaga võrreldes kolm kuud ettepoole, 2027. aasta juunisse ning ehitustöödeks vajalik aeg

on 27 kuud. Objekti valmimine oktoober 2029.

Tehnika tn rattatee

Projekti „Tehnika tn rattatee“ uus eeldatav rakendamise aeg on II pa 2026 – II pa 2029 ning

kogumaksumus 5 700 000 eurot, millest ERF toetus moodustab 3 990 000 eurot ning

toetuse saaja minimaalne omafinantseering 1 710 000 eurot. Projekti raames ehitatakse ca 6,2

km toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut.

Projekti maksumust suurendatakse Liivalaia tn rattatee ning Narva mnt rattatee (Pronksi tn–

Russalka ristmik) projektide mitterakendamisest vabanevate vahendite arvelt.

Projekti kallinemise põhjused võrdluses kehtiva investeeringute kavas oleva on osaliselt

põhjustatud üleüldise hindade tõusust. Linnal on olnud aega pikemalt projektile sisse vaadata

ning vajadusi täpsustada, projekt on küpsem. Tehnika tn ümberehituse maksumuse prognoos

on 8 600 000 eurot, millest mitteabikõlblikud kulud on ca 40 %, mis kaetakse linna eelarvest.

Projekteerimise töövõtuleping TKA471 sõlmiti eduka pakkujaga 25.02.2026. Eskiisi esitamise

tähtaeg on 22. mai 2026. Ekspertiisi läbinud põhiprojekti valmimise tähtaeg on aprillis 2027

ning ehitushange on plaanis välja kuulutada juunis 2027. Ehituslepingu sõlmimine on

planeeritud novembris 2027 ning ehitustöödeks vajalik aeg on 23 kuud.

Ehitatavate jalgrattateede kilometraaži korrigeeritakse 7 kilomeetrilt ca 9,28-le

kilomeetrile (s.o ca 23,2% rakenduskava eesmärgist) kuna selgus, et väljundnäitaja RCO58

(„Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ km) arvestus toimub rattatee lõigu pikkusena, kus

mh nt kahel pool teed eraldatud ühe- või kahesuunaline jalgrattatee (tee mõlemal küljel)

pikkused summeeritakse. Väheneb ehitatavate trammiteede kilometraaži arv ca 3,2 kilomeetrilt

ca 1,8-le kilomeetrile (ei sisalda Pelguranna trammitee projekti uuendatud andmeid veel)

Liivalaia trammitee mitteehitamise tõttu.

Kuigi Tallinn on oma ametlikes kirjades rakendusasutusele korduvalt rõhutanud, et kõik

investeeringute kava projektid valmivad programmperioodi jooksul, võib siiski tekkida risk,

et mahukaid trammi- ja perioodi lõppu lükkunud projekte ei viida ellu programmi

perioodi jooksul, mistõttu võivad rakenduda finantskorrektsioonid. Sellest tulenevalt peab

Rakendusüksus (RTK) seadma toetuse rahuldamise otsuses taotlejale/ toetuse saajale

projektide elluviimisel kontrollitavad vaheetapid, et veenduda, et projektid on ajakavas

ning valmivad tähtajaks.

Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva

mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele

majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna

edendamine”.

Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20352

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja

mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada

ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9

nimetatudhorisontaalseid põhimõtteid.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20353 (edaspidi TLAK) kohane transpordi

tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55

kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate säästva liikuvuse projektide

rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on linnapiirkondades ühendatud

2 www.eesti2035.ee 3 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik

liikuvuse arendamine, sh panustades rohkem aktiivsete liikumisviiside arendamisse ning

lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt.

Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega.

Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks ehitatakse jalgrattaliikluse prioriteedis

projektide rakendamise tulemusel 2029. aastaks 9,28 km jalgrattataristut (moodustades 23,2%

rakenduskava väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest),

mitmeliigilise taristu prioriteedis rajatakse vähemalt üks uus või ajakohastatud mitmeliigiline

ühendus (moodustades 100% rakenduskava väljundnäitajast „uued või ajakohastatud

mitmeliigilised ühendused”) ning trammiliikluse prioriteedis rajatakse ca 1,8 km uut

trammitaristut (moodustades ca 60% rakenduskava väljundnäitaja „uute trammi- ja

metrooliinide pikkus“ sihttasemest).

2. Käskkirja sisu

Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, mille lisas on esitatud ühendmääruse

§ 42 lõikes 4 nimetatud andmed.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT

määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes

sätestatust.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti

keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute

kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on ca 36,5 miljonit eurot (sh Tallinna linnal ca 9,45 miljonit eurot),

mitmeliigilise taristu investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on 10,25 miljonit eurot (sh Tallinna linnal ca 9,6 miljonit eurot), trammiliikluse prioriteedi investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on ca 19,88 miljonit eurot (ilma Pelguranna trammitee

projekti uuendusteta). Meetme vabanevad vahendid on kavas ümber jagada kõigi taotlejate vahel.

Seoses välisvahendite sisu ja eelarve ümberstruktureerimisega sõjalise võimekuse tõstmiseks

on Vabariigi Valitsus teinud otsuse esitada Euroopa Komisjonile ettepanek vähendada säästva linnalise liikuvuse sekkumiste eelarvet 8,4 mln euro võrra, mis tähendab, et enam ei ole linnade

põhiseid jääke täiendavate investeeringute tegemiseks või investeeringute kavade mahtude suurendamise ettepaneku tegemiseks. Säästva linnalise liikuvuse sekkumiste eelarved vaadatakse jooksvalt üle ning tegeletakse juhtumipõhiselt.

Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Tallinna linnal endal katta. Ühtlasi võtab Tallinn

enda kanda (finants)riskid, mis võivad avalduda projektide mittetähtaegsel elluviimisel.

5. Kaasamine

Käskkirja eelnõu esitatakse enne selle kinnitamist Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK, rakendusüksus) e-kirja teel ülevaatamiseks. Kuna üldine

õigusraamistik (ühendmääruse § 48 lg 51) ei nõua enam investeeringute kava muutmise kooskõlastamist (v.a juhul kui pole tagatud kooskõla rakenduskavaga) Korraldusasutuse ega

Rahandusministeeriumiga, vaid ainult muudatusest teavitamist, siis teavitatakse nimetatud asutusi peale investeeringute kava muudatuste kinnitamist taristuministri poolt.