Põlva linnas Lao tn 22 detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

PÕLVA VALLAVALITSUS

Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS

63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Koostöötegijad ja kaasatud isikud

02.06.2026 nr 7-1.2/26-18-1

Põlva linnas Lao tn 22

detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks

Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus Teile

kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse

detailplaneeringu. Detailplaneeringu kooskõlastajaks on valitsusasutus, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi planeering käsitleb, teised kirja adressaadid saavad planeeringu kohta arvamust

avaldada.

Detailplaneering algatati Põlva Vallavalitsuse 03.06.2025 korraldusega nr 2-3/211 ning selle

eesmärgiks on jagada maa-ala äri- ja tootmismaa kruntideks ning anda ehitusõigus äri- ja

tootmishoonete püstitamiseks, määrata tänavaala ja liikluskorralduse ning haljastuse põhimõtted,

keskkonnatingimused ning tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht. Planeeringuala pindala

on ca 46462 m 2 .

Detailplaneeringuga jagatakse ala kolmeks tootmismaa ja üheks transpordimaa krundiks.

Tootmismaale on lubatud püstitada kuni 15 m kõrgused büroo-, lao-, kaubandus-, teenindus- ja

tööstushooneid. Kavas on rajada uus avalik tee koos täiendava kaitsehaljastusega ala

põhjaservas. Vajalike tehnovõrkude ja osaliselt avaliku tee välja ehitamise kohustus antakse

halduslepinguga huvitatud isikule üle.

Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse planeering

tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 2 kooskõlastatuks või eeldatakse, et Te ei soovi

planeeringulahenduse kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kintsiraud

abivallavanem

Lisa: Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering (DK100_Lao tn 22_dp.asice)

Tiia Zuppur

5347 1669, [email protected]

Töö nr DP-0107-25

Põlva linnas

LAO TN 22 KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JA JOONISED

Planeeringust huvitatud isik: Alcantra OÜ

Planeeringu koostamise korraldaja: Põlva Vallavalitsus

Planeeringu koostaja: Plaan OÜ

Tartu 2025-2026

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

2

Sisukord

1. Sissejuhatus .....................................................................................................4

1.1. Planeeringust huvitatud isik, korraldaja ja koostaja ................................................ 4

1.2. Planeeringu koostamise alus ja lähtedokumendid ................................................... 4

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus .............................. 5

1.4. Olemasoleva olukorra iseloomustus......................................................................... 5

2. Planeeringuala mõjuala seosed ......................................................................6

3. Planeerimisettepanek ......................................................................................8

3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 8

3.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................... 8

3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9

3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ............................................. 9

3.5. Liikluskorralduse põhimõtted.................................................................................. 10

3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ................................................................ 11

3.6.1. Puude juurekava ehitusaegne kaitse .......................................................................... 11

3.7. Tuleohutuse nõuded ................................................................................................ 12

3.8. Riskianalüüs ja ohtliku ettevõtte ohutsooni hinnang ............................................. 12

3.9. Tehnovõrgud ............................................................................................................ 16

3.9.1. Veevarustus ............................................................................................................... 17

3.9.2. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................ 17

3.9.3. Sademeveekanalisatsioon .......................................................................................... 17

3.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ............................................................................... 18

3.9.5. Soojavarustus ja ventilatsioon .................................................................................... 18

3.9.6. Gaasivarustus ............................................................................................................ 19

3.9.7. Sidevarustus .............................................................................................................. 19

3.10. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................. 20

3.11. Keskkonnakaitse abinõud ....................................................................................... 20

3.11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ........................................................... 20

3.12. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................... 22

3.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ......................... 22

3.14. Planeeringu elluviimine ........................................................................................... 22

4. Kooskõlastused ja koostöö ...........................................................................25

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

3

Graafiline osa

Leht 1 „Situatsiooniskeem” M 1:10 000

Leht 2 „Olemasolev olukord” M 1:1000

Leht 3 „Mõjuala seosed” M 1:2000

Leht 4 „Põhijoonis” M 1:1000

Leht 5 „Tehnovõrgud“ M 1:1000

Leht 6 „Illustreeriv joonis“

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

4

1. Sissejuhatus

1.1. Planeeringust huvitatud isik, korraldaja ja koostaja

Alcantra OÜ

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Gonsiori tn 10a, 10117

Reg-nr: 16152485

Põlva Vallavalitsus

Aadress: Põlva maakond, Põlva linn, Maarja tn 2, 63307

Reg-nr: 75038581

Plaan OÜ

Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415

Reg nr: 12199722

Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB

002238).

1.2. Planeeringu koostamise alus ja lähtedokumendid

Detailplaneeringu koostamise ettepaneku tegijaks on Alcantra OÜ, kes soovib katastriüksusele

rajada tootmis- ja laohooneid. Alal puudub kehtiv detailplaneering. Planeeringu koostamise

aluseks on Põlva Vallavalitsuse 03.06.2025 a korraldus nr 2-3/211 „Põlva linnas Lao tn 22

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“ ja „Lähteseisukohad Põlva linnas Lao tn 22

katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks“.

Arvestamisele kuuluvad lähtedokumendid on:

• Põlva valla üldplaneering (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-

3/16).

• Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035

(kehtestatud Põlva Vallavolikogu 16.05.2024 määrusega nr 7).

• Põlva valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 26.03.2025 määrusega

nr 5).

• Lao tn 24 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 11.03.2025 otsusega

nr 1-3/10).

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

5

• Ehitusprojekt „Lao tänava ehitus lõigus Vabriku tn – Pärnaõie tn“, koostaja PP

Ehitusjärelevalve (2023).

• Geodeetilise alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud A&O Maamõõdubüroo OÜ 2025.

aasta juulis, töö nr 237/25. Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid asuvad Põlva

Vallavalitsuse arhiivis. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade, eraisikutega ja

teised materjalid on leitavad planeeringu II köites „Lisad“.

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajaduse põhjendus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maa-ala äri- ja tootmismaa kruntideks ning

anda ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks, määrata tänavaala ja liikluskorralduse ning

haljastuse põhimõtted, keskkonnatingimused ning tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht.

Planeeringuala pindala on ca 46462 m2.

Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks on tellija soov laiendada Lao tn 24 asuva

tootmisettevõtte tootmistegevust ja arendada välja moodne tootmiskompleks koos vajaliku

taristuga. Selleks soetati olemasoleva ettevõtte kõrvale sihtotstarbeta maa krunt, kuhu

üldplaneering näeb ette segakasutusega äri- ja tootmisettevõtete juhtfunktsiooniga tegevusi.

Samuti vastab detailplaneeringu eesmärk Põlva valla ruumilise arengu eesmärgile toetada

ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist kogu vallas, eelistades ettevõtluspiirkondade

kavandamist keskustesse.

1.4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritav ala asub Põlva linnas Lao tn 22 kinnistul (pindala 46462 m2), mille maakasutuse

sihtotstarve on 100 % sihtotstarbeta maa. Ala ei ole hoonestatud ning puudub kehtiv

detailplaneering.

Ala kõlvikuline jaotus on 31127 m² metsamaa, 14604 m² looduslik rohumaa ning 731 m² haritav

maa. Seega ala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega, rohumaa asub elektriõhuliinide

kaitsevööndi ulatuses ning Lao tn 24 krundi ääres. Maapinna abs. kõrgused jäävad 69.50-65.00

m vahemikku, üldine maapinna kalle on lõuna ja ida suunas.

Eraldi juurdepääsu planeeringualale välja ehitatud ei ole. Juurdepääs on võimalik alast itta jäävalt

Lao tänavalt (teeregistri nr 6200044). Ala piirneb põhjas tootmis- ja elamumaaga, läänes

maatulundusmaaga, lõunasida tootmismaa ja sihtotstarbeta maaga ning idapool, teisele poole Lao

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

6

tänavat jäävad riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksused. Olemasolev olukord on toodud

graafiliselt joonisel 2 „Olemasolev olukord“ ning naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed

tabelis 1.

Tabel 1. Naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed.

Aadress Pindala Sihtotstarve

Põlva linn, Pärnaõie tn 7

(katastritunnus 62201:001:2243) 61273 m2 sihtotstarbeta maa 100%

Põlva linn, Lao tn 24

(katastritunnus 62001:006:0130) 16416 m2 tootmismaa 100%

Põlva linn, Lao tn T2

(katastritunnus 62001:006:0130) 9473 m2 transpordimaa 100%

Põlva linn, Lao põik 1

(katastritunnus 62001:006:0240) 6487 m2 elamumaa 100%

Põlva linn, Lao põik 3

(katastritunnus 62001:006:0230) 5692 m2 elamumaa 100%

Põlva linn, Lao põik 5

(katastritunnus 62001:006:0220) 11730 m2 tootmismaa 100%

Põlva linn, Pärnaõie tn 1a

(katastritunnus 62201:001:0139) 26599 m2 maatulundusmaa 100%

Planeeringualal asub geodeetiline märk, B kategooria gaasitorustik, 35–110 kV ja 1–20 kV

elektriõhuliinid, sideehitised ning ühisveevärgi torustik. Planeeringualale ulatub riigikaitselise

ehitise (Põlva maleva tagalakeskus) piiranguvöönd ning C-kategooria ohtliku ettevõtte (Tere AS

Põlva tootmisosakond) ohuala.

Planeeringualal tegevus on kitsendatud tehnovõrkude kaitsevööndi ulatuses, geodeetilise märgi

kaitsevööndis, mille asukohad on toodud joonisel 2 „Olemasolev olukord“. Maakaablite, B

kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 1 m äärmisest kaablist või torust ning teistel

torudel mõlemale poole torustiku telgjoonest 2 m. 35–110 kV elektriõhuliini kaitsevöönd on 25 m

mõlemale poole piki liini telge ja 1–20 kV elektriõhuliinil 10 m mõlemale poole piki liini telge. Lao

tn kaitsevöönd on 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast (ei ulatu planeeringualale).

2. Planeeringuala mõjuala seosed

Planeeringuala paikneb Põlva maakonnas, Põlva vallas, Põlva linna idaosas (vt joonis 1

„Asendiskeem“). Ala piirneb Lao tänavaga, mis tagab lõunasuunast juurdepääsu riigiteele nr 18107

Põlva-Lutsu tee (Pärnaõie tn) ning põhja poolt Vabriku tänavale ja Jaama tänavale. Vabriku tänav

tagab juurdepääsu Põlva Ringteele. Lao tänavale on koostatud ehitusprojekt, mis näeb ette

tänavakoridori korrastamist ning kergliiklustee rajamist. Kontaktvööndi tihe tänavavõrk ning

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

7

logistiliselt hea asukoht tagavad planeeringualale hea eelduse äri- ja tootmistegevuse

arendamiseks.

Põlva valla üldplaneeringu järgi asub Lao tn 22 Raudtee ehituslikus piirkonnas segakasutusega

äri- ja tootmisettevõtete maa-alal (tähis SÄ). Üldplaneeringu järgi on segakasutusega äri- ja

tootmisettevõtete maa-alal kavandatud äri- ja teenindusettevõtetele, büroodele, haljasaladele,

laopindadele, tanklatele, tootmisettevõtetele ja neid teenindavale maakasutusele.

Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud soov rajada alale äri- ja tootmishooned on

üldplaneeringuga kooskõlas.

Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu koondkaardist.

Olemasolevalt jäävad planeeringualast põhja tihedama krundistruktuuriga elamu- ja tootmismaad

ning ida suunda valdavalt riigikaitse- ja tootmismaad. Lõuna suunda jäävad sihtotstarbeta maa-

alad ning elamu- ja maatulundusmaad. Läänesuunda jäävad valdavalt tootmis- ja

maatulundusmaad, mille vahel üksikud elamumaad. Planeeringualast loodesse jääb AS TERE

suur tootmiskompleks, planeeringuala piirneb OÜ Alcantra puidu- ja mööblitootmise ettevõttega.

Teisele poole Lao tänavat jääb Põlva Päästekomando ning hulgaliselt erinevaid äri- ja

tootmisettevõtteid. Planeeritav tootmistegevus on jätkuks piirkonnas levinud maakasutusele ning

üldplaneeringu arengusuundadele.

Piirkonnas kruntide ja hoonestusstruktuur on eriilmeline. Tootmishooned on nii 1-2- korruselised,

leidub kaar- ja viilhalle, puit- ja kivihooneid. Ühtne arhitektuurne stiil puudub. Tootmismaa kruntide

suurused olenevad ettevõtte ruumivajadusest (pindalad jäävad ca 1000 m2 – Lao tn 13 ja ca 4 ha

vahele - Vabriku tn 2). Kindlat ehitusjoont Lao tänava suhtes välja kujunenud ei ole.

Planeeringuala läheduses on olemas vee-, kanalisatsiooni-, side-, gaasi- ja elektriga liitumise

võimalused. Lao tänaval on koostatud ehitusprojekt, mis näeb tänavale ette tänavavalgustust.

Planeeringuala

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

8

3. Planeerimisettepanek

3.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Lao tänav 22 on planeeritud jagada 4-ks krundiks – 3 tootmismaa krunti (pos 1-3) ja 1

transpordimaa krunti (pos 4). Kruntide asukohad on toodud graafiliselt joonisel 4 „Põhijoonis“.

Maakasutuse koondtabel on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Maakasutuse koondtabel.

Olemasolev olukord Planeeritud olukord

Aadress Pindala,

m2

Maakasutuse sihtotstarve

Positsiooni number

Maakasutuse sihtotstarve

Pindala, m2

pos 1 Tootmismaa Ärimaa

20000

Põlva vald Põlva linn 46462 100% pos 2

Tootmismaa Ärimaa

12000

Lao tn 22 62201:001:2244

Sihtotstarbeta maa pos 3

Tootmismaa Ärimaa

8581

pos 4 Transpordimaa 5881

3.2. Krundi ehitusõigus

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud kõrgus,

hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Krundi hoonestusala asukoht ja ehitusõigus on

toodud joonisel 4 „Põhijoonis“.

Positsioone 1-2 on lubatud liita üheks tootmismaa krundiks. Liitmisel positsioonile planeeritud

ehitusõigus liidetakse.

Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrus nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Määruse alusel lubatud on

järgmised otstarbed:

pos 1-3 - büroohooned (kood 12200), hoidlad ja laohooned (kood 12529), kaubandushooned

(kood 12310), teenindushooned (kood 12330), erihooned (kood 12740), tööstushooned (kood

12510).

pos 4 – teed (kood 21100).

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

9

3.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud graafiliselt joonisel 4 „Põhijoonis“.

Graafilises osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim

ehitisealune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima

lubatud kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla, laoala ja

haljasala kavandamine. Pos 1 ja 2 on krundid lubatud liita, liitmisel hoonestusala laieneb krundi

piirini joonisel näidatud ulatuses. Kui liitmist ei toimu on hoonestusala kaugus krundipiirist

minimaalselt 4 m. Hoonestusala kaugus planeeritud tänavast on vähemalt 10 m. Hooned tuleb

ehitada hoonestusala sisse.

3.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Edasise projekteerimise käigus tuleb rakendada lahendusi, mis minimeerivad tootmistegevusest

tulenevaid häiringuid (müra, vibratsioon, valgusreostus) põhjasuunas paiknevale elamule (Lao

põik 3).

Hoonete paigutus ja välialade lahendus tuleb kavandada selliselt, et valgusreostust, müra ja

vibratsiooni tekitavad seadmed ning tegevused paikneksid elamust eemale suunatult. Müra

leevendamiseks on tänavamaale pos 4 planeeritud mitmerindeline haljastus.

Kohustuslikku ehitusjoont Lao tänava ja planeeritud tänava (pos 4) osas ei kavandata. Planeeritud

tootmis- ja ärihooneid teenindavad funktsioonid (nt prügi sorteerimine, kauba laadimine) tuleb

edasise projekteerimise käigus kavandada soovitatavalt tänavalt mittenähtavasse kohta.

• lubatud kõrgus: kõrgusega kuni 15 m;

• välisviimistluse materjalid: sandwich-paneel, puit, kivi, krohv, klaas, betoon, puhasvuukmüür,

värvkattega plekk (ka kombineeritult);

• lubatud katusekalle ja -tüüp: 0–30-kraadine viil-, lame- või kaldkatus;

• lubatud katusekatte materjalid: pappsindel, profiilplekk, eterniit. Lubatud on paigaldada

päikesepaneele katusele.

• hoone ± 0.00: täpsustatakse projektiga;

• piirded: planeeritud tootmis- ja ärimaa krunte on lubatud piirata, piirete maksimaalne kõrgus

kuni 2 m. Lubatud on ainult läbipaistvad piirded, mida võib kombineerida hekiga. Piirete väravad

ei tohi avaneda tänava poole.

• Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata.

• Minimaalne tulepüsivusklass: TP3

Päikesepaneelide maapinnale paigaldamine ei ole lubatud. Päikesepaneelid tuleb sulandada

arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad tuleb kavandada osaks

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

10

arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,

fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded

ja tingimused:

• päikesepaneelid ei tekita kõrval olevatele hoonetele valgusreostust;

• päikesepaneelidelt lähtuv peegeldus ei tekita häiringuid naabritele, väliruumis liiklejatele

ega looduskeskkonnale;

3.5. Liikluskorralduse põhimõtted

Juurdepääs on tagatud avalikus kasutuses olevalt Lao tänavalt uue tänavaga (pos 4). Lao tänavale

on koostatud ehitusprojekt („Lao tänava ehitus lõigus Vabriku tn – Pärnaõie tn“, koostaja PP

Ehitusjärelevalve, 2023). Projekti kohaselt Lao tn sõidutee on kavandatud 7 m laiusena ning

sõiduteest haljasribaga eraldatud kergliiklustee 2,5 m laiusena.

Planeeritud juurdepääsutee on kavandatud selliselt, et perspektiivis on seda võimalik pikendada

naaberkinnistutele ja luua ühendus Lao põiktänavaga ja/või Põlva ringteega. Planeeritud tänava

maa-alale on kavandatud 6 m laiune sõidutee, mille ühel äärel on 4 m laiune haljasala ning teisel

pool varieeruvalt 2-5 m laiune haljasala. Elamumaaga piirnevale osale on planeeritud laiem

haljasala, mis võimaldab rajada müra tõkestava mitmerindelise haljastuse. Jalakäijatele on

planeeritud juurdepääs läbi pos 1 parkla Lao tänava äärde projekteeritud kergliiklusteeni. Täpne

tänava ja kõnnitee lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntidele on planeeritud tänavalt lubatud rajada mitu mahasõitu.

Täpsed mahasõitude asukohad ja laiused antakse projekteerimise käigus. Läbi positsiooni 1 ja 2

on planeeritud varu tuletõrjeautode juurdepääs. Tuletõrjeauto juurdepääsuteed ei pea rajama, kui

vajalik täiendav juurdepääs on tagatud teisiti.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Detailplaneeringus toodud parklate asukoht ning maht on

illustratiivne ning näitab normile vastava parkla ruumivajadust. Parkimiskohtade arvutamisel on

aluseks võetud EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Vastavalt normatiivile on tööstusettevõtte- ja -lao

linnakeskuse II kuni IV vööndi parkimisnorm 1/250. Arvestusega, et lao- ja tööstushoone on 2-

korruseline, tuleb positsioonile 1 rajada vähemalt 32 parkimiskohta. Kui tööstusettevõtte ja ladude

kõrvale rajatakse ka büroo- ja kaupluse ruumid, siis tuleb parkimisnorm ümber arvutada vastavalt

tegevuse mahtudele. Planeeringus pos 1 on parkla näidatud suuremana, et tagada võimaliku

büroo- ja kaupluse külastajate parkimine. Pos 1 on näidatud 49 sõiduauto parkimise võimalus. 50

parkimiskoha kohta tuleb kavandada vähemalt 1 invasõiduki parkimiskoht. Positsioonile 2 on

planeeritud 20 parkimiskohta. Pos 1 ja 2 liitmisel võib rajada ühe suurema parkla. Kui parklas on

üle 20 parkimiskoha, tuleb parkla liigendada haljasaladega. Iga 10 parkimiskoha kohta tuleb

istutada 1 puu parklat liigendavale haljasalale. Pos 3 on planeeritud 14 parkimiskohta. Täpne

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

11

parkimiskohtade vajadus ning parkla asukoht tuleb lahendada hoone projekteerimise käigus.

Haljastuse rajamisel tuleb arvestada lumevallitusega ja peab olema tagatud nähtavus ristmikel.

Jalgrataste parkimisnormatiiv II kuni IV vööndi linnakeskuses tööstusettevõtte- ja lao tarbeks on 1

koht 200 suletud brutopinna kohta. Seega pos 1 on 4000 m2 ja kuni 2 korruseline lao- ja

tööstushoone jalgrataste parkimiskohtade arvutuslik norm 40, pos 2 on 24 ja pos 3 on 17. Reaalne

jalgrataste parkimise vajadus peaks selguma edasise projekteerimise käigus.

3.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Vastavalt Põlva valla üldplaneeringule tuleb tagada igal tootmis- ja ärimaa krundil kõrghaljastus

vähemalt 10% ulatuses. Planeeritud tänava ääres haljasriba tuleb säilitada ning see jääb toimima

kaitsehaljastusena, et takistada tootmistegevusest tuleva müra levimist elamumaale.

Täiendavat kõrghaljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, v.a tehnovõrkude

kaitsevööndisse. Haljastuse liigilise koosseisu valikul tuleb eelistada kodumaiseid liike.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb olemasolevatele puudele anda dendroloogiline hinnang ning

määrata säilitamisele kuuluvad puud (sh järgides põhimõtet, et vähemalt 10 % krundist peab olema

kaetud kõrghaljastusega).

Planeeritud tänava (pos 4) ääres elamumaade poolsel haljasalal tuleb säilitada kogu olemasolev

kõrghaljastus, rajada täiendav puuderida ning lisada mitmerindelisuse eesmärgil põõsarida.

Juurdepääsud ja parkimisalad on planeeritud kõvakattega (asfalt, tänavakivi).

Jäätmed tuleb koguda sorteeritult konteineritesse. Prügikonteinerite täpne asukoht määratakse

ehitusprojektis. Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Põlva valla heakorra eeskirjast.

3.6.1. Puude juurekava ehitusaegne kaitse

Säilitatavate puude kaitseks tuleb ehitustegevuse käigus arvestada juurestiku kaitsealaga ning

juurestiku kaitseks rakendada erimeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed

haljastuses (Ehitusaegne puude kaitse)“.

Säilitatavate puude juurestiku kahjustamise vältimiseks tuleb puid ümbritsev kaitseala

maksimaalses ulatuses puutumatuks jätta. Kaitsealal on keelatud ehitamine, sh ehitusmasinatega

liikumine, parkimine, soojakute paigaldamine, ehitusmaterjalide või prahi ladustamine,

kokkulükatud pinnase hoidmine jne. Juurestiku kaitseks tuleb paigaldada kaitseala piirile

kaitsepiirded.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

12

3.7. Tuleohutuse nõuded

Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017. aasta 13. märtsi

määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla

8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude

abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3 (tuldkartev ehitis).

Tuleohutuse tagamise meetmete rakendamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-4:2011

,,Ehitiste tuleohutus, osa 4; tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“. Planeering näeb

ette tootmishoonetes ühe tuletõkkesektsiooni piirpindalaks 1000 m2 olenemata hoone tulepüsivus-

klassist.

Lähtudes EVS 812-6:2012+A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tabeli 2 järgi on II tuleohuklassi

hoonete puhul, mille tuletõkkesektsiooni pindala on kuni 2000 m2, kustutusvee minimaalne vajadus

20 l/s kolme tunni jooksul (20 I/s x 180 minutit x 60 s = 216 000 l ehk 216 m3). Planeeringuala

lähedal Lao tänaval paiknevad T-tüüpi maapealsed hüdrandid nr 117 (Lao tn 11 ees) ja 118 (Lao

tn 23 ees), mille maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks on 15 l/s ehk kustutamiseks

hüdrandist saadakse 15 l/s x 180 minutit x 60 s =162 000 l ehk 162 m3. Puuduva veevarustuse

tagamiseks tuleb planeeritud positsioonidele paigaldada kas veemahutid või rajada kuivhüdrandid

planeeritud tiikide juurde (lahendusi võib ka kombineerida). Täpne tuletõrjevee veevarustuse

lahendus tuleb paika panna edasise projekteerimise käigus.

Planeeringualale juurdepääs on kavandatud uue umbtänava baasil, mille otsas on

ümberpööramiskoht. Umbtänava pikkus on ca 430 m. Kuna umbtänava pikkus ületab 150 m, siis

on planeeringu lahendusse näidatud alternatiivne juurdepääs päästeautodele läbi pos 1 ja 2 (vt

„Põhijoonis“). Tuletõrjeauto varujuurdepääsu alternatiiv on ka läbi Lao põik 5 maaüksuse Lao põik

tänavale. Juurdepääsuteed peavad vastama standardile EVS 812-7:2018 ja siseministri

määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“: Päästeauto tee laius peab olema

vähemalt 3,5 m.

3.8. Riskianalüüs ja ohtliku ettevõtte ohutsooni hinnang

Detailplaneeringuala paikneb C‑kategooria ohtliku ettevõtte (AS Tere Põlva tootmisosakond)

ohualas, mille raadius on 643 m. Hindamine on koostatud kemikaaliseaduse § 32 alusel ning lähtub

Päästeameti juhendis sätestatud põhimõtetest, mille kohaselt tuleb hinnata nii võimalike

suurõnnetuste stsenaariume ning sellest tulenevalt, kas kavandatav maakasutus ja ehitustegevus

on ohutuse seisukohalt lubatav.

Vastavalt kemikaaliseadusele on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte käitis, kus kemikaali

käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtliku

kemikaali käitleja määrab oma ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate kemikaalide

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

13

maksimaalsest võimalikust kogusest. AS Tere Põlva osakonna riskianalüüs on koostatud 2023.

aastal, aluseks on võetud Majandus- ja Taristuministri poolt välja antud määrus nr 18 ”Nõuded

ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”. AS-i Tere Põlva tootmisosakonna

riskianalüüsi kohaselt on ettevõtte peamiseks ohtlikuks aineks ammoniaak (NH₃), mida

kasutatakse külmutusseadmetes. Riskianalüüsi alusel on määratud ammoniaagilekke

stsenaariumist tulenevad ohualad, mille ulatus sõltub lekke suurusest, ilmastikutingimustest ning

hajumistingimustest. Peamise ohustsenaariumina käsitletakse ammoniaagi lekkest tekkivat

toksilist gaasipilve. Ammoniaagilekke korral on ohualad määratud järgmiselt:

• eriti ohtlik ala (Re) – kuni ca 183 m (kõrge kontsentratsioon, eluohtlik mõju);

• väga ohtlik ala (Rv) – kuni ca 347 m (võimalik raske tervisekahjustus);

• ohtlik ala (Ro) – kuni ca 643 m (tervisekahjustuse võimalus).

Ohuala välispiiriks loetakse 643 m raadiust, mille ulatuses võib esineda ammoniaagi

kontsentratsioone, mis võivad põhjustada tervisemõju.

Detailplaneeringus riskihinnangu koostamisel on lähtutud Päästeameti juhendist

„Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine“ ja AS Tere Põlva

tootmisosakonna riskianalüüsist ettevõtte tegevusega seotud võimalike ohtude hindamiseks

(koostatud 2023. a). Hindamise eesmärk on selgitada, kas kavandatav hoonestus suurendab

suurõnnetuse riski või tagajärgede raskust, hinnata kavandatavate hoonete haavatavust ja teha

otsus ehitamise lubatavuse kohta.

Ohtliku ettevõtte ohuala iseloomustus

Planeeringualale ulatub AS Tere Põlva tootmisosakonna ohtliku ala (Ro) välimine serv (ca 555

meetrit ohuallikast), mis ulatub positsioonile 3 (vt skeem 1). Ohualas peamiseks riskiallikaks on

ammoniaagi kasutamine külmutusseadmetes (ammoniaagimahutid ja torustik,

kompressorseadmed, külmutussüsteemid). Sellisel kaugusel on ammoniaagi kontsentratsioon

oluliselt vähenenud ning mõju avaldub eelkõige nõrgenenud ja ajutise kokkupuutena, sõltuvalt

ilmastikutingimustest ja tuule suunast. Ammoniaagi lekke korral tekib gaasipilv, mis liigub tuule

suunas ning mille levik sõltub meteoroloogilistest tingimustest. Esialgu võib pilv püsida maapinna

lähedal, kuid hajub ja tõuseb aja jooksul, mistõttu ohtlik mõju väheneb kauguse suurenedes.

Teised võimalikud õnnetused (tulekahju, plahvatus) ei ole domineerivad ega põhjusta väljaspool

ettevõtte territooriumi ulatuslikku mõju

Kokkuvõtvalt tuleneb AS Tere Põlva tootmisosakonna riskianalüüsist, et suurim oht ettevõtte

tegevusest on ammoniaagileke, mille mõju ulatub maksimaalselt kuni 643 m, kuid eluohtlikud

mõjud jäävad valdavalt ettevõtte territooriumi lähedusse ning nende ulatus väljapoole väheneb

kiiresti.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

14

Skeem 1. Ohtliku ettevõtte ohuala ulatus

Ca 555 m kaugusel on tegemist juba oluliselt nõrgenenud mõjuga tsooniga, kus soojuskiirgus on

selles kauguses oluliselt alla kriitilise taseme, lööklaine mõju praktiliselt puudub või ei tekita

konstruktiivseid kahjustusi, toksilise pilve mõju sõltub ilmast, kuid on lühiajaline ja hajuv. Halvim

stsenaarium ei põhjusta kriitilisi mõjusid planeeritavale alal.

Kavandatava hoone tundlikkus

Päästeameti metoodika järgi hinnatakse hoone tundlikkust skaalas 1–4. Detailplaneeringuga

kavandatakse äri- ja tootmishooned, mis jäävad tundlikkuse klassi 1-2.

Võimalikud õnnetuse stsenaariumid

Vastavalt Päästeameti juhendile käsitletakse realistlikke suurõnnetuse stsenaariume (toodud

tabelis 3). Riskimaatriks on toodud tabelis 4.

Tabel 3. Võimalikud ohtlikud olukorrad ja nende mõju planeeringualale

Ohtlik olukord/ stsenaarium

Tekke- mehhanism

Peamine mõju

Mõju ulatus Mõju planeeringualale (pos 3)

Hinnang

Ammoniaagileke

külmutusseadm

est

Torustiku või seadme rike, tihendi purunemine

Toksiline gaasipilv

Lokaalne, sõltub tuulest ja hajumisest

555 m kaugusel kontsentratsioon oluliselt vähenenud, mõju ajutine

Madal

Suur

ammoniaagileke

(halvim

stsenaarium)

Mahuti või suure torustiku purunemine

Toksiline pilv, võimalik ärritav ja tervist kahjustav mõju

Võib ulatuda väljapoole ettevõtet

Välimises tsoonis mõju nõrgenenud, ei põhjusta eluohtlikku kokkupuudet

Madal– mõõdu- kas

Tulekahju

tootmishoones

Elektririke, seadme rike, süttiv materjal

Soojuskiirgus, suits

Piiratud ettevõtte territooriumiga

555 m kaugusel soojuskiirgus ei

Madal

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

15

saavuta kriitilist taset

Tulekahju koos

kemikaalide

eraldumisega

Tulekahju + ammoniaagi leke

Toksiline suits + soojus Piiratud, sõltub

ilmast

Mõju vähenenud, hajumine suur, lühiajaline kokkupuude

Madal

Plahvatus tehnoloogilises seadmes

Rõhu tõus süsteemis, seadme rike

Lööklaine, killud Lokaalne

Lööklaine mõju sellisel kaugusel praktiliselt puudub

Väga madal

Doominoefekt (mitme sündmuse koosmõju)

Tulekahju → leke → plahvatus

Kombineeritud mõju Väga madala

tõenäosusega

Mõju ulatus ei suurene kriitiliseks planeeringualal

Madal

Ohtlike ainete transport ettevõttesse

Veose avarii territooriumil või selle lähedal

Leke, tulekahju

Lokaalne

Ei mõjuta planeeringuala oluliselt

Väga madal

Tabel 4. Riskimaatriks

Stsenaarium Tõenäosus (P) Tagajärg (S) Riskitase

Ammoniaagileke (väike) 2 2 V

Suur ammoniaagileke 2 3 M

Tulekahju tootmishoones 2 2 V

Tulekahju + kemikaalid 2 3 M

Plahvatus 1 3 V

Doominoefekt 1 4 M

Ohtlike ainete transport 2 2 V

V – väike risk (aktsepteeritav)

M – mõõdukas risk (tingimuslikult aktsepteeritav)

K – kõrge risk (mitte aktsepteeritav ilma lisameetmeteta)

Ohtliku ettevõtte ohutsooni välisservas ca 555 m kaugusel toksilise pilve kontsentratsioon on

oluliselt vähenenud, soojuskiirgus ei saavuta kriitilist taset ning lööklaine ei põhjusta

konstruktiivseid kahjustusi. Seega planeeringuala ei paikne elule otseselt ohtlikus tsoonis.

Enamus stsenaariume paikneb väikese (V) riskitaseme piirkonnas. Üksikud stsenaariumid

ulatuvad mõõduka (M) riskini, kuid nende tõenäosus on madal, mõju planeeringualal on

nõrgenenud (kaugus ~555 m) ning tagajärjed ei ole eluohtlikud. Ükski stsenaarium ei klassifitseeru

kõrge (K) riskitasemeks.

Riski maandavad meetmed

Planeeringuala ja AS Tere Põlva tootmisosakonna ja planeeringuala vahel paiknevad äri- ja

tootmismaad ning osaliselt haljastatud alad, mis toimivad õnnetusjuhtumi korral visuaalse ja

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

16

osalise füüsilise barjäärina. Arvestades, et peamine riskistsenaarium on ammoniaagilekkest

tulenev toksiline pilv, on mõju iseloom sõltuv eelkõige ilmastikutingimustest ning tuule suunast,

mistõttu otsene varjestav efekt on piiratud, kuid hajumist soodustav.

Planeeringuala paikneb ohtliku ettevõtte suhtes perifeerses tsoonis ning on ühendatud

olemasoleva tänavavõrguga, mis võimaldab tagada kiire ja ohutu evakuatsiooni ohu korral.

Õnnetusjuhtumi korral on kriitilise tähtsusega:

• inimeste kiire teavitamine võimalikust ohust;

• selgete käitumisjuhiste olemasolu (siseruumides püsimine, evakuatsioon vastavalt

olukorrale);

• liikumine ohuallikast eemale, arvestades tuule suunda.

Kavandatavate hoonete projekteerimisel tuleb ette näha:

• hoonete paigutus nii, et evakuatsioonisuunad on ohuallikast eemale (planeeritud

juurdepääsuteele pos 4);

• tehnosüsteemide sulgemise võimalus (ventilatsioon);

• päästetehnika ligipääsu tagamine;

• ettevõtte ohuteavituse tagamine;

Kokkuvõte

Kavandatav hoonestus (pos 3) paikneb ohtliku ettevõtte ohuala välimises osas, kus võimalike

suurõnnetuste tagajärjed ei ulatu inimese elule ohtliku tasemeni. Kavandatav äri- ja tootmistegevus

ei suurenda suurõnnetuse riski, ei suurenda õnnetuse tagajärgede raskust ning planeeritud

tegevus vastab ohutu vahekauguse põhimõttele.

Riskihinnangu alusel ei tuvastatud kavandatava maakasutuse ja olemasoleva ohtliku ettevõtte

koosmõjus kõrge riskitasemega olukordi. Detailplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmishoonete

rajamine on lubatav vastavalt kemikaaliseaduse § 32 nõuetele.

3.9. Tehnovõrgud

Detailplaneeringus on määratud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalikud asukohad. Edasise

projekteerimise käigus tuleb tehnovõrkude asukohad täpsustada. Tehnovõrgu asukohti võib

muuta, kuid sellisel juhul tuleb tagada kõigile planeeritud tehnovõrkudele vajalik ruum.

Planeeringualal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on toodud joonisel 5 „Tehnovõrgud“.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

17

3.9.1. Veevarustus

Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused AS-ilt Põlva Vesi 05.09.2025 nr 75.

Planeeringuala läbib vee-ettevõttele kuuluv ühisveevärgitorustik läbimõõduga De40, mis

ehitustegevusele ette jäädes tuleb ümber tõsta.

Planeeritavale tänava maa-alale (pos 4) on kavandatud ühisveevärgitorustik Lao tn ühisveevärgi

torustikult De160 PE. Liitumispunktid tuleb projekteerida planeeritavate kinnistute piirile.

Liitumispunktid peavad asuma väljaspool kinnistu piiri kuni üks meeter. Igale kinnistule on

planeeritud 1 liitumispunkt liitumaks ühisveevärgiga. Veetoru kaitsevööndi ulatus on 2 m

kummalegi poole toru. Planeeritud arvutuslik veevajadus tootmismaa krundil on ca 3 m3/d (sisaldab

ca 30-60 töötaja olmevee kulu), kokku planeeringualal ca Q d= 10 m3/d.

3.9.2. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused AS-lt Põlva Vesi

05.09.2025 nr 75.

Planeeritavale tänava maa-alale (pos 4) on planeeritud ühiskanalisatsioonitorustik Lao tn torustiku

kaevust nr 3KK-43. Liitumispunktid tuleb projekteerida planeeritavate kinnistute piirile.

Liitumispunktid peavad asuma väljaspool kinnistu piiri kuni üks meeter. Igale kinnistule on

planeeritud 1 liitumispunkt liitumaks ühiskanalisatsiooniga. Planeeritavate hoonete kanalisatsiooni

paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta

kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse

eest kanalisatsiooni kaudu. Reoveekanalisatsioonitoru kaitsevööndi ulatus on 2 m kummalegi

poole toru. Planeeritud arvutuslik reoveehulk tootmismaa krundil on ca 3 m3/d (sisaldab ca 30-60

töötaja olmevee kulu), kokku planeeringualal ca Q d= 10 m3/d.

3.9.3. Sademeveekanalisatsioon

Sademeveekanalisatsioon on planeeritud lahendada kinnistusiseselt immutamise teel. Positsioonil

1 asub olemasolev tiik, mis on planeeritud laiendada. Lisaks on planeeritud täiendavad tiigid

positsioonile 2 ja 3. Tiigid on kavandatud ühendada kraaviga.

Kruntide siseselt rajatakse sademeveekanalisatsiooni torustik, mida mööda juhitakse vesi

tiikidesse ja seal immutatakse (aurutatakse). Planeeringuala ei ole võimalik liita vee-ettevõtja

sademeveekanalisatsiooniga.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

18

Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsioon kasutamise eeskirja kohaselt loetakse

keelatud ühenduseks sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist

reoveekanalisatsiooni.

3.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 501679.

Planeeringuala läbib Elektrilevi OÜ-le kuuluv 10 kV elektriõhuliin, mille kaitsevöönd on 10 m

mõlemale poole liini. Alale ulatub ka Pärnaõie tn 7 asuva 110 kV elektriõhuliini kaitsevöönd (25 m

mõlemale poole liini).

Detailplaneeringuga on ette nähtud planeeritava tänava maa-ala (pos 4) keskmesse haljasalale

koht uuele komplektalajaamale. Alajaamale eraldi katastriüksusi ei moodustata. Alajaama

teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud

sisselõikena alajaamade 6541:(Põlva) ja Nutu:(Põlva) vahelisest 10 kV maakaablist. Planeeritud

tootmismaa kruntidele on ette nähtud 6541:(Põlva) alajaamast ja planeeritavast alajaamast 0,4 kV

maakaabelliinid ringtoiteliinidena. Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kinnistute

piiridele liitumiskilbid (soovitatavalt mitmekohalistena) ning jaotuskilbid. Liitumiskilbid tuleb

paigaldada ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistute piiridele tee maa-ala lähedusse või

külgnevate kinnistute tarbeks nende vahelistele piiridele üldkasutatavale ja/või transpordimaale.

Elektrimaakaablite kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaablit. Alajaamade ja jaotusseadmete

ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast.

3.9.5. Soojavarustus ja ventilatsioon

Soojusvarustus lahendatakse mitteeluhoonete põhiselt lokaalsena, võimalik on maagaasi küte,

õhk-vesi- ja õhk-õhk-küttesüsteemid või kütteks ära kasutades tootmisprotsessi jääksoojust.

Küttesüsteemi täpne lahendus anda hoonete projektide koosseisus.

Ventilatsioonisüsteemid lahendatakse hoonete põhiselt. Süsteemid varustada mürasummutitega

selliselt, et tootmismüra kandumine välisruumi oleks maksimaalselt takistatud.

Ventilatsioonisüsteemide täpne lahendus anda hoonete projektide koosseisus.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

19

3.9.6. Gaasivarustus

Gaasivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Gaasivõrk AS-lt (nr 3-6/224-25).

Pos 1 gaasivarustus on ette nähtud Lao tänaval paiknevast olemasolevast B-kategooria

gaasitorustikust ning pos-ide 2 ja 3 gaasivarustus Lao põik 5 gaasitorustikust. Pos-ide 2 ja 3

tarbeks kavandatud tarnetorustik on planeeritud piki tee maa-ala (pos 4) kavandatava veetoru

kõrvale.

Uute moodustatavate kinnistute jaoks on kinnistu piirile ette nähtud liitumispunktina maakraan, mis

peab paiknema vähemalt 1 m kaugusel teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning

väljaspool sissesõiduteid.

B-kategooria 3,0-baarise gaasitoru kaitsevöönd ulatub 1 m torustiku mõlemale poole. AS-i

Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis võib töid teha üksnes põhi- või tööprojekti alusel. Vastav

projekt tuleb enne tööde alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk. Ilma põhi- või tööprojektita ei ole AS-

il Gaasivõrk võimalik hinnata kavandatava tegevuse ohutust ega anda nõusolekut tegutsemiseks

gaasipaigaldise kaitsevööndis.

Gaasivarustuse täpne lahendus pannakse paika projekteerimise käigus. Gaasiühenduse loomine

ei ole planeeringu elluviimiseks otseselt vajalik ja soovi korral loob ühenduse iga positsiooni

omanik oma vahenditest.

3.9.7. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt (nr 40025844).

Planeeringuala põhjaosa läbib Telia Eesti AS-le kuuluv sidekanal koos optilise kaabliga.

Olemasolevad sidetorud on planeeritud säilitada ning jääb pärast planeeringujärgset kruntimist

avalikku kasutusse antava tänava maa-alale ning läbib osaliselt pos 1 põhja serva.

Olemasolevatele sidekaablitele, millele ei ole veel määratud servituute, on vaja määrata

liiniservituudid Telia Eesti AS-i kasuks.

Planeeringuala sidevarustus on lahendatud piirkonnas tegutsevate sideoperaatorite kaudu,

kasutades olemasolevaid või rajatavaid elektroonilise sidevõrke. Võimalik on nii mobiilside (4G/5G)

kui ka fiiberoptilise kaablivõrgu kasutamine, sõltuvalt tehnilistest võimalustest ja teenusepakkujate

tehnilistest lahendustest.

Planeering ei seo ala konkreetse sideoperaatoriga ning tagab võimaluse kasutada erinevate

teenusepakkujate teenuseid konkurentsitingimustes. Täpne sidevarustuse lahendus, sealhulgas

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

20

liitumispunktid ja tehnilised tingimused, määratakse projekteerimise etapis koostöös sidevõrgu

valdajatega.

3.10. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevesi ei valguks kontrollimatult

naaberkinnistutele. Planeeringualal paiknevad tiigid on planeeritud ühendada kraaviga, mille

kaudu toimub sademevee suunatud ärajuhtimine. Täpne vertikaalplaneering tuleb paika panna

edasise projekteerimise käigus.

Arvestades maapinna looduslikku kallakut on planeeringuala lõunaserva kavandatud olemasoleva

tiigi laiendus, uus aurutustiik positsioonile 2 ja 3 ning tiigid ühendada omavahel kraaviga. Kraavi ja

tiiki on võimalik isevoolsena suunata kokku kogutud sademeveed. Aurutustiigi mahu arvutamise

aluseks tuleb võtta standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“.

3.11. Keskkonnakaitse abinõud

Tootmishoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse lähiala ühisvõrkude baasil,

elektrivarustus toimub lähialal olevate tehnovõrkude kaudu, võimalus on liituda gaasiga ning

sidega. Jäätmed tuleb koguda sorteeritult konteineritesse ning käidelda vastavalt Põlva valla

jäätmehoolduseeskirjale. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid on planeeritud kõva kattega

(kivisillutis, asfalt). Vertikaalplaneerimisega tuleb edasise projekteerimise käigus sademeveed

juhtida katustelt ja kõvakattega pindadelt eemale haljasalale ja immutada pinnasesse, vajadusel

rajada lisaks kraave ja sademevee aurutustiike (planeeritud on olemasoleva tiigi laiendus ja uue

tiigi rajamise võimalikkus). Sademevee juhtimisel tiiki, kraavi tuleb vajadusel paigaldada liiva- ja

õlipüüdurid.

Metsa raadamine tuleb teostada vastavalt metsaseaduse nõuetele ning enne raadamist tuleb

taotleda pädevalt asutuselt raadamisluba. Raadamise korral tuleb tasuda keskkonnatasude

seaduses sätestatud raadamisõiguse tasu

Tootmisel tekkiva müra leviku takistamiseks on planeeritud jätta alles planeeritud tänava äärde 10

m laiune kaitsehaljastuse riba ning rajada täiendavalt müra tõkestamiseks mitmerindeline

kaitsehaljastus.

3.11.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

Planeeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse,

mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Planeeritud

on sihtotstarbeta maa asemele tootmismaa, mis piirneb ühest küljest olemasoleva

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

21

tootmistegevusega ning teisalt 110 kV elektriõhuliiniga, planeeritav tegevus on kooskõlas

üldplaneeringu arengusuundadega. Konfliktalaks jääb olemasoleva elamumaaga piirnev osa,

kuhu on rakendatud müra, vibratsiooni ja valgusreostust leevendavad meetmed (haljasriba,

täiendav mitmerindeline haljastus, 2,5 m kõrgune puittara). Kavandatud tegevus ei avalda olulist

mõju KeHJS tähenduses, kuigi põhjustab keskkonnas pöördumatuid muudatusi, aga samas ei sea

ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad:

• majanduslikud mõjud

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisega kaasneb uute töökohtade lisandumine, suureneb

kohalike elanike sissetulek ja pakutavate teenuste hulk, mis kokkuvõttes avaldab positiivset mõju

Põlva valla eelarvele. Planeeringuga kavandatakse uus tänav, mida on võimalik pikendada

naaberkruntidele. Läbiv liiklus avab seni kasutusest väljas olevatele tootmismaa, sihtotstarbeta

maa ja maatulundusmaa kruntidele uued arendussuunad.

• sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine on sotsiaalselt positiivse mõjuga - lisanduvad töökohad

aitavad kohalike seas vähendada töötust ja võimalus on ka uute elanike lisandumine, kui stabiilne

töökoht on olemas. Tootmismaa laiendatakse osaliselt metsamaa arvelt, mis vähendab looduses

viibimise võimalust. Planeeringuala näol ei ole seni olnud tegemist kõrge puhkeväärtusega ja

aktiivselt kasutatava haljasalaga, kus inimesed on harjunud aega veetma. Ala piirneb 110 kV

elektriõhuliiniga, mis vähendab puhkeväärtust veelgi. Liikuvustaristule on esialgne mõju vähene,

kuna Lao tänavale 3 tootmismaa krundilt tulenev liiklus ei ole märkimisväärne. Planeeritud ei ole

suure külastajate arvuga asutusi. Mõju avaliku ruumi kvaliteedile on vähene, peamiselt võimaliku

lisanduva müra näol, ent selle vastumeetmena on kavandatud kaitsehaljastus. Mõju sotsiaalsete

häiringute näol eeldatavalt ei teki, turvalisus ei vähene, lähiala elanike tervis planeeritud

tegevusega ei kannata.

• kultuurilised mõjud

Detailplaneeringu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa kultuurilisi mõjusid ega kahjusta

Põlva vallas paiknevate kultuuripärandiobjektide väärtust. Mõju piirkonna kultuuritavadele ja -

traditsioonidele puudub.

• mõju looduskeskkonnale

Detailplaneeringus kavandatud tegevus toob endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist

(raiutakse ehitustegevusele ette jääv mets, ehitatakse tootmishooned, väheneb elurikkus).

Vähesel määral saab kompenseerida metsa likvideerimist kaitsehaljastuse rajamisega ja vaba

ruumi haljastamisega. Mürareostuse vältimiseks on planeeritud mitmeid meetmeid, sealhulgas

moodsate, vähesema müraga seadmete kasutamine ja tootmisprotsessi optimeerimine. Ehitiste

alt eemaldatavat mulda saab kasutada ära haljastustöödel. Projekteerimisel tuleb ette näha

lahendused soojussaarte tekke vältimiseks. Raadamistööd ei teostata lindude pesitsusrahu ajal.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

22

3.12. Servituutide vajaduse määramine

Servituutide vajadus on määratud tehnovõrkudele planeeritavate tootmismaa kruntide piires, mis

teenivad teist kinnisasja nende kaitsevööndite ulatuses.

Servituudid on vaja seada:

10 kV Elektrilevi OÜ õhuliinile pos 1-3 ulatuses tehnovõrgu valdaja kasuks,

Telia Eesti AS-le kuuluvale sidetrassile pos 1 ulatuses tehnovõrgu valdaja kasuks,

Põlva Vesi AS-le kuuluvale veetorule pos 1 tehnovõrgu valdaja kasuks,

pos 4 alla jäävatele tehnovõrkudele tehnovõrguvaldajate kasuks,

pos 1 tiigile ja kraavile servituut sademevee juhtimiseks pos 2 ja 3 kasuks,

pos 2 tiigile ja kraavile servituut sademevee juhtimiseks pos 3 kasuks;

3.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste

seadmine

Planeerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Kuritegevuse riske vähendavad:

• selgelt eristatav juurdepääs, valdusse sissepääsu valgustamine ja piiramine;

• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;

• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;

• korrashoid;

• lukustatud sisenemisruumid;

• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

• korrashoid;

• süttimatust materjalist suletud prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire

eemaldamine.

3.14. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering on edaspidi aluseks ehitusprojektide koostamisel. Planeeringu

elluviimise kava on kehtestatud detailplaneeringu siduv ja lahutamatu osa. Detailplaneeringu

elluviimisel, sealhulgas ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel tuleb arvestada planeeringu

elluviimise kavaga kui detailplaneeringu siduva regulatsiooniga.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kinnistu igakordsel omanikul

tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või

kitsendaks naabermaaüksuste kasutamist. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

23

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks

kasutamiseks ette nähtud juurdepääsutee I etapi ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse ning planeeringu realiseerimiseks vajalike tehnovõrkude (sh ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitrasside) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Eelnimetatud rajatiste

väljaehitamine on halduslepinguga üle antud planeeringu kehtestamisest huvitatud isikule.

Kinnisasja omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel vastavalt

planeeringuga seatud ehitusõigusele. Ehitusprojektiga täpsustatakse teede, mahasõitude ning

parkla- ja laoala asukohad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine ja

dimensioneerimine vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt ette antud tehnilistele tingimustele.

Raadamisloa taotlemine toimub vastavalt Metsaseaduses sätestatule.

Detailplaneeringut on võimalik realiseerida etapiviisiliselt arvestades järgmist:

1) Detailplaneeringuga moodustatud krundil POS 1 planeeringukohaste hoonete ehitusloa

väljastamise eelduseks täiendavaid tingimusi ei seata.

2) Kui detailplaneeringuga moodustatud krundid POS 1 ja 2 liidetakse, siis sellisel juhul

nendele kruntidele hoonete ehitusloa väljastamiseks täiendavaid tingimusi ei seata.

3) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 2-l juhul, kui seda ei liideta POS1-ga, on

planeeringukohaste hoonete ehitusloa väljastamise eelduseks moodustatud krundil POS

4 juurdepääsutee väljaehitamine järgmiselt:

a) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridesse jääva POS 4 juurdepääsutee

on asfaltkattega välja ehitatud halduslepinguga seatud tingimustel planeeringu

elluviimisest huvitatud isiku poolt ja

b) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridest välja jääva POS 4

juurdepääsutee on kruusakattega.

4) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 3-l planeeringukohaste hoonete ehitusloa

väljastamise eelduseks on tee olemasolu moodustatud krundil POS 4 järgmiselt:

a) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridesse jääva POS 4

juurdepääsutee on asfaltkattega välja ehitatud halduslepinguga seatud

tingimustel planeeringu elluviimisest huvitatud isiku poolt ja

b) detailplaneeringu põhijoonisel märgitud I etapi piiridest välja jääva POS 4

juurdepääsutee on kruusakattega.

5) Detailplaneeringuga moodustatud krundil POS 1 ja kruntide liitmise korral ka POS 2,

planeeringukohaste hoonete kasutusloa väljastamise eelduseks on, et juurdepääsutee

koos kavandatud kaitsehaljastusega POS 4-l on planeeringuga kavandatud mahus välja

ehitatud planeeringu põhijoonisel näidatud I etapi jooneni ning POS 4 on tasuta kohalikule

omavalitsusele üle antud.

6) Detailplaneeringuga moodustatud krundi POS 4 tasuta üleandmine kohalikule

omavalitsusele on võimalik pärast seda, kui juurdepääsutee koos kavandatud

kaitsehaljastusega POS 4-l on planeeringuga kavandatud mahus välja ehitatud

planeeringu põhijoonisel näidatud I etapi jooneni.

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

24

7) Gaasiühenduse loomine ei ole planeeringu elluviimiseks otseselt vajalik ja soovi korral

loob ühenduse iga positsiooni omanik oma vahenditest.

Geodeetiline märk tuleb säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013. aasta määrusest nr

50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“

Põlva linnas Lao tn 22 katastriüksuse detailplaneering

töö nr DP-0107-25

25

4. Kooskõlastused ja koostöö

Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega

Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija

Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn

Gaasivõrk AS

Liivala 9 10118 Tallinn

Põlva Vesi AS, Toominga 2a, 63304 Põlva

Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn

Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu