Innovatsiooniprojekti ideekavand1
AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE
Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.
Innovatsiooniprojekti nimi
Droonitehnoloogia kasutamine meditsiinilogistikas
Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond
☒ Riigi kriisikindluse suurendamine
☐ Majanduse kasvule kaasa aitamine
☐ Riigi tõhus juhtimine
Innovatsiooniprojekti esitajad
(tulevased RK partnerid) (asutus/asutused)2
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH)
Eesti Lennuakadeemia (edaspidi ELA)
Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik
(nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon)
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Jaagup Saare,
[email protected], +372 5053 877
Indrek Koovit,
[email protected], +372 544 30114
Eesti Lennuakadeemia projekti kontakt:
Maria Tamm,
[email protected], +372 551 7899
Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes)
18 kuud
Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest.
Innovatsiooniprojekti kogumaksumus
(sh käibemaks, kui on abikõlblik)
Kogumaksumus: 899 840 eurot
Partner 1 (PERH): 849 600 eurot
Partner 2 (ELA): 50 240 eurot
Käibemaks
PERH:
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
Eesti Lennuakadeemia:
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
1. Probleemikirjeldus (max 2 lk)
Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab.
• Selgitage, miks on probleem aktuaalne.
• Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu). Kirjeldage probleemi tausta. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel? Tooge välja relevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel.
PERH on Eestis kõige kõrgema etapi ravi osutav haigla, mille vastutusala ulatub üle riigi. PERHi gruppi kuuluvad kolm tütarhaiglat - Rapla, Läänemaa ja Hiiumaa, millest viimane asub saarel. PERHi grupp peab tagama pideva valmisoleku reageerida erinevatele kriisiolukordadele, sh masskannatanutega sündmustele, suurõnnetustele, ohtlike ainete leketele, äärmuslikele ilmastikuoludele, side- ja energia katkestustele ning muudele olukordadele, kus kiire ja töökindel logistika on otseselt seotud inimelude päästmisega.
PERHis harjutatakse pidevalt kriisiplaanide rakendamist nii õppuste vormis (lauaõppused, ühisõppused teiste organisatsioonidega) kui ka reaaleluliste sündmuste puhul. Igapäevases töös sõltub PERH nii infrastruktuurist, teenustest (elekter, kommunaalteenused jne), inimestest (personal ja patsiendid), koostööpartneritest (kiirabi teenuse osutajad, Terviseamet jt) kui klassikalistest transpordivahenditest (autod, kiirabiautod, helikopterid jm). Antud transpordiviise võivad mõjutada järgnevad tegurid:
• liikluskoormus ja ummikud;
• ilmastik, mis mõjutab nii mere-, õhu- kui maanteetransporti;
• geograafiline eraldatus, näiteks Hiiumaa puhul;
• ressursi piiratus, eriti kriisides, kus sõidukid ja meeskonnad on hõivatud teiste ülesannete täitmisega;
• tarneahela katkestused, mis võivad tekkida ootamatult (tormid, üleujutused, tehnilised rikked).
Projektiga soovime leida alternatiivseid transpordiviise ning hinnata olukordi, kus droonitransport võib olla kiirem, otstarbekam või kulutõhusam kui traditsioonilised lahendused. Praegused kitsaskohad võivad põhjustada olukordi, kus kriitiliste proovide või abivahendite kohalejõudmine hilineb ja laboriproovide, verekomponentide ning elu päästvate ravimite puhul on otseselt seotud ravi hilinemise ja ravitulemuste halvenemisega. Regionaalhaigla roll eeldab, et kõik olulised protsessid toimiksid maksimaalse töökindlusega sh olukordades, kus osa transpordikanaleid ei ole ajutiselt kasutatavad, ei ole hetkeolukorras sobilikud või võtavad oluliselt rohkem aega. Lisaks tuleb arvestada ettearvamatute olukordadega, nagu ligipääsu puudumine maastiku tõttu (metsad, teedeta alad), infrastruktuuri- või sidekatkestused ning nendest tulenev vajadus koguda sündmuskohalt kiiret ja täpset infot, et teha operatiivseid otsuseid patsiendiohutuse ja ressursside suunamise kohta.
Tänane kitsaskoht seisneb eelkõige selles, et droonipõhine meditsiinilogistika ei ole Eestis tervikliku teenuseprotsessina valideeritud. Puudub praktiline kogemus ja tõenduspõhine arusaam, kuidas droonitransport toimib reaalses haigla töökorralduses kogu selle toimeahela ulatuses – alates tellimuse algatamisest, lasti ettevalmistamisest ja lennu läbiviimisest kuni vastuvõtu, dokumenteerimise ja raviprotsessi jätkumiseni. Ilma reaalse katsetuseta ei ole võimalik hinnata, millistes olukordades droonitransport tegelikult parandab ravitulemusi, millistes mitte, ning millised on sellega kaasnevad uued riskid, kulud ja töökorralduslikud muutused. Sellest tulenevalt võimaldaks käesolev katseprojekt hinnata, kas ja kuidas droonitransport sobitub haigla infosüsteemide ja töövoogudega, milline on mõju personali ajakulule ja vastutusele, kuidas toimib teenus häirete, katkestuste või kriisiolukordade ajal. Seetõttu on vajalik meditsiinilogistika teenuseprotsessi katsetamine reaalses, kuid kontrollitud keskkonnas, et valideerida eeldused ja luua alus edasistele otsustele.
Samuti võimaldaks droonide kasutamine koguda situatsioonipõhist infot tõhusamalt ning teha kiireid ja informeeritud otsuseid vajalike reageerimisressursside suunamise kohta, sh haigla personali ja kiirabi operatiivne teavitamine olukorra tõsidusest ja võimalikest lisaohtudest (nt ulatuslik metsatulekahju, ohtlikud kemikaalid või ligipääsu takistavad olud). Sarnast lähenemist soovib rakendada ka Politsei- ja Piirivalveamet oma innovatsiooniprojektis, mille eesmärk on autonoomse mehitamata õhusõiduki süsteemide kasutamine linnaruumi olukorrateadlikkuse parandamiseks, ning mis kinnitab selliste lahenduste potentsiaali avaliku sektori reageerimisvõime tõstmisel (viide: Riigikantselei).
Droonide katsetamine võimaliku transpordivahendina on aktuaalne seetõttu, et Euroopa Liidus on hiljuti jõustunud U-space õigusraamistik (viide: Transpordiamet), mis loob tehnilised ja õiguslikud eeldused droonide regulaarseks kasutamiseks linnakeskkonnas ja üle riigi. Eesti tervishoius ei ole seni läbi viidud ühtegi süsteemset analüüsi selle kohta, millistes haigla protsessides oleks droonilogistika kasutamine võimalik, kulutõhus või kriisivalmidust suurendav. Samal ajal on mitmed riigid (USA, Šveits, Norra, Ühendkuningriik jt) droonid juba kasutusele võtnud meditsiinilogistikas ning sellega saavutanud transpordiaegade 60–90% lühenemise, varude kättesaadavuse paranemise ning ravitulemuste märgatava paranemise. Samas need rahvusvahelised kogemused näitavad, et droonipõhisel meditsiinilogistikal on reaalne potentsiaal, kuid selle edukus sõltub eelkõige teenuseprotsessi terviklikust ülesehitusest. Näiteks Šveitsis kasutas Swiss Post koostöös haiglatega droone laboriproovide transpordiks linnakeskkonnas, saavutades teatud marsruutidel märkimisväärse ajavõidu võrreldes maanteetranspordiga, kuid see eeldas standardiseeritud protsesse ja lennutegevuse automatiseerimist. Ühendkuningriigis piloteeritakse droonitransporti ajakriitiliste vereproovide vedamiseks haiglate ja laborite vahel, keskendudes just teenuse töökindluse ja protsesside sobivuse valideerimisele. Need näited illustreerivad, et droonitehnoloogia selliseks transpordiks on piisavalt küps, kuid vajalik on teenuseprotsessi kohandamine konkreetse tervishoiusüsteemi ja kriisikontekstiga, mis vajab kohalikku katsetamist.
Eestis on droonide kasutamist seni valdavalt katsetatud arendusprojektides ja demonstratsioonlendudel. Samuti ei ole hinnatud, milline roll võiks droonidel olla tervishoiu kriisivalmiduse suurendamisel, näiteks olukordades, kus on katkenud praamiühendus Hiiumaaga, maanteed on suletud või helikopter ei saa lennata nähtavuse puudumise või tehnilise rikke tõttu. Kriisivalmiduse ja hukukindluse suurendamiseks soovime kaardistada protsessid, mis praegusel hetkel sõltuvad klassikalistest transpordivahenditest. Kaardistus aitaks välja selgitada olukorrad, kus kriisiolukordade lahendamisel saaksime kasutada mõnda praeguse lahenduse alternatiivina droonitransporti. Näiteks olukorras, kus kriisisituatsioonis on vaja sündmuskohale vedada abivahendeid, võiks olla võimalus tulevikus valida, kas otstarbekam on kasutada maantee- või õhutransporti, ja kui õhutransporti, siis kas klassikalist helikopterit või lennukit, või nende kõrval uudsemaid droonilahendusi.
Lisaks tuleks kaardistada kõik PERH-i protsessid, mis sõltuvad traditsioonilisest transpordist, ning analüüsida, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik kasutada alternatiivseid lahendusi, sealhulgas droonitransporti. Selline analüüs annab tervikliku ülevaate PERH-i logistilise taristu ja kriisivõimekuse tugevdamise võimalustest ning loob eeldused leida tõhusamaid lahendusi kriitiliste tarvikute transpordiks, mis omakorda toetab kiiremat ja kvaliteetsemat raviteenuste osutamist. Täiendav U-space'i regulatsiooni rakendumine tähendab, et droonide kasutamine ei ole enam üksikute demonstratsioonlendude küsimus, vaid reaalse teenuse osutamise ja selle koordineerimise teema, mis vajab praktilist läbikatsetamist koostöös lennundus- ja tervishoiuasutustega.
PERH on koostöös ELA-ga tänaseks kaardistanud ära ligikaudu 10 võimalikku kasutusjuhtu, kus tänane Eesti tervishoiusüsteem võiks saada kasu droonitehnoloogiatest, kuid puudub selge terviklik ning võrreldavatele andmetele tuginev arusaam, milline on iga kasutusjuhu mõju patsiendile ja ravitulemusele, haigla töökorraldusele ja kuludele, millised on seadusandlikud, tehnilised ja turvalisuse nõuded, sh lennuohutuse tagamiseks (nt maapealne füüsiline taristu, digitaalne taristu nagu U-space ja haigla IT-süsteemid, temperatuuri ja vibratsiooni tingimused sõltuvalt lastist jm.), millised struktuuriüksused haiglas ning millised riiklikud institutsioonid (Transpordiamet, Terviseamet) peavad olema kaasatud ja kuidas.
Käesoleva projekti eesmärk on valideerida droonitehnoloogia kasutust meditsiinilogistika teenuseprotsessis. Projekti käigus töötatakse välja ja rakendatakse struktureeritud metoodika, mis võimaldab hinnata erinevate kasutusjuhtude meditsiinilist, tehnilist, majanduslikku ja kriisijuhtimisega seotud mõju reaalsete katsete kaudu.
Projekti tulemusena selgitatakse välja, millised kasutusjuhud on PERHi ja laiemalt Eesti tervishoiusüsteemi kontekstis teostatavad, millised eeldused ja arendusvajadused sellega kaasnevad ning millistel juhtudel ei ole droonitransport otstarbekas. Valitud kasutusjuhtude pilootkatsetused võimaldavad valideerida teenuseprotsessi toimimist tervikuna ning loovad aluse edasiseks skaleerimiseks ja kriisikindluse suurendamiseks.
2. Projekti eesmärk
Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata.
• Kirjeldage, kuidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta.
Projekti eesmärk on valideerida PERH-i kontekstis meditsiinilogistika teenuseprotsessi toimivust droonitehnoloogiate abil, kaardistades kõik PERH-i protsessid, mis praegu sõltuvad maismaa- ja mehitatud õhutranspordist, tuvastada olukorrad ja stsenaariumid, sh kriisistsenaariumid, kus droonipõhised lahendused võivad pakkuda traditsioonilistele transpordilahendustega võrreldes suuremat kiirust, töökindlust või kulutõhusust.
Kui stsenaariumid on kaardistatud, viiakse läbi nende põhjal detailne analüüs. Analüüsi käigus võtame stsenaariumi protsessi(d) osadeks ja leiame kohad, kus transpordiviisi valik oleks võimalik ja/või kriitilise mõjuga. Iga stsenaariumi puhul kirjeldatakse kogu transpordiahel, sh kuidas transporditav artikkel tellitakse ja transpordiks ette valmistatakse, kuidas artikkel transpordi protsessi liigub (nt inimene asetab autosse või inimene asetab drooni transpordimoodulisse), kuidas artikkel liigub ja kuidas see sihtkohas vastu võetakse ning kuidas artikli kättesaamine fikseeritakse.
Analüüsi aluseks püstitatakse hüpoteesid, mis võimaldavad võrrelda erinevate transpordiviiside kulusid, ajakulu ja töökindlust (nt mitu droonilendu on kululiselt võrreldav ühe autosõiduga või kui suurt ajavõitu droon suudaks anda). Need hüpoteesid aitavad hinnata alternatiivsete lahenduste potentsiaalset tasuvust ning seda, kas droonitransport võib mõnes protsessis suurendada kiirust, töökindlust või kriisivalmidust. Stsenaariumite võrdluse tulemusel valitakse välja kõige realistlikum ja suurima mõjuga lahendus, mida soovime koostöös partneriga edasi arendada ja vajadusel pilootprojektina katsetada.
Samuti on oluline hinnata, kas droonitransport on meditsiiniliste kaupade jaoks sobiv ja ohutu, arvestades verekomponentide, ravimite ja bioloogiliste proovide nõudeid ning lennuga kaasnevaid tingimusi, nagu temperatuur, vibratsioon ja ilmastik. Vajaduse korral analüüsitakse sobivate kaitselahenduste kasutamist, näiteks termokonteinereid või amortisatsioonisüsteeme. See annab sisendi ka ettevõtetele, kes selliseid lahendusi arendavad ja saavad oma tootearenduses võtta arvesse meditsiinist tulenevaid nõudeid. Lisaks hinnatakse droonitranspordiga seotud ohutus- ja keskkonnariske, sealhulgas võimalust, et tehnilise rikke korral võib toimuda kauba lekkimine või keskkonnareostus, ning määratletakse meetmed nende ennetamiseks.
Käesoleva projekti raames hinnatakse ka õhuruumi ohutust, lennutingimusi ja droonide kasutatavust erinevates operatiivsetes ja kriisistsenaariumites, kus maismaatransport on ajutiselt häiritud või raskendatud, näiteks ligipääsuta aladel, tormikahjustustega piirkondades või sündmustel, mis nõuavad kiiret olukorra hindamist ja reageerimisvõime tõstmist. Samuti on tähelepanu all U-space'i taristu vajaduse kaardistamine ja nende rakendamise võimalused kasutusjuhtude teostamiseks ja skaleerimiseks. Täiendavalt analüüsitakse ja valideeritakse seadusandlikud ja regulatiivsed eeldused droonide laiemaks kasutamiseks meditsiinilogistikas, sh koostöös pädevate asutustega, et mõista, millistel tingimustel on droonipõhine teenus reaalselt rakendatav.
Selline terviklik käsitlus võimaldab hinnata droonitranspordi sobivust ja turvalisust PERH-i kontekstis ning loob aluse teadlike otsuste tegemiseks selle kohta, millistes protsessides võib droonitransport pakkuda väärtuslikku ajavõitu, kuluefektiivsust või kriisivalmiduse tõusu. Samuti annab analüüs selge sisendi otsusele, kas pilootprojekti on otstarbekas läbi viia, nt juhul kui tulemused kinnitavad, et mehitamata automatiseeritud õhusõidukid ei paku piisavat efektiivsust või töökindlust, piirdutakse analüüsietapiga ning pilootkatset ei rakendata. Kokkuvõttes võimaldab projekt haiglal ja riigil teha informeeritud otsuseid meditsiinidroonide kasutuselevõtu kohta, sh prioriseerida kasutusjuhtumeid, planeerida täiendavaid investeeringuid ja arendustegevusi ning siduda droonitehnoloogiad tervishoiu ning laiemate kriisijuhtimise arengukavadega.
3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk)
Kirjeldage võimalikke lahendusi ning tegevusi, millega projekti eesmärk saavutatakse.
• Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda).
• Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi, mida antud katseprojekti raames plaanitakse teha.
• Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate.
Projekti elluviimine on kavandatud etapiviisilise katseprojektina, mille eesmärk on valideerida ja analüüsida meditsiinilogistika teostatavust ja toimepidevust droonitehnoloogiate abil. Selleks kombineeritakse struktureeritud eelanalüüs ja praktiline katsetamine, kus analüüsifaasis luuakse eeldused valideerimiseks. Eelistatud lahendussuund on droonitranspordi käsitlemine osana terviklikust teenuseprotsessist, mida valideeritakse katsetega ja võrreldakse süsteemselt olemasolevate lahendustega.
Projekti esimene etapp on stsenaariumite kaardistamine ja analüüs, mis keskendub asjakohaste kasutus- ja kriisistsenaariumite kaardistamisele, mille puhul transpordiviisi valik mõjutab oluliselt ajakulu, töökindlust või ravitulemust. Kõik stsenaariumid kirjeldatakse ühtse metoodika alusel ning võetakse detailanalüüsis osadeks, et valmistada ette nende valideerimine katsetes. Analüüsifaasis kaardistatakse kõik stsenaariumid, et tuvastada teenusprotsessi võtmekohad, mis mõjutavad transpordiviisi valikut ja töökindlust. See hõlmab nii transpordiks vajalike tellimuste koostamist kui ka prioritiseerimist, nende kooskõlastamist laoseisuga, transpordiks ettevalmistamist ja üleandmist, ilmastikuolude ja prognooside ning operatiivsete tingimustega arvestamist, erinevate transpordivahendite tehniliste piirangute ja võimekuse hindamist (nt. kaubamahu piirid, toimivus erinevates ilmastikutingimustes jm.) ning kauba vastuvõtmise võimekust sihtkohas, vajalikke dokumenteerimise ja info korraldamise protsesse. Analüüsifaasi eesmärk on tuvastada teenuseprotsessi kriitilised punktid, mille toimivust on võimalik ja vajalik reaalse katse käigus valideerida.
Igale analüüsitud stsenaariumile luuakse kulu-tulu mudel, mis võrdleb erinevate transpordiviiside (maanteetransport, helikopter, droon jt) rahalist ja ajapõhist efektiivsust. Lisaks koostatakse riskihinnang, mis hindab võimalikke katkestusi, ohutust ja regulatiivseid piiranguid, automatiseerimise potentsiaali ja digitaalse taristu vajadusi (nt U-space).
Detailanalüüs aitab selgelt välja tuua stsenaariumid, kus alternatiivsete transpordilahenduste, sealhulgas droonitranspordi kasutamine, võib anda selge operatiivse või majandusliku eelise. Selle etapi tulemusel valitakse välja üks või mitu kõrgeima potentsiaaliga stsenaariumi, mis sobivad teenuseprotsessi valideerimiseks pilootkatse raames.
Teenuseprotsessi valideerimise faasis viiakse välja valitud stsenaariumi alusel läbi pilootkatsed, mille eesmärk on hinnata droonitranspordi toimivust reaalses elulises olukorras. Pilootkatsed hõlmavad teenuseprotsessi valideerimist tervikuna, sh teenuse algatamine ja lasti ettevalmistamine, lennutegevuse planeerimine ja õhuruumi koordineerimine, lennutranspordi teostamine, vastuvõtt ja fikseerimine haigla infosüsteemides. Konkreetse katseperioodi jooksul teostatakse piiratud arvu testlendusid kindlal marsruudil, mille käigus mõõdetakse transpordiaega, töökindlust, ilmastiku mõju, protsessi koormust personalile ning ühe transpordiühiku maksumust, katkestuste ja kõrvalekallete põhjuseid.
Pilootlendude eesmärk on valideerida teenuseprotsessi sobivus ja testida lahendust reaalses situatsioonis, et tuvastada võimalikud kitsaskohad ja nende parenduskohad ning hinnata droonitranspordi tegelikku kasutatavust ja otstarbekust nii igapäevases töös kui kriisiolukordades.
Detailanalüüsi teostamiseks kaasame analüüsipartneri(d) ning palkame projekti vedama täiskohaga projektijuhi. Pilootkatsete läbiviimiseks leitakse samuti sobiv(ad) partner(id), kes on suuteline valitud stsenaariume teostama nii lennutegevuse osas kui ka tehnilise liidestamise tagamisel lennutegevuse automatiseerimiseks ja õhuruumi koordineerimiseks.
4. Projekti uuenduslikkus
Tuua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms?
• Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis.
• Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist?
Projekt valideeriks ja analüüsiks Eestis esmakordselt, kuidas mehitamata transpordilahendused sobituvad tervishoiuteenuste osutajate tööprotsessidesse ning milliseid protsessimuudatusi oleks nende kasutamiseks vaja. See tähendab, et uudsuse fookus ei ole droonitehnoloogial iseeneses, vaid selles, kuidas kaasaegset tehnoloogiat integreerida haigla logistikavoogudesse nii, et see oleks praktiliselt toimiv, ohutu ja väärtust loov. See tähendab, et mehitamata transpordilahendusi käsitletakse tervishoius tervikliku teenuseprotsessina ja osana olemasolevast meditsiinilogistika tarneahelast, mitte üksiku tehnoloogilise lahendusena.
Mehitamata transpordivahendid vajavad katsetamist ja testimist, et hinnata, kas need suudavad pakkuda traditsiooniliste transpordiviisidega võrreldavat või paremat kiirust, töökindlust ja ohutust, kuidas need sobituvad haigla logistilisse töökorraldusse ning milliseid protsessimuudatusi on nende edukaks rakendamiseks vaja. Selline teenusepõhine käsitlus eeldab protsesside ümbermõtestamist ning nende valideerimist reaalses keskkonnas, mitte pelgalt tehniliste parameetrite testimist.
Projektis on uuenduslik ka see, et mehitamata õhusõidukite kasutamine seotakse teadlikult U-space kontseptsiooni ja lennutegevuse digitaliseerimisega. See võimaldab katsetamiseks luua terviklikud tingimused ka lennunduse kontekstis ning hinnata, millised on võimalused mehitamata lennutegevuse automatiseerimiseks ja skaleerimiseks meditsiinilogistika vaatest ja ka jätkusuutliku lennutegevuse perspektiivist. Katseprojekti raames luuakse võimalusel pilootkatsete etapiks ajutine testala (piiritletud katseperiood), mis võimaldab katsetada droonilendude planeerimist, jälgimist ja koordineerimist kontrollitud kuid siiski reaalse keskkonna tingimustes, mida toetab sobiv digitaalne taristu. Käesolevas projektis toimub katsetamine reaalses haigla teenindus- ja vastutuskeskkonnas, sh kontrollitava õhuruumi tingimustes, mis võimaldab saada usaldusväärseid ja ülekantavaid tulemusi. See annab eelkõige võimaluse hinnata sellise digitaalse taristu vajadust meditsiinilogistika kontekstis aga teisalt kaasata projekti katsetamise etapis seotud ametiasutusi (sh Transpordiamet, kriisijuhtimisega seotud ametkonnad), et jagada kogemusi avalikus sektoris laiemalt.
Globaalses kontekstis eristub projekt sellega, et kuigi mitmes riigis on droone juba kasutatud meditsiinilogistikas, on fookus sageli olnud üksikutel kasutusjuhtudel või tehnoloogilisel võimekusel. Käesolev projekt keskendub väikeriigi tervishoiusüsteemi kontekstile, kus oluline on paindlikkus, mitme transpordikanali koostoime ning kriisivalmidus. Projekti kaudu kogutav teadmine meditsiini teenuseprotsesside valideerimisest ja digitaalse lennundustaristu integreerimisest ja praktilisest rakendamisest on seetõttu väärtuslik ka rahvusvahelises võrdluses.
Kriisid on muutumas ajas järjest keerulisemaks ja mitmetahulisemaks, mistõttu on vajalik leida võimalusi, kuidas tavapäraseid tegevusi ja olukordi saab lahendada uute võimaluste abil. Kui mõne tavapärase protsessi puhul sisse viidud muudatused (nt auto asendamine drooniga) töötavad nö tavaolukorras, ja töötajad on uuendustega harjunud, võime eeldada, et ka kriisiolukorras suudame sellistele olukordadele sujuvamalt ja efektiivselt läheneda. Pilootkatse annab vastused, kuidas lahendus võiks toimida stabiilselt tavaolukorras ning kuidas saab toetada seeläbi paremat reageerimisvõimet kriisiolukordades.
5. Projekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed
Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist, ning kavanda maandamismeetmed.
Projekti elluviimisega kaasneb mitmeid riske, mis võivad mõjutada tulemuste kvaliteeti, katsetuse õnnestumist või projekti eesmärkide saavutamist. Kuna tegemist on katseprojektiga, käsitletakse riske teadlikult juhitavate ja maandatavate teguritena, mille kaudu kogutakse väärtuslikku teadmist lahenduse toimivuse, piirangute ja arendusvajaduste kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud peamised riskikategooriad ning kavandatud maandamismeetmed.
1. Õiguslikud ja regulatiivsed riskid
Mehitamata õhusõidukite kasutamine sõltub käitamislubadest, kooskõlastustest ja ohutusanalüüsidest, mis võivad olla ajamahukad või piirata kavandatud lendude ulatust. Selle maandamiseks tehakse tihedat koostööd Transpordiameti ja Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsiga, kaardistatakse õiguslikud nõuded projekti alguses ning kavandatakse alternatiivsed stsenaariumid juhuks, kui droonikatsetusi pole võimalik planeeritud viisil läbi viia. Riskide maandamist toetab projekti etapiviisiline ülesehitus, kus alustatakse lihtsamatest ja madalama riskiga lennutegevusest ning laiendatakse katsetust vastavalt eelduste täitumisele.
2. Protsesside jäikus ja organisatsioonilised piirangud
Olemasolevad haiglaprotsessid võivad olla raskesti muudetavad või nõuda ulatuslikku ümberkorraldamist. Selle riski maandamiseks kaasatakse personal varakult protsessianalüüsi, valitakse pilootstsenaarium, mis eeldab minimaalseid muutusi, ning vajadusel tehakse esimesed testid piiratud mahus ja kontrollitud keskkonnas.
3. Ilmastikuga seotud riskid
Droonide kasutust võivad piirata sademed, tuul, nähtavus või temperatuur. Selle maandamiseks valitakse pilootstsenaariumid, mis võimaldavad katsetada droonitransporti ka mõõdukalt muutlikes ilmastikuoludes, kasutatakse testperioodil ohutusprognoose ning tagatakse paralleelne alternatiivne transpordiviis. Lisaks hinnatakse, millist mõju omavad ilmastikuga seotud riskid droonilogistika korraldamisele laiemalt.
4. Andmekaitse- ja ohutusriskid
Mehitamata transpordivahenditega võib kaasneda privaatsus- ja ohutusriske, sealhulgas drooni tehnilise rikke või kukkumise oht, mille korral võib transporditav kaup kaotsi minna või tekkida ohtlikust veosest tulenev lekkimis- või reostusriski (näiteks verekomponentide või bioloogiliste proovide puhul). Lisaks tuleb arvestada andmekaitsega seotud riskidega, sh delikaatsete isikuandmete liikumise, drooni sensorite või videopildi kogumise ning nende töötlemisega seotud nõuetega. Riski maandamiseks tehakse põhjalik riskianalüüs vastavalt EASA nõuetele (nt rakendatakse lekkekindlaid transpordikapsleid, valideeritud termokonteinereid ning andmekaitse meetmeid, mis välistavad delikaatsete andmete loata edastamise või säilitamise).
5. Tehnoloogiaga seotud riskid
Droonide ja neid toetavate süsteemide (sh side, juhtimine, õhuruumi koordineerimine) tehnilised tõrked võivad põhjustada viivitusi või mõjutada katsetegevuse teostamist ja pilootkatsete tulemusi. Seetõttu algab tehniliste tööde ettevalmistus projekti ajakavas paralleelselt analüüsiga, mis võimaldab esmased tehniliste liidestuste toimivuse katsetamised teostada nn lauaharjutusena, enne lennutegevuse katsetega edasi liikumist. Lisaks planeeritakse katsed selliselt, et need ei mõjutaks haigla igapäevatööd ja patsiente.
Projekt ei ole üles ehitatud eeldusel, et droonitransport peab igal juhul osutuma parimaks lahenduseks. Projekti tulemusena võib selguda, et teatud kasutusjuhud ei ole droonitranspordi abil piisavalt efektiivsed, töökindlad või otstarbekad. Kui analüüs näitab, et droonitransport ei ole nt õiguslikult, tehniliselt või kliimatingimustest tulenevalt realistlikult teostatav, piirdutakse vastavate stsenaariumite puhul analüüsietapiga.
Projekti eesmärk on riske arvestades ja kontrollides katsetada ja hinnata, millistel tingimustel droonipõhine teenuseprotsess toimib ning millistel mitte. See vähendab tulevaste investeeringute riski ja toetab tervishoiusüsteemi kriisikindluse teadlikku arendamist. Selle tagamiseks selgitatakse välja analüüsi etapis selged hindamiskriteeriumid, mis võimaldavad teha projekti käigus teadlikke otsuseid ning projekti tulemuste läbipaistev kajastamine toetab tulevasi arendusi.
6. Projekti ajakava
Koostage realistlik ajakava, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele.
• Ajakava koostamisel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud, vajalike lubade saamine projekti jooksul vms).
• Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada?
• Jagage tegevused loogilisteks etappideks, arvestage tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust või paralleelsust.
• Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS
Tegevused
Tegevuse algus
(mitmes kuu)
Tegevuse lõpp
(mitmes kuu)
Kestus kokku
(mitu kuud)
I etapp - hankedokumendid
Turu-uuring
1.kuu
2.kuu
2 kuud
Hankedokumentide koostamine, sh hanke avalikustamine ja lepingu sõlmimine
2.kuu
5.kuu
4 kuud
II etapp A - analüüs
Hankelepingu täitmine ja detailanalüüsi koostamine, sh protsesside kirjeldamine, kulu-tulu analüüs, skaleeritavuse analüüs, riskianalüüs ja tehnilise teostatavuse analüüs
6.kuu
18.kuu
12 kuud
II etapp B - analüüs pilootlennu teostamiseks
Pilootstsenaariumi valimine ja ettevalmistused, sh tarkvaraarendus, liidestamine erinevate süsteemidega ja regulatiivsete nõuete kaardistus
6. kuu
8. kuu
3 kuud
III etapp - pilootkatse
Pilootstsenaariumi testimine ja järelduste tegemine (testlennud)
9. kuu
16. kuu
8 kuud
IV etapp - dokumentatsioon
Juhendmaterjalide koostamine, sh juhis protsessiinnovatsiooni rakendamiseks teiste raviasutuste jaoks
15. kuu
16. kuu
2 kuud
Lõpparuande ja dokumentatsiooni koostamine
17. kuu
18. kuu
1 kuu
KOKKU
18 kuud
*II etapp A-ga ja II etapp B-ga alustatakse samaaegselt.
7. Projekti eelarve
Koostage realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust.
• Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.
• Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused.
• Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega.
Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks.
Tegevused
Partner 1 kulud (PERH)
Partner 2 kulud (ELA)
Kulud kokku
I etapp - hankedokumendid
Turu-uuring (2 kuud)
Projektijuhtimise kulu – 5400€ (1 kuu)
MÕS (mehitamata õhusõiduk, edaspidi MÕS) spetsialist – 1440€ (1 kuu)
6840€
Eelanalüüs ja hanke ettevalmistamine (4 kuud)
Projektijuhtimise kulu – 21 600€ (4 kuud)
MÕS spetsialist – 3600€ (4 kuud)
25 200€
II etapp - analüüs
Hankelepingu täitmine ja detailanalüüsi koostamine, sh protsesside kirjeldamine, kulu-tulu analüüs, riskianalüüs ja tehnilise teostatavuse analüüs ja juhendmaterjalide koostamine (12 kuud)
Pilootstsenaariumi valimine ja ettevalmistused, sh tarkvaraarendus (3 kuud)
Detailanalüüs (arendusettevõtte kulu) – 420 000€
Projektijuhtimise kulu –
64 800€ (12 kuud)
MÕS spetsialist – 24 000€ (12 kuud)
508 800€
III etapp - pilootkatse
Pilootstsenaariumi testimine ja järelduste tegemine
(8 kuud)
Tehnilised arendustegevused (arendusettevõtte kulu) – 150 000€
Piloteerimine (arendusettevõtte kulu) – 182 400€
MÕS spetsialist – 20 000€
352 400€
IV etapp - dokumentatsioon
Lõpparuande ja dokumentatsiooni koostamine (1 kuu)
Projektijuhtimise kulu –
5400€ (1 kuu)
MÕS spetsialist – 1200€ (1 kuu)
6600€
KOKKU
849 600€
50 240€
899 840 eurot
• Projektijuhi ja MÕS spetsialisti kulud põhinevad Fontese 2025. aasta palgauuringul ning kajastavad vastavate rollide keskmist turupõhist kogukulu, sh tööjõumaksud.
• Detailanalüüsi arendusettevõtte kulu põhineb Eesti turul sarnaste keerukate süsteemi- ja protsessianalüüsi projektide hinnatasemel, mis hõlmab mitme valdkonna ekspertide kaasamist, protsesside kaardistamist, kulu-tulu ja riskianalüüsi ning tehnilise teostatavuse hindamist. Antud hinnangu aluseks on võetud hankeprojekti meeskond, kus osalevad ärianalüütik, süsteemianalüütik, vanemarendaja, arendaja, projektijuht.
• Tehnilised arendustegevused arendusettevõtte kulu tuleneb droonitranspordi pilootkatse ettevalmistamiseks vajalike tarkvaraliste ja süsteemsete kohanduste ligikaudsest turuhinnast, arvestades arendustöö mahtu, kestust ja vajalikke kompetentse.
• Piloteerimise arendusettevõtte kulu põhineb droonilogistika pilootprojektide tavapärasel hinnatasemel ning hõlmab testlendude läbiviimist, droonide ja operaatorite kasutamist, ohutusmeetmete rakendamist ning katsetuste dokumenteerimist.
8. Võimalikud lahenduste pakkujad
Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad.
• Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud).
Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale.
Projekti elluviimiseks on vajalik kaasata mitme erineva valdkonna lahenduste pakkujaid, sest projekt eeldab kompetentse nii analüüsi kui erinevate tehnoloogiate osas. Eestis on mitmeid organisatsioone, kellel on kogemus projekti erinevate etappide toetamiseks (sh mehitamata õhusõidukite, õhuruumi halduse, protsessianalüüsi ja logistika valdkonnas). Potentsiaalsed partnerid, kellega oleme ideekavandi koostamise käigus konsulteerinud on:
• Eesti Lennuakadeemia (lennuohutus ja regulatsioonid, käitamistingimused ja õhuruumi koordineerimise põhimõtted);
• Threod Systems ja Hepta Airborne/CAE (drooniplatvormid ja lennusüsteemide tehniline konsultatsioon, mehitamata õhusõidukite käitamise kogemus)
• TalTech ja Tartu Ülikool (autonoomsete süsteemide ja modelleerimise kompetents)
Lisaks saavad projekti eri etappidesse panustada Eesti ettevõtted ja eksperdid logistika, protsessianalüüsi, küberturvalisuse ja andmekaitse valdkonnast. Näitena saab siin tuua Cybernetica, kes tegeleb digitaalsete süsteemide turvalisuse, andmete terviklikkuse ja usaldusväärsuse teemadega, ning Guardtime, kellel on rahvusvaheline kogemus andmete infoturbe riskide haldamisega seotud lahenduste arendamisel. See on oluline nii lennundus- kui tervishoiusüsteemide seisukohast. Logistika vaates on Eestis mitmeid suuremaid IT arenduse ettevõtteid, kellel on kogemus suuremahuliste teenuseprotsesside ja IT-lahenduste disaini ning liidestamisega avalikus sektoris.
Rahvusvahelisel tasandil on võimalik kaasata ettevõtteid, kellel on varasem praktiline kogemus meditsiinilogistika droonilahenduste piloteerimisel, nagu Zipline (meditsiinilogistika võrgustikud), Wingcopter ja Matternet (sertifitseeritud droonisüsteemid, kogemus haiglatevahelises transpordis) või Skyports Drone Services ja Apian, kelle tarkvara ja riistavara lahendused on suunatud haiglavõrkudele pakutavate droonitehnoloogiate integreerimisele teenuslahendusteks.
Õhuruumi haldamise ja lennutegevuse koordineerimise osas on võimalik kaasata U-space’i tehnoloogiate pakkujaid, kelle lahendused on sobilikud pilootkatsete ja testala loomiseks. Näiteks ANRA Technologies (EASA poolt sertifitseeritud U-space teenuseosutaja), Frequentis, Thales, samuti teised U-space'i ja UTM tehnoloogia lahenduste pakkujad. Nende lahenduste rakendamine ja testimine toimub koostöös Transpordiametiga ning vajadusel Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsiga, et tagada mehitamata ja mehitatud lennutegevuse ohutu koordineerimine. Lisaks võib projekt vajada riskijuhtimise ja kriisivalmiduse eksperte ning andmekaitse spetsialiste.
Projekti eesmärkidest ja iseloomust tulenevalt on kõige otstarbekam kaasata hankepartnerid konsortsiumina, kus pakkumise teevad näiteks sobiva käitamisloaga ja lennuvahenditega drooniettevõte ja U-space tehnoloogiat pakkuv ettevõte ühiselt, kaasates ka võimalusel erinevaid spetsiifilise valdkonna eksperte. See võimaldaks piloteerimise perioodiks luua sobivad tingimused (sh ajutise testala), mis toetaks valitud kasutusjuhuga seotud mehitamata lennutegevuse realistlikku ja ohutut teostamist.
Kokkuvõttes võib projekti eri etappidesse kaasata täiendavaid Eesti ja rahvusvahelisi ettevõtteid ning eksperte droonide käitamise, vajalike tehnoloogiate, protsessianalüüsi, küberturvalisuse ja kriisijuhtimise valdkonnast. Lahenduste pakkujate valik toimub vastavalt projekti konkreetsele etapile ja vajadustele ning kooskõlas riigihangete nõuetega, tagades nii Eesti kui rahvusvahelise parima praktika esindatuse projektis.
9. Projekti meeskond ja töökorraldus
Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate.
• Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas.
• Kirjeldage projekti juhtimise korraldust.
• Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad.
• Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata.
NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud!
(1) PERHi E-haigla juht ja innovatsiooni algataja Jaagup Saare, kes on planeeritud projekti panustama kuni 6 tundi nädalas.
(2) PERHi poolne kliiniline juht ja innovatsiooni algataja on Dr. Indrek Koovit (PERH diagnostikakliiniku juhataja), kes on planeerinud projekti panustama kuni 6 tundi nädalas.
(3) Projektijuhi roll värvatakse PERHi personalispetsialistide abiga projekti alguseks või määratakse roll PERHi siseselt. Projektijuht panustab projekti (vajadusel) täistööajaga.
(4) PERHi IT-teenistus vastutab arenduspartneri juhtimise ning neile vajalike sisendite haiglainfosüsteemist kättesaamise eest.
(5) PERHi logistikateenistus osaleb logistikaprotsesside ja transpordistsenaariumite kaardistamisel ning annab arenduspartnerile selleks vajaliku sisendi.
(6) PERHi õigusvaldkond vastutab lepinguliste ja juriidiliste küsimuste eest.
(7) PERHi hankevaldkond vastutab hanke korrektse läbiviimise eest. Vajadusel kaasame EISA eksperte.
(8) PERHi andmekaitsespetsialist ja infoturbejuht nõustavad isikuandmete korrektse kasutamise osas.
(9) ELA poolt on projekti kontaktiks mehitamata lennunduse valdkonnajuht, kes koordineerib seadusandlikes, tehnilistes ja käitamisega seotud tegevustes, sh hanke korraldamisega seotud tegevustes (nõuded, tingimused jms.) ELA mehitamata lennunduse ekspertiisi. Projektis osaleb lennundusega seotud teemade paremaks haldamiseks MÕS spetsialist, kes on planeeritud projekti panustama keskmiselt 8-16 tundi nädalas (kuni 0,4 FTE).
*Rollid, mis algselt jäävad PERHi poolt täitmata, saavad täidetud läbi hankepartneri, näiteks ärianalüütik jms. Juhul kui tuumikmeeskonnast peaks keegi lahkuma, saab uue asendusliikme leidmisega operatiivselt aidata PERHi personaliosakond.
**Transpordiameti poolsed toetavad tegevused oleks projektis eelkõige seadusandlusest tulenevalt pädeva asutuse rollis.
***Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsil on olemas tehniline võimekus toetada projekti pilootkatse tegevusi õhuruumi koordineerimise osas.
10. Projekti tulemuste elluviimine
Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust pärast katseprojekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu viia.
.
• Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms?
• Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega?
• Tooge välja olulisemad riskid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul. Kuidas plaanite neid riske maandada?
• Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt.
PERHil on nii organisatsiooniline valmisolek kui ka juhtimisvõimekus rakendada projekti tulemusi pärast katseprojekti edukat lõppu. Projekti fookuses olev meditsiinilogistika teenuseprotsessi valideerimine ja kriisikindluse tõstmine läbi droonitehnoloogiate kasutuselevõtu on otseselt seotud PERHi prioriteetsete tegevustega, sh logistikaprotsesside töökindluse, raviteenuste kiiruse ning kriisivalmiduse suurendamisega. Sellest tulenevalt on projekti tulemuste edasine kasutuselevõtt kavandatav PERHi logistikaplaanide ja kriisijuhtimise raamistikku ning vajadusel ka kvaliteedijuhtimise ja riskijuhtimise protsesside osana. Projekti lõpuks valmivad juhised ka teistele raviasutustele protsessiinnovatsiooni rakendamiseks.
Projekti tulemuste elluviimine toimub etapiviisilise otsustusloogika alusel, lähtudes katseprojekti käigus kogutud tõenditest ja valideeritud teenuseprotsessidest. Kui droonitransport osutub tehniliselt toimivaks, ohutuks ja kulutõhusaks, kavandatakse selle järkjärguline rakendamine haigla tööplaanidesse ja igapäevastesse tööprotsessidesse. Katseprojekti tulemusena loodud teenuseprotsessi kirjeldused, mõõdikud ja riskihinnangud võimaldavad teha informeeritud otsuseid edasise juurutamise mahu ja ajakava kohta.
Projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub PERHi pikaajaliste arenguplaanidega. Vajalikud ressursid ja rahastus kaetakse osaliselt haigla eelarvest või taotletakse täiendavaid vahendeid riiklikest ja EL-i innovatsiooniprogrammidest (nt Horizon, Connecting Europe Facility, muud valdkondlikud rahastusmeetmed). Kui piloot ei kinnita droonitranspordi sobivust, piirdutakse analüüsi etapis saadud teadmiste rakendamisega teiste tööprotsesside parendamiseks. ELA-l on olemas valmisolek toetada PERHi projektiga seotud jätkutegevuste osas droonitehnoloogiate kasutuselevõtuks ja lennundusega seotud seadusandlikes küsimustes ning vajadusel ka täiendava rahastuse taotlemisel EL-i erinevatest programmidest.
Olulised riskid seonduvad tehnilise teostatavuse, lubade ja kooskõlastamise, ilmastiku ning personali valmisolekuga. Neid maandatakse etapiviisilise juurutamise, varuplaanide, õigusküsimuste varajase lahendamise ja töötajate koolitamisega. ELA toetab PERHi jätkuvalt lennundusalase ekspertiisiga, sh regulatiivsete riskide ja lennuohutusega seotud küsimustes.
Projekti tulemusena loodav metoodika, teenuseprotsessi kirjeldus ja otsustusraamistik on skaleeritavad ja rakendatavad laiemalt nii tervishoius kui ka teistes avaliku sektori valdkondades. Sama lähenemist saab kasutada teistes haiglates ja regionaalsetes tervishoiuasutustes, päästeteenistuse ja kriisilogistika kontekstis, riiklikes kriisijuhtimis- ja varustusahelates ning vajadusel ka kaitsevaldkonnas, kus logistiline toimepidevus ja ligipääs on kriitilise tähtsusega. Projekti tulemuste võimendamiseks on võimalik kaasata ka teisi haiglaid, nt Tartu Ülikooli Kliinikumi. Projekt loob ülekantava mudeli, mis toetab laiemalt riigi ja avaliku sektori elutähtsate teenuste kriisikindluse ja töökindluse arendamist.
11. Mõju ettevõtlusele
☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris.
12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega
• Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).
• Kirjeldage teie projekti võimaliku lahenduse seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).
Digilahendused igas eluvaldkonnas
(vt teekaarti)
Projekt seostub nutika spetsialiseerumise valdkonnaga “Digilahendused igas eluvaldkonnas”, sest keskendub autonoomse droonitehnoloogia ja andmepõhiste logistikalahenduste rakendamisele tervishoius. Teekaart rõhutab digilahenduste rolli avalike teenuste töökindluse ja efektiivsuse suurendamisel ning projekti eesmärk on välja selgitada, kas droonid suudavad PERHi protsessides mõnda transpordikanalit lihtsustada, kiirendada või muuta kulutõhusamaks. Projektis loodav teenuseprotsessi valideerimise metoodika, sh andmete kogumine, mõõdikud ja otsustusraamistik, on otseselt ülekantav ka teistesse digitaalsetesse avalikesse teenustesse. Sellega toetab projekt teadmus- ja tehnoloogiasiiret tervishoiust avalikku sektorisse laiemalt, kus otsitakse töökindlaid, andmepõhiseid ja automatiseeritavaid lahendusi keerukates teenuseprotsessides.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused
(vt teekaart)
Projekt seostub nutika spetsialiseerumise valdkonnaga “Tervisetehnoloogiad ja –teenused", sest keskendub sellele, kas olemasolevaid droonipõhiseid lahendusi on võimalik kasutada tervishoiuteenuste toimimise tõhustamiseks. Teekaardi kohaselt on oluline rakendada tehnoloogiaid, mis parandavad teenuse kvaliteeti, vähendavad ajakulu ja toetavad patsiendiohutust. Projekt aitab hinnata, kas droonid võivad lühendada kriitiliste proovide ja abivahendite transpordiaegu, parandada tarnekindlust ning vähendada viivitusi, mis mõjutavad ravitulemusi. Tulemused annavad sisendi, kas droonitransport võiks tugevdada PERHi ja teiste tervishoiuasutuste tööprotsesse ning toetada tervishoiusüsteemi valmisolekut eriolukordadeks. Kokkuvõttes loob projekt tervisetehnoloogiate valdkonnas uut rakendatavat teadmust selle kohta, kuidas droonitehnoloogiatel põhinevad logistilised lahendused mõjutavad raviprotsessi kvaliteeti, ajakriitilisust ja patsiendiohutust. Selline teenuseprotsesside ja tehnoloogia koostoimimise analüüs toetab teadmus- ja tehnoloogiasiiret tervishoiuteenuste arendamisel.
Kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine
(vt teekaart)
Projektil on kaudne seos nutika spetsialiseerumise valdkonnaga “Kohalike ressursside väärindamine”, kuna droonitranspordi kasutus võib aidata tõhustada olemasolevate logistikaahelate toimimist ja vähendada transpordist tulenevat ressursikulu. Teekaart rõhutab vajadust suurendada ressursitõhusust ja vähendada keskkonnamõjusid, sealhulgas optimeerida tarneahelaid ning toetada lahendusi, mis kasutavad kohalikke ressursse säästlikumalt. Droonitehnoloogiate kasutamine lühemate või kriitilise tähtsusega transpordietappide asendamisel võib vähendada fossiilkütuste tarbimist ja transpordi keskkonnajalajälge, pakkudes madalama emissiooniga alternatiivi autotranspordile. Lisaks võimaldab teenuseprotsessi valideerimine ja analüüs tuvastada, kas droonilogistika kasutuselevõtt loob eeldused tõhusamate tarneahelate kujunemiseks ja ressursikasutuse optimeerimiseks tervishoiusektoris, toetades seeläbi jätkusuutlikkuse põhimõtteid.
Nutikad ja kestlikud energialahendused
(vt teekaart)
Projektil on kaudne seos nutika spetsialiseerumise valdkonnaga “Nutikad ja kestlikud energialahendused”, kuna droonitransport võib pakkuda energiatõhusamat alternatiivi lühikestele ja ajakriitilistele maismaavedudele. Teekaardi kohaselt on oluline vähendada energiakulu ning toetada lahendusi, mis aitavad kujundada väiksema keskkonnajalajäljega teenuseid. Analüüs aitab välja selgitada, kas droonid võivad asendada osasid sõite, mis praegu nõuavad fossiilkütust kasutavaid sõidukeid, ning seeläbi vähendada transpordienergia tarbimist ja heitmeid. Projekti tulemused loovad sisendi selle kohta, kas droonitransport võiks olla osa laiemast energiatõhusatest ja kestlikest logistikamudelitest tervishoius.
13. Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega
• Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse.
• Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse.
Projekt panustab Eesti 2035 strateegia eesmärki arendada tõhusat, uuendusmeelset ja vastupidavat Eesti riiki, kus avalikud teenused on töökindlad, kriisidele vastupidavad ja kasutavad nutikaid tehnoloogilisi lahendusi. Projekt toob tervishoiu logistika ja kriisivalmiduse valdkonda uued tehnoloogilised lahendused läbi teenuseprotsessi valideerimise droonitehnoloogiate abil, toetades otseselt avalike teenuste toimivuse ja kvaliteedi parandamist.
Strateegia rõhutab samuti vajadust suurendada elutähtsate teenuste toimepidevust ja kriisivalmidust, sealhulgas valmisolekut reageerida ootamatutele ja mitmetahulistele kriisidele. Käesolev projekt panustab sellesse eesmärki, pakkudes tervishoiuasutustele võimalust mitmekesistada ja tugevdada oma logistikavõimekust, testides alternatiivseid lahendusi olukordades, kus tavapärased lahendused võivad olla häiritud, aeglased või piiratud. Mehitamata transpordivahendite analüüs ja katsetamine panustavad otseselt vajadusse kasutada nutikaid ja automatiseeritud lahendusi avalike teenuste kvaliteedi ja toimivuse parandamiseks.
Projekt toetab ka Eesti 2035 suunda arendada digiriiki ja nutikat avalikku sektorit, kus otsused põhinevad andmetel ning teenused on üles ehitatud tõenduspõhistele ja automatiseeritavatele protsessidele. Projekti käigus loodav teenuseprotsessi valideerimise metoodika, mõõdikud ja otsustusraamistik aitavad avalikus sektoris rakendada tehnoloogiaid viisil, mis ei piirdu üksikute katsetustega, vaid loob aluse andmepõhistele ja skaleeritavatele lahendustele.
Kokkuvõttes aitab projekt kaasa Eesti 2035 strateegilisele eesmärgile kujundada riiki, mis on tehnoloogiliselt võimekas, kriisidele vastupidav ja valmis katsetama ning rakendama uusi lahendusi, et tagada elanikele kvaliteetsed ja töökindlad elutähtsad teenused.
Projekti eripära seisneb selles, et see paikneb mitme nutika spetsialiseerumise ja riikliku arengusuuna ristumiskohas, ühendades digilahendused, tervisetehnoloogiad, kestliku logistika ja kriisikindluse ühtseks teenuseprotsessi valideerimise raamistikuks. See toetab nii Eesti 2035 strateegia eesmärki arendada vastupidavat ja uuendusmeelset riiki kui ka TAIE arengukava sihti edendada rakenduslikke, skaleeritavaid ja ühiskondlikult mõjukaid lahendusi. Selline terviklik lähenemine aitab luua aluse uute tehnoloogiate tõenduspõhiseks kasutuselevõtuks avalikus sektoris (viide: Eesti 2035).
14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel
• Selgitada ning tuua välja seosed ja viited, missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.
• Kui ideekavandi esitaja on MTÜ, siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja, §2 lg2).
PERH täidab innovatsiooniprojekti elluviimisel avalikke ülesandeid, mis tulenevad tema rollist riigi tervishoiusüsteemi kõrgema etapi raviasutusena. PERHi ülesanded ja vastutus on sätestatud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja tagama kvaliteetse, kättesaadava ja toimiva tervishoiuteenuse ning panustama tervishoiusüsteemi toimepidevusse ka kriisiolukordades.
Projekti elluviimisesse kaasatud ELA toetub rakenduskõrgkoolina Kõrgharidusseadusele, mille kohaselt on rakenduskõrgkooli ülesandeks edendada tööturu vajadustele vastavat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teha rakendusuuringuid ning toetada innovatsiooni ja ühiskonna arengut koostöös teiste asutustega. ELA missioon on edendada elukestvat õpet, pakkuda rakenduslikke teadus- ja arendustegevuse teenuseid ning panustada oma valdkonnas innovatsiooni ja teadmussiirdesse. Käesolevas projektis täidab ELA avalikku ülesannet, panustades lennundusalase ekspertiisi, rakendusuuringute ning regulatiivse ja ohutusalase pädevusega droonitehnoloogiate katsetamisse ja valideerimisse tervishoiu kontekstis.
15. Rahastus mitmest allikast
• Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest?
• Kui jah, siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse.
Käesoleval hetkel PERHile keskendunud meditsiinilogistikaga seotud küsimuste lahendamiseks ei ole taotletud toetust teistest rahastusallikatest. Eesti Lennuakadeemia on osaline rahvusvahelistes projektides (EU Horizon programm, SESAR 3 JU), kus tegeletakse üldisemalt meditsiinilogistika ja U-space lahenduste arendamise ja katsetamisega, kuid rahastus pole otseselt seotud käesoleva projekti tegevustega.
Kinnitused
☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele.
☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult kooskõlastatud.
Allkirjastamine
Agris Peedu, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, juhatuse esimees
Koit Kaskel, Eesti Lennuakadeemia, rektor