Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

01.06.2026

Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–9 nimetatud keeldumise aluseid ei

arvestata raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmise korral.“;

2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse,

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside piiramise

sagedusluba ilma käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see

on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.“;

3) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadiosidet tohivad piirata:

1) Kaitsevägi, Kaitseliit, julgeolekuasutus, Politsei- ja Piirivalveamet, vangla ning Päästeamet

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel ohu

väljaselgitamise ja tõrjumise, korrarikkumise kõrvaldamise või väljaõppe eesmärgil;

2) siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas tegutsev õppeasutus ning teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutus väljaõppe või

teadus- ja arendustegevuse eesmärgil selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealal;

3) teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandad isikud käesoleva lõike punktides 1 ja 2

väljastatud sageduslubade alusel ning ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealal.“;

4) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Raadioside piiramine on raadioside osaline või täielik takistamine raadiotehniliste

vahenditega sagedusloa alusel.“;

5) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud raadioside piiramise tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.“;

6) paragrahvi 115 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „muudetud määrusega (EL)

2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122)“ tekstiosaga „muudetud määrusega (EL)

2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), direktiiviga (EL) 2022/2380 (ELT L 315,

07.12.2022, lk 30–43), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1717 (ELT L 223,

11.09.2023, lk 1–3), direktiiviga (EL) 2024/2749 (ELT L, 2024/2749, 08.11.2024) ning

direktiiviga (EL) 2024/2839 (ELT L, 2024/2839, 07.11.2024)“.

2

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 31 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel;“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn … ……………2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

1

01.06.2026

Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega laiendatakse elektroonilise side seaduses (ESS) isikute ringi, kes

võivad raadiosidet piirata. Samuti täpsustatakse, millistes olukordades on võimalik raadiosidet

piirata. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam väljakujunenud julgeolekuolukorrale. Samuti

ei ole võimalik raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.

Võrreldes seni kehtinud korraga ei pane seaduse eelnõuga kavandatavad muudatused

osapooltele uusi kohustusi, mistõttu halduskoormus ei muutu. Eelnõukohase seadusega antakse

raadioside piiramiseks juurde õigusi, mis vastavad paremini tänaseks väljakujunenud

julgeolekuolukorrale.

Lisaks muudetakse eelnõukohase seadusega riigilõivuseaduse (RLS) sätet, mille kohaselt on

raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemine vabastatud riigilõivust. See muudatus on

vajalik, kuna eelnõuga laiendatakse nende isikute ringi ja eesmärke, kes ja mis eesmärgil saavad

raadiosidet piirata.

Eelnõuga kaasneb valdavalt positiivse mõju riigi julgeolekule, elutähtsate teenuste

toimepidevusele ning droonitõrje ja sellega seotud väljaõppe ning arendustegevuse

võimaldamisele. Eelnõu ei suurenda ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust,

kuna neile ei panda uusi kohustusi. Samas võib nende jaoks avalduda vähene ja ajutine mõju

mobiilsideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise mõjupiirkonnas. Raadioside

piiramine võib mõjutada ka lennunduses kasutatavaid sagedusi, kuid seda tingimusel, et

raadiosidet piiravat seadet kasutatakse lennujaama läheduses. Selliste riskide maandamiseks on

loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks sagedusluba. Vastava

sagedusloa annab selleks TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisel erinevaid riskitegureid ja seab

nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja

asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks ([email protected])

ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu

([email protected]) ja ekspert Endrik Kriisa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistusest lahkunud).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse elektroonilise side seaduse redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega

RT I, 09.04.2026, 3

2

Kõnealune eelnõu on seotud Riigikogu õiguskomisjonis 05.05.2026 menetlusse võetud

korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata

õhusõidukite tõrje rollijaotus) 902 SE ja Riigikogu riigikaitsekomisjonis 07.05.2026 menetlusse

võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduse muutmise

seaduse eelnõuga (lahinguvalve) 907 SE.

Korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu reguleerib

riigikaitseobjektide kaitsmist raadioside piiramise abil.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse üheks eesmärgiks on võimaldada

lahinguvalves oleval kaitseväelasel kasutada erivahendina raadioside segajat. Kehtiv

elektroonilise side seaduse § 115 lg 1 punkt 1 sätestab, et kaitsevägi võib raadiosidet piirata

üksnes riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil. Selline piirang kitsendab

oluliselt eesmärgi täitmise võimalusi, mida kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega

taotletakse. Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus laiendab

raadioside piiramise õiguseid kaitseväe jaoks ning ei piiritle seda ainult objekti territooriumiga.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada avaliku korra ja riigi

julgeoleku kaitse nii ohu ennetamisel, tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamisel. Samuti

tekiks võimalus kasutada raadioside piiramist väljaõppel ja tehnoloogia arendamisel, mis on

väga olulised võimed muutunud julgeolekuolukorras.

Raadioside piiramist (segamist) reguleerib Eestis ESS-i § 115, mille kohaselt tohib raadiosidet

piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla

ning sisejulgeolekut tagav asutus.

Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks peab selle omanik taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA) sagedusloa.

Justiits- ja Digiministeerium küsis 2025. aasta kevadel asjaosaliste arvamust, kas raadioside

piiramise õigusega isikute ringi ning piiramise aluseid oleks vaja laiendada. Samuti küsisime

tagasisidet praeguse sagedusloa menetlemise protseduuri ja menetluse kestuse kohta.

Arvamust küsiti Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt,

Transpordiametilt, Kaitseväe peastaabilt, Kaitseliidult, Politsei- ja Piirivalveametilt,

Kaitsepolitseiametilt, Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt, Tele2 Eesti AS-ilt, Levira Eesti

AS-ilt, Riigiside Sihtasutuselt, AS-ilt Eesti Varude Keskus, OÜ-lt VKG Energia, Elering

AS-ilt, Enefit Power OÜ-lt, Elektrilevi OÜ-lt, Imatra Elekter AS-ilt, AS-ilt Jetoil, AS-ilt

Alexela, Neste Eesti AS-ilt, Circle K Eesti AS-ilt, AS-ilt Olerex, AS-ilt Tallinna Lennujaam,

AS-ilt Tallinna Sadam, Lennuliiklusteeninduse AS-ilt, Sisekaitseakadeemialt, Eesti

Lennuakadeemialt ja Kaitseväe Akadeemialt.

Tagasisidet andsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseväe peastaap, Transpordiamet, Kaitsepolitseiamet,

Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Varude

Keskus, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS.

3

Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks

kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust, et tagada riigi jaoks kriitilise taristu

kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või

kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte. Vastavad sätted on käesolevast eelnõust välja

võetud, kuna riigikaitseobjektide kaitset käsitleb korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (mehitamata õhusõidukite tõrje rollijaotus) (902 SE).

Samuti on oluline tõhustada mehitamata sõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet. Selles

näevad endal selget rolli ja vajadust raadioside piiramise õiguse järele Lennuakadeemia,

Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia.

Eestis on mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata sõidukeid või raadiosidet

piiravaid seadmeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on äärmiselt

oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside

ei toimi. Selleks on vaja luua õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil.

Vastasel juhul ei oleks võimalik Eestis tegutsevatel tootjatel oma toodete kvaliteeti hinnata ja

nad ei suudaks konkureerida teistes riikides tegutsevate tootjatega. Metroserdi

rakendusuuringute keskus arendab praegu aktiivselt mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat.

Ühe võimaliku arengusuunana nähakse muu hulgas katsekeskkonna loomist (polügoon), kus

saaks pakkuda tootjatele võimalust katsetada mehitamata sõidukeid olukorras, kus raadioside

on häiritud või katsetada raadioside piirajate tööd.

HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei koostatud enne seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Eelnõu on kiireloomuline väljakujunenud julgeolekuolukorra tõttu. Eelnõuga luuakse võimalus

Eesti kaitsetööstuse arendamiseks näiteks mehitamata sõidukite valdkonnas, kuna neile

tootjatele antakse võimalus oma toodangu katsetamiseks olukordades, kus mehitamata

sõidukite juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Eestis toodetakse muu hulgas ka raadioside

piiramiseks vajalikke seadmeid. Eelnõu loob võimalused toodetud seadmete katsetamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seadust.

Punktiga 1 täiendatakse § 14 lõikega 11. Vastava lõike lisamine on vajalik, kuna see sätestab,

milliseid sagedusloa andmisest keeldumise aluseid ei ole võimalik arvestada raadioside

piiramiseks vajaliku sagedusloa andmisel. Näiteks on sellised juhtumid vaba

raadiosageduskanali puudumine või oht raadiohäirete tekkimiseks. Kuna raadioside piiramise

eesmärk ongi raadiohäirete tekitamine kasutuses oleval raadiokanalil, siis nimetatud

keeldumise alused ei ole põhjendatud.

Punktiga 2 täiendatakse § 211 lõikega 5, mille kohaselt võib TTJA kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside

piiramise sagedusluba ilma §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik

avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks . Sellise erandi sätestamine on vajalik, kuna

kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib olla

olukordi, kus vajalik sagedusluba tuleb väljastada oluliselt kiiremini, kui sagedusloa

väljastamise kord seda tavatingimustel võimaldaks.

4

Punktiga 3 muudetakse § 115 lõiget 1, kus sätestatakse juhud, kellel ja mille korral on lubatud

raadiosidet piirata. Seni kehtiva korra kohaselt on võimalik raadiosidet piirata vaid avaliku

korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Vastav õigus on olemas Kaitseväel, vanglal ja

sisejulgeolekut tagaval asutusel. Praeguseks väljakujunenud julgeolekuolukorras ei ole need

alused ja isikute ring enam piisavad. Raadioside piiramise vajadused on väga erinevad, seda

võidakse rakendada näiteks mõne isiku kaitseks (riigipea visiit), pommikahtluse korral või ka

juba konkreetse pommi või mehitamata õhusõiduki kahjutuks tegemiseks. Seega võib olla

vajadus raadioside piiramiseks nii ohu kahtluse korral kui ka juba korrarikkumise tõrjumiseks.

Suur ohutegur on mehitamata õhusõidukid ja nende tõrjumine. Üks võimalus neid tõrjuda on

häirida sidekanaleid, mida nad kasutavad, ehk mõjutada raadiosidet piirava seadmega, mille

tulemusel on võimalik mehitamata õhusõiduk maandada enne sihtmärgini jõudmist. Samas ei

saa märkimata jätta, et ohtu võivad kujutada ka mehitamata maismaa- ja meresõidukid.

Lisaks on väga oluline harjutada raadioside piiramist ja mehitamata sõidukite tõrjumist

väljaõppe eesmärgil, milleks praegune regulatsioon tegelikult õigust ei anna. Eelnõu annaks

raadioside piiramise kasutamise õiguse väljaõppe eesmärgil Kaitseväele, Kaitseliidule ja

vanglale ka julgeolekuasutusele (Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet), Päästeametile,

Politsei- ja Piirivalveametile ja õppeasutusele, mis tegutseb siseturvalisuse, riigikaitse või

lennunduse valdkonnas. Selliste õppeasutustena peetakse silmas Sisekaitseakadeemiat,

Lennuakadeemiat ja Kaitseväe Akadeemiat.

Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Eestis

kasvab mehitamata sõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka olukordades, kus nende

juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe. See võib

omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist riikidesse, kus sellised võimalused on

neile loodud. Mehitamata sõidukite tootjatele ei nähta ette otsest õigust taotleda raadioside

piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on neil võimalik kasutada loodavaid polügoone,

kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või Sisekaitseakadeemia on raadiosidet piiravad seadmed

paigaldanud. Tööstus (kolmas isik) saab katsetada vastavatel polügoonidel kokkuleppel selle

omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata sõidukite katsetamise võimaluste pakkuja

Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes saaks samuti oma polügoonil luua võimaluse

raadioside piiramiseks.

Kuna Eestis valmistatakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid, siis on

äärmiselt oluline, et ka need ettevõtted saaksid oma seadmeid katsetada. Selliste ettevõtete

puhul ei ole mõistlik, et nad hakkaksid igaüks endale sobilikku katsekeskkonda avatud ruumis

looma. Nendel juhtudel saaksid ettevõtted katsetada raadioside piiramiseks mõeldud seadmeid

teiste isikute loodud sobilikus keskkonnas. Seda oleks võimalik teha näiteks

Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi haldusalas olevatel polügoonidel.

Punktiga 4 täiendatakse § 115 lõikega 11.

Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste.

Punktiga 5 muudetakse § 115 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsema

raadioside piiramise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 115 lõige 3, kuna puudub vajadus majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrusele nr 109 „Nõuded

5

elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“1. Määrus kordab paljuski ESS-is

sätestatut ning sellise kordamise järele puudub vajadus. Vajalikud sätted viiakse üle käesoleva

eelnõu punktis 5 nimetatud uude volitusnormi.

Punktiga 7 korrastatakse seaduse normitehnilist märkust direktiivi 2014/53/EL2 osas.

Lisades viited direktiivile (EL) 2022/23803, komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/17174

ning direktiividele (EL) 2024/27495 ja (EL) 2024/28396. Nimetatud direktiivi muudatused on

varasemalt üle võetud majandus- ja taristuministri 04.07.2016 määrusega nr 46 „Nõuded

raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“7 ning majandus- ja

infotehnoloogiaministri 18.07.2023 määrusega nr 47 „Olulised nõuded raadioseadmetele

eesmärgiga tagada raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega“8.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust.

Eelnõuga muudetakse RLS-i § 31 lõike 2 punkti 7, mille kohaselt on raadioside piiramise õigust

omav isik raadioside piiramisel vabastatud riigilõivust. Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivust

vabastatud raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi

julgeoleku tagamiseks.

Eelnõu annab edaspidi õiguse raadiosidet piirata ka teatavatele õppeasutustele väljaõppeks ning

teadus- ja arendustegevuseks. Nimetatud eesmärgid aitavad suurendada riigi elutähtsate

teenuste toimepidevust, loovad eeldused arendada tõhusamaid tehnoloogiaid mehitamata

sõidukite tõrjumiseks ning vajalike tehniliste oskustega inimeste väljaõpetamiseks. Eeltoodu

põhjal on mõistlik mitte kehtestada riigilõivu, kui taotletakse sagedusluba raadiosidet piiravate

vajalike seadmete kasutamiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse ESS-i terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

1 Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153,

22.5.2014, lk 62–106). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2380, 23. november 2022, millega muudetakse direktiivi

2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise

kohta (ELT L 315, 07.12.2022, lk 30–43). 4 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/53/EL seoses laadimispistikute ja laadimise sideprotokolli tehnilise kirjeldusega kõigi raadioseadmete

kategooriate või klasside puhul, mida on võimalik juhtmega laadida (ELT L 223, 11.09.2023, lk 1–3). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2749, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ,

2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja

2014/68/EL vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete spetsifikatsioonide vastuvõtmise ja

turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast (ELT L, 2024/2749,

08.11.2024). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2839, millega muudetakse direktiive 1999/2/EÜ,

2000/14/EÜ, 2011/24/EL ja 2014/53/EL toidu ja toidu koostisosade, välitingimustes tekitatava müra, patsientide

õiguste ja raadioseadmete valdkonna teatavate aruandlusnõuete osas (ELT L, 2024/2839, 07.11.2024). 7 Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. 8 Olulised nõuded raadioseadmetele eesmärgiga tagada raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega.

6

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga laiendatakse raadioside piiramise õigust omavate isikute ringi ning täpsustatakse

raadioside piiramise aluseid ja korda. Muudatused mõjutavad eeskätt riigi julgeolekut ja

avalikku korda tagavaid asutusi, TTJA-d, asjaomaseid õppeasutusi ning mehitamata sõidukeid

või raadiosidet piiravaid seadmeid arendavaid ettevõtteid. Mõju avaldub peamiselt riigi

julgeoleku, avaliku korra ja riigiasutuste töökorralduse valdkonnas ning kaudselt ka majanduses

kaitsetööstuse ja tehnoloogiaarenduse võimaluste paranemise kaudu. Olulist sotsiaalset,

demograafilist, keskkonna- ega regionaalset mõju eelnõuga eeldatavalt ei kaasne. Vähene ja

ajutine mõju võib avalduda mobiilsidesideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise

mõjupiirkonnas. Samuti võib raadioside piiramine segada lennundussageduste kasutamist

eeldusel, et piiratakse vastavaid sagedusi lennujaama läheduses. Negatiivsete mõjude

maandamiseks on aga sätestatud kohustus, et raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on

vajalik taotleda TTJA-st sagedusluba. Sagedusloa andmisel saab TTJA kaaluda erinevaid

tehnilisi tingimusi, mis maandaksid negatiivseid mõjusid.

Praegu on õigus raadiosidet piirata Kaitseväel, vanglal ja sisejulgeolekut tagaval asutusel

avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

Ukraina sõja õppetunnid näitavad selgelt, et elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavaid

objekte rünnatakse mehitamata õhusõidukitega. Sellised objektid võivad olla näiteks

elektrialajaamad, kütusehoidlad jne. Raadioside piiramine on üks meede, mida saab kasutada

oluliste objektide kaitseks mehitamata õhusõidukite vastu, kuna raadioside puudumisel on

võimalik seade alla kukutada või objektist mööda juhtida. See meede ei taga objektide jaoks

sajaprotsendilist kaitset, kuna mehitamata õhusõidukid võivad sihtmärgile ka lukustuda või

töötada sellistel sagedustel, mille segamiseks raadiosidet piiravad seadmed ei ole ette nähtud,

kuid sellest hoolimata aitab raadiosidet piiravate seadmete kasutamine mehitamata

õhusõidukitest tingitud ohtusid maandada.

Lisaks reaalse ohu tõrjumisele on väga oluline, et mehitamata sõiduki tõrjet oleks võimalik

praktiliselt käsitleda õppeasutustes, kes tegelevad näiteks siseturvalisuse, riigikaitse või

lennunduse valdkonnas. Need asutused on näiteks Sisekaitseakadeemia, Lennuakadeemia ja

Kaitseväe Akadeemia. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet väljaõppe

eesmärgil piirata.

Eestis tegutseb mitu ettevõtet, kes toodavad mehitamata sõidukeid ja kelle toodang vajaks

katsetamist ka sellistes olukordades, kus raadioside ei toimi. Selleks on vaja raadioside

piiramisega luua katsetamiseks piirkonnad, kus mehitamata sõidukite juhtimiseks vajalik

raadioside puudub. Praktikas tähendab see õppepolügoone, kus on võimalik raadioside piirata

selliselt, et see tavapärast igapäevaelu ei häiriks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik

raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.

Oluline on rõhutada, et eelnõuga ei panda kellelegi kohustust hakata raadiosidet piirama, vaid

antakse selleks õigus.

Eelnõul on positiivne mõju Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja

Siseministeeriumi haldusalale, kuna see annab võimaluse raadioside piiramise kasutamiseks ka

väljaõppe otstarbel.

7

Positiivne mõju on ka teadus- ja arendustegevusega tegelevatele ettevõtetele ning

õppeasutustele, mis tegelevad siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Kehtiva

õiguse kohaselt neil raadioside piiramise õigust ei ole.

Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on eelpool nimetatud asutused ja ettevõtted, kelle tegevus on

seotud riigi julgeoleku või avaliku korra tagamisega ning institutsioonid ja asutused, kes

tegelevad mehitamata sõidukite (õhk, vesi, maismaa) kasutamise väljaõppe või nende

tehnoloogiate arendamisega. Hinnanguliselt peaks vastavate ettevõtete ja asutuste hulk jääma

alla 30.

Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust,

kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes

vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt.

Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua raadioside

lühiajaline häirimine.

Juhul, kui edaspidi lennutatakse ilma eelneva kooskõlastuseta mehitamata õhusõidukeid

lennukeelualas, kus on kasutuses ka raadiosidet piiravad seadmed, siis tähendab see seda, et

eksisteerib oht, kus mehitamata õhusõiduki omanik jääb oma varast ilma, kuna see võib

maandamisel puruneda.

Raadioside piiramine võib mõjutada ka lennunduses kasutatavaid sagedusi, kuid seda

tingimusel, et raadiosidet piiravat seadet kasutatakse lennujaama läheduses. Selliste riskide

maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks

sagedusluba. Vastava sagedusloa annab selleks TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisel

erinevaid riskitegureid ja seab vajadusel nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised

tingimused.

Teoreetiliselt võib raadioside piiramine mõjutada ka haiglates kasutatavate seadmete tööd, mis

töötavad WiFi või mobiilsidevõrgus, kuid seda ennekõike ohuolukorra tõrjumisel ja eeldusel,

et ohuolukord on tekkinud haigla läheduses. Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse käigus

raadioside piiramine ei mõjuta haiglate tööd, kuna sellisel juhul toimub raadioside piiramine

polügoonidel.

Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramine ei mõjuta igapäevast

mobiilside kasutamist, kuna nimetatud eesmärkidel toimub raadioside piiramine selleks

ettevalmistatud aladel, näiteks polügoonidel.

Eelnõu soodustab kaitsetööstuse arengut, mis omakorda tähendab Eesti riigile laekuvat

lisamaksutulu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine ei too riigile kaasa otseseid kulusid.

TTJA töökoormus tõuseb vähesel määral, kuna suureneb sagedusloa taotlemise õigust omavate

isikute ring, ning ametile lisandub kooskõlastuse läbiviimise kohustus ministeeriumitega

piiravate tingimuste ajakohasena hoidmise jaoks.

8

8. Rakendusaktid

ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel tunnistatakse kehtetuks majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109 „Nõuded

elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ (RT I, 02.12.2015, 7; kättesaadav

Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/102122015007) volitusnorm, mistõttu muutub

eelviidatud määrus kehtetuks.

ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel:

1) tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301

„Raadioside piiramise kord“ (RT I, 29.12.2024, 14; kättesaadav Riigi Teatajas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024014);

2) kehtestatakse uus Vabariigi Valitsuse määrus „Raadioside piiramise tingimused ja kord“.

Antud määrus asendab eelmises punktis kehtetuks tunnistatud määrust. Uues määruses

sätestatakse täpsemad tingimused ja kord raadioside piiramisele, arvestades antud eelnõus

tehtud ESS-i muudatustega. Määrusega täpsustatakse raadioside piiramise üldiseid tehnilisi

tingimusi (näiteks piiramise ajaline kestus, keeld segada raadiosagedusi väljaspool

sagedusloaga kehtestatud tingimusi jne). Lisaks määratletakse põhimõtted, kuidas ja millal

toimub TTJA ja avalikkuse teavitamine piiramise faktist ning kuidas toimub piirkondade

määratlemine asutuste poolt, kus raadioside piiramist rakendada ei tohi (näiteks lennuväljade

ümbrus).

Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kellelegi kaasa kohustusi vaid sellega antakse

õigus raadioside piiramist võimaldavate seadmete kasutamiseks, kui selleks nähakse vajadust,

siis jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) 26-0280 kaudu kooskõlastamiseks

Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe peastaabile, Transpordiametile,

Kaitsepolitseiametile, Eesti Lennuakadeemiale, Sisekaitseakadeemiale,

Lennuliiklusteeninduse AS-ile, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS-ile, Elektrilevi

OÜ-le, Elering AS-ile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kaitseministeerium9

kooskõlastasid eelnõu märkustega. Kliimaministeerium ei kooskõlastanud eelnõu.

Eelnõule esitasid arvamuse Lennuliiklusteeninduse AS, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ning Riigikantselei.

Ülevaade märkuste ja arvamuste arvestamisest ning mittearvestamisest on toodud seletuskirja

lisas 2.

9 Kaitseministeeriumi kiri on märkega asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)).

9

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Eelnõu seletuskirja lisad 1 ja 2

Liisi Moks [email protected]

Meie 01.06.2026 nr 8-1/4321-1

1

Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel.

§ 1. Raadioside piiramine

(1) Raadiosidet võib piirata sagedusloa alusel sagedusloal kehtestatud tingimuste kohaselt.

(2) Raadioside piiramisel on keelatud tekitada raadiohäireid väljaspool sagedusloaga määratud

geograafilist piirkonda või sagedusala.

(3) Raadioside piiramise ajaline kestus peab olema minimaalne, mis tagab raadioside piiramise

eesmärgi täitmise.

(4) Raadiosaateseadme kiirgus ja ribavälised kiirgused peavad vastama Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, ITU) raadioside sektori

soovituses SM.328 ja SM.1541 või muudes samaväärsetes soovitustes esitatud nõuetele.

§ 2. Piirangute seadmine raadioside piiramisele

(1) Raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks võivad

põhjendatult lisada piiravaid tingimusi alljärgnevad ministeeriumid:

1) Justiits- ja Digiministeerium;

2) Kaitseministeerium;

3) Kliimaministeerium;

4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

5) Siseministeerium;

6) Sotsiaalministeerium.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsib lõikes 1 nimetatud ministeeriumide käest

objektide loetelu koos nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta on asjaomasel

ministeeriumil piiravaid tingimusi raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutamiseks.

(3) Lõikes 2 nimetatud objektide loetelu koos piiravate tingimustega värskendatakse

minimaalselt kord kahe aasta jooksul.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab sagedusloa andmisel lõikes 2 toodud

objektide ja piiravate tingimustega.

(5) Vajaduse korral teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosidet piirava

raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise.

§ 3. Raadioside piiramine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandate isikute poolt

(1) Kolmandad isikud võivad raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.

2

(2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2

punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa

omaniku nõusolekul.

(3) Lõikes 1 nimetatud isik esitab sagedusloa omanikule:

1) sooviavalduse raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil;

2) info raadioside piiramise aja ja koha kohta;

3) info raadiosidet piirava tehnilise vahendi kirjelduse, sealhulgas piiratavate raadiosageduste

ning kiirgusvõimsuse kohta;

4) info planeeritavate kahjulike mõjude riskimaandamise meetme kasutamise kohta.

(4) Sagedusloa omanik võib lubada teadus- ja arendustegevuse läbiviijal raadiosidet piirata

selleks ettevalmistatud harjutus- ja väljaõppealadel.

(5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi

kontrollmõõtmise.

(6) Raadioside piiramise korral sagedusloa tingimustest kinnipidamise eest vastutab sagedusloa

omanik.

§ 4. Raadioside piiramisest teavitamine

(1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval kohal

olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või raadioside

kasutamine on piiratud.

(2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja piiratavate

raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud lõikes 3 sätestatud

juhtudel.

(3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside piiramise

kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas, siis teavitab

raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside

piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud raadiosagedustest peale

raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“

tunnistatakse kehtetuks.

1

Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse/ettepaneku arvestamine /

mittearvestamine

Kliimaministeerium 25.03.2026 nr 1-5/26/890-4

Kliimaministeerium ei kooskõlasta elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu järgmistel põhjustel.

1. Kliimaministeerium toetab põhimõtet anda elutähtsa teenuse osutajatele (edaspidi ETO)

võimalus kaitsta oma kriitilist taristut mehitamata õhusõidukitest tulenevate ohtude eest.

Samas peame oluliseks, et kavandatav regulatsioon oleks selgelt piiritletud, kooskõlas nii

riigisiseste arengute kui ka Euroopa Liidu õigusega ega tooks kaasa põhjendamatut

halduskoormust ega õiguslikku ebaselgust.

Juhime tähelepanu, et Riigikantselei ettevalmistamisel olev mehitamata õhusõidukite seire

ja tõrje regulatsioon näeb ette kitsama lähenemise, mille kohaselt piiritletakse tõrjeõigus

eelkõige riigikaitseobjektideks määratud kriitilise taristuga ning nähakse ette nii passiivsete

kui ka vajadusel kineetiliste meetmete kasutamine. Samuti on kavas koondada peamine

vastutus mehitamata õhusõidukite tõrje eest Politsei- ja Piirivalveamet kätte. Leiame, et

selline lähenemine on põhjendatud ning aitab vältida olukorda, kus elutähtsat teenust

korraldavad asutused peaksid hakkama iseseisvalt hindama kriitilise taristu staatust ning

andma sellest tulenevalt ETO-dele õiguse raadiosidet piirata. See tooks kaasa

märkimisväärse halduskoormuse kasvu ning võib tekitada ebaselgust erinevate taristute ja

teenuste toimimisele avalduvate mõjude osas.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

2. Juhime tähelepanu võimalikule vastuolule Euroopa Liidu õigusega seoses raadioside

tahtliku häirimise (jamming) lubatavusega. Euroopa Liidu raamistikus on raadioside

häirimine tsiviilkäibes üldjuhul keelatud ning lubatud üksnes väga piiratud erandina

riigikaitse ja julgeoleku eesmärkidel, eeldusel et vastavat tegevust viivad läbi pädevad

riigiasutused. Eelnõus kavandatud lähenemine, mis võimaldaks raadioside häirimist ka

teatud tsiviilsetele osapooltele, ei näi olevat nende põhimõtetega kooskõlas. Eeltoodust

tulenevalt leiame, et raadioside häirimisega seotud pädevus peaks jääma selgelt

riigiasutustele ning regulatsioon peaks olema kitsamalt piiritletud, et tagada õigusselgus,

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadioside häirimine on üldjuhul keelatud ning

raadiohäirete tekkimise riskide maandamiseks on

ELi tasandil sätestatud kohustus raadioseadme

kasutamiseks taotleda riigilt sagedusluba.

Sagedusloaga sätestatakse vajalikud

2

vältida vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid

teistele sidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele.

raadiosageduste kasutamise tehnilised tingimused,

mis aitavad vältida raadiohäireid.

Küll on lisaks sätestatud näiteks Raadioseadmete

direktiivis (2014/53/EL) erand, et riigikaitse ja

riigijulgeoleku valdkonnas on võimalik kasutada

seadmeid, mis ei vasta raadioseadmete direktiivile

(näiteks antud juhul raadioside piiramist võimaldav

seade). Leiame, et ka raadioside piiramise

seadmete kasutamise väljaõpe või seadmete

arendamine ja testimine on selgelt kooskõlas nii

riigikaitse kui ka -julgeoleku tagamise

eesmärkidega. Kui väljaõpet või testimist tehakse

kontrollitult selleks ettevalmistatud polügoonil ja

sagedusloa alusel, on ka raadiohäirete tekkimise

risk, mis mõjutaks kolmandaid osapooli,

maandatud.

3. Leiame, et eelnõu ei käsitle piisava põhjalikkusega raadioside häirimisega kaasnevaid

riske lennuohutusele ega taga asjakohaste ennetavate meetmete süsteemset rakendamist.

Eriti problemaatiline on eelneva riskihindamise selge nõude puudumine. Kehtivas praktikas

ei sisalda raadioside häirimiseks esitatav sagedusloa taotlus piisavat teavet taotleja poolt

kavandatud riski maandamise meetmete kohta. Selle tulemusena on riskide tuvastamine ja

asjakohaste maandamismeetmete määratlemine suures osas jäänud sagedusloa

kooskõlastajate kanda. Selline lähenemine ei taga tasakaalustatud ega piisavalt läbipaistvat

menetlust.

Peame vajalikuks, et potentsiaalne raadioside häirija hindaks eelnevalt oma kavandatava

tegevuse mõju ning esitaks koos taotlusega ka konkreetsed riski maandamise meetmed. See

võimaldaks kooskõlastajatel paremini hinnata taotleja teadlikkust ja võimekust ning toetaks

sisulisemat ja tõhusamat otsustusprotsessi. Samas rõhutame, et eelneva riskihindamise nõue

ei asendaks kooskõlastajate rolli, vaid täiendaks seda.

Märkust ei ole arvestatud.

Rõhutame, et nii täna kehtiv, kui ka plaanitav uus

sagedusloa taotlemise protseduur annab võimaluse

Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusalal lisada omapoolsed piiravad tingimused,

mida TTJA sagedusloa andmisel aluseks võtab.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

3

Seega leiame, et kahjulike kõrvalmõjude tekkimise

riskid on sellega piisavalt maandatud sh

lennundusele.

4. Eelnõu ei ole praegusel kujul piisavalt kooskõlas rahvusvaheliste lennundusnõuetega.

Vastavalt ICAO Annex 10 – Aeronautical Telecommunications standarditele peab riik enne

raadiosüsteemide katsete või võimaliku häiringu lubamist rakendama kõik vajalikud

ettevaatusabinõud kahjuliku häiringu vältimiseks. See hõlmab eelnevat tehnilist ja

ohutusalast hindamist (riskianalüüs või safety assessment). Samuti tuleneb Annex 10-st

kohustus tagada aeronautiliste sageduste kaitse häiringu eest, mis eeldab häiringuriski

eelnevat hindamist.

Märkust ei ole arvestatud.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

5. Tuleb arvestada, et GNSS-signaalide ja raadioside häirimist käsitletakse otsese ohuna

lennuohutusele. Vastavalt EASA alusmäärusele (EL) 2018/1139 peab riik kehtestama

meetmed, mis ei ohusta lennuohutust. Sellest tulenevalt peab iga tegevus, mis võib

mõjutada navigatsioonisüsteeme, lennujuhtimise sidet või GNSS-signaale, läbima

asjakohase ohutushindamise.

Märkus on võetud teadmiseks.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

4

hindamata. Ka praeguse kehtiva regulatsiooni

raames saab GNSS signaalide häirimist teostada

ning seda võib teha üksnes lennuohutuse eest

vastutava kooskõlastusega ning nende poolt

esitatud tingimuste alusel. Sama põhimõte jääb

kehtima uue eelnõuga planeeritava regulatsiooni

raames.

6. Leiame, et eelnõu ei taga piisavalt Euroopa Liidu õiguse nõuete täitmist. Euroopa

elektroonilise side seadustik (direktiiv (EL) 2018/1972) kohustab liikmesriike vältima

kahjuliku häiringu teket. Ilma eelneva riskihindamiseta ei ole võimalik seda kohustust

praktikas täita.

Märkust ei ole arvestatud.

TTJA hindab enne sagedusloa andmist võimalikke

kaasnevaid riske ja sätestab sagedusloale vajalikud

tehnilised tingimused, mis maandavad võimalikke

riske.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

7. Raadioside häirimiseks kasutatavad seadmed ei ole tsiviilkäibes vabalt kättesaadavad

ning nende hankimine ja kasutamine on seotud riigikaitseliste protsessidega. Samuti on

häirimise tehnilised parameetrid ja ulatus üldjuhul käsitletavad tundliku teabena. Sellest

tulenevalt jääb ebaselgeks, millisel viisil ja milliste teadmiste alusel peaksid eelnõus

nimetatud laiendatud isikute ringi kuuluvad osapooled sellist tegevust õiguspäraselt ja

ohutult teostama.

Märkust on arvestatud osaliselt.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

Raadioside piiramine väljaõppe või teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil on piiritletud selleks

ettevalmistatud keskkondadega (polügoon), mis

5

maandab riski, et raadioside piiramisega kaasnevad

riskid mõjutaksid kolmandaid osapooli.

8. Eelnõu kohaselt peab sagedusloa taotleja, kelleks on ka riigi enamusosalusega äriühing

või ETO, lisama taotlusele elutähtsa teenuse toimepidevust korraldadavalt asutuselt

(edaspidi ETKA) või valdkonda koordineerivalt ministeeriumilt saadud kooskõlastuse. Kui

taotleja seda teinud pole, jätab TTJA sagedusloa andmata. Seletuskirjas on märgitud, et

halduskoormust ettevõtjatele ei kaasne, kuid eelnõuga tekib ettevõtjal, kes on riigi

enamusosalusega või ETO, uue regulatsiooni järgi topelt halduskoormus sagedusloa

taotlemisel:

1) taotleja, kes on riigienamusosalusega või ETO, peab saama kinnituse ETKA-lt või

valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt;

2) taotleja peab taotlema sagedusloa.

Seletuskirjas ei ole kaalutud, miks ei võiks TTJA ise küsida kinnitust valdkonna ETKA-lt

või valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt. Sarnane protsess toimib täna näiteks

hoonestusloa menetluses, kus TTJA hoonestusloa andjana peab küsima asjaomase asutuse

arvamust (EhS § 1135).

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

9. Jääb ebaselgeks, miks eelnõu punkti 1 kohaselt määratakse kinnituse andjaks osadel

juhtudel kaks asutust. Kui merenduses on täna ETKA ja valdkonna eest vastutav

ministeerium sama asutus, siis teistes valdkondades nii olla ei pruugi. See tähendab, et

osades valdkondades võib riigienamusosalusega ettevõttel või ETO-l tekkida segadus,

kellelt ta kooskõlatuse saama peab. Protsessi võib pikendada ka valdkonna eest vastutava

ministeeriumi ja tema haldusalas oleva ETKA vahelise kokkuleppe puudumine, kes

kooskõlatuse andma peab. Niinimetatud kahele asutusele saatmine ja ootamine, kes enne

vastab, toob kaasa töökoormuse kasvu mõlemale ametiasustusele.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

10. Teeme ettepaneku saata eelnõu arvamuse avaldamiseks ka AS-le Tallinna Sadam, kel

tekib õigus eelnõukohaseid taotlusi tegema hakata.

Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema edasistes aruteludes.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

6

Kaitseministeerium 30.03.2026 nr 5-7/26/25-41

Siseministeerium 08.04.2026 nr 1-7/87-7

Justiits- ja Digiministeerium esitas Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja

selle lisad. Käesolevaga esitab Siseministeerium omapoolsed ettepanekud eelnõu ning selle

lisade muudatusteks:

1. Teeme ettepaneku siduda raadioside piiramine riigiasutuste vastutusvaldkondadega ning

riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) poolt

konkreetsete olukordadega:

1.1 Eelnõuga muudetav elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lg 1 p 1 sõnastus ei anna

piisavalt selget liigendust, millisel asutusel, millise vastutusvaldkonna ülesannete täitmiseks

raadioside piiramise õigus antakse. Loetellu tuleks vastutusvaldkonnana lisada kuriteo

tõkestamine julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 4 kohaselt ning asutuste loetelus tuleks

nimetada JAS alusel riigi julgeolekut tagavad asutused. Seetõttu leiame, et ülesannete ja

õiguste loetelu ei saa olla selliselt, nagu eelnõus pakutud on ja soovitame loetelu

koostamisel lähtuda lennundusseaduse § 41 analoogiast.

Märkust on arvestatud.

Eelnõud on täpsustatud vastavalt ettepanekule.

1.2 Eelnõuga muudetav ESS § 115 lg 1 p 3 sõnastus „riiklikult olulise objekti kaitseks“ on

liialt üldine ja kõikehõlmav, mistõttu tuleks sätestada ka konkreetsed situatsioonid, mille

realiseerumisel võib raadiosidet piirata. Minimaalselt tuleks nimetatud piirangud sätestada

seletuskirja juurde lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja

kord“ kavandis (edaspidi määruse kavand). Praegusel juhul ei täpsusta määruse kavand

riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt raadioside piiramise

aluseid. Määruse kavand § 4 lg 1 sätestab, et ETO võib raadiosidet piirata teenuse

osutamiseks vajaliku objekti kaitseks. Samuti sätestab määruse kavand § 4 lg 4, et riigi

enamusosalusega äriühing võib piirata raadiosidet enda tegevuseks olulise objekti kaitseks.

Seega laiendatakse raadioside piiramiseks küll õigustatud isikute ringi, kuid see õigus

jäetakse liialt üldiseks, mis võib tekitada praktikas ebaselgeid olukordi. Elektroonilise side

seaduses või vähemalt määruse kavandis tuleks selgelt loetleda konkreetsed situatsioonid,

mille korral ETO või riigi enamusosalusega äriühing tohib raadiosidet piirata (nt vahetu oht

objektile).

Eelnõu kohaselt antakse ESS § 115 lg 1 p 3 puhul õigus raadiosidet piirata riigi

enamusosalusega äriühingule või elutähtsa teenuse osutajale. On kaheldav, kas ESS § 115

lg 1 p 1 kavandatav sõnastus katab ära selle, et ESS § 115 lg 1 p 3 nimetatud objektide

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

1 Kaitseministeeriumi kiri on märkega asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)).

7

kaitseks saavad raadioside piiramist kasutada ka asutused, kellel võib see vajadus olla, nt

Politsei- ja Piirivalveamet. Üksikut objekti puudutav oht ei pruugi olla alati selline, mis

mahub riigi julgeoleku tagamise alla, samuti võivad osad objektid asuda avalikkusele

piiratud ligipääsetavusega kohtades, kus ei ole seost avaliku korra tagamisega. Seetõttu on

otstarbekas sätestada ka riigiasutusete puhul raadioside piiramine objektide kaitseks

selgesõnaliselt. Analoogiaks võib siin võtta lennundusseaduse § 601 politsei poolt

valvatavate objektide osas.

1.3 Täiendavalt soovime märkida, et ETO-l riiklikult olulise objekti näitena on seletuskirjas

toodud elektritaristu – samas enamus kriitilisest elektritaristu objektidest on muutumas

riigikaitseobjektideks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus (668SE) räägitakse

ajutiselt ja alaliselt kaitstavast olulisest objektist, mille ründamine, hõivamine,

kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse

täita kriisiülesannet. Ehk need objektid peaks katma ka olulised ETO objektid ja

perspektiivis võiks ajutiselt ja alaliselt kaitstavad olulised objektid katta eelnõus pakutava

„riiklikult olulise objekti“. Seega vajaks mõiste „riiklikult oluline objekt“ kohendamist

ja/või seletuskirjas täpsemat selgitamist.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

2. Juhime tähelepanu, et määruse kavand § 4 lg 4 kasutab terminit „enda tegevuseks oluline

objekt“, mis on oluliselt laiem kui eelnõuga muudetava ESS § 115 lg 1 p-s 3 kasutatav

„riiklikult oluline objekt“. Taoline terminoloogiline lahknevus võib jätta riigi

enamusosalusega äriühingule liialt vaba valiku, millistel objektidel raadiosidet piirata.

Seaduse eelnõu tasandil on raamistus kitsam, seega peaks ka määruse kavand selle järgi

joonduma.

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

3. Siseministeerium palub kaaluda raamistiku loomist selleks, et arendada ühtne e-teenus

sageduslubade taotluste esitamiseks, kooskõlastamiseks ja otsustamiseks. Praegune e-posti

ja dokumendihaldussüsteemide kaudu kooskõlastuste küsimine tekitab märkimisväärset

halduskoormust ning killustab teabevoogu. Keskne keskkond vähendaks koormust,

kiirendaks ja tõstaks menetluse läbipaistust. Sealjuures oleks võimalik kehtestada

tingimused reeglipõhise automaatse kooskõlastusringi loomiseks. Määruse kavand § 7

annab Siseministeeriumile õiguse seada piirangud raadioside piiramisele objekti põhiselt,

aga ei näe ette protseduuri, kuidas Siseministeerium saab teavet objektidest, kus piiramise

võimekust taotletakse või on taotletud.

Märkus on võetud teadmiseks.

Eelnõuga kavandatakse sageduslubade taotlemise

ja kooskõlastuste andmise protsessi lihtsustamist,

mis vähendaks tänast halduskoormust nii

sagedusloa taotleja kui ka kooskõlastajate jaoks.

Sagedusloa taotlemise protsess on e-teenusena

kasutatav.

8

4. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Raadioside piiramine mõjutab selle

mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral.

Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise

hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest

saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline

häirimine.“ Siseministeerium märgib, et raadioside piiramisega kaasnev mõju võib olla ka

näiteks ohuteavituse kanalite toimimise pärssimine. Näiteks võib ründedroonide takistamise

eesmärgil olla piiratud ka varjumishoiatuste jõudmine inimesteni, kes on potentsiaalses

rünnakalas. Samas on just sellisel ajahetkel oluline tagada, et mõjupiirkonnas viibivaid

isikuid rünnakust viivitamata teavitatakse. Seega tuleks täpsemalt hinnata, millist mõju võib

avaldada raadioside piiramine isikute suhtes, kes on potentsiaalses rünnakualas ning mis

protseduuri järgi on võimalik katkestada raadioside piiramine kui ohu tõrjumisest tekkiv

kahju on suurem kui saadav kasu.

Märkus on võetud teadmiseks.

Ohuteavitus on Eestis mitmekihiline, mis hõlmab

erinevaid sidekanaleid või ka näiteks sireene.

Mitmekihilisus loob paremad eeldused inimeste

teavitamiseks ka olukorras, kus vahetu ohu

tõrjumiseks on vajalik mingeid raadioside kanaleid

piirata, et hoida ära potentsiaalne suurem kahju.

Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille

käigus Justiits- ja Digiministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab.

Seeläbi saab ohuteavituse eest vastutav

ministeerium lisada piiravaid tingimusi nimetatud

riski maandamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 10.04.2026 nr 2-3/784-2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab käesolevat seadusemuudatust

ning kiidab algatust laiendada raadioside segamise võimalusi. See on oluline tehnoloogiline

arendusetapp, mida erasektoril on siiamaani olnud praktiliselt võimatu testida. Pakutud

seadusandliku muudatusega loodaks paindlikud õiguslikud võimalused selle tehnoloogia

testimiseks ning seejuures loodaks potentsiaal Eestile konkurentsieelise tekitamiseks

mehitamata lennunduses ja laiemalt sidearendustehnoloogiates. Täiendavalt teeb MKM

ettepaneku kaaluda seadusemuudatuse raames järgmiseid elemente:

1. Suheldes erasektori esindajatega mehitamata lennunduse ning kaitsetööstuse valdkonnast

on ilmnenud teatavad takistused raadioside tugevusvõimsustega varajase faasi ettevõtetel,

kes veel eraldi sageduslubade taotlemiseks pole piisavalt küpses faasis. Nimelt on

valdkonnas juba pikemalt kasutusel seadusandlikkust standardsest maksimumist (100mW)

võimsamad saatjad ning paljud alustajad kasutavad neid teadmata, et see pole lubatud või

seda nõuet mitte täites. Samaaegselt on mehitamata lennundus valdkonnana kiiresti arenev

Märkus on võetud teadmiseks.

Nõustume, et drooni juhtimissagedused on

kitsaskoht ja see vajab tähelepanu. Hetkel väljub

ettepanek eelnõu skoobist.

Eraldi sagedusala leidmine on võimalik

osapooltega läbi arutada. Vajaliku sagedusala

leidmisel on vajalik muuta ettevõtlus ja

infotehnoloogiaministri määrust „Eesti

raadiosagedusplaan“.

9

ja vajab aina enam sagedusruumi. Selle pinnalt peaks kaaluma võimalust määrata

mehitamata lennunduseks eraldi sagedusala ja/või võimaldada sellel sagedusalal senisest

maksimumist suuremaid võimsusi ilma eraldi sagedusloa taotluseta (nt 1-2W). Seejuures

võib luua sides sarnase amatöör testsüsteemi nagu on lennunduses A1/A3 piloodilubade

näol, mis on lihtsasti ja kiiresti kättesaadav, kuid tagab riigi perspektiivist piisava ohutuse.

Täpse lahenduse usaldame valdkondlike ekspertide kätte, kuid selge on, et mehitamata

lennundusel on vaja aina enam ruumi sagedusaladel ning seal kasutatavad võimsused ei ole

enam kooskõlas tehnoloogilise arenguga.

2. Lisaks side segamise võimaluse puudusele on sektor varasemalt toonud esile ka

puudujäägid tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul ja testimisel, milles videopilti

edastatakse kõrgemal kui 6.1GHz (kuni 8GHz) sagedusel. Samuti soovitakse kasutada ka

varieeruvaid sagedusi, et testida side segamise vastaseid tehnoloogiaid, et mehitamata

õhusõiduk või muu tehnoloogia suudaks side segamise oludes hakkama saada. Sektori

suunitlusel teeme ettepaneku, et sarnaselt side segamise õigusele võiks ka nende

tehnoloogiliste võimaluste teadusarenduslike testimise õiguse anda laiendatud ringile

asutustele, kes saaksid omakorda seda võimalust pakkuda ettevõtetele teenusena.

Märkus võetud teadmiseks.

Erinevate tehnoloogiate testimine (va

raadiosageduse piiramine) on täna võimalik, kui

selleks leidub vaba raadiosagedusressurss. TTJA

annab selleks otstarbeks võimaluse korral

sagedusloa.

Eelnõu kontekstis luuakse mehitamata sõidukite

tõrjeks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealad

ning see lihtsustab see ka ettepanekus välja toodud

murekohta.

Lennuliiklusteeninduse AS (e-mail 25.03.2026 KLiMi)

ESS_MS raadioside piiramine SK

“Oluline on rõhutada, et raadioside piiramine mehitamata õhusõidukite tõrjumise eesmärgil

peab toimuma kooskõlas kehtiva lennundusseaduse § 41 lõikega 1. See tähendab, et kui

näiteks elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) soovib kaitsta mõnda kriitilist objekti, siis

tuleb selle objekti ümbruses kehtestada lennukeelutsoon mehitamata õhusõidukitele

vastavalt lennundusseaduses sätestatule.”

Kommentaar: Kui mõne kriitilise objekti juures toimub raadioside piiramine (nt.

Tallinna vangla) ja sellel võib olla otsene mõju lennundusele ja selle ohutusele (nt.

GNSS signaali segamine), kuidas see info/teadmine jõuab EANSi, kes

vajadusel/võimalusel teavitab õhusõidukeid võimalikest häiringutest? ETTEPANEK:

Tuleb luua sagedusloa omanikule raadioside piiramise korral seotud osapoolte

teavitamise kord.

Märkus võetud teadmiseks.

Sagedusloa andmisel raadioside piiramiseks säilib

protseduur, mille käigus Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

10

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

“Punktiga 1 täiendatakse § 12 lõikega 5, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja või

riigi enamusosalusega äriühing riiklikult olulise objekti kaitseks sagedusloa taotlemisel

taotlusele lisama vastava elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse (edaspidi

ETKA) või valdkonda korraldava ministeeriumi kinnituse raadioside piiramise vajaduse

kohta vastaval objektil.”

Kommentaar: Kas ETKA või valdkonda korraldav ministeerium on piisavalt pädevad

hindama erinevate objektide asukoha ja raadioside piiramise mõju lennundusele?

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

“Punktiga 3 täiendatakse § 14 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse uus sagedusloa

andmise keeldumise alus.

Kuna riigi enamusosalusega äriühing või ETO peab eelnõu § 1 punkti 7 (ESS-i § 115 lõige

12) kohaselt raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemiseks küsima ETKA või

valdkonda koordineeriva ministeeriumi käest kooskõlastuse, kas plaan luua mingi tema

valduses oleva objekti kaitseks selle ümber raadioside piiramise võimekus on üldse

põhjendatud ja mõistlik, siis on vaja sätestada ka alus, et vastava kooskõlastuse puudumisel

on TTJA-l õigus sagedusluba mitte väljastada.”

Kommentaar: Mis saab näiteks olukorras, kus Tallinna vanglas on raadioside

piiramine teatud olukordades õigustatud aga mõju lennundusele ja ohutusele võib olla

suur? Kuidas EANS saab teada, et antud territooriumil tegeletakse raadioside

piiramisega (nt. GNSS)?

Märkus võetud teadmiseks.

Sagedusloa andmisel raadioside piiramiseks säilib

protseduur, mille käigus Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala saavad anda omapoolsed piiravad

tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel

aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski

kolmandatele osapooltele.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

“Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.

Eestis kasvab mehitamata õhusõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka

olukordades, kus nende juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist

võimalust ette ei näe. See võib omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist

Märkus on võetud teadmiseks.

Eelnõu ei muuda NOTAMi väljastamise

põhimõtteid ega polügoonida kinnitamise korda.

11

riikidesse, kus sellised võimalused on neile loodud. Mehitamata õhusõidukite tootjatele ei

nähta ette otsest õigust taotleda raadioside piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on

neil võimalik kasutada loodavaid polügoone, kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või

Sisekaitseakadeemia on raadiosidet piiravad seadmed paigaldanud. Tööstus saab katsetada

vastavatel polügoonidel kokkuleppel selle omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata

õhusõidukite katsetamise võimaluste pakkuja Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes

saaks samuti võimaluse oma polügoonil luua võimaluse raadioside piiramiseks.”

Kommentaar: Kas raadioside piiramise ajaks väljastatakse NOTAM (kui võib

mõjutada õhusõidukeid)? Kuidas kinnitatakse polügoonide alad?

Eelnõu soodustab valdkondlikku teadus- ja

arendustegevust.

“Punktiga 7 täiendatakse § 115 lõigetega 11 ja 12.

Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste.

Lõikes 12 sätestatakse, et kui raadioside piiramiseks taotleb sagedusluba ETO või riigi

enamusosalusega äriühing, siis peaks ta enne küsima ETKA-lt või valdkonda korraldavalt

ministeeriumilt kinnituse, kas konkreetse objekti kaitseks on vaja luua raadioside piiramise

võimekus. Selline nõue on põhjendatud, kuna elutähtsa teenuse osutajaid on palju ning

riiklikult olulisi objekte veelgi rohkem, seega oleks vaja objektiivset hinnangut, kas ühe või

teise objekti jaoks on raadioside piiramise võimekuse loomine põhjendatud. TTJA on küll

sagedusloa väljastaja, kuid tal puudub pädevus hinnata vastavate objektide olulisust.

Objektiivset hinnangut on kõige pädevam andma ETKA või valdkonda korraldav

ministeerium. Sellise nn filtri kasutamine enne sagedusloa andmist aitab vältida raadioside

piiramise liiga laialdast ja põhjendamatut kasutamist.”

Kommentaar: Kuidas on tagatud, et raadioside piiramise luba kooskõlastades ETKA

või valdkonda korraldav ministeerium on arvestanud lennunduse kriitiliste

objektidega ning ka võimalike mõjudega õhusõidukitele ja lennundusteenuse

pakkujatele?

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

“Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeoleku ja elutähtsate teenuste toimepidevuse

suurendamisele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta. Eelnõu

rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju ning eelnõu ei avalda

mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule.”

Kommentaar: Kas on arvestatud võimalikku mõju lennundusele?

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on

jätkuvalt ette nähtud sagedusloa taotlemise

protseduur, mille käigus saavad Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala asutused esitada oma piiravad

12

tingimused. Sagedusloaga antavad tehnilised

kasutustingimused tagavad, et riskid lennundusele

oleks maandatud.

Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise

selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus

täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid

panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud

hindamata.

“Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste

kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist

rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad

seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida

võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline häirimine.”

Kommentaar: Kust tuleb mobiilside? Võidakse segada ka teisi sagedusi. Kas kuskil on

välja toodud, mis sagedustel on lubatud raadiosidet piirata?

Märkust on arvestatud.

Sõna „mobiilside“ on asendatud sõnaga

„raadioside“.

Seletuskirja lisa määruse kavand

“(2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike

2 punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa

omaniku nõusolekul.”

Kommentaar: Kuidas ja kellega kooskõlastatakse GNSS segamised? Võib olla otsene

mõju lennundusele.

“(5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise

vahendi kontrollmõõtmise.”

Kommentaar: Kuidas see võimalik on? Mis saab juhul, kui sagedusloa omanikul pole

vahendeid või teadmisi (kompetentsi) seda teha?

“(3) ETKA hindab objekti olulisust riigi toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja

kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata.”

Kommentaar: Kas ja kuidas arvestatakse mõju lennundusele?

Ҥ 6. Raadioside piiramisest teavitamine 3

(1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval

kohal olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või

raadioside kasutamine on piiratud.

(2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja

piiratavate raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on

jätkuvalt ette nähtud sagedusloa taotlemise

protseduur, mille käigus saavad ka

Kliimaministeeriumi asutused esitada oma piiravad

tingimused kus arvestatakse mõju lennundusele

(kaasaarvatud GNSS-i segamisele esitatavad

NOTAM-i nõuded)

Sagedusloa omanik võib delegeerida piiramise

õiguse ning samas jääb vastutama sagedusloa

tingimuste täitmise eest. Tingimuste kontrolliks

võib loa omanik seadme üle mõõta. Juhul kui ta

ise seda ei suuda võib ta seda taotleda TTJA-st või

keelduda õiguse edasi andmisest.

Siiski on hetkel huvipooli, kes soovivad nimetatud

teenust ettevalmistatud keskkonnas pakkuda ning

13

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud

lõikes 3 sätestatud juhtudel.

(3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside

piiramise kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas,

siis teavitab raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametit raadioside piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud

raadiosagedustest peale raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul.”

Kommentaar: ETTEPANEK: Lennuliiklust mõjutavate häirimiste korral tuleb

teavitada ka EANSi (nii GNSS kui ka muud lennunduses kasutatavad

sagedusvahemikud).

on arvestanud vajadusega omada nimetatud

kompetentsi.

Raadioside piiramist riigi enamusosalusega

äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt ei

käsitleta enam selles eelnõus.

Teavitamisnõudeid, mis ei tulene eelnõuga

käsitletavast regulatsioonist saab lisada iga

olukorra kohta eraldi läbi ministeeriumite poolt

esitatavate piiravate tingimuste.

Muud kommentaarid:

 Kuidas EANSi teavitatakse, kui segamisel (raadioside piiramisel) võib olla mõju

teenuse pakkumisele või õhusõidukitele?

 Näitena Tallinna vangla - asub sektoris, kus saabuvad ja lahkuvad õhusõidukid

kasutavad GNSS süsteeme. GNSS signaali kadumisel võib olla otsene mõju

lennuohutusele. Seega ei ole võimalik, et Tallinna vangla kasutab segajat ilma, et

EANS ei oleks teadlik (kes saab vajadusel jagada vahetud infot õhusõidukitele).

 Eelnõus ei tooda välja, mis sagedusi/sagedusvahemikke lubatakse segada ning kes

koordineerib võimalikud harjutusalad (nt. kus Lennuakadeemial on võimalik

segamist harjutada).

 Kuidas toimub teavitamine (või kooskõlastamine) lennundusega otseselt seotud

raadioside piiramise korral (nt. GNSS segamine)?

 Kes vastutab kui raadioside piiramisest tingituna tekib ohtlik olukord või

lennundus intsident?

Kommentaarid on võetud teadmiseks.

Sagedusvahemike kasutus sõltub konkreetsest

raadioside piiramise seadmest.

Mõju hindamist lennundusele ja teavitamist on

käsitletud eelnevas punktis

Vastutaja sõltub konkreetsest juhtumist.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 24.03.2026 nr 5.-1-1/38-1

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab Justiits- ja

Digiministeeriumit kaasamise eest elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ja

esitame selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud.

Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes võivad raadiosidet piirata ja täpsustatakse, millistes

olukordades on võimalik raadiosidet piirata. See on oluline teema ja toob kaasa mõju

mobiilside teenuse osutajate poolt osutatava elutähtsa teenuse toimimisele. Seda eriti

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

14

seetõttu, et eelnõuga antav raadioside piiramise õigus ei sõltu mobiilside teenuse osutajate

enda tegevusest. Samuti ei anna eelnõu mobiilside teenuse osutajatele kaasa rääkimise

õigust või veto-õigust, kui luba piiramiseks seaduse alusel väljastatakse. Eelnõuga tekib

juurde terve rida isikud, kellel õigus häireid tekitada on.

Hetkel ei näi olevat piisavalt hinnatud mobiilsideteenuse toimimise ja kvaliteedi mõju

olukorras, kus teine elutähtsa teenuse osutaja (riigi enamusosalusega ETO) seatakse

eelisseisu ja õigustatakse häirete tekitamist.

Isegi juhul, kui paigaldatakse piiramiseks häireseade konkreetsele objektile, levivad häired

ka väljapoole ning mõjutavad piirkonnas tegutsevate mobiilside teenuse osutajatele teenust.

Seadusest ja sageduslubadest tulenevalt on mobiilside teenuse osutajaid kohustatud tagama

teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi, mistõttu on oluline, et kommunikatsioon ja mõju

hindamine oleksid selged, koordineeritud ja läbipaistvad.

Oluline on, et mistahes häiringu tekitamise puhul oleks peamine kommunikatsioon ja

põhjendused riigi poolt (riigi julgeolek), et maandada avalikkuse ootusi ning vältida

väärarusaamu elutähtsate teenuste võimaliku katkestuse või kvaliteedi languse kohta.

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

ITL-i seisukohad eelnõu kohta on järgmised:

1. Eelnõu ülesehitus ei taga piisavalt kaitset vältimaks ülemäärast mõju

mobiilsideteenusele kui elutähtsale teenusele.

2. Isikute ringi laiendamine ei ole proportsionaalne ning ei arvesta piisavalt

mobiilsidevõrkude toimimise ja avalikkuse ohutuse aspekti (sh hädaabikõned).

3. Eelnõu lisaks oleva rakendusakti „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ (edaspidi:

määruse kavand) tekst ei loo täiendavat selgust ega kindlustunnet, et piiramine oleks

minimaalne, erandlik, põhjendatud ja kontrollitud.

4. Määruse kavand kordab eelnõu üldiseid põhimõtteid ega täpsusta menetlust ega

kohustusi.

5. Puuduvad selged nõuded mobiilside teenuse osutajate kaasamisele, teavitamisele ja

piiramise mõjude hindamisele.

6. Piiramise tehnilised nõuded on sõnastatud pigem soovitustena.

7. Ebaselgeks jääb mõiste „kolmas isik“ ja „sagedusloa omanik“.

1. märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

Raadioside piiramine väljaõppeks või teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil toimub selleks

ettevalmistatud keskkonnas (polügoonil), mis

maandab piisavalt riske, kus raadioside piiramine

võiks mõjutada üldkasutatavate mobiilsidevõrkude

tööd. Raadioside piiramine riigikaitse või riigi

julgeoleku eesmärgil on proportsionaalne meede, et

hoida ära suurem ühiskondlik kahju võrreldes

ajutise mobiilsideteenuse kvaliteedi

halvenemisega.

2. märkus on võetud teadmiseks.

15

Vt punkt 1 selgitust.

3. märkus on võetud teadmiseks.

Rakendusakti kavand sätestab, et piiramise kestus

peab olema minimaalne ja olema suunatud ohu

tõrjumisele.

4. märkus on võetud teadmiseks.

Rakendusakti kavand täpsustab seaduse muutmise

seaduse eelnõus sätestatut.

5. märkus on võetud teadmiseks.

Vt punkt 1 selgitust.

6. märkus on võetud teadmiseks.

Konkreetsemad nõuded esitatakse sagedusloal,

mille väljastamisel TTJA kaalub vajalikke tehnilisi

nõudeid, et raadioside piiramisest tingitud riskid

oleks maandatud.

7. märkust on arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud.

Selgitame oma seisukohti järgmiselt:

1. Õigustatud isikute ringi laiendamine

Eelnõu näeb ette ulatusliku laienduse subjektidele, kellel oleks õigus raadiosidet piirata,

omades selleks seaduslikku alust.

Leiame, et sellisel kujul uutele õigustatud isikutele piiramise õiguse andmise korral:

a) Ei ole tagatud, et piiramist kasutatakse üksnes vältimatu vajaduse korral. Kuna piiramine

ei ole tehniliselt võttes üksnes lokaalne tegevus siis piiramisel kasutatavad seadmed

tekitavad ilmselgelt häireid ka väljaspool konkreetset objekti või territooriumi. Seetõttu

peab selline piiramine olema pigem erandlik, selgelt põhjendatud ning rangelt kontrollitud;

b) Ei ole piisavalt hinnatud mõju mobiilsideteenuse kvaliteedile ja seeläbi ka avalikkuse

ohutusele (sh hädaabikõnedele);

Märkus on võetud teadmiseks.

Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset

puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on

kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva

eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

(mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“.

Raadioside piiramine väljaõppeks või teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil toimub selleks

ettevalmistatud keskkonnas (polügoonil), mis

maandab piisavalt riske, kus raadioside piiramine

võiks mõjutada üldkasutatavate mobiilsidevõrkude

16

c) Asetatakse elutähtsa teenuse osutajad olukorda, kus nad võivad samaaegselt olla nii

segaja kui häirest mõjutatav teenusepakkuja. Pealegi see võib hakata mõjutama nende endi

teenuseid.

d) Piiramist läbi viivad uued isikud ja teenusepakkujad ei ole pädevad hindama ise

piiramise proportsionaalsust ega mõju, mistõttu me ei saa toetada sellisel kujul teadus- ja

arendustegevusega seotud õppeasutustele ja teisele elutähtsa teenuse osutajale iseseisvat

piiramise õiguse andmist.

ITL-i ettepanek õigustatud isikute ringi laiendamise osas on jätta piiramisõigus vaid

julgeolekuasutustele, Kaitseväele, PPA-le, Päästeametile ning mitte laiendada seda isikute

ringi, sh teadus- ja arendustegevuseks või teise ETO teenuse eelistamiseks. Teadus- ja

arendustegevus ei peaks toimuma reaalvõrgus, vaid selleks ettevalmistatud keskkonnas (nt

polügoonil, varjestatud ruumis). Ka eelnõu seletuskirjas tunnistatakse, et selline piiramine

häirib paratamatult tavaelu ja teenuseid.

tööd. Raadioside piiramine riigikaitse või riigi

julgeoleku eesmärgil on proportsionaalne meede, et

hoida ära suurem ühiskondlik kahju võrreldes

ajutise mobiilsideteenuse kvaliteedi

halvenemisega.

2. Kiirmenetlus ja riskide hindamine ning kommunikatsiooniplaan

Eelnõu näeb ette võimaluse anda piiramisloa kõrgendatud valmisoleku või eriolukorra ajal

ilma tavapärast menetluskorda järgimata.

Leiame, et isegi kiirmenetluse puhul peab olema kohustuslik minimaalne riskihindamine ja

mobiilside teenuse osutajate eelnev kaasamine. Piiramise mõju hindamisel tuleb arvesse

võtta, et häired levivad alati ka väljapoole planeeritud ala. Seetõttu peab piiramisloa

menetlus sisaldama:

• ülevaadet riigi kommunikatsiooniplaanist piirkonna elanikele ja asutustele,

• kõrvalmõjude süsteemset hindamist.

Kuna raadioside piiramised tekitavad häireid osutatavate teenuste kvaliteedile või sidevõrgu

taristu erinevatele elementidele, siis ilma piiramise infota võib tekkida olukord, kus

operaatorid peavad tegema asjatut tööd side kvaliteedi languse põhjuste väljaselgitamiseks.

Mobiilside teenuse osutajad ei saa ega tohi olla olukorras, kus nemad peavad avalikkusele

selgitama riigi poolt rakendatud meetmeid või vastutama teenuse kvaliteedi tajutava

languse eest.

Seetõttu tuleb eelnõus ja määruse kavandis selgelt sätestada:

• Riigi avalik teavitamiskohustus seoses piiramise ja mõjudega;

• Mobiilside teenuse osutajate teavitamise kohustus enne piirangu rakendamist või

erandjuhul vahetult pärast seda.

• Menetluse etappide sidumine konkreetsete tähtaegade ja infovahetusega osapoolte vahel

ning tagada, et piiramise loa menetlemisel hinnatakse süsteemselt mõju ka

Märkus on võetud teadmiseks.

TTJA hindab riske ka kiirmenetluse korral.

Määruse kavandis on sätestatud uus ja tõhusam

kord, kuidas käib sagedusloa taotluse

kooskõlastamine.Uue korra kohaseltküsib TTJA

Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi

haldusala asutuste käest objektide loetelu koos

nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta

on asjaomasel ministeeriumil piiravaid tingimusi

raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi

kasutamiseks. Sellist päringut ei tehta igakordselt,

kui sagedusluba taotletakse vaid infot küsitakse üks

kord ning seda värskendatakse minimaalselt iga

kahe aasta järel. Selline kord muudab sagedusloa

menetlemise kiiremaks. Tänase korra kohaselt

küsib sagedusloa taotleja iga kord sagedusloa

taotlemise käigu eelpool nimetatud

ministeeriumitelt kooskõlastuse. Uus kord

17

mobiilsideteenusele. Mobiilsideteenuse häirimisega seotud riskid peavad olema hinnatud

tegevuse kõikides etappides (ka loa andmisel), mitte üksnes järelevalve tasandil.

• Piiramiseks õigustatud isiku selged õigused ja kohustused. Hetkel on määruse kavandis

räägitud kolmandast isikust, sagedusloa omanikust täpsustamata, kas tegemist on

piiramisega seotud sagedusloaga või keda selle sagedusloa omaniku all silmas peetakse.

Regulatsioon peab olema kõigi osapoolte jaoks selge ja ühemõtteline, et vältida valesti

tõlgendamise riske ja ettenähtud kohustuste täitmata jätmist.

• Täpsustada määruse kavandis piiramise lubatavad tehnilised tingimused, sh kasutatavate

raadioseadmete võimsus, geograafiline mõjuala, mõõtmiste teostamise kohustus, häirete

ennetamine väljaspool vajalikku mõjuala.

võimaldab seetõttu TTJAl ka kiirmenetluse korral

hinnata kaasnevaid riske.

Oluline on rõhutada, et kiirmenetlus on võimalik

kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise

seisukorra või sõjaseisukorra ajal. See tähendab,

et riik peab sellisesse olukorda jõudes igal juhul

käivitama elanikkonna laiema teavituse.

Kolmandat isikut käsitletakse teadus- ja

arendustegevust käsitlevas paragrahvis ja nende all

peetakse silmas teadus- ja arendustegevusega

tegelevaid ettevõtjaid, kes ise oma õigust

raadiosidet piirava seadme kasutamiseks

sagedusluba taotleda.

Seadme kasutamiseks vajalikud tehnilised

tingimused määratletakse konkreetse

sagedusloaga. Sagedusloaga sätestatavad

tingimused tulevad elektroonilise side seaduse § 11

lõikest 4.

ITL-i ettepanekud eelnõu muutmiseks:

• Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetav ESS § 115 lg 1 – kitsendada isikute ring tagasi

julgeolekuasutustele ja kui see on oluline siis teadus-ja arendustegevuseks vastavalt

nõuetele selleks ettenähtud väljaõppe polügoonidel või laborites.

• Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatav ESS § 115 lg 1¹ – lisada kohustus hinnata mõju

ümbritsevale sidevõrgule ja raadiosidet kasutavatele teenustele, s.h mobiilsideteenusele.

• Eelnõu § 1 punktidega 2-4 täiendatav ESS § 14 (keeldumise alused) – täpsustada, et

segamisluba ei tohi anda juhul, kui tehniline mõju sideteenustele, eriti mobiilsidele ületab

mõistlikku taset.

Märkuseid ei ole arvestatud.

Isikute ringi laiendamise vajadust on selgitatud

eelnõu seletuskirjas.

Teadus- ja arendustegevuse eesmärgil raadioside

piiramine on võimalik selleks ettevalmistatud

keskkonnas. See on eelnõus kirjas ja selgitatud

seletuskirjas.

Raadioside piiramine on vajalik ohuolukordade

ennetamiseks või tõrjumiseks. Sellega võivad

kaasneda teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi

häired konkreetses piirkonnas, kus raadiosidet

piiravat seadet kasutatakse, kuid need häired on

oma mõjult väiksemad, kui oht, mis võib

18

realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks

potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine avalikus

kohas.

Mobiilside teenuse kontekstis hinnatakse hädaabi

kättesaadavust.

ITL-i ettepanekud määruse kavandi muutmiseks:

Määruse kavandis on puudulikud:

• geograafilise mõjuala nõuded,

• maksimaalsed lubatud segamisel kasutavate raadiosaateseadmete võimsused,

• sideoperaatorite protsessi kaasamise kirjeldus ja vajalikud tehnilised meetmed;

(teavitamine, mõõtmised).

Teeme ettepaneku:

• täpsustada tehnilisi kriteeriumeid :

• lisada kohustuslik sideettevõtete eelinfoteavitus (v.a otsene oht);

• lisada sideettevõtete kaasamine standardprotseduuridesse.

Lisaks täpsustada viiteid sätetele nii eelnõus kui määruse kavandis (vt määruse kavandi § lg

2 sisalduv viide ESS § 115 lg 2 p 1 ja 2, mida ei eksisteeri).

Märkused on võetud teadmiseks.

Seadme kasutamiseks vajalikud tehnilised

tingimused määratletakse konkreetse

sagedusloaga. Sagedusloaga sätestatavad

tingimused tulevad elektroonilise side seaduse § 11

lõikest 4.

Eelnõust tulenevalt teavitatakse raadioside

piiramisest TTJA-d. Kolmandad mõjutatud

osapooled saavad seda infot pärida TTJA-st, mille

TTJA väljastab kui teabe julgeoleku tase ei piira

selle jagamist

Kokkuvõtteks leiame, et seadusest tulenev piiramise õigus ja alused peaksid olema

minimaalsed, erandlikud ning jääma nn viimase võimaluse meetmeks. Me ei toeta

seadusega õigustatud isikute ringi laiendamist teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja

piiramatult nii, et piiramise sagedusloa omanikud võivad lihtsustatud korras häirida

elutähtsat teenust.

Selline laiendamine ei ole õigustatud olukorras, kus mobiilside teenuse osutajate kui

elutähtsa teenuste osutajate kohustusi ei ole selle võrra vähendatud ega vabastatud elutähtsa

teenuse osutamisest või teenuse kvaliteedi tagamisest.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka

täiendavalt selgitama.

Märkus on võetud teadmiseks.

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (e-mail 25.03.2026 MKMi)

Edastan Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse (EVS) kommentaarid seoses EIS-s

kooskõlastamisel oleva eelnõuga „Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadus“ (EIS-i toimik JDM/26-0280).

Märkus on võetud teadmiseks.

19

Kommentaarid puudutavad seletuskirja lisas olevat rakendusakti kavandit „Vabariigi

Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu“ ning elektroonilise

side seaduse (ESS) kehtiva redaktsiooni § 1901 ja § 1965.

Rakendusakti kavand:

- määruse eelnõu alguses on viidatud, et määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse

§ 115 lõike 4 alusel, kuid peaks ilmselt olema „lõike 2“;

- § 1 lõikes 4 toodud sättes on kohustus järgida Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni

Liidu (ITU) soovitusi, mille puhul on EVS-i hinnangul tegemist riigisisese kohustusliku

standardite järgimisega. Seetõttu juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse

§ 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada

üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate

kohustuste täitmisel.

Märkust on arvestatud.

ESS-i kehtiv redaktsioon

Palume võimalusel korrigeerida ka ESS-i § 1901 lg 3 p 1 ja § 1965 lg 5 p 1 sõnastusi, mis

sisaldavad samuti riigisiseseid kohustuslikke viiteid standarditele.

§ 1901 lg 3 p 1 puhul oleme teadlikud, et 3G load on juba ammu välja antud ja sätet ei

kasutata enam, mistõttu on ehk võimalik kaaluda ka ebakorrektse standardiviitega seonduva

kehtetuks tunnistamist vm sobivat lahendust.

Märkus on võetud teadmiseks.

Riigikantselei 13.04.2026 nr 2-10/26-00702-1

Justiits- ja Digiministeerium on eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele

kooskõlastamiseks ja huvirühmade arvamuse avaldamiseks esitanud elektroonilise side

seaduse (ESS) ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (RLS) eelnõu (eelnõu).

Eelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada

kriitilise taristu kaitse ning võimaldada väljaõpet ja tehnoloogia arendamist muutunud

julgeolekuolukorras.

1. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 1 – kehtiv ESS § 115 sätestab raadioside piiramise

alused ning raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.

Eelnõu § 1 p-ga 6 muudetakse ESS § 115 ning laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad

raadiosidet piirata. Kui kehtiv ESS § 115 lubab raadiosidet piirata Kaitseväel ja vanglal

(piiramine on seotud territooriumiga) ning julgeolekut tagaval asutusel (piiramine on seotud

sündmusega), siis eelnõu laiendab märkimisväärselt raadioside piiramiseks õigustatud

isikute ringi.

Riigikantselei palub seletuskirjas põhjalikult analüüsida niivõrd laia õiguse andmist (ohu

ennetamisel ja tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamiseks või väljaõppe eesmärgil).

Märkust on arvestatud.

ESS § 115 lg 1 on muudetud ja täpsustatud.

Raadioside piiramine Kaitseväe, Kaitseliidu,

julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti,

vangla ning Päästeameti poolt on piiritletud nende

seadusest tulenevate ülesannetega.

Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil on võimalik raadiosidet piirata üksnes

selleks ettevalmistatud keskkonnas (näiteks

polügoonil).

Sagedusloa andmise protsessi vältel hinnatakse ka

vastavalt taotletud eesmärgile loa andmise

20

Kahtleme, kas raadioside piiramise õiguse laiendamine on vajalik ja õigustatud ning kas

riske on piisavalt hinnatud.

Tegemist on ääretult laia normiga, mis võimaldaks näiteks ennetamise raames Kaitseväel ja

Kaitseliidul üle Eesti raadiosidet piirata ilma kohustuseta hinnata meetme

proportsionaalsust või sellega kaasnevat mõju vms. Kui vahetu ohu tõttu raadioside

piiramisel kestab raadioside piiramine ohu tõrjumiseni ja võiks eeldada, et see aeg ei ole

pikk, siis näiteks õppuste puhul tuleb arvestada ja näha ette regulatsioon, et raadiosidet ei

tohiks piirata järjest kauem teatud ajast – see võimaldaks maandada raadioside piiramisest

tulenevaid riske.

Kuna raadioside piiramise piirkonnad võivad olla väga erinevad (tiheasustus, hajaasustus,

mitmed olulise tähtsusega taristud lähestikku) ja sellest sõltub ka piiramise mõju

ümbritsevale, siis toome näitena selle, et 2025. aastal kehtestas Kaitsevägi lennupiirangu ala

pooles Eestis, kuna eeldati mehitamata õhusõiduki (MÕS) ohtu üle Venemaa Föderatsiooni

piiri. Kui need kaks meedet esinevad ühel ajal (raadioside piirang ja lennupiirangu ala), siis

võib juhtuda, et seatakse ohtu nt kõned kiirabisse, hobilennundus ja lennundus ning

lennuohutus tervikuna.

Seetõttu teeme ettepaneku ohu ennetamise, õppuste ning teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil raadioside piiramise korral sätestada seaduses selged raamid näiteks piirkonna,

piiramise aja ja kestuse kohta (nt õppuste piirkond on mõni suurem linn, õppus toimub

nädala sees ja see toimub kolm päeva – kuidas sellisel juhul riske maandada?) või

seletuskirjas selgitada, kuidas sellisel juhul riske maandatakse (näiteks saab teadus- ja

arendustegevuse eesmärgil raadiosidet piirata ainult vastaval polügoonil).

piiranguid ja lisatingimusi. Juhul kui luba

taotletakse arendustegevuseks mitte ohu

likvideerimiseks siis kõrvalised mõjud peavad

olema oluliselt madalamad kui ohu ennetamisel.

2. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 3 – kuivõrd oluline on vaadata taristu kaitset tervikuna

ning käsitleda seda koos riigikaitseobjektide taristukaitse nõuete määrusega, lähtudes

kihilise kaitse põhimõttest – st füüsilised taristukaitse nõuded kombineerituna mh

raadioside segamise võime ning aktiivsete tõrjemeetmetega, siis teeme ettepaneku lähtuda

kehtivast riigikaitseobjektide õigusraamistikust, arvestades, et riigikaitseobjektide

protsessis on juba paigas selged kriteeriumid objektide nimetamiseks, valimiseks ja

hindamiseks ning vajaduse korral ka nende kaitse nõustamiseks.

Riigikantselei ettevalmistatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (mehitamata õhusõidukite tõrje rollijaotus) kohaselt

võimaldatakse raadiosidet piirata turvatöötajal ja turvajuhil mehitamata õhusõidukist

lähtuva ohu tõrjumiseks turvaobjektil, mis on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks

või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb

riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist,

Märkust on arvestatud.

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

21

turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras. Palume see muudatus eelnõust välja jätta

ning Riigikantselei lisab sätte muudetud kujul enda ettevalmistavasse paketti.

3. Olete seletuskirjas märkinud, et raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas

viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Juhime tähelepanu, et

raadioside piiramine ei pruugi mõjutada ainult sideteenuste kättesaadavust. Raadioside

piiramine mõjutab ka lennuliiklust ja lennuohutust, samuti näiteks haiglate tööd. Palume

teil seletuskirja täiendada ja selgitada välja kõikvõimalikud ohud, mida raadioside

piiramine võib kaasa tuua, ning selgitada, kuidas võimalikke ohte maandada.

Märkust on arvestatud.

Seletuskirja on täpsustatud.

4. Samuti toote seletuskirjas esile, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu

tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt (lk 7).

Palume tuua näiteid, kui kaua võib kesta raadioside piiramine.

Kuivõrd eelnõus reguleeritakse ka teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramist,

kas tuleb seletuskirjas märkida, kuidas sellisel juhul raadioside piiramist rakendatakse – kui

ei tõrjuta ohtu, siis kui kaua töötavad raadioside piiramist võimaldavad seadmed?

Samuti palume analüüsida, kas võib olla raadioside piiramise tagajärjel ka oht kellegi elule

või tervisele (näiteks ei saa sel ajal kutsuda kiirabi, väikesaarelt ei ole võimalik inimest

õhusõidukiga mandrile haiglasse tuua), ning kui on, siis kes sellisel juhul tekkinud kahjude

eest vastutab.

Märkus on võetud teadmiseks.

Raadioside piiramise ajalist kestvust reguleeritakse

sagedusloa tingimustega. Näiteks tavapraktika

droonitõrje eesmärgil raadioside piiramisel on

kestus maksimaalselt 5 minutit, mille järel tuleb

veenduda kas oht on jätkuv, ning ohu olemasolus

veendumisel võib uuesti 5 minutit tõrjuda. Ohu

olemasolu või selle kadumises veendumiseks saab

rakendada drooniradareid või nende puudumisel

veendudtakse visuaalselt.

Teadus- ja arendustegevuse kontekstis tuleb samuti

hinnata millise minimaalse ajaga saavutatakse

soovitud tulem ning vastavad piirangud pannakse

sagedusloale. TTJA loa andmisel järgib

minimaalsuse põhimõtet et minimeerida kõrvalised

mõjud.

ESS § 14. sätestab keeldumise alused sagedusloa

andmisele kus TTJA võib keelduda loa andmisest

kui taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist

või keskkonda. Hädaabi kättesaadavust hinnatakse

sõltuvalt ohu tõsidusest mida neutraliseeritakse.