Taotlus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Tiina Uudeberg

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

03.06.2026 nr 14-10.33/164-1

Taotlus Justiits- ja Digiministeeriumi ametliku

seisukoha saamiseks kestvusnõude täitmise

ning varade sihtotstarbelise kasutamise

tingimuste selgitamiseks

Siseministeerium (edaspidi ka elluviija) palub „Siseministeeriumi valdkondliku digipöörde“

projekti (edaspidi ka projekt) elluviijana investeeringute kestvusnõudest kinni pidamiseks

täpsustavaid suuniseid.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise

tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi: TAT) 7. punkti järgi tuleneb

sihtotstarbelise aja arvestus projekti abikõlblikkuse lõpukuupäevast ehk kuupäevast, mil kõik

projekti tegevused peavad olema lõpetatud. TATi järgi on projekti abikõlblikkuse lõpukuupäev

31.08.2029.

Rakendusüksuse (RÜ) seisukoht on, et sihtotstarbelist kasutamist saab hakata arvestama ka

tervikliku valdkondliku digipöörde projekti viimase makse tegemisest alates.Siseministeeriumi

valitsemisala ja partnerasutused saavad sihtotstarbelist kasutamist hakata lugema

"Siseministeeriumi valdkondliku digipöörde" projekti viimase makse tegemisest alates.See

tähendab, et kestvusnõue on kogu projektile ehk ei arvestata nö alamprojekte (arendusi), vaid

ühtset ühe valitsemisala tervikprojekti. Seega kestvusnõude arvestus algab kas projekti

abikõlblikkuse lõppkuupäevast, 31.08.2029 või projekti lõppmakse tegemisest.Viimaseks

loetakse RÜ poolt tehtavat makset automaatselt siis, kui elluviija on märkinud süsteemis makse

"viimaseks" ja sellele on tekkinud seisund "makstud".

Alates projekti abikõlblikkuse lõpukuupäevast (31.08.2029) või projekti viimasest väljamaksest

peavad 5 aastat varad säilima ja neid tuleb sihtotstarbeliselt kasutada.Kui projekti viimane

makse toimub varem, siis saab 5 aasta lugemist varem alustada.Nt kui viimane makse on tehtud

aastal 2027, siis hakatakse kehtivust lugema alates 2027.

Kuna Siseministeeriumi esimesed tegevused lõppesid 2025 ja projektid järjest lõppevad ning

varade arvele võtmiseks on vaja määratleda vara kestvusnõude tähtaeg, siis on vaja konkreetset

suunist, kuidas määrata korrektne kuupäev, kui see on täna teadmata (pole teada, millal on tervik

projekti viimane makse "makstud" seisundis).

RÜ hinnangul, ei ole sihtotstarbeline kasutamine ja kestvusnõue üksteisest sõltuvad. Kasutusele

võib võtta, aga arvestama peab, et kestvusnõue hakkab kehtima alates viimasest maksest või

2 (2)

abikõlblikkuse lõpukuupäevast. RÜ justkui ei keela asutuse sisemist vara arvele võtmist, kui

just asutuse enda raamatupidamises pole eraldi nõuet, et asutuse sisemine arvele võtmine ja RÜ

sihtotstarbelise aja arvestuse nõue peavad olema omavahel seotud või kattuma.

Täna saab lähtuda valmis projektide varade arvele võtmisel kas kuupäevast 31.08.2029 või tuleb

oodata ülejäänud projekti tegevuste valmimist. Kuna digitehnoloogia on kiires arenguperioodis,

siis võib kestvusnõude ajaperioodil esineda hindamiste ja analüüside tulemusel vajadust

olemasolevat arendust muuta ja/või täiendada. Kui võtta valmis arendused täna varana arvele ja

samal ajal lähtuda projekti lõpukuupäevast 31.08.29 (+ 5 aastat), siis oleks arenduste kestlik

säilitamise periood 8+ aastat, kuid nii pika ajaperioodi jooksul esineb suure tõenäosusega

vajadust olemasolevat täiendada/parandada.

Projekti elluviija vajab siinkohal selgemat põhjendust, miks tuleb sihtotstarbelist kasutamist

hakata lugema alates projekti viimasest väljamaksest või projekti abikõlblikkuse

lõpukuupäevast (31.08.2029). Kas ei oleks võimalik varade arvelevõtt teha eraldi iga projekti

põhiselt, et arvestus algaks iga konkreetse projekti viimasest maksest alates? Kus on täpsemalt

reglementeeritud, millises mahus võib arenduste-funktsionaalsuste tulemeid kestvusnõude

perioodil muuta? Millal on muudatused põhjendatud? Millist ja kui suurt muudatust/täiendust

loetakse oluliseks muudatuseks arenduste eesmärgi või rakendustingimuste muutmisel, et võiks

lugeda arendust mitte nõuetele vastavaks? Millisest hetkest peetakse

järelkontrollis/auditeerimisel seda rikkumiseks ning võib kaasneda tagasinõude risk?

Elluviija palub rakendusasutuse (Justiits- ja Digiministeerium) seisukohta, et elluviija saaks

anda valitsemisala ja partnerasutustele kestvusnõude täitmiseks selged juhised ning sellega

vältida võimalikke vigu varade arvele võtmisel ja kestvusnõude tähtaja määratlemisel ning

sellega kaasnevaid riske ajaperioodil, kui varasid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Maarja Steinberg 6125031

[email protected]